Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 13-2.1/1914-8 |
Registreeritud | 15.04.2024 |
Sünkroonitud | 16.04.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE (FTO, KPO, EAPO) |
Sari | 13-2.1 Kirjavahetus kindlustuse ning pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusreformide osas (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 13-2.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
Vastutaja | Tõnu Lillelaid (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Lisa 2
Andmekooseis ja andmete liikumine
Mudeli testimiseks toimub ainult ühe andmestiku liikumine kahe institutsiooni vahel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR edastab krüpteeritud andmekandjal mudeli baasandmestiku Statistikaametile, kus need paigutatakse teadlaste keskkonda. Sellega baasandmestiku liikumine institutsioonide vahel lõppeb. Teadlaste keskkonnast liiguvad välja ainult mudeli väljundandmestiku põhjal koostatud raportid ja vajadusel ka muud analüütilised väljundid: kokkuvõtlikud joonised ja tabelid. Raportid, joonised ja tabelid sisaldavad ainult agregeeritud andmeid. Mudeli baasandmestikku ega mudeli kasutamise tulemusena tekkivat väljundandmestikku teadlaste keskkonnast välja ei viida.
Andmete samm-sammuline liikumine on järgmine:
CentAR toob Statistikaametisse kõvaketta, millele on mudeli lähteandmed krüpteeritud kujul. Andmetele ligipääsu tagavat võtit teab ainult Rahandusministeerium ja CentAR, Statistikaametile seda ei edastata.
Statistikaameti töötaja võtab ketta vastu ja kopeerib selle sisu Teadlaste Keskkonna failiserverisse Pensioni mikrosimulatsiooni kausta. Kausta paigutatud andmed on jätkuvalt krüpteeritud kujul.
Rahandusministeeriumi volitatud isikud (mudeli testijad ja arendajad), kellele Statistikaamet on loonud ligipääsu, logib Teadlaste Keskkonna Terminal Serverisse, de-krüpteerib temale teada oleva võtmega andmed lahti ning viib läbi mudeli testimiseks vajalikud toimingud. Tulemuseks on raportid ja andmetabelid, mis on agregeeritud kujul.
Rahandusministeeriumi volitatud isik krüpteerib Teadlaste Keskkonnas tulemi temale teada võtmega ning asetab selle SAADA kausta.
Statistikaameti töötaja võtab SAADA kaustast krüpteeritud tulemi (selle de-krüpteerimiseks tal võtit ei ole) ning saadab emailiga Rahandusministeeriumi volitatud isikule (kui fail on suur, siis laadib faili ajutiselt pilve ning edastab emailiga lingi). Statistikaameti ei teosta tulemite statistilise konfidentsiaalsuse kontrolli (tal puudub tulemitele juurdepääs).
Rahandusministeeriumi volitatud isik saab tulemi krüpteeritud kujul enda e-mailile, de-krüpteerib selle enda arvutis lahti ja kasutab tulemit vastavalt vajadusele.
Baasandmestikus on 44 muutujat ja selle andmekoosseis on järgmine (vt tabelit 1)z
Tabel 1. Baasandmestiku koosseis
Muutuja nimi Muutuja sisu kirjeldus
id Isiku (sh ema, isa, laps) pseudo-id kood
period Periood (aasta number)
MakroID
Ühiskonna id. See on kõigil inimestel üks ja seda kasutatakse makronäitajate arvutamiseks.
PartneriID Isiku partneri id
EmaID Ema isiku id
IsaID Isa isiku id
Vanus Isiku vanus vaatlusaluse aasta lõpu seisuga täisaastates
Sugu Isiku sugu
Haridus Isiku kõrgeim omandatud haridustase vaatlusaluse aasta alguse seisuga
Perekonnaseis Isiku perekonnaseis vaatlusalusel aastal
Elukoht Isiku elukoht vaatlusalusel aastal
MigratsiooniStaatus Tunnus, mis näitab, kas inimene on sisserändaja või kohalik
Sisserandeaasta Aastal millal sisserändaja Eestisse tuli
NoorimaLapseVanus Isiku noorima lapse vanus vaatlusaluse aasta lõpus
2
Synniaasta Isiku sünniaasta
Synnikuu Isiku sünnikuu
Hoiveseisund Hõiveseisund
HoiveseisundLag Hõiveseisund eelmisel aastal (2021)
Brutotulu Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu
BrutotuluLag Isiku aastane sotsiaalmaksustatud brutotulu eelmisel aastal (2021)
BrutotuluKvantiil Isiku tuludetsiil
LasteArvPensionilisa Laste arv, kelle eest isik on õigustatud saama pensionilisa
LasteArvAllaKolmeAasta Isiku alla kolmeaastaste laste arv, kelle eest tehakse täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni süsteemi, vaatlusalusel aastal
LasteArvKokku Isiku laste arv
KPLasteArv Laste arv, kelle eest on tasutud kogumispensioni lisamakseid
VPSuurus Vanaduspensioni suurus
VPLiik Vanaduspensioni liik
KPLiitunu Isik on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga
KPLahkumiseAasta
Kohustusliku kogumispensioni süsteemist (ennetähtaegselt või pensionile) lahkumise aasta
VPArvestuslikAasta
Pensionieast tuletatud pensionile jäämise aasta (kuud teisendatud kümnendsüsteemi)
PensionioigusLastelt
Lastelt tekkivate erinevad pensioniõigused kuuluvus endale või lapse teisele vanemale
PKs Pensionikindlustusstaaž
POs Pensioniõiguslik staaž
PKoKuni2020 Pensionikindlustusosakud kuni 2020. aastani
PKoAlates2021 Pensionikindlustusosakud alates 2021. aastast
PSo Pensioni solidaarosakud
PYo Pensioni ühendosa suurus
KPRiskitase Millise riskitasemega fondi teeb sissemakseid
KPVMadal Madala riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus
KPVKeskmine Keskmise riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus
KPVKorge Kõrge riskiga fondis olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus
KPVPIK Pensioni investeerimiskontol olevate kohustusliku kogumispensioni varade väärtus
KPValjamakseAnnuiteet Kohustusliku kogumispensioni aastane väljamakse annuiteedina (enne 2023. aastat pensionile läinutel)
OEluigaKPLahkumiseAastal Elada jäänud aastate arv kohustusliku kogumispensioni süsteemist pensionile minemise aastal vastavalt inimese vanusele
Lisa 3 Isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus
10.1. Töövahendite ja infovara turve
Kõik Centari töötajad sõlmivad töölepingu osana konfidentsiaalsuskohustuse ja kinnitavad töökorralduse reeglitega tutvumist töölepingu allkirjastamisel. Igal Centari töötajal on tööks kasutusel oma sülearvuti. Sülearvuti kasutamine on kaitstud salasõna ja/või biomeetrilise luku ning kõvaketas Windowsi funktsiooni- ga Bitlocker. Igal ajahetkel, kui töötaja ei kasuta arvutit, on arvuti suletud. Arvutitel on seadistatud ka automaatne ekraanisäästja.
10.2. Andmete, dokumentide ja andme- kandjate turve
Andmed on ainult elektroonilisel kujul. Andmed liiguvad andmeomanikult Centarile krüpteeritult ID-koodiga e-posti teel või andmeomaniku failijagamisplatvormi kasutades. E-posti saatmiseks kasutab Centar Microsoft Exchange platvormi, mille raames andmeid säilitatakse ja töödeldakse Euroopa Liidus asuvates serverites (andmekeskuste asukohad: https://docs.microsoft.com/en-us/microsoft365/enterprise/eu-data-storage- locations?view=o365-worldwide; teenusele kohalduvad andmekaitse tingimused on kirjeldatud Microsofti toodete ja teenuste andmekaitse lisas: https://www.microsoft.com/licensing/docs/view/MicrosoftProducts-and-Services- Data-Protection-Addendum-DPA). Pseudonüümitud registrite andmed asuvad Centaris andmetöötlusega tegeleva isiku arvuti kõvakettal, mis on kaitstud salasõna ja/või sõrmejäljega, arvuti kõvaketas on krüpteeritud Bitlockeriga ja andmebaasid on omakorda krüpteeritud tarkvaraga VeraCrypt. VeraCrypti konteiner avaneb võtmega, millest ühe osa jaoks on vaja Centari analüütikute käsutuses olevat arvutivälist autentimisseadet Yubikey. Veracrypt on seadistatud selliselt, et arvuti sulgemisel lõpetatakse andmete dekrüpteerimine automaatselt.
10.3. Töötlus- süsteemi turve
Andmeanalüüs teostatakse tarkvaras R ja Python. Selleks dekrüpteeritakse andmed andmete töötlemise ja analüüsi ajaks ja analüüs toimub töötaja arvuti kõvakettal.
10.4. Kasutatakse pilvepõhist andme- majutus- või töötlustee- nust?
Krüpteeritud andmefaile ei säilitata ega töödelda pilves. Pilves (Onedrive) võidakse töödelda analüüsitulemeid (nt koondtabelid ja -graafikud, analüüsiaruanded), mis ei sisalda isikuandmeid.
10.5. Pilvandme- töötluse pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et täita üld- määruse nõudeid?
Ei kohaldu
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Rahandusministeerium (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamine
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Uuringu „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamine“ raames koostati dünaamiline mikrosimulatsioonimudel pensionisaajate arvu, nende poolt saadavate pensionite erinevate indikaatorite (sh keskmised pensionid pensionite adekvaatsuse näitajad, pensionite ebavõrdsus jt) ning pensionisüsteemi kogukulude ja -tulude prognoosimiseks. Uuringu raames andmete töötlemiseks väljastas AKI 12. aprillil 2023 loa numbriga 2.2.-1/23/5-4 (mida hiljem andmete kasutaja palvel täpsustati, kuna andmevajadus muutus (otsus nr 2.2.-1/23/5-6)). Mudeli prototüüp on valmis. Kuna tegemist on mikrosimulatsioonimudeliga, siis on selle sisendiks olevas baasandmestikus pseudonümiseeritud isikuandmed kõigi Eesti elanike kohta 2022. aasta lõpu seisuga ning mudeli testimise käigus töödeldakse isikuandmeid. Otsest isiku tuvastamist andmed ei võimalda. Isikuandmete töötlemine on mikrosimulatsioonimudelite testimisel ja hilisemal kasutamisel möödapääsmatu, sest selle mudelitüübi puhul on simulatsiooni lähtekohaks baasandmestik (antud juhul 2022. aasta rahvastik neid kirjeldavate tunnustega) ning mudelit ei ole võimalik ilma baasandmestikuta kasutada. Lisaks pensionimudelile on Eestis kasutusel ka teisi mikrosimulatsioonimudeleid, näiteks Statistikaametis majutatud EUROMOD, mida kasutatakse maksude ja toetuste mõju analüüsimiseks leibkondade sissetulekutel. Valminud mudeli prototüüpi on tarvis testida ning valideerida selle kasutuselevõtu perioodi jooksul, et tagada selle töökindlus ning vastavus tellija vajadustele. Käesoleva taotluse sisu on loa taotlemine valminud prototüübi testimiseks Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Palume luba andmete töötlemiseks kuni 30.09.2025. Lisainfo: Rahandusministeerium algatas jätkuprojekti „Riikliku pensioni prognoosimudeli edasiarendamine ja kasutusele võtmise toetamine“. Projekt on Rahandusministeeriumi uuringute tegevuskavas1 ning hetkel on töövõtuleping Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR allkirjastamisel. Jätkuprojekti fookuses on teadusnõustamise tellimine ja toe pakkumine mudeli kasutuselevõtu perioodil, aga ka vajalike arendustööde teostamine. Arendustööde teostamise kohta esitatakse eraldi AKIle eraldi taotlus.
1 Rahandusministeeriumi uuringute tegevuskava aastateks 2024-2027: https://www.fin.ee/media/11174/download
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Eesti 2035 toob välja vajaliku muudatusena rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitsevaldkonnas sotsiaalkaitse korralduse uuendamise, arvestades ühiskondlikke muutusi ning tagades pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu. Strateegia üheks aluspõhimõtteks on, et Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise2. Sellest tulenevalt vajavad nii Rahandusministeerium kui Sotsiaalministeerium oma töös riiklikku pensionimudelit ja selle väljundit pensionipoliitika kujundamisel ja pensionisüsteemi trendide (kulud, pensionisuurus jm) prognoosimisel. Pensionisüsteemi muudatused on väga pikaajalised nii mõju tekkimise hetke kui kestvuse vaates. Seepärast on äärmiselt oluline, et riigil oleksid maksimaalselt head tööriistad pensionisüsteemi prognoosimiseks. Seni Eestis kasutatavates pensioni prognoosimudelites tehakse prognoosid gruppide (kohortide) tasandil, mitte isiku tasandil nagu mikrosimulatsioonimudelis. See ei võimalda hinnata pensionite ebavõrdsuse näitajaid, mis on nii praegu kui tulevikus vajalikud indikaatorid. Uuringu raames koostatud mikrosimulatsioonimudel võimaldab leida ka jaotuslikke ja ebavõrdsuse indikaatoreid. Mudeli testimine on vajalik, selleks, et tellija saaks olla veendunud mudeli töökõlblikkuses. Töökõlbliku mudeli alusel saab teha teadmistepõhiseid, andmetele tuginevaid poliitikaotsuseid.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Mudeli turvaliseks kasutusele võtmiseks ja testimiseks on otsustatud mudel tõsta Statistikaameti teadlaste keskkonda 3 . Alates oktoobrist 2023 on statistikaametis kasutusel senisest võimsam RDP*-keskkond teadlastele. Selleks sõlmitakse Rahandusministeeriumi ja Statistikaamet vahel leping.
Statistikaameti teadlaste keskkonda paigutatud andmeid hoitakse Statistikaameti serveris ning mudeli testijatel ja kasutajatel on ligipääs andmetele ainult Statistikaameti turvalise kaugühenduse teel. Andmeanalüüsiks kasutatakse statistikatarkvara R, mikrosimulatsioonide käitamise tarkvara LIAM2 ja tabelarvutustarkvara MS Excel. Statistikaameti teadlaste keskkonnas olevas andmestikus ei sisaldu andmeid, mis võimaldavad isikut otseselt tuvastada (st mudeli testijate ja kasutajate kätte ei satu inimeste isikukoodid ega nimed). Teadlaste keskkonda pääseb vaid piiratud arv mudeli arendamise ja testimisega tegelevaid inimesi, kellega Rahandusministeerium sõlmib andmetöötluslepingud. Mudeli testijateks on analüütikud nii Rahandusministeeriumist (uuringu tellija) kui ka Sotsiaalministeeriumist. Sotsiaalministeerium ei ole küll uuringu tellija, kuid teadustöö väljundi kasutamine on oluline neile valdkondliku poliitika paremaks kujundamiseks, mistõttu on Rahandusministeerium Sotsiaalministeeriumi analüütikuid kaasanud läbivalt kogu teadusprojekti kestel. Teadlaste keskkonda sisselogimiseks on vaja nii paroole kui ka ID-kaardiga sisselogimist4 . Mudelit testitakse vaid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Keskkonnast välja viidavad väljundid (raportid, tabelid, joonised) peavad olema agregeeritud kujul ja tagatakse, et üksikisikud pole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Vastavad nõuded kajastatakse andmetöötluslepingutes. Statistikaameti töötajatel ei ole analüüsi aluseks olevatele andmetele juurdepääsu (vt täpsemalt andmete liikumise kirjeldust, mis on toodud lisas 2). Mudelit testimise ja hilisema kasutamise eesmärgiks on pensionisüsteemi analüüs, selle põhjal ei langetata (ega saagi langetada) administratiivotsuseid üksikindiviidi kohta. Testimise käigus isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekte, kuna see ei oma mõju isikutele (kelle andmeid koondatakse) ning andmete töötlus ja analüüs toimub pseudonümiseeritud andmetega ning töötlejal puudub võimalus andmeid isikustada.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR toimetab mudeli baasandmestiku Statistikaameti teadlaste keskkonda. Seda tehakse krüpteeritud andmekandjal. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR annab andmed üle ainult Statistikaametile ja ei edasta neid tellijale (Rahandusministeeriumile) või kolmandatele isikutele. Andmete liikumise protsessi kirjeldus on toodud lisas (vt lisa 2).
1. Vastutava töötleja üldandmed5 Täidab taotluse esitaja
2 Eesti 2035 strateegia materjalid, lk 15 ja 23: https://valitsus.ee/media/4022/download 3 Statistikaameti teadlaste keskkond Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend | Statistikaamet. 4 Teadlaste keskkonda sisselogimine: https://www.stat.ee/et/uudised/teadlaste-keskkonda-logimine-muutub-id-kaardi-
pohiseks 5Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
1.1 Vastutava töötleja nimi Rahandusministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah Rahandusministeerium
1.3 Registrikood või isikukood 70000272
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne
registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond
1.6 Kontaktandmed
telefon, e-post
Rahandusministeeriumi kontakt (sisuliste tellijate esindaja): Tõnu Lillelaid (+372 611 3786, [email protected]) Centari kontakt: Janno Järve Tel. 56 668 440, e-post [email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
avamise otsus, leping vms
Rahandusministeeriumi ja konsortsiumi (koosseisus Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, Andres Võrk, Lauri Leppik ja Magnus Piirits) vahel sõlmiti sihttoetuse andmise leping konkursi „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamine“ tulemusena (28.12.2022 sõlmitud sihttoetuse andmise leping nr nr 1.9-8/457-1 ning sihttoetuse andmise lepingu nr 1.9-8/457-1 muutmise kokkulepe nr 1 ning sihttoetuse andmise lepingu NR 1.9-8/457-1 muutmise kokkulepe nr 2). Selle lepingu alusel on loodud pensioni mikrosimulatsioonimudeli prototüüp, mida tellijal on vaja testida. Rahandusministeerium sõlmib Statistikaametiga lepingu, mis annab aluse pensionimudeli üleviimiseks Statistikaameti teadlaste keskkonda. Statistikaamet lubab keskkonnale ligi vaid Rahandusministeeriumi andmetöötluslepingus välja toodud isikud. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul ning enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Palumegi võimalust kasutada antud uuringus registrite pseudonümiseeritud andmeid. Mudeli testimine on oluline osa teadusprojektist.
3. Uuringu tellija
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
Uuringu rahastaja ja sihttoetuse andmise lepingu allkirjastaja: Rahandusministeerium 70000272 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kantsler: Merike Saks Volitatud esindaja: Tõnu Lillelaid (+372 611 3786, [email protected]) Kuna tegemist on uurimis- ja arendustööga mis on sisendiks poliitikakujundamisse ning põhiline sisutellija on Rahandusministeerium, siis on käesoleva taotluse esitajaks Rahandusministeerium. Uuringu poliitikaväljundite tellijad: Rahandusministeerium 70000272 Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond Volitatud esindaja: Tõnu Lillelaid (+372 611 3786, [email protected]) Rahandusministeerium on kaasanud kogu projekti jooksul Sotsiaalministeeriumi, kes on ka prototüübi oluline testija ja valminud mudeli kasutaja: Sotsiaalministeerium 70000272 Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond Volitatud esindaja: Merle Sumil-Laanemaa
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine
Rahandusministeerium seadis „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamise“ põhiprojektiga eesmärgiks arendada välja uus pensionimudel, mis võimaldab pikaajalisi pensionisüsteemi prognoose erineva detailsusega. Selleks arendati mikrosimulatsioonimudeli prototüüp, mida on aga vaja testida. Testimine on vajalik, et veenduda mudeli vastavuses mudeli kasutajate vajadustele (Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi analüütikud) ning veenduda selle töökindluses. Meie hinnangul on kõige turvalisem viia testimine läbi Statistikaameti teadlaste keskkonnas, mis on disainitud seda laadi uurimistegevuse läbiviimiseks. Prototüübi testimiseks on vajalik pensionimudeli baasandmestikus sisalduvate andmete töötlemine kuni 30.09.2025.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid
töödeldakse ning valimi suurus
Kõik Eesti elanikud 2022. aasta lõpu seisuga (1, 37 mln inimest).
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning
kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud lisas 2.
6. Isikuandmete allikad
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid,
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR Andmestik, mille Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Statistikaameti teadlaste keskkonda toimetab on koostatud järgmiste registrite andmete töötlemise tulemusena:
Rahvastikuregister (vastutav töötleja Siseministeerium)
Sotsiaalkaitse infosüsteem (Sotsiaalkindlustusamet)
Eesti Hariduse Infosüsteem (Haridus- ja Teadusministeerium)
AS Pensionikeskus
7. Uuringu vajadusteks kogutud
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus
Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
kogumise eesmärgi saavutamist
Andmeid säilitatakse nende Statistikaametile üle antaval kujul kuni mudeli testimise lõpuni 30.09.2025. Pärast tähtaja möödumist andmed kas kustutatakse või taotletakse nende kasutamiseks uus luba.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise
(kodeerimise) viib läbi ...
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
Statistikaameti teadlaste keskkonda viidavad andmed on juba umbisikustatud, neid pole täiendavalt vaja umbisikustada.
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis
säilitatakse
Kogu mudeli baasandmestiku kooseis on vajalik mudeli kasutamiseks tulevikus.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete
töötlemisest
Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis. Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki6 Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
6Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Andmepäringute koosseis ja andmete liikumine X
Lisa 3: Isikuandmete töötlemise korral isikuandmete kaitseks rakendatud
organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus
X
Lisa 4: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi
asutuse/äriühing/FIE nimi
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ
Registrikood või isikukood 11343217
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Rävala pst 11-8, IV korrus, 10143, Tallinn +372 6173 306
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Rävala pst 11-8, IV korrus, 10143, Tallinn +372 6173 306
Kontaktandmed
telefon, e-post
Janno Järve +372 56 668 440 [email protected]
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi
asutuse/äriühing/FIE nimi
Sotsiaalministeerium
Registrikood või isikukood 70001952
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond
Kontaktandmed
telefon, e-post
Merle Sumil-Laanemaa +372 6269 239, [email protected]
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Volitus andmepäringuks rahvastikuregistrile | 09.09.2024 | 1 | 1.1-15/3926 | Väljaminev kiri | ram | Siseministeerium |
Leping | 22.04.2024 | 1 | 1.9-1/77-1 | Leping | ram | |
Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus | 13.03.2024 | 12 | 13-2.1/1260-1 | Sissetulev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Taotlus | 09.02.2024 | 45 | 13-2.1/1914-7 | Väljaminev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Leping | 14.11.2023 | 132 | 1.9-1/457-5 | Leping | ram | |
Otsus | 22.06.2023 | 277 | 13-2.1/1914-6 | Sissetulev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Taotlus | 15.06.2023 | 284 | 13-2.1/1914-5 | Väljaminev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Volitus andmepäringuks rahvastikuregistrile | 25.04.2023 | 335 | 1.1-15/2958 | Väljaminev kiri | ram | Siseministeerium |
Otsus | 12.04.2023 | 348 | 13-2.1/1914-4 | Sissetulev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Vastus pöördumisele | 04.04.2023 | 356 | 13-2.1/1914-3 | Väljaminev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine | 24.03.2023 | 367 | 13-2.1/1914-2 | Sissetulev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Pöördumine | 13.03.2023 | 378 | 13-2.1/1914-1 | Väljaminev kiri | ram | Andmekaitse Inspektsioon |
Leping | 23.01.2023 | 427 | 1.9-1/457-2 | Leping | ram | |
Leping | 28.12.2022 | 453 | 1.9-1/457-1 | Leping | ram | |
Rahandusministeeriumi riikliku pensioni prognoosimudeli arendamiseks sihttoetuse eraldamine | 10.12.2022 | 471 | 97 | Kantsleri põhitegevuse käskkiri | ram | |
Taotlus | 30.11.2022 | 481 | 13-2.1/9480-1 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR |
Rahandusministeeriumi riikliku pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse konkursi väljakuulutamine, statuudi kinnitamine ja hindamiskomisjoni moodustamine | 14.11.2022 | 497 | 91 | Kantsleri põhitegevuse käskkiri | ram |