Rahandusministeeriumi riikliku pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse konkursi väljakuulutamine, statuudi kinnitamine ja hindamiskomisjoni moodustamine

Sihttoetuse andmise leping

Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Merike Saks (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)

ja

[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja

perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“),

edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva sihttoetuse andmise lepingu (edaspidi

leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli

arendamine “ (edaspidi konkurss) tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on Rahandusministeeriumi kantsleri ..11.2022

käskkirjaga nr … kinnitatud konkursidokumendid, toetuse saaja taotlus,

Rahandusministeeriumi kantsleri ...2022 käskkiri konkursi tulemuste kinnitamise kohta,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – sihttoetuse kasutamise aruande vorm;

1.3.2. Lisa 2 – …;

1.3.3. Lisa 3 – …. 1.4. Leping sõlmitakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 153 alusel.

2. Lepingu ese 2.1. Toetuse saaja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi

uurimistegevuse, mille eesmärk on uue pensioni prognoosimudeli

testversiooni/prototüübi väljatöötamine, mis võimaldab pikaajalisi pensionisüsteemi

prognoose erineva detailsusega. Mudel peab olema multifunktsionaalne, kasutajasõbralik

ja lihtsalt uuendatav nii alusandmete kui ka süsteemi reeglite osas (edaspidi töö).

2.2. Uurimistegevuse ja töö täpsem kirjeldus ja nõuded on toodud konkursidokumentides ja

toetuse saaja taotluses ning neid on täpsustatud lähteraportis.

3. Sihttoetuse väljamaksmise tingimused

3.1. Toetuse andja annab toetuse saajale sihttoetuse kogusummas 100 000 (ükssada tuhat)

eurot (bruto). Sihttoetus sisaldab mh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest.

3.2. Sihttoetuse väljamakse aluseks on leping.

3.3. Toetuse andja kannab sihttoetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 14

(kümne) tööpäeva jooksul alates lepingu jõustumisest.

4. Sihttoetuse kasutamise periood ja aruandlus 4.1. Sihttoetuse kasutamise lõpptähtpäev on 27.12.2023.

4.2. Sihttoetuse kasutamise kohta esitab toetuse saaja finants- ja tegevusaruande.

4.3. Sihttoetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised1:

4.3.1. …. –… [kuupäev];

4.3.2. … – …;

1 Kuupäevad lisatakse lepingusse sõltuvalt taotluses esitatud metoodikast enne lepingu sõlmimist.

4.3.3. …

4.4. Toetuse kasutamist hinnatakse tuginedes tegevus- ja finantsaruannetele

atesteerimiskoosolekutel, mis toimuvad projektiperioodi vältel toetuse saajaga kokku

lepitud graafiku alusel, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.

4.5. Kui on olulisi muudatusi uurimistegevustes ja eesmärkides võrreldes algse taotlusega, siis

tuleks aruandes kirjeldada põhjuseid ja teha muudatusettepanekuid tegevuste

korrigeerimiseks.

4.6. Toetuse andja esindajal on esitatud aruannete põhjal õigus anda toetuse saajale juhiseid

või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Toetuse andja esindajal on

koosolekutel edastatud info ja esitatud aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid

uurimistegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste

täpsustamiseks.

4.7. Toetuse saaja esitab aruande 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi

lõppemist.

4.8. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil.

5. Uurimistegevuse läbiviimise tingimused 5.1. Uurimistegevuse läbiviimise ja töö üleandmise tähtaeg on maksimaalselt üks (1) aasta

lepingu sõlmimisest. Uurimistegevus ja töö üleandmine toimuvad vastavalt

konkursidokumentides ja taotluses esitatud ajakavale. Ajakava on võimalik kohandada

lepingu täitmise käigus eeldusel, et see ei ületa kogukestust (maksimaalselt üks aasta).

Toetuse saaja kohustub2:

5.1.1. koostama koostöös rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga

prognoosimudeli eelduste ja vajaduste kaardistuse;

5.1.2. analüüsima teiste riikide praktikat ja selle võimalikku rakendamist;

5.1.3. koostama prognoosimudeli metoodika kirjelduse;

5.1.4. läbi viima andmestike ja mudeli tehnilise lahendusega seotud analüüsi, sh

alternatiivide kirjeldus koos kuluanalüüsiga.

5.2. Toetuse saaja kohustub uurimistegevuse läbi viima tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas

konkursidokumentide ja esitatud taotlusega.

5.3. Toetuse saaja vastutab igas uurimistegevuse etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava

järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest.

5.4. Toetuse saaja peab uurimistegevuse läbi viima vastavalt oma erialastele teadmistele,

oskustele ja võimetele. Toetuse saaja peab tagama, et uurimistegevuse viivad läbi

taotluses nimetatud uurimisrühma liikmed.

5.4.1. Toetuse saaja võib kaasata uurimistegevuste läbiviimisele toetuse saajaga seotud

teadlasi ja teisi asjatundjaid, kes tegutsevad taotluses esitatud uurimisrühma

juhendamisel ja vastutusel.

5.4.2. Kui uurimistegevuse käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks,

peab toetuse saaja selle eelnevalt toetuse andjaga kooskõlastama. Uurimisrühma

liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et uurimisrühma uute liikmete

kvalifikatsioon ja kogemused on vähemalt samaväärse taotluses esitatud

isikutega.

5.5. Toetuse saaja kohustub lepingutingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta

uurimistegevusega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud

uurimistegevusega seotud ülesannete täitmisse.

2 Vajadusel täpsustada tegevused vastavalt taotlusele

5.6. Vajadusel annab toetuse andja esindaja toetuse saajale täiendavaid selgitusi ja/või

informatsiooni kümne tööpäeva jooksul, arvates toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku

pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest toetuse andja poolt.

5.7. Toetuse andjal on õigus kontrollida uurimistegevuse käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel

toetuse saajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

5.8. Toetuse saaja kohustub kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse

tuleb kanda vähemalt järgmised andmed:

- projekti pealkiri eesti ja inglise keeles;

- projekti algus- ja lõppkuupäev;

- vastutav täitja; valdkond ja eriala;

- projekti läbi viiv asutus;

- finantseerivad asutused: Rahandusministeerium;

- projekti maksumus;

- annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles;

- tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring;

- projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus

- toetuse saajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

5.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses.

6.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on

toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse

saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt rikkumise asjaoludest jms).

Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise

kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma.

6.3. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10%

(kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu

toetuse või selle osa tagastamist.

6.4. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva

jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest.

6.5. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad

pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis

ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika

tunnistavad vääramatu jõuna.

6.5.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga õigusaktidega

kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu

ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele

teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui

kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel

õigus tugineda vääramatule jõule.

7. Autoriõigused

7.1. Kui lepingu alusel toetuse saaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt

omandatud ja lepingu alusel toetuse andja poolt vastuvõetud mistahes uurimistegevuse

resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh

autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle toetuse

andjale ning kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole)

annab toetuse saaja toetuse andjale tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja

kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel

(edaspidi koos nimetatud „litsents“). Toetuse saaja kohustub tagama, et tal on kõik

õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks.

7.2. Uurimistegevuse läbiviimise käigus toetuse saajale üleantud kolmandate isikute

intellektuaalse omandi õiguste andmed annab toetuse saaja üle toetuse andjale. Toetuse

saaja kohustub talle makstud sihttoetuse arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele

autoritasud.

7.3. Toetuse andjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada

teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose

muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole toetuse saaja. Kui

see ei ole selge, peab toetuse andja toetuse saajat eelnevalt teavitama ning andma toetuse

saajale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

7.4. Toetuse saaja annab lepingu täitmise käigus valminud prognoosmudeli testverisooni/

prototüübi autoriõigused üle toetuse andjale ning toetuse andjal on õigus teha ise või

tellida kolmandalt isikult sellele edasiarendusi ja muudatusi.

7.5. Toetuse saajal ei ole ilma toetuse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu

täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a teadus-, arendus- ja

õppetöös mitte-ärilistel eesmärkidel.

7.6. Toetuse andja ja toetuse saaja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama

Rahandusministeeriumile kui toetuse andjale ning toetuse saajale kui uuringu läbiviijale.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad

teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt

allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud

saatmise kellaajal.

8.4. Poolte volitatud esindajad on:

8.4.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Tõnu

Lillelaid, tel. 611 3786, e-post [email protected], või teda asendav isik.

8.4.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: [ees- ja

perekonnanimi], tel. [number], e-post [aadress].

9. Lõppsätted

9.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni.

9.2. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline

ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. Lepingu tingimusi võib muuta ainult

poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega.

9.3. Toetuse andjal on õigus leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või

pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel.

9.4. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms).

9.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus

olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui

kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku

leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

9.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

9.7. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel,

välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks

kasutamiseks

9.8. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt

Sihttoetuse kasutamise aruande vorm

I osa: Tegevusaruanne3

Tegevusaruanne peab sisaldama informatsiooni järgmiste punktide lõikes:

 Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud,

mahud, jms;

 Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused;

 Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes

kavandatuga (millest tulenevalt).

II osa: Finantsaruanne

Jrk

nr

Töö sisu Töö teostamise

periood

Ajakulu

tundides

Summa Summa

käibemaksuga

Summa kokku:

Toetuse andja Toetuse saaja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

3 Tegevusaruande juurde tuleb lisada uurimistegevuse käigus tekkinud täiendavad failid või materjalid.

KÄSKKIRI

Rahandusministeeriumi riikliku pensioni

prognoosimudeli arendamise sihttoetuse konkursi

väljakuulutamine, statuudi kinnitamine ja

hindamiskomisjoni moodustamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 53 lõigete 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2011

määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 12 punkti 4, § 13 lõike 1 ja § 33

lõigete 2 ja 3 alusel ning lähtudes teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 153:

1. Kuulutan välja konkursi sihttoetuse andmiseks eesmärgiga arendada

Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudelit ja määran taotluste esitamise

tähtajaks 30.11.2022 kell 17:00.

2. Kinnitan Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse

konkursi statuudi (lisatud, edaspidi „statuut“).

3. Moodustan 3-liikmelise hindamiskomisjoni konkursile laekunud lahenduste

hindamiseks ning määran komisjoni liikmeteks Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika osakonna esindajad ja teadusnõuniku. Komisjoni täpsemad

ülesanded ja töökord on sätestatud statuudi punktis 4.

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

14.11.2022

nr 91

KINNITATUD

Kantsleri 14.11.2022 käskkirjaga nr 91

Lisa

Rahandusministeeriumi riikliku pensioni prognoosimudeli arendamise sihttoetuse

konkursi statuut

1. Sihttoetuse konkursi eesmärk ja toetuse suurus

1.1. Rahandusministeerium kuulutab välja konkursi sihttoetuse andmiseks eesmärgiga

töötada välja Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudeli

testversioon/prototüüp.

1.2. Sihttoetus antakse uurimismeeskonnale, kes esitab parima kontseptsiooni püstitatud

uurimiseesmärgi lahendamiseks.

1.3. Välja antakse üks sihttoetus.

1.4. Sihttoetuse suurus on 100 000 eurot (bruto). Sihttoetus makstakse välja ühekordse

maksena pärast toetuslepingu allkirjastamist. Toetuse kasutamist hinnatakse tuginedes

tegevus- ja finantsaruannetele atesteerimiskoosolekutel, mis toimuvad

projektiperioodi vältel toetuse saajaga kokku lepitud graafiku alusel, kuid mitte

harvemini kui üks kord kvartalis.

2. Rahandusministeeriumi ootused uurimistegevuse kontseptsioonile

Rahandusministeeriumi pensioni prognoosimudel põhineb Excelil ning on soo ja

vanusekohordi põhine. Mudel koosneb rahvastiku prognoosist, tööturu prognoosist ja

pensionisüsteemi prognoosist. Täiendavalt on sisenditeks makromajanduse näitajad

(palgakasv, THI, majanduskasv jm). Mudel põhineb vanusekohortide keskmistel väärtustel

ja ka tulemused on vanusekohortide ning süsteemi/rahvastiku keskmised.

Mudel on tänaseks olnud kasutusel umbes 20 aastat. Kuigi seda on pidevalt uuendatud, vajab

prognoosimudel sisulist ülevaatamist ning tänapäeva tehnilised võimalused sellise mudeli

ülesehitamiseks on kindlasti oluliselt paremad. Sellest tulenevalt on Rahandusministeerium

seadnud endale eesmärgiks arendada lähiaastatel välja uus pensionimudel, mis võimaldab

pikaajalisi pensionisüsteemi prognoose erineva detailsusega. Mudel peab olema

multifunktsionaalne, kasutajasõbralik ja lihtsalt uuendatav nii alusandmete kui ka süsteemi

reeglite osas.

Sihttoetuse raames tehtava uurimistegevuse eesmärk on uue pensioni prognoosimudeli

testversiooni/prototüübi välja töötamine.

Uurimistegevuse eelduslikud osad:

2.1. Koostöös rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga prognoosimudeli eelduste

ja vajaduste tuvastamine.

2.2. Teiste riikide praktika ja selle võimaliku rakendamise analüüs.

2.3. Mudeli metoodika kirjelduse koostamine.

2.4. Andmestike ja mudeli tehnilise lahendusega seotud analüüs, sh alternatiivide kirjeldus

koos kuluanalüüsiga.

Valminud tööd vormistatakse tegevusaruannetes, mis peavad olema eestikeelsed. Valminud

töid kasutab Rahandusministeerium sisendiks pensioni prognoosimudeli arendustöödes.

3. Konkursi väljakuulutamine ja taotluste esitamine

3.1. Teade konkursi väljakuulutamise, avalduste esitamise tähtaja ja muude tingimuste

kohta avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Ministeerium võib teate konkursi

toimumisest avaldada täiendavalt ka teistes meediakanalites, sh edastada osalemise

kutsed e-maili teel.

3.2. Sihttoetust saab taotleda kollektiivselt. Uurimistegevuse läbiviimiseks peab

komplekteerima vähemalt 2-liikmelise uurimismeeskonna, kellel on:

3.2.1. sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamise kogemus, sh pikaajaliste mudelite

või trendianalüüside kogemus;

3.2.2. programmeerimiskeele mõistmine ja kasutamise kogemus.

3.3. Sihttoetuse taotlemiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada:

3.3.1. uurimismeeskonna liikmete elulookirjeldused;

3.3.2. uurimismeeskonna liikmete seniste konkursitööga sarnaste uurimuste,

publikatsioonide ning projektide nimekiri (sarnaseks loetakse sotsiaalmajanduslike

probleemide lahendamisega tegelevaid töid, mudelite väljatöötamisi,

trendianalüüse ning mudelite IT-programmeerimisi);

3.3.3. uurimistegevuse kontseptsiooni kirjeldus (eesmärk, uurimisküsimused,

uurimismetoodika);

3.3.4. potentsiaalsete kasutatavate allikate/andmestike ülevaade;

3.3.5. uurimistegevuse eelarve, kust on uurimistegevuse etapid ja alametapid eristatavad;

3.3.6. teave uurimismeeskonna vastutava projektijuhi kohta, kes vastutab kõigi

uurimistegevuse etappide toimimise ja kvaliteedi eest ja annab

Rahandusministeeriumi määratud esindajale ülevaate projekti edenemise kohta.

Samuti koordineerib finants- ja tegevusaruande koostamist ning annab ülevaate

tehtud töödest ja tulemustes atesteerimiskoosolekutel;

3.3.7. uurimistegevuse ajakava (maksimaalselt 1 aasta lepingu sõlmimisest).

3.4. Taotlused tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile

[email protected] hiljemalt 30.11.2022 kell 17:00.

3.5. Huvitatud isikutel on õigus küsida konkursidokumentide kohta selgitusi, esitades

küsimused e-posti teel [email protected]. Rahandusministeerium vastab

huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Esitatud küsimused ja vastused

edastatakse samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek konkursil osalemiseks

või kes on konkursil osalemise soovist Rahandusministeeriumi muul viisil teavitanud.

4. Sihttoetuse konkursi valikukomisjoni moodustamine ja tegutsemise põhimõtted

4.1. Konkursi raames sihttoetuse saaja valimiseks on moodustatud nõuandva õigusega

valikukomisjon (edaspidi „komisjon“).

4.2. Komisjoni liikmed on Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

esindajad ning teadusnõunik.

4.3. Komisjoni ülesandeks on sihttoetuse taotluste läbivaatamine, hindamine ja

Rahandusministeeriumi kantslerile põhjendatud ettepaneku tegemine konkursi

tulemuste kinnitamiseks ning sihttoetuse määramiseks, juhindudes statuudis toodud

kriteeriumitest.

4.4. Komisjon hindab esitatud sihttoetuse taotlusi, moodustab paremusjärjestuse ja valib

neist parima lähtudes järgmistest kriteeriumitest:

4.4.1. uurimistegevuse kontseptsiooni kirjeldus ja põhjendatus vastavalt punktis 2

kirjeldatud kontseptsioonile;

4.4.2. kasutada plaanitud allikate/andmete sobivus uurimistegevuse kontseptsiooni

elluviimiseks;

4.4.3. uurimismeeskonna senised uurimused, publikatsioonid ja projektid, eelistatult

sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisega, mudelite väljatöötamisega,

trendianalüüsiga ning mudelite IT-programmeerimisega seotud teemadel;

4.4.4. töö- ja ajakava teostatavus.

5. Konkursi tulemused ja lepingu sõlmimine

5.1. Konkursi tulemused kinnitab Rahandusministeeriumi kantsler käskkirjaga tuginedes

komisjoni põhjendatud ettepanekule.

5.2. Konkursitulemused tehakse teatavaks Rahandusministeeriumi kodulehel pärast

statuudi punktis 5.1. nimetatud käskkirjaga kinnitamist.

5.3. Sihttoetuse saaja ja Rahandusministeerium sõlmivad omavahel toetuslepingu, milles

sätestatakse sihttoetuse väljamaksmise tähtaeg, aruandluse perioodid ja uurimistöö

valmimise täpsem ajakava ning muud kokkulepped, järgides seejuures, et ei ületataks

punktis 3.3.7. viidatud maksimaalset ajakava.

6. Konkursi luhtumine

6.1. Konkurss loetakse luhtunuks, kui konkursil osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust või

ükski esitatud uurimistegevuse kontseptsioon ei vastanud ilmselgelt esitatud nõuetele.

6.2. Konkursi luhtumisel otsustab uue konkursi korraldamise vajaduse üle

Rahandusministeeriumi kantsler.