Harjumaa Raasiku vald Igavere küla Põlluvälja katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Raasiku vallas Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel

ja lähialal koostatava „Põlluvälja“ detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Koostaja: Raasiku Vallavalitsus

planeeringute spetsialist: Krista Erg-Scacchetti

keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann

Koostatud: September 2021

Asjaomaste asutuste märkused sisse kantud: 17.02.2022

2 / 8

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................... 3

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga ........................................................... 3

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 + .............................................................................. 3

3.2. Raasiku valla üldplaneering ......................................................................................... 3

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ......................................................................................... 4

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia ............................................................................................ 4

4.1.1. Pinnakate .................................................................................................................. 4

4.1.2. Aluspõhi ................................................................................................................... 4

4.1.3. Hüdrogeoloogia ........................................................................................................ 4

4.1.5 Geodeetilised punktid .............................................................................................. 4

4.1.6 Ehitusgeoloogilised uuringud .................................................................................. 4

4.1.7 Maavarad, maardlad ................................................................................................. 4

4.1.8 Radoon ..................................................................................................................... 5

4.2 Taimestik ja loomastik ................................................................................................. 5

4.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................. 5

4.4 Muinsuskaitse .............................................................................................................. 5

4.5 Jääkreostus ................................................................................................................... 5

5 Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ................................................................................ 5

5.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ................. 5

5.2 Mõju rohealadele, ulukitele ......................................................................................... 5

5.3 Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 5

5.4 Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus ............................................. 6

5.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus ................................................................................ 6

5.6 Mõju kultuuriväärtusele ............................................................................................... 6

5.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus .......................................... 6

5.8 Valgus .......................................................................................................................... 6

5.9 Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele .................................................................... 6

5.10 Avariiolukorrad ........................................................................................................ 6

5.11 Mõju inimese tervisele ja heaolule .............................................................................. 7

5.12 Mõju suurus ja geograafiline ulatus ......................................................................... 7

5.13 Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................... 7

5.14 Piiriülene mõju ......................................................................................................... 7

6 Asjaomaste asutuste seisukohad ......................................................................................... 7

7 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 8

3 / 8

1. Sissejuhatus

Detailplaneeringust koostamisest huvitatud isik Alleks Ehitus OÜ, registrikood 11143582

asukohaga Harju maakond, Raasiku vald, Igavere küla, Männimäe tee 15, 75208, keda esindab

juhatuse liige Aleksandr Nagornõi, on esitanud 25. augustil 2021.a. taotluse detailplaneeringu

koostamise algatamiseks Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel (registriosa 13606802;

katastitunnus 65101:003:0792; pindala 2,76 ha; sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

Detailplaneeringuga kavandataks elurajooni arendamist. Põlluvälja katastriüksuse kirdepoolses

osas elurajooni rajamist kuni 9 üksik- või kaksikelamu krundiga, neid teenindava tee ja

taristuga. Lisaks tuleb rajada kaitsehaljastusega ning muude leevendavate meetmetega

puhverala rajatava elamurajooni ning selle piirinaabriks oleva 11300 Lagedi-Ariküla-Peningi

maantee vahele. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus elamumaa katastriüksusteks ning transpordimaaks, määrata

ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, vertikaalplaneerimine ning haljastus.

Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 3,1 ha.

Maaüksuse kõnealuses osas ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kavandatakse elamurajooni. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus üheksaks elamumaa katastriüksuseks, määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos

lähialaga on ligikaudu 3,1 ha.

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 +

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Raasiku valla üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringut ja seega on üldplaneeringut täide viivate tegevuste vastavust maakonnaplaneeringule hiljuti hinnatud ja saab pidada ajakohaseks.

3.2. Raasiku valla üldplaneering

4 / 8

Kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas, sest üldplaneering näeb Põlluvälja

kinnistut ette elamumaana ning annab tingimused hoonestustihedusele ja kruntide suurustele.

Piirkond moodustab Aruküla alevikuga ühise tiheasustusala. Üldplaneering näeb ette 11300

Lagedi - Aruküla – Peningi maantee äärde kergliiklustee rajamise, millega tuleb planeeringu

koostamisel arvestada.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia

4.1.1. Pinnakate

Valdavalt moreenist koosnev tasandikuala. Sorteerimata glatsiogeensed setted. Võrtsjärve

alamkihistu moreen (Q1jrVr_g), Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid

(saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad).

4.1.2. Aluspõhi

Kahula 2 (end. Keila kihistu), O3kh2, Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu Kurtna, Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalne lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega.

4.1.3. Hüdrogeoloogia

Karbonaatsete kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5

ls-1m-1.

Põhjavee kaitstuse hinnang: Kaitsmata põhjaveega ala, vaadeldavas piirkonnas vaadeldavas

piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes

praktiliselt puudub.

4.1.4 Põhjavee tase ja liikumise suund

Vastavalt Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardile peaks

liikuma põhjavesi Raasiku vallas suures plaanis suunal loodesse. Põhjavee tasemeks on selles

märgitud 40. Üldjuhul eeldatakse, et põhjavesi liigub samas suunas maapinna loomuliku

kaldega. Maapinna samakõrgusjooned planeeringualal ei muutu, st tegemist on lagendikuga.

Seega võiks veehaarete ja kanalisatsioonirajatistele asukohti valides arvestada põhjavee

liikumise suunaga loode/põhja suunal.

4.1.5 Geodeetilised punktid

Planeeringualal ei asu geodeetilisi punkte.

4.1.6 Ehitusgeoloogilised uuringud

Planeeringualal ei ole läbi viidud ehitusgeoloogilisi uuringuid. 4.1.7 Maavarad, maardlad

Planeeringuala on hõlmatud Maardu fosforiidilasundi levialasse (geoloogilise kaardistamise

või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud fosforiidilasundi ala, mis ei ole registreeritud

keskkonnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu).

Kasuliku kihi paksus 2,98 m, kattekiht 60 m.

5 / 8

4.1.8 Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi

(https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f

6dcd) kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniriskiga pinnasel (30-50 kBq/m3). Eesti

Radoonisisalduse ja ohutusmeetmete täpsustamiseks on vaja planeeringualal läbi viia radooni

mõõtmine.

4.2 Taimestik ja loomastik

Planeeringuala on lage väli, mis kasutusel heinamaana. Kõrghaljastus puudub. Põlluvälja

kinnistu on rohevõrgustikust niivõrd eemal, et ulukite elupaiku seal eeldatavasti ei ole ning

planeeringuala ei jää ka nende liikumispiirkonda.

4.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Tegemist ei ole kaitsealaga ega Natura 2000 võrgustiku

osaga.

4.4 Muinsuskaitse

Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid.

Pärandkultuuri objektid puuduvad.

4.5 Jääkreostus

Igavere külas ei ole registreeritud ühtegi keskkonnaohtlikku objekti.

5 Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

5.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Mõju puudub.

5.2 Mõju rohealadele, ulukitele

Mõju ulukitele ja rohevõrgusikule eeldatavalt puudub. Planeeringuala jääb rohevõrgustikust

piisavalt kaugele ning selle vahetus läheduses pole ka muud looduslikku ala, kust võiksid ulukid

planeeringualale sattuda. Planeeringualast väljas, edela suunal on küll kõrghaljastust, kuid see

jääb elumajade vahele ja ei ole tõenäoliselt ulukite elukohaks.

Kavandatud tegevuse täideviimisega mitmekesistub planeeringuala liigirikkus, sest rajatakse

koduaedade haljastus, mis toob endaga kaasa elukohti väikestele loomadele, lindudele ja

putukatele.

5.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringualal on põhjavesi kaitsmata. Detailplaneeringus peab välja tooma ja tegevuste täide viimisel rakendama pinna- ja põhjavee kaitsemeetmed. Kuna joogivesi ja kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt, siis tuleb arvestada nende rajatiste vahele piisavalt suured vahemaad, sh ka naaberkinnistute rajatiste suhtes. Rajada võimalikult vähesel hulgal uusi puurkaeve. Pinnavee tase ega kvaliteet ka kõrvalasuvatel kinnistutel ei tohi vertikaalplaneerimise tulemusel muutuda. Kui kavandatud tegevused viiakse täide seadusekuulekalt ning kaitsemeetmeid järgides, ei ole põhja- ja pinnaveele negatiivset mõju ette näha

6 / 8

5.4 Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Ehitamise ajal on ajutiselt tavalisest suurem müra, vibratsiooni ja võimalik, et ka muid

õhusaaste vorme, kuid need ei tohi ületada seaduses lubatud piire.

Planeeringuala on maantee vahetus läheduses ja seega on vajalik läbi viia mürauuring ning

selgitada välja müra ja vibratsiooni kaitseks vajalikud meetmed ning neid tegevuste elluviimisel

rakendada.

Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha. Planeeringu koostamise käigus peab tegema radooni

mõõtmise pinnasest, et välja selgitada vajalikud kaitsemeetmed eluruumides radooniohutu

keskkonna tagamiseks.

5.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Kõik ehitamise ning hoonete kasutamise ajal tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele seadustele ning Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete teke nii ehitamise, kui ka hoonete kasutamise ajal suureneb. Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

5.6 Mõju kultuuriväärtusele

Mõju puudub.

5.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Fosforiidi kaevandamine planeeritud tiheasustusala piirkonnas ja 60 m sügavusel ei ole tõenäoline ning seega ei oma Põlluvälja detailplaneering maavarade kättesaadavusele olulist mõju. Maatulundusmaa läheb detailplaneeringu täideviimisega jäädavalt kasutusest välja ning asendub elamutega, kuid see on üldplaneeringuga ette nähtud areng selles piirkonnas.

5.8 Valgus

Tänavavalgustuse rajamisega suureneb valgusreostus. Planeeringuga tuleb ette näha meetmed

valgusreostuse vältimiseks. Tähistaeva vaadeldavus on väärtus, mida väikestes asulates tuleks

hoida. Planeeringuala asub maantee ääres ning möödasõitvate autode tuled võivad häirida

kavandatud hoonete elanikke. Seetõttu on soovitav rajada maantee suunas kaitsehaljastuse riba.

5.9 Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Olulist mõju ilmastikuoludele ei ole ette näha. Kõrghaljastuse rajamisega muutub piirkond

vähem tuuliseks. Kuna kavandatava haljastatud ala osakaal planeeringualal võrreldes teede ja

hoonete osakaaluga on suur, siis ei ole ette näha mõju sademetele ega temperatuurile. Ühest

küljest tee pind kogub soojust aga haljastus aitab seda leevendada. Mõju on lokaalne.

5.10 Avariiolukorrad

Kui kavandatud tegevused viiakse ellu seadusekuulekalt ning ohutusnõudeid täites ei ole

avariiolukordi ette näha. Potentsiaalselt ohtlikke objekte selle planeeringuga ei kavandata.

Kavandatav ei sisalda tavapärasest ehitustööst ohtlikumaid tegevusi. Planeeringu käigus

lahendatakse tuleohutuse küsimused nagu päästeautode ligipääs ja tuletõrjevee kättesaadavus.

7 / 8

5.11 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Naabruses elavate inimestele mõjub negatiivselt ehitusmüra, kuid see peab jääma normide

piiridesse ning on ajutine. Planeeringualale elama asuvad inimesed on õues viibides

eksponeeritud maanteemürale, kuid kuna tegemist ei ole väga tiheda liiklusega maanteega ning

eeldatavasti siseruumides on ehituslike meetmetega müratase vähendatud, siis ei tohiks see

märgatavalt tervist ja heaolu häirida. Ajapikku, kui rajatakse rohkem kõrghaljastust, müra mõju

väheneb. Eeldatavasti teevad planeeringualale elama asuvad inimesed teadliku valiku asukoha

osas ning arvestavad oma individuaalse mürataluvusega. Inimesed, kes selle elukoha oma

koduks valivad, on eeldatavasti positiivselt mõjutatud maalähedases keskkonnas ja väikeses

kogukonnas elamisest.

5.12 Mõju suurus ja geograafiline ulatus

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad mõjud avalduvad otseselt planeeringualal ning

vähesel määral kõrvalkinnistutel. Sotsiaalse taristu kasutamise koormus langeb tõenäoliselt

Aruküla alevikule. Kaugemale ulatuvaid mõjusid pole.

5.13 Kumulatiivsed mõjud

Osaliselt on tegemist linnastumisele iseloomuliku arenguga, sest kavandatud tegevusega

laieneb olemasolev tiheasustusala. Teiselt poolt on uued elanikud tõenäoliselt paljuski tihedalt

seotud töökohtadega Tallinnas, mis tähendab pendelrännet. Raasiku valda on viimastel aastatel

kolinud peresid, kes töötavad Tallinnas, kuid soovivad elada looduslikus piirkonnas pealinnale

suhteliselt lähedal. Kuna planeeringualast rattasõidu kaugusel (ca 3km) on raudteejaam,

mugava ja kiire ühendusega Tallinnaga, siis osa elanikke valib tõenäoliselt rongi kasutuse, mis

on keskkonnasäästlikum. Lisaks on ca 1 km raadiuses kaks bussipeatust. Teised jällegi

suurendavad linnast maale kolimisega oma ökoloogilist jalajälge, sest sõltuvad rohkem

autotranspordist. Pikas perspektiivis, kui Aruküla alevik kasvab, tekib sellesse ka rohkem

töökohti ning väheneb vajadus pendelrändeks. Kumulatiivse mõjuna võib käsitleda ka seda, et

kui kavandatakse piisavalt uusi elupindasid kompaktselt tiheasustusse, siis selle võrra võiks

väheneda arendussurve hajaasustusse, mida on soovitatav hoida looduslähedasena. Ka

omavalitsuse teenuste ja hooldustööde osutamine on tiheasustuses ökonoomsem, kui

hajaasustuses.

5.14 Piiriülene mõju

Mõju puudub.

6 Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt 3. detsembri 2021. a kirjale nr 6-5/21/24974-2 on, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju3 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Siiski toob Keskkonnaamet esitatud materjalide osas välja järgmised märkused, millega palub arvestada:

Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud Raasiku valla üldplaneeringukohaselt jääb Põlluvälja kinnistu tiheasustusalale ning perspektiivsele reoveekogumisalale, kuid ei asu olemasoleval reoveekogumisalal ega ühisveevärgialal.

8 / 8

Esitatud KSH eelhinnangu alapeatükis 5.3 on toodud , et Kuna joogivesi ja kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt, siis tuleb arvestada nende rajatiste vahele piisavalt suured vahemaad, sh ka naaberkinnistute rajatiste suhtes. suhtes.““. Samas Põlluvälja detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtade eelnõu näeb ette punktidega 3.8.8.1. ja 3.8.9.1. eelistatava lahendusena ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise. Kui olemasoleva või tsentraalsete süsteemidega ei ole võimalik liituda, nähakse ette detailplaneeringuala veevarustus tagada ühe puurkaevuga ning kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid mahuteid. Sademeveekanalisatsioon tuleb lähteseisukohtade eelnõu punkti 3.8.9.2 kohaselt lahendada krundisiseselt.

Põlluvälja kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal ning Keskkonnaameti hinnangul tuleks KSH eelhinnangus samuti käsitleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumist ja see ka soovitusliku meetmena nimetada. Raasiku valla üldplaneering näeb ette, et kaitsmata põhjaveega alal tuleb soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist ning tiheasustusalal määratud reoveekogumisaladel (olemasolevad ja perspektiivsed) tuleb tagada ühiskanalisatsiooni ehitise väljaehitamine (sõltuvalt tiheasustusalade väljaehitamisest), et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.

7 Kokkuvõte

Raasiku vallavalitsus ei näe käesoleva info põhjal vajadust Põlluvälja kinnistul kavandatava

tegevuse puhul KSH läbiviimist. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada

detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

Meetmed, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:

1. Radooniriski uuring radoonikaitsemeetmete väljaselgitamiseks.

2. Planeeringuga tuleb ette näha meetmed valgusreostuse vältimiseks.

3. Maantee suunal on vaja rajada kaitsehaljastuse riba autode tulede ja müra häiringute

leevendamiseks.

4. Vajalik on läbi viia mürauuring ning selgitada välja müra ja vibratsiooni kaitseks

vajalikud meetmed ning neid tegevuste elluviimisel rakendada.

5. Kõikide tegevuste puhul tuleb erilise hoolega rakendada põhjavee kaitse meetmeid.

6. Soovituslikult liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

7. Rajada võimalikult vähesel hulgal uusi puurkaeve.

8. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

Lk 1 / 7

Lisa 1

Kinnitatud

Raasiku Vallavolikogu

12. aprilli 2022. a.

otsusega nr 15

LÄHTESEISUKOHAD

Igavere külas Põlluvälja katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks

ÜLDOSA

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Põlluvälja

katastriüksus elamukruntideks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada

juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine

ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla

üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb Aruküla-Peningi tee äärde reserveerida

maa kergliiklustee rajamiseks (vastavalt üldplaneeringule ja Raasiku Vallavalitsuse 14.06.2021

istungil määratud teepoolele).

Joonis 1. Planeeringuala ca 3,1 ha. Aluskaart: Maa-ameti geoportaali maainfo rakendus.

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. ASUKOHT

1.1.1. Planeeritav ala asub Raasiku vallas, Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel

(edaspidi nimetatud ka kinnistu) ja osaliselt Metsaserva tee katastriüksusel.

Lk 2 / 7

Kinnistu külgneb 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ja Metsaserva teega

ning on ümbritsetud veel Männiku ja Kõrgevälja kinnistutega.

1.2. KATASTRIÜKSUS

1.2.1. Põlluvälja katastriüksus (registriosa 13606802; katastritunnus 65101:003:0792;

pindala 2,76 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

1.2.2. Metsaserva tee katastriüksus (registriosa 13384502; katastritunnus

65101:003:0745; pindala 7519 m²; sihtotstarve 100% transpordimaa).

1.3. LÄHIALA

1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja

tehnovõrkude planeerimiseks.

1.4. PLANEERINGU ALA

1.4.1. Planeeringuala moodustab Põlluvälja ja osaliselt Metsaserva tee katastriüksus

ning lähiala.

1.4.2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,1 ha.

1.5. HOONESTUS

1.5.1. Planeeringualal ei ole hoonestust.

1.6. TEHNOVÕRGUD

1.6.1. ELEKTER – Metsaserva tee katastriüksusel on elektrimaakaabel.

1.6.2. VESI – Metsaserva tee katastriüksusel on veetorustik, mis saab toite Metsaserva

tee 18a kinnistul asuvast puurkaevust.

1.6.3. KANALISATSIOON – kinnistul ja lähialas ei ole reoveekanalisatsiooni

süsteeme.

1.6.4. SIDE – 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee katastriüksusel on Telia

siderajatised.

1.7. PIIRANGUD

Piirangu alus Kood riiklikust registrist Piirangu ulatus

Elektrilevi OÜ

elektrimaakaabel

MKL73140183 Kaitsevöönd 1 m kaablist

Lagedi-Aruküla-Peningi

maantee

11300 Kaitsevöönd 10 m äärmise

sõiduraja välimisest servast

(vastavalt Raasiku valla

üldplaneeringule)

2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD

ALUSMATERJALID

2.1.1. Igavere küla Jäätma detailplaneering (kehtestatud 09.06.2009, planeeriti

Metsaserva tee, 8 elamukrunti, üldkasutatava maa krunt ja puurkaevu krunt).

2.1.2. Käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse

eelhinnang

2.1.3. Lagedi-Aruküla-Peningi äärde kergliiklustee ESIMESE ETAPI rajamise

ehitusprojekt (projekteerimistingimused on menetlemisel).

2.1.4. Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020

otsusega nr 24)

2.1.5. Harju maakonnaplaneering 2030+

2.1.6. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid

2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD

Lk 3 / 7

2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M

1:500 kogu planeeringuala ulatuses.

2.2.2. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks. Uuringu

tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus. Uuringu võib

jätta tegemata, kui hooned rajatakse kindlalt radoonitõkkemeetmeid kasutades.

2.2.3. Maanteelt lähtuva müra uuring kaitsemeetmete kavandamiseks.

2.2.4. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus

selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.

2.2.5. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta

ja seletuskirjas välja tuua.

2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED

2.3.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

2.3.2. Kruntide omanikud, kelle kinnistutele kavandatakse tehnovõrke või muid

kitsendusi.

2.3.3. Päästeamet

2.3.4. Transpordiamet

2.3.5. Terviseamet

2.3.6. Elektrilevi OÜ

2.3.7. Vajadusel Telia Eesti AS

2.3.8. Vajadusel Raven OÜ

3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS

3.1. ÜLDNÕUDED

3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata

moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,

hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs,

tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu

põhijoonisel tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse

ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja

hoonestustiheduse kohta, samuti planeeringulahendust mõjutanud teede-, tehno-

rohevõrgu vmt kohta, joonisel ja seletuskirjas.

3.1.3. Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete

ehitamist. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava,

milles on järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused,

vastutajad ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised

kohustused seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele

ega ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele

omanikele. Moodustavate elamukruntide järgmistele omanikele peab garanteerima

toimiva ühiskasutatava infrastruktuuri ning teed kuni kruntide piirideni ning

välistama võimaluse, et nad jäävad oma ehitusõiguse realiseerimises kellestki

teisest sõltuma.

3.2. KRUNDIJAOTUS

3.2.1. Määrata elamumaa sihtotstarbega krundid, ja vajalikud transpordimaa

sihtotstarbega krundid (sh projekteeritava kergliiklustee lõigule).

3.2.2. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 3000 m2.

3.2.3. Kruntide suurim täisehitusprotsent – lähtuda piirkondlikust tavast.

Lk 4 / 7

3.2.4. Kui krundile kavandatakse paarismaja, siis planeerida krundi kuju selliselt, et

kui see mõtteliselt pooleks jagada, tekiks kaks mõistliku kujuga osa.

3.3. HOONESTUS

3.3.1. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures

kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega,

mürauuringu tulemustega ja ilmakaartega.

3.3.2. Kavandatavad hoonetüübid: peamiselt ühepereelamud ja põhjendatud juhul

mõned paarismajad.

3.3.2.1. Ühepereelamu: 2-korruseline (soovitatavalt 1 + katusekorrus), hoone

kõrgus maksimaalselt 9 m.

3.3.2.2. Paarismaja: 2-korruseline (soovitatavalt 1 + katusekorrus), hoone kõrgus

maksimaalselt 9 m.

3.3.3. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone suurima ehitisealuse pinnaga 240 m² ja

kuni kaks abihoonet.

3.3.4. Lubatud katusekalded: hoonete põhimahtudel 20-45°. Detailplaneeringuga

täpsustada ja põhjendada lubatavaid katusekaldeid tuginedes kontaktvööndi

analüüsile ning planeeringulahenduse ruumilisele illustratsioonile.

3.3.5. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis.

3.3.6. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute.

3.3.7. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt.

Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

3.4. HALJASTUS JA HEAKORD

3.4.1. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele

ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.2. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised

vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.3. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.

3.4.4. Krunte on lubatud piirata kuni 1,6 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva

taraga, või kuni 1.4 m kõrguse läbipaistmatu taraga, mis peab moodustama

visuaalselt tänava lõikes terviku. Tara ja heki kombinatsioon on läbipaistmatu.

Kinnistutevahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.

3.4.5. Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii

väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri.

3.4.6. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama

kõrged hekid.

3.4.7. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

3.5. TURVALISUS

3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.

3.5.2. Soovitav on luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja soodustada

avaliku ruumi planeerimisel naabritevahelist suhtlust.

3.5.3. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt

suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND

3.6.1. Hooneid planeerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi.

3.6.2. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse ehitusprojektis

takistusteta liikumise põhimõtetel.

3.7. TEED, LIIKLUS

3.7.1. Juurdepääsud kruntidele on otstarbekas planeerida Metsaserva teelt ja vajadusel

ka planeeritavalt, punktis 3.7.4. kirjeldatud, tupiktänavalt. Metsaserva tee on

Lk 5 / 7

eratee, mille kasutamiseks Põlluvälja kinnistu arenduse tarbeks tuleb seada

servituut planeeringu koostamise käigus.

3.7.2. Planeeringuala kõik tänavad ja liikluskorraldus peab vastama Eesti standardile

EVS 843:2016 „Linnatänavad“, projekteerimise lähtetase „Hea“

3.7.3. Transpordimaa laius planeerida vastavalt kehtivatele normidele. Põlluvälja

kinnistu arendusega seoses tuleb laiendada Metsaserva tee maa-ala laiust.

3.7.4. Planeerida perspektiivne Metsaserva tee ja Männimäe teede ühendamise

võimalus Põlluvälja planeeringuala, Männiku kinnistu ja Sinilille planeeringuala

(Esialgu tupikteed kahelt poolt Männiku kinnistu piirideni).

3.7.5. Maantee äärde planeerida kergliiklustee vastavalt majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 50 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede

projekteerimisnormid“.

3.7.6. Planeeringuala tänavatel tuleb vähemalt ühele poole sõiduteed kavandada min 2

m laiune kõnnitee.

3.7.7. Sõidutee teekatteks kavandada kõvakate.

3.7.8. Kõnnitee katend – asfalt.

3.7.9. Garanteerida ligipääs, kandevõime ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja

päästeautodele, näidata prügiveoki pöörderaadiused.

3.7.10. Kui kavandatakse tupiktänav, siis selle lõpus peab olema standardile vastav

ümberpööramisplats.

3.7.11. Määrata ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid. Olemasolevate

ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.7.12. Avaliku tee kaitsevööndiks määrata 10m sõidutee välimisest äärest.

3.7.13. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad.

3.7.14. Parkimiskohtade arvutamisel lähtuda Linnatänavate standardist. Näiteks iga

üksikelamu kohta planeerida kinnistu siseselt min 3 parkimiskohta ning vajalik

ruum manööverdamiseks.

3.7.15. Parkimine lahendada kinnistute siseselt, kuid tänavale võib lisaks kavandada

näiteks murukiviga parkimiskohti külalistele.

3.8. TEHNOVÕRGUD

3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega

kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada

vormistatud detailplaneeringu põhijoonist.

3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused.

Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.

3.8.4. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid

teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud.

3.8.5. KÜTE

3.8.5.1. Eelistada keskkonda säästvamaid kütteliike ja välistada levinumad kõige

rohkem keskkonda saastavad kütteliigid, näiteks kivisüsi, otsene elektriküte.

3.8.5.2. Kui on lubatud maaküte, siis näidata selle tarbeks ligikaudne

ruumivajadus.

3.8.6. ELEKTER

3.8.6.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös

võrguvaldajaga.

3.8.6.2. Analüüsida ja välja tuua päikeseenergia või muu alternatiivenergia

kasutamise võimalused. Päikesepaneelide kavandamisel on

detailplaneeringus eelkõige vajalik ruumianalüüs (võimsust ei pea piirama,

et oleks võimalik kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid).

Lk 6 / 7

3.8.7. VALGUSTUS

3.8.7.1. Planeerida tänavavalgustus.

3.8.7.2. Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada

valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

3.8.7.3. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K.

Vältida sinist tooni valgusallikaid.

3.8.7.4. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse

ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda

võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja

valgustugevuse andureid.

3.8.7.5. Arvestada valguse negatiivsete mõjudega seoses liiklusega. Valgustid

(näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid. Kui uus elamu asetseb tänava lõpus või väliskurvis, siis

kajastada leevendusmeetmeid autotulede osas.

3.8.8. VESI

3.8.8.1. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal ning seega tuleb eriti

hoolikalt järgida põhjavee kaitse meetmeid.

3.8.8.2. Veeühendus lahendada eelistatavalt ühisveevärgi baasil (Lehise ja

Kaasiku planeeringualade kaudu), kui see pole võimalik, siis olemasoleva

(Metsaserva tee 18a, vastavalt võrguvaldaja ja Veeseaduse tingimustele) või

planeeritava (maksimaalselt ühe) puurkaevuga.

3.8.8.3. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt siseministri määrusele

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (vastu võetud 18.02.2021 nr

10).

3.8.9. KANALISATSIOON

3.8.9.1. Kanalisatsioon lahendada eelistatavalt ühiskanalisatsiooni baasil (Lehise

ja Kaasiku planeeringualade kaudu), kui see pole võimalik, siis lekkekindlate

kogumismahutitega.

3.8.9.2. Sademeveekanalisatsioon lahendada krundisiseselt. Sademevee

naaberkruntidele suunamine on keelatud.

3.8.10. SIDE

3.8.10.1. Võimalusel planeerida liitumine kaabliga. Kui kaabliga ühendus pole

võimalik, siis lahendada mobiilside baasil.

4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest

seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.

4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada,

milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.

4.4. Esitada kitsenduste ja servituutide seadmise vajadused tabelina.

4.5. Joonistest esitada:

4.5.1. situatsiooniskeem,

4.5.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega

mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool

4.5.3. fotod olemasolevast situatsioonist,

4.5.4. põhijoonis 1:500,

4.5.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni,

Lk 7 / 7

4.5.6. 3D illustratsioon maksimaalsete ehitusmahtudega.

4.6. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt PDF ja DWG -formaatides

vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

4.7. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada lisaks

digitaalsetele failidele, mis on vastutava spetsialisti poolt allkirjastatud ka paberkandjal

ühes eksemplaris värviline köide koos joonistega.

4.8. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:

4.8.1. Detailplaneeringu kehtestatavate kihtide failid peavad olema läbinud tehnilise

automaatkontrolli Maa-ameti validaatoris, mille tulemusel saab jääda ainukeseks

veateateks kehtestamise andmete puudumine.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Planeeringute-

andmed/Planeeringute-validaator-p846.html

4.8.2. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.

4.8.3. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata:

4.8.3.1. seletuskiri DOC ja PDF formaadis,

4.8.3.2. joonised DWG ja PDF formaadis.

5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS

Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.

OTSUS

Aruküla 12. aprill 2022. a nr 15

Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel ja lähialal „Põlluvälja“ detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringust huvitatud isik OÜ ALLEKS EHITUS juhatuse liige Aleksandr Nagornõi

on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Raasiku vallas, Igavere külas, Põlluvälja

katastriüksusel (registriosa 13606802; katastritunnus 65101:003:0792; pindala 2,76 ha;

sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus elamukruntideks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused,

lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga (sh osaliselt Metsaserva tee

katastriüksus) on ligikaudu 3,1 ha. Põlluvälja kinnistul ei ole kehtivat detailplaneeringut.

Metsaserva tee katastriüksusel kehtib Jäätma detailplaneering (kehtestatud 09.06.2009).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostajaks on DuoGraaf OÜ (registrikood: 10064254, Aadress Harju

maakond, Saue vald, Saue linn, Raiesmiku tn 10, 76506, e-mail [email protected], tel

5643889), detailplaneeringu algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ning

kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus. Käesoleva otsuse ja selle lisadega on võimalik tutvuda

Raasiku valla kodulehel (https://raasiku.kovtp.ee/detailplaneeringud), Vallavalitsuse kantseleis

(tööajad: E-K 08.00-12.00 ja 13.00-17.00, N 08.00-12.00 ja 13.00-18.00, R 08.00-13.00),

[email protected], tel 6070348 või eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga,

[email protected], tel 5017483.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel antud eelhinnang on esitatud käesoleva

otsuse lisas 2. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või

valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara. Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Eelhinnangu

ptk-s 6 on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §

33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu. Käesoleva otsuse ja eelhinnangu eelnõu osas on oma seisukohad andnud

Keskkonnaamet (3. detsembri 2021. a kirjaga nr 6-5/21/24974-2), kes oli seisukohal, et

detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH

algatamise vajalikkuse. Keskkonnaameti seisukohtadest tulenevalt on käesolevat otsust ning

lisasid vastavalt täiendatud.

Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 77, 124-128, 130 ja 142,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 31

punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigete 3-6, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 3 ja 5-7, Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, Raasiku

Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning

huvitatud isiku esitatud taotlusest detailplaneeringu algatamiseks,

Raasiku Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Raasiku vallas Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel ja lähialal „Põlluvälja“

detailplaneeringu koostamine ligikaudu 3,1 ha suuruse ala planeerimiseks. Planeeringuala skeem on otsuse lisas 1.

2. Kinnitada Raasiku vallas, Igavere külas, Põlluvälja katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad 3 aastat, vastavalt otsuse

lisale 1.

3. Jätta algatamata Raasiku vallas, Igavere külas, Põlluvälja katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu

koostamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse lisas 2 nimetatud keskkonnameetmetega.

4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla

kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib

detailplaneering puudutada.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Sikut

volikogu esimees

Raasiku vallas Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel

ja lähialal koostatava „Põlluvälja“ detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Koostaja: Raasiku Vallavalitsus

planeeringute spetsialist: Krista Erg-Scacchetti

keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann

Koostatud: September 2021

Asjaomaste asutuste märkused sisse kantud: 17.02.2022

2 / 8

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................... 3

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga ........................................................... 3

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 + .............................................................................. 3

3.2. Raasiku valla üldplaneering ......................................................................................... 3

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ......................................................................................... 4

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia ............................................................................................ 4

4.1.1. Pinnakate .................................................................................................................. 4

4.1.2. Aluspõhi ................................................................................................................... 4

4.1.3. Hüdrogeoloogia ........................................................................................................ 4

4.1.5 Geodeetilised punktid .............................................................................................. 4

4.1.6 Ehitusgeoloogilised uuringud .................................................................................. 4

4.1.7 Maavarad, maardlad ................................................................................................. 4

4.1.8 Radoon ..................................................................................................................... 5

4.2 Taimestik ja loomastik ................................................................................................. 5

4.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................. 5

4.4 Muinsuskaitse .............................................................................................................. 5

4.5 Jääkreostus ................................................................................................................... 5

5 Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ................................................................................ 5

5.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ................. 5

5.2 Mõju rohealadele, ulukitele ......................................................................................... 5

5.3 Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 5

5.4 Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus ............................................. 6

5.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus ................................................................................ 6

5.6 Mõju kultuuriväärtusele ............................................................................................... 6

5.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus .......................................... 6

5.8 Valgus .......................................................................................................................... 6

5.9 Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele .................................................................... 6

5.10 Avariiolukorrad ........................................................................................................ 6

5.11 Mõju inimese tervisele ja heaolule .............................................................................. 7

5.12 Mõju suurus ja geograafiline ulatus ......................................................................... 7

5.13 Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................... 7

5.14 Piiriülene mõju ......................................................................................................... 7

6 Asjaomaste asutuste seisukohad ......................................................................................... 7

7 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 8

3 / 8

1. Sissejuhatus

Detailplaneeringust koostamisest huvitatud isik Alleks Ehitus OÜ, registrikood 11143582

asukohaga Harju maakond, Raasiku vald, Igavere küla, Männimäe tee 15, 75208, keda esindab

juhatuse liige Aleksandr Nagornõi, on esitanud 25. augustil 2021.a. taotluse detailplaneeringu

koostamise algatamiseks Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel (registriosa 13606802;

katastitunnus 65101:003:0792; pindala 2,76 ha; sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

Detailplaneeringuga kavandataks elurajooni arendamist. Põlluvälja katastriüksuse kirdepoolses

osas elurajooni rajamist kuni 9 üksik- või kaksikelamu krundiga, neid teenindava tee ja

taristuga. Lisaks tuleb rajada kaitsehaljastusega ning muude leevendavate meetmetega

puhverala rajatava elamurajooni ning selle piirinaabriks oleva 11300 Lagedi-Ariküla-Peningi

maantee vahele. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus elamumaa katastriüksusteks ning transpordimaaks, määrata

ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, vertikaalplaneerimine ning haljastus.

Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 3,1 ha.

Maaüksuse kõnealuses osas ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kavandatakse elamurajooni. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegu maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus üheksaks elamumaa katastriüksuseks, määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos

lähialaga on ligikaudu 3,1 ha.

3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga

3.1. Harju maakonnaplaneering 2030 +

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Raasiku valla üldplaneeringuga täpsustati maakonnaplaneeringut ja seega on üldplaneeringut täide viivate tegevuste vastavust maakonnaplaneeringule hiljuti hinnatud ja saab pidada ajakohaseks.

3.2. Raasiku valla üldplaneering

4 / 8

Kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas, sest üldplaneering näeb Põlluvälja

kinnistut ette elamumaana ning annab tingimused hoonestustihedusele ja kruntide suurustele.

Piirkond moodustab Aruküla alevikuga ühise tiheasustusala. Üldplaneering näeb ette 11300

Lagedi - Aruküla – Peningi maantee äärde kergliiklustee rajamise, millega tuleb planeeringu

koostamisel arvestada.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Geoloogia ja hüdroloogia

4.1.1. Pinnakate

Valdavalt moreenist koosnev tasandikuala. Sorteerimata glatsiogeensed setted. Võrtsjärve

alamkihistu moreen (Q1jrVr_g), Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid

(saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad).

4.1.2. Aluspõhi

Kahula 2 (end. Keila kihistu), O3kh2, Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu Kurtna, Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalne lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega.

4.1.3. Hüdrogeoloogia

Karbonaatsete kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5

ls-1m-1.

Põhjavee kaitstuse hinnang: Kaitsmata põhjaveega ala, vaadeldavas piirkonnas vaadeldavas

piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes

praktiliselt puudub.

4.1.4 Põhjavee tase ja liikumise suund

Vastavalt Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardile peaks

liikuma põhjavesi Raasiku vallas suures plaanis suunal loodesse. Põhjavee tasemeks on selles

märgitud 40. Üldjuhul eeldatakse, et põhjavesi liigub samas suunas maapinna loomuliku

kaldega. Maapinna samakõrgusjooned planeeringualal ei muutu, st tegemist on lagendikuga.

Seega võiks veehaarete ja kanalisatsioonirajatistele asukohti valides arvestada põhjavee

liikumise suunaga loode/põhja suunal.

4.1.5 Geodeetilised punktid

Planeeringualal ei asu geodeetilisi punkte.

4.1.6 Ehitusgeoloogilised uuringud

Planeeringualal ei ole läbi viidud ehitusgeoloogilisi uuringuid. 4.1.7 Maavarad, maardlad

Planeeringuala on hõlmatud Maardu fosforiidilasundi levialasse (geoloogilise kaardistamise

või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud fosforiidilasundi ala, mis ei ole registreeritud

keskkonnaregistris ja mille kvaliteet ja kvantiteet lubab eeldada maavaravaru olemasolu).

Kasuliku kihi paksus 2,98 m, kattekiht 60 m.

5 / 8

4.1.8 Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi

(https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f

6dcd) kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniriskiga pinnasel (30-50 kBq/m3). Eesti

Radoonisisalduse ja ohutusmeetmete täpsustamiseks on vaja planeeringualal läbi viia radooni

mõõtmine.

4.2 Taimestik ja loomastik

Planeeringuala on lage väli, mis kasutusel heinamaana. Kõrghaljastus puudub. Põlluvälja

kinnistu on rohevõrgustikust niivõrd eemal, et ulukite elupaiku seal eeldatavasti ei ole ning

planeeringuala ei jää ka nende liikumispiirkonda.

4.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Kaitstavad loodusobjektid puuduvad. Tegemist ei ole kaitsealaga ega Natura 2000 võrgustiku

osaga.

4.4 Muinsuskaitse

Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid.

Pärandkultuuri objektid puuduvad.

4.5 Jääkreostus

Igavere külas ei ole registreeritud ühtegi keskkonnaohtlikku objekti.

5 Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

5.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Mõju puudub.

5.2 Mõju rohealadele, ulukitele

Mõju ulukitele ja rohevõrgusikule eeldatavalt puudub. Planeeringuala jääb rohevõrgustikust

piisavalt kaugele ning selle vahetus läheduses pole ka muud looduslikku ala, kust võiksid ulukid

planeeringualale sattuda. Planeeringualast väljas, edela suunal on küll kõrghaljastust, kuid see

jääb elumajade vahele ja ei ole tõenäoliselt ulukite elukohaks.

Kavandatud tegevuse täideviimisega mitmekesistub planeeringuala liigirikkus, sest rajatakse

koduaedade haljastus, mis toob endaga kaasa elukohti väikestele loomadele, lindudele ja

putukatele.

5.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringualal on põhjavesi kaitsmata. Detailplaneeringus peab välja tooma ja tegevuste täide viimisel rakendama pinna- ja põhjavee kaitsemeetmed. Kuna joogivesi ja kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt, siis tuleb arvestada nende rajatiste vahele piisavalt suured vahemaad, sh ka naaberkinnistute rajatiste suhtes. Rajada võimalikult vähesel hulgal uusi puurkaeve. Pinnavee tase ega kvaliteet ka kõrvalasuvatel kinnistutel ei tohi vertikaalplaneerimise tulemusel muutuda. Kui kavandatud tegevused viiakse täide seadusekuulekalt ning kaitsemeetmeid järgides, ei ole põhja- ja pinnaveele negatiivset mõju ette näha

6 / 8

5.4 Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Ehitamise ajal on ajutiselt tavalisest suurem müra, vibratsiooni ja võimalik, et ka muid

õhusaaste vorme, kuid need ei tohi ületada seaduses lubatud piire.

Planeeringuala on maantee vahetus läheduses ja seega on vajalik läbi viia mürauuring ning

selgitada välja müra ja vibratsiooni kaitseks vajalikud meetmed ning neid tegevuste elluviimisel

rakendada.

Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha. Planeeringu koostamise käigus peab tegema radooni

mõõtmise pinnasest, et välja selgitada vajalikud kaitsemeetmed eluruumides radooniohutu

keskkonna tagamiseks.

5.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Kõik ehitamise ning hoonete kasutamise ajal tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele seadustele ning Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete teke nii ehitamise, kui ka hoonete kasutamise ajal suureneb. Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

5.6 Mõju kultuuriväärtusele

Mõju puudub.

5.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Fosforiidi kaevandamine planeeritud tiheasustusala piirkonnas ja 60 m sügavusel ei ole tõenäoline ning seega ei oma Põlluvälja detailplaneering maavarade kättesaadavusele olulist mõju. Maatulundusmaa läheb detailplaneeringu täideviimisega jäädavalt kasutusest välja ning asendub elamutega, kuid see on üldplaneeringuga ette nähtud areng selles piirkonnas.

5.8 Valgus

Tänavavalgustuse rajamisega suureneb valgusreostus. Planeeringuga tuleb ette näha meetmed

valgusreostuse vältimiseks. Tähistaeva vaadeldavus on väärtus, mida väikestes asulates tuleks

hoida. Planeeringuala asub maantee ääres ning möödasõitvate autode tuled võivad häirida

kavandatud hoonete elanikke. Seetõttu on soovitav rajada maantee suunas kaitsehaljastuse riba.

5.9 Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Olulist mõju ilmastikuoludele ei ole ette näha. Kõrghaljastuse rajamisega muutub piirkond

vähem tuuliseks. Kuna kavandatava haljastatud ala osakaal planeeringualal võrreldes teede ja

hoonete osakaaluga on suur, siis ei ole ette näha mõju sademetele ega temperatuurile. Ühest

küljest tee pind kogub soojust aga haljastus aitab seda leevendada. Mõju on lokaalne.

5.10 Avariiolukorrad

Kui kavandatud tegevused viiakse ellu seadusekuulekalt ning ohutusnõudeid täites ei ole

avariiolukordi ette näha. Potentsiaalselt ohtlikke objekte selle planeeringuga ei kavandata.

Kavandatav ei sisalda tavapärasest ehitustööst ohtlikumaid tegevusi. Planeeringu käigus

lahendatakse tuleohutuse küsimused nagu päästeautode ligipääs ja tuletõrjevee kättesaadavus.

7 / 8

5.11 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Naabruses elavate inimestele mõjub negatiivselt ehitusmüra, kuid see peab jääma normide

piiridesse ning on ajutine. Planeeringualale elama asuvad inimesed on õues viibides

eksponeeritud maanteemürale, kuid kuna tegemist ei ole väga tiheda liiklusega maanteega ning

eeldatavasti siseruumides on ehituslike meetmetega müratase vähendatud, siis ei tohiks see

märgatavalt tervist ja heaolu häirida. Ajapikku, kui rajatakse rohkem kõrghaljastust, müra mõju

väheneb. Eeldatavasti teevad planeeringualale elama asuvad inimesed teadliku valiku asukoha

osas ning arvestavad oma individuaalse mürataluvusega. Inimesed, kes selle elukoha oma

koduks valivad, on eeldatavasti positiivselt mõjutatud maalähedases keskkonnas ja väikeses

kogukonnas elamisest.

5.12 Mõju suurus ja geograafiline ulatus

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad mõjud avalduvad otseselt planeeringualal ning

vähesel määral kõrvalkinnistutel. Sotsiaalse taristu kasutamise koormus langeb tõenäoliselt

Aruküla alevikule. Kaugemale ulatuvaid mõjusid pole.

5.13 Kumulatiivsed mõjud

Osaliselt on tegemist linnastumisele iseloomuliku arenguga, sest kavandatud tegevusega

laieneb olemasolev tiheasustusala. Teiselt poolt on uued elanikud tõenäoliselt paljuski tihedalt

seotud töökohtadega Tallinnas, mis tähendab pendelrännet. Raasiku valda on viimastel aastatel

kolinud peresid, kes töötavad Tallinnas, kuid soovivad elada looduslikus piirkonnas pealinnale

suhteliselt lähedal. Kuna planeeringualast rattasõidu kaugusel (ca 3km) on raudteejaam,

mugava ja kiire ühendusega Tallinnaga, siis osa elanikke valib tõenäoliselt rongi kasutuse, mis

on keskkonnasäästlikum. Lisaks on ca 1 km raadiuses kaks bussipeatust. Teised jällegi

suurendavad linnast maale kolimisega oma ökoloogilist jalajälge, sest sõltuvad rohkem

autotranspordist. Pikas perspektiivis, kui Aruküla alevik kasvab, tekib sellesse ka rohkem

töökohti ning väheneb vajadus pendelrändeks. Kumulatiivse mõjuna võib käsitleda ka seda, et

kui kavandatakse piisavalt uusi elupindasid kompaktselt tiheasustusse, siis selle võrra võiks

väheneda arendussurve hajaasustusse, mida on soovitatav hoida looduslähedasena. Ka

omavalitsuse teenuste ja hooldustööde osutamine on tiheasustuses ökonoomsem, kui

hajaasustuses.

5.14 Piiriülene mõju

Mõju puudub.

6 Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt 3. detsembri 2021. a kirjale nr 6-5/21/24974-2 on, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju3 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Siiski toob Keskkonnaamet esitatud materjalide osas välja järgmised märkused, millega palub arvestada:

Raasiku Vallavolikogu 26.05.2020 otsusega nr 24 kehtestatud Raasiku valla üldplaneeringukohaselt jääb Põlluvälja kinnistu tiheasustusalale ning perspektiivsele reoveekogumisalale, kuid ei asu olemasoleval reoveekogumisalal ega ühisveevärgialal.

8 / 8

Esitatud KSH eelhinnangu alapeatükis 5.3 on toodud , et Kuna joogivesi ja kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt, siis tuleb arvestada nende rajatiste vahele piisavalt suured vahemaad, sh ka naaberkinnistute rajatiste suhtes. suhtes.““. Samas Põlluvälja detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtade eelnõu näeb ette punktidega 3.8.8.1. ja 3.8.9.1. eelistatava lahendusena ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise. Kui olemasoleva või tsentraalsete süsteemidega ei ole võimalik liituda, nähakse ette detailplaneeringuala veevarustus tagada ühe puurkaevuga ning kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid mahuteid. Sademeveekanalisatsioon tuleb lähteseisukohtade eelnõu punkti 3.8.9.2 kohaselt lahendada krundisiseselt.

Põlluvälja kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal ning Keskkonnaameti hinnangul tuleks KSH eelhinnangus samuti käsitleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumist ja see ka soovitusliku meetmena nimetada. Raasiku valla üldplaneering näeb ette, et kaitsmata põhjaveega alal tuleb soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist ning tiheasustusalal määratud reoveekogumisaladel (olemasolevad ja perspektiivsed) tuleb tagada ühiskanalisatsiooni ehitise väljaehitamine (sõltuvalt tiheasustusalade väljaehitamisest), et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.

7 Kokkuvõte

Raasiku vallavalitsus ei näe käesoleva info põhjal vajadust Põlluvälja kinnistul kavandatava

tegevuse puhul KSH läbiviimist. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada

detailplaneeringu koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

Meetmed, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:

1. Radooniriski uuring radoonikaitsemeetmete väljaselgitamiseks.

2. Planeeringuga tuleb ette näha meetmed valgusreostuse vältimiseks.

3. Maantee suunal on vaja rajada kaitsehaljastuse riba autode tulede ja müra häiringute

leevendamiseks.

4. Vajalik on läbi viia mürauuring ning selgitada välja müra ja vibratsiooni kaitseks

vajalikud meetmed ning neid tegevuste elluviimisel rakendada.

5. Kõikide tegevuste puhul tuleb erilise hoolega rakendada põhjavee kaitse meetmeid.

6. Soovituslikult liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

7. Rajada võimalikult vähesel hulgal uusi puurkaeve.

8. Väga saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

Lk 1 / 7

Lisa 1

Kinnitatud

Raasiku Vallavolikogu

12. aprilli 2022. a.

otsusega nr 15

LÄHTESEISUKOHAD

Igavere külas Põlluvälja katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks

ÜLDOSA

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Põlluvälja

katastriüksus elamukruntideks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada

juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine

ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla

üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb Aruküla-Peningi tee äärde reserveerida

maa kergliiklustee rajamiseks (vastavalt üldplaneeringule ja Raasiku Vallavalitsuse 14.06.2021

istungil määratud teepoolele).

Joonis 1. Planeeringuala ca 3,1 ha. Aluskaart: Maa-ameti geoportaali maainfo rakendus.

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. ASUKOHT

1.1.1. Planeeritav ala asub Raasiku vallas, Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel

(edaspidi nimetatud ka kinnistu) ja osaliselt Metsaserva tee katastriüksusel.

Lk 2 / 7

Kinnistu külgneb 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ja Metsaserva teega

ning on ümbritsetud veel Männiku ja Kõrgevälja kinnistutega.

1.2. KATASTRIÜKSUS

1.2.1. Põlluvälja katastriüksus (registriosa 13606802; katastritunnus 65101:003:0792;

pindala 2,76 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

1.2.2. Metsaserva tee katastriüksus (registriosa 13384502; katastritunnus

65101:003:0745; pindala 7519 m²; sihtotstarve 100% transpordimaa).

1.3. LÄHIALA

1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja

tehnovõrkude planeerimiseks.

1.4. PLANEERINGU ALA

1.4.1. Planeeringuala moodustab Põlluvälja ja osaliselt Metsaserva tee katastriüksus

ning lähiala.

1.4.2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,1 ha.

1.5. HOONESTUS

1.5.1. Planeeringualal ei ole hoonestust.

1.6. TEHNOVÕRGUD

1.6.1. ELEKTER – Metsaserva tee katastriüksusel on elektrimaakaabel.

1.6.2. VESI – Metsaserva tee katastriüksusel on veetorustik, mis saab toite Metsaserva

tee 18a kinnistul asuvast puurkaevust.

1.6.3. KANALISATSIOON – kinnistul ja lähialas ei ole reoveekanalisatsiooni

süsteeme.

1.6.4. SIDE – 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee katastriüksusel on Telia

siderajatised.

1.7. PIIRANGUD

Piirangu alus Kood riiklikust registrist Piirangu ulatus

Elektrilevi OÜ

elektrimaakaabel

MKL73140183 Kaitsevöönd 1 m kaablist

Lagedi-Aruküla-Peningi

maantee

11300 Kaitsevöönd 10 m äärmise

sõiduraja välimisest servast

(vastavalt Raasiku valla

üldplaneeringule)

2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD

ALUSMATERJALID

2.1.1. Igavere küla Jäätma detailplaneering (kehtestatud 09.06.2009, planeeriti

Metsaserva tee, 8 elamukrunti, üldkasutatava maa krunt ja puurkaevu krunt).

2.1.2. Käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse

eelhinnang

2.1.3. Lagedi-Aruküla-Peningi äärde kergliiklustee ESIMESE ETAPI rajamise

ehitusprojekt (projekteerimistingimused on menetlemisel).

2.1.4. Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020

otsusega nr 24)

2.1.5. Harju maakonnaplaneering 2030+

2.1.6. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid

2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD

Lk 3 / 7

2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M

1:500 kogu planeeringuala ulatuses.

2.2.2. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks. Uuringu

tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus. Uuringu võib

jätta tegemata, kui hooned rajatakse kindlalt radoonitõkkemeetmeid kasutades.

2.2.3. Maanteelt lähtuva müra uuring kaitsemeetmete kavandamiseks.

2.2.4. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus

selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.

2.2.5. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta

ja seletuskirjas välja tuua.

2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED

2.3.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

2.3.2. Kruntide omanikud, kelle kinnistutele kavandatakse tehnovõrke või muid

kitsendusi.

2.3.3. Päästeamet

2.3.4. Transpordiamet

2.3.5. Terviseamet

2.3.6. Elektrilevi OÜ

2.3.7. Vajadusel Telia Eesti AS

2.3.8. Vajadusel Raven OÜ

3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS

3.1. ÜLDNÕUDED

3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata

moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,

hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs,

tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu

põhijoonisel tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse

ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja

hoonestustiheduse kohta, samuti planeeringulahendust mõjutanud teede-, tehno-

rohevõrgu vmt kohta, joonisel ja seletuskirjas.

3.1.3. Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete

ehitamist. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava,

milles on järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused,

vastutajad ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised

kohustused seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele

ega ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele

omanikele. Moodustavate elamukruntide järgmistele omanikele peab garanteerima

toimiva ühiskasutatava infrastruktuuri ning teed kuni kruntide piirideni ning

välistama võimaluse, et nad jäävad oma ehitusõiguse realiseerimises kellestki

teisest sõltuma.

3.2. KRUNDIJAOTUS

3.2.1. Määrata elamumaa sihtotstarbega krundid, ja vajalikud transpordimaa

sihtotstarbega krundid (sh projekteeritava kergliiklustee lõigule).

3.2.2. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 3000 m2.

3.2.3. Kruntide suurim täisehitusprotsent – lähtuda piirkondlikust tavast.

Lk 4 / 7

3.2.4. Kui krundile kavandatakse paarismaja, siis planeerida krundi kuju selliselt, et

kui see mõtteliselt pooleks jagada, tekiks kaks mõistliku kujuga osa.

3.3. HOONESTUS

3.3.1. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures

kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega,

mürauuringu tulemustega ja ilmakaartega.

3.3.2. Kavandatavad hoonetüübid: peamiselt ühepereelamud ja põhjendatud juhul

mõned paarismajad.

3.3.2.1. Ühepereelamu: 2-korruseline (soovitatavalt 1 + katusekorrus), hoone

kõrgus maksimaalselt 9 m.

3.3.2.2. Paarismaja: 2-korruseline (soovitatavalt 1 + katusekorrus), hoone kõrgus

maksimaalselt 9 m.

3.3.3. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone suurima ehitisealuse pinnaga 240 m² ja

kuni kaks abihoonet.

3.3.4. Lubatud katusekalded: hoonete põhimahtudel 20-45°. Detailplaneeringuga

täpsustada ja põhjendada lubatavaid katusekaldeid tuginedes kontaktvööndi

analüüsile ning planeeringulahenduse ruumilisele illustratsioonile.

3.3.5. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis.

3.3.6. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute.

3.3.7. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt.

Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

3.4. HALJASTUS JA HEAKORD

3.4.1. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele

ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.2. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised

vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.3. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.

3.4.4. Krunte on lubatud piirata kuni 1,6 m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva

taraga, või kuni 1.4 m kõrguse läbipaistmatu taraga, mis peab moodustama

visuaalselt tänava lõikes terviku. Tara ja heki kombinatsioon on läbipaistmatu.

Kinnistutevahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.

3.4.5. Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii

väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri.

3.4.6. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama

kõrged hekid.

3.4.7. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

3.5. TURVALISUS

3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.

3.5.2. Soovitav on luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja soodustada

avaliku ruumi planeerimisel naabritevahelist suhtlust.

3.5.3. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt

suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND

3.6.1. Hooneid planeerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi.

3.6.2. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse ehitusprojektis

takistusteta liikumise põhimõtetel.

3.7. TEED, LIIKLUS

3.7.1. Juurdepääsud kruntidele on otstarbekas planeerida Metsaserva teelt ja vajadusel

ka planeeritavalt, punktis 3.7.4. kirjeldatud, tupiktänavalt. Metsaserva tee on

Lk 5 / 7

eratee, mille kasutamiseks Põlluvälja kinnistu arenduse tarbeks tuleb seada

servituut planeeringu koostamise käigus.

3.7.2. Planeeringuala kõik tänavad ja liikluskorraldus peab vastama Eesti standardile

EVS 843:2016 „Linnatänavad“, projekteerimise lähtetase „Hea“

3.7.3. Transpordimaa laius planeerida vastavalt kehtivatele normidele. Põlluvälja

kinnistu arendusega seoses tuleb laiendada Metsaserva tee maa-ala laiust.

3.7.4. Planeerida perspektiivne Metsaserva tee ja Männimäe teede ühendamise

võimalus Põlluvälja planeeringuala, Männiku kinnistu ja Sinilille planeeringuala

(Esialgu tupikteed kahelt poolt Männiku kinnistu piirideni).

3.7.5. Maantee äärde planeerida kergliiklustee vastavalt majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 50 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede

projekteerimisnormid“.

3.7.6. Planeeringuala tänavatel tuleb vähemalt ühele poole sõiduteed kavandada min 2

m laiune kõnnitee.

3.7.7. Sõidutee teekatteks kavandada kõvakate.

3.7.8. Kõnnitee katend – asfalt.

3.7.9. Garanteerida ligipääs, kandevõime ja manööverdamisruum suurtele prügiveo- ja

päästeautodele, näidata prügiveoki pöörderaadiused.

3.7.10. Kui kavandatakse tupiktänav, siis selle lõpus peab olema standardile vastav

ümberpööramisplats.

3.7.11. Määrata ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid. Olemasolevate

ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.7.12. Avaliku tee kaitsevööndiks määrata 10m sõidutee välimisest äärest.

3.7.13. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad.

3.7.14. Parkimiskohtade arvutamisel lähtuda Linnatänavate standardist. Näiteks iga

üksikelamu kohta planeerida kinnistu siseselt min 3 parkimiskohta ning vajalik

ruum manööverdamiseks.

3.7.15. Parkimine lahendada kinnistute siseselt, kuid tänavale võib lisaks kavandada

näiteks murukiviga parkimiskohti külalistele.

3.8. TEHNOVÕRGUD

3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega

kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada

vormistatud detailplaneeringu põhijoonist.

3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused.

Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.

3.8.4. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid

teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud.

3.8.5. KÜTE

3.8.5.1. Eelistada keskkonda säästvamaid kütteliike ja välistada levinumad kõige

rohkem keskkonda saastavad kütteliigid, näiteks kivisüsi, otsene elektriküte.

3.8.5.2. Kui on lubatud maaküte, siis näidata selle tarbeks ligikaudne

ruumivajadus.

3.8.6. ELEKTER

3.8.6.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös

võrguvaldajaga.

3.8.6.2. Analüüsida ja välja tuua päikeseenergia või muu alternatiivenergia

kasutamise võimalused. Päikesepaneelide kavandamisel on

detailplaneeringus eelkõige vajalik ruumianalüüs (võimsust ei pea piirama,

et oleks võimalik kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid).

Lk 6 / 7

3.8.7. VALGUSTUS

3.8.7.1. Planeerida tänavavalgustus.

3.8.7.2. Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada

valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

3.8.7.3. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K.

Vältida sinist tooni valgusallikaid.

3.8.7.4. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid valgusreostuse

ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda

võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja

valgustugevuse andureid.

3.8.7.5. Arvestada valguse negatiivsete mõjudega seoses liiklusega. Valgustid

(näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid. Kui uus elamu asetseb tänava lõpus või väliskurvis, siis

kajastada leevendusmeetmeid autotulede osas.

3.8.8. VESI

3.8.8.1. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal ning seega tuleb eriti

hoolikalt järgida põhjavee kaitse meetmeid.

3.8.8.2. Veeühendus lahendada eelistatavalt ühisveevärgi baasil (Lehise ja

Kaasiku planeeringualade kaudu), kui see pole võimalik, siis olemasoleva

(Metsaserva tee 18a, vastavalt võrguvaldaja ja Veeseaduse tingimustele) või

planeeritava (maksimaalselt ühe) puurkaevuga.

3.8.8.3. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt siseministri määrusele

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (vastu võetud 18.02.2021 nr

10).

3.8.9. KANALISATSIOON

3.8.9.1. Kanalisatsioon lahendada eelistatavalt ühiskanalisatsiooni baasil (Lehise

ja Kaasiku planeeringualade kaudu), kui see pole võimalik, siis lekkekindlate

kogumismahutitega.

3.8.9.2. Sademeveekanalisatsioon lahendada krundisiseselt. Sademevee

naaberkruntidele suunamine on keelatud.

3.8.10. SIDE

3.8.10.1. Võimalusel planeerida liitumine kaabliga. Kui kaabliga ühendus pole

võimalik, siis lahendada mobiilside baasil.

4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest

seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.

4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada,

milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.

4.4. Esitada kitsenduste ja servituutide seadmise vajadused tabelina.

4.5. Joonistest esitada:

4.5.1. situatsiooniskeem,

4.5.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega

mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool

4.5.3. fotod olemasolevast situatsioonist,

4.5.4. põhijoonis 1:500,

4.5.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni,

Lk 7 / 7

4.5.6. 3D illustratsioon maksimaalsete ehitusmahtudega.

4.6. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt PDF ja DWG -formaatides

vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

4.7. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada lisaks

digitaalsetele failidele, mis on vastutava spetsialisti poolt allkirjastatud ka paberkandjal

ühes eksemplaris värviline köide koos joonistega.

4.8. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:

4.8.1. Detailplaneeringu kehtestatavate kihtide failid peavad olema läbinud tehnilise

automaatkontrolli Maa-ameti validaatoris, mille tulemusel saab jääda ainukeseks

veateateks kehtestamise andmete puudumine.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Planeeringute-

andmed/Planeeringute-validaator-p846.html

4.8.2. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.

4.8.3. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata:

4.8.3.1. seletuskiri DOC ja PDF formaadis,

4.8.3.2. joonised DWG ja PDF formaadis.

5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS

Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.

OTSUS

Aruküla 12. aprill 2022. a nr 15

Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel ja lähialal „Põlluvälja“ detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringust huvitatud isik OÜ ALLEKS EHITUS juhatuse liige Aleksandr Nagornõi

on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Raasiku vallas, Igavere külas, Põlluvälja

katastriüksusel (registriosa 13606802; katastritunnus 65101:003:0792; pindala 2,76 ha;

sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada maatulundusmaa

sihtotstarbega katastriüksus elamukruntideks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused,

lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga (sh osaliselt Metsaserva tee

katastriüksus) on ligikaudu 3,1 ha. Põlluvälja kinnistul ei ole kehtivat detailplaneeringut.

Metsaserva tee katastriüksusel kehtib Jäätma detailplaneering (kehtestatud 09.06.2009).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostajaks on DuoGraaf OÜ (registrikood: 10064254, Aadress Harju

maakond, Saue vald, Saue linn, Raiesmiku tn 10, 76506, e-mail [email protected], tel

5643889), detailplaneeringu algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ning

kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus. Käesoleva otsuse ja selle lisadega on võimalik tutvuda

Raasiku valla kodulehel (https://raasiku.kovtp.ee/detailplaneeringud), Vallavalitsuse kantseleis

(tööajad: E-K 08.00-12.00 ja 13.00-17.00, N 08.00-12.00 ja 13.00-18.00, R 08.00-13.00),

[email protected], tel 6070348 või eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga,

[email protected], tel 5017483.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS

§ 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel antud eelhinnang on esitatud käesoleva

otsuse lisas 2. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või

valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara. Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Eelhinnangu

ptk-s 6 on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §

33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu. Käesoleva otsuse ja eelhinnangu eelnõu osas on oma seisukohad andnud

Keskkonnaamet (3. detsembri 2021. a kirjaga nr 6-5/21/24974-2), kes oli seisukohal, et

detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH

algatamise vajalikkuse. Keskkonnaameti seisukohtadest tulenevalt on käesolevat otsust ning

lisasid vastavalt täiendatud.

Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 77, 124-128, 130 ja 142,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 31

punktist 1, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigete 3-6, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 3 ja 5-7, Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2, Raasiku

Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning

huvitatud isiku esitatud taotlusest detailplaneeringu algatamiseks,

Raasiku Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Raasiku vallas Igavere külas Põlluvälja katastriüksusel ja lähialal „Põlluvälja“

detailplaneeringu koostamine ligikaudu 3,1 ha suuruse ala planeerimiseks. Planeeringuala skeem on otsuse lisas 1.

2. Kinnitada Raasiku vallas, Igavere külas, Põlluvälja katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad 3 aastat, vastavalt otsuse

lisale 1.

3. Jätta algatamata Raasiku vallas, Igavere külas, Põlluvälja katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu

koostamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse lisas 2 nimetatud keskkonnameetmetega.

4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla

kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib

detailplaneering puudutada.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Sikut

volikogu esimees