Saaremaa Muhu vald Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringu algatamine

Saatja: Maa- ja planeeringunõunik <[email protected]>

Saadetud: 20.03.2023 14:54

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>

Teema: FW: Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringu algatamise teade

Manused: Lähteseisukohad Kuivastu Merivälja AK.pdf; Eelhinnang Kuivastu Merivälja.pdf;

Kuivastu Merevälja dp algatamise otsus.pdf

Tere

Planeerimisseaduse § 128 lg 8 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu algatas 15.03.2023

otsusega nr 94 Kuivastu külas asuva Merevälja katastriüksuse katastritunnus 47801:008:0147,

pindala 18514 m², sihtotstarve maatulundusmaa) detailplaneeringu, jättis algatamata

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ning kinnitas planeeringu lähteseisukohad.

Planeeringuala suurus on 18514 m2.

Detailplaneeringu eesmärgiks on suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise soovist on tegemist

on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mistõttu on kohalikul omavalitsusel kohustus

kaaluda KSH algatamise vajadust. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava

keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks koostas Muhu Vallavalitsus keskkonnamõjude

eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu tulemustest, Keskkonnaameti seisukohast, arvestades

arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri, asus Muhu

Vallavolikogu seisukohale, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida

peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Täpsemad põhjendused ning

kaalutlused on leitavad käesolevale kirjale lisatud detailplaneeringu algatamise otsusest.

Enne detailplaneeringu algatamist küsis Vallavalitsus ametiasutustelt ja puudutatud isikutelt

ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Läheteseisukohad koos esitatud arvamustega on

avalikustatud valla kodulehel (https://www.muhu.ee/avalikud-valjapanekud).

Täiendav info [email protected], 4530680

Lugupidamisega

Pille Tamm

maa- ja planeeringuspetsialist

4530680

1

Lisa 1 Muhu Vallavolikogu 15.03.2023.a otsuse nr 94 juurde

+

Keskkonnamõju eelhinnang

Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringule

2

Sissejuhatus

Kuivastu küla Merevälja katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0147, pindala 18514 m2) maaüksuse omanik on esitatud avalduse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on suvila ja kõrvalhoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt asjaolust, et kavandatud tegevuse elluviimiseks on vajalik ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6 sätestavad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust. Lisaks tuleb eelhinnangu koostamise vajadus ka KeHJS § 33 lg 1 p 4, mille kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole kaitse korraldamiseks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub hoiuala vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada keskkonnamõjude eelhinnang.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest.

3

Kuivastu küla Merevälja maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeringu eesmärgiks on kinnistule suvila ja abihoone ning vajalike tehnorajatiste (puurkaev, reovee kogumismahuti/omapuhasti) rajamine. Mõlemad hooned on kavandatud alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja vähem kui 5 m kõrgusena. Juurdepääs hoonestusalale soovitakse rajada mööda olemasolevat pinnasteed.

Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonete rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoone ehitamisel (ehitusjäätmed, olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale.

Kavandatava tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas.

Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Üldplaneeringu kohaselt on piirkondades, kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Võiküla väärtuslikel maastikel, suures osas kohaliku tähtsusega põllumaal ning vähesel määral Suure väina püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridori alal.

Võiküla väärtuslik maastik on hinnatud nii kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega kui esteetilise ja puhkeväärtusega maastikuks. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid). Oluline on põllu-, heina- ja karjamaade kasutuses hoidmine. Uusi ehitisi ja maakasutust tuleb sobitada vanade ehitustega nii, et need moodustaksid ehitusliku ja visuaalse terviku. Merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete ja rajatiste kõrgus ei tohi üldjuhul kõrghaljastuse olemasolul seda ületada.

Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk üldplaneeringus on toetada saarele omase külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist, aga ka maade põllumajanduslikus kasutuses hoidmine. Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaid üldjuhul ei hoonestata, kuid põhjendatud juhtudel ning võttes arvesse üldplaneeringus sätestatud tingimusi, võib põllumassiivi servaalale lubada ühe elamu ja abihoonete rajamist küla struktuurist lähtuvalt.

4

Muhu valla üldplaneeringuga on Suure väina püsiühenduse rajamiseks määratud püsiühenduse trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad. Püsiühenduse asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga. Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldusega nr 213 on algatatud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering. Eriplaneering hõlmab ka Merevälja detailplaneeringu ala.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt säilib püsiühenduse trassi koridori alal üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni. Trassikoridori alal tuleb säilitada maa senine sihtotstarve. Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine püsiühenduse trassi koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga. Merevälja detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala soovitakse rajada olemasoleva hoonetekompleksi kõrvale, reserveeritud trassikoridorist välja jäävale alale.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplaneeringuga sätestatud ruumilise arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna arhitektuurse ilme ja miljööga.

Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Planeeringust lõuna poole jäävate kinnistute osas on Muhu valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 sätestatule võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmine on erandlik otsus ja vööndi vähendamine on võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Vastavalt Muhu valla üldplaneeringule on mere rannal ehituskeeluvööndi vähendamise olulisim argument olemasolev või ajalooline asustus. Tulenevalt vajadusest vähendada ehituskeeluvööndit, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Merevälja katastriüksus piirneb vähesel määral Kuivastu sadama katastriüksusega (47801:008:0753), mille osas on Muhu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 55 kehtestatud Kuivastu sadama detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks oli Kuivastu sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine ning maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemine. Planeeringulahendust ei ole veel asutud ellu viima.

Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Merevälja kinnistu asub Muhu saare idaosas, Kuivastu külas. Eelhinnangu illustreerivad fotod pärinevad 11.01.2023. a paikvaatluselt.

Merevälja maaüksuse kõlvikuline koosseis on: haritav maa - 13585 m² looduslik rohumaa - 991 m² muu maa - 3938 m²

5

Juurdepääs Merevälja kinnistule on kuni Mihkli katastriüksuse (katastriüksuse tunnus 47801:008:0026) põhjapiirini kavandatud mööda avalikus kasutuses olevat Bukino teed (teeregistri nr 4780237) ning edasi mööda Mere (47801:008:0421) ja Merevälja katastriüksusel kulgevat eraomanduses olevat pinnasteed. Merevälja kinnistu piirneb põhja ja lääne suunas hoonestamata Männiku katastriüksusega (47801:008:0146) ning lõuna suunas hoonestamata Uue-Kõrtsi (47801:008:0108) ja hoonestatud Jaani-Laasu (47801:008:0211), Tuule (47801:008:0429), Tamme (47801:008:0009), Mere (47801:008:0421) ja Kuivastu sadam (47801:008:0753) katastriüksustega. Idast piirneb katastriüksus merega.

Merevälja kinnistu hoonestus soovitakse rajada ca 130 m kaugusele rannajoonest, ligikaudu samale joonele Jaani-Laasu kinnistul asuvate hoonetega.

Merevälja maaüksus on lauge, mere poole langeva reljeefiga. Maapinna kõrgus ulatub krundi lääneosas 4 meetrini merepinnast. Soovitud hoonestuse asukohas on maapinna kõrguseks ca 3 m merepinnast. Maaüksuse idapoolne, merega piirnev osa on madal (alla 1 m merepinnast).

Valdav osa planeeringualast on kasutusel püsirohumaana, mille korrashoiuks on varasemalt taotletud PRIA toetusi. Tegemist on inimtegevuse poolt mõjutatud alaga. Kinnistu merepoolne osa on looduslikus seisundis ja ei ole aktiivses kasutuses. Mereäärsel kinnistu osal kasvavad üksikud puud, ülejäänud kinnistu osa on valdavalt lage, mõned põõsad ja puud kasvavad kinnistu lõunapiiril. Kinnistu lõunaservas kulgeb pinnastee, mida soovitakse kasutada ka kavandatavale hoonestusalale juurdepääsuks. Kinnistu idaosas eraldab põllumaa ja loodusliku rohumaa kõlvikuid pinnastee, mida kasutatakse juurdepääsuks põhjasuunas paiknevatele hoonestamata kinnistutele.

Joonis 1: Detailplaneeringuala ortofotol (Maa-amet)

Merevälja maaüksus asub suures osas Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndist välja jääb ligikaudu 3350 m2 suurune ala.

6

Keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate liikide leiukohti kinnistul ei ole, samuti ei ole inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpe.

Vähesel määral (ca 342 m² ulatuses) jääb kinnistu idaserv Väinamere hoiualale.

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Soovitud hoonestusala asub alal A2, kus moreenikihi paksus on kuni 2 meetrit (allikas: Rein Perensi ja Tambet Kikase 2013. aasta aruanne „Muhu saare põhjavee kaitstuse digitaalse kaardi koostamine“). Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad.

Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavate objektide rajamist, milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride.

Pilt 1: vaade kavandatavale juurdepääsule Mere kinnistult

Mõju põhja- ja pinnaveele

Maaüksustele rajatavate hoonete veevarustus on kavandatud kas lokaalsena individuaalse puurkaevu rajamisega või liitudes Kuivastu sadama ühisveevärgiga. Põhjavee tarbimist ei kavandata eeldatavalt määral, mis võiks põhjustada piirkonnas kaevude veetaseme märgatavat langust. Keskkonnaregistri puurkaevude registri (VEKA) andmetel paiknevad lähimad puurkaevud ca 400 m kaugusel Kuivastu sadama territooriumil. Analüüsides VEKA andmeid

7

olemasolevate puurkaevude kohta, ei ole eeldatavalt ohtu soolase vee sissetungiks kaevu, küll võib olenevalt kaevu sügavusest vesi olla rauarohke.

Põhjavee kvaliteedile võivad mõju avaldada rajatavad reoveekäitlussüsteemid, mistõttu tuleb tekkiva reovee käitlemiseks läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida majapidamiste nõuetele ja keskkonnanõuetele vastav lahendus. Lähtuvalt põhjavee kaitstuse astmest (kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal) on kavandatud hoonetes tekkiva reovee kogumiseks ja käitlemiseks kaks varianti: sobiva suurusega kinnine reoveemahuti, mida tühjendatakse vastavat vedaja kaarti omava vedaja poolt nõuetekohaselt või biopuhasti. Reovee käitlemise lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61). Vastavalt kehtivale Muhu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on omapuhasti kavandamisel enne puhasti rajamist vajalik hüdrogeoloogi eksperthinnang planeeritavale puhasti lahendusele - heitvee immutamise võimalikkus selgitatakse välja kinnistupõhiselt.

Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (ning põhjaveele) eeldatavalt puudub ja võib tekkida vaid avariiolukordades. Ehitustegevuse käigus on veevõtt (ja reoveeteke) eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega. Mõju põhja- ja pinnaveele võib ehitustegevuse käigus avalduda vaid hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või rannikumerre. Normaalsetes tingimustes nii ehitustegevuse käigus kui ka edaspidisel hoonete kasutusel reostusohtu ei ole ning hädaolukordade teket tuleb kõigi vahenditega ennetada ja vältida.

Pilt 2: vaade kavandatavale ehitusalale Merevälja kinnistul

8

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatavate hoonete alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse hooned haritava maa kõlviku servaalale, mis on läbi harimise inimtegevusest mõjutatud. Peale hoonete rajamist ja kasutuselevõttu õuemaa osakaal suureneb ning haritava maa osakaal väheneb. Detailplaneeringuga hoonestusala määramisel tuleb tagada, et põllumassiiv ei killustuks ning oleks võimalikult suures osas haritav.

Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule, loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole. Hoonestus on kavandatud naaberkinnistu hoonestuse vahetusse lähedusse, mistõttu laias laastus piirkonna maakasutus ei muutu.

Mõju välisõhu seisundile

Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on lühiajaline ja ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.

Kaitsmaks Kuivastu küla olemasolevaid hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva tolmu leviku eest ehitustööde (sh Merevälja kinnistule kavandatava juurdepääsu rajamine) ajal, tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile.

Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva hoonete kasutuse ajal. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed.

Nii ehitusjäätmed kui ka olmejäätmed tuleb koguda liigiti (jäätmemahutitesse) ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtiva jäätmeluba omava firma poolt. Jäätmeid kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud kompostida) ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

9

Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud transpordikoormuse ning õnnetusteohu näol. Liikluskoormus teedel ei suurene eeldatavalt olulises mahus.

Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale . Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitamine on teadaolevalt üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariisid võib esineda igas etapis, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses, kuid kuna tegemist vähese liiklusega teega, kus sõidukiirused on madalad, on õnnetuse toimumine pigem vähetõenäoline. Kõigi nõuete täitmisel saabki seega eeldatavalt tegemist olla vaid hädaolukordadega. Hoonete püstitamisel tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiive 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ järgides.

Merevälja maaüksusest asub 342 m2 Natura 2000 võrgustiku alal (Väinamere linnu- ja loodusala), samas ulatuses on kinnistu siseriikliku kaitse all Väinamere hoiualana.

Väinamere hoiuala (Saare)

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica), teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku

10

kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike- laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere linnuala

Väinamere linnualal (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas: kaitstakse järgnevate liikide isendite elupaiku: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

11

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere loodusala

Väinamere loodusalal (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas kaitstakse järgmisi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Lisaks on loodusala kaitse-eesmärkideks järgmised Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid ja nende isendite elupaigad, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele

Hoiuala või Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärkidena nimetatud liikide pesitsusalasid planeeringualal registreeritud ei ole. Lähtuvalt linnuliikide elupaiganõudlustest ei saa välistada olukorda, kus mõned liigid siiski võivad detailplaneeringu alal või sellega piirneval alal leiduda (nt kiivitaja praegusel heinamaal, merivart Merivälja kinnistuga piirneval merealal). Samuti ei saa välistada nahkhiirte esinemist ja hülgeliikide elutsemist rannal ning kinnistuga paikneval merealal.

Merevälja kinnistule jääval hoiuala osal ei ole inventeeritud ala kaitse-eesmärkide hulka nimetatud elupaigatüüpe, mistõttu võib järeldada, et planeeringuga kavandatavatel tegevustel puudub mõju kaitsealustele elupaigatüüpidele.

Linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud linnuliigid on valdavas ulatuses kas vee- või roostikuga seotud või läbirändavad liigid. Teadaolevalt Merevälja kinnistu hoiualasse jääval osal neid liike ei esine, mistõttu ei tulene planeeringuga kavandatavast tegevusest neile liikidele eeldatavalt olulist täiendavat mõju. Planeeringuga kavandatavast tegevusest (va ehitustegevuse ajal, kui mürafoon on eeldatavasti mõnevõrra suurem kui edaspidise elamute kasutamise ajal)

12

ei ole oodata oluliste segajate lisandumist, mis looduslikult esinevaid liike võiks häirida, kuid soovituslikult tuleks mürarikkad tegevused kavandata perioodi, mis jääb lindude pesitsusajast väljapoole. Asjakohane on mainida, et märkimisväärselt tekitab Merevälja kinnistu lähiümbruses müra lähistel asuva sadama aktiivne igapäevane kasutamine.

Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt mõju detailplaneeringu alal asuvatele ja sellega piirnevatele võrgustikualadele, kuna ei ole ette näha olulist täiendavat inimmõju (tallamine, müra, vms), mis võiks Natura 2000 võrgustikuala/hoiuala oluliselt mõjutada. Hoiualale lähimat uut hoonestusala jääb hoiualast eraldama juurdepääsutee ning teadaolevalt on kavas rajada ühepereelamu, mitte majutushoone äritegevuseks (millega kaasneks intensiivne liiklus ning rohkelt inimeste liikumist), mistõttu ei ole ette näha olulist mõju kaitstavale loodusobjektile.

Võttes arvesse planeeringu eesmärke ja kavandatavat mahtu ning kuna hoiuala ja planeeringuala eraldab olemasolev pinnastee, ei mõjuta kavandatav tegevus eeldatavalt oluliselt ei hoiuala ega Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärke.

Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga soovitakse ranna ehituskeeluvööndit vähendada kavandatava ca 130 m veepiirist asuva õueala ning juurdepääsutee ulatuses.

Lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 34 sätetest on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 sätete kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Merevälja detailplaneeringu elluviimise korral rannal asuvad looduskooslused valdavas osas säilivad (maakasutuse muutus toimub hoonete aluse pinna ja õueala ulatuses, mis on kavandatud ca 130 m kaugusele rannajoonest). Inimtegevusest lähtuva täiendava kahjuliku mõju lisandumist ei ole ette näha ja detailplaneeringu elluviimine suunab asustust ranna eripära arvestavalt (hoonestus kavandatakse olemasolevast ehitusjoonest sisemaa poole. Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt. Seega võtab eeldatav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek arvesse ranna kaitse eesmärke ja lähtub ka taimestikust (hoonestus kavandatakse haritavale maale, mitte looduslikule (rohu)maale) ning reljeefist (hoonestus kavandatakse reljeefi kõrgemale osale, ca 3 m samakõrgusjoonele). Tegevust kavandatakse lähtuvalt kinnisasjade piiridest ja kõlvikutest optimaalselt: täiendav inimtegevusest lähtuv mõju on suurim praegusel juba inimtegevuse poolt mõjutatud haritaval maal ja üldjoontes kõlvikute piirid säilivad.

Kavandatavad tegevused arvestab üldjoontes ranna eripära ning on mahult väikesed ja seetõttu on ka eeldatavad mõjud väheolulised.

Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet asus oma 15.02.2023 kirjas nr 6-5/23/1263-2 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

13

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Esmase seisukoha ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas esitab Keskkonnaamet detailplaneeringu kooskõlastamise käigus, kui ehitamisega seotud asjaolud on selgunud. Päästeamet (20.01.2023 nr 7.2-3.4/416-2) ja Transpordiamet (09.02.2023 kiri nr 7.2-2/23/1399-2) esitasid oma seisukohad planeeringu koostamiseks, kuid ei avaldanud arvamust keskkonnamõjude eelhinnangu osas. Rahandusministeerium juhtis oma 22.02.2023 kirjas nr 15-3/416-2 tähelepanu asjaolule, et Saare maakonnaplaneeringu 2030+ tehniliste võrgustike kaardil asub planeeringualal Kuivastu- Orissaare teelõiguna planeeritud kergliiklustee ja püsiühenduse trassikoridor. Samuti toodi välja, et Merevälja katastriüksus paikneb kogu ulatuses Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu alas ühel võimalikest trassikoridoridest. Kui planeeringualas asuv trassialternatiiv osutub parimaks, võib selguda, et detailplaneering ei ole elluviidav. Samuti märkis Rahandusministeerium, et kui Merevälja katastriüksusele jääb silda teenindav ala osaliselt, võivad liiklusvoogudega kaasneda müra ja õhusaaste. Sellisel juhul ei ole hetkel koostatud KSH eelhinnang detailplaneeringu realiseerimiseks asjakohane. Lähtudes eelnevast tegi Rahandusministeerium ettepaneku kaaluda detailplaneeringu algatamise otstarbekust, kuna eriplaneeringu koostamine on pooleli. Samas tõi Rahandusministeerium välja, et arvestades maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus toodut saab alternatiivse võimalusena detailplaneeringus ette näha, et kavandada saab vaid ajutise iseloomuga ehitisi, mis tuleb lammutada juhul, kui antud alale kavandatud trassialternatiiv osutub sobivaimaks.

Kokkuvõte

Planeeringualal ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega ka vastavate objektide rajamist, mistõttu olulisi negatiivseid mõjusid kavandatavate hoonete rajamise ega ehituskeeluvööndi vähendamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada vähesel määral järgmisi mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (ajutiselt suurenev liikluskoormus peamiselt ehitustegevuse ajal, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi (õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid ehitustöödel on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust.

Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale tuleb muuhulgas analüüsida detailplaneeringu koosseisus, siis ei ole täiemahulise keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.

MUHU VALLAVOLIKOGU

OTSUS Hellamaa 15. märts 2023 nr 94 Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine

Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Muhu vallas Kuivastu külas asuva Merevälja katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0147, pindala 18514 m², sihtotstarve maatulundusmaa) detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu eesmärgiks on suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonestuse rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Detailplaneeringu koostamise vajadus on tingitud ehituskeeluvööndi vähendamise soovist. Planeeringuala asub suures osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndist välja jääv ala asub kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal, mis vastavalt Muhu valla üldplaneeringule välistab üldjuhul ehitustegevuse. Lähtudes olemasolevast külastruktuurist võib kaalutlusotsuse alusel lubada hoonestuse rajamist põllumassiivi servaalale. Ehituskeeluvööndist välja jääv ala asub aga keset põllumassiivi, mistõttu ei ole sinna ehitusõiguse andmiseks erandi tegemine põhjendatud. Ehituskeeluvööndi vähendamise korral saaks hoonestuse rajada põllumassiivi servaalale, olemasoleva hoonestusega samale ehitusjoonele, kus see sobituks olemasoleva asustusega.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 sätestatule võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud.

Vastavalt Muhu valla üldplaneeringule on mere rannal ehituskeeluvööndi vähendamise olulisim argument olemasolev või ajalooline asustus. Teadaolevalt ei ole Merevälja katastriüksus hoonestatud olnud. Ajalooline talukoht on asunud kinnistust põhja pool

Männiku maaüksusel. Merevälja katastriüksusest lõuna poole jääb individuaalelamute grupp, mille ulatuses on üldplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndit vähendatud.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Võiküla väärtuslikel maastikel ja suures osas kohaliku tähtsusega põllumaal. Planeeringu koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade kaitseks sätestatud tingimustest.

Üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplaneeringuga sätestatud ruumilise arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna arhitektuurse ilme ja miljööga ning olemasoleva hoonestusega.

Juurdepääs planeeringualale soovitakse tagada mööda avalikus kasutuses olevat Bukino teed (tee nr 4780237) ning Mere ja Merevälja kinnistutel paiknevaid erateid. Ehituskeeluvööndit tuleb vähendada ka Merevälja maaüksusele kavandatava juurdepääsutee ulatuses.

Väikeses ulatuses jääb planeeringualale Muhu valla üldplaneeringuga võimaliku püsiühenduse tarbeks reserveeritud sillatrassi koridor. Nimetatud piirangualale detailplaneeringuga tegevusi ei kavandata. Koostamisel on Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering, mis hõlmab ka kõnealuse detailplaneeringu ala. Lähtuvalt eelnevast tuleb detailplaneeringu menetlusse kaasata Transpordiamet ning Rahandusministeerium.

Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Vähesel määral paikneb Merevälja kinnistu Väinamere hoiualal ning väinamere loodus- ja linnualal. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi hoiualale.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 4 kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub hoiuala vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada keskkonnamõjude eelhinnang.

Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga on kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda KSH algatamise vajadust. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks on Muhu Vallavalitsus koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu (käesoleva otsuse lahutamatu Lisa 1).

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 esitas Muhu Vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Keskkonnaamet asus oma 15.02.2023. a kirjas nr 6-5/23/1263-2 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Esmase seisukoha ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

võimalikkuse osas esitab Keskkonnaamet detailplaneeringu kooskõlastamise käigus, kui ehitamisega seotud asjaolud on selgunud.

Rahandusministeerium juhtis oma 22.02.2023. a kirjas nr 15-3/416-2 tähelepanu asjaolule, et Saare maakonnaplaneeringu 2030+ tehniliste võrgustike kaardil asub planeeringualal Kuivastu-Orissaare teelõiguna planeeritud kergliiklustee ja püsiühenduse trassikoridor. Samuti toodi välja, et Merevälja katastriüksus paikneb kogu ulatuses Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu alas ühel võimalikest trassikoridoridest. Kui planeeringualas asuv trassialternatiiv osutub parimaks võib selguda, et detailplaneering ei ole elluviidav. Samuti märkis Rahandusministeerium, et kui Merevälja katastriüksusele jääb silda teenindav ala osaliselt, võivad liiklusvoogudega kaasneda müra ja õhusaaste. Sellisel juhul ei ole hetkel koostatud KSH eelhinnang detailplaneeringu realiseerimiseks asjakohane.

Lähtudes eelnevast tegi Rahandusministeerium ettepaneku kaaluda detailplaneeringu algatamise otstarbekust, kuna eriplaneeringu koostamine on pooleli. Samas tõi Rahandusministeerium välja, et arvestades maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus toodut saab alternatiivse võimalusena detailplaneeringus ette näha, et kavandada saab vaid ajutise iseloomuga ehitisi, mis tuleb lammutada juhul, kui antud alale kavandatud trassialternatiiv osutub sobivaimaks.

Maakonnaplaneeringu tehniliste võrkude kaardil markeeritud kergliiklustee asukoht on ligikaudne. Maakonnaplaneeringu seletuskiri selgitab, et maakonnaplaneeringuga ei määrata kergliiklusteede asukohta sõidutee suhtes ning täpne asukoht määratakse projekteerimisel või kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringu koostamisel. Muhu valla üldplaneeringus on planeeritava kõvakattega kergliiklustee võimalik asukoht kantud teede ja tehnovõrkude kaardile, kust nähtub, et kavandatav kergliiklustee ei paikne detailplaneeringu alal.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on maakonnaplaneeringus määratletud püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja Võiküla külades. Trasside põhimõttelised asukohad on kantud planeeringujoonisele. Kuivastu külas reserveeritud trassikoridori laius on 100 m. Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu jooniste vektorandmete võrdlusest nähtub, et need kattuvad. Trassikoridori alale ei kavandata detailplaneeringuga mingeid tegevusi.

Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldusega nr 213 algatatud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering hõlmab 9200 ha suurust ala. Muhu valla territooriumist on planeeringualasse suuremal või väiksemal määral hõlmatud Võiküla, Kuivastu, Mõega, Oina, Rässa, Tusti ja Võlla külade territooriumid. Eriplaneeringu algatamise otsuse seletuskirjas selgitatakse, et planeeringuala moodustamisel arvestati 2011. a koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ valitud ning Lääne maakonnaplaneeringus kajastatud ja Saare maakonnaplaneeringus täpsustatud püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide asukohtadega maismaal ning võimalusega, et protsessi käigus tehakse põhjendatud ettepanek täiendavate alternatiivide kaalumiseks. Planeeringuala moodustamisel jäeti kolme trassialternatiivi ümber 1,5 km suurune puhverala, et arvestada trassialternatiivide asukoha muutmise vajaduse ja täiendavate alternatiivide lisamise võimalusega.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist, millest esimene on asukoha eelvaliku tegemine. Tänaseks on koostatud eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus. Käimas on hange eriplaneeringu, asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise sh KSH esimese etapi aruande koostaja leidmiseks. Esialgse ajakava kohaselt peaks asukoha eelvaliku otsuseni jõutama 2026. a lõpuks, kuid arvestades, et juba ollakse ajakavast maas, on tõenäoline, et tähtaeg nihkub edasi.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaalutakse mitut võimalikku asukohta. Eriplaneeringu dokumentatsioonis on korduvalt rõhutatud, et Muhu saarel arvestatakse täiendavalt Saare maakonnaplaneeringus püsiühenduse maismaaotste kulgemise osas tehtud täpsustustega, mistõttu on arusaamatu, miks praegusel juhul rõhutakse detailplaneeringuala paiknemist 2008. a käsitletud trassikoridoris, mis ei arvesta 2011. a kava tulemuste ega maakonnaplaneeringu täpsustustega. 2011. a kava jaoks koostatud KSH aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed. Kõnealuse trassi realiseerumine on võimalik vaid trassi asukoha täpsustamisel. Seda enam, et vastavalt eriplaneeringu lähteseisukohtadele võib valituks osutuda ka mõni muu eriplaneeringu alas paiknev trass, mida varasemalt üldse käsitletud ei ole. Igasuguse ehitustegevuse kavandamise määramata ajaks peatamine kogu planeeringuala ulatuses hüpoteetilise sillatrassi valguses ei ole ei põhjendatud ega proportsionaalne.

Muhu Vallavolikogu on seisukohal, et kuna eriplaneeringu koostamine on hetkel alles algusjärgus, on praeguses etapis võimatu hinnata, kas ja kui palju kavandatav tegevus eriplaneeringu eesmärkidega vastuollu läheb. Volikogu hinnangul puudub alus detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. Samuti ei ole põhjendatud planeeringu algatamise üle otsustamise edasilükkamine aega, mil eriplaneeringu raames on asukohavalik tehtud, kuna vajalike uuringute ja tööde teostamine võtab aega aastaid.

Kuivastu Merevälja detailplaneeringuga soovitakse kavandada üht majapidamist vahetult olemasolevate majapidamiste kõrvale, kus müra- ja õhukvaliteedi normid tuleb igal juhul täita. Kavandatava tegevuse puhul ei ole tegemist ulatusliku investeeringuga, mille rajamist eriplaneeringu alasse tuleks igal juhul vältida. Planeeringust huvitatud isik on kinnitanud, et soovib detailplaneeringu koostamisega jätkata ja on nõus kavandatavate ehitiste ümberpaigutamisega kui selleks tekib vajadus.

Volikogu asub seisukohale, et detailplaneeringus tuleb sätestada tingimused, mis tagaks vajadusel eriplaneeringu eesmärkide elluviimise (perspektiivsete müratõkete kavandamine, vajadusel hoonestuse likvideerimine vms). Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd eriplaneeringu koostamise korraldajaga.

Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest, asjaomaste asutuste seisukohtadest, arvestades arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri, leiab Muhu Vallavolikogu, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Planeeringu algatamisel kinnitatakse detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 2). Muhu Vallavalitsus küsis lähteseisukohtade osas ettepanekuid koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt.

Etteantud tähtajaks esitasid oma ettepanekud ja arvamused lähteseisukohtade osas Päästeamet (20.01.2023 kiri nr 7.2-3.4/416-2), Transpordiamet (09.02.2023 nr 7.2-2/23/1399-2), ning planeeringualaga piirneva Kuivastu sadama kinnistu omanik (27.01.2023 e-kiri). Ettepanekud võeti arvesse ning lähteseisukohti täiendati vastavalt.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 125 lg 2, § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ning arvestades asjast huvitatud isiku esitatud avaldust, asjaomaste asutuste seisukohti ning keskkonnamõjude eelhinnangu tulemusi, Muhu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada üldplaneeringut muutev Kuivastu küla Merevälja detailplaneering. Planeeringuala suurus on 18514 m² ning see hõlmab kogu Merevälja katastriüksust.

2. Planeeringu eesmärgiks on suvila ja abihoone rajamine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Kuivastu küla Merevälja katastriüksuse detailplaneeringule, mille a) koostamise algataja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva k, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672, [email protected]); b) koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald 94701, Saare mk, tel: 4530672, [email protected]); c) koostaja on Klotoid OÜ (Tehnika tn 20 Kuressaare, Saaremaa vald Saaremaa 93815, telefon 508 4489, [email protected]) d) kehtestaja on Muhu Vallavolikogu.

4. Kinnitada Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale 2.

5. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu valla dokumendiregistri kaudu ning lahtiolekuaegadel Muhu Vallavalitsuses (aadress Keskuse, Liiva k, Muhu vald, Saare maakond).

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ain Saaremäel volikogu esimees

1

Lisa 2 Muhu Vallavolikogu 15.03.2023. a otsuse nr 94 juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU NIMETUS

Kuivastu küla Merevälja detailplaneering

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEST HUVITATUD ISIK JA PLANEERITAV ALA

TAOTLEJA

Taotleja nimi Maarika Vaher

Isikukood/ registrikood (varjatud AK)

Aadress (varjatud AK)

e-post (varjatud AK)

Telefon (varjatud AK)

PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:

Detailplaneeringuala pindala ha 18514 m²

DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:

Suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ca 130 meetrini rannajoonest.

DETAILPLANEERINGU ALA

PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:

2

DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJALID

Maaüksuste lähiaadressid

Merevälja

Katastriüksuste tunnus 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 1 4 7

Kinnistu numbrid 2 0 3 1 5 3 4

Olemasolev sihtotstarve maatulundusmaa

GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48

OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

Planeeringuala piirneb Kuivastu sadamadetailplaneeringuga (kehtestatud 17. augustil 2022. a Muhu vallavolikogu otsusega nr 55).

MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV jah

EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE

jah

MAAKORRALDUSLIKUD

JA EHITUSLIKUD NÕUDED

PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS

Maaüksust ei krundita. KRUNTIDE SIHTOTSTARVE

Elamumaa

HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

 Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist asustusmustrit – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade omavahelist paigutust ning külatüüpi (sumb-, ahel-, rida-, hajaküla). Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes.

 Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle.

 Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud tegevuse vastavust eelnevates punktides väljatoodule.

 Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).

 Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal jne).

3

 Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda katastriüksusele, millele juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringselt kasutatav juurdepääs.

 Katastriüksusel paikneb kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa massiiv. Hoonestus kavandada põllumassiivi servaalale. Hoonete ja rajatiste, sh tee rajamisel, tuleb vältida põllumassiivi tükeldamist.

 Kavandatava uushoonestuse asukoht peab olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete ja rajatiste kõrgus ei tohi kõrghaljastuse olemasolul seda üldjuhul ületada.

 Välisvalgustuse puhul tuleb vältida merele suunatud suure valgustugevusega laternate kasutamist.

HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS

Kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m

ARHITEKTUURSED NÕUDED

Elamud ja abihooned (v.a garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30-45 kraadi. Katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega.

Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga.

Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes.

Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.

SERVITUUDID

Selgitada välja servituutide seadmise vajadus

TEED

Detailplaneeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

Juurdepääs krundile kavandada avalikus kasutuses olevalt Bukino teelt (tee nr 4780237) eelistatult mööda olemasolevaid teid. Eratee kasutamiseks näha ette servituudi seadmise vajadus. Täiendavalt rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega arvestades vajadusel kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi.

Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Juurdepääsukaugus päästetehnikale peab olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust. Kavandatav juurdepääsutee peab võimaldama liiklemist päästetehnikal.

4

Lähtudes kasutusel olevast tehnikast, peavad teed võimaldama sõitmist vähemalt 10 meetrit pikkadel, 4 meetrit kõrgetel ja 26 tonni kaaluvatel veoautodel, mille pöörderaadius on 10 meetrit.

Detailplaneeringuga tagada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 10 kohane juurdepääs kallasrajale.

PARKIMISTINGIMUSED

Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tegelikust vajadusest lähtuvalt.

HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED

 Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks  Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust  Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või

haljaspiiretena.  Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja

materjali.  Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud

põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m.

 Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks.

MUUD TINGIMUSED

Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused.

Detailplaneeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paikneva Kuivastu sadama detailplaneeringu lahendusega.

INSENERVÕRKUDE RAJAMISE TINGIMUSED

VEEVARUSTUS

Lahendada lokaalselt (individuaalne puurkaev)

KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal.

SADEVETE KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt

SOOJUSVARUSTUS

Lahendada lokaalselt

ELEKTER

5

Lahendada vastavalt võrguettevõtte tehnilistele tingimustele

SIDE

Lahendada vastavalt vajadusele

MÄRKUSED:

Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.

PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD

Planeeringu algatamise hetkel täiendavate uuringute vajadust ette ei nähta. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid (ekspertiise, analüüse vms), siis tuleb need teha ja lisada planeeringu materjalide hulka.

ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:

Kaitseministeerium

X Keskkonnaamet

Keskkonnaministeerium

X Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

X Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad. Planeeringu koostamisse kaasatakse Rahandusministeerium kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja.

6

Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine

DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.)

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

X SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000

X GEODEETILINE ALUSPLAAN

KRUNTIMISE SKEEM

X PLANEERINGU PÕHIJOONIS, hoonestuse skeem,

tehnovõrkude planeering ja kitsendused

X LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega

planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)

X HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla

väljendatud põhijoonisel)

X KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla

väljendatud ka seletuskirjas)

VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM

TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID

X PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE

ILLUSTRATSIOON

X ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE

MUUDATUSTE ETTEPANEK

X SELETUSKIRI

Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga.

PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

7

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks.

DETAILPLANEERINGU ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE

X GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis

X Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt

Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks.

X Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt

ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku korraldamiseks.

X Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega

esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult

X MUHU VALLAVOLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS,

AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis. NB materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist illustratsiooni.

X MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS

Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele

MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected])

PLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA JA TÄHTAJAD

etapp aeg

DP eelhinnangu koostamine, lähteseisukohtade ja KSH algatamise vajalikkuse osas seisukohtade küsimine

detsember - veebruar 2023

DP algatamine, KSH algatamata jätmine

märts 2023

DP lähteseisukohtade ning isikute ja asutuste esitatud ettepanekute avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel.

märts 2023

8

DP eelnõu koostamine märts - juuni 2023

DP eelnõu avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)

juuli 2023

DP eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu)

august 2023

DP kooskõlastamine ja arvamuse andmine

september - oktoober 2023

DP vastuvõtmine november 2023

DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)

detsember 2023

DP avalik arutelu jaanuar 2024

DP esitamine rahandusministeeriumile heakskiitmiseks

veebruar 2024

DP heakskiitmine aprill 2024

DP kehtestamine mai 2024

Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik. Lähtuda tuleb planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest. Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lepingud

Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr 44-DP150223, milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel.

KOOSTAJA Pille Tamm

maa- ja planeeringuspetsialist

KUUPÄEV 1 5. 0 3. 2 0 2 3