Noorte kuriteoennetuse kommunikatsioonistrateegia

Lisa 1 väikeostule

1

Tehniline kirjeldus

Väikeost „Noorte õigusrikkumiste ennetamise kommunikatsioonistrateegia“

Väikeostu tulemusena peab valmima kommunikatsioonistrateegia projektile „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (edaspidi Noorte TAT).

1. Ajakava

Hankelepingu täitmise lõpptähtaeg on 3 kuud alates lepingu sõlmimisest. Tegevuste elluviimise täpsustatud ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku.

2. Hankelepingu eeldatav maksumus

Hankelepingu eeldatav maksumus on kuni 12 500 eurot koos kõikide maksudega.

3. Strateegia eesmärk

Kriminaalpoliitika põhialused 20301 sõnastab prioriteedina: „Lapsed ja noored ei satu

kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, noorte õigusrikkumised vähenevad ning tagatakse noorte

õigusrikkujate eakohane kohtlemine“. Prioriteedi eesmärgi saavutamiseks viiakse Euroopa Liidu

Sotsiaalfond+ projektiga „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“2 (edaspidi Noorte TAT)

2023-2029. aastal ellu tegevusi, mis jaotuvad nelja suuremasse valdkonda:

1. iseseisvumise ja õiguskuulekuse toetamine kogukonnas;

2. tööturule sisenemise toetamine;

3. ühiskonda naasmise toetamine vanglateenistuses;

4. kriminaaljustiitssüsteemi arendamine.

Tegevuste elluviimist toetavad uuringud, analüüsid ja kommunikatsioon, sh teavitustegevused3.

Kommunikatsioonistrateegiat on vaja, et teavitustegevused oleksid läbi mõeldud, planeeritud,

sihtrühmale sobivalt esitatud ning pakuks 2023-2029. aastateks visiooni, kuidas sõnumiga kõikide

sihtrühmadeni jõuda.

Teavitustegevuste planeerimisel tuleb arvestada noorte erinevat tausta. Noori õigusrikkujaid võib nende

tausta tõttu pidada erivajadustega noorteks, st on risk, et neid võidakse sildistada ja marginaliseerida

ning neil on spetsiifilised takistused, mis raskendavad nende toimetulekut (vt lisaks

„Taustainformatsioon“).

Teavitustegevusega peab jõudma Noorte TAT peamise sihtrühmani, kelleks on 14-29- aastased

õigusrikkumistaustaga noored ja nende lähedased, teenuseosutajad, vanglateenistuse, prokuratuuri,

kohtute, politsei, kohalike omavalitsuste jt riigiasutuste töötajad, kes oma töös puutuvad kokku

õigusrikkumistaustaga noortega.

4. Teavitustegevuse eesmärgid ja sõnumid

Teavitustegevuste eesmärk on saada ühes suunas tegutsema kõik Noorte TAT sihtrühmad ja luua

ühiskondlik arusaam, et alaealiste ja noorte õigusrikkumisi tuleb ennetada ja neile reageerida õigel ajal

1 Kättesaadaval: https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 2 Toetuse andmise tingimused (TAT tingimused) on kättesaadaval: https://www.just.ee/noorte-oigusrikkujate- retsidiivsuse-vahendamine 3 Teavitustegevuste all on mõeldud kõiki teabevahetuse ja nähtavusega seotud tegevusi, sh konverentse, seminare, kampaaniaid, meediat, veebisaite, sotsiaalmeediat, teavitusmaterjale ja- vahendeid jne

Lisa 1 väikeostule

2

ja sobivalt. See suurendab tõenäosust, et väheneb alaealiste ja noorte kuritegevus ja korduvad

rikkumised, ning tekib kogukonna tugi alaealiste ja noorte käitumise muutmiseks.

Teavitustegevuste eesmärk on:

4.1. Luua ühiskonnas soodne foon alaealiste ja noorte õigusrikkujate ühiskonda sulandamiseks

ning märgistamisest hoidumiseks. See toetab uut lähenemist, et alaealiste ja noorte puhul

tuleks nende karistamise asemel leida sobivamad lahendused edasiste õigusrikkumiste

ärahoidmiseks;

4.2. Pakkuda kõnepinda Noorte TAT elluviidavatele tegevustele, mis aitavad ennetada alaealiste

ja noorte õigusrikkumisi pöörates mh tähelepanu noortega töötavate spetsialistide koolitamise

vajalikkusele;

4.3. Aidata murda „paneme nad vangi“ mõtlemist ja asendada see „vangistus ei ole lahendus“

mõtlemisega, mis teadvustab noore traumasid ja vajadusi ning võimalust eluga edasi

liikumiseks nii, et see ei riivaks kannatanute ja nende pereliikmete õiglustunnet;

4.4. Maandada Noorte TAT eesmärkidest ja tegevustest tulenevaid kommunikatsiooniriske.

Teavitustegevuste sõnum peab olema:

 keeleliselt lihtne ja selge;

 taktitundeline ja lugupidav;

 positiivne ja julgustav;

 kannatanutega arvestav (kasutatav sõnum ja selle edastamise viis ei tohi kellelegi tekitada

uuesti ohvriks langemise tunnet);

 inimesi ühendav, st ei tohi tekitada nn meie-nemad vastandamist.

Teavitustegevuste tulemusena:

 on õigusrikkumistaustaga noored ja nende lähedased teadlikumad pakutavatest abisaamise

võimalustest;

 on õigusrikkumistaustaga noortega töötavad spetsialistid teadlikumad, kuidas toetada

õigusrikkumistaustaga noori nende iseseisvumisel, toimetulekul ning tööturule või

õppetegevusse jõudmisel ja seal püsimisel;

 tekib ühiskondlik arusaam sellest, kui oluline on õigel ajal ja viisil alaealiste ja noorte

õigusrikkumistesse sekkuda, et sekkumine ei ole pelgalt politsei või lastekaitse, vaid ka

lapsevanemate, töö- ja hariduselu võrgustiku ja laiemalt terve kogukonna ülesanne, ning et

ühiskond peaks õigusrikkumistele reageerima viisil, mis soodustab noortes vastutuse võtmist

oma tegude eest ja tekkinud kahjude heastamist.

5. Strateegia koostamine

Hankelepinguga seoses on pakkuja ülesanne:

5.1. strateegia koostamiseks vajaliku sisendi kogumine ja selleks koostöökohtumiste korraldamine

(nt seminarid, töötoad). Kaasama peab Noorte TAT projekti meeskonda ja teisi osapooli, kes

saavad anda strateegia koostamiseks olulist sisendit;

5.2. saadud sisendi pinnalt selge ja praktilise strateegia koostamine, mis:

- kirjeldab kommunikatsiooni eesmärgid ja põhimõtted;

- kirjeldab vähemalt ühte juhtmõtet või –sõnumit, mis on kooskõlas kommunikatsiooni

eesmärgiga ja mida saab kasutada Noorte TAT avakonverentsil (sügis/talv 2024);

- on aluseks iga-aastaste kommunikatsiooniplaanide koostamisel ja elluviimisel kuni

aastani 2029;

- kirjeldab sihtrühmad ja nendele suunatud teavitustegevused, sh võimalikud üritused ja

tegevused, vajalikud vahendid ja materjalid sihtrühmadeni jõudmiseks;

- annab ülevaate strateegia elluviimisest (sh osapooled/vastutajad, töökorraldus,

tegevuste ajastamine);

Lisa 1 väikeostule

3

- strateegia oodatavate tulemuste ja mõju kirjeldus ning hindamise põhimõtted.

5.3. enne tööde üleandmist-vastuvõtmist tutvustama strateegiat Tellijale. Tellijal on õigus teha

Pakkujale ettepanekuid strateegia muutmiseks või täiendamiseks.

6. Taustinformatsioon

Noorte TAT tegevuste eesmärk on toetada õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus ja aidata neid õiguskuulekusele hoides ära edasisi õigusrikkumisi. Noorte TAT sekkumistega pööratakse tähelepanu ühiskonna suhtumise muutmisele sihtrühma noorte suhtes ning toetatakse mitmekesisuse edendamist tööturul.

Noorte õigusrikkujate arv

Seisuga 31.12.2023 oli Eesti vanglates kokku 1820 kinnipeetavat, neist 89 olid naised. Eesti

emakeelega vangide osakaal on 41% ning vene emakeelega 56%. Vaadates süüdimõistetud vangide

vanuselist jaotust, siis 2023. aasta lõpu seisuga oli kuni 29aastaseid vange oli 279. Kriminaalhooldusel

oli vanuses 14—29 kokku arvel 711 noort, sh alaealisi 91 ja vanuses 18—21 oli noori 150. Vanglate

kaupa on andmed leitavad https://vanglateenistus.ee/meist/uudised-ja-arvud/kinnipeetavate-ulevaade

ja iga aastased ülevaated https://vanglateenistus.ee/meist/uudised-ja-arvud/aasta-ulevaated.

Noored õigusrikkujad kui spetsiifiline sihtrühm

Noorte TAT tegevustes on eritähelepanu pööratud õigusrikkumistaustaga noorte spetsiifilistele takistustele, mis mõjutavad toimetulekut. Õigusrikkujate toimetulekut mõjutavad eelkõige eluaseme olemasolu ja kvaliteet, haridus, koolitus ja tööhõive, tervis, narkootikumide ja alkoholi tarbimine, sissetulek, sotsiaaltoetused ja võlad, lapsed ja pere, suhtumine, mõtteviis ja käitumine.4 Probleemiks loetakse ka kehva vaimset tervist.5 Samuti puuduvad neil tihti toetavad sotsiaalsed suhted ja igapäevaelu korraldamise oskused. Noortel õigusrikkujatel esineb korraga mitmeid lahendamist vajavaid muresid.

Kõige rohkem on vanglas põhiharidusega noori, järgnevad kutseharidusega, keskharidusega, põhiharidusega ja lihtsustatud õppekavaga põhiharidusega. Õigusrikkujatest ligikaudu poole räägivad emakeelena vene keelt. Puudub täpsem statistika, kui suure osa noortest õigusrikkujatest moodustuvad puuetega inimesed. Lisaks pööratakse Noorte TATiga eritähelepanu vanglas viibivate alaealistele, noortele emadele, kes kasvatavad vanglas kuni 3-aastast last või noortele lapsevanematele.

Teavitustegevustes ja Noorte TAT tegevustes tuleb arvestada eri sihtrühmade (nt vene keelt kõnelevate

noorte) enimkasutatavate infokanalitega. Noorte TAT tegevustes osalemine peab olema tagatud

sõltumata inimese soost, rahvusest, keelest, haridusest, rassist, etnilisest päritolust, usutunnistusest või

muust veendumusest, varalisest ja sotsiaalsest seisundist, tervisest, puudest, seksuaalsest sättumusest

või muude asjaolude tõttu.

Ligipääsetavus infole ja kommunikatsioonile tuleb tagada nelja peamise puudeliigiga (nägemis-,

kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Teavitustekstid ja pildid ei tohi sisaldada soostereotüüpe

(nt soo, vanuse, rahvuse, puude jm põhjal), sildistamist ega eelarvamusi.

Noored õigusrikkujad kriminaaljustiitssüsteemis

Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem kohtleb kannatanuid ja õigusrikkujaid, võib olla väga suur mõju

nende edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude õiguskaitseasutustega, ebaefektiivne sekkumine, vale

ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine väärale käitumisele võib suurendada uute

õigusrikkumiste toimepanemise tõenäosust, põhjustada taasohvristumist või kõrvalejäämist sotsiaal- või

haridussüsteemist. Rangete karistuste asemel noore positiivsele arengule ja karistuse asemel

mõjusamatele meetmetele pühendumine suurendab aga tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub

õiguskuulekas täiskasvanu.

4 NOMS (2004). The National Reducing Re-offending Delivery Plan. 5 Williams et al. (2012a). Accommodation, homelessness and reoffending of prisoners: Results from the Surveying

Prisoner Crime Reduction (SPCR) survey, Ministry of Justice Research Summary 3/12:

https://www.gov.uk/government/publications/accommodation-homelessness-and-reoffending-of-prisoners

Lisa 1 väikeostule

4

Eesti õigussüsteemis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste erikohtlemise põhimõte, kus olulisel

kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja õigusrikkumistele reageerimine vastavalt

alaealise riskidele ja vajadustele. Seadused võimaldavad erikohtlemist kuni 21-aastaste noorte puhul,

ent alaealisega sarnasest noorest ja tema vajadustest kantud lähenemisest on Noorte TAT tegevusi

laiendatud kuni 29-aastaste noortele. Selleks, et poliitikate elluviimist praktikas paremini tagada, on

oluline, et spetsialistidel, teenusepakkujatel, praktikutel ja poliitikakujundajatel, oleksid tööks

asjakohased väärtused, teadmised, oskused ja tööpraktikad. Spetsialistidel peavad olema oskused ja

teadmised kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud alaealisi ja noori nende eale, arengule ja

vajadustele vastavalt.

Süütegude lahendamisel on peamine eesmärk ära hoida noore edasised õigusrikkumised. Eestis on

erinevaid meetmeid, mida kasutakse alaealiste ja noorte õigusrikkumistele ja konfliktidele reageerimisel,

et edasist riskikäitumist ennetada. Noorte puhul tuleb kasutada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke

mõjutusvahendeid, sh kaaluda enne karistuse määramist muud mõjutusvahendite võimalusi. Kui

süüteoga on tekitatud kahju, tuleb noorele pakkuda selle heastamise võimalust. Oma tegudega aitab

tavapärasest karistusekesksest lähenemisest paremini silmitsi seista taastav õigus, mille lähtekohaks

on õigusrikkumise osapoolte kaasamine, hinnanguvaba ärakuulamine ja juhitud protsessi kaudu

võimaliku kokkuleppeni jõudmine. Kahju heastamine näitab õigusrikkuja head tahet ja loob seose teo ja

selle tagajärje vahel.

Laste ja noorte eraldamist ja asutusse paigutamist peetakse üldjuhul halvaks lahenduseks, kuna see

võimendab ühiskonnast eraldumist. Samas, kinnised asutused iseenesest pole välistatud, kuid sellega

kaasnevad omad võimalused ja riskid. Selleks, et töö kinnises asutuses oleks tulemuslik, tuleb luua

sotsiaalseks õppimiseks turvaline, paindlik ja toetav keskkond. Sellele lisaks tuleb rakendada kognitiivse

käitumisteraapia programme, teha tööd perega ning tagada asutusest väljumisel noorele toimiv

kogukondlik tugi.

1

Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm

1. Pakkuja üldandmed

Pakkuja nimi/ärinimi

Pakkuja isikukood/registrikood

Pakkuja elukoht/juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

2. Pakkumuse maksumus

Juriidilise isiku puhul pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Juriidilise isiku puhul käibemaksu summa (22%)

Juriidilise isiku puhul pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

Füüsilise isiku puhul pakkumuse maksumus brutosummana* * Füüsilise isiku kogukulu arvestab hankija palgakalkulaatori abil ning võrdleb pakkumuste maksumuste hindamisel saadud kogukulu.

 Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

 Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.

 Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

 Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

3. Pakkuja kinnitus varasema kogemuse kohta

a. Pakkujal peab olema vähemalt kahe kommunikatsioonistrateegia koostamise kogemus.

Lepingu või projekti nimetus, mille raames kommunikatsioonistrateegia koostati

Lepingu või projekti aeg

Tellija Lühikirjeldus varasema kommunikatsioonistrateegia koostamise kohta (lisada võimalusel viited)

(kuu/aasta – kuu/aasta)

b. Pakkujal peab olema vähemalt ühe kommunikatsioonistrateegia koostamise kogemus

kriminaal-, sotsiaal-, hariduspoliitika või noorsootöö valdkonnas.

Lepingu või projekti nimetus, mille raames kommunikatsioonistrateegia koostati

Lepingu või projekti aeg

Tellija Lühikirjeldus varasema kommunikatsioonistrateegia koostamise kohta (lisada võimalusel viited)

(kuu/aasta – kuu/aasta)

4. Pakkuja meeskonnaliikmed

Pakkuja meeskonnas peab olema projektijuht, kes vastutab kommunikatsioonistrateegia koostamise, samuti kõigi tegevuste korralduse ja osapoolte koostöö eest.

2

Projektijuhil peab olema bakalaureusekraad sotsiaalalal (nt ajakirjandus, kommunikatsioon, avalikud suhted, sotsiaaltöö, sotsioloogia, antropoloogia, kasvatusteadused, psühholoogia, majandus vm valdkond).

Pakkuja projektijuhi ees- ja perekonnanimi

Projektijuhi haridus (lisada juurde haridust tõendava dokumendi koopia)

Projektijuhi töökogemuse kirjeldus kommunikatsioonivaldkonnas koos tööaastate ülevaatega*

* Pakkuja võib lisaks esitada projektijuhi CV, mis võimaldab hinnata vajalikku töökogemust kommunikatsiooni valdkonnas vastavalt Lisas 3 sätestatud hindamiskriteeriumitele.

Vajadusel muu meeskonnaliikme ees- ja perekonnanimi

Roll ja tööülesanded

5. Kommunikatsioonistrateegia koostamise protsessi kirjeldus vastavalt pakkumuskutse lisas 1 toodule, mis sisaldab:

Protsessi kirjeldus: visioon/strateegia kommunikatsioonistrateegia koostamiseks

Pakkuja nägemus koostööst hankijaga

Pakkumise täitmisega seotud riskide analüüs ja riskide maandamise kava

Vajadusel pakkuja poolt muu oluline teave

1

Lisa 3 väikeostule

Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

I Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas dokumendis

toodud „hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ alusel. 2. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

Pakkumuse maksumus 20

Pakkumuse tehniline lahendus (kommunikatsioonistrateegia koostamise protsessi kirjeldus)

50

Pakkuja projektijuhi varasem kogemus 30

KOKKU 100

3. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega

kaks kohta pärast koma. 4. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud tehnilise lahenduse eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud varasema kogemuse kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

5. Pakkumuse tehnilist lahendust ja pakkuja projektijuhi varasemat kogemust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt. Hindajad kinnitavad oma sõltumatust hindamisprotokollis. Hankija võib vajadusel hindamisele kaasata eksperte. Eksperdid ei osale hindamisel, neil on nõuandev roll.

6. Hindajad annavad pakkumusele punkte konsensuse alusel lähtuvalt hindamiskriteeriumitest. Hindajad esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses (ühises) koondprotokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud

II Pakkumuste maksumuste hindamine

Pakkumuste maksumuse hindamine toimub järgmiselt:

1. Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (20), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem.

2. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga:

madalaim väärtus : (jagatud) pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal (20)

3. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

III Pakkumuse tehnilise lahenduse ja pakkuja projektijuhi kogemuse hindamine

Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse ja pakkuja projektijuhi kogemuse hindamise alamkriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel.

2

Hindamiskriteerium: pakkumuse tehniline lahendus – maksimaalselt 50 punkti

Kommunikatsioonistrateegia koostamise protsessi kirjeldus

Väärtus- punktide arv

VÄGA HEA:. Pakkumusest nähtub, et koostöö hankijaga on detailselt kirjeldatud, pakkuja ja hankija rollid on analüütiliselt läbi mõeldud. Protsessi kirjeldusest nähtub selgelt pakkuja visioon/kontseptsioon strateegia koostamiseks. Välja on toodud konkreetsed tegevused ja terviklik plaan, kuidas pakkuja kavatseb eesmärki saavutada ning põhjendused, miks esitatud lahendus aitab parimal viisil tõhusat tulemust saavutada. Esitatud lähenemine on teostatav ja loogiline, pakutavad tegevused vastavad pakkumuskutse lisa 1 Tehnilise kirjelduse ja projekti sihtrühmadele, eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Välja on pakutud uudseid viise, kuidas tagada pakkuja ja hankija koostöö ning seeläbi väikeostu võimalikult kvaliteetne elluviimine. Seeläbi ületab pakkumus hankija ootusi ja pakub lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses ülesandepüstituses esitada. Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt innovaatiliste meetodite või lahenduste kasutamine või uute/puuduvate sihtrühmade väljapakkumine), mis võimaldavad väikeostu eesmärke efektiivsemalt saavutada. Pakkumuse täitmisega seotud riskide analüüs on asjakohane ja aktuaalne ning nende maandamise kava teostatav.

50

HEA: Pakkumusest nähtub, et koostöö hankijaga on kirjeldatud ja see on piisavalt detailne, et mõista pakkuja ja hankija rolle. Protsessi kirjeldusest nähtub selgelt pakkuja visioon/kontseptsioon strateegia koostamiseks. Välja on toodud konkreetsed tegevused ja terviklik plaan, kuidas pakkuja kavatseb eesmärki saavutada ning põhjendused, miks esitatud lahendus aitab parimal viisil tõhusat tulemust saavutada. Esitatud lähenemine on teostatav ja loogiline, pakutavad tegevused vastavad pakkumuskutse lisa 1 Tehnilise kirjelduse ja projekti sihtrühmadele, eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Pakkumuse täitmisega seotud riskide analüüs on asjakohane ja aktuaalne ning nende maandamise kava teostatav. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised.

35

RAHULDAV: Pakkumusest nähtub, et koostöö hankijaga on kirjeldatud, kuid see ei ole piisavalt detailne, et mõista pakkuja ja hankija rolle. Protsessi kirjeldusest nähtub pakkuja visioon/kontseptsioon strateegia koostamiseks. Välja on toodud tegevused, kuid need ei paku tervikplaani ja esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt nende seos väikeostu eesmärkide ja tulemuse saavutamisega, sihtrühmaga) või on kohati ebaselged või vastuolulised või tsiteeritakse pakkumuses liialt suurel määral vaid hanke alusdokumentides esitatut. Pakkumuse täitmisega seotud riskide analüüsi ja/või nende maandamise kirjeldus on napisõnaline. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal mõned põhimõttelised küsimused.

20

VÄHENE: Pakkumusest nähtub, et kirjeldus koostööst hankijaga on napisõnaline ega selgita pakkuja ja hankija rolle. Protsessi kirjeldus on üldsõnaline, ei ole selget visiooni/kontseptsiooni strateegia koostamiseks. Kirjelduses esineb hulgaliselt puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud tegevustest ja sihtrühmast, olulise nõutava info mitteesitamine, valitud tegevused on ebapiisavad või mitteasjakohased. Pakkumuse täitmisega seotud riskide analüüsi ja/või nende maandamise kirjeldus on vähene või võimaldab esitatu mitmeti tõlgendamist. Hankijal tekkis pakkumuses esitatu põhjal hulgaliselt küsimusi.

5

Hindamiskriteerium: pakkuja projektijuhi varasem kogemus – maksimaalselt 30 punkti

Pakkuja projektijuhi varasem kogemus

Väärtus- punktide arv

VÄGA HEA: Pakkuja projektijuhil on väikeostu pakkumuskutse esitamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt viieaastane kogemus kommunikatsiooni valdkonnas.

30

3

Pakkuja esitab projektijuhi senise kogemuse kohta kirjelduse, mis annab alust eeldada, et pakkuja viib väikeostu pakkumuskutsega pakutavat tööd ellu kõrge kvaliteediga.

HEA: Pakkuja projektijuhil on väikeostu pakkumuskutse esitamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt kolmeaastane kogemus kommunikatsiooni valdkonnas. Pakkuja esitab projektijuhi senise kogemuse kohta kirjelduse, mis annab alust eeldada, et pakkuja viib väikeostu ellu hea kvaliteediga.

20

RAHULDAV: Pakkuja projektijuhil on väikeostu pakkumuskutse esitamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt kaheaastane kogemus kommunikatsiooni valdkonnas. Pakkuja esitab projektijuhi senise kogemus kohta kirjelduse, mis annab alust eeldada, et pakkuja viib väikeostu ellu rahuldava kvaliteediga.

10

Lisa 4 väikeostule

TÖÖVÕTULEPINGU NR ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tõnis Saar (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt ja eesmärk 1.1. Leping sõlmitakse projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (edaspidi ka

„Projekt“) eesmärkide täitmiseks. 1.2. Lepingu objektiks on Töövõtja poolt Projekti kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine vastavalt

väikeostu „Noorte õigusrikkumiste ennetamise kommunikatsioonistrateegia“ dokumentidele (edaspidi „Tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud väikeostu dokumentides ja Töövõtja (kuupäev) esitatud pakkumuses.

1.3. Tööd tellitakse Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009) raames.

2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Lepingu tähtaeg on 3 kuud alates lepingu sõlmimisest. Pooled lepivad Tööde täpse ajakava eraldi

kokku. 2.2. Pooltel on põhjendatud vajaduse korral (mh projekti elluviimisel Tellija enda tegevustest

tulenevatest või koostöös ilmnenud takistustest) võimalik Tööde teostamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva. Lepingu muudatus vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot

(bruto) lepingu hinnale lisandub/ei lisandu käibemaksu (edaspidi nimetatud „Lepingu Hind“). 3.2. Lepingu Hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel

esitatud arve alusel pärast Tööde teostamist ühe maksena. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.

E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja:

4.1.1. Tööde teostamisel, vormistamisel ja esitlemisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõudeid Projekti ja selle tegevuste elluviimisel ja avalikkuse teavitamisel;

4.1.2. Tagama, et Tööd teostab pakkumuses nimetatud projektijuht. Kui Tööde teostamise käigus tekib vajadus projektijuhi vahetamiseks, peab Pakkuja selle eelnevalt Tellijaga kooskõlastama. Projektijuhi vahetumise korral peab olema tagatud, et Tööd teostab vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isik, kes oli nimetatud projektijuhina Pakkuja pakkumuses;

4.1.3. Teostama tööd tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas väikeostu dokumentide ja esitatud pakkumusega;

4.1.4. Täitma muid Töödega kaasnevaid ülesandeid, mida lepingus või lisades ei ole otseselt kirjeldatud, kuid mis on vajalikud väikeostu dokumentides seatud eesmärgi saavutamiseks ning kokkulepitud Tööde kvaliteetseks teostamiseks;

4.1.5. Tellija juhised ja ettepanekud on Töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui Töövõtja ei esita 3 tööpäeva jooksul neile vastuväited koos põhjendustega.

4.2. Kui Töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on Tellijal õigus Töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.3. Juhul, kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks Tööde teostamise alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis, ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Stanislav Solodov, tel 5309

8229, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:

6.1. Lisa 1 - tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2 - pakkumus.

7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil https://www.just.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Tellija poolt sätestatud tingimustega, sh Lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]

TAT “Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine” (2021-2027.4.07.23-0009) Abikõlblikkuse periood 01.02.2023 – 31.12.2029 Elluviija: Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond

Pakkumuskutse: Noorte õigusrikkumiste ennetamise kommunikatsioonistrateegia

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Justiitsministeerium (Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik)

1.2 Hanke eest vastutav isik

Stanislav Solodov ([email protected], 5309 8229), projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ tiimijuht.

1.3 Hanke eesmärk

Väikeostu eesmärk on tellida kommunikatsioonistrateegia projektile „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“. Tegevus viiakse ellu vastavalt justiitsministri 08.06.2023 käskkirjaga nr 46 kinnitatud toetuse andmise tingimustele.

1.4 Eeldatav maksumus

Kuni 12 500 eurot koos maksudega.

1.5 Rahastamisallikas Euroopa Sotsiaalfondi+ projekt „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009).

1.6 Lepinguperiood Leping sõlmitakse eelduslikult aprillis 2024. Lepingu kestus on 3 kuud alates lepingu sõlmimisest.

1.7 Maksetingimused Töö eest tasumine toimub poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti või selle alusel väljastatud arve alusel.

2. HANKE OBJEKTI OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus

Hanke objekti kirjeldus on toodud lisas 1 (tehniline kirjeldus).

2.2 Täitmise koht Arutelud hankijaga toimuvad aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või vajadusel video vahendusel.

2.3 Lepingutingimused

Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiitsministeeriumi käsunduslepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.just.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused

Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas 4.

2.4 Samaväärsus

Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3. PAKKUJALE JA PAKKUMUSELE KEHTESTATAVAD NÕUDED

a. Pakkujal peab olema 1) vähemalt kahe kommunikatsioonistrateegia koostamise kogemus ja 2) vähemalt ühe kommunikatsioonistrateegia koostamise kogemus kriminaal-, sotsiaal-, hariduspoliitika või noorsootöö valdkonnas.

b. Pakkuja meeskonnas peab olema projektijuht, kes vastutab kommunikatsioonistrateegia koostamise, samuti kõigi tegevuste korralduse ja osapoolte koostöö eest.

c. Projektijuhil peab olema bakalaureusekraad sotsiaalalal (nt ajakirjandus, kommunikatsioon, avalikud suhted, sotsiaaltöö, sotsioloogia, antropoloogia, kasvatusteadused, psühholoogia, majandus vm valdkond).

4. PAKKUMUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE

4.1 Selgitused

Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades

küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab

huvitatud isiku küsimustele hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine

Pakkumuses esitab pakkuja (pakkumuse vastavus) pakkumuse vorm (lisa 2), mis sisaldab:

o pakkuja üldandmeid; o pakkumuse maksumust; o pakkuja kinnitust varasema kogemuse kohta; o andmeid pakkuja meeskonnaliikmete kohta; o kommunikatsioonistrateegia koostamise protsessi kirjeldust.

Pakkuja peab vorm 2 täitmisel esitama kõik vajalikud andmed, mis võimaldavad hankijal hinnata pakkujale ja pakkumusele kehtestatud nõuetele vastavust ning hinnata pakkumusi vastavalt hindamiskriteeriumitele (Lisa 3).

Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 3.04.2024 kell 16.00.

Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. Pakkumuse võib esitada ühispakkumusena.

Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavus

Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.

Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mis ületab eeldatavat maksumust.

4.4 Pakkujaga läbirääkimiste pidamine

Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle.

Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5 Pakkumuste hindamine

Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes lisas 3 toodud „hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ alusel.

4.6 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga lepingu.

Lisad:

Lisa 1. Tehniline kirjeldus

Lisa 2. Pakkumuse vorm

Lisa 3. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused