Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks

1

Justiitsministri käskkirjaga „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“

kinnitatavate toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra eelnõu seletuskiri

Sisukord

I Sissejuhatus .............................................................................................................................. 2

II Eelnõu sisu .............................................................................................................................. 3

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega ................................... 5

2. TAT-i käskkirjas kasutatavad terminid ............................................................................ 15

3. Toetuse andmise eesmärk ................................................................................................. 15

4. Toetatavad tegevused ....................................................................................................... 21

4.1. Iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas ......................... 21

4.2. Tööturule sisenemise toetamine ................................................................................ 23

4.3. Taasühiskonnastamist toetavad sekkumised vanglateenistuses ................................ 25

4.4. Kriminaaljustiitssüsteemi arendamine ...................................................................... 30

4.5. TAT-i hindamine ....................................................................................................... 32

4.6. TAT-i kommunikatsioon ........................................................................................... 33

5. TAT-i sihtrühmad ............................................................................................................. 33

6. Tulemused ja näitajad ....................................................................................................... 36

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood .................................................................................... 39

8. Eelarve .............................................................................................................................. 39

9. Abikõlblikud kulud .......................................................................................................... 39

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord ........................................................................... 40

11. Riigiabi ........................................................................................................................... 40

12. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused ....................................................... 41

13. Elluviija ja partneri kohustused ...................................................................................... 41

14. Aruandlus ....................................................................................................................... 43

15. TAT-i muutmine ............................................................................................................ 44

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord ................................................................ 44

17. Vaiete lahendamine ........................................................................................................ 44

18. Rakendussätted ............................................................................................................... 44

III TAT-i mõju horisontaalsetele põhimõtetele ........................................................................ 45

IV Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele ................................................................ 49

Lisad ......................................................................................................................................... 49

2

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega kujundatakse kriminaalpoliitika elluviimist ja kuritegude

vähendamist. Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra (edaspidi TAT) käskkirja

alusel aidatakse toetatavate tegevustega kaasa, et viia ellu:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 (edaspidi ühissätete määrus)

artikli 5 punktis d osutatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa

sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ ja

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10572 (edaspidi ESF+ määrus)

artikli 4 punktis 1 nimetatud erieesmärki h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada

võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige

ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi ja erieesmärgiga seonduvad noorte õigusrikkujate

retsidiivsuse vähendamise meetmed. Laste ja noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete

avalike teenuste kättesaadavus on oluline, et toime tulla tänapäeva Eesti ees seisvate

väljakutsetega, sh saavutada hariduse, noorsootöö, tervise, tööturu, sotsiaalkaitse, lõimingu jt

valdkonna eesmärgid. Noortele peavad kvaliteetsed teenused olema kättesaadavad sõltumata

sellest, millises piirkonnas nad elavad ja millised on nende (eri)vajadused. Vajalikud on

terviklikud meetmed, millega pakutakse tegevusi, et ennetada noorte riskikäitumist ja sotsiaalse

tõrjutuse riski, suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul ja tööeluga kokkupuuteid, toetada

keerulisse olukorda sattunud noori ja ennetada korduvkuritegevust. Seega eeldavad noorte ees

seisvad keerukad ülesanded ja üleilmsete muutuste kiirus noortest ja nende probleemidest

paremat ülevaadet ning selliste meetmete plaanimist ja elluviimist, mis toetavad nende paremat

toimetulekut.

Toetatavad tegevused:

a) on kooskõlas horisontaalsete põhimõtetega, mis on nimetatud ühissätete määruse

artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 ning

b) arvestavad Euroopa Liidu põhiõiguste harta3 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni4

nõuetega ning ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjoni üldiste

valikukriteeriumidega.

TAT-i eelnõu koostasid Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse

projektijuhid Stanislav Solodov (tel 620 8120, [email protected]) ja Laidi Surva

(tel 620 8160, [email protected]), vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja

Merike Sirendi (tel 620 8293, [email protected]), nõunikud Kristel Floren-Anslan

(tel 620 8289, [email protected]), Kertu Külaots (tel 620 8294,

[email protected]) ja Liisu Anger (tel 620 8292, [email protected]) ning üldosakonna

eelarve- ja strateegiatalituse koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Justiitsministeeriumi

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 3 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 4 puuetega inimeste õiguste konventsioon, RT II, 04.04.2012, 6

3

õigusloomekorralduse talituse nõunik Katariina Kärsten ([email protected]) ja

keeletoimetuse sama talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

TAT-i ettevalmistamisel on konsulteeritud erinevate huvigruppide ja partneritega, sh MTÜ

Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut, MTÜ Johannes

Mihkelsoni Keskus, MTÜ Lootuse Küla, MTÜ Samaaria Eesti Misjon, Avatud Lootuse Fond,

MTÜ Töömaja, MTÜ Päästearmee, MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond, EELK

Diakoonia ja ühiskonnatöö SA, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Töötukassa, Tervise Arengu

Instituut, OÜ Recuro, Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus, vanglate ja kriminaalhooldusosakondade

töötajad, Riigiprokuratuur, Siseministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet.

TAT-i eelnõu on mitteametlikult kooskõlastatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja

Rahandusministeeriumiga ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“5 sihtide ja

näitajate poolest Sotsiaalministeeriumiga.

TAT-i eelnõu kooskõlastasid märkustega Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja

Siseministeerium. Märkusteta kooskõlastasid Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvamust

avaldasid Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Riigiprokuratuur ja Töötukassa.

II Eelnõu sisu

Euroopa Liidu tasandi poliitika- ja erieesmärkide täitmiseks Eesti Vabariigi poolt kinnitas

Euroopa Komisjon järgmised dokumendid:

a) 18. juulil 2022 partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027;

b) 4. oktoobril 2022 kinnitas Euroopa Komisjon perioodiks 2021–2027

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud

arvestades ESF-i määruse artiklis 3 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“6 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lg 1

punkti 1 alusel.

ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a istungil

Rahandusministeeriumi ettepanekul aastateks 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja, millega määras noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud tegevuste

rakendusasutuseks (edaspidi RA) Justiitsministeeriumi (edaspidi JuM) ja rakendusüksuseks

(edaspidi RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK).

Et saavutada rakenduskava eesmärgid ja tulemused tegevustes, mis on suunatud noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamisele, kehtestab valdkonna eest vastutav justiitsminister

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel toetuse andmise tingimused käskkirjaga ja määrab

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 alusel tegevuste elluviija ja partneri. Tegevuste elluviija on JuM-i

kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalitus ja partner kriminaaljustiitssüsteemi arendamisel

Riigiprokuratuur.

Esitatud kommentaarid ja vastused sisalduvad kommentaaride tabelis.

5 riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Kättesaadaval: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-

arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 6 RT I, 11.03.2022, 1

4

TAT-i käskkirjas on esitatud eesmärkide, tegevuste, tulemuste, sihtrühmade kirjeldus, eelarve,

näitajad, seos riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade

eesmärkidega ning tegevuste rakendamise tingimused.

TAT-i käskkiri sisaldab 18 punkti:

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

2. TAT käskkirjas kasutatavad mõisted

3. Toetuse andmise eesmärk

4. Toetatavad tegevused

5. TAT-i sihtrühmad

6. Tulemused ja näitajad

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

8. Eelarve

9. Abikõlblikud kulud

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11. Riigiabi

12. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

13. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

14. Aruandlus

15. TAT-i muutmine

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

17. Vaiete lahendamine

18. Rakendussätted

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

Peatükk loob seose poliitikaeesmärgi, erieesmärgi, meetmete nimekirja meetme ja numbriga.

Peatükk sätestab TAT-i käskkirja reguleerimisala, seosed horisontaalsete põhimõtete ja Eesti

riigi eesmärkide ja programmidega, valdkondlike arengukavade ning strateegia „Eesti 2035“

eesmärkide ja sihtidega.

Punkt 1 loob seose rakenduskava meetme7 ja rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumisega.

Punkt 1.1.1 viitab ESF+ määruse poliitikaeesmärgile ning rakenduskava poliitikaeesmärgile ja

erieesmärgile.

TAT-i tegevused on kooskõlas ESF+ määruse artikli 4 punktis 1 toodud poliitikaeesmärgiga

„Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ ja rakenduskava

poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“, mille eesmärk on töötutel või mitteaktiivsetel

rühmadel (nt vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja -õppivad

noored) aidata tööturule siseneda. Poliitikaeesmärgi täitmiseks on oluline võimestada ja kaasata

noori, toetades nende arengut, et võimaldada neil kujundada oma elu ning aidata nii vältida

sotsiaalset tõrjutust. TAT-i tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti riigi

poliitikaeesmärkidega sotsiaalsema Euroopa ja Eesti loomisel seekaudu, et need tegevused

toetavad õigusrikkumistaustaga noorte tööturule sisenemist ja õppimist, suurendades sotsiaalset

sidusust ja seaduskuulekat käitumist.

TAT-i tegevused on kooskõlas rakenduskava eesmärgiga investeerida tööhõivesse ja

majanduskasvu ja seda erieesmärgi h kaudu, mille siht on soodustada aktiivset kaasamist, et

edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. Rakenduskava

näeb noortega seotud teenuste kitsaskohtadena abivajaduse hilist kindlakstegemist, vajaduste

7 Meetme tasand on võrdsustatud programmi tasandiga

5

hindamise killustatust ning toetuse jagamist eri süsteemide – sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja

õiguskaitsesüsteem – kaudu. Rakenduskava erieesmärgi h saavutamiseks toetatakse tegevusi,

mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, sh kodanikuhariduse

edendamist ja aktiivse osalemise hõlbustamist ühiskonnaelus, töös ja õppes. Sellega

ennetatakse sotsiaalset tõrjutust ning toetatakse laste ja noorte täiskasvanueluks

ettevalmistamist. See hõlmab tervikliku lastekaitsesüsteemi loomist, koostöö edendamist eri

tasandite ja sektorite vahel, meetmete rakendamist laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse

tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist ning teisi

samalaadseid tegevusi.

TAT-i tegevused on seotud ESF+ määruse artikli 4 punktis 1 nimetatud erieesmärgiga h ja

rakenduskava erieesmärgiga h, pakkudes õigusrikkumistaustaga noortele, sh abivajavatele

erivajadustega lastele, praegu puudu olevaid kvaliteetseid ja ligipääsetavaid teenuseid. TAT-i

tegevustega pakutakse erivajadustega õigusrikkumistaustaga noortele soodsaid (elu)tingimusi,

nõustamisteenuseid, töövahendusteenuseid, mentorlusprogramme, vaimse tervise ravi,

pereteraapiaid ja teisi sekkumisi, et vähendada riskikäitumist ja korduvkuritegude

toimepanemist. Sealhulgas plaanitakse riigi, kohaliku ja erasektori tasandil tegevusi, millega

suurendada probleemiteadlikkust, koolitada ning koordineerida partneritevahelisi tegevusi

õigusrikkumistaustaga noortega seotud valdkonnas.

TAT-i tegevusi rakenduskava viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2022. a

korraldusega nr 3508 kehtestatud meetmete nimekirja kinnitatud meetmete ja sekkumiste alusel.

Meetmete nimekirjaga kinnitatud JuM-i meede tuleneb „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“9

(tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) raames koostatud

„Justiitsministeeriumi programmist 2023–2026“.

TAT-i tegevused panustavad programmi eesmärkide täitmisesse TERE raamistiku

Justiitsministeeriumi programmi tegevuse „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh

ennetus“ kaudu. Muu hulgas on kriminaalpoliitika kujundamise ja kuritegevuse vähendamise

fookuses:

a) keskenduda korduvkuritegevuse ennetamisele: toetada kogukondlike karistuste

rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakkuda tugi- ja majutusteenust;

b) tegeleda õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamisega, aidates

vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist;

c) töötada välja sotsiaal- ja teraapiaprogramme ning neid rakendada, muu hulgas ka vaimse

tervise häire taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid);

d) toetada taastava õiguse rakendamist (taastava õiguse kontseptsiooni rakendamine,

inimeste koolitamine).

Kõik loetletu on ka TAT-i tegevuste fookuses.

TAT-i tegevuste raames pakutakse õigusrikkumistaustaga noortele majutus-, töövahendus-,

tugi- ja nõustamisteenuseid, samuti võimalust osaleda mentorlus-, tervise ja

teraapiaprogrammides, et neid enamal hulgal kaasata ühiskonnaellu, vältimaks noorte

korduvkuritegevust.

Punkt 1.1.2 viitab TAT-i kooskõlale ühissätete määruse artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6

nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sh

välistatakse diskrimineerimist, edendatakse soolist võrdõiguslikkust, luuakse võrdsed

võimalused ja ligipääsetavus ning arvestatakse puuetega isikute erivajadustega. TAT-i

8 RT III, 20.12.2022, 3 9 Riigi eelarvestrateegia 2023–2026. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob

omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku.

6

koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas10 ja ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsioonis sätestatuga. EL-i põhiõiguse harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisasse.

Punkt 1.1.3 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 tähenduses Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Nimetatud

põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse strateegias „Eesti 2035“

esitatud järgmiste näitajatega:

a) soolise võrdõiguslikkuse indeks – TAT-is arvestatakse sekkumiste väljatöötamisel ja

pakkumisel meeste ja naiste erinevat olukorda;

b) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – töötatakse välja erivajadustega sihtrühma

kaasamiseks sobilikke ja mõjusaid sekkumisi ning pakutakse neid sihtrühmale;

c) ligipääsetavuse näitaja – tagatakse erivajadusega inimestele ligipääs sekkumistele,

infole ja kommunikatsioonile.

Seosed horisontaalsete põhimõtete ja sihtide vahel on kirjeldatud seletuskirja III peatükis.

Toetatavad tegevused arvestavad õigusrikkumistaustaga noore erivajadustega, sh pööratakse

eritähelepanu vene keelt kõnelevatele õigusrikkumistaustaga noortele, alaealistele, puudega

noortele ja spetsiifilistele gruppidele.

Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks, sotsiaalsete suhete ja

sidemete tugevdamiseks tuleb:

a) lähtuda õigusrikkumistaustaga noorte vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning

b) arvestada, kuidas kavandatavad tegevused võivad mõjutada nende olukorda ja

toimetulekut ühiskonnas.

Eesmärk on ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise, võrdsete

võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu. Võrdsete

võimaluste tagamine on oluline nii soolise, vanuselise kui ka rahvusliku tausta mõttes, aga ka

puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel. Õigusrikkumistaustaga noorte

puhul jälgitakse samuti, et plaanitud tegevustesse oleksid kaasatud inimesed sõltumata nende

soost, haridusest, puudest jt erinevustest. Ainus kriteerium teenuse pakkumisel on abivajaduse

tuvastamine. Õigusrikkumistaustaga noorte puhul on lisaks üks komistuskive neid saatev

stigma ja plaanitud TAT-i sekkumiste kaudu on võimalik ühiskonnas stigmatiseeritud gruppi

sujuvamalt lõimida kogukonda.

Punktides 1.1.4–1.1.16 on esitatud TAT-i tegevuste seos valdkondlike arengukavade,

strateegiate ja programmidega.

TAT on seotud järgmiste arengukavadega:

1. „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“11 – kriminaalpoliitika üks prioriteete on

toetada kuritegevusest irdumist ja ennetada kuritegevust. Selleks tuleb:

 suurendada kogukondlike karistuste osakaalu, muutes vangla ja kriminaalhoolduse

taasühiskonnastamise keskseteks institutsioonideks, kus kinnipeetavaid koheldakse

inimväärikalt.

 valmistada kinnipeetavaid vabanemiseks ette, pakkudes neile mõtestatud tegevust, sh

töötamist ja tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme.

10 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) 11 RT III, 13.11.2020, 6

7

 suurendada koduvangistuse ja avavangla osakaalu, et valmistada kinnipeetavaid

vabanemiseks paremini ette, vähendades sellega kinnises vanglas viibimise aega.

 Pakkuda õigusrikkujatele, kes vabanevad vanglast või on kriminaalhoolduse all,

sihtrühmaspetsiifilisi toetavaid sekkumisi.

„Kriminaalpoliitika põhialused 2030“ on seadnud kriminaaljustiitssüsteemile mitu sihti,

muu hulgas järgmised:

a) kriminaaljustiitssüsteem peab olema tõhus, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik –

kriminaaljustiitssüsteemis tuleb süüteomenetluses lähtuda senisest enam taastava õiguse

põhimõtetest ja kaasata protsessi osalisi. See tähendab eelkõige, et süüteomenetluse siht

on taastada õigusrikkumisele eelnenud olukord, kaasates teo kõiki osalised: ohver,

õigusrikkuja, vajaduse korral perekonnaliikmed ja kogukond;

b) lapsed ja noored ei satu kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, noorte õigusrikkumised

vähenevad ning tagatakse noorte õigusrikkujate eakohane kohtlemine, ennetamaks noorte

(korduvat) sattumist kriminaaljustiitssüsteemi ja õigusrikkumiste spiraali, tuleb

kujundada alaealiste õigusrikkujatega seotud menetluse eri osaliste koostööl põhinevaks,

pakkudes noortele karistussüsteemiväliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige

perekeskseid programme ning tagades kiire menetluse.

2. „Heaolu arengukava 2016–2023“12 – arengukava sõnastab kaks üldist eesmärki:

a) tööhõive kõrge tase ja kvaliteetne tööelu;

b) sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalse

kaasatus.

Muu hulgas näeb arengukava ette, et inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla,

kogukonnas elada ja ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja

kvaliteetsele abile paranenud. Juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu jätkatakse

integreeritud teenuste pakkumist toimetulekuraskustes inimestele ja nende

pereliikmetele, pakkudes õigusrikkumise taustaga noortele tööhõive ja ühiskonda

kaasatuse edendamiseks sihtrühmaspetsiifilisi sekkumisi.

3. „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ – pakub noorsootöö meetmeid, et toetada

noorte tööturule sisenemist, ning tugimeetmeid noortele, kes ei tööta, ei õpi ega osale

koolitusel ehk NEET-noortele13 (edaspidi ka NEET-noor). Seos TAT-i tegevustega

seisneb sihtrühmas, kelleks on kuni 29-aastased noored. Sarnasus võib olla ka sihtrühma

taustas, juhul kui noor ei õpi ega tööta.

Noorsoomeetmete hulgas on kolm tegevussuunda:

a) noorsootöötegevus;

b) NEET-noorte toetamine (koostöömudel Sotsiaalministeeriumiga);

c) noorte tegevuste analüüsimine ja kvaliteedihindamine, noorsootöö populariseerimine.

Meetme tegevuste oluline pool on kohalik omavalitsus (edaspidi KOV).

TAT-i tegevustes on arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi noorsoomeetmete

võimalike kokkupuutekohtadega, arvestades TAT-i sihtrühma tausta. Arvestades, et

TAT-i tegevused on suunatud õigusrikkumistaustaga noortele ja selles valdkonnas

töötavatele spetsialistidele, tähendab see kokkupuudet peamiselt korrakaitse ja

kriminaaljustiitssüsteemiga.

12 Heaolu arengukava 2016–2023 13 NEET-noor on noor, kes ei tööta ega õpi ega osale koolitustel. Lühend tuleb inglisekeelsest sõnadest not in

education, empoyment or training.

8

4. strateegia „Eesti 2035“ – TAT-i tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ kahte

strateegilisse sihti (vt joonist):

a) sihti „Ühiskond“ – sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond;

b) sihti „Inimene“ – sihiks on arukas, tegus ja tervist hoidev Eesti inimene.

Joonis 1. Viis strateegilist sihti strateegias „Eesti 2035“

TAT-i tegevustega panustatakse koostöömeelsesse ühiskonda, mis põhineb

ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt anda oma osa ühiste

eesmärkide saavutamisse ja hüvede loomisse. Eesmärk on, et iga inimene, pere- ja

kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd

teha.

Samuti on TAT-i tegevused suunatud üldiselt arukale, tegusale ja tervist hoidvale

inimesele. Ühe muutusena oskustes ja tööturul nähakse strateegias „Eesti 2035“ ette

kvaliteetne ja üle Eesti kättesaadav noorsootöö, mis loob kõigile noortele võrdsed

võimalused tööeluks ja õppimiseks ning konkurentsivõime parandamiseks, sh noortele,

kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel – see „Eesti 2035“ eesmärk on ka TAT-i tegevuste

eesmärk õigusrikkumistaustaga noorte puhul.

TAT-i käskkirja III peatükis on esitatud „Eesti 2035“ näitajad, millega mõõdetakse TAT-i

tegevuste panustamist horisontaalsetesse põhimõtetesse ja TAT-i tegevuste mõju neile.

TAT on seotud järgmiste programmidega.

1. „Justiitsministeeriumi programm aastateks 2022–2025“ – inimeste sattumine

kriminaaljustiitssüsteemi on riigile kulukas ning pärsib avatud, hooliva ja koostöömeelse

ühiskonna arengut. Kriminaalpoliitika üks eesmärke on vähendada korduvkuritegevust.

Olulisi korduvkuritegevusega seonduvaid probleeme on õigusrikkujate suutmatus

kohaneda eluga vabaduses ja seetõttu pannakse toime uusi kuritegusid. Ebapiisav

hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumine aga suurendab

korduvkuritegevuse riski. Sestap, ühelt poolt peab vangistuse täideviimine olema paindlik

ja võimalikult vähe tekitama vabast ühiskonnast võõrandumist ning aitama kaasa

turvalisele naasmisele ühiskonda. Teisalt tuleb toetada vanglast vabanenute naasmist

ühiskonda või kriminaalhooldusaluste püsimist ühiskonnas, pakkudes konkreetse

sihtrühma vajadustele toetavaid sekkumisi.

9

2. „Vägivallaennetuse kokkuleppe 2021–2025“14 (VEKO) – kokkuleppe eesmärk on

jätkata vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade koostöös ning täpselt sihitud

eesmärkide ja kindlate kokkulepete alusel.

VEKO panustab 14 tegevussuunda:

1) vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallateadlikkus;

2) vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses ja -tegevustes;

3) vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine;

4) perevägivalla ennetamine ja vähendamine;

5) eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine;

6) vägivallaennetus digimaailmas;

7) inimkaubanduse ennetamine;

8) seksuaalvägivalla ennetamine;

9) spetsialistide vägivallateadlikkus ja sekkumisoskused;

10) ohvrisõbralik menetlus;

11) vägivallaohvrite parem kaitse ja tugi;

12) vägivallast loobumise toetamine;

13) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate suurem roll vägivallaennetuses

14) vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine.

Laste ja noorte esmane vägivallaennetus peab põhinema laste ja perede toetamisel ning

lapsevanemate vanemlike oskuste arendamisel, sotsiaalsete oskuste õpetamisel lastele,

laste positiivse koolielu, noorsootöö ja huvitegevuse mitmekesistamisel ja kättesaadavuse

parandamisel. Kuigi laste ja noorte õigusrikkumiste puhul on enamasti tegu

pisirikkumistega ja enamik lapsi ei jätka täiskasvanuna õigusrikkumistega, on siiski hulk

noori, kes vajavad eritähelepanu.

TAT on seotud järgmiste sekkumistega:

1. sama erieesmärgi meetme „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ sekkumisega

„Riskikäitumisega noorte toetamine, kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinevate

koostöömudelite ja ennetustöö edendamine: spetsialistide koostöömudel keskmise ja

kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks ja koolitused ennetusalase kompetentsi

arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks“.15 Nimetatud tegevuse raames

pakutakse teenuseid riskinoortele ja arendatakse kohaliku tasandi võrgustikutööl

põhinevat „Ringist välja“ koostöömudelit. Meede on suunatud kohaliku tasandi

(kuriteo)ennetuse võimekuse tugevdamisele. Seda tehakse nelja tegevussuunaga:

a) laste juhtumikorralduse mudeli katsetamine ja rakendamine,

b) ennetuskoolitused,

c) alkoholiga seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi loomine ja

d) kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamisel.

TAT-i tegevustega on seotud juhtumikorralduse mudel, mille sihtrühma kuuluvad 10–

18-aastased riskikäitumisega lapsed ja noored, nende pered ja nendega vahetult kokku

puutuvad spetsialistid. See on sihtrühm, mis sageli eelneb TAT-i sihtrühmale, sest

riskikäitumine võib viia õigusrikkumisteni, kui õigel ajal ja asjakohaselt ei sekkuta.

2. Sama erieesmärgi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ sekkumisega „Laste riskikäitumise ennetamine“16,

14 Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025. Justiitsministeerium. https://www.just.ee/media/1234/download 15 TAT käskkirja eelnõu pealkiri „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ 16 Kättesaadaval: https://pilv.rtk.ee/s/a2N5aFrTgEQiYf5?path=%2F4.%20Sotsiaalsem%20Eesti%2F4.7%20Soodustada%20aktiivse

10

eelkõige punktiga 2.2, mille sihtrühmaks on mh õigusrikkumisi toime pannud lapsed ja

noored. Tegevuse eesmärk on mh hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada

juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse

laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist.

Sekkumised hõlmavad mh nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi

teraapiaid jt vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka

ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Käesoleva

TAT sekkumised erinevad eelkõige sihtrühma ja ennetustasandi poolest. Sekkumine

„Laste riskikäitumise ennetamine“ tegeleb pigem universaalse ennetusega ja

sihtrühmaks on alaealised. Käesoleva TAT sihtrühm on kuni 29-aastased noored ja

sekkumised on kõrgendatud või juba realiseerunud riskidega sihtgruppidele, näiteks

kriminaalhooldusel või vanglas olevatele noortele.

3. Sama eesmärgi meetme „Noortevaldkonna arendamine“ sekkumise „Teenused

riskinoortele: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimisega noorte

riskikäitumisega seotud valdkonnas. Meetme peamine osapool on kohalik omavalitsus

ja eesmärk on universaalsem, so tugevdada noorsootööd, noorte tegevuste analüüsimine

ja kvaliteedihindamine, noorsootöö populariseerimine. Käesoleva TAT sihtrühma

määratlus eristab siiski kahe meetme noored nende tausta poolest. Käesoleva TAT

tegevused on suunatud õigusrikkumistaustaga noortele ja eeskätt

kriminaaljustiitssüsteemis töötavatele spetsialistidele. Väiksemal määral on tegevused

suunatud korrakaitse, Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse spetsialistidele.

4. Sama poliitikaeesmärgi erieesmärgi f „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates

alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme

hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja

koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega

inimeste jaoks“ meetme „Noortevaldkonna arendamine“ sekkumisega „Noorsootöö

meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele

tugimeetmete pakkumiseks“. Peamine seos seisneb käesoleva TAT sihtrühmas, kelleks

on kuni 29aastased noored. Sarnasus võib olla ka sihtrühma taustas, juhul kui noor ei

õpi ega tööta. Käesoleva TAT erisus tuleneb sihtrühmale pakutavatest tegevustest, mida

sekkumine „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-

staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ ei paku. Näiteks kogukonnas pakutavad

tugiisikuteenus ja nõustamist sisaldav majutusteenus või sekkumised kinnipeetavatele

vanglas.

5. taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna investeeringu

3 „Noorte tööturumeetmed“ Töötukassa sekkumise „Noortele tööturuteenuste

osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“17, mille eesmärgiks on noorte

konkurentsivõime suurendamiseks ja töötuse vähendamiseks soodustada vähese

töökogemusega noorte töökogemuse saamist ning tööalaste oskuste ja teadmiste

arendamist ning mille sihtrühmaks on 16-29-aastased noored. Mh näevad tegevused ette

koolitusprogrammi väljatöötamist, millega pakutakse noortele teadmisi tööturust,

arendada üldoskusi (sh digi- ja roheoskused, rahatarkus) ja tutvustada töötamise

võimalusi (sh ettevõttekülastused ja töövarjutamine). Käesoleva TAT-i tegevuste

planeerimisel on arvestatud Töötukassa sekkumisega ja eesmärk on dubleerivaid

tegevusi vältida. Peamine seos käesoleva TAT-ga on selle sekkumisega „Tööturule

t%20kaasamist%2C%20parandada%20konkurentsiv%C3%B5imet%2F4.7.9%20Lastele%20ja%20peredele%20su unatud%20teenused%20on%20kvaliteetsed%20ja%20vastavad%20perede%20vajadustele 17 Kättesaadaval: https://www.rtk.ee/taaste-ja-vastupidavusrahastu-meetmepohised-oigusaktid#tervishoid- sotsiaalkaitse

11

sisenemise toetamine“, mille üheks eesmärgiks on arendada töövahendusteenus ja

jätkata koolitusprogrammide läbiviimist. Töövahendusteenuse arendamisel on

Töötukassa üheks koostöö osapooleks. Koolitusprogrammide eesmärk on sihtrühma

eripärast tulenevalt pakkuda üld- ja erioskuste õpet kinnipeetavatele vanglas või

kriminaalhooldusalustele. Erinevalt sekkumisest „Noortele tööturuteenuste osutamine

COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ on käesoleva TAT-i sekkumised suunatud

näiteks kinnipidamisasutustes või kriminaalhooldusel olevatele noortele, mistõttu on

neile nende asukohast ja vähesest liikumisvabadusest tingitult vajalik välja töötada

eriteenused.

6. sama erieesmärgi meetme „Karistuste täideviimise korraldamine“ tegevus

„Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevus“ – eesmärgiks on kinnipeetavate

konkurentsivõime suurendamine neid parema lõimimise, sh eesti keele oskuse

parandamise vahendusel. Meede on sihitud kitsalt kinnipeetavatele eesti keele

õpetamisele. Eesti keele parem valdamine parendab kinnipeetavate konkurentsivõimet

tööturul, panustades seega ka tööhõive suurendamise eesmärki. Peamine seos TAT-i

tegevustega seisneb sihtrühmas, kui eesti keele õppes osaleb 14–29-aastane kinnipeetav.

Kuna TAT-i tegevused ei näe tööturul osaluse suurendamiseks mõeldud tegevusena ette

eesti keele õpetamist, ei ole tegevusi dubleeritud.

7. Euroopa Sotsiaalfondi toetusperioodi 2014–2020 meetme tegevusega „Vanglast

vabanenute jätkutugi“ – eesmärk on vanglast vabanenutele tugiteenuse pakkumine.

Tugiteenus koosneb kahest teenusest: tugiisikuteenusest ja nõustamisteenustega

ajutisest majutusteenusest. 2022. aastal alustati meetmes kahe uue teenuse katsetamist:

1) koostöös partneritega Sotsiaalkindlustusametist ja vanglatest töötati

innovatsiooniprogrammis18 välja noorte vajadustest lähtuv kuni 26-aastastele mõeldud

nõustamist sisaldav ajutine majutusteenus. Teenuse katsetamise kogemuse järgi

arendatakse ja kohandatakse teenust ning TAT-i tegevuste raames jätkatakse nõustamist

sisaldava majutusteenuse pakkumist kuni 29-aastastele noortele. Samuti jätkatakse

tugiisikuteenuse pakkumist, teenust senisest rohkem kohandades noorte vajadustele;

2) USA-s kasutuses oleva programmi ja teadusuuringutele tuginedes töötati välja

koolitusprogramm vanglast vabanenutele. Selle eesmärk on vabanevatele vangidele

uute tööoskuste õpetamine. Koolitusprogrammi elluviimise kogemustest arendatakse ja

kohandatakse see noorte vajadustest lähtuvaks.

8. Projektiga „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ – projekti eesmärk on toetada

alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates kasutusele võtta uusi lähenemisi,

jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja -mudeleid

ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi. Seeläbi

suureneb noorte vastutustunne ja arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille

tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas.

Projekti tegevuste tulemusena:

a) töötavad alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega erikoolituse saanud

spetsialistid, sh kinnistes lasteasutustes;

b) kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise

tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid

sekkumisi;

c) on välja töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja

lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte

õigeaegse jõudmise neile sobitavetele teenustele;

18 Riigikantselei juures tegutseva innovatsioonitiimi juhitud programmi raames välja töötatud jätkutoe mudel,

https://www.riigikantselei.ee/innotiim#jatkutugi-korge-risk.

12

d) on välja töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse

suunamisele alternatiivsed sekkumised;

e) tänu vabatahtlike vahendajate kaasamisele on suurenenud kogukonna mõju ja osalus

kogukonnas üles tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Punkt 1.1.17 toob esile TAT-i tegevuste kooskõla 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, arvestades järgnevat:

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele

TAT-i tegevused on kooskõlas valdkondlike arengukavadega noorsootegevuse ja

õigusrikkumiste ennetamise valdkonnas ning panustavad rakenduskava erieesmärki ja meetme

eesmärkidesse õigusrikkumistaustaga noorte aktiivse kaasamise ja konkurentsivõime

parandamise kaudu, millel on mõju TAT-i tegevuste väljund- ja tulemusnäitajatele, kuna

rohkem noori jõuab tööturule ja õppesse.

TAT-i tegevustel on mõju õigusrikkumistaustaga noore korduvkuritegude toimepanemisele,

kuna kogukondliku toe, personaalsema lähenemise ja sihitud sekkumistega on võimalik

vähendada kuritegude toimepanemist.

TAT-i tegevustel on pikaajaline mõju, kuna nende tulemusel on välja töötatud sekkumised ja

koolitusprogrammid, mida on võimalik pärast projekti lõppu kasutada, samuti on koolitatud

valdkonna spetsialistid, kes saavad oma teadmisi edaspidi oma töös kasutada.

Tegevuste toimumise aeg on realistlik, kuna TAT-i tegevuse sihtrühmani jõudmine, TAT-i

tegevuste elluviimine ja rakendamine, tulemuste mõju õigusrikkumistaustaga noorte käitumise

muutmiseks ning heade praktikate (nt taastav õigus) juurdumine võtab aega.

TAT-i tegevuste tulemused (mõju retsidiivsusele) avaldavad mõju alles teatud aja tagant,

arvestades sealjuures sihtrühma motiveeritust ja teadlikkust ning teenuseosutajate suhtumist ja

hoiakuid. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, rakenduskava poliitika- ja

erieesmärgiga ning meetme eesmärgiga on esitatud käskkirja punktis 1 ja seletuskirja peatükis

1 „Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega“.

2. Projekti põhjendus

TAT-i tegevused on ajendatud vähestest ja puudulikest sekkumistest õigusrikkumistaustaga

noortele (kui erivajadustega sihtrühmale) Eesti kriminaaljustiitssüsteemis. Tihti iseloomustab

õigusrikkumistaustaga noori mitu riskitegurit, mille hulka kuulub näiteks poolelijäänud

haridustee, töötus, elukoha puudumine, vaimsed häired, vähesed toimetulekuoskused,

mittetoimivad perekondlikud suhteid, millele TAT-i tegevused lähenevad terviklikult ja

süsteemselt, pöörates muu hulgas tähelepanu valdkonna spetsialistide arendamisele ja

koolitamisele.

TAT-is plaanitud sekkumised on innovatiivsed ja arvestavad sihtrühma eripärade ja

vajadustega ning välisriikide kogemustega, mistõttu on TAT-i tegevused eesmärkide

saavutamiseks mõjusad ja sobivad ning täidavad TAT-i tegevustele seatud eesmärke parimal

moel.

TAT-i tegevuste vajalikkus ja probleemikäsitlus sisalduvad käesoleva seletuskirja peatükis 3

„Toetuse andmise eesmärk“.

3. Projekti kuluefektiivsus

13

TAT-i tegevuste elluviimiseks on tagatud piisav arv töötajaid, kelle ülesannete maht arvestades

TAT tegevuste eelarvet on kuluefektiivne. Projektijuhid vastutavad TAT-i tegevuste sisulise

ettevalmistamise, elluviimise, juhtimise, kontrolli, seire ja hindamisega ning kaasavad

tegevustesse eri pooli (mh kriminaaljustiitssüsteemi ja vanglateenistuse töötajaid) ja partnereid,

kelle tegevusi tuleb juhtida ning kaasata neid TAT-i tegevuste kujundamisse, rakendamisse ja

hindamisse. Seetõttu on plaanitud tegevused eelarvega realistlikult seotud, arvestades TAT-i

tegevuste keerukuse, aja- ja ressursimahukusega.

Projektitoetuse kuluefektiivse kasutamise tagab projekti tiimijuht koos projektijuhtidega, kes

koostavad pärast TAT-i kinnitamist tegevuskava koos tegevuste ja nende elluviimiseks

kavandatud täpsete kuludega aastate kaupa, pidades silmas kulude mõistlikkust ja vajalikkust,

et soodustada projekti eesmärkide täitmist.

Eelarve plaanimisel on arvestatud, et TAT-i tegevuste raames tuleb teenuste disainimise kõrval

tegeleda õigusrikkumistaustaga noorte kui keerulise ja erivajadustega sihtrühmaga. Nende

leidmiseks ja motiveerimiseks, et kaasata nad TAT-i tegevustesse, samuti nende toetamiseks

on vaja inimesi, kellel on professionaalsed teadmised, kogemused ja oskused.

4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia

Avalikke taotlusvoore TAT-i tegevuste elluviimiseks ei korraldata. TAT-i tegevuste elluviija

on JuM-i kriminaalpoliitika osakond, kes teostab tegevuse elluviimisel avalikku võimu ja

kaasab TAT-i tegevustesse teenuseosutajaid, korraldades riigihankeid.

TAT-i tegevused on seotud JuM-i vastutusvaldkonnas oleva kriminaalpoliitika kujundamise ja

kuritegevuse vähendamisega. JuM-i põhimääruse kohaselt on kriminaalpoliitika osakonna

põhiülesanded muu hulgas järgmised:

 teha riigi kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalikke uuringuid ning analüüsida

kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktikat;

 määrata kindlaks kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise

süsteemi strateegilised arengusuuna ning jälgida nende elluviimist;

 kujundada ja ellu viia riigi kriminaalpoliitikat Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste

organisatsioonide valdkonnas.

Kriminaalpoliitika kujundamist ja kuritegude vähendamist, sh vägivalla vähendamist,

õigusrikkujate taasühiskonnastamise tõhustamist ja retsidiivsuse vähendamist viib JuM ellu

veel „Vägivallaennetuse 2021–2025 arengukava“ ja TERE raamistiku raames koostatud

„Justiitsministeeriumi 2023–2026 programmi“ kaudu.

TAT-i tegevuste elluviija on JuM-i kriminaalpoliitika osakond ja selle analüüsitalitus,

kelle ülesanded kriminaalpoliitika osakonna põhimääruse punkti 6.1 järgi on muu hulgas

järgmised:

a) teha riigi kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalikke uuringuid,

b analüüsida kuriteoennetuse, kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktikat ning

c) koordineerida tööd kuriteoennetuse vallas.

TAT-i tegevusel, mis puudutab taasühiskonnastamist toetavaid sekkumisi vanglateenistuses

(vt käskkirja punkti 4.3), on kokkupuude JuM-i vanglate osakonna vastutusvaldkonnaga.

Vanglate osakonna põhimääruse § 2 lg 2 punkti 4 kohaselt on vanglate osakonna pädevuses

juhtida vanglate taasühiskonnastamise- ja religioonialaste tegevusi.

Kokkuvõtteks, kriminaalpoliitika kujundamise ja kuritegude vähendamise ning

taasühiskonnastamise ülesandeid saab täita üksnes JuM, mistõttu saab ta olla TAT-i tegevuste

elluviijaks.

14

TAT-i tegevuste põhjendamisel on JuM-i kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse

eestvedamisel viimastel aastatel tehtud mitu uuringut ja analüüsi. Need on esitatud seletuskirja

käesolevas ja 4. peatükis „toetatavate tegevuste täpsem kirjeldus“. TAT-i tegevusteks personali

valimisel lähtutakse kuriteoennetuse valdkonnas töötamise kogemusest ja varasemast

kokkupuutest TAT-i tegevuste sihtrühmadega, nende tundmisest ja oskustest nendeni jõuda.

TAT-i tegevusi hakkavad ellu viima JuM-i projektijuhid, kellel on asjakohane kvalifikatsioon

ja varasem projektijuhtimise kogemus, teadmised ja kogemus TAT-i tegevuste sihtrühmadega

töötamisel ning sekkumiste väljaarendamisel.

JuM-il kui TAT-i tegevuste elluviijal on olemas TAT-i tegevuste elluviimiseks vajalik õiguslik,

organisatsioonile ja tehniline võimekus, kuna samasuguseid projekte on ellu viidud ka eelmise

EL-i rahastusperioodi jooksul ja asjakohase eeldused on täidetud ka käesoleval juhul. Lisaks on

JuM-il kui rakendusasutusel kehtestatud projekti rakendamiseks vajalikud tööprotseduurid,

asutusesisesed korrad ja juhised, mis tagavad tegevuste elluviimise ning TAT-i rakendamise

selguse ja läbipaistvuse.

TAT-i tegevuses „Kriminaaljustiitssüsteemi arendamine“ (vt punkt 4.4) on TAT-i tegevuste

elluviija partner Riigiprokuratuur.

Riigiprokuratuuri põhiülesanneteks prokuratuuri põhimääruse § 9 alusel on muu hulgas:

• tagada kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus ning esindada

riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes;

• analüüsida, nõustada, koordineerida ja kontrollida ringkonnaprokuratuuride tegevust;

• analüüsida ja üldistada kohtu- ja prokuratuuripraktikat.

Riigiprokuratuur lähtub oma ülesannete täitmisel „Kriminaalpoliitika põhialustes 2030“ seatud

järgmistest sihtidest:

a) „Kriminaaljustiitssüsteem peab olema tõhus, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik“;

b) „Lapsed ja noored ei satu kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, noorte õigusrikkumised

vähenevad ning tagatakse noorte õigusrikkujate eakohane kohtlemine“19.

Nimetatud kahe sihini jõudmiseks on prokuratuuride töötajatel keskne roll, sest nende

töömeetodid, oskused, väärtused jms kujundavad süüteomenetluse protsessi kõigile selles

osalejatele. Prokuratuuride töötajatel on olemas vajalikud teadmised ja kogemused ning neil on

kaalukas roll et otsustada, milline on konkreetsele noorele sobivaim lahendus, hoidmaks ära

edasisi rikkumisi. Samuti on prokuratuuri pädevuses kaaluda noorele täiskasvanule

mõjutusvahendi kohaldamist karistusseadustiku (KarS) § 87 alusel või kriminaalmenetluse

lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 201, 202 või 203 alusel.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud kindlaksmääratud

projektiga „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ raames arendati koostöös

Riigiprokuratuuriga välja alaealiste konsultantide mudel, mis on TAT-i ühe tegevuse

„Kriminaaljustiitssüsteemi arendamine“ raames plaanis eeskujuks võtta noorte täiskasvanute

erikohtlemise mudeli väljatöötamisel. Lähtudes prokuratuuri rollist kriminaalpoliitika

kujundamisel ning arvestades tema varasemaid teadmisi ja kogemusi, kaasatakse

Riigiprokuratuur partnerina TAT-i tegevustesse. TAT-i eelarvest finantseeritakse partneri

nende konsultantide personalikulud, kes nõustavad prokuratuuri töötajaid sobilikest

sekkumistest noorte õigusrikkujatega. Koostöös Riigiprokuratuuriga lepitakse kokku

konsultantide värbamiskriteeriumides, tööülesannetes ja -piirkondades jms.

19 Seda sihti on täpsemini kirjeldatud seletuskirja peatükis 4.4 „Kriminaaljustiitssüsteemi arendamine“.

15

Elluviija ja partneri vaheline täpsem tegevuste kirjeldus, ülesanded, õigused ja kohustused

määratakse kindlaks partnerluslepingus.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

ja sihtidega ning olulise kahju ärahoidmise põhimõttega.

Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on

selgitatud käskkirja punktis 1 ning seletuskirja I ja III peatükis.

Punktis 1.1.18 esitatakse TAT-i kooskõla põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. TAT-i tegevustes

järgitakse ühissätete määruse artiklis 9 esitatud olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, mille

hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85220

artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka EL-i kestliku arengu eesmärke21 ja Pariisi

kliimakokkulepet22.

Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja

keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna TAT-i tegevused viiakse ellu riigiasutuste

tavapärase tegevuse raames, ei ole neil tegevustel märkimisväärset lisamõju järgmistele EL-i

keskkonnaeesmärkidele:

a) kliimamuutuste leevendamine;

b) kliimamuutustega kohanemine;

c) vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

d) ringmajandus;

e) reostuse vältimine ja kontroll;

f) bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Ühendmääruse § 41 lõike 1 punktis 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille järgi ei tohi

tekitada määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. TAT-i tegevused ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna

TAT-i tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, ei ole vajadust

kehtestada lisanõudeid.

TAT-i raames viiakse ellu tegevusi, millel on laiem ühiskondlik mõju, kuna need puudutavad

madalama tööhõivemääraga ühiskonnagruppe.

TAT-i elluviijad järgivad keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, korraldavad sündmusi

keskkonnahoidlikult ning kommunikeerivad neid põhimõtteid ka poolte ja partneritega. TAT-i

tegevustes sekkumiste väljatöötamisel, teenuste hankimisel ja pakkumisel ning

kommunikatsioonis arvestatakse keskkonnahoidlike ja keskkonnateadlikkust suurendavate

eesmärkidega, sh järgitakse Keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendit23.

2. TAT-i käskkirjas kasutatavad terminid

Peatükis sätestatakse olulisemad terminid, mida TAT-i käskkirjas kasutatakse.

3. Toetuse andmise eesmärk

Peatükis selgitatakse TAT-i tegevuste eesmärki.

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (EMPs kohaldatav tekst) 21 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/international-strategies/sustainable-development-goals/eu-

and-united-nations-common-goals-sustainable-future_et 22 https://eur-lex.europa.eu/content/paris-agreement/paris-agreement.html?locale=et 23 https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/abimaterjalid/keskkonnahoidlike-sundmuste-korraldamine

16

TAT-i tegevuste eesmärk on pakkuda õigusrikkumistaustaga noortele teenuseid, mis

suurendavad nende osalust ühiskonnaelus, toetavad nende naasmist tööturule või

õppetegevusse ning aitavad neil hoiduda uutest kuritegudest. Selleks tuleb toetada nimetatud

noorte iseseisvat toimetulekut ning õppetegevusse ja tööturule jõudmist ja seal püsimist,

ennetades sellega sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist.

TAT-i tegevused aitavad vähendada noorte õigusrikkujate retsidiivsust.

3.1. Probleemikäsitlus ja TAT-i tegevuste vajalikkus

2021. aasta seisuga oli Eestis kokku ligi 203 000 noort vanuses 15–29 aastat24.

2022. aasta septembri kuu seisuga oli töötuna registreeritud 10 500 noort vanuses 16–2925.

2021. aastal sai kuriteo toimepanemises kahtlustuse kokku 5667 inimest, kellest 4981 olid

meessoost (88%) ja 686 naissoost (12%). Vanuses 14–29 said kahtlustuse kuriteos 1362 noort,

kellest 1199 olid meessoost (88%) ja 162 naissoost (12%).

Eestis on kasutusel erinevaid sekkumisi, mida kasutada alaealiste ja noorte õigusrikkumistele

ja konfliktidele reageerimisel, et edasist riskikäitumist ennetada. Ent puudu on tõhusatest ja

süsteemsetest tööprotsessidest, mudelitest, teenustest ja programmidest, mis otseselt mõjuksid

õigusrikkumistaustaga noorte korduvkuritegevuse vähendamisele viisil, mis aitaks täita üht

peamist kriminaalpoliitilist eesmärki – hoida alaealised ja noored eemal vanglast.

Kogukondlike lahenduste kasutegur ja spetsiaalselt noortele suunatud karistusalternatiivide

võimalikud kasutusalad ei ole spetsialistide ja üldsuse seas piisavalt hästi teada, puudu on

oskustest ja teadmistest neid rakendada. On kinnitust leidnud spetsialistide ebaühtlased

teadmised, oskused ja valmisolek katsetada igale noorele just talle sobivaid ja toimivaid

lahendusi. Innovaatilise mõtteviisi kasutamine igapäevatöös toetab TAT-i sihtrühma noorte

kasutajasõbralikumat kohtlemist kriminaaljustiitssüsteemis, aidates sellega kaasa

korduvkuritegude ennetamisele.

Mõjusad sekkumised peaksid lähtuma põhjusest, miks noor õigust rikkus, noore toimepandud

tegu ise on paljuski teisejärguline. Abi pakkumine erisihtrühmadele, nt (diagnoosimata)

psüühikahäiretega või uimastisõltuvusega noortele on suurem väljakutse ning vajab eraldi

tähelepanu ja ressursse.

3.2. Kinnipeetavad ja vahistatud

2021. aasta lõpu seisuga oli Eesti vanglates vanuses 15–29 kokku 383 kinnipeetavat. Nende

hulgas oli 12 süüdimõistetud ja 5 vahistatud naisvangi (4%) ning 294 süüdimõistetud,

70 vahistatud ja 2 arestialust meesvangi (96%). Avavanglas oli 33 vangi. Eluaegse vangistuse

kandjaid oli 38, nende seas ei olnud ühtegi kuni 29-aastast noort.

Vaadates vanuselist jaotust oli 2021. aasta jooksul vanglates 18–21aastaseid kinnipeetavaid 74

(20%), 22–25aastaseid 127 (33%) ja 26–29-aastaseid 177 (46%). Alaealisi oli kokku 5 (1%),

sh 4 olid vahistatud. Noorim kinnipeetav oli 15-aastane meessoost vahistatu.

Kõige rohkem (144; 38%) oli vanglas 7.–9. klassi põhiharidusega noori, järgnesid

kutseharidusega (117; 31%), keskharidusega (39; 10%), kuni kuueklassilise põhiharidusega

(30; 8%) ja lihtsustatud õppekavaga põhiharidusega (17; 4%) noored. Teadmata

haridustaustaga noori oli 28. Kõrgharidusega oli üks noor.

24 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021: rahvastik soo ja vanuserühma järgi.

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-

koosseis/RV021 25 Eesti Töötukassa andmed

17

2021. aastal vabanes vanglatest vanuses kuni 29 aastat 241 süüdimõistetud ja 116 vahistatud

noort26 (vastavalt 11 ja 3 naissoost noort). Vanglast vabastamise alustest oli suurim karistuse

lõpuni kandnute osakaal (87; 36%), järgnesid nn šokivangistuse ära kandnud (58; 24%),

tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega (51; 21%) ja tingimisi enne tähtaega (40;

17%) vabanenud noored. Kaks isikut vabanesid karistuse lõpuga ja karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamisega, kaks surma tõttu ning üks saadeti karistust kandma välisriiki.

Vabanemisel märgitud elukoha järgi saab 2021. aasta andmetel välja tuua, et hinnanguliselt

pooltel juhtudel minnakse vabanemisel Harjumaale (52, sh Tallinnasse 42), Ida-Virumaale (34),

Tartumaale (21) ja Pärnumaale (19). Ülejäänud juhtudel olid märgitud maakondadest

Jõgevamaa (13), Lääne-Virumaa (13), Valgamaa (11), Järvamaa (10) jne. 19 korral ei olnud

vabanemise aadressi märgitud ja seitsme puhul oli märgitud välisriik.

3.3. Kriminaalhooldusalused

2021. aasta lõpu seisuga oli vanuses 14–29 kriminaalhooldusel arvel 966 noort (886 mees- ja

80 naissoost). Naissoost kriminaalhooldusaluste osakaal on 8%, mis võrdluses vanglas viibivate

naisvangidega on kaks korda rohkem. Vanuseti oli 14–17aastaseid noori 79 (sh 9 naissoost),

18–21aastaseid 204 (sh 16 naissoost), 22–25aastaseid 305 (sh 19 naissoost) ja 26–29aastaseid

378 (sh 36 naissoost).

Kõige rohkem (467; 48%) oli kriminaalhooldusel arvel KarS-i § 74 lõike 1 alusel

käitumiskontrolli all noori. Järgnesid šokivangistuse ära kandnud (132; 14%), KarS-i § 69

alusel üldkasuliku töö saanud (108; 11%), vanglast tingimisi enne tähtaega vabanenud (79,8%),

mõjutusvahendina käitumiskontrolli all (75, 8%) ja KrMS-i alusel üldkasuliku töö saanud (60,

6%) noored. VTMS-i § 2071 alusel oli üldkasuliku töö saanuid 39 (4%), KrMS-i § 137¹ alusel

vahistamise asemel elektroonilise järelevalve all neli, sõltuvusravil üks ja karistuse ära kandnud

karistusjärgse käitumiskontrolli all üks noor.

2021. aasta jooksul võeti kriminaalhoolduses arvele 1662 kuni 29aastast noort, kellest 194 olid

naissoost. Sama aasta jooksul lõppes kriminaalhooldus 1766-l kuni 29aastasel noorel, neist 174

olid naissoost.

3.4. Retsidiivsus

Noorte, alla 18aastaste vanglast vabanenute retsidiivsus on teistega võrreldes märksa suurem –

kohtusse jõuab alla kolmandiku alaealiste kriminaalasjadest ja reaalse vangistusega karistatakse

alaealisi vähestel juhtudel, kus üldjuhul on alaealine juba varem kriminaalkorras karistatud.

80% vanglast vabanenud alaealisi satub kahe aasta jooksul uuesti ülekuulamisele, kusjuures

umbes 60% neist satub uuele ülekuulamisele juba esimese poole aasta jooksul pärast

vabanemist. Aja jooksul see vahe teiste vanuserühmadega väheneb.27

2020. aastal vanglast vabanenud kuni 29aastastest noortest kuulati ühe aasta jooksul uues

kuriteos kahtlustatavana üle 36%. Vanusevahemikus 17–21 aastat oli korduvkuritegevus 58%,

22–25 aastat oli 36% ja 26–29 aastat oli 29%28.

Üldise Eesti korduvkuritegevuse statistika kohaselt on märgata, et mida madalam on vanglast

vabanenute haridustase, seda suurem on retsidiivsus. Kui vaadata ajalist dünaamikat, siis kuni

kolmanda kuuni pärast vanglast vabanemisest ei erine kõrgharidusega inimeste retsidiivsus

muu haridusega inimeste retsidiivsusest, ent pärast seda jääb muudest rühmadest märksa

26 Sealhulgas on arvestatud aasta jooksul samade isikute korduvalt vanglast vabanemine. 27 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018). Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27.

Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 28 Justiitsministeeriumi päringuandmed.

18

väiksemaks. Kõige suuremaks jääb aja jooksul põhiharidusega inimeste retsidiivsus. Risk

panna toime uus kuritegu oli suurim esimese aasta jooksul pärast menetluse lõpetamist, kohtus

süüdi mõistmist või vanglast vabanemist. Neist, kes kandsid karistuse vanglas lõpuni, sattus

üks viiendik sinna aasta jooksul tagasi. Varasema kuriteo liiki arvesse võttes on läbi aastate

olnud kõige suurem varavastase kuriteo eest karistatud isikute retsidiivsus; nemad panevad ka

kõige tõenäolisemalt uuesti toime sama liiki kuriteo. Raske isikuvastase kuriteo eest karistatud

isikute retsidiivsus (jättes arvestusest välja kehalise väärkohtlemise) on suhteliselt väike.

Retsidiivsuse suurimaid riskitegureid on uimastitarvitamine: kahe aasta jooksul pärast vanglast

vabanemist on uues kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud neli viiendikku tugeva narkootikumi

tarvitajatest.29

3.5. Kinnise lasteasutuse teenus

Eestis on neli kinnise lasteasutuse teenuse (edaspidi ka KLAT) osutajat:

1) Hiiumaa Sotsiaalkeskuse noortekodu,

2) Maarjamaa Hariduskolleegium,

3) Tallinna Laste Turvakeskus ja

4) MTÜ Virumaa Tugiteenused.

Kokku on ligikaudu 100 teenusekohta, kuid kohtade tegelik arv varieerub aastati ning sõltub

laste käitumise keerukusest ja sobivusest noorte vahel.

Taotluste arv kinnise lasteasutuse teenusele on iga aastaga, v.a aastal 2021, kasvanud:

2018. aastal 94 taotlust, 2019. aastal 102 taotlust, 2020. aastal 137, 2021. aastal 115 taotlust ja

2022. aastal 105 taotlust (vt joonist 2).

Joonis 2. Taotluste arv kinnise lasteasutuse teenusele aastatel 2018–2022

Taotluste suurenenud arvu tõttu jõuab üha rohkem noori teenust saama (2019. aastal 107 noort,

2020. aastal 123 noort, 2021. aastal 124 noort). 2020. aastal vabanes kinnisest lasteasutusest

70 noort. Kinnises lasteasutuses olevad noored suunatakse kohtuotsusega teenust saama kuni

aastaks. Teenust saama jõuavad lapsed nii tsiviilmenetluse kui ka süüteomenetluse kaudu –

viimasel juhul mõjutusvahendina prokuratuuri, kriminaalhooldaja või politsei vahendusel.

Samuti saab prokurör esitada taotluse, et noor suunataks vahistamise asemel kinnisesse

lasteasutusse. 2021. aastal oli selliseid asendamisi 8 (2019. aastal 4 asendamist, 2020. aastal

29 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018). Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27.

Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017

94 102

137

115 105

0

20

40

60

80

100

120

140

2018 2019 2020 2021 2022

Kinnise lasteasutuse teenuse taotluseid

19

10 asendamist). Just vahistamise asendamise sihtrühmas on need noored, kes vanglasse ei jõua,

ent kelle toime pandud süütegude iseloom annab piisavalt alust nad vahi alla võtta.

Laste ja noorte eraldamist ja asutusse paigutamist peetakse sageli halvaks lahenduseks. Samas,

kinnised asutused iseenesest pole välistatud, kuid sellega kaasnevad omad võimalused ja riskid.

Selleks, et töö kinnises asutuses oleks tulemuslik, tuleb luua sotsiaalseks õppimiseks turvaline,

paindlik ja toetav ehk miljööterapeutiline keskkond. Sellele lisaks tuleb rakendada kognitiivse

käitumisteraapia programme ja peretööd. Kinnises asutuses, olgu kinnises lasteasutuses või

vanglas, peab töötama professionaalne, selleks tööks erikoolituse saanud personal ning oluline

on, et teenuselt lahkuvatele ja juba lahkunud noortele on tagatud toimiv kogukondlik jätkutugi.

3.6. Toimetulekut mõjutavad tegurid

Alaealiste õigusrikkujate kohta saab võrreldes täiskasvanud õigusrikkujaga esile tuua mitu

olulist erinevust, millega tuleb korduvrikkumiste ennetamiseks mõeldud teenuste ja tegevuste

plaanimisel arvestada. Esiteks, noortel on ebapiisav eneseregulatsioon, et tulla toime pingelistes

või emotsionaalselt tundlikes olukordades. Teiseks, neil on suurem vastuvõtlikkus välistele

mõjudele, nagu eakaaslaste surve ja käitumine hetkeemotsiooni ajel. Kolmandaks, noortel on

väiksem suutlikkus näha põhjuse-tagajärje seoseid ja teha otsuseid, mis eeldavad

tulevikuperspektiivi nägemist.30

Alaealiste ja noorte õigusrikkumiste kohta on leitud, et enamikule on õigusrikkumiste

toimepanek arenguline nähtus, piirdudes üksnes teismeeaga ja ainult väike grupp noori jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist ka vanuse kasvades.31 Esimese grupi noored on võimelised

loobuma rikkumiste toimepanemisest, kui õiguskuulekas käitumine näib tasuvam. Samuti võib

öelda, et nende probleemid ei avaldu alati kõigis olulistes eluvaldkondades (õigusrikkumiste

taustal pole tingimata pere- või kooliprobleeme). Sageli pannakse esimesed rikkumised toime

11–13-aastaselt, õigusrikkumised lõpevad 18. eluaasta paiku ega muutu ajaga raskemaks. Selle

grupi rikkumiskäitumist hoiavad ülal eelkõige kokkupuuted teise, raskemasse gruppi kuuluvate

noortega, kellelt toimub sotsiaalne õppimine ja rikkumiskäitumise jäljendamine. Uuring32

nimetab neli peamist riskitegurit elukestvaks antisotsiaalseks käitumiseks: 1) kriminaalne

käitumine varases eas, 2) aktiivne rikkumiskäitumine teismelisena, 3) rikkumiskäitumise

kandumine täiskasvanuikka ning 4) kuritegude raskemaks muutumine ajas. Uuringus

rõhutatakse, et elukestva antisotsiaalse käitumisega noored moodustavad kõigist kriminaalse

käitumisega noortest 5–10%. See lubab järeldada, et ülejäänute puhul on oskusliku, õigeaegse

ja konkreetsest noorest lähtuva sekkumise korral võimalik kuritegudele kalduv käitumine

peatada ning juurutada noores õiguskuulekat käitumist ja head sotsiaalset toimetulekut.

Õigusrikkujate toimetulekut, sh vangistusjärgset, mõjutavad eelkõige eluaseme olemasolu ja

kvaliteet; haridus, koolitus ja tööhõive, tervis, narkootikumide ja alkoholi tarbimine, sissetulek,

sotsiaaltoetused ja võlad, lapsed ja pere, suhtumine, mõtteviis ja käitumine.33 Probleemiks

30 National Research Council (2013). Reforming Juvenile Justice: A Developmental Approach. Committee on

Assessing Juvenile Justice Reform, Richard J. Bonnie, Robert L. Johnson, Betty M. Chemers, and Julie A. Schuck,

Eds. Committee on Law and Justice, Division of Behavioral and Social Sciences and Education. Washington DC:

The National Academies Press. 31 Moffitt, T. E. (1993). Adolescence-limited and life-course-persistent antisocial behavior: A developmental

taxonomy. Psychological Review, 100(4), 674–701. 32 ibid. 33 NOMS (2004). The National Reducing Re-offending Delivery Plan.

20

loetakse ka kehva vaimset tervist.34 Samuti puuduvad neil tihti toetavad sotsiaalsed suhted ja

igapäevaelu korraldamise oskused.

Elukoha olemasolu on üks tähtsamaid tegureid, mis toimetulekut mõjutab, sageli takistavad aga

võlad ja töökoha puudumine iseseisvalt eluruumi üürimist. Uuringud näitavad seoseid

kodutuse, kuritegevuse ja vangistuse vahel.35 Näiteks, kinnipeetavad, kellel vanglast

vabanemisel puudub kindel elukoht, satuvad kuni kuus korda tõenäolisemalt uuesti

kinnipidamisasutusse.36 Kindla elukoha olemasolu võib retsidiivsust vähendada kuni viiendiku

võrra37, sest pakub stabiilsust, mis võimaldab keskenduda kuritegeliku käitumise muutmisele

ja toetavate teenuste, sh tööturuteenuste kasutamisele.38 Seepärast on oluline leida ja tagada

ajutine eluase ajaks, mil noor püsiva elukoha leiab. Kuigi elukoht üksi ei taga kuritegudest

hoidumist, on tegemist vajadusega, mille rahuldamine tagab suurema edu muude riskide

maandamisel.39 2018. aasta novembris avaldatud metaanalüüs näitas, et kogukonnas pakutav

jätkutugi, mis sisaldab endas ajutist elukohta, ööpäevaringset järelevalvet ja toetavaid

nõustamisteenuseid, vähendab retsidiivsust ja on tõhus taasühiskonnastamise viis.40

Nende kitsaskohtadega tegelemiseks pakuvad riik ja KOV-id mitmesuguseid teenuseid. Sageli

ei oska õigusrikkujad oma abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole alati motiveeritud

pakutavaid teenuseid taotlema, sest neil puudub oskus või harjumus probleemide

lahendamiseks ametiasutuste poole pöörduda.41 Lisaks tuleb silmas pidada, et

95% kinnipeetavatest on mehed ja mehelikkuse traditsioonilise arusaama kohaselt ei otsi mees

abi ega toetust. Seepärast tuleb teenuse kujundamisel arvestada stereotüüpsete arusaamade

võimalikku pärssivat mõju abi ja toe vastuvõtmisel. 2008. aastal Eestis tehtud uuringust42

selgus, et vabanenute suutmatus kohaneda eluga vabaduses, nende ebapiisav hõivatus tööga ja

positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumine toovad kaasa uute kuritegude toimepanemise.

Teenuse osutamisel on oluline pöörata tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele, sh alaealistele

ja puudega inimestele. Samuti tuleb silmas pidada naiste ja meeste vajaduste erinemist, pöörates

tähelepanu peresuhete hoidmisele ja nende taastamisele ning pärast vangistust alaealiste lastega

uuesti kontakti loomisele.

Ühendkuningriigis tehtud uuring näitab, et kogukonnas tehtavad tegevused, mis on suunatud

oskuste parandamisele, töövõimaluste leidmisele, motiveerimisele, toetavatele sotsiaal- ja

tervishoiuteenustele ning haridusele, aitavad parandada õigusrikkujate toimetulekut ja

34 Williams et al. (2012a). Accommodation, homelessness and reoffending of prisoners: Results from the

Surveying Prisoner Crime Reduction (SPCR) survey, Ministry of Justice Research Summary 3/12:

https://www.gov.uk/government/publications/accommodation-homelessness-and-reoffending-of-prisoners 35 Seymour, M. (2006). The Recurring Cycle: Pathways of Homelessness, Crime and Imprisonment. Prison Service

Journal, Vol. 166. 36 C.A.S.S. (2014). Homelessness amongst those in the criminal justice system. 37 Home Office (2001). British Crime Survey 2000 England and Wales. London: Stationery Office. 38 C.A.S.S. (2014). Homelessness amongst those in the criminal justice system; Crisis (2011) Crisis Response to

the NOMS Draft Policy on Offender Housing. London: Crisis. 39 Maguire, M., & Nolan, J. (2007). Accommodation and related services for ex-prisoners. In Hucklesby &

Hagley-Dickinson (Eds.) Prisoner Resettlement: Policy and Practice, (pp. 174-198). Willan Publishing. 40 Bouchard, J., Gushue, K., Lee, C. & Wong, J. (2019). Halfway Out: An Examination of the Effects of

Halfway Houses on Criminal Recidivism, in International Journal of Offender Therapy and Comparative

Criminology, Vol. 63(7), 1018-1037. 41 Sapouna et al. (2011). What works to reduce reoffending: a summary of the evidence. Justice Analytical

Services, Scottish Government: https://www.gov.scot/publications/works-reduce-reoffending-summary-

evidence/ 42 Hallika, A., Hanni, E. (2008). Vanglast vabanejate sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium.

Kriminaalpoliitika osakond.

21

kuritegudest hoidumist.43 Samuti on täheldatud, et mentori või tugiisiku kaasamine aitab kaasa

taasühiskonnastamisele, kui ta alustab oma tegevust enne kinnipeetava vabanemist ja jätkab

seda kinnipeetu kogukonda naastes.44

3.7. Õiguskuulekale käitumisele suunamine

Eesmärgi saavutamisel on oluline meeles pidada peamisi põhimõtteid, mis on aluseks

kuritegelikust käitumisest loobumisel (ingl desistance). Kuritegeliku eluviisi minevikku

jätmine on pikaajaline ja vaevanõudev protsess, milles on nii tõuse kui ka mõõnasid. Eelkõige

on kinnipeetavate ja vanglast vabanejatega töötamisel tähtis meeles pidada, et tagasilangused

on tõenäolised ning töös nendega tuleb ootamatustele leida konstruktiivsed lahendused. Mitme

ja korraga esineva riskiteguri tõttu võib positiivsete tulemusteni jõudmine võtta pika aja.

Õiguskuulekuse soodustamiseks tuleb silmas pidada konkreetse inimese identiteeti ja eripära.

Oluline on tekitada motivatsiooni, pakkuda usaldust ja lootust.

Ühiskonda lõimumine on tugevalt seotud inimsuhetega. Ühelt poolt on olulised õigusrikkuja ja

temaga töötavate spetsialistide suhted, aga neist veel tähtsamad on suhted õigusrikkuja ja tema

lähedaste, sõprade ja eeskujude vahel. Kuigi enamasti pööratakse tähelepanu õigusrikkuja

riskidele ja vajadustele, tuleks rõhuasetus hoopis suunata õigusrikkuja tugevustele ja

olemasolevatele võimalustele. Arvestada tuleb nii õigusrikkuja isiksuslikke omadusi ja

potentsiaali kui ka teda ümbritsevas võrgustikus olevaid võimalusi. Kuna kuritegelikust

eluviisist kaugenemine on eelkõige isiklik teekond, mille vältel keskendutakse iseseisva

toimetuleku ja vastutustunde tekitamisele, tuleb tegevuste plaanimisel jälgida, et nendega

toetataks ja arendataks sihikindlust ja otsustavust. See tähendab, et õigusrikkujas tuleb

kujundada õiged väärtused ja oskused, mille kasutamine peab saama harjumuspäraseks.

Õigusrikkuja muutumise käigus ei tohi asju tema eest ära teha, vaid olla talle sel teekonnal

eeskujuks ja toeks. Sotsiaalse kapitali arendamiseks tuleb noorte õigusrikkujatega töötamisel

hoiduda nende süüdistamisest, vigade ja eksimuste rõhutamisest. Seeasemel tuleb esile tuua

positiivset potentsiaali ja arenemisvõimalusi ning tekitada sobivaid olukordi, milles oskusi ja

teadmisi proovile panna.45

Arvestades eeltoodud taustateadmist, sh nii statistikat kui ka valdkondlike uuringute tulemusi,

on TAT-i tegevuste eesmärk välja töötada ja arendada sobivaid, vajalikke ja tõhusaid meetmeid

õigusrikkumistaustaga noore suunamiseks seaduskuulekale teele, panustades seeläbi TAT-i

tulemuste, väljund- ja tulemusnäitajate täitmisesse.

4. Toetatavad tegevused

Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem õigusrikkumistaustaga noori kohtleb, on mõju nende

edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude õiguskaitseasutustega, ebaefektiivne või asjakohatu

sekkumine, vale ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine väärale käitumisele

võivad suurendada uute õigusrikkumiste tõenäosust, põhjustada taasohvristumist või

kõrvalejäämist tööturult, sotsiaal- või haridussüsteemist.

Rangete karistuste asemel nende tõhususele rõhumine, sh noore positiivsele arengule,

taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab tõenäosust, et

noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu. Seepärast peavad TAT-i tegevused

43 Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition) 2014.

Ministry of Justice Analytical Series. 44 Clancy et al. (2006). Getting out and staying out: results of the prisoner resettlement pathfinders. Bristol,

Policy Press. 45 McNeill, F., Farall, S., Lightowler, C., & Maruna, S. (2012). How and why people stop offending: discovering

desistance. Insights evidence summary to report social services in Scotland.

22

olema mitmekülgsed, arvestama noorte vajadustega ning olema õigeaegselt ellu viidud ja

kohased.

4.1. Iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas

Peatükis käsitletakse nimetatud tegevuse eesmärki, sisu, tulemust ja sihtrühmi.

Taust

„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“46 seab eesmärgiks korduvkuritegevuse

vähendamise, sh tuleks kriminaalhoolduse ja vanglatöös keskenduda taasühiskonnastamisele

ning suurendada kogukondlike karistuste valikut. Sellega välditakse väheohtlike kurjategijate

puhul lühiajalise vangistusega kaasnevat negatiivset mõju, pakkudes kõrvale ühiskonna

seisukohalt piisavalt mõjusat ja turvalist alternatiivi. Lisaks on „Kriminaalpoliitika põhialustes

aastani 2030“47 seatud eesmärgiks vähendada noorte kokkupuuteid kriminaaljustiitssüsteemiga.

Tervikuna on alaealiste õigusrikkumiste olukord aastatega märkimisväärselt paranenud –

noorte kuritegevus on langustrendis. Nii rahvusvahelistes soovitustes kui ka teaduskirjanduses

soovitatakse alaealiste vangistamist vältida. Eestis on viimastel aastatel vanglas olnud üksikuid

alaealisi. Et vältida alaealiste sattumist vanglasse, tuleb nende vangistamise põhimõtted ümber

korraldada ja aidata kriminaalhooldusel raske taustaga noortega paremini toime tulla.

Kuigi Eesti on teinud väga suure töö kuritegevuse ja kinnipeetavate arvu vähendamisel, on meil

rahvusvahelises võrdluses suur nii vangide kui ka kriminaalhooldusaluste arv. Eestis on

300 kriminaalhooldusalust 100 000 elaniku kohta (2019. aasta andmete põhjal Euroopa

Nõukogu liikmesriikidest 8. kohal). Soomes on see arv 52, Lätis enamvähem sama. Võrreldes

vanglas karistuse kandnutega on kriminaalhooldusaluste retsidiivsus madalam – nende

toimepandud süüteod ühiskonnale vähemohtlikud, nad ei ole ühiskonnaelust isoleeritud, neil

on võimalik töötada ja õppida.

Ühiskonnale on üldjuhul kasulikum, kui õigusrikkuja säilitab vabaduse, olles samas

kriminaalhoolduse järelevalve all ja täites käitumiskontrolli nõudeid, sh näiteks osaledes

sotsiaalprogrammis. Tegevuste plaanimisel võetakse arvesse, et enmik noori ei ole loomult

korduvrikkujad, nende käitumist on võimalik muuta õigete sekkumistega ning kujundada neid

ümbritsevaid riski- ja kaitsetegureid nii, et märgatavalt vähendada tõenäosust panna toime uut

rikkumist. Lisaks tuleb arvestada, et noored ei ole motiveeritud ise taotlema toetavaid teenuseid

või nad ei ole teadlikud oma abivajadusest, mistõttu tuleb neid proaktiivselt teenustele suunata.

Sekkumised

Iseseisvumise ja õiguskuulekuse toetamiseks pakutakse kahte sekkumist: nõustamist sisaldav

majutusteenus ja tugiisikuteenus.

Nõustamist sisaldava majutusteenusena arendatakse välja noorte spetsiifiline kogukondlik

sekkumine, mida kasutatakse nii vangistusalternatiivina (ingl half way in) kui ka jätkutoena

(ingl half way out). Isolatsioon, mis vangistusega kaasneb, tekitab lisakahju noore arengule,

autonoomsuse kasvule, sisemisele motivatsioonile ja suhetele.48 Vangistusele pakutav

alternatiiv aga annab võimaluse mitte isoleerida noort ühiskonnast, vaid soodustada toetava

keskkonna vahendusel noore muutumisprotsessi ja õiguskuulekat eluviisi. Sarnaselt pakutakse

sekkumist jätkutoena vanglast vabanenutele ja kinnisest lasteasutusest väljunutele, sest nad

46 https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/kriminaalpoliitika-pohialused 47 ibid. 48 Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2000). Self-determination theory and the facilitation of intrinsic motivation, social

development, and well-being. American psychologist, 55(1), 68.

23

vajavad järkjärgulist ühiskonnaeluga kohanemist. Sekkumine sarnaneb olulistes kriteeriumides

TAT-i „Vanglast vabanenute jätkutugi“49 raames loodud nõustamisteenuseid sisaldava ajutise

majutusteenuse kontseptsiooniga, kuid on kohandatud, sh arvestab laiemat noore sihtrühma.

Nõustamist sisaldava majutusteenusega ei leevendata üksnes noore eluaseme probleemi, vaid

soodustatakse järkjärgulist iseseisvumist. Teenus pakub sujuvat, turvalist ja hästi planeeritud

kogukonda naasmise protsessi, kus noor saab spetsialistide toel temale sobivas ajakavas

sotsialiseeruda. Majutusteenust võimaldatakse kuni 18 kuud teenuse kasutamise alguse

kuupäevast. Teenusele suunamine eeldab õigusrikkumistaustaga noore nõusolekut ja tahet

teenust kasutada ning oma probleemkäitumise tunnistamist.

Tugiisikuteenuse abil lõimitakse taasühiskonnastamise soodustamiseks sotsiaal- ja

tööturuteenused, toetades noore valmisolekut ametiasutustega suhelda ja nende pakutavaid

teenuseid kasutada. Tugiisikuteenuse kestus on kuni 18 kuud. Kui sihtrühma noor kannab

vanglakaristust, alustab tugiisik temaga kohtumisi kuni kuus kuud enne selle noore vabanemist,

pärast seda jätkub koostöö kogukonnas. Vanglas keskendutakse isiku vajaduste

väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed tegevused on suunatud

kohanemisele uues keskkonnas. Tugiisik peab looma silla vangla ja ühiskonna vahel, et

kogukonda naasmine oleks läbimõeldud, turvaline ja sujuv. Eesmärk on toetada noort uutest

kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule (või õppesse)

naasmisel.

Tugiisiku ülesanded on järgmised:

1) noorega koostöösuhte loomine ja hea tahte leppe sõlmimine;

2) koostöös noorega tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine;

3) noore abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste

teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas;

4) koostöös noorega eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus esile

kerkivatele muredele lahenduste leidmisel;

5) noore isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine,

emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;

6) koostöös noorega teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad, spetsialistid,

teenuseosutajad);

7) konfidentsiaalsuse ja eetika põhimõtete järgimine;

8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel,

hea tahte leppe tingimuste rikkumisel, kontakti kadumisel, vastastikusel kokkuleppel

vm põhjusel;

9) koostöösuhete loomine ja hoidmine, kokkulepetest kinnipidamine noore toimetulekuks

oluliste asutuste ja organisatsioonide esindajatega (sõltuvusraviasutused, tugigrupid,

nõustamiskeskused, haridusasutused, Eesti Töötukassa, majutuskeskused, KOV jt),

kriminaalhooldajatega, vanglatöötajatega ja teiste tugiisikutega.

Sihtrühm

Sekkumise sihtrühm on nimetatud käskkirja punktis 4.1.4. Täpsemini on sihtrühma kirjeldatud

seletuskirja 5. peatükis.

4.2. Tööturule sisenemise toetamine

Peatükk käsitleb tegevuse eesmärki, sisu, tulemust ja sihtrühmi.

49 https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/jatkutugi (vt majutusteenus)

24

Taust

Tööhõivesse jõuab ligikaudu 20–30% vanglast vabanenutest.50 51 Töötukassas registreeris end

töötuna 15–25%. Kahe aasta järel langeb tööhõivesse jõudnute osakaal alla 20%. Uuringute

järgi ei valmista vanglas töötamine vange ühiskonnas tööturul osalemiseks sageli ette, seda

eelkõike just piiratud ja igavavõitu tööde tõttu.52 Kõige väiksemad on tööhõive näitajad vanglas

karistuse lõpuni kandnud inimestel, üks kuu peale vanglast vabanemist on tööl 22% mehi ja

13% naisi. Samas on end Töötukassas töötuna registreerinud 45% mehi ja 56% naisi –

kokkuvõttes näitab see, et vanglast vabanenutest on teatud perioodil tööturul ligi pooled.

Vaadates kriminaalhooldusaluste ja vanglast vabanenud meeste ja naiste olukorda tööturul

üldiselt, näitavad tulemused, et meestest on tööhõives 29% ja naistest 23% ning töötukassas on

end töötuna registreerinud vastavalt 26% ja 31%.53

Õigusrikkujate sisenemist tööturule ja konkurentsivõimet takistavad vähesed tööoskused

ja -kogemused, aga ka kaasuvad tegurid, nagu mured eluasemega, puudulikud sotsiaalsed

oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), häbimärgistamine ning väärtustest ja

hoiakutest tingitud käitumine. Paljude ja korraga esinevate tegurite tõttu on keeruline tööhõives

püsima jääda. Seetõttu võib üksnes tööturule toetav sekkumine olla ebapiisav ja kaasnevate

teguritega tegelemiseks peab abi peab olema mitmekülgsem ja arvestama noorte erinevaid

vajadusi.

Teiste riikide praktikast on mitu näidet programmidest54, kus aktiivselt toetatakse vangide

töötamist, seda nii vanglas, sellest väljaspool, aga ka vanglast vabanemise etapis. USA-s

kasutusel olevate programmide CEO55 ja TJRD56 kitsaskohtadena esile toodud järgmist:

a) töö lühiajalisus (tööd pakuti vaid nn üleminekuperioodil, 12–18 kuud);

b) programmi lõppemine (kui püsivat tööd selle vältel ei leidnud, siis jäi õigusrikkuja tööta);

c) programmi raames ei õpetatud uusi tööoskusi.

Uuringute järgi on nende kahe programmi mõju retsidiivsusele küsitav. Mõju on olnud, kas

lühiajaline (kuni kaks aastat) või mõjutasid kitsamat sihtrühma (edukamad on alates

26aastased).

Teistest eristuvaks ja positiivse mõjuga programmiks on hinnatud Employ programmi57, sest

selles on keskendutud eeskätt vangidele uute tööoskuste õpetamisele ja seejärel sobiliku

tööandja leidmisele. Paralleelselt luuakse tööandjate võrgustik, mille kaudu pakutakse

töövahendusteenust, täpsemalt leitakse väljaõpetatud vang, keda soovitatakse tööandjale.

Lisaks on Employ programmis osalemiseks eelkriteeriumid, näiteks tehniline taip või teatud

valdkonnas ka töökogemus. Programmi alguses tuleb läbida kahepäevane teoreetiline koolitus,

50 Anger, L. et al. (2022). Taasühiskonnastamise tõhustamine. Kriminaalpoliitika lühianalüüs.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/oigusrikkujate-taasuhiskonnastamise-tohustamine 51 Eelmaa, S. et al. (2021). Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika

uuring nr 31. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vanglast-vabanenute-tugiteenuse-tulemuslikkuse-hindamine 52 Naessens, L. (2020). Addressing the needs of people in prison: the case of prison work. European Journal of

Social Work, Volume 23. 53 Justiitsministeeriumi päringuandmed töötukassalt ja Maksu- ja Tolliametilt mais 2022. Valimis oli

1296 kriminaalhooldusalust ja vanglast vabanenud noort vanuses 14–29. Vaatluse all oli töötamine või töötuna

registreerumine esimesel kuul pärast a) kriminaalhoolduse alguse kuupäeva või b) vanglast vabanemise kuupäeva. 54 https://www.gov.uk/government/publications/unlock-opportunity-employer-information-pack-and-case-

studies/employing-prisoners-and-ex-offenders (Ühendkuningriigis üleskutse värvata endiseid vange)

https://izajolp.springeropen.com/articles/10.1186/s40173-015-0043-8 (USA-s CEO ja TJRD)

https://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=en&projectId=3537 (ESF projekt Leedus)

https://www.workingtochange.ie/ (Iirimaa) 55 https://ceoworks.org/ 56 https://www.mdrc.org/project/transitional-jobs-reentry-demonstration#overview 57 https://minnesotarecovery.org/resource/the-employ-program/

25

millele järgneb ühe aastane töötreening. Tööandjate seisukohalt olulise tegurina, ei sea Employ

programm neile lisakohustusi ega -tingimusi.

Kui õigusrikkujatel on vajalik tugi, jõuavad nad suurema tõenäosusega töötukassasse ja

teistesse asutustesse – see tagab neile ravikindlustuse ja esmase rahalise toetuse. Töötukassasse

on vaja pöörduda ka neil õigusrikkujatel, kes vajavad töövõime hindamist.

2020. aastal TAT-i „Vanglast vabanenute jätkutoe“ raames elluviidud kampaania „Ära jää

minevikku kinni. Luba olla parem“58 mõju-uuringule tuginedes on tööhõive tulemust võimalik

parandada, kui lisaks soodustada tööandjate kaasamist. Uuringu üks tähelepanuväärne järeldus

oli, et need tööandjad, kes kampaaniat märkasid, on endiste vangide värbamise suhtes märksa

soosivamad. See viitab vajadusele teha tööandjatega tihedamat koostööd ja viia ellu reaalseid

samme, mis värbamist toetaks ja seeläbi tulemusi tooks. Sarnase üleskutse võib leida näiteks

ka Ühendkuningriigis59 kus selgitatakse nii tööandjale kui vangile, millised on tööle võtmise ja

tööle minemise boonused, eripärad.

Sekkumised

Eesmärk on luua tööturule sisenemise toetamiseks sekkumine – töövahendusteenus –, et

tööandjad ja sobivate oskustega õigusrikkujad saavad tööturul üksteist leida.

Töövahendusteenuse kasutamine peab olema ligipääsetav, lihtsasti kasutatav, kasutajasõbralik

ja mugav. Tööandjal peab olema võimalik endast kui värbamisest huvitatust märku anda ning

õigusrikkujal peab olema võimalik kirjeldada oma oskusi ja teadmisi. Töövahendusteenus peab

võimaldama kahepoolset suhtlemist viisil, mis on kooskõlas seaduses (nt vanglas) kehtivate

piirangutega. Lisaväärtuse annavad ka töötoad ja nõustamisteenused, mis toetavad tööturule

jõudmiseks vajalikke oskuste omandamist (nt uus algus tööelus, kuidas olla edukas

töövestlusel, uurime ameteid ja töövõimalusi).60 Arvestades meeste ja naiste erinevat olukorda

tööturul, kus naiste osalus tööhõives on võrreldes meestega madalam, tuleb TAT-i tegevuste

elluviimisel pöörata eritähelepanu naiste tööhõivemäära suurendamisele.

Töövahendusteenuse väljatöötamine eeldab koostööd töötukassa, ettevõtjate (tööandjate),

vanglateenistuse ja teiste pooltega. Huvitatud tööandja on eeldatavalt ettevõte, kes tegutseb

tööjõupuudusega valdkonnas (nt auto- või metallitööstus, ehitus, tarkvaraarendus ja

programmeerimine, veoautojuhid jne61) või kelle missioon on aidata ühiskonnas tõrjutud

gruppe (nt noored õigusrikkujad). Tähtis on kaasata vanglate töösse kutsehariduskeskuseid, et

toetada töövahendusteenust, pakkudes võimalust töötada praktikabaasides väljaspool vanglat ja

leida nende hulgast võimalikke tööandjaid.

Tööturule sisenemist toetava sekkumisena on võimalik jätkata TAT-i „Vanglast vabanenute

jätkutugi“ raames 2021. aastal alustatud tegevusega „Koolitusprogramm vanglast

vabanenutele“62, kohandades seda võimaluse korral ka õigusrikkumistaustaga noortele, kes on

kriminaalhooldusalused. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda programmi, mis sisaldab

teoreetilist ja praktilist õpet ja mille raames õpetatakse uusi tööoskusi. Vanglas elluviidav

programm on mõeldud noortele kinnipeetavatele, kellel on võimalik programm enne

vabanemist täies mahus läbida. Kriminaalhoolduses elluviidav programm on mõeldud noortele,

kellele on määratud käitumiskontroll ja kellel on võimalik programm täies mahus läbida.

58 https://tugiteenus.kriminaalpoliitika.ee/ 59 https://offenderemployment.campaign.gov.uk/ 60 https://minukarjaar.ee/et 61 https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/poster?period=281&area=all (seisuga aprill 2022) 62 Vt näiteks riigihange 250079: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4519448/general-info

26

Sekkumine võib olla ka näiteks (sotsiaal- või mentorlus)programm, mida viiakse ellu vanglas

ja kriminaalhoolduses või muus asukohas, näiteks teenuseosutaja vahendusel. Sekkumise

eesmärk on õigusrikkumistaustaga noori inspireerida, motiveerida, julgustada ja arendada

selliseid üldoskuseid, mis toetavad õiguskuulekat eluviisi, sh toetada tööturule sisenemist või

õppesse siirdumist. Samalaadse näitena võib nimetada töötukassa tegevusi, nagu

värbamispäevad, programm „Minu esimene töökoht“, tööklubid.

Sihtrühm

Sekkumise sihtrühm on nimetatud käskkirja punktis 4.2.4. Sihtrühma on täpsemini kirjeldatud

seletuskirja 5. peatükis.

4.3. Taasühiskonnastamist toetavad sekkumised vanglateenistuses

Peatükk käsitleb tegevuse eesmärki, sisu, tulemust ja sihtrühmi.

Valdkondlikud uuringud on eelkõige õigusrikkujate puhul viidanud kolmele peamisele

probleemide valdkonnale, mis tekitavad uusi rikkumisi ja takistavad iseisesvat toimetulekut

ühiskonnas: vaimse tervise probleemid63, vähesed digioskused ja mittetoimivad või isegi

riskikäitumist soodustavad peresuhted. Lisaks kaasneb teisi tegureid (vt peatükki

3.6 „Toimetulekut mõjutavad tegurid“), mille maandamiseks on vaja pakkuda sekkumisi,

näiteks võimalust koostööks tugiisikuga.

Vaimse tervise probleemidega noorte toetamine

Taust

2016.–2017. aastal kinnipidamisasutuses olnud inimestest diagnoositi sealoleku ajal 43%-l

(3262) mõni vaimse tervise häire, kusjuures neist 48%-l diagnoositi rohkem kui üks vaimse

tervise häire (komorbiidsus). Enne kinnipidamisasutusse sattumist oli vaimse tervise häire

diagnoositud 27%-l (2021). Suurema osa ehk 59% diagnoosidest moodustasid sõltuvushäired.

Noorematel, s.o 20–29aastastel esines häireid ligi pooltel (49%). Põhiharidusega inimeste

hulgas on vaimse tervise häireid rohkem (50%), ülejäänute hulgas 35–37%.64 Vanglateenistuses

tegeletakse vaimse tervise valdkonnaga praegusel ajal pigem vähesel määral. Puudu on

psühhoteraapiast kui tegevussuunast ja sekkumistest, mis tagaks regulaarse toe vaimse tervise

häiretega õigusrikkujatele.

Sekkumised

Taasühiskonnastava meetmena võetakse vanglateenistuses kasutusele psühhoteraapia

tegevussuund. Teraapiad, mis on osa psühhiaatri, vaimse tervise õe või muu asjakohase

pädevusega eriarsti ettekirjutatud raviplaanist, on kavandatud hankida (tellida) teenusena. Et

maandada õigusrikkujate riske ja jõustada nende igapäevast toimetulekut, koolitatakse

vanglatöötajaid ellu viima asjakohaseid tegevusi, nt tegevusjuhendamine.

Multiprobleemsete noorte ja perekonnasuhete toetamine

Taust

63 Iverson, K. et al. (2020). Õigusrikkujate vaimse tervise uuring. – Kriminaalpoliitika uuringud.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/oigusrikkujate-vaimse-tervise-uuring 64 ibid.

27

2018. aastal tehti vanglates sisekliima uuring65, mille kohaselt 78% vastanuid, kes kandsid

karistust noorteüksuses, on enne vanglasse sattumist tarvitanud narkootilisi ained. Lisaks näitab

Tervise Arengu Instituudi tehtud uuring,66 et 82% koolinoori on elu jooksul alkoholi tarvitanud

ja 15−16aastastest õpilastest on enda sõnul 38% tarvitanud mõnda narkootilist ainet.

Sagedamini kasutatud ained on kanep ning rahustid ja uinutid. Varane alkoholitarbimisega

alustamine suurendab aga nii alkoholi kuritarvitamise kui ka sõltuvuse väljakujunemise riski.

Alaealiste ja noorte kinnipeetavate isiksuseseadumuste ja kognitiivsete võimete hindamise

uuringus võeti taustandmetena muu hulgas arvesse peresuhete kvaliteeti, sotsiaalmajanduslikku

tausta, kooliedukust ja psühholoogiliste probleemide olemasolu. Uuringu põhjal võib väita, et

hälbivat käitumist toetavad madalam vaimne võimekus, kehvemad koolihinded ja nõrgem

meelekindlus.67 Alaealise hälbivat käitumist mõjutab ka suhe vanemaga ja perekonna sotsiaalne

kontroll. Head suhted alaealise ja vanema vahel on hälbiva käitumise ennetamisel suure

tähtsusega.68 Näiteks, ühe vanemaga peres esineb psühhosotsiaalseid probleeme sagedamini

ning üksikvanematel on suurem vajadus mitmesuguste nõustamisteenuste järele, mis aitaksid

parandada vanemlikke oskusi, stressiga hakkamasaamist ning vähendada ka pingeid alaealisega

suhtluses. Moffitti uuring69 näitas ka seda, et üksikvanemaga peredest pärit lastel on suurem

tõenäosus probleemsemale toimetulekule elus, arvestades siin ka õpiedukust ja hälbivat

käitumist.

Noore elus võib juhtuda ka olukord, kus vanglasse satub tema isa, ema, kasuisa või -ema, õde

või vend või mõni muu lähedane. Vanema vangistus võib mõjutada pere elukorraldust ja

majanduslikku võimekust. Lähedase vangistus on peaaegu alati psüühiliselt raske ja

traumaatiline nii lapsele kui ka teistele lähedastele. Vanemate või muu lähedase vangistus

puudutab erinevatel viisidel ja eri olukordades olevaid lapsi. Lähedase vanglasse minek võib

olla perele ootamatu. Üldiselt saab vanem aidata last, pakkudes talle armastust, hoolimist,

turvatunnet, stabiilsust, argirutiini ja lootust paremaks tulevikuks. Suurbritannia

justiitsministeeriumi 2017. aasta uuring70 on esile toonud, et korduvkuritegevuse tõenäosus on

39% väiksem neil, kel on vangistuses võimalus perekonnaga kohtuda. Vangistuses ei saa aga

vanem oma vanemlikke kohustusi täisväärtuslikul viisil täita. Seega, vangistuse kestel on

oluline toetada peresuhteid ja luua selleks sobilikud tingimused.

Sekkumised

65 Vanglate sisekliima uuring (2018). Turu-uuringute AS.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglate_sisekliima_uuring_sug

is_2018.pdf 66 Tamson, M., Vorobjov, S. (2019). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja

narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas. https://tai.ee/sites/default/files/2021-

03/159103814529_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_2019.pdf 67 Karton, I., Puolokainen, T. (2014). Tõsiste käitumisprobleemidega lastele ning nende peredele suunatud

tõenduspõhiste programmide võrdlev uuring. Tartu Ülikool.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/tosiste_kaitumisprobleemidega_

laste_programmide_vordlev_uuring.pdf 68 Markina, A., Šahverdov-Žarkovski, B. (2007). Eesti alaealiste hälbiv käitumine. Tallinn: Justiitsministeerium.

https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/eesti-alaealiste-halbiv-kaitumine-0 69 Moffitt, T. E. (2005). The New Look of Behavioral Genetics in Developmental Psychopathology: Gene–

Environment Interplay in Antisocial Behaviors. Psychological Bulletin, 131, 4, 533–554. 70 Farmer, J. (2017). The importance of strengthening prisoners' family ties to prevent reoffending and reduce

intergenerational crime. Ministry of Justice.

28

Selleks, et vähendada hälbivust multiprobleemsete71 noorte seas, on asjakohane laiendada ja

rakendada sotsiaalprogramme, mis on tõenduspõhised, pikaajalised, intensiivsed ja

mitmekülgsed. Rakendatavad programmid peavad võimaldama koostööd partnerasutustega,

nagu KOV, PPA ja haridusasutused. Näiteks on võimalik laiendada Eestis rakendatavat

mitmedimensioonilist pereteraapia (MDFT)72 kasutamist ja alustada programmi „Family-

centered care“ (FcC) või pakkuda mõnd muud perekeskset sekkumist.

Mitmedimensioonilist pereteraapiat73 hakati Eestis rakendama 2015. aastal ja selle elluviimist

koordineerib Sotsiaalkindlustusamet. MDFT on Eestis olnud tulemuslik nii keskmise kui ka

kõrge riskitasemega noorte puhul. Märkimisväärne paranemine on olnud koolielu, peresuhete,

emotsioonide juhtimise ja vaba ajaga seotud riskides.74 Kuigi MDFT sihtrühma kuuluvad

peamiselt alaealised, on näiteks USA-s programmi laiendatud kuni 24aastastele noortele.

Programm „Family-centered care“ tugineb suuresti mitmedimensioonilise pereteraapia

põhimõtetele (sh mõtteviisile). See programm annab spetsialistile kui programmi rakendajale

kindla metoodika, struktuuri ja õpetab kasutama töövõtteid, et noore ja perega töötada just

kinnise asutuse kontekstis. Fookuses on omavahelise usaldusliku suhte loomine ja selle alusel

programmi eesmärgi saavutamine. Hollandis on seda programmi uuritud lühiajaliselt kinni

peetud noorte seas ja selle rakendamine on andud positiivseid tulemusi. Programmi hinnatakse

tulemuslikuks eeskätt seetõttu, et perekond on aktiivselt kaasatud, sh kohtumistele ja üritustele

kinnipidamisasutuses, tehakse pidevalt selgitustööd ja kohtutakse regulaarselt,

kinnipidamisasutuses on suhtlemiseks loodud tavapärasest paindlikumad tingimused, kahjude

ennetamiseks hinnatakse riske põhjalikult.75

TAT-i tegevuste raames korraldatakse vanglateenistujatele nimetatud programmide või muude

perekesksete lähenemiste tutvustamiseks ja õpetamiseks koolitusi. Vajadusel uuritakse

välismaist kogemust ja tegutsemisviise või kohtutakse välisekspertidega.

Perepõhise lähenemise toetamine vanglas

Taust

Isiklik suhe vanema ja lapse vahel on vangistuses viibimise ajal väga oluline. Siinkohal tuuakse

esile, et sellises suhtluses on tähtis regulaarsus ja paindlikkus. Kindlasti ka mitmesuguste

tähtpäevade tähistamine, nt emadepäev ja isadepäev on vanema ja lapse suhte arendamiseks

olulised. See võimaldab luua võimalikult sarnast ja toetavat õhkkonda, mida kogetakse vanema

ja lapse vahel väljaspool vanglat. Pidades silmas vanema ja lapse suhet on oluline rääkida lapse

tegemistest, muredest ja plaanidest, et lapse õigusvastane käitumine väheneks.

Vähem tähtis ei ole toetada suhtlust erinevate peremudelite puhul, et laps ei peaks vanemate

vahel valima ning kogeks turvatunnet ja usaldust ka siis, kui pere on purunenud. Selliseid

sekkumisi on võimalik ellu viia teraapiana või programmina, arvestades nii vanema kui ka lapse

individuaalsete vajadustega (vanus, vaime võimekus, traumakogemus jne). Peretöö kestab

71 TAT-i kontekstis on multiprobleemne noor see, kellel esineb korraga mitu tegurit, mis tema hälbivat käitumist

esile kutsuvad, nt sõltuvusainete kuritarvitamine, probleemid käitumisega koolis, probleemid perekonnas,

õigusrikkumiste toimepanemine, probleemid vaimse tervisega. 72 Mitmedimensiooniline pereteraapia (ingl multi dimensional family therapy, lühend MDFT) on 11–18-aastaste

tõsise riskikäitumisega noorte käitumise muutmiseks ja probleemidest eemale suunamiseks koostöös noore

lähedastega. 73 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lastekaitse/mitmedimensiooniline-pereteraapia-mdft 74 Aaben, L., et al. (2017). Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring. Praxis. https://www.praxis.ee/wp-

content/uploads/2016/05/MDFT-raport_PRAXIS_aprill-2017.pdf 75 Simons, I. et al. (2017). A program of family-centered care for adolescents in short term stay groups of juvenile

justice institutions. Child and Adolescent Psychiatry and Mental Health 11:61.

29

tavaliselt mitu kuud ja eeldab spetsialistide ja perede vahelist koostööd. Peretöös arvestatakse

lapse vajadustega, tugevdatakse vanema ja lapse vahelist suhet ning parandatakse vanema

oskusi lahendada mitmesuguseid argieluprobleeme.

Sekkumised

Praegu ei ole vanglateenistuses kasutusel ühtegi lapsevanematele mõeldud sekkumist.

Sekkumise ja toetavate tegevuste (näiteks peresündmuste ja tähtpäevade tähistamine,

infomaterjali jagamine) eesmärk on aidata sihtrühma kuuluvatel lapsevanematel teadvustada

lapsevanema rolli, samuti arendada strateegiaid, et ennetada ja tulla toime laste

käitumisprobleemide ja arenguküsimustega. Tänu õpitule ja toetavatele tegevustele oskavad

vanemad hoida ja säilitada peresuhteid, leida lastega ühiseid tegevusi, sisustada kvaliteetset

koosolemise aega, vältida stressi tekitavaid olukordi, leida tuge ja saada hakkama raskustega

laste kasvatamisel. Näiteks, uuringutest76 on selgunud, et tänu lapsevanemate osalusele

programmides „Räägime lastest“77, „Imelised aastad“78 jt suureneb lastel oskus probleeme

lahendada, paranevad suhted eakaaslastega, arenevad enesekehtestamise ja väljendusoskus,

kasvab õpiedukus. Pikas perspektiivis väheneb agressiivne, antisotsiaalne käitumine,

sõltuvusainete tarvitamine ja koolist väljalangemine.

Peretegevuste raames on oluline keskenduda perekondadele. Eesmärk on ennetada või

vähendada vanema vaimse tervise häirete ülekandumist lapsele. Oluline on vanema

enesetõhusus lapse arengu toetamisel. Ühtlasi on võimalik keskenduda ainult vangistatud

lapsevanematele, kes saavad juhendatult areneda üheskoos, harjutamaks neid järk-järgult

igapäevaeluga. Arendades vanglas vanemlikke oskuseid ja pakkudes toetavaid tegevusi,

luuakse eeldus hoida alal tervemat peresuhet pärast seda, kui lapsevanem on vanglast

vabanenud.

Digioskuste arendamine

Tänapäeval on väga aktuaalne elukestev õpe, mida peame toetama ka vanglakeskkonnas.

Konkurentsivõimet tööturul mõjutavad katkenud haridustee, puudulik kvalifikatsioon ja

aastatetagune töö- või õpikogemus. Konkurentsivõimet aitab parandada vastava haridustaseme

või eriala omandamine, järjepidevus tööhõives ning pidev enesetäiendamine.

„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“79 defineerib digioskusi kui valmisolekut kasutada

digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel,

kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Üha enam lõimitakse digioskusi ka

põhikooli ja gümnaasiumi riiklikesse õppekavadesse, et toetada tulevasi karjäärivalikuid.

Elukestva õppe vajadus ja võimalused võiksid jõuda kõigi inimesteni. Üleriigiliste ja

piirkondlike kaasamis- ja teavitustegevustega motiveeritakse täiskasvanuid õppima ja

innustatakse inimesi õpiteed jätkama.80

Vanglakeskkonnas peab digioskuste arendamisega looma elukestvaks õppeks paremad

võimalused. Loodavad tingimused haridus- ja karjäärivõimalustes peavad võimalikult palju

sarnanema tavaelule. Digioskute arendamise käigus tuleb kasvatada vangide oskust andmeid

koguda, analüüsida ning moodsat tehnikat ja tehnoloogilisi lahendusi kasutada. Need oskused

76 Beardslee, William R., & Podorefsky, D. (1988). Resilient adolescents whose parents have serious affective and

other psychiatric disorders: Importance of self-understanding and relationships. The American Journal of

Psychiatry, 145(1), 63–69. 77 laste vaimsed tervist toetav sekkumine „Räägime lastest“. https://peaasi.ee/raagime-lastest/ 78 vanemlusprogramm „Imelised aastad“. https://tarkvanem.ee/koolitused/imelised-aastad/ 79 https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020 80 https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/tasuta-kursused

30

on vajalikud tööturul ja võivad äratada huvi tulevaste õpingute vastu. Muu hulgas vajab

vanglate arvutipark uuendamist, et nüüdisaegset õpet ellu viia. See toetab õpiprotsessi

efektiivsust ja toetab nii offline- kui ka tulevikus online-õpivõimaluste kasutuselevõttu

digipädevuste arendamiseks. Oluline on arendada e-õppe võimalusi näiteks keeleõppes,

üldhariduses ja mikrokraadide omandamisel. Digioskuste arendamine tähendab, et õpitakse nii

uusi oskusi kui ka digimaailmas turvaliselt ja vastutustundlikult käituma. Digioskuste õppimine

juhendatud viisil tutvustab lihtsamaid veebikeskkondi, identifitseerimisvõimalusi (sh e-riik).

On tähtis tagada algtaseme arvutikursused kinnipeetavatele, et võimaldada neil õppida

kasutama enamlevinud teksti- ja tabeltöötluse programme baastasemel, sh tekstitöötluse

põhikorraldused, nagu tähtede, lõigu, lehekülje vormindamine; teksti sisestamine, parandamine

ja vormindamine, töökeskkonna kohandamine, failihaldus, esitluse koostamine jms. Sekkumine

peab samas võimaldama paindlikku lähenemist ja kursuste sisu vajadusel kohandada

konkreetse õpperühma taseme järgi.

Sekkumised spetsiifilistele gruppidele

Toimetulekut jõustava tegevusena on võimalik pakkuda eraldi sekkumisi, mis võivad olla

mõeldud kindlale sihtrühmale, nagu

a) vanglas viibivad alaealised,

b) naissoost noored,

c) noored emad, kes kasvatavad vanglas kuni kolmeaastast last,

d) noored, kes on lapsevanemad,

e) äärmuslased, või

f) pika (1–5 aastat) või ülipika (viis ja enam aastat) vanglakaristuse kandjad.

Sekkumiste elluviimisel arvestatakse konkreetse õigusrikkuja või õigusrikkujate grupi

vajadustega vanglas, pärast vanglast vabanemist ja kriminaalhoolduses.81

Sekkumiste sisus lähtutakse konkreetsel ajal sihtrühma taustast, vajadustest, iseloomust ja

võimalustest asjakohast sekkumist pakkuda, sh kolmandatelt pooltelt hankida.

Sihtrühm

Sekkumise sihtrühm on nimetatud käskkirja punktis 4.3.4. Sihtrühma on täpsemini kirjeldatud

seletuskirja 5. peatükis.

4.4. Kriminaaljustiitssüsteemi arendamine

Peatükk käsitleb tegevuse eesmärki, sisu, tulemust ja sihtrühmi.

Taust

2018. aastal hakkas kehtima uus alaealiste õigusrikkujate kohtlemise kord. Reformiga muudeti

nii asutuste töökorraldust, alaealiste kohtlemise võtteid kui ka teenuste süsteemi. Politsei ja

prokuratuur said võimaluse reageerida alaealiste õigusrikkumistele alaealiste komisjonide

vaheastmeta ja senisest paindlikumalt (suurem kohustuste ja mõjutusvahendite valik, vaba

sisuga kohustus, kombineerimisvõimalus).

81 National Audit Office (2022). Improving outcomes for women in the criminal justice system.

https://www.nao.org.uk/wp-content/uploads/2022/01/Improving-outcomes-for-women-in-the-criminal-justice-

system.pdf. Modley, P. ja Giguere, R. (2010). Reentry Cinsiderations For Women Offenders. https://cepp.com/wp-

content/uploads/2021/04/Reentry-Considerations-for-Women-Offenders-2010.pdf

31

Lähtudes 2021. aastal tehtud uuringust82 on menetlejad aina enam hakanud määrama nn vaba

sisuga kohustusi, nt KrMS-i § 201 alusel määras prokuratuur muu kohustuse 2018. aastal 27%

ja 2020. aastal 39% juhtudel, ning alaealiste karistamisele on hakatud eelistama

mõjutusvahendeid. Kui reformieelsel ajal kasutati alaealise mõjutusvahendeid (KarS § 87)

harva, siis 2020. aastal juba 64% juhtudel. Sama uuringu raames aga tõid spetsialistid esile, et

reformiga loodud võimalused noorte täiskasvanute83 erikohtlemiseks jäid napiks ja on praktikas

leidnud harva kasutust. Menetlejate hinnangul on kohtus noortele täiskasvanutele alaealise

mõjutusvahendeid kohaldatud harva ja selle üks põhjuseid on noorte ebaküpsuse hindamisega

seotud ebaselgus. TAT-i plaanitud tegevuste toel tõhustatakse reformi eesmärgiks seatud noorte

erikohtlemist, pakkudes välja tööriistad, ettevalmistuse ja toe uute lahenduste rakendamisel.

14. detsembril 2021 võeti Euroopa Nõukogu liikmesriikide justiitsministrite konverentsil vastu

Veneetsia deklaratsioon84 taastava õiguse rollist kriminaalasjades. Deklaratsiooni eesmärk on,

et liikmesriigid võtavad Euroopa Nõukogu ministrite komitee 3. oktoobri 2018. a soovituste

(CM/Rec(2018)8)85 elluviimiseks vastu tegevuskavad taastava õiguse paremaks kasutamiseks,

alaealiste õigusrikkumiste puhul võetakse taastav õigus suuremalt kasutusse ja soositakse

taastava õiguse laialdast kasutamist kriminaalmenetluses. Samuti on eesmärk, et taastav õigus

lisataks õppeainena nii kohtunike, juristide, prokuröride, sotsiaaltöötajate, politsei, vangla kui

ka kriminaalhooldustöötajate õppekavadesse. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu kodanike

teadlikkuse parendamisele, et nad teaksid, mis on taastav õigus ja kuidas sellest osa saada.

22. novembril 2022 kinnitas Eesti ennetusnõukogu taastava õiguse kontseptsiooni86, mille

eesmärk on toetada Veneetsia deklaratsiooni elluviimist Eestis, leppida kokku taastava õiguse

kohaldamisala ja terminid ning panna alus hoiakute muutumisele: karistus üksi ei muuda

käitumist, püsiva muutuse loob aus ja avatud dialoog poolte vahel.87

Spetsialistid peavad oskama kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud noori nende eale,

arengule ja vajadustele vastavalt. Teiste riikide praktika järgi võib öelda, et noorte

õigusrikkujatega töötavad spetsialistid peavad olema keskmisest empaatilisemad, oskama

rahulikult suhelda ja teha koostööd ning olukordi analüüsida. Tänapäevane menetleja ei pea

olema mitte üksnes hea õigusvaldkonna ekspert, vaid temalt eeldatakse peale õigusteadmiste

ka oskust tunda laiemat konteksti, hinnata riske ja tuvastada abivajadus, vahetada infot, osaleda

võrgustikutöös, tunda noore inimese arengu eripära ja psüühikat. Ootused õigussüsteemi

spetsialistide hoiakutele, teadmistele ja oskustele noorte erikohtlemise asjus on viimastel

aastatel muutunud. Mõtteviisi muutus eelistada karistava lähenemise asemel taastavat

lähenemist, on muutnud esmatähtsaks koolitada valdkonna spetsialiste.

Sekkumised

Plaanitud on töötada välja erikoolitusprogramm (nt mikrokraad), mis annab igal aastal

võimaluse koolitada noortega töötavaid spetsialiste ja teenusepakkujaid. Erikoolitusprogrammi

väljatöötamisse kaasatakse ülikoole ja teisi programmi sisusse või elluviimisesse panustavaid

pooli. Koolitusprogrammi osana või eraldi saab kasutada teiste riikide olemasolevaid

82 Markina, A. et al. (2021). Noorte õigusrikkujate uuring. TÜ Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus ja

Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/noorte-oigusrikkujate-uuring. 83 Termin tuleneb KrMS-i § 308-st ja tähendab täisealiseks saanud alla 21 aastast mees- või naissoost noort. 84 https://rm.coe.int/venice-ministerial-declaration-eng-4-12-2021/1680a4df79 85 ministrite komitee soovitused CM/Rec(2018)8 liikmesriikidele taastava õiguse kasutamise kohta

kriminaalasjades 86 Vt taastava õiguse kontseptsiooni 87 Pikemalt veebilehel: https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/ohvrite-toetamine/kahjude-heastamine-

ja-taastav-oigus

32

programme, näiteks programmi SWAPOL88, mille sihtrühm on sotsiaaltöötajad ja

kuriteoennetusega töötavad politseiametnikud. Programmiga pakutava viiepäevase koolituse

eesmärk on luua kahe valdkonna töötajates parem arusaam teineteise tööst ja rollist

kuriteoennetuses. SWAPOL-i konsortsium pakub koolitajate koolitust, mis võimaldab kasutada

seda viiepäevast koolitust teisteski riikides. Samuti võetakse eriprogrammi väljatöötamisel

aluseks 2021. aastal Norra finantsmehhanismide toel välja töötatud alaealiste erikohtlemise

koolitusprogramm, milles on nii e-koolituse moodul kui ka asutustevahelist koostööd toetavad

erimoodulid, mille põhifookus on konkreetse sihtrühma töös ettetulevate tegevuste ja

menetluste elluviimiseks vajalike oskuste õppimisel ja harjutamisel. Lisaks katab programm

peamisi mittekaristuslikke ja taastava õiguse metoodikaid, mida saab rakendada alaealiste

erikohtlemisel. Kogu koolitusprogrammis on suur rõhuasetus toetada uute oskuste ja meetodite

rakendamist hädavajalike hoiakute ja väärtustega.

Norra finantsmehhanismide 2014–2021 toel arendati prokuratuuris välja alaealiste

konsultantide mudel, kus prokurörile on menetluse raames alaealisele õigusrikkujale kohustuse

määramisel toeks konsultant. Prokuratuuri alaealiste konsultantide mudeli eeskujul töötatakse

välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel ja värvatakse tööle konsultandid. Konsultant on

prokurörile toeks, kui püütakse leida sobivaimad lahendused konkreetsele noorele, et hoida ära

edasised rikkumised. Konsultant on justkui vahelüli eri teenusepakkujate, spetsialistide ja

prokuröri vahel ning samavõrd oluline on, et lahenduste üle otsustamisse kaasatakse ka noor ja

tema vanemad. See töö on loominguline, eeldades konsultandilt avatust, leidlikkust ja

paindlikkust. Seadus pakub mitut võimalust meetmete kombineerimiseks ja parima lahenduse

leidmiseks ning alaealiste puhul on see häid tulemusi toonud. Kuigi seadus võimaldab

samasugust paindlikkust kasutada ka kuni 21aastaste täiskasvanute puhul, ei ole nüüdseks

tekkinud praktikat, mis sedalaadi paindlikkust toetaks. Seetõttu ongi TAT-i raames eesmärk

töötada välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel.

Tihedamat võrgustikutööd eeldavad raskemad juhtumid, kus noorel esineb näiteks vaimse

tervise häire ja/või paneb noor järjepidevalt kogukonnas toime uusi süütegusid või on tegemist

juhtumiga, mille (kriminaalkorras) menetlemine ei ole otstarbekas, sest eelkõige on poolte

vahel vaja luua võimalus turvaliselt dialoogi pidada, näiteks kasutades taastavat nõupidamist

(ingl conferencing). Taastav nõupidamine on üks põhilisi taastava õiguse meetodeid. Selle

käigus kohtuvad kannatanu ja kahjutekitaja. Kummalgi on võimalik väljendada oma kogemust

ja kuulda teise oma ning selle abil jõuda kokkulepeteni edasise suhtes. Lisaks on kaasatud nende

toetus- või usaldusisikud (nt perekond või sugulased, sõbrad), vajadusel ka kogukonnaliikmed

või ameti esindajad (nt kriminaalhooldaja, ohvriabitöötaja, sotsiaalprogrammi läbiviija,

lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, kooli esindaja jt). Oluline on, et osalevad ainult isikud, keda

lahendatav sündmus vahetult on puudutanud või kes saavad lahenduse leidmisele otseselt kaasa

aidata.89

Paradigmamuutuse toetamiseks luuakse strateegiline tegevuskava taastava õiguse

rakendamiseks Eesti kriminaaljustiitssüsteemis ja tehakse taastava õiguse koolitusi, sh

koolitatakse juurde koolitajaid, toetades loetletud tegevustega taastava õiguse jätkusuutlikku

arendamist. Taastava õiguse koolituste peamine eesmärk on pakkuda valdkonna spetsialistidele

ja teenusepakkujatele senisele mõtteviisile alternatiivset, taastava õiguse vaadet. Oluline on

rõhutada, et taastav õigus ei kaota ega automaatselt asenda süüteomenetlust, vaid seda on

võimalik kasutada ka paralleelse protsessina. Taastav õigus on mõtteviis, kuidas läheneda

88 Austria, Belgia ja Portugali ühisprojekti raames loodud programm, mida kaasrahastati EL-i programmist

Erasmus+. Peapartner: European Centre for Social Welfare Policy and Research (Austria), vt.

http://www.swapol.eu/. 89 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/taastava-oiguse-kontseptsioon

33

inimsuhetele, konfliktidele ja õigusrikkumistele, ning see võimaldab heastada konfliktiga

tekkinud kahju. Näiteks, konfliktivahendust saab rakendada erinevate konfliktide puhul, alates

kergematest rikkumistest kuni raskete kuritegudeni. Taastav õigus aitab vähendada teoga

kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, võtta toimepanijal vastutust kannatanu ees,

suurendada poolte rahulolu ja vähendada uute konfliktide tõenäosust. Alates 2020. aastast

pakub Eestis taastava õiguse konfliktivahenduse teenust Sotsiaalkindlustusamet90, kasutades

selleks Belinda Hopkinsi mudelit91. 2020–2022 aastatel on koolitatud ligikaudu

120 vabatahtlikku konfliktivahendajat ja 19 koolitajat. TAT-i raames on võimalik Belinda

Hopkinsi mudeliga jätkata, koolitades õigusrikkumistaustaga noortega töötavaid spetsialiste ja

teenusepakkujaid. Samuti on võimalik alustada uue taastava õiguse praktika juurutamise ja

kasutamisega. Taastava õiguse praktikate kasutamiseks on vajalik teha koostööd teiste riikide

valdkonnaekspertidega, sest Eestis vastav asjatundmus puudub. Näiteks on võimalik teha

koostööd Euroopa taastava õiguse foorumi92 võrgustikku kuuluvate organisatsioonidega.

Nende hulka kuulub ka Sotsiaalkindlustusamet.

Valdkonna spetsialistide toetamiseks tagatakse psühholoogiline nõustamine ja tugi

(nt supervisioon, kovisioon). Eeskätt on see vajalik töötajatele, kes tegelevad raskete

juhtumitega, nt õigusrikkuja keeruline taust, lähedastega katkenud suhted, toimepandud kuriteo

laad, konflikt kogukonnas jts asjaolud.

Sihtrühm

Sekkumise sihtrühm on nimetatud käskkirja punktis 4.4.4. Sihtrühma on täpsemini kirjeldatud

seletuskirja 5. peatükis.

4.5. TAT-i hindamine

Uuringute ja analüüside tulemused aitavad kujundada kriminaalpoliitika strateegilisi eesmärke.

TAT-i elluviimise etapis võib olla vajadus teha uuring või analüüs, et saada soovitud

valdkonnast põhjalik ülevaade, muu hulgas uurida alaealiste hälbiva käitumise levikut Eestis ja

võrrelda omavahel tendentse alaealiste õiguserikkumiste toimepanemises ja kuriteo ohvriks

langemises nii ajalises mõõtmes kui rahvusvaheliselt.93

Kui hindamine tehakse enne tegevusega alustamist, on eeskätt eesmärk saada uuritavast

valdkonnast ülevaade, et osata TAT-i tegevuste elluviimist plaanida. Hindamine tegevuse

elluviimise ajal või pärast seda peab andma arusaama sekkumise mõjust (näiteks paranenud

toimetulek, osalus tööturul, vähenenud retsidiivsus), võimalikest kitsaskohtadest,

arenguvõimalustest jms.

Oluline on analüüsida teenust kasutanute toimetulekut, eri poolte rahulolu loodud sekkumise

kvaliteedi ja ülesehitusega. Vajaduse korral küsitakse TAT-i tegevustes osalejatelt luba temaga

teenuse kasutamise ajal või selle järel ühendust võtta. Uuringusse kaasatakse TAT-i sihtrühmad

90 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/taastav-oigus 91 https://transformingconflict.org/ 92 European Forum For Restorative Justice, https://www.euforumrj.org/en/our-organisational-members 93 Eesti on varem osalenud mitmes enesekohase hälbiva käitumise rahvusvahelises uuringus (ingl international

self-reported delinquency study) ehk uuringutes ISRD-2 ja ISRD-3 ning 2023. aasta lõpuks valmib ISRD-4

aruanne.

Vt ISRD-2 aruannet:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/5._eesti_alaealiste_halbiv_kaitu

mine.pdf.

Vt ISRD-3 aruannet:

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_kaitumise_uuring_2014.pd

f

34

ja teised valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste töötajad. Uuringute ja analüüside tegemine

tellitakse üldjuhul teenusena kolmandalt poolelt, näiteks ülikoolilt või uuringufirmalt.

TAT-i tulemusnäitajate iga-aastase hindamisega ja võimalike väiksemate analüüsidega tegeleb

elluviija iseseisvalt ning kajastab tulemused vahearuannetes.

4.6. TAT-i kommunikatsioon

Kommunikatsioon hõlmab kõiki TAT-i teavitustöö ja teadlikkuse parandamisega seonduvaid

tegevusi, mille aluseks on TAT-i perioodi alguses loodav kommunikatsioonistrateegia.

Kommunikatsioonistrateegiat aitab ellu viia kommunikatsioonispetsialist. Peatükis on

võimalike tegevuste mitteammendav loetelu.

Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse materjalide loomist, trükkimist, meenete tellimist,

kampaaniate korraldamist, seminaride, koolituste, teabepäevade, koostöökohtumiste,

konverentside või muude sarnaste ürituste korraldamist. Kui TAT-i raames soovitakse luua

teavitusmaterjali paberil või esitlemiseks veebis, kuulub võimaliku tegevuse ka kujundustöö

tellimine, materjali trükkimine, levitamine jne.

Seminaride, teabepäevade, koostöökohtumiste, koolituste, konverentside, kampaania või muu

sarnase ürituse puhul tuleb arvestada ka võimalike kaasnevate tegevustega, näiteks

korraldusteenuse tellimine, ning sellega seonduvate kuludega, sealhulgas transport, koolitajate

ja (välis)ekspertide (töö)tasud, tehniline tugi (nt tõlkekulu), meened, majutus- ja

toitlustuskulud, teavitustöö, erisoodustusmaksud jms.

Teavitustegevustes tuleks tõsta esile EL-i põhiväärtusi ning jälgida, et teavitustekstid ja pildid

ei sisaldaks soostereotüüpe ega eelarvamusi, ja rääkida ka ühtekuuluvuspoliitika

horisontaalsetest põhimõtete rakendamisest ja saadavast kasust. Ligipääsetavus infole ja

kommunikatsioonile tuleb tagada nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimestele.

5. TAT-i sihtrühmad

Peatükis kirjeldatakse TAT-i tegevustes osalevaid sihtrühmasid. Iga konkreetse TAT-i tegevuse

puhul on tegevuse sihtrühma vajaduse korral täpsustatud või kitsendatud, oleneva vajaduse

korral tegevuse eesmärkidest.

Õigusrikkumistaustaga noor

Käesoleva TAT-i kohaselt on TAT-sihtrühma noor 14–29aastane mees- või naissoost

õigusrikkuja, kes kasutab TAT-sekkumisi. Sihtrühma kuulub noor, kes on:

a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust;

b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt;

c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast;

d) kriminaalhooldusalune (määratud käitumiskontroll);

e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav;

f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS § 73–74);

g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS § 69–692) või alaealisele või noorele

täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi (KarS § 87).

h) noor, kelle puhul on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de

201, 202, 203 või 203¹ alusel;

i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud;

j) korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus

(VTMS § 30 lg 1 punktid 3 ja 4).

35

TAT-i peamine sihtrühm on õigusrikkumistaustaga noor, kelle teod on kriminaalkorras

karistatavad (sihtrühm a–h). Sihtrühma noortele on iseloomulikud ootamatud muutused

toimetulekus, suutlikkuses tuge vastu võtta ja nende motivatsioon kõigub. Pöördeline muutus

käitumises võib juhtuda kiiresti. Kuna TAT-i eesmärk on aidata noortel ühiskonnas

õiguskuulekalt hakkama saada, tuleb tagada noortele sujuv ja toetatud jõudmine TAT-iga

pakutavatesse sekkumistesse. Vastasel juhul on risk, et TAT-i sihtrühma kuuluv noor jääb oma

probleemidega hätta ja halvemal juhul sooritab (uue) kuriteo. Kuigi KLAT-s viibiv ja väärteo

toime pannud noor (sihtrühmad i ja j) ei ole peamised TAT-i sihtrühmad, on oluline jätta

võimalus vajaduse korral paindlikult reageerida. Seda näiteks, kui KLAT, PPA, KOV-i töötaja,

noore lähedane vms isik või spetsialist näeb noore riskikäitumise ennetamisel lahendusena

suunata noor TAT-i raames pakutavasse sekkumisse. Ka noor ise saab abivajadusega pöörduda

mõne valdkonna spetsialisti või otse teenuseosutaja poole.

Valdkonna spetsialistid

Valdkonna spetsialistid on kriminaaljustiitssüsteemi94 (nt PPA, prokuratuuride, kohtute,

vanglateenistuse, advokatuuri), AS-i Eesti Vanglatööstus, haridusasutuste, tervishoiuasutuste,

Sotsiaalkindlustusameti ja teiste riigiasutuste (nt Siseministeerium) töötajad, väliseksperdid,

taastava õiguse eksperdid ja vabatahtlikud ning KLAT-i osutajad – kõik, kes otseselt või

kaudselt puutuvad kokku TAT-i sihtrühma noortega.

Enamasti on esmakokkupuude õigusrikkujaga PPA töötajal, kes kaitseb avalikku korda ja

reageerib korda ohustavatele sündmustele. Prokuratuuril ja kohtutel on oluline roll kohtueelses

ja kohtumenetluses noorte TAT-i sekkumistesse suunamisel. Näiteks on prokuratuuril võimalik

alaealisele õigusrikkujale kohaldada erinevaid mõjutusvahendeid, mis võivad olla seotud

TAT-i sekkumistega. Kohtunikul on pädevus kohtumenetluses otsuse langetamisel kaaluda, kas

määrata inimesele vangistus, vabastada ta tingimisi karistusest või määrata vangistuse asemel

muu karistus või mõjutusvahend. Prokuratuuri- ja kohtutöötajad puutuvad lisaks kokku

noortega, kes on vanglas (tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames või on noor

vahistatud) või kellele on määratud käitumiskontroll.

Vanglateenistusse kuuluvad vanglate, kriminaalhoolduse ja JuM-i vanglate osakonna töötajad.

Vanglate töötajad on näiteks vanglate juhid, inspektor-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad,

psühholoogid, kaplanid, valvurid ja teised, kes puutuvad kokku vanglas karistust kandvate

TAT-i sihtrühma noortega. Vanglas planeeritakse karistuse täideviimist ja korraldatakse

vajalikud sammud noore vanglast vabanemiseks.

Kriminaalhooldajad puutuvad noortega kokku peamiselt käitumiskontrolli raames, mille käigus

valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud

kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist.

Vanglate osakond on vanglateenistuse keskasutus, kes juhib ja arendab vanglate ning

kriminaalhoolduse valdkonna tööd.

AS Eesti Vanglatööstus on riigiettevõte, kes tegeleb kinnipeetavate tööhõivega Tallinna, Viru

ja Tartu vangla tootmisüksustes.

KLAT-i osutajad ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad puutuvad kokku noortega, kes on

KLAT-il. Nende töötajate roll on valmistada noort ette teenuselt väljuma nii, et tagatud oleks

noore toimetulek ja heaolu. Sageli on neil töötajatel säilinud kontakt KLAT-lt väljunud

noortega, kelle puhul võib abivajadus ilmneda aja möödudes.

94 Termini kriminaaljustiitssüsteem mõistesisu on defineeritud käskkirja punktis 2.

36

Haridusasutused, eelkõige kutsekoolid ja ülikoolid, on kaasatud TAT-i tegevuste planeerimisse

ja ettevalmistamisse ning eri liiki koolitustegevuste elluviimisse.

Tervishoiuasutuste töötajad, eelkõige terapeudid, arstid, vaimse tervise spetsialistid ja

perenõustajad kaasatakse TAT-i tegevuste plaanimisse, ettevalmistamisse ja elluviimisse.

Välisekspertide ja taastava õiguse ekspertide kaasamine on oluline uute praktikate, metoodikate

ja lähenemiste väljatöötamisel, Eesti oludele kohandamisel ja kasutusele võtmisel.

KOV-i töötajad

KOV-i peamine roll on hoida noorega usalduslikku suhet ja tagada neile abivajaduse korral

asjakohane sotsiaalhoolekanne. Näiteks, abivajadusega noor võib kuuluda mõne TAT-i

sekkumise sihtrühma, kuid see eeldab, et KOV-i teadlikkust ja initsiatiivi – KOV hindab

abivajadust ja suunab noore teenusele.

Teenuseosutajad

Teenuseosutajad on eri liiki teenuste pakkujad, kes viivad ellu TAT-i sekkumisi, näiteks

tugiisikud, mentorid, nõustajad, koolitajad, töövahendusteenuse pooled, tööandjad,

innovatsioonivaldkonnas tegutsevad isikud ja organisatsioonid, nõustamist sisaldava

majutusteenuse töötajad jt. Teenuseosutajateks võivad olla mittetulundusühingud, sihtasutused,

äriühingud või muud juriidilised isikud, samuti eraisikud.

Eesti Töötukassa

Eesti Töötukassa viib ühe põhiülesandena ellu tööpoliitikat, mille eesmärk on tööealise

elanikkonna võimalikult suur tööhõive ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse

ennetamine. TAT-i elluviimisel on töötukassa oluline koostööpartner nii tulemusnäitajate

hindamisel kui ka võimalike uudsete lähenemiste või ideede väljatöötamisel.

Poliitikakujundajad

Poliitikakujundajad on elluviija organisatsioonisisesed, teiste ministeeriumide ja asutuste

tippjuhid, kes vastutavad riikliku poliitika kujundamiseks vajalike otsuste vastuvõtmise eest.

TAT-i tegevuste mõju hinnatakse jooksvalt TAT-i abikõlblikkuse perioodil ning sellest

lähtudes on võimalik otsustada, kas ja milliste tegevustega ning kuidas jätkata pärast Euroopa

Sotsiaalfondi+ rahastamisperioodi lõppu.

Õigusrikkumistaustaga noore lapsevanemad ja lähedased

Lähedased on noore pereliikmed või teised toetavad isikud, kes on tema riskialtist elustiilist ja

käitumise tagajärgedest enim mõjutatud. Need inimesed on eelkõige noore (kasu)ema,

(kasu)isa, õde, vend, vanaema, vanaisa. Aga ka noore abikaasa või elukaaslane ning laps või

lapsed. Samuti noore sugulased, näiteks tädi ja onu, kes on temaga usalduslikus ja toetavas

kontaktis.

Ühiskond laiemalt

TAT-i eesmärkide saavutamine – vähenenud retsidiivsus ja suurenenud osalemine tööhõives –

panustab turvalisema ühiskonna tagamisse. Ühiskonna üldine teadlikkuse kasv toetab

sihtrühma noorte taasühiskonnastamist.

37

6. Tulemused ja näitajad

Käesolevas peatükis selgitatakse meetme nimekirja ja TAT-i spetsiifiliste tulemusnäitajate sisu

ja mõõtmise metoodikat. Täpsem metoodika on kirjas Rahandusministeeriumi hallatavas

näitajate metoodikas ja passis. Koostöös Rahandusministeeriumi ja RÜ-ga rakendatakse

alaealistest osalejate kohta andmete kogumisel erandit ja kehtestatakse erinõuded andmete

esitamisel, kuivõrd TAT käskkirja sihtrühma kuuluvate õigusrikkumistaustaga noorte

vanematelt ei ole otstarbekas küsida või on raske saada nõusolekut andmete kogumiseks.

Tabel 1. Näitajad

Meetme nimekirja näitajad

Näitaja Kriteerium Mõõtmine

Osalus tööturul

(tulemusnäitaja) Nende noorte osakaal, kes on ühe

kuu pärast sekkumise või

programmi lõppu tööturul.

Näitaja valimis on noored, kes

saavad pärast TAT-i sekkumist

siseneda tööturule või on juba

tööturul. Näiteks ei kuulu valimisse

noor, kes sekkumise lõppedes

kannab vanglakaristust.

Valimisse kuuluvad tegevustes 4.1

ja 4.2 osalenud noored, sh noored,

kes pärast vabaduses kasutatud

sekkumist satuvad uuesti vanglasse

ja taas vabanemisel sisenevad uuesti

sekkumisse/programmi.

Sekkumise või programmi lõpu

kuupäevaks loetakse teenuse

osutamise lõpetamise kuupäev.

Täpsem metoodika on kirjeldatud

Rahandusministeeriumi hallatavas

näitajate metoodikas ja passis.

Esitatakse Maksu- ja

Tolliametile ja töötukassale

päring, milles on inimese

isikukood ja sekkumise või

programmi lõpu kuupäev.

Näitajaga on hõlmatud

töötukassas töötuna

registreeritud (andmed

töötukassalt) ja töötajate

registris (andmed Maksu- ja

Tolliametilt) registreeritud

noored.

Mõõtmine toimub üks kord

aastas ja tulemused

kajastatakse seirearuandes, mis

esitatakse seisuga

31. detsember.

Koolitusel osalenud

spetsialistide arv

(väljundnäitaja)

Valdkondlike teadmiste,

kompetentside parendamiseks

mõeldud koolitused, milles osalevad

õigusrikkumistaustaga noortega

töötavad spetsialistid.

Näitajasse kuulub tegevuste 4.3 ja

4.4 raames koolitustel osalenud

spetsialistide osaluskord.

Konkreetsel koolitusel arvestatakse

osalejat üks kord: näiteks kaks

päeva kestval koolitusel

arvestatakse osaleja ühe korra. Kui

ta osaleb veel ka järgmisel

koolitusel, mis ei ole lõppenud

Selgitatakse

registreerimislehtede alusel

(ühikuks osaluskord) ja

kajastatakse kaks korda aastas

seirearuannetes, mis esitatakse

seisuga 30. juuni ja

31. detsember.

38

koolituse jätk, siis uuel koolitusel on

ta uus koolitatav.

Täpne metoodika on kirjeldatud

Rahandusministeeriumi hallatavas

näitajate metoodikas ja passis.

Sekkumist/

programmi saanud

noorte arv

(väljundnäitaja)

Tegevustes 4.1–4.3 esimest korda

osalenud noorte arv, st eri

sekkumistes osalemist (sh vanglas)

konkreetse noore poolt loetakse üks

kord, sõltumata sellest, kas talle

määratakse uus vanglakaristus või

käitumis-kontroll (seda eelkõige

tegevuste 4.1 ja 4.2 puhul).

Näitajas arvestatakse selliseid

sekkumisi või programmi, mille

maht ületab 32 akadeemilist tundi.

Täpne metoodika on kirjeldatud

Rahandusministeeriumi hallatavas

näitajate metoodikas ja passis.

Mõõdetakse

registreerimislehtedega.

Kui sõlmitakse teenuse

osutamise leping või

kokkulepe, arvestatakse

näitajas, kui osalus sekkumises

või programmis oli kestusega

vähemalt 32 akadeemilist

tundi.

Näitajat kajastatakse kaks

korda aastas seirearuannetes,

mis esitatakse seisuga 30. juuni

ja 31. detsember.

TAT-i spetsiifilised näitajad

Retsidiivsus

kriminaalhooldusalu

ste hulgas

(tulemusnäitaja)

Kriminaalhoolduse algusest ühe

aasta jooksul uues kuriteos

kahtlustatavana ülekuulamise

protokolli järgi.

Valimisse kuuluvad tegevustes 4.1–

4.3 esimest korda osalenud noored.

Päring esitatakse tagasiulatuvalt, s.o

mitte enne, kui inimese

kriminaalhoolduse alguse

kuupäevast on möödunud vähemalt

üks aasta.

Esitatakse JuM-i haldusalas

päring Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskusele, päringus on

inimese isikukood ja

kriminaalhoolduse alguse

kuupäev.

Mõõtmine toimub kord aastas

ja tulemused kajastatakse

seirearuandes, mis esitatakse

31. detsembri seisuga.

Retsidiivsus vanglast

vabanenute hulgas

(tulemusnäitaja)

Vanglast vabanemisest ühe aasta

jooksul uues kuriteos

kahtlustatavana ülekuulamise

protokolli järgi.

Valimisse kuuluvad tegevustes 4.1–

4.3 esimest korda osalenud noored.

Päring esitatakse nö tagasiulatuvalt,

s.o mitte enne, kui inimese vanglast

vabanemise kuupäevast on

möödunud vähemalt üks aasta.

Esitatakse JuM-i haldusalas

päring Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskusele, päringus on

isikukood ja vanglast

vabanemise kuupäev.

Mõõtmine toimub kord aastas

ja tulemused kajastatakse

seirearuandes, mis esitatakse

31. detsembri seisuga.

Erikoolitusprogram

m (väljundnäitaja)

Mõtteviisi, hoiakute muutmisele ja

valdkondlike teadmiste,

kompetentside parendamisele

suunatud

Väljatöötatud

koolitusprogrammide arv,

milleks on üks.

39

koolitusprogramm, mis on mõeldud

õigusrikkumistaustaga noortega

töötavatele spetsialistidele.

Hindamine

(väljundnäitaja)

TAT elluviimisperioodil tehakse

uuringuid ja analüüse, et hinnata

tegevuse toimivust ja tulemuslikkust

(mõju).

Tehtud hindamiste arv, milleks

on kaks.

TAT-i meetme nimekirja tulemusnäitajate seadmisel on aluseks võetud 2020. aasta jooksul

vanglast vabanenud ja kriminaalhooldusel arvel olnud 14–29aastaste õigusrikkumistaustaga

noorte tööturul osalemise andmed.95. Eesmärk on võrreldes algtasemega (55%) suurendada

noorte osalemist tööturul 15%, st 70%-ni aastal 2029.

TAT-is on kaks TAT-i spetsiifilist tulemusnäitajat, millega mõõdetakse korduvkuritegevust.

Kuna kriminaalhooldusalused ja vanglast vabanenud on õigusrikkumiste tausta poolest erinev

sihtrühm, siis on seatud erinevad sihttasemed. TAT-i sekkumises osalenud

kriminaalhooldusaluste hulgas on eesmärk vähendada retsidiivsust 4% (algtase 2020. aastal

25%, eesmärk 21%) ja vanglast vabanenute hulgas 3% võrra (algtase 2020. aastal 36%, eesmärk

33%).

Töö ja stabiilne sissetulek on üks vangistusjärgset toimetulekut mõjutavaid tegureid, kuid

ainuüksi sellest üldjuhul ei piisa. TAT-i eri sekkumiste tulemuslikkust aitavad seega mõista

peale osaluse tööturul ka retsidiivsuse tase, ent põhjalikemate järelduste tegemiseks tuleb teha

uuringuid ja analüüse (suurem valim, kontrollgrupp).

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Punkt 7 sätestab TAT-i tegevuste abikõlblikkuse perioodiks 01.02.2023–31.12.2029.

8. Eelarve

Peatükk sätestab TAT-i kogueelarve ja proportsioonid ESF+ ja riikliku kaasfinantseeringu

lõikes. Tegevuste täpne eelarve esitatakse seletuskirja punkti 13 kohaselt.

9. Abikõlblikud kulud

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest.

TAT-is sätestatakse lahtine loetelu abikõlblikest kuludest. Elluviijal on kohustus tõendada

TAT-is nimetamata kulu vajalikkust ja seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda

nõuavad. Vajadusel kooskõlastab elluviija kulu eelnevalt RÜ-ga, kui kulu ei ole abikõlblike

kulude loetelus nimetatud.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud ühendmääruse § 16

kohaselt. Projekti juhtimisega ning tegevuste elluviimisesse kaasatud ekspertide,

kommunikatsioonispetsialistide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui

projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, tuleb järgida ühendmääruse

§ 16 lõiget 2, mille kohaselt, kui palk hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab lisaks

projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse projekti

95 Valimis oli kokku 1296 noort vanuses 14–29, sh a) 997 kriminaalhooldusalust, kelle käitumiskontrolli algus

oli 2020. aasta jooksul; b) 299 noort, kes vabanesid 2020. aasta jooksul vanglast.

40

heaks töötatud aega ühissätete määruse artikli 55 lõike 5 või lisa „Tööajatabeli näidis“ andmete

kohaselt.

TAT-i ühe tegevusega „Taasühiskonnastamist toetavad sekkumised vanglateenistuses“

toetatakse muu hulgas vangide digioskuste arendamist arvutikoolituste kaudu. Selle tegevuse

elluviimiseks on vaja soetada arvutid, et arendada vangide arvutikasutamise oskust andmete

kogumisel, analüüsimisel ja tänapäevaste tehniliste lahenduste kasutamisel, mis on vajalikud

tööturul ja võivad äratada huvi tulevaste õpingute vastu. Digioskuste arendamise koolitustel

tutvustatakse lihtsamaid veebikeskkondi, identifitseerimisvõimalusi (sh e-riik), turvalist ja

vastutustundlikku käitumist digimaailmas. Algtaseme arvutikursustel õpetatakse

kinnipeetavaid kasutama enamlevinud teksti- ja tabeltöötluse programme baastasemel, sh

tekstitöötluse põhikorraldused (tähtede, lõigu, lehekülje vormindamine), teksti sisestamine,

parandamine ja vormindamine, töökeskkonna kohandamine, failihaldus, esitluse koostamine

jms. Ka edaspidi toetavad soetatud arvutid vangide elukestvat õpet ja hariduse omandamist

vanglakeskkonnas, sh on nende vahendusel võimalik osaleda näiteks keeleõppes, omandada

üldharidus või mikrokraad. ESF-ist ei ole lubatud soetada maad, kinnisvara ega taristut, ent

arvutite soetamine ei kuulu nimetatud piirangute alla. Kui arvutid on vajalikud koolituste

elluviimiseks, on nende soetamine ESF+-st abikõlblik.

Ühendmääruse § 17 punkti 8 ja § 21 lõike 1 järgi on kaudsed kulud abikõlblikud ainult üh tse

määra alusel. Ühtse määra rakendamise korral ei tule RÜ-le tõendada kaudseid kulusid ega

esitada kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel

hüvitatud kaudseid kulusid.

TAT-i kaudsed kulud on 4% tegevuse otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks TAT-i

tegevuste elluviimisel on näiteks asutusesises ühiskasutuses olevate ruumide, tehnika,

toitlustus- ja kontoritarvete, autode kasutamine projekti tegevusteks, sidekulud,

infotehnoloogiline tugitegevus vms. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuste

(projekti) elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt

või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas

pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt

ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Personali- ja lähetuskulude tegemisel lähtutakse riigisisestes ja asutusesisestest õigusaktidest.

Lähetuskulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele

mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte

saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud

ettemakseid) toetusest ei hüvitata.

Ühendmääruse § 17 lõike 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud kulude

ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ-le kaudsete

kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulude aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule ühendmääruse § 21 lõikes 6 nimetatud

41

osalise tööajaga administreeriva personali üle arvestust pidada ega raamatupidamisarvestuses

eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Ühtse määra alusel projekti kaudsete

kulude katteks tehakse makse abikõlblike otseste personalikulude alusel.

Maksetaotlusi esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot

(riigihanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingute korral) ja muudel juhtudel vähemalt

kord kvartalis.

Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve

seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja kulude tekkimisel esitada esimesel võimalusel

RÜ-le maksetaotlused. See tagab, et korraldusasutus saab abikõlblikud kulud omakorda lisada

Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Null-reaga maksetaotlusi ei esitata.

Toetuse väljamaksete toetuse ja kaasfinantseeringu osa arvutatakse vastavalt meetme

nimekirjas sätestatule. Toetuse väljamaksed teostatakse proportsionaalselt riikliku

kaasfinantseeringuga. Maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt toetuse

protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu

proportsiooni alusel ei ole lubatud.

11. Riigiabi

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada riigi poolt igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele – sellise abi andmine on keelatud.

Riigiabi reguleerivad EL-i õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduses96 riigiabi

peatükk (6. ptk). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Seega, esimene oluline komponent enne, kui hinnata nelja riigiabi kriteeriumit, on teha selgeks,

kas abi saaja on ettevõtja.

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(2016/C 262/01)97 punkti 7 kohaselt loetakse ettevõtjaks kõik üksused, mis tegelevad

järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline üksuste õiguslik seisund ega

rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega kõigile võrdselt kättesaadaval

turul või mitte. Peale tavapäraste äriühingute loetakse ettevõtjaks mittetulundusühinguid,

seltsinguid, KOV-i üksusi ja teisi ametiasutusi, kui nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa

või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid.

TAT-i tegevuste hulka kuuluvad (või võivad potentsiaalselt kuuluda) tegevus, mis kuulub

mitmesugustesse valdkondadesse, näiteks mentorlus, majutusteenus, nõustamine, koolitused,

vangistuses, kriminaalhoolduses või jätkutoena uudsete sekkumiste või programmide tellimine,

uuringute, kampaaniate läbiviimine jne, mille puhul on põhimõtteliselt olemas turg (sh

turuosalised). On tõenäoline, et mõne valdkonna tegevuste (nt uudsed sekkumised või

programmid õigusrikkujate taasühiskonnastamisel) pakkujaid on Eestis vähe. Kuid arvestades,

et need pakkujad võivad olemas olla teistes riikides, nii EL-is kui ka väljaspool, saab öelda, et

toetatavad tegevused on varem turul olemas.

96 RT I, 23.11.2022, 3 97 Komisjoni teatis 2016/C 262/01 riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2016.262.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2016%3A262%3AFUL

L

42

Võib möönda, et kaudsed abi saajad on ka mõningad ettevõtjad, kellelt elluviija teenuseid tellib,

ent rõhutame, et teenuseosutajate leidmiseks viiakse ellu riigihankemenetlus98 või väikeost99.

Seega valitakse pakkuja hankemenetluse tulemusena ning võib eeldada, et teenust ostetakse

turuhinnaga ja nii ei teki kellegi suhtes eelisolukorda. Koolitajate koolitamisel koolitatakse

taastava õiguse praktikuid (nt prokuröre, prokuratuuri konsultante, kriminaalhooldajaid,

vanglatöötajaid) selleks, et turule tekiks piisavalt juurde pädevaid vastava valdkonna eksperte,

kes saavad koolitada vastavas valdkonnas tegutsevaid spetsialiste.

Käesoleva TAT-i esmatasandi toetuse saaja on JuM ja partnerina on kaasatud Riigiprokuratuur

– need on valitsusasutused, kes täidavad meetme elluviimisel oma põhimäärusest tulenevaid

ülesandeid (vt täpsemalt 1. peatüki punkti 4 – toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia) ega

tegele abimeetmega seoses majandustegevusega. Toetuse andmise korral ei kohaldu ei

elluviijale ega partnerile riigiabi reeglid. Kokkuvõttes ei ole käesoleval juhul tegemist

riigiabiga.

12. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

TAT-i tegevuste elluviimisel otsitakse teenuseosutajaid riigihankemenetluse või

asutusesisesele korra kohaselt, mh riigihankeregistrivälise väikeostuga.

Elluviija ei vahenda, anna ega jaga toetust lõpp(kasu)saajatele, mistõttu ei kehtestata käesolevas

TAT-s ka ühendmääruse § 41 nimetatud tingimusi (vt elluviijast kui avalik õiguslike ülesannete

täitjast täpsemalt punktis 1).

13. Elluviija ja partneri kohustused

Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Peale TAT-is sätestatu kohalduvad:

a) elluviijale – kõik kohustused, mis on toetuse saajale sätestatud ühendmääruse §-des 10–

11;

b) partnerile – kohustused, mis on nimetatud ÜM-i § 10 lg 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13−16

ning §-is 11.

Toetuse saaja ja partner peavad mh järgima riigihangete seadust ja enda asutuse hankekorda.

Elluviija peab RA üldosakonna eelarve- ja strateegiatalitusele kinnitamiseks esitama jooksva

aasta tegevuste detailse kirjelduse koos sellele vastava eelarvega iga alategevuse kohta

(nimetatud kui tegevuskava) 20. jaanuariks. Asjakohase vormi saadab elluviijale RA. Esimene

tegevuskava tuleb RA-le esitada 15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest (allkirjastamisest

justiitsministri poolt). Partner annab elluviijale asjakohase sisendi esimese tegevuskava

koostamisse ja igal järgneval aastal 1. detsembriks ja see liidetakse elluviija esitatavasse

tegevuskavasse. Tegevuskavas kajastatakse jooksva aasta tegevused ja planeeritavad summad

ning järgmiste aastate summad (kuni projekti abikõlblikkuse lõpuni) vastavalt prognoositud

kuludele. Eelarve sisaldab kõikide tegevuste koondina finantsplaani aastate kaupa toetuse ja

kaasfinantseeringu jagunemise vahel. Pärast RA kinnitust, esitab elluviija tegevuskava RÜ-le,

kes sisestab vastavad andmed SFOS-i. TAT näeb ette juhud, mil elluviija peab taotlema

tegevuskava muutmist, sh mõistetakse tegevuste all TAT käskkirjas nimetatud tegevusi nr 4.1-

4.6, samuti tuleb olulistest muudatustest tegevuse detailses kirjelduses RA-d teavitada.

98 Riigihangete seadus sätestab riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused,

riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse

rikkumise eest. 99 Asutusesiseselt on kehtestatud reeglid väikeostude läbiviimiseks ja pakkumuste küsimiseks.

43

TAT-i rakendatakse kinnitatud tegevuskava kohaselt. Tegevuskava esitamine on vajalik

järgmistel põhjustel:

a) annab hea ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse;

b) lihtsustab nii RA, RÜ kui ka elluviija tööd, kuna kõik pooled on plaanitavatest

tegevustest ja kuludest teadlikud;

c) vähendab hilisemat põhjendamise või tõendamise vajadust;

d) aitab elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks on vaja TAT-i tegevusi

muuta ning RA-l paremini saada ülevaate projekti juhtimisest, mis omakorda aitab

kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh

struktuurivahendite üle- või alaplaneerimist.

Kuna elluviija saab maksete prognoosi esitada anda alles pärast tegevuskava kinnitamist, esitab

elluviija RÜ-le maksete prognoos 10 tööpäeva jooksul pärast tegevuskava kinnitamist. Maksete

prognoos võimaldab RÜ-l näha ajavahemikku, millal ja kui suures summas on maksed

planeeritud, ning oma tegevusi paremini korraldada. TAT näeb ette juhu, mil elluviija peab

RÜ-le esitama maksete korrigeeritud prognoosi.

Projekti elluviija (toetuse saaja), partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet,

koguvad ja töötlevad projekti tegevustes osaleja andmeid, mis on nimetatud ESF+ määruse

lisas.

Projekti elluviija (toetuse saaja), partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet,

koguvad ja töötlevad andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse100 ja isikuandmete

kaitse seadusega101.

Andmete kogumisel ja esitamisel võtab elluviija muu hulgas arvesse Rahandusministeeriumi

juhist Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje kohta perioodil 2021–2027

struktuuritoetusi rakendatavatele asutustele. Projekti elluviija tagab, et andmete kogumise ja

töötlemise asjakohastest nõuetest ja tingimustest on teadlik ka partner või isik, kes täidab

asjakohaseid ülesandeid (nt teenuse osutamise lepingu alusel).

Ühendmääruse § 10 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja tõendama kulude abikõlblikkust ja

kavandatud tulemuste saavutamist. 2021+ perioodi andmekorje turvalisemaks muutmiseks

lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks ning andmekvaliteedi parendamiseks on RTK

arendanud sündmuste infosüsteemi (SIS)102 ehk projektis osalevate isikute registreerimiseks ja

andmekorjeks mõeldud e-keskkonna. SIS on soovituslik esimene valik osalejate

registreerimisel ja andmekorjel, kuna on koormav hoida ja edastada Exceli tabelites sellises

mahus andmeid ning andmete käsitsi sisestamisel võib tekkida vigu. Kui SIS-i osalejate

registreerimiseks ei kasutata (nt tulenevalt sekkumise sisust või teenusosutaja lahendusest),

tuleb koostada traditsiooniline registreerimisleht, millel on vajalikud logod103 ja millelt on

(minimaalselt) võimalik tuvastada projekti nimi, toimunud tegevuse nimi, toimumise koht ja

kuupäev, osalejate nimed ja allkirjad või muul moel kontrolljälg osalejate arvu kohta.

Osalejate kohta kogutavad andmed (mis on elluviija kogunud iseseisvalt või SIS-i vahendusel)

esitatakse RÜ-le SIS-i kaudu pärast iga kvartalit ehk neli korda aastas.

Projekti elluviija (toetuse saaja), partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, peab

projekti kommunikatsioonis ja avalikustamisel lähtuma ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud

100 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) 101 RT I, 04.01.2019, 11 102 https://www.rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS 103 https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika

44

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja kasutama logo

jooniseid, mis on esitatud selle määruse lisas 2.

Ühendmääruse § 27 lõige 4 näeb ette, et kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma

käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollib RÜ riigihanke kooskõla

riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate

riigihangete seaduse sätetega. Lisaks nimetatule peab elluviija või partner arvestama enda

asutusesisese riigihanke korraga ja lähtuma sellest muu hulgas juhul, kui seal kohalduvad

rangemad piirmäärad.

TAT näeb ette partneri ülesanded lisaks selle, mis on ette nähtud ühendmääruses. Konkreetse

partnerlepingu sõlmib partneriga elluviija, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded,

õigused ja kohustused ning vastutus.

14. Aruandlus

Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise

korral nende menetlemise kord. Vahearuanded esitatakse kaks korda aastas. Vahearuannetes

sisalduvaid tulemusnäitajaid esitatakse üks kord aastas seisuga 31.12. Väljundnäitajaid

esitatakse kaks korda aastas, seisuga 30.06 ja 31.12. Elluviija täidab aruannete esitamisel

SFOS-is ettenähtud andmeväljad ja lisab juurde RA antud vormil koostatud seirearuande.

Projekti aruannetes tuleb esitada ka teave ellu viidud tegevuste panusest „Eesti 2035“

näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 1 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT-i projektide edenemist ja tulemuste

täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha

tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

15. TAT-i muutmine

Punktis sätestatakse TAT-i muutmise kord. Vajadus TAT-i muuta peab olema motiveeritud ja

aitama kaasa TAT-i edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TAT-i muutmine mõistlik, arvestades muutmise ajamahukust ja sellega kaasnevat

halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

vajaduse sagedaste paranduste järele. Kokkuleppel RA ja RÜ-ga jääb erandkorras võimalikuks

ka sagedasem muutmine.

Muudatused peavad olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-i muuta, kui

selgub, et see on vajalik TAT-i edukaks elluviimiseks või TAT-i elluviijal ei ole toetuse

kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.

Kui TAT-i rakendamisel tekib eelarvevahendite jääk, võib RA vähendada TAT-i eelarvet

tingimusel, et see ei takista TAT-i eesmärkide täitmist. See säte on vajalik olukorras, kui on

näha, et TAT-i projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu

planeeritud.

TAT-i muutmise kooskõlastamisel järgitakse ühendmääruse §-s 48 sätestatut.

TAT-i muutmine kooskõlastatakse TAT-i tegevusega seotud ministeeriumidega.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Peatükk sätestab finantskorrektsiooni tegemise alused ja korra ning tagasimaksmise reeglistiku.

45

17. Vaiete lahendamine

ÜSS2021_2027 § 32 lg 2 kohaselt on RA vaide lahendaja RA tehtud otsuste ja toimingute

puhul. ÜSS § 32 lg 3 kohaselt RÜ otsuste ja toimingute, mis on seotud taotluse menetlemisega,

puhul on RA vaide lahendaja juhul, kui nii on TAT-is ette nähtud. TAT-is tuleb sätestada, kes

vaideid lahendab. Kuna käesoleva TAT tegevuste elluviijaks on riigiasutus ja eraldi toetuse

taotlemist ei toimu, siis ei tõusetu TAT tegevuste raames küsimust RA otsuste ja toimingute

vaidlustamise kohta.

18. Rakendussätted

Peatükk sätestab käskkirja jõustumise. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist

2023. Alates 1. veebruarist 2023 on alustatud TAT käskkirja tegevuste ettevalmistavate

tegevustega, sh värvatud vajalik personal, selgitatud koostöövõimalusi tegevuste elluviimisega

seotud isikute ja asutustega, valmistatud ette hanke lähteülesandeid, osaletud tegevuste

planeerimisel jne.

46

III TAT-i mõju horisontaalsetele põhimõtetele

Horisontaalne

põhimõte

„Eesti 2035“ näitaja Olukorra kirjeldus Tegevused soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja/või

vähemusrühmadele võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

tagamiseks

eri rahvusest,

vanuses,

erivajadusega

inimeste võrdsed

võimalused

Hoolivuse ja

koostöömeelsuse

mõõdik

TAT-i sihtrühma noori

võib nende tausta tõttu

pidada erivajadustega

noorteks, st on risk, et

neid võidakse sildistada

ja marginaliseerida ning

neil on spetsiifiliselt

omased takistused.

Tihti on TAT-i

sihtrühma noored

mitmikprobleemide,

sh vaimsete häiretega.

Ligikaudu poole

moodustavad vene keelt

emakeelena kõnelevad

noored. Kõige rohkem

oli vanglas

põhiharidusega noori,

järgnesid

kutseharidusega,

keskharidusega,

põhiharidusega ja

lihtsustatud õppekavaga

põhiharidusega.

Statistiliste näitajate

TAT-i ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud võrdne

kohtlemine sõltumata inimese soost, rahvusest, keelest, haridusest,

rassist, etnilisest päritolust, usutunnistusest või muust veendumusest,

varalisest ja sotsiaalsest seisundist, tervisest, puudest, seksuaalsest

sättumusest või muude asjaolude tõttu.

TAT-i tegevused on suunatud TAT-i sihtrühma noorte kaasatusele, et

parandada kogukonna suhtumist nendesse ja vähendada noorte

sotsiaalset tõrjutust. Selleks arvestatakse:

a) info levitamisel TAT-i sekkumiste eri sihtrühmade (nt

õigusrikkumistaustaga vene keelt kõnelevate noorte)

enimkasutatavate infokanalitega;

b) TAT-i tegevuste raames korraldatud sekkumiste puhul osalejate

erineva taustaga, et muuta osalemine võimalikult turvaliseks ja

kättesaadavaks olenemata inimese rahvusest, vanusest või

erivajadusest.

TAT-i tegevused on otseselt suunatud õigusrikkumise taustaga

(erivajadustega) noortele teenuste pakkumisele, et toetada nende

naasmist õppetegevusse või tööturule ning aidata neil hoiduda uutest

kuritegudest.

TAT-i tegevuste plaanimisel on eritähelepanu pööratud sihtrühmale

spetsiifiliselt omastele takistustele (näiteks sihtrühma noorte vähesed

sotsiaalsed ja erialased oskused, vaimse tervise probleemid, poolik

haridustee, tööandjate ettevaatlik suhtumine õigusrikkumisi toime

pannud noortesse), et neist hoolimata toetada õigusrikkumistaustaga

noorte osalemist ühiskonnaelus ja aidata neil loetletud takistusi

47

põhjal on seos

madalama

haridustaseme ja

retsidiivsuse vahel.

ületada, sh pöörates tähelepanu ühiskonna suhtumise muutmisele

TAT-i sihtrühma noorte suhtes ning toetades mitmekesisuse

edendamist tööturul.

TAT-i tegevuste tulemusel paraneb õigusrikkumistaustaga noorte

käitumine ja nad mõistavad, miks neisse võidakse negatiivselt

suhtuda kogukonnas või ühiskonnas laiemalt. Mõlema poole

teadlikkuse ja mõistva suhtumise parandamine aitab kaasa, et

ühiskond on hoolivam ja avatum ning paranevad soov ja oskused

koostööd teha. Võimalusel osutatakse vaid vene keelt kõnelevatele

noortele osutatakse venekeelset sekkumist või teenust.

TAT-i meetmega kavandatakse mh tegevusi, mis otseselt on

suunatud TAT-i sihtrühma noorte vaimse tervise parandamiseks.

Tegevuste plaanimisel pööratakse eraldi tähelepanu sellele, et vaimse

tervise teenustele on kõigil võrdne ligipääs. Konkreetsete tegevuste

plaanimisel võetakse eraldi arvesse sihtrühma noorte tervise ja heaolu

riskitegurite erinevusi. Samuti pööratakse tähelepanu

kinnipeetavatele võrdsete võimaluste tagamiseks, et nad saaksid

osaleda õppes ja hiljem tööturul, pakkudes neile e-õppe võimalusi.

Toetakse perekeskseid lähenemisi ja peresuhete parandamisele

suunatud programme.

Õiguskuuleka käitumise suurendamine TAT-i sihtrühma noorte seas

aitab parandada kogukonnaliikmete turvatunnet. Sama mõju on TAT-

i raames plaanitud teadlikkuse parandamise tegevustel.

sooline

võrdõiguslikkus

Soolise

võrdõiguslikkuse

indeks

Statistiliste näitajate

põhjal on õigusrikkujate

seas rohkem mehi kui

naisi.

TAT-i tegevustesse suunamise aluseks on õigusrikkumistaust,

sõltumata noore soost. Samas võetakse tegevuste plaanimisel,

disainimisel ja elluviimisel arvesse võimalikke erinevusi vajadustes

ja võimalustes, mis on põhjustatud eelkõige noorte soost, kuna

statistiliste näitajate järgi võib eeldada, et teenusesaajate seas on

naistega võrreldes rohkem mehi. TAT-i tegevuste plaanimisel on

aluspõhimõtteks indiviidikesksus, st teenuste ja tegevuste

pakkumisel võetakse aluseks konkreetse noore vajadused, lähtudes

48

riskide ja vajaduste hindamisest. Indiviidikeskse lähenemisega

välditakse TAT-i lahendustes mistahes stereotüüpe (nt soo, vanuse,

rahvuse, puude jm põhjal) ja sildistamist.

TAT-i tegevused on suunatud nii naiste kui ka meeste

eneseteostusvõimaluste parendamisele ning nende toetamisele

tööelus osalemisel ja hariduse omandamisel. Selleks töötatakse välja

uudsed innovatiivsed lahendused, mida Eesti õigussüsteemis ei

pruugi veel sellisel kujul olla rakendatud. Kuna meetme raames

plaanitud tegevused viiakse ellu konkreetse noore vajadustest ja

võimekusest lähtudes, aitab meede vähendada soolist lõhet ja

tööturule naasmisel ja tööturul püsimisel pärast õigusrikkumise

toimepanemist. Üks meetme eesmärke on parendada TAT-i

sihtrühma noorte sotsiaalseid ja toimetulekuoskusi, mis mh aitavad

parandada nii naiste kui ka meeste tööelu kvaliteeti sellega, et nad on

teadlikud töösuhte, töötingimuste, töökeskkonna, tööohutuse ja

töötervishoiu olulisusest ning oskavad oma õiguste eest seista.

Lisaks on eritähelepanu vajavad rühmad vanglas viibivad alaealised,

noored emad, kes kasvatavad vanglas kuni 3-aastast last või noored

lapsevanemad.

TAT-i tegevustes pööratakse võimalusel tähelepanu tegevus- või

ametialapõhise soolise segregatsioon riskidele ja leitakse viisid nende

ületamiseks.

TAT-i ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires arvestatakse naiste

ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste

ja meeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et

tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui ka meestele ning kaotada

ebavõrdsus. TAT-i tegevustega mõjutatakse TAT-i sihtrühma

kuuluvate naiste ja meeste majanduslikku olukorda, tööhõivet ja

ettevõtlusvõimalusi. Digioskuste arendamise ja kaugõppe

võimalusega paraneb kinnipeetavate konkurentsiolukord tööturul,

49

andes võimalused elukestvaks õppeks ja konkurentsivõime

parendamiseks.

Koostöös valdkonna spetsialistidega pööratakse meetme

rakendamisel tähelepanu sellele, et arvestataks meeste ja naiste

erinevat riskikäitumist ning võimalikke erinevusi naiste ja meeste

vaimses tervises.

c) ligipääsetavus Ligipääsetavuse

mõõdik

Noortel õigusrikkujatel

on vaimse tervise

häireid ligi pooltel.

Põhiharidusega

inimeste hulgas on

vaimse tervise häireid

rohkem.

Vanglateenistuses

tegeletakse praegusel

ajal vaimse tervise

valdkonnaga pigem

vähesel määral. Puudu

on psühhoteraapiast kui

tegevussuunast ja

sekkumistest, mis

tagaksid regulaarse toe

vaimse tervise häiretega

õigusrikkujatele.

Puudub täpsem

statistika, kui suure osa

noortest

õigusrikkujatest

moodustuvad puuetega

inimesed.

Parema ligipääsetavuse tagamiseks võetakse aluseks kaasava disaini

põhimõtteid, sh arvestatakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud

õigusrikkumistaustaga noorte (sh alaealised, puuetega noored) ja

nende lähedaste kogemusi, erivajadusi, et planeerida sekkumised

nende vajadustest lähtudes.

Kus on võimalik ja asjakohane, järgitakse TAT-i tegevuste

elluviimisel puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid

ehitisele, kuivõrd TAT-i tegevused ei ole seotud puuetega inimestele

teenuse osutamiseks vajaliku taristu parandamisega.

Sekkumiste plaanimisel ja elluviimisel eelistatakse ligipääsetavaid

hooneid ja ruume (sh invatualetid, pesemisruumid, majutusruumid)

ning info levitamisel ja kommunikatsioonitegevustes arvestatakse

nelja peamise puudeliigiga, nagu nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue. Vajaduse korral tagatakse viipekeeletõlge,

kirjeldustõlge või kirjutustõlge. Digioskuste arendamiseks luuakse

võimalused, soetades selleks uusi arvuteid.

50

Tasakaalustatum regionaalareng jah ei

Meetme mõju tasakaalustatumasse regionaalarengusse on vähene. TAT-i elluviimine soodustab

koostööd teenuseosutajate, vanglate ja kriminaalhooldusosakonna teenistujate ning KOV-i

töötajate vahel. TAT toetab teenuste kättesaadavust piirkondade vajadusest lähtudes (olenevalt

õigusrikkumistaustaga noore siirdest). TAT tegevused aitavad vähendada tööhõive erinevusi,

pakkudes tööle saamisel tuge ka väikevaldades. Samuti toetavad TAT-i tegevused olenevalt

õigusrikkumistaustaga noore elukohast tema õppesse siirdumist. TAT soodustab kodanike ja

kodanikuühenduste omaalgatuse arengut ning nende kaasalöömist kohalikus arendustegevuses

ja piirkondlikku arengut puudutavas tegevuses, näiteks vabatahtlike tugiisikute kaasamise

kaudu.

Keskkonnahoid ja kliima jah ei

Meede ei mõjuta kasvuhoonegaaside heidet. Kliima muutumisel, nt üleujutused, tormid, põud,

ekstreemselt külm, ei ole otsest mõju meetme planeerimisele või elluviimisele. Meede ei mõjuta

looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku või loomastikku. Meede mõjutab kaudselt

jäätmete taaskasutamise suurenemist ning inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid

hoiakuid, käitumist ja väärtusi sotsiaalsete oskuste programmide vahendusel, mis on meetmesse

planeeritud tegevuste osa.

TAT-i tegevusega seotud horisontaalseid põhimõtteid (sooline võrdõiguslikkus, võrdne

kohtlemine ja ligipääsetavus) ja neist kinnipidamise vajadust selgitatakse ka TAT-i tegevustega

seotud sihtrühmale (nt teenusepakkujad, ettevõtted) riigihanke eelnõustamise etapis.

IV Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

EL-i õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057.

Lisad

Lisa 1. TAT-i tegevuste spetsiifiliste riskide hindamine

Lisa 2. Kontroll-leht „EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste

konventsiooni väärtustega“ kooskõla kohta

Lisa 3. Korruptsiooni või huvide konflikti, riigiabi või vähese tähtsusega abi, pettuse või

topeltfinantseerimise, toetuse kasutamise läbipaistvuse ja keskkonnamõjudega seotud riskide

hindamine.

51

LISA 1

TAT-i tegevuste

spetsiifiliste riskide hindamine

Risk Tegevus riski maandamiseks

Õigusrikkumistaustaga

noore vähene motivatsioon

ja huvi sekkumistes osaleda

Risk: kõrge,

riskil on mõju

väljundnäitajate

sihttasemete saavutamisele

Luua mitmekülgseid ja noorte vajadusi arvestavaid

sekkumisi. Oluline on silmas pidada noorte emotsionaalse

toimetuleku eripära, arvestades, et emotsioonid kõiguvad

suurel määral ja vaimne heaolu võib üleöö muutuda.

Tagasilangus õigusrikkuja taasühiskonnastamise protsessis

on tõenäoline, mistõttu on noorte toetamisel tähtis olla

paindlik ja pakkuda erinevaid lahendusi.

Sekkumist või programmi

saanute retsidiivsus ei ole

väiksem kui seda

mittesaanutel

Risk: kõrge,

riskil on mõju

tulemusnäitajate

sihttasemete saavutamisele

Retsidiivsust on lühiajaliselt keeruline mõjutada, mistõttu on

põhjalikumate järelduste tegemiseks vajalik suurem valim ja

vähemalt 2–3-aastane TAT-i elluviimise periood.

Väiksema valimi puhul on võimalik süveneda sekkumistes

või programmides osalejate sihtrühma, mõista nende tausta ja

karakteristikuid, mis võib selgitada raskusi retsidiivsuse

vähendamisel.

Võimaluse korral tuleb teha sekkumise või programmi

ülesehituses vajalikud muudatused.

Sekkumist või programmi

saama tulnutest suur osa

katkestab enne, kui naaseb

tööturule, ja kaob

teenuseosutajate või

spetsialistide vaateväljast

Risk: kõrge, riskil on mõju

nii väljund- kui ka

tulemusnäitajate

saavutamisele

• Tagada õige TAT-i sihtrühma jõudmine sekkumist saama.

• Koolitada teenuseosutajaid ja spetsialiste tundma TAT-i

sihtrühma eripära ja tegema nendele motiveerivat

intervjueerimist.

• Selgitada regulaarselt välja sekkumise või programmi

katkestamise põhjused, nt teatud regulaarsusega vestelda

TAT-i sihtrühma, spetsialistide ja teenuseosutajatega.

Piirkondlikud eripärad:

õigusrikkujad ise ei saa või

ei taha sõita;

mõningates piirkondades ei

ole teenuseosutajaid

Risk: keskmine, on mõju

eelkõige tulemusnäitajale

Kuna enamik teenuseosutajad pakub oma teenuseid suurtes

maakonnakeskustes või linnades, võib tekkida raskusi, et

leida teenuseosutaja, kes pakub teenust väiksemates

piirkondades. Samas on teada, et inimesed eelistavad

paremate tööleidmis-võimaluste tõttu elada suuremates

linnades või nende vahetus läheduses.

Riski maandamiseks tuleb hangete ettevalmistamisel:

• teha asjakohast selget teavitustööd ja

• näha ette, et potentsiaalsed pakkujad peavad

teenuseosutamisel olema paindlikud ja arvestama oma kulude

plaanimisel töötajate sõidukuludega (et vajadusel pakkuda

teenust Eesti eri piirkondades).

Riigihanke või väikeostuga

ei leita sobivaid

koostööpartnereid

• Teha asjakohast ja piisava ajavaruga teavitustööd,

• saata võimalikele pakkujatele pakkumuse esitamise

ettepanek,

52

Risk: keskmine • konsultatsioonid ja teavitusüritused, et selgitada riigihanke

eesmärki, tingimusi, nõudeid, edasist koostööd jms.

Spetsialiste suur

töökoormus piirab

TAT-i tegevustes osalemist

Risk: keskmine, on mõju

eelkõige väljundnäitajatele

• plaanida TAT-i tegevused nii, et üks spetsialistirühm ei

oleks korraga seotud mitme ajamahuka TAT-i tegevusega.

Hea praktika on, kui spetsialistidele või spetsialistigrupile

töötatakse välja TAT-i elluviimise perioodil tegevusplaan,

milles nähakse ette lühi- ja pikaajalised eesmärgid koos

ajakavaga.

Sihtrühma riskidest tingitult

tekib oht teenuseosutajate

personalile

Risk: keskmine

• Teha asjakohane teavitustööd riigihanke või väikeostu

ettevalmistavas etapis

• Riski teadvustamine ja lahtikirjutamine.

• Seada riigihanke alusdokumentides meeskonnale nõue

omada asjakohast kogemust.

• Koolitada personali riske juba eos märkama ja vajadusel

sekkuma, sh on olulised koolitusteemad isiklik julgeolek,

manipulatsioonide märkamine ja ennetamine.

COVID levikuga seotud

piirangud

Risk: keskmine

• Korraldada infovahetus jm teavitustöö on veebi vahendusel.

Selles osas on risk madalam.

Risk on suurem juhul, kui seatakse piirangud sisenemiseks

vanglatesse või kontaktkohtumistele, et sekkumistes või

programmides osaleda.

• Teha asjakohast teavitustööd riigihanke või väikeostu

ettevalmistavas etapis.

• Riski teadvustamine ja lahtikirjutamine riigihanke

alusdokumentides, andmaks potentsiaalsetele pakkujatele

teadmisi teenuseosutamisel riskiga arvestada (võimalikud rahalised lisakulud, valmisolek osutada teenuseid veebi teel jm).

Õigusaktides sätestatud

reeglid ja piirangud

vanglateenistuses TAT-i

tegevuste elluviimisel

Risk: keskmine

TAT-i elluviija on kriminaalpoliitika osakond, kaasates

selleks vanglate osakonna töötajad.

• Teha TAT-i tegevuste plaanimisel tihedat koostööd vanglate

osakonna ja vanglate (sh kriminaalhooldus-osakondade)

töötajatega, et ennetada teostamatute ideede ja lahenduste

hankimist ja elluviimist.

TAT-i tegevuste liialt kitsas

käsitus ja vähene uudsus

Risk: keskmine

• TAT-i tegevuste sõnastamisel tuleb osalt lähtuda loogikast,

kus eelkõige kirjeldame probleemi, mitte detailselt sekkumist

või programmi, millega probleemi lahendame.

• Probleemi laiem sõnastamine annab riigihanke

alusdokumentide või väikeostu dokumentide koostamisel

suurema vabaduse sõnastada tehniline kirjeldus vastavalt

hetkeolukorrale ja vajadustele, sh näha ette avatud olek ja

valmisoleku katsetada innovaatilisi lahendusi.

TAT-i elluviimisel tekib

eelarve ülejääk

• TAT-i tegevuste elluviimiseks koostatakse tegevus- ja

finantsplaan, mida vaadatakse iga aasta üle ja vajadusel

korrigeeritakse.

53

Risk: madal • Kui mõni toetatud tegevustest on plaanitust soodsam või ei

õnnestu tegevusega algust teha, tuleb kaaluda uusi tegevusi

või mõne tegevuse juures mahu suurendamist. Võimalus

mahu suurendamiseks sätestatakse riigihanke

alusdokumentide või väikeostu dokumentides ja lepingutes.

Majanduses toimuvad

muudatused

Risk: madal

• TAT-i tegevuste perioodil hinnad kallinevad

märkimisväärsel ja see võib mõjutada varem plaanitud

tegevuste elluviimist.

• Majanduses toimuvad muutused juba praegu (hinnad

kallinevad, kõrge inflatsioon), mistõttu TAT-i tegevuste

plaanimisel on võimalik nendega juba praegu (projekti

tegevuskava koostamisel) arvestada.

• Ühtlasi pakuvad TAT-i tegevused majandusolukorrale

leevendust uute rahaliste vahendite suunamisega majandusse

ja teenuseosutajatele võimalust uutes tegevustes osaleda

(pakkumusi teha).

Meeskonna vahetusega

seotud võimalikud

takistused TAT elluviimisel

Risk: madal

• Dokumentide säilitamise nõuete täitmine.

• Põhjalik ning selge ja üheselt mõistetav TAT-i käskkiri ja

selle alusel koostatavad dokumendid tagavad hea ülevaate ka

uutele inimestele TAT-i tegevustest, nende sisust ja ajakavast,

mis välistab infokao ja järjepidevuse.

• TAT-i tegevuste elluviimiseks plaanitakse projektipersonal

komplekteerida mitmest projektijuhist, sh koordinaatorist.

Sellega vähendatakse tõenäosust, et kõik TAT-i käskkirja

koostamise ja TAT-i tegevuste elluviimisega tegelevad

inimesed korraga töölt lahkuvad.

Sekkumiste, programmide

läbiviijad ja teenuseosutajad

ei suuda tagada piisavas

mahus teenust, et vastata

nõudlusele ja täita teenusele

seatud näitajaid.

Risk: madal

• Teenuste nõutud maht pannakse kirja riigihanke

alusdokumentides või väikeostu dokumentides ning

teenuseosutamise lepingutes.

• Teenuseosutajatega suheldakse tihedalt ning see ühes

regulaarse aruandlusega aitab tagada võimalike probleemide

varajase märkamise ja annab võimaluse ühiselt lahendusi

otsida.

MINISTRI KÄSKKIRI Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja ning Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 40 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ koos lisadega (lisatud).

2. Määran tegevuste elluviijaks Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna ja partneriks kriminaaljustiitssüsteemi arendamisel Riigiprokuratuuri.

3. Käskkiri toetab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ Euroopa Liidu erieesmärgi h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamist.

4. Rakendada käskkirja tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2023.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Laanet Justiitsminister

08.06.2023 nr 46

KINNITATUD Justiitsministri 08.06.2023 käskkirjaga 46

Lisa

Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.02.2023–31.12.2029

Elluviija

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond

Rakendusüksus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rakendusasutus

Justiitsministeerium

1. Reguleerimisala, seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2022. a otsusega kehtestatud meetmete nimekirja meetme 21.4.7.4 „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ sekkumise „Noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud erinevad tegevused. Sihtrühm: noored, spetsialistid, võimalikud teenuse osutajad (nimetatud kui Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine)“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega

1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“.

1.1.2. Toetatavad tegevused, sh toetavad sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, võrdsete võimaluste loomisel ja ligipääsetavuse tagamisel seeläbi, et muu hulgas tagavad TAT-i tegevused sõltumata soost, rahvusest ja erivajadustest võrdsed võimalused tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks.

1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja sihiga „Avatud, hooliv ja koosmeelne ühiskond“ ja selle alasihiga „Koosmeelne ühiskond“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajatega:

1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse õigusrikkumistaustaga noorte soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste analüüsimisel;

1.1.3.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse vähendada õigusrikkumistaustaga noorte ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset tõrjutust;

1.1.3.3. ligipääsetavuse näitaja, millesse panustatakse seeläbi, et erivajadusega inimestele on tagatud juurdepääs toetatavatele tegevustele.

1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiitsministeeriumi programmi 2023-2026 tegevusega „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“, mille eesmärk muu hulgas on kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus, inimesekesksus ja ohvrisõbralikkus ning mille üks tegevusi on õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamine, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist.

1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega „Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, millega muu hulgas toetatakse kuritegevusest irdumist ja kuritegevuse ennetamist. Need kaks tegevust puudutavad ka noori.

1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Justiitsministeeriumi „Vägivallaennetuse kokkuleppega 2021– 2025“, mille fookuses on muu hulgas noortega seotud vägivald.

1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Sotsiaalministeeriumi „Heaolu arengukavaga 2016–2023“, mille üks üldeesmärk on sotsiaalse ebavõrduse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus muu hulgas noortega seotud valdkonnas.

1.1.8. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Noortevaldkonna arengukavaga 2021–2035“, mille üks eesmärk on pakkuda kõigile noortele võrdseid võimalusi mitmekülgseks arenguks, eduelamuseks, kogemustepagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

1.1.9. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava Siseministeeriumi meetme „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ sekkumise „Riskikäitumisega noorte toetamine, kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinevate koostöömudelite ja ennetustöö edendamine: spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks ja koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas ja spetsialistide pädevuse tõstmisega.

1.1.10. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava Sotsiaalministeeriumi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ sekkumise „Laste riskikäitumise ennetamine“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas ning perede toetamisega vanglateenistuses.

1.1.11. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava Haridus- ja Teadusministeeriumi meetme „Noortevaldkonna arendamine“ sekkumise „Teenused riskinoortele: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas.

1.1.12. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi f täitmisele suunatud rakenduskava Haridus- ja Teadusministeeriumi meetme „Noortevaldkonna arendamine“ sekkumise „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimisega noorte riskikäitumisega seotud valdkonnas.

1.1.13. TAT-i tegevused on seotud taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna investeeringu 3 „Noorte tööturumeetmed“ Töötukassa sekkumise „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ elluviimisega noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete arendamise ja rakendamisega.

1.1.14. TAT-i tegevused on seotud sama punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate keeleõppe ja lõimumistegevusega“ elluviimisega seeläbi, et nimetatud programmi tegevused on suunatud kõigile süüdimõistetutele või vahistatutele sõltumata vanusest, sh TAT-i tegevuste sihtrühmaks olevatele noortele.

1.1.15. TAT-i tegevused on seotud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 19. novembri 2019. a käskkirjaga nr 74 kehtestatud toetuse andmise tingimuste „Vanglast vabanenute jätkutugi“ (edaspidi jätkutoe programm) tegevustega, mille eeskujul arendatakse välja õigusrikkumistaustaga noorte tugiteenused, arvestades selle sihtrühma eripära ja vajadusi.

1.1.16. TAT-i tegevused on seotud sotsiaalministri 5. novembri 2019. a käskkirjaga nr 72 heaks kiidetud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kindlaks määratud projektiga „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi nooresõbralik õigussüsteem), mille eeskujul arendatakse välja erikoolitusprogramm ja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel ja kasutatakse taastava õiguse praktikaid.

1.1.17. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest.

1.1.18. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile.

2. TAT-i käskkirjas kasutatavad terminid

2.1. Jätkutugi – kogukondlik sekkumine, mida pakutakse vanglast või kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud noorele.

2.2. Kriminaaljustiitssüsteem – kogu süüteomenetlus ning sellega seotud protsess, institutsioonid (nt politsei, prokuratuur, kohus, kriminaalhooldus, vangla), pooled (nt menetleja, konsultant, prokurör, kohtunik, kriminaalhooldaja, kannatanu, toimepanija) ja menetlustoimingud (nt ülekuulamine, järelevalve, sanktsioonide valik ja määramine).

2.3. Retsidiivsus – korduvkuritegevus, mida mõõdetakse uues kuriteos kahtlustatavana ülekuulamise protokollide alusel ühe aasta möödumisel karistuse kandmisest või käitumiskontrolli või muu mõjutusvahendi täitmise algusest.

2.4. Sekkumine – meetme tegevus, programm, teenus või muu selline lähenemine, mis on mõeldud või mida osutatakse TAT-i sihtrühma noorele, on hangitud TAT-i tegevuste tulemusena ning mille otsene või kaudne eesmärk on ennetada kuritegude toimepanemist ja toetada õigusrikkumistaustaga noore aitamist tööturule või õppesse.

2.5. Vangistusalternatiiv – kogukonnas pakutav sekkumine, mille eesmärk on ennetada kuritegude toimepanemist ja aidata õigusrikkumistaustaga noori osalema tööturul või õppes.

2.6. Õigusrikkumistaustaga noor – 14–29aastane mees- või naissoost noor, kelle käitumisele on iseloomulik riskialdis ja hoolimatu elustiil, mille tagajärjel on ta toime pannud väär- või kuritegusid. Seda terminit kasutatakse TAT-i käskkirjas kui üldmõistet, iga sekkumise all on sihtrühma vajaduse korral täpsustatud.

3. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on soodustada ja edendada õigusrikkumistaustaga noorte osalust ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist ja õigusrikkumistaustaga noorte retsidiivsust.

4. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on seotud järgmise nelja põhitegevusega:

1) iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas; 2) tööturule sisenemise toetamine; 3) taasühiskonnastamist toetavad sekkumised vanglateenistuses; 4) kriminaaljustiitssüsteemi arendamine.

Toetatavad tegevused on seotud järgmise kahe kõrvaltegevusega:

1) tegevuste kommunikatsioon; 2) tegevuste hindamine.

4.1. Iseseisvumist ja õiguskuulekust toetavad sekkumised kogukonnas

4.1.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on pakkuda õigusrikkumistaustaga noortele vangistusalternatiivi ja jätkutuge, et soodustada nende muutumist, õiguskuulekat ja iseseisvat eluviisi ning järkjärgulist ühiskonnaeluga kohanemist. Teenuste abil toetatakse õigusrikkumistaustaga noorte valmisolekust tööturule siseneda või õppida ning nendes tegevustes püsida.

4.1.2. Tegevuse kirjeldus

Varasema jätkutoe programmi tegevuste eeskujul arendatakse välja kindla õigusrikkumistaustaga noore vajadustest lähtuv kogukondlik sekkumine, mida saab kasutada nii vangistusalternatiivina kui ka jätkutoena. Õigusrikkumistaustaga noorte lõimimiseks kogukonda ja nende toimetuleku soodustamiseks pakutakse nõustamist koos majutusteenuse ja tugiisikuteenusega. Nimetatud teenus sisaldab õigusrikkumistaustaga noore juhendamist, motiveerimist ja toetamist. Olenevalt sihtrühma keerukusest peavad pakutavad tegevused olema mitmekesised, võimaldades eri lähenemisi kombineerida konkreetse õigusrikkumistaustaga noore vajaduste ja võimaluste järgi.

4.1.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemuseks on järjest väiksem osakaal noori, kes saadetakse karistust kandma vanglasse, eelistades sealjuures vangistusalternatiivina pakutavat sekkumist, mis võimaldab riskikäitumist peatada õigusrikkumistaustaga noort ühiskonnaelust isoleerimata. Õigusrikkumistaustaga noortele pakutakse kogukondlikku jätkutuge, mis tagab järkjärgulise ja turvalise naasmise ühiskonda.

4.1.4. Tegevuse sihtrühm

Sihtrühma kuulub 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest:

a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; d) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või kellele on kohaldatud

alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS-i § 87); h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201,

202 või 203 alusel; i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; j) korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus

(VTMS-i § 30 lg 1 punktid 3 ja 4).

Sihtrühma kuuluvad veel valdkonna spetsialistid, kohalike omavalitsuste töötajad, Eesti Töötukassa ja teiste riigiasutuste töötajad, teenuseosutajad, õigusrikkumistaustaga noore lähedased, poliitikakujundajad ja laiemalt kogu ühiskond.

4.2. Tööturule sisenemise toetamine

4.2.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on pakkuda õigusrikkumistaustaga noorele koolitusprogrammi ja töövahendusteenust, soodustades sellega noorte tööhõivet, iseseisvat toimetulekut ja õiguskuulekat käitumist.

4.2.2. Tegevuse kirjeldus

Tegevuse tulemusel töötatakse välja innovaatilised ideed ja lahendused, mis arvestavad erinevate õigusrikkumistaustaga noorte eripärasid ning lihtsustavad ja kiirendavad neil töö leidmist nii vanglas, kriminaalhoolduses kui ka hiljem ühiskonnas. Koolitusprogrammi väljatöötamise eeskujuks on varasem jätkutoe programm ja välisriikide head kogemused ja meetodid ning see programm peab sisaldama nii teoreetilist kui ka praktilist õpet.

Lihtsustamaks õigusrikkumistaustaga noore võimalusi tööd leida, töötatakse välja töövahendusteenus, mis võimaldab tööandjatel värvata õigusrikkumistaustaga noori ja aitab neil noori tööelus toetada. Õigusrikkumistaustaga noorel on sekkumise ajal võimalik osaleda mitmesugustel nõustamistel, grupitöödes, koolitustel, mentorluses, et arendada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Lisaks on mentorlusprogrammide eesmärk õigusrikkumistaustaga noorte inspireerimine, motiveerimine ja julgustamine. Sekkumisena võidakse kasutada ka mitmesuguseid koostöömudeleid, infotehnoloogilisi rakendusi ning muid sobivaid vahendeid ja võimalusi.

Sekkumised töötatakse välja koostöös ettevõtete, kutsekoolide või ülikoolide, vanglateenistuse, AS-i Eesti Vanglatööstus, Eesti Töötukassa, innovatsiooni eestvedajate ja teiste pooltega, kes saavad hoogustada programmi loomist, elluviimist või arendamist.

4.2.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusel on õigusrikkumistaustaga noorel vajalikud teadmised ja oskused tööturule siseneda ja seal püsida.

4.2.4. Tegevuse sihtrühm

Sihtrühma kuulub 14–29aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest:

a) on süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; d) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; e) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); f) vangistuse asemel on määratud muu karistus (KarS-i § 69–69²) või kellele on kohaldatud

alaealisele või noorele täiskasvanule kohaldatavat mõjutusvahendit (KarS-i § 87); g) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201,

202, 203 või 203¹ alusel; h) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; i) on korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus

(VTMS-i § 30).

Sihtrühma kuuluvad veel vanglateenistus, AS Eesti Vanglatööstus, ettevõtted, tööandjad, vabaühendused, töövahendusteenuse pooled, kutsekoolid ja ülikoolid, innovatsiooni valdkonnas tegusevad isikud ja organisatsioonid, Eesti Töötukassa ja laiemalt kogu ühiskond.

4.3. Taasühiskonnastamist toetavad sekkumised vanglateenistuses

4.3.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on parandada vanglas või kriminaalhooldusel olevate õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkust ja sotsiaalseid oskusi, pakkudes erialaoskuste arendamiseks koolitusi ja õpivõimalusi, et toetada elukestvat õpet, parandada tööturul konkurentsivõimet ning oskusi ja suutlikkust õiguskuulekalt käituda vanglas ja pärast karistuse kandmist.

4.3.2. Tegevuse kirjeldus

Tegevuste elluviimisel keskendutakse noortele, kellel on vaimse tervise häired. Selliste noorte toetamiseks võetakse vanglates kasutusele psühhoteraapia tegevussuund ja koolitatakse vanglatöötajaid. Vanglas pakutakse pereteraapiat ja perekeskseid sekkumisi, mis on mõeldud peresuhete toetamisele. Vanglakaristust kandvatele või kriminaalhooldusel olevatele lastevanematele pakutakse sekkumisi, et aidata neil teadvustada lapsevanema rolli ning arendada oskusi, et ennetada laste käitumisprobleeme ja tulla toime arenguküsimustega. Oskuste parendamiseks ja tööturul konkurentsivõime suurendamiseks arendatakse kinnipeetavate digioskusi, sh soetatakse arvuteid nüüdisaegse õppe elluviimiseks ja luuakse vanglates võimalus osaleda õppetegevuses kaugõppe vormis.

4.3.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on paranenud õigusrikkumistaustaga noorte säilenõtkus, sotsiaalsed oskused ja vaimne tervis. Samuti on sekkumiste ja pereteraapiate tulemusel paranenud õigusrikkumistaustaga noorte suhted perega, vanemlikud oskused ja digioskused. Tegevuse tulemusel on kaudne mõju õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamisele.

4.3.4. Tegevuse sihtrühm

Sihtrühma kuulub 14–29-aastane õigusrikkumistaustaga noor, kes on sekkumisega nõus ja kes vastab ühele järgmistest tingimustest:

a) ta on süüdimõistetu või vahistatu;

b) ta on kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll.

Sihtrühma kuuluvad veel vanglateenistus, tervishoiutöötajad, terapeudid, arstid, vaimse tervise spetsialistid, perenõustajad, kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, väliseksperdid, haridusasutused, koolitajad, õigusrikkumistaustaga noorte lapsevanemad ja lähedased.

4.4. Kriminaaljustiitssüsteemi arendamine

4.4.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on tagada väga hea kvaliteediga kriminaaljustiitssüsteem, millel on suutlikkus viia tulemuslikult ellu sekkumisi, tõhustada alaealiste reformi rakendumist, arendada valdkonna spetsialistide oskusi tööks õigusrikkumistaustaga noortega, sh töötada välja asjakohane erikoolitusprogramm ja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel ning juurutada taastava õiguse põhimõtteid.

4.4.2. Tegevuse kirjeldus

Varem arendatud nooresõbraliku õigussüsteemi, varasemate kogemuste ja teiste riikide kogemuste näitel töötatakse õigusrikkumistaustaga noortega töötavate spetsialistide töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks välja erikoolitusprogramm (mikrokraad). Tegevuse käigus arendatakse valdkonna spetsialistide, teenuseosutajate, kohaliku omavalitsuse töötajate oskusi ja teadmisi ning pakutakse neile psühholoogilist nõustamist ja tuge.

Taastava õiguse koolitustega pakutakse karistavale mõtteviisile alternatiivset lähenemist töös õigusrikkujatega. Valdkonna spetsialistidele tagatakse sisuline tugi juhtumite menetlemisel, näiteks kaasates õigusrikkumistaustaga noorte ja peredega võrgustikutööd tegevaid spetsialiste või kasutades taastavat nõupidamist menetlusotsuste tegemisel. Nooresõbraliku õigussüsteemi ja prokuratuuri alaealistega tegelevate konsultantide mudeli eeskujul töötatakse välja noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, mille raames värvatakse prokuratuuri tööle konsultandid, kes on prokuröridele toeks, et leida õigusrikkumistaustaga noorele sobivaimad sekkumised, hoidmaks ära edasisi rikkumisi.

4.4.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusel on välja töötatud erikoolitusprogrammi ja toimunud koolituste tulemusena on õigusrikkumistaustaga noortega töötavad spetsialistid saanud töötamiseks vajalikud oskused, teadmised, enesekindluse, hoiakud ja väärtused. Nii noorte täiskasvanute erikohtlemise mudel, mis tegevuste käigus välja töötatakse, kui ka noorte vajadustest lähtuvad ja taastaval õigusel põhinevad töömeetodid toetavad õigusrikkumistaustaga noorte sisenemist tööturule või siirdumist õppesse ning aitavad vähendada nende retsidiivsust.

4.4.4. Tegevuse sihtrühm

Tegevuse sihtrühma kuuluvad teenuseosutajad, ülikoolid, väliseksperdid, valdkonna spetsialistid, taastava õiguse eksperdid, kohaliku omavalitsuse ja Töötukassa töötajad.

4.4.5. Tegevuse partner

Tegevuse partner on Riigiprokuratuur.

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles määratakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

4.5. Sekkumiste hindamine

4.5.1. Hindamise eesmärk

Hindamise eesmärk on analüüsida või uurida TAT-i sekkumiste eesmärgi saavutamist, sekkumiste tulemust, toimet ja mõju, näitajate saavutamist, sihtrühma arvamust või suhtumist.

4.5.2. Hindamise kirjeldus

Sekkumiste hindamiseks tehakse analüüs või uuring, mis annab ülevaate sekkumiste toimest ja tulemuslikkusest (näiteks sekkumiste mõjust osalusele tööturul ja retsidiivsusele). Hindamine võib olla vajalik ka enne sekkumistega alustamist või pärast tegevuse lõppemist, kuid hindamine tehakse hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Oluline on analüüsida sekkumises osalenud õigusrikkumistaustaga noore edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osaliste rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Hindamise osana või kommunikatsioonitegevuse raames tehakse teadlikkust suurendavaid tegevusi, mille eesmärk on ühelt poolt saada ülevaade Eesti elanike või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest õigusrikkumistaustaga noorte tavaellu naasmise kohta, nimetatud noorte võimalikust töölevärbamisest ja neile uue võimaluse andmisest ning teisalt pöörata eelnimetatule ühiskonnas või kitsamalt tööandjate hulgas suuremat tähelepanu.

Lisaks hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust meetme nimekirja tulemusnäitajate (osalus tööturul) ja TAT-i spetsiifiliste tulemusnäitajate (retsidiivsus) abil ning vajaduse korral tehakse sellest lähtudes muudatusi sekkumise praktikas või plaanitud TAT-i sekkumistes.

4.5.3. Hindamise tulemus

Hindamise tulemusel on valminud uuring, hinnang, analüüs, küsitlus või ülevaade, mis annab põhjaliku ülevaate uuritavast valdkonnast, sekkumiste tulemuslikkusest ning ettepanekutest rakendamise või juhtimise parendamiseks ja praktika muutmiseks.

4.5.4. Sihtrühm

Hindamisse kaasatakse TAT-i tegevuste sihtrühmad, ettevõtted, kutse- ja ülikoolid, riigi-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ning ühiskond tervikuna.

4.6. TAT-i kommunikatsioon

4.6.1. Kommunikatsiooni eesmärk

Kommunikatsiooni eesmärk on TAT-i tegevuste abikõlblikkuse perioodil tagada TAT-i tegevuste sihtrühma ja avalikkuse teavitamine ning teadlikkus TAT-i tegevuste eesmärgist, sisust, elluviimisest ja tulemustest, lähtudes struktuurivahendite andmisest avalikkuse teavitamise nõuetest.

4.6.2. Kommunikatsiooni kirjeldus

TAT-i kommunikatsiooni efektiivseks juhtimiseks ja planeerimiseks koostatakse ja viiakse ellu kommunikatsioonistrateegia, milles nähakse ette kommunikatsiooni sihtrühmad, korraldatavad teavitusüritused ja -tegevused ning vajalikud vahendid ja materjalid sihtrühmani jõudmiseks, tegevuste elluviimiseks või toetamiseks, lähtudes teavitusnõuetest, kommunikatsiooni ja abikõlblike kulude tegemise põhimõtetest ning muudest asjakohastest põhimõtetest.

4.6.3. Kommunikatsiooni tulemus

Kommunikatsiooni tulemusel on õigusrikkumistaustaga noored ja nende lähedased teadlikumad nendele pakutavatest abisaamise võimalustest ning valdkonnas töötavad spetsialistid on teadlikumad, kuidas toetada õigusrikkumistaustaga noori nende iseseisvumisel, toimetulekul ning tööturule või õppetegevusse jõudmisel ja seal püsimisel. Samuti oskavad õigusrikkumistaustaga noored ja nende lähedased leida informatsiooni, kellelt, kuidas ja millist abi taotleda. Kommunikatsiooni tulemusel on paranenud ühiskonna teadlikkus õigusrikkumistaustaga noortega tehtavast tööst, TAT-i sekkumiste sisust ja tulemustest.

4.6.4. Kommunikatsiooni sihtrühm

Kommunikatsiooni sihtrühma kuuluvad isikud, asutused, organisatsioonid ja teenuseosutajad, kes osalevad TAT-i sekkumiste ettevalmistamisel, arendamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel ning need, kes osalevad TAT-i sekkumistes teenuse saajatena või osutajatena või kellel on kokkupuude TAT-i sekkumistega, ning kogu ühiskond tervikuna.

5. TAT-i sihtrühmad

TAT-i sihtrühma kuuluvad õigusrikkumistaustaga noored, valdkonna spetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad, teenuseosutajad, haridusasutused, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, riigiasutused, poliitikakujundajad, õigusrikkumistaustaga noore lähedased ja laiemalt kogu ühiskond.

Õigusrikkumistaustaga noorteks käesoleva TAT-i kontekstis loetakse 14–29-aastane mees- või naissoost õigusrikkuja, kes kasutab TAT-i sekkumisi.

Sihtrühma kuulub noor, kes on:

a) süüdimõistetu ja kannab vanglakaristust; b) vanglast vabanenud, sõltumata vanglast vabanemise ajast, sh ennetähtaegselt; c) vahistatu või vahi alt vabanenud, sõltumata vahi alt vabanemise ajast; d) kriminaalhooldusalune, kellele on määratud käitumiskontroll; e) kohtueelses või kohtumenetluses süüdistatav või kahtlustatav; f) kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud (KarS-i § 73–74); g) vangistuse asemel saanud muu karistuse (KarS-i § 69–69²) või alaealisele või noorele

täiskasvanule kohaldatud mõjutusvahendi (KarS-i § 87). h) noor, kelle suhtes on prokuratuur või kohus lõpetanud kriminaalmenetluse KrMS-i §-de 201,

202, 203 või 203¹ alusel; i) on kinnise lasteasutuse teenusel või sellelt väljunud; j) korduvalt väärtegusid toime pannud ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus

(VTMS-i § 30 lg 1 punktid 3 ja 4).

6. TAT-i tulemused ja näitajad

Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Toetatavate tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2020)

Sihttase (2024)

Sihttase (2029)

Selgitav teave näitaja ja meetodi kohta

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemusnäitaja osalus tööturul

55% 60% 70%

Nende sekkumises osalenute osakaal, kes on üks kuu pärast sekkumise lõppu tööturul.

Meetod: päring riiklikest registritest

Väljundnäitaja koolitusel osalenud spetsialistide arv

0 150 500

Valdkondlike teadmiste, kompetentside parendamiseks mõeldud koolitused, milles osalevad sihtrühmaga töötavad spetsialistid.

Meetod: registreerimislehtede alusel (ühik on osaluskord).

Väljundnäitaja sekkumist/ programmi saanud noorte arv

0 100 500

Sekkumisena käsitatakse: a) pikema aja vältel toimuvaid sekkumisi ja programme, mille jooksul toimub erinevaid koolitusi, nõustamisi vms tegevusi; b) lühema aja vältel toimuvaid üksiktegevusi (nt oskuste arendamise koolitused). Meetod: sekkumise või programmi lõpetanud või lõpetatuks loetud osalejate nimekirja alusel.

Projekti spetsiifilised näitajad

Tulemusnäitaja retsidiivsus kriminaal- hooldusaluste hulgas 25% 24% 21%

Kriminaalhoolduse algusest ühe aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavate osakaal (ülekuulamise protokolli järgi).

Meetod: päring riiklikest registritest

Tulemusnäitaja retsidiivsus vanglast vabanenute hulgas 36% 35% 33%

Vanglast vabanemisest ühe aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavate osakaal (ülekuulamise protokolli järgi).

Meetod: päring riiklikest registritest

Väljundnäitaja erikoolitus- programm

– – 1 Väljatöötatud koolitus- programmide arv

Väljundnäitaja hindamine – – 2 Tehtud hindamiste arv

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.02.2023–31.12.2029.

8. Eelarve

Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel, näidates ära otseste abikõlblike kulude kogusumma ja kaudsete kulude määr. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti 13.3.1 kohaselt.

Tabel 2. TAT-i eelarve

Toetuse andmise tingimused

ESF+ toetus (70% abikõlblikest kuludest) eurodes

Riiklik kaasfinantseering (30% abikõlblikest kuludest) eurodes

Kokku eurodes

Kaudsete kulude määr (osakaal otsestest personalikuludest)

Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine

6 658 729 2 853 741 9 512 470 4%

9. Abikõlblikud kulud

9.1. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

9.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 8 toodud kaudsete kulude määrale abikõlblikest otsestest personalikuludest.

9.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

9.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh

9.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja kommunikatsioonispetsialisti tasu;

9.4.2. majutusteenuse, tugiisikuteenuse, töövahendusteenuse (sh veebilahenduste), taasühiskonnastamise (sh arvutite soetamine ja/või rentimine) ja programmide ettevalmistamise, arendamise ja elluviimise kulu;

9.4.3. nõustamisteenuste, töötubade, sotsiaal- või mentorlusprogrammide, loengute, kursuste, seminaride, koolituste, õppe, koolitajate koolituste, kohtumiste, värbamispäevade, tööklubide, mõttetalgute, teraapiate, programmide, supervisiooni, kovisiooni või muude sekkumiste korraldamise ja osalemise kulu, sh lektori, koolitaja, mentori, terapeudi, psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe, eriarsti, väliseksperdi, konsultandi tasu ja tema kulud seoses koolitusega või reisimise või mõlemaga (sh majutus-, lennupiletite, sõidu-, toitlustus- ja muud reisikulud); ruumide ja tehnika rendi, toitlustuse, tõlkimise, fotograafi, tehnilise toe ja nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ja osalejate ligipääsetavusega seotud kulud (sh vajaduse korral viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge);

9.4.4. koolitusprogrammide, koolitusmaterjalide (sh e-õppematerjalid, interaktiivsed veebirakendused töövahenduseks ja nende veebirakenduste testimiseks), metoodikate, mudelite, meetodite, infomaterjalide ja juhiste väljatöötamise kulu (sh materjalide ja e- kursuste toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine (nt õppevideod), koolitusmaterjalide koostajate ja hindajate eksperditasud);

9.4.5. TAT-i sekkumiste projektijuhtide ja kommunikatsioonispetsialisti lähetuskulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse ja lennupiletite kulu ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu, asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt;

9.4.6. TAT-i sekkumiste ja programmide projektijuhtide ja kommunikatsioonispetsialisti koolituste, inspiratsioonipäevade, konverentside ja muudel sarnastel üritustel osalemise kulu ja osalemistasu;

9.4.7. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonistrateegia koostamine, kommunikatsioonispetsialisti teenuse või personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh seminaride, teabepäevade, koostöökohtumiste, koolituste, konverentside, kampaaniate) korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise ning videoklippide või -filmide tootmise kulu;

9.4.8. hindamiste, uuringute, analüüside, küsitluste, ülevaadete, hinnangute tellimise kulud;

9.4.9. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

9.4.10. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste käigus (ühendmääruse § 15 lg 2).

9.5. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on tasutud. Kaudseid kulusid makstakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

10.3. Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis.

10.4. Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse keskkonna vastavasse moodulisse.

10.5. Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le dokumendid, mis tal kulu tekkimise ja tasumisega on tekkinud, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.

10.6. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

10.7. RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.8. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

10.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud.

11. Riigiabi

Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

12. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid.

13. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

13.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale toetuse saaja kohta sätestatud kohustused.

13.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest hankekorda.

13.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud tegema järgmist: 13.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks järgmise

eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava), sh tuleb andmed esitada ka partneri kohta, 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks;

13.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul; 13.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 13.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui: 13.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast; 13.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa jaotus muutub aastate kaupa rohkem kui 15%; 13.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt; 13.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt; 13.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva

jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul tegevuskava kinnitamisest;

13.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25% punktis 13.3.7 esitatud prognoosist;

13.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

13.3.10. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta;

13.3.11. esitama punktis 13.3.10 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks. TAT-i tegevustes osalejate andmete kogumiseks (isikute registreerimiseks) on elluviijal soovituslik kasutada e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi;

13.3.12. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

13.3.13. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest: 13.3.13.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 13.3.13.2. TAT-i muutmise vajalikkusest.

13.4. sõlmima partneriga partnerluslepingu, milles muu hulgas nähakse ette partneri tegevuste eelarve, ülesanded, vastutus, õigused ja kohustused TAT-i tegevuse elluviimisel.

13.5. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

13.6. Tegevuse elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.

13.7. Elluviija ja partner säilitavad dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

13.8. Partner täidab ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi.

13.9. Lisaks lähtub partner punktis 13.8 nimetatud nõuete täitmisel oma tegevuses elluviijaga sõlmitud partnerluslepingust. Muu hulgas peab partner:

13.9.1. esitama elluviija ettenähtud vormil ning partnerluslepingus nimetatud tähtajaks elluviijale alusandmed punktis 13.3.1 nimetatud tegevuskavasse partneri tegevuste ja eelarve kulukohtade ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus teha partneri tegevuste ja eelarve kohta ettepanekuid;

13.9.2. viima tegevusi ellu kinnitatud tegevuskava järgi ja taotlema tegevuskava muutmist, kui ilmneb vajadus muuta punktis 13.3.4 sätestatut;

13.9.3. esitama elluviijale partneri kulude kohta andmed punktis 13.3.7 nimetatud prognoosi tarbeks. Andmed esitatakse elluviija ettenähtud vormil ja elluviija määratud tähtajaks;

13.9.4. esitama elluviijale partneri tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta alusandmed punktides 14.1 ja 14.3 nimetatud aruannetesse partnerluslepingus nimetatud tähtajaks. Elluviijal on õigus küsida partnerilt lisainfot ja teha tegevuste elluviimise asjus ettepanekuid;

13.9.5. esitama elluviija nõudmisel lisainfot eelarve kasutamise kohta jooksva aasta või aastate kaupa.

14. Aruandlus

14.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates.

14.2. Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

14.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonnas ning lisab RA väljatöötatud vormi 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates.

14.4. Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

14.5. Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

14.6. Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi.

14.7. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

14.8. RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt.

14.9. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei esine, kinnitab RÜ aruande.

14.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud.

14.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadust mööda küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

15. TAT-i muutmine

15.1. RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija algatusel.

15.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise taotlus).

15.3. RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja annab selle kohta hinnangu.

15.4. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT-i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

15.5. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest.

15.6. TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga.

15.7. Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini.

15.8. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

15.9. TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie tööpäeva jooksul RÜ-le.

15.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku tegemisest elluviijat.

15.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse summa vähendamise.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse osaliselt.

16.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4 kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering, sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra.

16.3. Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38.

17. Vaiete lahendamine

Vaide esitamine ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud regulatsiooni kohaselt.

18. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2023.