Statistikaamet 23.04.2024
Koopia: Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium
Emakeele andmete kogumine riigis
Palume Statistikaametil koostöös Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga leida lahendus, et rahvastikuregistrisse lisataks emakeele valikvastuste hulka „lõunaeesti võro“, „lõunaeesti seto“, „lõunaeesti mulgi“ ja „lõunaeesti tartu“. Siseministeerium saatis meie 6.03.2024 tehtud samasisulisele ettepanekule vastuse (5.04.2024 kiri nr 2-1/178-2), et Siseministeerium ei saa meie ettepanekuga arvestada, sest rahvastikuregister kasutab Statistikaameti klassifikaatoreid.
Lähtume oma ettepanekut tehes Eesti Keelenõukogu ettepanekust Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile (EKN kiri 22.05.2023), et rahvastiku- jm registritesse lisada võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus, aga ka keeleteadlaste ettepanekust Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonnale (keeleteadlaste kiri 16.01.2024), et õigusaktides kasutada lõunaeesti piirkonnakeele mõistet, vajadusel täpsustades murdekeelte nimetusi.
Rahvastikuregistri emakeele valikvastuste täiendamine sel moel võimaldab edaspidi koguda statistikat nii, et eesti emakeelega inimeste arvestusse lähevad nii need, kes on emakeeleks valinud "eesti", aga ka need, kes on valinud mingi lõunaeesti variandi (rahvusvahelise standardi kohaselt on eesti keel makrokeel ja selle alla kuuluvad erinevad individuaalkeeled https://www.ethnologue.com/language/est/), ning samal ajal on võimalik koguda eraldi statistikat nii lõunaeesti kohta kokku kui ka võro, seto, mulgi ja tartu kohta eraldi.
Tuletame meelde, et 2021. a rahvaloenduse tulemusi avalikustades teatas Statistikaamet, et kuigi ankeedis otseselt sellist valikuvõimalust ei olnud, siis lisatoimingute abil olid ligikaudu 230 inimest märkinud oma emakeeleks mõne murdekeele, kusjuures 96% neist olid emakeeleks märkinud kas võro või seto. 2021. a rahvaloenduse tulemuste kohaselt oli eesti emakeelega rahvastiku hulgas koguni 97 320 inimest, kes oskavad võro ja/või seto keelt (REL2011 järgi oli selliseid inimesi 87 044). Seega on nende inimeste hulk, kes väärtustavad Eesti piirkondlike põliskeelte oskust, arvestatav hulk ja enamus neist on seotud just mõne lõunaeesti põliskeelega. Juhime tähelepanu, et 2021. a rahvaloenduse ankeetküsimustikku lisati murdekeelte küsimus ainult seetõttu, et sellist infot ei olnud ega ole seniajani võimalik koguda mitte ühestki riiklikust registrist, kuigi see puudutab väga suurt hulka Eesti kodanikke ja sellise info kogumine ning analüüsimine on vajalik Eesti põlise kultuuri säilimise ja elujõulisena hoidmise jaoks.
22.04.2023.a võttis I Võrokeste Kongress vastu ka võro keelt puudutava otsuse, mille kohaselt võro keel on Vana-Võromaa põliskeel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus ning võro keel on võrokeste jaoks eesti keelega võrdselt tähtis (https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf).
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Kauksi,
Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem