Ettepanek rahvastikuregistri emakeele valikute täiendamiseks

Siseministeerium 6.03.2024
Haridus- ja Teadusministeerium


Emakeele andmete kogumine riigis

Lähtudes Eesti Keelenõukogu ettepanekust Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile (EKN kiri 22.05.2023), et rahvastiku- jm registritesse lisada võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus, ning arvestades keeleteadlaste ettepanekut Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonnale (keeleteadlaste kiri 16.01.2024), et õigusaktides kasutada lõunaeesti piirkonnakeele mõistet, vajadusel täpsustades murdekeelte nimetusi, teeme Siseministeeriumile ettepaneku lisada rahvastikuregistris emakeele valikvastuste hulka „lõunaeesti võro“, „lõunaeesti seto“, „lõunaeesti mulgi“ ja „lõunaeesti tartu“.

2021. a rahvaloenduse tulemusi avalikustades teatas Statistikaamet, et kuigi ankeedis otseselt sellist valikuvõimalust ei olnud, siis lisatoimingute abil olid ligikaudu 230 inimest märkinud oma emakeeleks mõne murdekeele, kusjuures 96% neist olid emakeeleks märkinud kas võro või seto. 2021. a rahvaloenduse tulemuste kohaselt oli eesti emakeelega rahvastiku hulgas 97 320 inimest, kes oskavad võro ja/või seto keelt (REL2011 järgi oli selliseid inimesi 87 044). Juhime tähelepanu, et 2021. a rahvaloenduse ankeetküsimustikku lisati murdekeelte küsimus ainult seetõttu, et sellist infot ei olnud ega ole seniajani võimalik koguda mitte ühestki riiklikust registrist, kuigi see puudutab väga suurt hulka Eesti kodanikke ja sellise info kogumine ning analüüsimine on vajalik Eesti põlise kultuuri säilimise ja elujõulisena hoidmise jaoks.

22.04.2023.a võttis I Võrokeste Kongress vastu ka võro keelt puudutava otsuse, mille kohaselt võro keel on Vana-Võromaa põline keel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus ning võro keel on võrokeste jaoks eesti keelega võrdselt tähtis (https://vorokongress.ee/wp-content/uploads/2023/04/Keele-otsus.pdf).

Lugupidamisega,

Ülle Kauksi,
Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem