Protokoll

PROTOKOLL nr 2

Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH programmi koostamine

Teema: Juhtrühma koosolek

Kuupäev: 09.01 kl 12:30 – 14:00

Asukoht: Rahandusministeerium, MS Teams

Protokollija: Sander Lõuk


Osalejad:

Anne Martin – Rahandusministeerium
Heddy Klasen – Rahandusministeerium
Eleri Kautlenbach – Rahandusministeerium
Kadi-Kaisa Kaljuveer – Rahandusministeerium
Janika Merisalu – Rahandusministeerium
Tiit Toos - Rahandusministeerium
Kadri Auväärt – Kaitseministeerium
Margit Tennokene – Keskkonnaministeerium
Johanna Jõekalda – Kultuuriministeerium
Janek Kivi – Põllumajandus- ja Toiduamet
Peep Vassiljev – Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit
Kaie Kruusmaa – Transpordiamet
Anu Lillak – Muinsuskaitseamet
Maarja Moks – Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
Irma Pakkonen – Keskkonnaamet
Maret Vildak – Keskkonnaamet
Liisu Tamm – Terviseamet
Reet Roosalu – Maa-amet
Agur Tehver – Politsei- ja Piirivalveamet
Janne Tamm – Eesti Geoloogiateenistus
Triin Lepland – Skepast&Puhkim OÜ
Aide Kaar – Skepast&Puhkim OÜ
Sander Lõuk – Skepast&Puhkim OÜ



Järgmine koosolek: aprill-mai


Rahandusministeerium tutvustas toimunud arenguid ja plaanitavaid tegevusi, sh avalikustamise ajakava. Konsultant tutvustas lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmile tehtud ettepanekuid ning arutati tekkinud küsimusi. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.




Kohtumisel arutatud teemad:
• Tehti ettepanek, et 2+2 trassi võiks välja ehitada etapiviisiliselt, sh ristmikulahendused võiks ehitada hiljem (nt vastavalt liiklussagedusele).
Tellija poolt selgitati, et vastav info mida ja millal täpsemalt tegema hakatakse, saab kajastatud planeeringu elluviimise tegevuskavas, mis on osa detailsest lahendusest.
• Tehti ettepanek tee-ehitusel mullete puhul ära kasutada aherainet, mis on end hästi tõestanud.
Keskkonnaeksperdi sõnul toetab ka KSH programm ringmajandust (sh aheraine kasutamist). Nt RB Harjumaa lõikude puhul on KSH raames põhjalikult läbi analüüsitud aheraine kasutamine ning leitud, et see on keskkonna aspektist mõistlik.
• Konsultant tutvustas juhtrühma poolt lähteseisukohtadele ja KSH programmile tehtud ettepanekuid.
◦ Suurem osa märkustest olid teksti täiendused ning need viiakse materjalidesse sisse.
◦ REP-i menetluse küsimus. Keskkonnaamet täpsustab konsultandi selgituse järgselt, et protsess on neile arusaadav. Konsultant vaatab materjalid täiendavalt üle ning korrigeerib sõnastust selliselt, et tuleks selgelt välja mõte - KSH programmi ei koostata mitu korda.
◦ KSH eksperdi pädevuse küsimus. Rahandusministeeriumi hinnangul on hetkel kasutatav käsitlus sobilik, kuid eemaldada tuleks viide juhendile. Ei ole vaja selgitada, miks pole eksperte nimeliselt välja toodud (st ei saa mitme-etapiliste hangete puhul välja tuua). Keskkonnaameti ettepanek on, et „omab vastavat haridust“ puhul kasutada sarnaselt Saaremaa püsiühenduse töös kasutatud sõnastusega. Vaja oleks praegusest sõnastusest minna detailsemaks. Sõnastust täpsustatakse koostöös Tellija, konsultandi ja vajadusel Keskkonnaameti vahel.
• Lähteülesannete ja aluskriteeriumite tutvustus.
◦ Arutati geoloogilise uuringu ja altkaevandatud alade käsitluse vajadust. Eraldiseisvat uuringut kogu 70 km maanteelõigu kohta asukohavaliku etapis ei plaanita. Pigem on tegemist detailse lahenduse etapiga teemaga, kus selgub täpsem ala ja uuringuvajadused. Uuringuvajadus võib tekkida konkreetse altkaevandatud ala puhul ja see teema on juba KSH programmis ning võrdluskriteeriumites kajastatud.
◦ Tehti ettepanek, et I kaitsekategooria liikide alad tuleks kõik rangelt välistada, kuna nende puhul pole võimalik leevendusmeetmeid kaaluda. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleks leevendusmeetmete kasutamiseks seadust muuta.
Kõiki kriteeriume, mille puhul on leevendusmeetmed võimalikud, on hetkel mittevälistavatena käsitletud. Kui kompenseerida pole võimalik, siis tuleb ka need välistada.
Keskkonnaministeerium annab lähipäevil tagasisidet ja vaatab üle, et koostatav dokument oleks seadusandlusega kooskõlas.
◦ Keskkonnaamet tõi välja, et lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmile 10 päeva lõpliku tagasiside saamiseks on liiga lühike ajaperiood, et kaasata lisaks ka eri valdkondade spetsialiste.
Rahandusministeerium kinnitas, et juhtrühma liikmed võivad jooksvalt märku anda ja projektijuhiga suhelda, kui on küsimusi ning täiendusettepanekuid. Lisaks on võimalik puuduoleva valdkondlike ekspertide tagasiside anda ka lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamise käigus.