Protokoll

04.06.2023

1

Haljala-Kukruse 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneering

Päevakava

Väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastused, materjalide täpsustused

Arutelude tulemused

Järgnevad sammud

Ettepanekuid esitasid

Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet L. Kruuse Lammasmäe puhkekeskus (arutelul)

Avalik väljapanek toimus 6.02.2023-7.03.2023 9 avalikku arutelu ajavahemikul 28.03-20.04.2023

3

Maaeluministeerium

Hinnata põllumajandusmaa vähenemisest ja killustumisest tulenevat mõju või puutumust põllumajandusmaa kasutajatele ja omanikele.

Meelsusuuringus käsitleda eraldi maal elavate ja põllumajandusega tegelevate inimeste mõjutatavust.

Käsitleda ehitise võimalikku mõju maaparandussüsteemidele (rekonstrueerimisvajadus) ja maaparandussüsteemidega varustatud maa-aladele.

Täpsustatud ptk „Mõju hindamine inimese heaolule ja varale“

Meelsusuuringu lähteülesanne täiendatud.

Mõju maaparandussüsteemidele – täiendasime.

4

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• REP alasse jäävad maa-alad, kus riik viib läbi Eesti Geoloogiateenistuse kaudu fosforiidi ja kaasnevate maavarade jätku-uuringuid, mis võivad viia potentsiaalsete pilootkaevanduste avamisele. Hetkel kattuvad need maa-alad osaliselt juba kaevandamise lõpufaasis olevate ehitusmaavarade karjääridega – TEADMISEKS VÕETUD

• KSH programmis hinnatakse, kui palju jääb maanteetrassikoridori maardlaid ja mäeeraldisi, sh taotletavaid mäeeraldisi. Sama oluline on arvestada ka REP alaga kattuvate maavarade levialade ja perspektiivaladega, sh prognoosvaruga, mis võivad tulevikus täiendavate uuringute tulemusena riigile huvi pakkuda. - TÄPSUSTATUD

5

Keskkonnaministeerium

• Põhjavee valdkonnas täiendada eksperdi nõudeid (majandustegevuse registris hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba omav isik/ettevõte) – TÄIENDATUD

• Näidata mürahinnangus, kuidas tagatakse piirkonnas roheleppe eesmärk vähendada 2030. aastaks transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste arvu 30%.

Maantee ehitus algab eeldatavasti peale 2030. aastat, mistõttu ei ole võimalik selle projektiga panustada 2030. a eesmärkidesse. KSH raames hinnatakse ja modelleeritakse müratasemete muutust ning kavandatakse müratõkkeid lähtuvalt kehtivatest nõuetest ja vajadustest eelkõige detailse lahenduse etapis. Kõigile hetkel kehtivatele normdokumentidele on viidatud.

6

1 2

3 4

5 6

04.06.2023

2

Natura hindamise eksperdil varasem Natura asjakohase hindamise kogemus, keskkonnamõju hindamise või planeeringu KSH raames.

Kliimamuutuste ekspert – hariduseks magistrikraad keskkonna valdkonnas.

Lisatud loodus- (sh metsa-)maastike sidususe ekspert raadamisuuringu LÜs.

Pädevusnõudeid täpsustatud eeltasuvusarvutuses ja liiklusuuringus

Eksperdirühma kaasatud ornitoloog – ootused ja pädevusnõuded täpsustamisel.

Ekspertide kaasamine

7

Keskkonnaamet

• LS ja programmis ning selle lisas 1 ei ole nimetatud projekteeritavaid loodusobjekte, teeme ettepaneku need lisada.

Vastus: Projekteeritavate loodusobjektidega on otstarbekas arvestada KSH aruande koostamise staadiumis sel hetkel oleva info põhjal. Vastav täpsustus on lisatud ptk 5.3.2

• Kui mõju ulatub planeeringualast väljapoole ja sinna jääb mõni Natura 2000 võrgustiku ala, siis Natura hindamisel tuleb käsitleda ka neid alasid ja hinnata mõju nende alade kaitse eesmärkidele. – TÄPSUSTATUD

8

• Hinnata, kas uue trassiga kaasneb kuivenduse mõju, palume see lisada. Veerežiimi muutus on LS ja programmis mitmel pool nimetatud olulise mõjutegurina. Oluline on teha vete praeguse liikumise ja uue tee järgse vete liikumise analüüs.

Vastus: Vastavalt nõuetele ei tohi kavandatud teerajatised endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist kui see mõjutab ebasoodsalt looduskeskkonda.

Projekteerimisnormide täitmiseks tehakse detailse lahenduse koostamisel eelprojekti koostamise käigus hüdrogeoloogiline, topo- geodeetiline, geotehniline, hüdroloogiline uuring. Samuti käsitletakse teemat KSH käigus ja vajadusel määratakse leevendusmeetmed.

9

• Võrdluskriteeriumites (lisa 1) kaitsealad: sarnaselt Natura 2000 võrgustiku aladele peab ka kaitsealade korral hindama, kas kavandatav tegevus on kooskõlas alade kaitse eesmärkidega või mitte kui esineb vastuolu või seisund halveneb, siis ei saa tegevust lubada. Lisaks kaitsealadele nimetada ka hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid. TÄPSUSTATUD

• Võrdluskriteeriumites (lisa 1) täiendada „kaitstavad liigid“ kirjeldust: Püsielupaigas ei saa tegevust lubada, kui esineb vastuolu kaitse eesmärkidega ja seisund halveneb, ülejäänud liikide elupaikades sõltub, kas tegemist on väljaspool kaitstavaid alasid olevate liikidega või mitte. JUBA OLEMAS

1 0

Mis info alusel asukoha eelvaliku etapp ja selle käigus tehtav mõju hindamine ning sellega seotud otsused tehakse, kui enamik keskkonnauuringuid kavandatud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse etappi?

Vastus: Elusloodus on pidevas muutumises ning praktika näitab, et paar aastat varem tehtud inventuurid projekteerimise etapis ei pruugi enam pädeda. Mõjud looduskeskkonnale on hästi välditavad oskusliku projekteerija ja pädeva keskkonnaeksperdi koostöös projekteerimise käigus. Teie poolt toodud näite puhul selgub see, kas ja kuidas trass mõjutab sooelupaiku, kindlasti alles detailse lahenduse käigus, mille puhul oleme juba täna ette näinud, et elustiku uuring on vajalik läbi viia. Samuti on ptk 5.2 ette nähtud asukohavaliku etapile väga ulatuslik ekspertgrupi koosseis, mis aitab maandada riske.

1 1

L. Kruuse –Tallinna poolt tulles mahasõit Kukrusele (asula, Kohtla-Järve linnaosa) ebamugavalt lahendatud

Lammasmäe puhkekeskus – soov maanteelt juurdepääsu tagamiseks mõlemas liikumissuunas

Juurdepääsud täpsustuvad detailse lahenduse staadiumis ja sõltuvad paljuski maanteetrassi asukohast. 2+2 maanteel juurdepääsud eelkõige läbi kogujateede.

Muud ettepanekud

7 8

9 10

11 12

04.06.2023

3

Algne: Haljala-Kukruse riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on tagada ohutu ja turvaline maanteetransport regionaalsete (majandus)keskuste vahel, et vähendada piirkondlikke arenguerinevusi läbi aegruumiliste vahemaade vähendamise, suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, rahuldada kõigi kasutajate liikuvus- ja transpordivajadus ning juurdepääs kõigile piirkondadele, sh ka hõredamalt asustatud piirkondadele.

Uus: Haljala-Kukruse riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on luua TEN-T üldvõrgustiku nõuetele vastavad teeliikluse ja -transpordi tingimused, et tagada nii rahvusvahelised kui riigisisesed paremad ühendused, sh läbi aegruumiliste vahemaade vähendamise ja parema juurdepääsetavuse ning luua sellega eeldused majanduskasvuks, konkurentsivõime tõusuks ja piirkondlikke arenguerinevuste vähendamiseks.

Eesmärgi sõnastus Arutelude tulemused

Huvi ja teadmine on olemas

Muudatusi kriteeriumitele/põhimõtetele ei esitatud

Küsimused olid väga praktilised ning eelkõige kohalikke liiklusolusid puudutavad

Tunti muret, et planeerimisprotsess on nii pikk

Küsiti maade võõrandamise ja kompensatsioonimeetmete kohta

Sooviti, et uus trass toetaks igakülgselt kohalikke elu, äritegevust ja paraneks liikuvus

1 4

Kas juhtrühm soovib saada täiendatud lähteseisukohad, KSH programmi ning uuringute lähteülesanded ülevaatamiseks?

Järgmise etapi jaoks hankedokumendid saadame kirjalikult ülevaatamiseks

Kuidas edasi? Kuidas edasi > asukoha valik

Asukohavaliku etapi hange  2023 II pool

Trassialternatiivide visandamine, uuringud ja alternatiivide võrdlemine  2024

Esialgsete tulemuste tutvustus  2025 algus

Mõjude hindamine, eskiisprojekti koostamine ja parima trassi valik  2025

Kooskõlastamine  2026

Asukohavaliku avalikustamine  2026

Vastuvõtmine Vabariigi Valitsuses  2026 lõpp

13 14

15 16

17