PROTOKOLL nr 1
Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH programmi koostamine
Teema: Juhtrühma koosolek
Kuupäev: 17.10.2022 kl 13:00 – 14:30
Asukoht: Rahandusministeerium, MS Teams
Protokollija: Sander Lõuk
Osalejad:
Anne Martin – Rahandusministeerium
Heddy Klasen – Rahandusministeerium
Ants Orav – Rahandusministeerium
Janika Merisalu – Rahandusministeerium
Kadi-Kaisa Kaljuveer – Rahandusministeerium
Tiit Toos - Rahandusministeerium
Kadri Auväärt – Kaitseministeerium
Janek Kivi – Põllumajandus- ja Toiduamet
Julia Bergstein – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Peep Vassiljev – Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit
Eve East – Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Janne Tamm – Eesti Geoloogiateenistus
Anu Lillak – Muinsuskaitseamet
Maarja Muks – Tarbijakaitse- ja Järelvalveamet
Heigo Olu – Päästeamet
Helve Hunt – Maaeluministeerium
Irma Pakkonen – Keskkonnaamet
Jelena Dmitrijeva – Terviseamet
Liisu Tamm – Terviseamet
Kristy Käärid – Keskkonnaministeerium
Margit Tennokene – Keskkonnaministeerium
Reet Roosalu – Maa-amet
Agur Tehver – Politsei- ja Piirivalveamet
Kaie Kruusma – Transpordiamet
Triin Lepland – Skepast&Puhkim OÜ
Aide Kaar – Skepast&Puhkim OÜ
Sander Lõuk – Skepast&Puhkim OÜ
Rahandusministeerium ja konsultant andsid ülevaate Haljala-Kukruse maantee eriplaneeringu eesmärkidest ning vajadusest, ajakavast, hetkeseisust ja ootustest juhtrühmale.
Kohtumisel arutatud teemad:
Mis saab koostatavatest ÜP-dest pärast REP-i kehtestamist ning kas neid tuleb muutma hakata? Põhimõtteliselt kirjutab REP kehtestatavas trassikoridoris ÜP üle ning selles osas hakkab kehtima REP-i lahendus. ÜP-sid muuta ei ole vaja.
Kuidas lahendatakse maapõueseaduse ja REP-i vahelised võimalikud konfliktid? Maa-ameti sõnul tuleb erinevad variandid läbi kaaluda ja juhul, kui realistlikke alternatiive ei leidu, siis on võimalik trassikoridori kavandamine maardlale. Riiklikule trassile on vajadusel MaaPS-is lubatud erandid.
Mis saab altkaevandatud aladega? Praeguses etapis ei ole need välistatud ja sellega tuleb edasisel analüüsimisel arvestada.
Kuidas käsitletakse teedeehituseks vajaliku materjali kättesaadavust teetrassi lähedusest? Hetkel on arutamisel, kas ja mil määral seda planeeringu etapis arvestada saab. Keeruline on analüüsida, sest ehitusaeg on kaugel tulevikus (10+ aastat). Eesti Geoloogiateenistuse poolt peaks eeldatavasti järgmisel aastal algama ning 2024-2025 valmima maavara varustuskindluse analüüs. Nendes analüüsides saab trassikoridoriga arvestada ja analüüsi järel saab öelda ka, millist maavara ja kui palju on.
Mis saab siseriiklikest kaitstavatest aladest? Esimeses järgus ei ole neid välistatud. Keskkonnaministeerium andis kommentaari, et siseriiklikud kaitsealad tuleks ka siiski esimese hooga välistada. Kui dokumendid tulevad kooskõlastuseks, siis see ettepanek kindlasti tehakse.
Kaaluda võiks, et tiheasustusalasid ei peaks tingimata vältima (võib arengule halvasti mõjuda). Trassi möödaviimisel linnadest ja alevikest on oht, et see võib halvata muu kohalikku elu. Tingimata 3 min kiiremini Narvasse jõuda ei pruugi olla piisavalt vajalik. Maa-ameti sõnul on tavapärane praktika ka vajadusel maade võõrandamine.
Kuna toidujulgeolek on oluline teema, siis väärtuslikke põllumajandusmaid võiks vältida. Väärtuslikke põllumaid asub piirkonnas palju.
Planeerimisfaasis tehakse kultuurimälestiste osas arhiivmaterjali analüüs. Võib tekkida juurde punaseid alasid. Kui kuskil on suuremaid kalmistuid, siis sealt mitte teed kavandada. Kui asulakoht, siis pole vaja tingimata välistada. Aga kui on kalmistukoht, siis võiks ehk välistada. MKA saab saata arheoloogiatundlike alade osas sisendi.
Kas ja milliseid kriteeriume veel kõrgendatud tähelepanu all vaadeldakse? Teine osa kriteeriumitest, mida hakatakse võrdlema trassialternatiivide omavahelisel kõrvutamisel, need saavad kokku okt-nov jooksul. Seejärel saab sinna enne avalikustamist sisendit anda.
Miks just esmaselt sellised alad välistatud? Tegemist on esialgsete aladega, mida ekspertrühma hinnangul tuleks vältida. Ekspertrühm on arvestanud varasemaid kogemusi maanteekoridoride planeerimisest/projekteerimisest ja RB kogemusi. Trassikoridoride joonistamiseks on vajalik, et oleks mingisugune nägemus, mida esialgu arvestada. Vastasel juhul on kõik alad nö „kollased“ ning on keeruline asukohavalikuga edasi liikuda.
Metoodiliselt on kasutusel välistavad- ja kaalutluskriteeriumid. Kui välistavate kriteeriumite rakendamisel ei osutu enam trassi kavandamine võimalikuks, siis tullakse sellesse etappi tagasi ja avatakse uuesti arutelu, milliseid möönduseid on võimalik teha, et ei tekiks olukorda, kus poleks võimalik trassi valida.
Võib juhtuda, et hoonete ja maade võõrandamine teedeehituse tarbeks osutub vajalikuks. Eriti kui on soov mööduda tiheasustusalade lähedalt.
Ristmikud tuleks väga kriitiliselt üle vaadata, st kas uutel ristmikel on piisavalt kasutajaskonda. Halvaks näiteks on üledimensioneeritud Mäo ja Kukruse liiklussõlm. Aaspere viadukti ehitamisel on kasutatud palju tee-ehituseks sobivat materjali pinnasetäiteks, aga peaksime edaspidi tänapäevasemaid tehnoloogiaid vaatama ja vältima taastumatute maavarade kasutamist. Võimalusel eelistada rohkem kogujateid. Eelkõige oleks ettepanek ristmikud kavandada selliselt, et oleks tagatud ohutus.
REP-i teelõik on osa TEN-T võrgust, mis peab olema välja ehitatud 2050. aastaks. Sobilikud lahendused lisaks 2+2 võivad olla ka 1+2 või 1+1, kus sõidurajad on omavahel eraldatud piirdega.
Asukohavalikus käsitletakse 350 m koridori selleks, et oleks igaks juhuks suurem ruum projekteerimiseks. Koridori laius on võetud arvestades varasemaid planeeringute ja projekteerimiste kogemusi.
Millal võiks selguda tee laius? Hetkel on mõistlik arvestada 2+2, et hoida võimalused tuleviku osas lahti. Pärast REP-i kehtestamist selgub täpsemalt.
Kui kriteeriumite osa kokku saab, siis sellele on oluline juhtrühmalt tagasisidet saada.
Kui kaua on dokumentide ülevaatamiseks enne juhtrühma toimumist aega? Juhtrühma käskkiri on uuendamisel, selle kohaselt on aega 5 tööpäeva. Võimalusel esitatakse varem. Muinsuskaitseameti sõnul võib juhtuda, et sõltuvalt päevast ei pruugi õnnestuda 5 päeva jooksul tagasisidet anda. Maaeluministeerium tõdeb samuti, et 5 tööpäeva jooksul ei jõua tõenäoliselt korralikult tagasisidet anda ja see võiks olla pigem 2 nädalat. Rahandusministeerium ja konsultant arutavad seda teemat omavahel.
Maaeluministeerium soovib juhtrühma koosolekul esitatud slaidimaterjali ka endale saada. Slaidimaterjal saadetakse kõigile osapooltele.
Eesti Geoloogiateenistus soovib kaardikihte saada. Trassikoridorid tekivad alles 2024–2025, neid ei ole võimalik varem edastada. Planeeringuala kaardikiht on võimalik edastada koheselt.
Kas on plaanis luua Sharepointi kaust kuhu lisatakse töömaterjalid? Plaanis on luua eraldi planeeringu portaal avalikkusele, kuhu lähevad kõik materjalid ülesse. Hetkel saadame meilitsi, vajadusel saab juhtrühma materjalid ka kuhugi keskkonda (nt Sharepointi) ülesse laadida.
Järgmine juhtrühma koosolek on planeeritud detsembris.