Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 2-1/41839-1 |
Registreeritud | 21.11.2023 |
Sünkroonitud | 10.05.2024 |
Liik | Kiri VÄLJA |
Funktsioon | 2 Teabehaldus |
Sari | 2-1 Kirjavahetus ja pöördumised üld-ja administratiivsetes küsimustes |
Toimik | 2-1/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon, Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon, Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Kristi Asser (SKA, Laste heaolu osakond, Ennetustalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalkindlustusamet (taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Lasteabitelefoni 116 111 tulemuslikkuse uuring
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Uuringu eesmärk üldiselt on hinnata Lasteabi tegevuse tulemuslikkust abivajava või hädaohus oleva
lapse kohta info edastamisel kohalikule omavalitsusele ning seotud võrgustikele ning teha
põhistatud ettepanekuid Lasteabi töö tõhustamiseks. Sealhulgas uuritakse Lasteabi rolli varajase
märkamise vaates, Lasteabi koostöö ja infovahetuse efektiivsust ning kuidas Lasteabi tegevus toetab
lapse abini jõudmist. Selleks:
1. analüüsitakse teiste Eestiga sarnaste või Eesti jaoks eeskujulike riikide praktikaid.
2. Analüüsitakse Lasteabi pöördumisi abivajavate ja hädaohus olevate laste osas (Lasteabi
tegevust, sh info edastamist STAR keskkonda sisestatud info, olukorra kirjelduse ja
toimingute põhjal)
3. Analüüsitakse pöördumistega seotud abivajavate või hädaohus olevate laste menetlusinfot ja
ajalugu sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (edaspidi STAR).
4. Analüüsitakse Lasteabi, lastekaitse ja seotud võrgustike (politsei, häirekeskus,
meditsiiniasutused) vaateid ja seisukohti ning arvamusi kvalitatiivmeetodite abil ja kuidas
Lasteabi ja võrgustike vahelist infovahetust parandada.
Täiendus: Uuringu raames intervjueeritakse lastekaitsetöötajaid ja teisi võrgustiku osapooli nende
kogemuste ja vaadete osas, mis puutavad Lasteabi ja lastekaitse vahelist koostööd ja Lasteabi
tulemuslikkust. Intervjuud on üldistavad ja nende raames ei käsitleta konkreetseid juhtmeid ega
asjaolusid. Tagamaks, et seda ei juhtuks vestluse käigus kogemata, selgitatakse intervjuu ja
andmekaitse põhimõtteid intervjueeritavatele eelinfona ning intervjuu alguses. Intervjuud viiakse
läbi fookusgruppide ja süvaintervjuude vormis. Intervjuude salvestusi hoitakse turvatud
võrguketastel, kuhu on ligipääs ainult projektiga seotud inimestel. Salvestused kustutatakse peale
projekti lõppu (määratakse tähtaeg samadel alustel, mis uuringus kasutatavate teiste andmekogude
puhul, täpsemalt punktis 7).
Nende allikate ja meetodite abil antakse soovitusi Lasteabi töö tõhustamiseks, analüüsitakse
Lasteabi tulemuslikkust ja luuakse eeldatav Lasteabi mõju mudel.
Eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni lube taotletakse 2. ja 3. tegevuse jaoks. Täpsemalt
uuritakse Lasteabi tegevusi abivajavate või hädaohus olevate laste osas STAR keskkonda sisestatud
informatsiooni põhjal. Selleks, et hinnata Lasteabi pöördumise asjakohasust ja vastavust tegelikule
olukorrale, vaadeldakse väiksemas valimis varasemat menetlusinfot (varasemad menetlused,
pöördumised, toimingud, juhtumiplaan ja rakendatud abinõud). STAR keskkonnas olev
menetlusinfo võimaldab analüüsida, kuidas lastekaitsetöötajad on Lasteabi poolt edastatud infot
hinnanud ja kuivõrd abistav see on olnud. Lasteabisse pöördunud laste profiil aitab selgitada, kas ja
milliste teemade puhul on Lasteabi tulemuslik varajase märkamise vaates või millise edasise käigu
annab juhtumile Lasteabi pöördumine ja tegevus.
Selliste andmete kasutamine on vältimatu, kuna teisi sarnaseid otseseid allikaid, mis võimaldaks
Lasteabi tööd analüüsida ja parandusettepanekuid pakkuda, ei ole. Uuringus kasutatakse ka teiseseid
hinnanguid, näiteks lastekaitsetöötajate jt võrgustiku osapoolte seisukohti, ent need on tõenäoliselt
üldsõnalised ja võivad olla teistest asjaoludest sisuliselt mõjutatud. Näiteks võivad
lastekaitsetöötajad olla infovahetuse osas pessimistlikud negatiivse STAR kasutajakogemuse, mitte
Lasteabi töö tõttu. Ka võivad neil kognitiivsete kallete tõttu meeles olla mõned juhtumid, näiteks
ekstreemsed või hiljutised, ent mitte selged seaduspärad, eriti seetõttu, et lastekaitse valdkonnas on
spetsialistidel suur töökoormus. Samuti on lastekaitsetöötajad infovahetuses teine osapool ja ka see
võib nende vaateid mõjutada. Seetõttu pakub STAR andmete analüüsimine tasakaalustavat,
erapooletut ja otsest vaadet andmetesse, võimaldades infovahetuse parameetrid selgelt kaardistada
ning leida kohad, kus infovahetust parandada. Väiksemas mahus laste menetlusinfo jms sügavam
analüüs võimaldab saada aru, millist rolli mängib Lasteabi laste ja perede probleemide varajases
märkamises ja anda sellest tulenevalt soovitusi selle rolli realiseerimiseks.
Vastutav töötleja eemaldab STAR andmetest enne volitatud töötlejale üleandmist isiku tuvastamist
võimaldavad andmed (nt isikukood, täpne elukoht, nimed) ja asendab need pseudonüümidega.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
1. Uuringu läbiviimine on seotud Sotsiaalministeeriumi eesmärkide ja prioriteetsete ülesannete
täitmisega. Heaolu arengukavas 2023-20301 on laste ja perede valdkonna üks tegevussuundi
lastekaitsekorralduse uuendamine, mille raames tuleb luua võimalused lapse abivajaduse
ennetamiseks ja võimalikult varajaseks märkamiseks ning vajaliku toe õigeaegseks
pakkumiseks, samuti täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui riikliku lastekaitset korraldava
asutuse ja järelevalveasutuse pädevust ja ülesandeid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse
üksuste toetamisel ning nende lastekaitselise tegevuse ja teenuste nõuetekohasuse
kontrollimisel. Sellega kooskõlas valmistab Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste
suhete osakond ette laste heaolu reformi, mille aluseks on 2023. aasta II kvartalis valmiv
lastekaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus (tegevus on ka Vabariigi Valitsuse 2023-
2027 tegevusprogrammis 2 ). Reformi eesmärgid on parandada abivajavate laste varajast
märkamist ja abistamist ning tõhustada juhtumikorraldust ja kvaliteedi tagamist
lastekaitsetöös, et laste ja perede abistamine oleks tulemuslikum. Selleks on vaja suurendada
valdkondadeülest ja spetsialistide vahelist koostööd ning vaadata üle kohaliku ja riigi tasandi
lastekaitsealased ülesanded, samuti muuta kasutajasõbralikumaks STAR kui
lastekaitsetöötaja keskne töövahend. Uuringu tulemused aitavad reformi elluviimisele
kaasa, sest aitavad välja selgitada, kas praegu lasteabiteenuse näol riigi poolt pakutav
tugi kohaliku tasandi lastekaitsele on piisav ja tõhus ning millised on võimalused
1 Heaolu arengukava 2023-2030 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu-arengukava-20 2 Vabariigi Valitsuse 2023-2027 tegevusprogramm. Kättesaadav: https://valitsus.ee/media/6186/download
koostöö ja andmevahetuse parandamiseks. Samuti annab uuring teavet selle kohta, kui
hästi toimib praegu lastekaitseseaduses kirjeldatud hädaohus olevate laste abistamise
süsteem ja kuidas saaks seotud asutuste koostööd ja andmevahetust parandada, et
tagada ohus oleva lapse kiire abistamine. Lisaks annab uuring sisendit STAR-i
arendamisele kasutajasõbralikumaks töövahendiks.
2. Uuring panustab 2023. a läbivalt olulistesse teemadesse, sest uurib eri valdkondade ja
asutuste koostöö toimimist ja kitsaskohti hädaohus olevate laste abistamisel (SKA lasteabi,
PPA, Häirekeskus, haiglad). Uuringu tulemused annavad sisendit takistuste vähendamiseks
asutuste koostöös. Samuti toetab uuring rohepöörde eesmärke, sest aitab selgitada STAR-i
kaudu toimuva infovahetuse ja koostöö arenguvajadusi, et selle põhjal arendada STAR-i
veelgi paremaks ja mugavamaks andmevahetuse ja koostöö kanaliks, vähendades vajadust
info vahetamiseks paberkandjal ja e-kirjadega (digiprügi).
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
On läbi mõeldud, milline on minimaalne sobiv andmestik analüüsi läbi viimiseks ja nii ei küsita
näiteks andmeid kõigi pöördumiste kohta, samuti kõigi juhtumite detailsemat infot (juhtumiplaane).
Laste delikaatsed isikuandmed (isikukood, täpne elukoht, lapse ja pere nimed)
pseudonümiseeritakse, et võimaldada küll seoste loomist, ent mitte laste ära tundmist.
Andmesubjektile ei kaasne uuringuga kohustusi, kuna vaadeldakse juba salvestatud andmeid.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Taotleja (Sotsiaalkindlustusamet) teeb andmetest väljavõtu, pseudonümiseerib andmed ja edastab
need krüpteeritult ja kasutades turvalist vahenduskeskkonda uuringu läbiviija kontaktile ehk Kantar
Emori (volitatud töötleja) töötajale.
Täiendus: Andmete edastamiseks kasutatakse riiklikku turvatud ühistöökeskkonda Kontor
(kontor.rik.ee). Kontor keskkonnas saab dokumente jagada ainult nende kasutajate vahel, kes on
Kontor keskkonda administraatori poolt lisatud ning kellele on antud vastavale dokumendile
juurdepääsuõigus, samuti läbib kasutaja igakordselt autentimise. Lisaks krüpteeritakse andmed
isikupõhiselt ID-kaardi tarkvaraga. Volitatud töötleja ei kasuta andmete hoidmiseks ja töötlemiseks
pilveteenuseid, vaid hoiab andmeid turvatud võrguketastel.
Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud uuringu läbiviijaga (AS Emor) töövõtulepingu (5.2-9/3598-1),
milles on viidatud, et pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid
õigusakte. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise,
juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
1. Vastutava töötleja üldandmed3 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis -
1.3 Registrikood või isikukood 7000 1975
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
3Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
(Sotsiaalkindlustusameti Tallinna kontor)
Pepleri 35, 51003 Tartu (Sotsiaalkindlustusameti
Tartu kontor)
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne
registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
1.6 Kontaktandmed
telefon, e-post
(+372) 612 1360;
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut
läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-
le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete
registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms
Teadusuuringu läbiviimise õiguslik aluseks on IKS §
6 lg 5 ja SKA põhimääruse § 6 p 10, mille järgi
Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on riiklike
lastekaitseteenuste korraldamine.
Uuringut rahastatakse osaliselt
Sotsiaalministeeriumile 2023. aastaks riigieelarvest
eraldatud teadus-arenduse (TA) vahenditest
(Analüüsikomitee koosoleku memo 07.12.2022).
Projekt on kooskõlastatud Riigi Tugiteenuste poolt ja
vastab teadus- ja arendusprojekti viiele
põhiomadusele, mis kinnitab, et raport on (i)avalikult
kättesaadav ning (ii) vastab teadus-arenduse
kriteeriumitele (uudne, loominguline, ettenägematute
tulemustega, süstemaatiline ja ülekantav).
3. Uuringu tellija
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja
talle edastatakse vaid uuringu tulem
Sotsiaalkindlustusamet, koordineeriv osapool
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine
Isikuandmed on vajalikud uurimaks, kuidas Lasteabi
poolt omavalitsusele edastatud pöördumine STAR-is,
mille koostamisel tuginetakse Lasteabile laekunud
pöördumise sisule, kuid ka teistelt ametiasutustelt
(HÄ, PPA jt) saadud informatsioonile, toetab
lastekaitsetöötajat lapse abivajaduse esmasel
hindamisel, abi pakkumisel ja otsuse langetamisel
juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise
osas.
Täpsemad uurimisküsimused on järgmised (paksus
kirjas on välja toodud andmeid puudutavad
uuringuküsimused):
• Millised on Eestile erinevatel põhjustel eeskujudeks
olevates riikides Lasteabiga sarnaseid ülesandeid
täitvate asutuste praktikad ning õppetunnid ja millised
neist ja miks sobiksid ka Eestis rakendamiseks?
• Millist infot ja kuidas on Lasteabi kohalikule
omavalitsusele abivajava lapse kohta edastanud,
millised on olnud tulemused ja mida oleks
eesmärkide saavutamiseks vaja muuta?
• Millist infot ja kuidas on Lasteabi kohalikule
omavalitsusele hädasoleva lapse kohta edastanud
ning kuidas on läbi viidud hädaohus lapse
olukorra hindamist ja esialgsete meetmete
kohandamist, millised on olnud tulemused,
kuivõrd ja kuidas erineb see lastekaitsetöötajate
hilisematest hinnangutest ja mida oleks
eesmärkide saavutamiseks vaja
parandada/muuta?
• Kui palju Lasteabi poolt vahendatud juhtumitest
puudutavad varajases probleemide staadiumis
peresid ja lapsi ja kuidas varajast märkamist võiks
soodustada?
• Tulenevalt leitust ja allikatest, milline on Lasteabi
tegevuse ja eeldatava mõju esialgne mudel ning
roll lastekaitse valdkonnas?
• Millised on rakendatavad võimalused, et Lasteabi
saaks edaspidi jooksvat tagasisidet enda töö väljundite
ja tulemuste kohta?
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid
töödeldakse ning valimi suurus
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete
ning kui palju neid on
Uuringus võetakse välja järgmised andmed:
1. Abivajavad lapsed:
1000 Lasteabi poolt 2023. a (märts-
detsember) koostatud pöördumist abivajavate
laste kohta ja nendega seotud laste
menetlusinfo STARis alates 2021. a. Väljavõtt
tehakse, pidades silmas kogupopulatsiooni
taustatunnuseid (regioon; asulatüüp linn-maa;
menetluse tüüp)
Sellest 1000-st pöördumisest ja seotud infost
iga 10. juhtumi kohta (kokku 100) detailsem
info (abinõud, toimingud, juhtumiplaan).
Täiendus: Valiku aluseks on süstemaatiline
juhuvalim.
2. Hädaohus olevat lapsed:
400 Lasteabi poolt 2023. a (märts-detsember)
koostatud pöördumist hädasolevate laste
kohta ja nendega seotud laste menetlusinfo
STARis alates 2021. a. Väljavõtt tehakse,
pidades silmas kogupopulatsiooni
taustatunnuseid (regioon; asulatüüp linn-maa;
menetluse tüüp)
Sellest 400-st pöördumisest ja seotud infost 50
juhtumi kohta detailsem info (abinõud,
toimingud, juhtumiplaan).
Täiendus: Hädaohus olevate laste juhtumite
valik süvaanalüüsi toimub ettekavatsetud
valimi alusel ning valiku teostamise aluseks
on lasteabi nõustaja poolt sisestatud
pöördumise info (teate teema ja teate sisu).
Valimisse on planeeritud 50 juhtumit
põhimõttel, et lapse hädaohtu sattumine oleks
tingitud erinevatest asjaoludest:
väärkohtlemine, lapse hooletusse jätmine,
vaimse tervise probleemid, kodust ära
jooksmine.
Täiendus: Kokku võetakse STAR-ist 1400
pöördumise menetlusinfo.
Täiendus: Ühe pöördumisega võib olla
seotud enam kui üks andmesubjekt, kelleks on
enamasti Lasteabi pöördumise subjekti õed-
vennad, vanemad või eestkostja. Nende
andmeid töödeldakse tuvastamaks
perekondlikke või muid liiki sidemeid
pöördumise subjektiga, nende subjektide
põhist menetlusinfot või juhtumiplaane eraldi
välja ei küsita. Küll aga võivad kõrvalised
andmesubjektid olla pöördumise subjektiga
seotud toimingute või juhtumiplaanide infos
(vabaväljadel). Kõik
identifitseerimistunnused (sh vabaväljadel
olev info) pseudonümiseeritakse või
anonümiseeritakse vastutava töötleja poolt, et
võimaldada seoste loomine ilma isikuid
tuvastamata.
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
Lapse registreeritud ja tegelik elukoht (täiendus:
omavalitsuse või linnaosavalitsuse täpsusega),
sünniaeg, sugu. Lapsega seotud toimingud ja
menetlusinfo STARis alates 2021. a. sh menetlused,
pöördumised, toimingud ja rakendatud abinõud.
Lapse lastekaitsealaste juhtumiplaanide väljavõtted.
Täiendus: Põhjaliku ülevaate andmetest
andmeväljade kaupa ja nende vajalikkusest
uurimistöö vaates annab taotluse Lisa 3.
Andmed STAR andmebaasist:
Andmed pöördumise kohta:
Andmed volitatud töötleja kohta
Pöördumise andmed
Siduva toimingu andmed
Asutuse andmed (pöördumise vastuvõtja)
Subjekti andmed (laps, keda pöördumised
puudutavad)
Lapse andmed alates 2021. a:
Täiendus: Lapse ja menetlussubjektide
nimed ja omavahelised seosed
(pseudonümiseeritult)
Täiendus: Isikukood (pseudonümiseeritult)
Täiendus: Elukoht piirkonna (omavalitsuse
või linnaosavalitsuse täpsusega)
Erivajaduse, puude ja töövõime andmed
Eestkoste andmed
Hindamiste andmed
Juhtumiplaani andmed sotsiaalhoolekande
seaduse § 9 alusel
Isikule makstud toetuste andmed
Isiku teenust saama suunamise otsuste
andmed
Alla 18-aastase isiku vanema hooldusõiguse,
perest eraldamise ja paigutamise andmed
Andmed menetluste kohta
Haldusmenetluse (toimingute) andmed
Menetlusega seotud dokumentide andmed
6. Isikuandmete allikad
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid,
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister STAR
7. Uuringu vajadusteks kogutud
isikuandmete säilitamine, aeg ja
põhjendus
Vastavalt SKA ja Kantar Emori vahelisele lepingule
on töövõtjal ehk Emoril kohustus uuringu käigus
kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja
hulgana, mis välistab nende samastamise
konkreetsete isikutega, välja arvatud kui kokkuleppel
tellijaga otsustatakse andmekogus olevad andmed
(osaliselt või tervikuna) hävitada. Andmekogusid
võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet
nendega kaasa ei anta.
Töövõtja krüpteerib vastavad andmekogud hiljemalt
kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale,
mida töövõtja kinnitab allkirjaga eraldi aktil.
Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja
tingimused lepivad pooled kokku valmis töö
üleandmisel.
Täiendus: AS Emoriga sõlmitud lepingu nr 5.2-
9/3598- 1 punktis 4.1 on kokku lepitud, et lõppraporti
mustandi üleandmine toimub mitte hiljem kui
10.05.2024. Ajakava on võimalik kohandada lepingu
täitmise käigus eeldusel, et parandatud lõppraporti
esitamine toimub hiljemalt 2024. a juuni lõpus.
Andmekogu maksimaalne säilitamistähtaeg jääb
2024. aasta IV kvartalisse. Seda seetõttu, et sel hetkel
võib olla täiendavaid kaalutlusi andmete säilitamise
aja osas (nt teadustöö, kvaliteedikontroll vms).
7.1 Isikuandmete umbisikustamise
(kodeerimise) viib läbi vastutav töötaja
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
andmete töötleja (uuringu läbiviija)
andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse osutaja
on volitatud töötlejaks, palun täitke ka lahtrid
volitatud töötleja kohta lisas nr 1)
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis,
mis säilitatakse
Täiendus: Vastutav töötleja (Sotsiaalkindlustusamet)
viib läbi andmete pseudonümiseerimise ja edastab
volitatud töötlejale pseudonümiseeritud andmed.
Pseudonüümi võti on vastutaval töötlejal ning seda
hoitakse piiratud ligipääsuga kaustas laste heaolu
osakonna turvatud võrgukettal. Pseudonüümi võtit
säilitatakse sarnaselt andmekogude
säilitamistähtajaga maksimaalselt 2024 a. lõpuni.
Pseudonümiseeritud andmeid ei ole võimalik uuesti
isikustatud kujule viia, kuna pseudonümiseerimise
käigus võivad valemi alusel isikukoodi erinevatele
numbritele antud sümbolid korduda (samas on tagatud
pseudonüümide unikaalsus, et eristada juhtumeid).
Täpsustatud punktis 7, kuna rakendatakse sama
praktikat.
8. Andmesubjekti teavitamine
isikuandmete töötlemisest
Andmesubjekti teavitamine ei ole
võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti
huve, sest väljund on teaduslik üldistus;
loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega.
Täiendus: Kuivõrd uuringus töödeldakse suure hulga
inimeste andmeid, siis teavitatakse isikuid uuringuga
seotud isikuandmete töötlemisest
Sotsiaalkindlustusameti veebilehel ning tuuakse
sealjuures välja ka muu vajalik teave
(andmekaitsetingimused; isikuandmete töötlemine on
seaduslik, õiglane ja läbipaistev; töötlemisel
lähtutakse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse
printsiipidest; rakendatakse turvameetmeid, mis
kaitsevad isikuandmeid ebaseadusliku juurdepääsu ja
juhusliku kaotamise ning hävimise eest).
9. Isikuandmete edastamine välisriiki4 Ei
4Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel
isikuandmeid edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud
nõusolek, tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku
kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
Lisa 3: Andmeväljade loetelu ja põhjendused X
Leila Siiroja
õiguse ja järelevalve osakonna juhataja, peadirektori ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi
asutuse/äriühing/FIE nimi
As Emor
Registrikood või isikukood 10076576
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Maakri 21, Tallinn, Harjumaa, 10145
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Maakri 21, Tallinn, Harjumaa, 10145
Kontaktandmed
telefon, e-post
+372 626 8500