Taotlus

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p-de 3 ja 4 ja lg-te 3-6, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 24 lg 4 alusel, Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine“ alusel ja tulenevalt Liven AS 17. juuni 2020 algatamisettepanekust ning arvestades Keskkonnaameti ... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Põhja-Tallinnas Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 1,47 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks ning määrata ehitusõigus kuue kuni 5-korruselise äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Lisaks, et korrastada piirkonna liikluskorraldus on planeeritud alasse määratud Erika tn T3 transpordimaa krunt ning kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

2. Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarve korruselamute juhtotstarbeks.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 suurimaks tihedusnäitajaks kavandada kuni 1,05;

4.2 hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 18,5m;

4.3 detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ § 16 nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja -personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning - personali kasuks;

4.4 detailplaneeringu koostamisel teostada maa-ala keskkonnaseisundi hinnang ning pinnase ja põhjavee reostusuuring selleks pädevust omava isiku poolt arvestades planeeringu eesmärke, piirkonnas tehtud geoloogilisi ja keskkonnauuringuid. Keskkonnaseisundi hinnangus anda ülevaade maa-alal ja lähialal varem toimunud tegevustes, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edaspidisteks tegevusteks. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostusuuringu lähteülesande koostamisel kaasata Tallinna

2

Strateegiakeskuse spetsialisti (640 4285, [email protected]). Juhime tähelepanu asjaolule, et tuvastatud keskkonnareostuse likvideerimise võimaluse puudumisel, nt majanduslikel, tehnilisel või muul põhjusel, ei ole võimalik realiseerida detailplaneeringu algatamisettepanekus kirjeldatut;

4.5 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Hinnata ala müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Esitada pädeva ettevõtte poolt koostatud liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks. Tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele;

4.6 hoone tehnosüsteemide (nt ventilatsioon) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB ja naabruses asub I müra kategooria ala, kus kehtib päeval piirväärtus 45 dB ja öösel 35 dB. Samuti tuleb arvestada transpordimaalt tuleneva müraga mis mõjutab antud arendust;

4.7 soovituslik on hoone projekteerimisel lähtuda standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" või tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses (mõõtmiste tellimine on samuti soovituslik). Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele;

4.8 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistusiseselt näha ette hoone mahus paikneva maa- aluse parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni;

4.9 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

4.10 tagada planeeringualal ning naaberkinnistul kasvavate oluliseks hinnatud puude kasvutingimuste säilimine, käsitleda ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra);

4.11 maa-aluse hoonestusala kavandamisel arvestada olemasoleva tänavahaljastusega ja pidada silmas, et maa-aluse parkimiskorruse rajamisel oleks võimalik tagada tänavapuude kasvutingimuste säilimine. Lisada planeeringumaterjalidesse pädeva spetsialisti arvamus puude säilimiseks vajalike meetmete kohta, vajadusel korrigeerida maa-aluse korruse ulatust;

4.12 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

4.13 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus;

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasata Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 25 lõikes 1 ja lõikes 2 nimetatud isikud, Päästeameti Põhja Päästekeskus, Maa-amet, Terviseamet, Keskonnaamet, Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus (ruumiloome kompetentsikeskus ja linna ettevõtlusteenistus),

3

Tallinna Transpordiamet ning teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada.

6. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik tagab oma kulul detailplaneeringus kavandatavate avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude, üldkasutatava haljastuse ja vajadusel muude avalikult kasutatavate objektide valmisehitamise ja/või olemasolevate objektide ümberehitamise. Avalike rajatiste valmis- või ümberehitamiseks sõlmib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 131 kohase halduslepingu, kus detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse objektid rajada ja/või objektide ehitamist (kaas)finantseerida.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande menetluse ning koostöös Põhja-Tallinna Valitsusega detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

9. Algatada Erika tn 12 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel on eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel:

9.1 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda ning arvestades, et Erika tänava liiklusmüraga seoses on juba varasemalt esitatud korduvalt kaebusi siis võib eeldada, et detailplaneeringus kavandatava hoonestuse rajamise tulemusena suureneb piirkonna liikluskoormus veelgi, sest planeeringualale on eskiisi järgi kavandatud ligikaudu 192 parkimiskohta. Liikluse kasvuga kaasneb kõrge müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringuala kui lähialade elanikkonnale ning mõjutab Erika tn ja Kopli tn müraalast olukorda;

9.2 detailplaneeringuga ei kavandata planeeringualal eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist pikas perspektiivis, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Kuid ehitustegevuse käigus võib esineda õhu saastatust, mürataseme suurenemist ja vibratsiooni eeskätt lammutustööde käigus. Ka lammutustööd võivad omada olulist mõju elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale, arvestades, et lähimad kortermajad asuvad kinnistu piirist 13 meetri kaugusel;

9.3 ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarbe muutmine korruselamute juhtotstarbeks toob kaasa pendelränded ning Põhja-Tallinna uusasumite elanike töökohtade teema arvestades Põhja-Tallinna poolsaarelist asukohta. Strateegilise dokumendiga muudetakse paiga arengusuunda pöördumatult;

9.4 ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-aluseid parkimiskorruseid. Selle vältimiseks tuleks detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse käigus tekib vajadus põhjavee ümber juhtimiseks, siis on selleks tegevuseks kohustuslik taotleda veeluba vastavalt veeseadusele.

10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab:

10.1 hindama ala müraolukorda laiemalt, seejuures arvestama ka kumulatiivseid mõjusid ning esitama pädeva ettevõtte poolt koostatud auto-, trammi- ja raudteeliiklusest tuleneva müra modelleerimise päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel. Hindamisel kästileda ka kumulatiivse mõju võimalikkust, arvestades teiste

4

ümbruskonna arendusprojektidega. Lähtudes hindamise tulemustest arvestatada hoone projekteerimisel müra leevendusmeetmetega, selgitatada välja kõige sobivamad asukohad elupindadele ja tagada, et müra tase siseruumides ei ületaks normtasemeid;

10.2 käsitlema erinevaid planeeringulahenduse alternatiive, arvestades maakasutuse juhtostarbe muutust ning 15 minuti linna põhimõtet, selgitama planeeringuala hoonestamise võimaliku mahu ning keskkonnatingimuste ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestava kõige sobilikuma planeeringulahenduse;

10.3 arvestama olemasolevate elamute lähedusega ning planeeringuala hoonestamisel tagama piisava insolatsiooni nii olemasolevates planeeringuala ümbritsevates hoonetes kui ka kavandatavate hoonete eluruumides. Selleks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia insolatsioonianalüüs vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

11. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

12. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusel ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tutvustamiseks avalik väljapanek.

13. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

14. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja-Tallinnas” juurde

Algatada Põhja-Tallinnas Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 1,47 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks ning määrata ehitusõigus kuni 5-korruseliste äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Lisaks, et korrastada piirkonna liikluskorraldus on planeeritud alasse määratud Erika tn T3 transpordimaa krunt ning kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarve korruselamute alaks.

Otsusega algatatakse Erika tn 12 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju väljaspool planeeringuala asuvatele elamutele.

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas, Erika tänava ääres, Arsenali Keskuse kõrval.

Planeeritavale alale jäävad 80% tootmismaa ja 20% ärimaa sihtotstarbega Erika tn 12 kinnistu, 100% tootmismaa sihtotstarbega Erika tn 12a kinnistu ning 100% transpordimaa sihtotstarbega Erika tänav T3 kinnistu. Kinnistusraamatu andmeil on Erika tn 12 kinnistu omanik Liven Kodu 18 OÜ. Erika tn 12a kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu järgi Arsenal Center OÜ ning Erika tänav T3 kinnistu omanikuks Tallinna linn.

Erika tn 12 kinnistul asub ehitisregistri andmeil kaks hoonet: pääsla (ehitusalune pind 99m2) ja tootmishoone (ehitusalune pind 2 597m2). Erika tn 12a ja Erika tänav T3 kinnistud on ehitisregistri andmeil hoonestamata.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala ettevõtluse segahoonestusalale, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud “Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala korterelamute alale. Alal võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt (avalikkusele suunatud) ühiskondlikke hooneid ja ettevõtteid, samuti rohealad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on määratud planeeritava ala haljastuse protsendiks 30%. Algatatav detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 otsusega nr 56 kehtestatud „Erika tn 4 ja lähiala detailplaneering“. Detailplaneeringus on alale kavandatud olemasoleva tootmishoone rekonstrueerimine ja selle laiendamine. Detailplaneeringut ei ole Erika tn 12 kinnistu osas ellu viidud.

Käesoleva planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Erika tn 4 ja lähiala detailplaneering planeeritud ala ulatuses.

MENETLUS

Detailplaneeringu algatamist taotles 17. juuni 2020 Liven AS, kes soovis muuta äri- ja tootmismaa sihtotstarvet Erika tn 12 kinnistul elamumaa sihtotstarbeks ning määrata ehitusõigus kahe 3-korruselise ja kahe 5-korruselise eluhoone ehitamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas 23. juuli 2020 kirjaga nr 3-2/2308-1, et esitatud detailplaneeringu eskiislahendus ei ole sobiv. Kirjaga selgitati samuti, et kuidas tuleb arvestada jalakäijate liikumissuunaga ning lähtuda tuleb koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu avaliku ruumi kaardil näidatud ühendava kergliiklustee lahendusest. Samuti esitati ettepanekud hoone asukoha, hoonete struktuuri, kõrguse ning pandustega seoses. Lisaks paluti esitada haljastuse inventeerimine joonisel ning säilitada olemasolev kõrghaljastus. Paluti esitada väluruumi põhimõtteline lahendus (koos puhkealaga) ning esitati ettepanekud seoses piirdeaia, parkla ning parkimiskohtadega.

Tulenevalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjast korraldas Liven AS Erika tn 12 planeeringu eskiisi arhitektuurivõistluse.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas 6. aprillil 2021 kirjaga nr 3-2/2308 - 2 täiendavad ettepanekud seoses planeeringualaga, kõnniteega, kergliiklusteega, korrigeerida tingmärkide tähendust joonistel ning arvestada ka teiste ametite seisukohtadega.

Vastavalt algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on täiendatud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (redaktsioon kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Põhja-Tallinna Valitsusele, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Strateegiakeskusele ning Kaitseministeeriumile.

Algatamisettepanekule esitasid Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korralduse teksti, v.a tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on korralduse punktis 6 nimetatud, keda tuleb kaasata detailplaneeringu koostamisse.

Tallinna linna, K-Projekt Aktsiaseltsi ja Liven Kodu 18 OÜ vahel sõlmiti 1. oktoobril 2021 haldusleping nr 3-6/47. Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 täitmine.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks Tallinna Linnavolikogu.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Erika tn 12 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamisest Erika tn 6, Erika tn 6a, Erika tn 7, Erika tn 8, Erika tn 10, Erika tn 10a, Erika tn 12a, Erika tn 14 ja Tööstuse tänav T6 kinnistute omanikke.

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMINE

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 järgi tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p-s 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

Antud juhul on KSH vajaduse kaalumise aluseks KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku menetlemise käigus jõuti järeldusele, et detailplaneeringus on vaja taotleda Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmist, sest detailplaneeringut käsitletakse üldplaneeringut muutvana, kuna planeeringus taotletakse Tallinna üldplaneeringu kohase ettevõtluse segahoonestusala juhtotstarbe muutmist korterelamute ala juhtotstarbeks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringus kavandatavat tegevust, sh planeeritava tegevuse asukohta ja iseloomu, on kirjeldatud otsuse seletuskirja punktides 1. Detailplaneeringu seotust teiste planeerimisdokumentidega on kirjeldatud seletuskirja punktis 2.

Detailplaneeringuga on ette nähtud 61% kinnistust rajada maa-alune parkla. Selle realiseerimine võib avaldasa negatiivset mõju säilitatavale kõrghaljastusele. Kõik väärtuslikud puud (I ja II väärtusklassi ja võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastus) tuleb säilitada ning haljastuse osakaaluks näha ette vähemalt 30% planeeringualast.

Täiendavalt teostatakse planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses puittaimestiku (dendroloogiline) ja haljastuse inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele ning järgitakse Tallinna haljastusspetsialistide ettekirjutisi. Maa-aluse hoonestusala kavandamisel arvestada olemasoleva tänavahaljastusega ja pidada silmas, et maa-aluse korruse rajamisel oleks võimalik tagada tänavapuude kasvutingimuste säilimine. Vastavalt läbi viidud uurngutele tuleb korrigeerida maa-aluse korruse ulatust.

Eeldatavalt ei kasutata maa-aluse korruse rajamisel eemaldatavat pinnast kogu mahus planeeringualal. Seega ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

Maa-aluse korruse rajamisega võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks. Samas ei ole hetkel teada väljapumbatava vee maht ning sellega kaasneda võiv mõju haljastusele, ümbruskonna hoonetele jne. Kui ehitustegevuse käigus on vajalik põhjavett ümber juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseaduse § 187 p 12.

Erika tänava ääres asuval planeeringualal ega selle lähialal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähimast loodusobjektist, Kalamaja kalmistupargist, asub detailplaneeirngualast ca 570 meetri kaugusel, merest (Tallinna laht) 375 meetri kaugusel ning lähimast kaitsealusest loodusobjektist (saarepuu) 515 meetri kaugusel. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Paljassaare linnuala) jääb detailplaneeringualast üle 2 kilomeetri kaugusele, seega eeldatav mõju Natura võrgustiku alale puudub.

Kuna planeeritav kinnistu on 100% tootmismaa sihtotstarbega, tuleb detailplaneeringus teha ala keskkonnaseisundi hinnang koos reostusuuringuga. Aruandes peavad olema välja toodud planeeringualal toimuvad ja varem toimunud tegevused (tootmistegevuse iseloom, kasutatud ohtlikud ained jne), keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja nende hinnangulised mahud maa- alal ning lähiümbruses. Uuringus tuleb hinnata planeeringualal kavandatavat tegevust ning tuua välja võimalikud ohud ja soovitused (sh reostuse likvideerimiseks lähtuvalt reostuse olemusest, kui see on tuvastatud).

Kinnistul olev tootmishoone plaanitakse lammutada, mistõttu võib detailplaneeringuga kavandatav tegevus kahjustada tööstuspärandit, millele ei ole omistatud muinsuskaitselist väärtust ning mis ei ole arvatud muinsuskaitselisse piiranguvööndisse. Planeerinugalale lähimad kultuuriväärtuslikud ehitismälestised - Peeter Suure Merekindluse Garnisoni üleajateenijate elamud aastast 1915, aadressil Erika tn 2 registreerimisnumbriga 8724, Erika tn 2b registreerimisnumbriga 8751 ja Kopli tn 78 registreerimisnumbriga 8750. Planeeringuala kinnistu piirist 205 meetri kaugusel algab Miinisadamaga seotud muinsuskaitseline piiranguvöönd ning 225 meetri kaugusel lääne-edela suunal Balti Puuvillavabriku asumiga seotud piiranguvöönd.

Detailplaneeringu elluviimine toob kaasa suureneva liikluskoormuse (algatamisettepaneku järgi on planeeritud ligikaudu 192 parkimiskohta), mis omakorda põhjustab piirkonnas ka mürataseme ja õhusaaste tasemete suurenemist. Kuna planeeringuala asub Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega piirkonnas, Erika tänava liiklusmüraga seoses on juba varasemalt esitatud korduvalt kaebuseid ning hoonetesse on kavandatud peamiselt elamispinnad siis on detailplaneeringu koostamise tingimustes nõue esitada laiemal alal liiklusmõju hinnang ning selle järeldustest tulenevalt kavandada äri- ja eluruumide paiknemine ning määrata meetmed kõrge mürataseme leevendamiseks rajatavates hoonetes. Liiklusmõju hinnangus tuleb käsitleda ka trammi- ja rongiliikluse poolt põhjustatud müratasemeid.

Lähimad elamud paiknevad planeeringualast ida suunas, siis eeldatavasti ei mõjuta ehitustööde käigus tekkivad müra- ja vibratsiooni tasemed piirkonna müraolukorda oluliselt. Selleks, et mitte halvendada piirkonna elanike elukeskkonda, tuleb ehitustustöid teostada päevasel ajal. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel kella 21.00 – 07.00 vahel ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud tööstusmüra normtaset. Vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Lähtudes olemasolevate elamute lähedusest tuleb planeeringuala hoonestamisel tagada piisav insolatsioon nii olemasolevates planeeringuala ümbritsevates hoonetes kui ka kavandatavate hoonete eluruumides. Seega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia insolatsioonianalüüs vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Erika tn 12 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid koos detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõuga.

Keskkonnaamet vastas ...

Terviseameti vastas ...

Eelhinnangu ja laekunud seisukohtade ning otsuse eelnõu punkt 9 kohaselt ei ole Veerenni tn 20 kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia KSH-d.

KeHJS § 34 lõike 2 kohaselt KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31 kohaselt on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, siis tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH algatamise või mittealgatamise otsus teha Tallinna Linnavolikogul.

KSH algatamise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1

EELHINNANG

Erika tn 12 (DP045180) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Käesoleva töö ülesanne on kirjeldada ning hinnata Harju maakonnas Põhja-Tallinna linnaosas Erika tn 12 (katastriüksuse tunnus 78408:807:0065) kinnistul kavandatava detailplaneeringu keskkonnamõju, eesmärgiga anda hinnang olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkusele. Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ehk omada olulist ebasoodsat mõju.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 järgi tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui

koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p-s 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni

arendamist.

Antud juhul on KSH vajaduse kaalumise aluseks KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

1. Kavandatav tegevus

1.1 Tegevuse iseloom ja maht

Erika tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek esitati 17.06.2020 AS Liven poolt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa (95%) ja ärimaa (5%) sihtotstarbeks (prevaleerub

elamumaa maakasutuse sihtotstarve) ning ehitusõiguse määramine kuni 5-korruselise ja maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Detailplaneeringuga määratakse ka üldised ehitus- ja maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava krundi suurus on 12 903 m2 millest hoone ehitusalune pind maapeal on 3 600 m2 (suletud brutopind 11 830 m2) ja maa-all 6 830 m2. Kogu ala teenindamiseks kavandatakse 192 parkimiskohta.

Alale on koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga läbi viidud arhitektuurivõistlus, mille võitis Kadarik-Tüür Arhitektid. Korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku

materjalid on koostatud võidutöö alusel, milles on ette nähtud kahe kuni 5-korruselise ja

nelja 4-korruselise, s.o kokku kuue eluhoone ehitamine. Hoonetele on kavandatud ka 1 maa- alune korrus ning mitu hoonet on omavahel ühendatud madalamate (1-korruseliste) hooneosade

2

abil. Hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast on 18,5 meetrit (abs kõrgus 32,1 m). Alale planeeritakse kuni 140 korterit, parkimiskohtade arv on kuni 192 parkimiskohta.

Käesoleval hetkel paikneb maa-alal 1961 aastal ehitatud elektromehaanika tehase hoone, kus asub aastast 1992 AS Faabula. Detailplaneeringu algatamisettepaneku esitamise ajal oli kinnistu omanik AS Faabula, mis tegutseb metallurgia ja masinaehitustööstuse valdkonnas.

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. Strateegilise

planeerimisdokumendi mõju teistele planeerimisdokumentidele, arvestades kehtestamise

tasandit

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohaselt on antud ala juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine ning alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Erika tn 12 detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarve korruselamute ala juhtotstarbeks.

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu“ järgi on ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud korterelamute ala, kus võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt (avalikkusele suunatud) ühiskondlikke hooneid ja ettevõtteid, samuti rohealad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Seega detailplaneering on kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.

Põhja-Tallinna üldplaneeringu kohaselt tuleb uutel korterelamuarendustel tagada haljastuse osakaal kinnistul vähemalt 30% kuhu ei kuulu nt katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Detailplaneeringu algatamisettepanekus on kavandatud mitu väiksemat roheala kuid suurem laste mänguväljak on planeeritud Arsenali Keskuse taguse parkimisala ning olemasoleva korterelamu vahelisele alale.

Piirkonna liikluskorralduse korrastamiseks on planeeritud alasse määratud Erika tn T3 transpordimaa krunt ning kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 otsusega nr 56 kehtestati „Erika tn 4 ja lähiala detailplaneering“ millega on määratud kinnistu sihtotstarbeks äri- ja tootmismaa.

1.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Strateegilise planeerimisdokumendi puuduseks on töökohtade mitmekesisuse ja majandustegevuse vähenemine Põhja-Tallinnas, arvestamata, et tootmistegevuse liikumine uutesse piirkondadesse võib olla vähem keskkonda säästev kui olemasoleva olukorra säilitamine või ümberkujundamine/renoveerimine sama või ligilähedase tegevuse osas. Lisaks on lahendamata pendelränded ning Põhja- Tallinna uusasumite elanike töökohtade teema. Strateegilise dokumendiga muudetakse paiga arengusuunda pikaajaliselt.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu üheks eesmärgiks on arendada linnaosas 15 minuti linna põhimõtet rakendades. See on paljukeskuseline linnaosa, kus enamusele elanikest on igapäevategevused ja -teenused 15 minuti jalgsikäigu kaugusel. Sellest tulevalt kujundada

3

uushoonestusalasid mitmefunktsiooniliselt, kus elu-, töö-, haridus-, vabaaja veetmise ja kaubandusfunktsioonid on teineteisele lähestikku paiknevad ja lihtsasti ligipääsetavad. Seega tuleb planeeringuala asukohta arvestades ja maakasutuse juhtotstarbe muutmisel käsitleda erinevaid planeeringulahenduse alternatiive ning leida kõige sobilikum planeeringulahendus.

1.4 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld , pinnas, maavara , vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevate tegevustega tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid jms), kuid kasutatavate ressursside kogused ei ole oluliselt suured ning ei põhjusta nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Kahe maa-aluse korruse rajamisega võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks, mistõttu võib olla üheks kasutatavaks ressursiks ka vesi. Samas ei ole hetkel teada väljapumbatava vee maht ning sellega kaasneda võiv mõju haljastusele, ümbruskonna hoonetele jne. Kui ehitustegevuse käigus on vajalik põhjavett ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseaduse § 187 p 12.

Ehitusprojekti koostamisel on nõutav hüdrogeoloogilise eksperthinnangu koostamine,

mis peab välja selgitama võimaliku mõjuala ning andma soovitused võimalikult väikse

mõjuga lahenduse kohta.

Eeldatavalt ei kasutata maa-aluse korruse rajamisel eemaldatavat pinnast kogu mahus planeeringualal. Seega ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

1.5 Tegevuse energiakasutus.

Piirkond on tehnovõrkudega varustatud ning täpsed liitumislahendused töötatakse välja detailplaneeringus vastavalt võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Ehitus- ja haljastustöödel tuleb kastutada sobivaimat tehnikat.

Kuna Erika tn 12 kinnistu asub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele.

1.6 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.

Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Planeeringuala jääb klindieelsele meretasandikule, kus täitepinnase all paljanduvad alam- kambriumi liivakivid. Liivakivide lasuvussügavuseks on 1 … 2 m, olles kaetud tiheda tolmliiva ja täitepinnasega. Liivakivi pealmine osa on tugevasti porsunud, kaotanud tsementatsiooni ja esineb lahtise liivana. Kuna liivakivis esineb nii saviliiva kui liivsavi vahekihtisid siis savised kihid esinevad ka lahtises tihedas tolmliivas. Savikihtise paksus on ebaühtlane ja kohati on tegemist valdavalt liivsavi või saviliivaga.

Liivakivi pealmine porsusnud osa on mere poolt ümbersetitatud ja sisaldab kruusa või muda viirgusid. Kohati esineb ka kruusliiva.

Aluspõhja liivakivi porsunud osale või meresetetele jääb valdavas osas turvastunud pinnas, mis on kaetud täitepinnase kihtidega.

4

Pinnasevesi jääb 0,95 … 5,15 m sügavusele maapinnast. Varasemate uurimisandmete järgi on selles piirkonnas pinnaseveel nõrk agressiivsus lubjakivile ja betoonile vaba CO2 ja SO4 poolest.

Planeeringualale ei ole teostatud keskkonnaseisundi uuringut ning seetõttu puudub ka informatsioon kas alal on toimunud tootmistegevuse käigus kütuselekkeid ning võib esineda naftasaadustega saastunud pinnast. Samas planeerimisel peab arvestama, et Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse 1:50 000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardi andmetel jääb Erika tn 12 kinnistu piirkonda, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse eest.

Planeeringulahenduses on kavandatud rajada üsna suures ulatuses üks maa-alune parkimiskorrus. Ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-aluseid parkimiskorruseid. Selle vältimiseks tuleks detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kirjeldatakse ka milliseid kaitseabinõusid on vaja kohaldada naaberhoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks.

Juhul, kui ehitustegevuse käigus (maa-aluse parkla rajamisel) juhitakse põhjavett ümber, siis on selleks tegevuseks kohustuslik taotleda veeluba vastavalt veeseaduse § 187 p 12.

Detailplaneeringuala ettevalmistamisel kaasnevad võimalikud mõjud (müra, vibratsioon, tolm) on eeldatavasti tavapärasest ehitustegevusest suuremad sest lähimad kortermajad asuvad kinnistu piirist 13 meetri kaugusel. Nimetatud tegurite puhul võib eeldada naabruskonna olulist häirimist, kuigi kaasneda võivad mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige lammutus/ehitusaegsed häiringud).

Selleks, et mitte halvendada piirkonna elanike elukeskkonda, tuleb ehitus- ja kaevetöid teostada päevasel ajal. Ehitustegevusega (ka kaevetöödega) kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel kella 21.00–07.00 vahel ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määruse nr 71) lisas 1 kehtestatud tööstusmüra normtaset. Vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata alal esinevat müraolukorda juhindudes KeM määruse nr 71. Lähtudes hindamise tulemustest arvestada hoone projekteerimisel müra leevendusmeetmetega ja tagada, et müra tase siseruumides ei ületaks normtasemeid. Lisaks tuleb detailplaneeringus ennetava meetmena vältida müratundlike ruumide planeerimist müra piirväärtust ületavatesse tsoonidesse.

Soovituslik on hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" või tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses (mõõtmiste tellimine on samuti soovituslik). Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Kõrge radooniriski tuvastamisel esitada aruandes asjakohased radoonikaitse meetmed.

5

Ehitustegevuse käigus kahe maa-aluse korruse rajamisega tekib märkimisväärne kogus kaevist mille väljavedu kinnistult toimub autotranspordiga. Kuna planeeringuala asub aktiivselt kasutatavas linnaruumis siis tuleb vältida kuivadel perioodidel tahkete peenosakeste levikut ümberkaudsete elamuteni ning töid teostada selliselt, et avalikele teedele ei kantaks kaevist. Selleks tuleb teostada tolmutõrjet või rattapesu ning autokoormad transpordiks katta.

1.7 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ja sademevesi

Planeeringuala pinnases võib esineda seoses alal toimunud varasemat tootmistegevusega jääkreostust. Seega reostuse esinemisel tuleb see eemaldada ning anda utiliseerimiseks vastavat jäätmekäitlusluba ja jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ohtlike ainete sisaldus pinnases ei tohi ületada elamumaale sätestatud piirarve Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kohaselt.

Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud peamiselt lammutus- ja ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määrusega nr 28 kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmehoolduseeskiri on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Sademevesi koguda kinnistul kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt kokku restkaevudesse ning juhitakse reoveekanalisatsiooni. Haljasalale valguv sademevesi immutatakse loomulikul viisil. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku.

1.8 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus,

mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus

Võimaliku avariiolukorra tekke oht, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, on madal, kui ehitustöödel kasutatav tehnika vastab kehtivatele nõuetele ja detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid, kuid võimalik, sest tegemist on pikaajalise tööstusliku tootmisalaga. Samuti on võimalikud lammutustööde aegsed häiringud (müra, vibratsioon, tolm, lammutusjäätmete tükid, etc).

Planeerimisdokumendi järgi lammutamisele kuuluva, hetkel kasutusel oleva kuni 2-korruselise tootmishoone (EHR koodiga 101040667) ehitusalune pind on 2597 m2 ning maht 25 966 m3.

Planeeringualal võib esineda jääkreostust, seepärast lisada detailplaneeringule selleks pädevust omava ettevõtte poolt teostatud territooriumi keskkonnaseisundi hinnang. Arvestades ettevõtte tegevusprofiili ning korstna järgi hinnates varasemast ajast tõenäoliselt ka katlamaja olemasolu, tuleb alal teostada keskkonnauuring pinnase- ja pinnavee reostuse osas, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, ja kus selgitatakse keskkonnaseisundi hinnanguga jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ning antakse juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi hinnangus prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edaspidisteks tegevusteks.

6

Detailplaneeringuala asub ca 250 meetri kaugusel A-kategooria ohtlikkusega ettevõtte ohuala piirist.

1.9 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Planeeritava tegevuse elluviimisel suurõnnetuste või katastroofide oht eeldatavasti puudub.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond. Eeldatavalt mõjutatava ala

väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne

maakasutus

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ja/või tegevus

Tallinna Linnaarhiivi andmetel paikneb maa-alal 1961 aastal ehitatud elektromehaanika tehase hoone, kus asub aastast 1992 AS Faabula. Detailplaneeringu algatamisettepaneku esitamise ajal oli kinnistu omanik AS Faabula, mis tegutseb metallurgia ja masinaehitustööstuse valdkonnas. Paikvaatluse käigus ei ilmnenud mürahäiringuid ja ala oli korrastatud, kuid ettevõtte kohta on varasemalt esitatud kaebusi (nt aastal 2012) sesoonsete keskkonnahäiringute ja öise müra tõttu. Ettevõtte üks spetsiifilistest tegevustest on suuregabariidiliste metallkonstruktsioonide valmistamine, mida suvisel hooajal (maist oktoobrini) tehakse osaliselt õueterritooriumil ja mida valmistoodetena transporditakse öösiti turvaeskordi saatel. Antud ettevõtte paiknemise eeliseks on olnud sadamate lähedus (Lahesuu, Paljassaare) ning hea ligipääs ro-ro sadamale (Tallinna Vanasadam).

2021. aastal toimuva Erika tn 12 kinnistu omanikuvahetuse tõttu, soovitakse alale korterelamuid osalise ärifunktsiooniga, mida toetab koostamisel olev Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, kus ala juhtfunktsiooniks on käesoleva seisuga korterelamute ala. Samas, veel kehtestamata üldplaneeringu dokumendis (seisuga 05.10.2021) ei arvestata piisavalt ettevõtluse ja töökohtade mitmekesisuse vajadusega ning ligipääsuga sadamatele. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on läbi Tööstuse tänava, kuhu ulatub ka Erika tänav, planeeritud raske-ja suuregabariidiliste veoste liikumistee (liikumiskoridor), mis jätkub läbi Kalaranna tänava Tallinna Vanasadama suunal, Paljasaare teed mööda Paljassaare poolsaarele ning Kopli tänavat mööda Kopli poolsaarele. Tallinna üldplaneeringu järgi on Kalaranna tänav arvatud magistraaltänavaks. Samuti tuleb Põhja-Tallinna poolsaarelise asukoha tõttu arvestada inimeste igapäevaseid pendelrändeid nimetatud transpordikoridorides, arvestades ka eeldatavat töökohtade vähenemist piirkonnas.

2.2 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega ei kaasne keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist pikas perspektiivis, kuid võib esineda vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist ehitustegevuse, eeskätt lammutustööde käigus.

Uute hoonete rajamisega lisandub 192 autot mis suurendab planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seni on peamiseks mürahäiringuks tööstusmüra ja periooditi öine müra suuregabariidiliste metallkonstruktsioonide valmistamise ja transpordi tõttu.

Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda, kus planeeringualal päevasel ajal jääb liiklusest tingitud müratase (Ld väärtus) vahemikku 60...64 dB, öisel ajal jääb müratase (Ln) vahemikku 50...54 dB. Seetõttu tuleb hinnata piirkonna

7

müraolukorda, juhindudes keskkonnaministri 3. oktoobri 2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed tulemustel põhinevad müraleevendusmeetmed. Lähtudes hindamise tulemustest kavandada äri- ja eluruumide paiknemine arvestades, et müratundlikud ruumid paikneksid madalama müratasemega piirkondades. Uuringutulemused aitavad hoone projekteerimisel tagada siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmise, kehtestades selleks fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Seetõttu on Liven OÜ tellinud Kajaja Acoustics OÜ-lt mürauuringu seoses elamu- ja ärihoonete lisandumisega (olemasoleva ja perspektiivse olukorra hindamiseks), kus arvestatakse ka liikluskoormusega. Nimetatud dokument esitatakse otsuse eelnõu lisana.

Hoonete tehnosüsteemide (nt ventilatsiooni) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Detailplaneeringu realiseerumisel muutub kinnistu II müra kategooria alaks, kus kehtib päeval maksimaalne piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.

Planeeritava ala pinnases võib esineda kõrge radoonisisaldus, mistõttu tuleb detailplaneeringu käigus teostada radoonitaseme mõõtmised või ehitada kavandatavad hooned radoonikindlana, et tagada ohutu radoonitase hoonetes. Vahetult kinnistul ei ole teadaolevalt radoonimõõtmisi teostatud. Planeeritava ala piirkonna pinnases võib esinda radooni, mistõttu on projekteerimise käigus soovitatav teostada pinnase radoonitaseme mõõtmised, et veenduda pinnase ohutuses. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" või tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel pole arvestatud, et lähimad kortermajad asuvad krundi piirist ligikaudu 13 ja 20 meetri kaugusel ning oluliselt võivad halveneda olemasolevate kortermajade senised insolatsioonitingimusi. Seega tagamaks piisav insolatsioon nii olemasolevates planeeringuala ümbritsevates hoonetes kui ka kavandatava hoone eluruumides (arvestades hoone kuju) tuleb detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia insolatsioonianalüüs vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

Arvesse tuleb võtta asjaolu, et detailplaneeringuala asub ca 250 meetri kaugusel A-kategooria ohtlikusega ettevõtte ohuala piirist.

2.2. Alal esinevad loodusvarade, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Teadaolevalt ei esine planeeringuala pinnases jääkreostust kuid arvestades planeeringualal varasemalt toimunud tegevust võib pinnases siiski esineda jääkreostust. Seega kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda

8

keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju pinna- ega põhjaveele. Sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Haljasalale valguv sademevesi immutatakse loomulikul viisil. Hoone mahus paiknevate parklate põrandavesi näha ette kinnistusiseselt juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 08. novembri 2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (edaspidi määrus nr 61) § 5 ja 7 nõuetele (põhisaasteainete piirväärtused sademeveele: heljumisisaldus 40mg/l, naftasaadused 5mg/l, biokeemiline hapnikutarve 15mg/l, riskihinnangu põhjal ka muud näitajad).

Sademevee suublasse juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis ei ole Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet veendunud, et määruse nr 61 § 7 lg-s 3 toodud nõue on täidetud. Juhul, kui nõuetele vastavus ei ole tagatud, tuleb sademevee käitlemiseks leida mõni muu lahendus.

Erika tn 12 kinnistul kasvab vähe kõrghaljastust kuid detailplaneringu koostamise käigus teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Detailplaneeringuga tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 26. veebruar 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikuseloa andmise kord“ tingimustele.

Alale nähakse ette uut kõrghaljastust ning detailplaneeringuga hõlmatava ala haljastuse osakaal on 30 %. Detailplaneeringu algatamisettepanekus on planeeritud kolm mänguväljakut kuid suurem laste mänguväljak on kavandatud Arsenali Keskuse taguse parkimisala ning olemasoleva korterelamu vahelisele alale. Planeeritud puhkealaga on kolmest küljest ümbritsetud parkivate autodega seega ei saa antud asukohta lugeda kõige sobilikumaks.

Planeeringuga säilitatakse kõrghaljastus Erika tänava ääres ning ehitustegevuse käigus ei tohi kahjustada tänavahaljastust. Seetõttu mitte planeerida säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestust, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi.

Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada piirkonda sobiv terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse, katusehaljastuse, puhkeala ja mänguväljaku lahendus). Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.

9

Kuna projektiala paikneb linnas, tiheasustusalas ja hoonestatud piirkonnas, kus keskkond on inimtegevuse poolt olnud oluliselt mõjutatud, ei põhjusta projektiga kavandatav tegevus eeldatavalt looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

2.3. Looduskeskkond ja loodusvarad, kättesaadavus, kvaliteet, taastumis- ja

vastupanuvõime. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele

loodusobjektidele

Põhja-Tallinna linnaosas, Erika tänava ääres asuval planeeringualal ega selle lähialal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähimast loodusobjektist, Kalamaja kalmistupargist, asub detailplaneeringu alast ligikaudu 570 meetri kaugusel, merest (Tallinna laht) 375 meetri kaugusel ning lähimast kaitsealustest loodusobjektist (saarepuu) 515 meetri kaugusel. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Paljassaare linnuala) jääb detailplaneeringu alast üle 2 kilomeetri kaugusele, seega eeldatav mõju Natura võrgustiku alale puudub.

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse I ja II väärtusklassi ja võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Täiendavalt teostatakse planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses puittaimestiku (dendroloogiline) ja haljastuse inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 26. veebruar 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikuseloa andmise kord“ tingimustele. Haljastuse osakaaluks detailplaneeringu alal on planeeritud 30% kuid selle hulka ei kuulu vertikaal-, katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Ulatuslike pinnasetööde vajadus puudub ning võimalike puude likvideerimise vajadus määratakse detailplaneeringus. Maa-aluse hoonestusala kavandamisel tuleks arvestada olemasoleva tänavahaljastusega ja pidada silmas, et maa-aluse korruse rajamisel oleks võimalik tagada tänavapuude kasvutingimuste säilimine. Lisada planeeringumaterjalidesse pädeva spetsialisti arvamus puude säilimiseks vajalike meetmete kohta, vajadusel korrigeerida maa-aluse korruse ulatust.

Välja tuleb tuua liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 26. veebruar 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikuseloa andmise kord. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale. Arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakule näidata puhke- ja/või virgestusala asukoht. Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.

2.4. Mõju kultuuripärandile

Krundil olev tootmishoone plaanitakse lammutada, mistõttu võib detailplaneeringuga kavandatav tegevus kahjustada tööstuspärandit, millele ei ole omistatud muinsuskaitselist väärtust ning mis ei ole arvatud muinsuskaitselisse piiranguvööndisse. Kinnistu lähistel asub mitmeid kultuuriväärtuslikke objekte ja alasid, mis ei ole vastuolus tulevase maakasutusfunktsiooniga. 55 meetri kaugusel kinnistu piirist paiknevad lähimad kultuuriväärtuslikud ehitismälestised - Peeter Suure Merekindluse Garnisoni üleajateenijate elamud aastast 1915, aadressil Erika tn 2 registreerimisnumbriga 8724, Erika tn 2b registreerimisnumbriga 8751 ja Kopli tn 78 registreerimisnumbriga 8750. 205 meetri kaugusel kinnistu piirist algab Miinisadamaga seotud muinsuskaitseline piiranguvöönd ning 225 meetri kaugusel lääne-edela suunal Balti Puuvillavabriku asumiga seotud piiranguvöönd.

10

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on kaalunud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg1 ja lg 2 järgi ning leidnud, et detailplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik järgmistel põhjustel:

1. Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine ning alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Detailplaneeringuga muudetakse oluliselt Tallinna üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet.

2. Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega ei kaasne keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist pikas perspektiivis, kuid võib esineda vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist ehitustegevuse, eeskätt lammutustööde käigus. Kaasa arvatud lammutustööd võivad omada olulist mõju elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale, arvestades, et lähimad kortermajad asuvad kinnistu piirist 13 meetri kaugusel.

3. Tallinna strateegilise mürakaardi alusel jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Uute hoonete rajamine võib suurendada planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Seni on peamiseks mürahäiringuks peetud tööstusmüra ja periooditi öist müra suuregabariidiliste metallkonstruktsioonide valmistamise ja transpordi tõttu. Erika tänava liiklusmüraga seoses on juba varasemalt esitatud korduvalt kaebuseid ning seetõttu on põhjendatud vaadeldava piirkonna müraolukorra (liiklusmüra, tööstusmüra, etc.) hindamine, juhindudes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Liven OÜ tellinud Kajaja Acoustics OÜ-lt mürauuringu seoses elamu- ja ärihoonete lisandumisega (olemasoleva ja perspektiivse olukorra hindamiseks), kus arvestatakse ka liikluskoormusega. Nimetatud dokument esitatakse otsuse eelnõu lisana. Uuringu alusel töötada välja konkreetsed juhised ala planeerimiseks ning vajadusel müra leevendavad meetmed. Antud protsessi on otstarbekas kaasata asjakohased asutused ja avalikkus.

4. Koostamisel olevas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on läbi Tööstuse tänava planeeritud raske- ja suuregabariidiliste veoste liikumistee (liikumiskoridor), mis jätkub läbi Kalaranna tänava Tallinna Vanasadama suunal, Paljasaare teed mööda Paljassaare poolsaarele ning Kopli tänavat mööda Kopli poolsaarele. Tallinna üldplaneeringu järgi on Kalaranna tänav arvatud magistraaltänavaks. Samuti tuleb Põhja-Tallinna poolsaarelise asukoha tõttu arvestada inimeste igapäevaseid pendelrändeid nimetatud transpordikoridorides, arvestades ka eeldatavat töökohtade vähenemist piirkonnas.

5. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, võib planeeritavale alale uute ärifunktsiooniga elamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine põhjustada ümbruskonna kortermajade elanikele häiringuid (nt. insolatsiooni tingimuste halvenemine, etc.). Võimalikud on insolatsiooni ehk päikesevalguse tingimuse halvenemisega seotud probleemid, sest lähimad kortermajad asuvad kinnistu piirist 13 meetri kaugusel.

6. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ka lammutus- ja ehitusaegsed häiringud, sest nende ulatus võib tõenäoliselt ületada planeeringuala piire. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Samuti tuleb arvesse võtta

11

asjaolu, et detailplaneeringuala asub ca 250 meetri kaugusel A-kategooria ohtlikusega ettevõtte ohualast.

7. Kinnistu lähistel asub mitmeid kultuuriväärtuslikke objektide ja alasid, mis ei ole vastuolus tulevase maakasutusfunktsiooniga. 55 meetri kaugusel kinnistu piirist paiknevad lähimad kultuuriväärtuslikud ehitismälestised - Peeter Suure Merekindluse Garnisoni üleajateenijate elamud aastast 1915, aadressil Erika tn 2 registreerimisnumbriga 8724, Erika tn 2b registreerimisnumbriga 8751 ja Kopli tn 78 registreerimisnumbriga 8750. 205 meetri kaugusel kinnistu piirist algab Miinisadamaga seotud muinsuskaitseline piiranguvöönd ning 225 meetri kaugusel lääne-edela suunal Balti Puuvillavabriku asumiga seotud piiranguvöönd. Krundil olev tootmishoone plaanitakse lammutada. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib kahjustada tööstuspärandit, millele ei ole omistatud muinsuskaitselist väärtust ja mis ei asu muinsuskaitselises piiranguvööndis.

8. Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse I ja II väärtusklassi ja võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastus ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Täiendavalt teostatakse planeeringualal ja selle piirist 10 m ulatuses puittaimestiku (dendroloogiline) ja haljastuse inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ Likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 26. veebruar 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikuseloa andmise kord“ tingimustele. Haljastuse osakaaluks detailplaneeringu alal on planeeritud 30% kuid selle hulka ei kuulu vertikaal-, katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Ulatuslike pinnasetööde vajadus puudub ning võimalike puude likvideerimise vajadus määratakse detailplaneeringus. Maa-aluse hoonestusala kavandamisel tuleks arvestada olemasoleva tänavahaljastusega ja pidada silmas, et maa-aluse korruse rajamisel oleks võimalik tagada tänavapuude kasvutingimuste säilimine. Lisada planeeringumaterjalidesse pädeva spetsialisti arvamus puude säilimiseks vajalike meetmete kohta, vajadusel korrigeerida maa-aluse korruse ulatust.

9. Vahetult kinnistul ei ole teadaolevalt radoonimõõtmisi teostatud. Planeeritava ala piirkonna pinnases võib esinda radooni, mistõttu on projekteerimise käigus soovitatav teostada pinnase radoonitaseme mõõtmised, et veenduda pinnase ohutuses. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" või tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele.

10. Planeeringualal võib esineda jääkreostust, seepärast lisada detailplaneeringule selleks pädevust omava ettevõtte poolt teostatud territooriumi keskkonnaseisundi hinnang. Arvestades ettevõtte tegevusprofiili ning korstna järgi hinnates varasemast ajast tõenäoliselt ka katlamaja olemasolu, tuleb alal teostada keskkonnauuring pinnase- ja pinnavee reostuse osas, milles on kirjeldatud planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, ja kus selgitatakse keskkonnaseisundi hinnanguga jääkreostuse esinemise võimalikkus pinnases ning antakse juhised edasisteks tegevusteks.

11. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb suuremas koguses jäätmeteke peamiselt lammutus- ja ehitustöödega, mille käigus tuleb jäätmed käidelda vastavalt nõuetele.

Siiski puudub alal eeldatavasti oluline mõju looduskaitselistele väärtustele. Põhja-Tallinna linnaosas, Erika tänava ääres asuval planeeringualal ega selle lähialal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib

12

mõjutada. Lähimast loodusobjektist, Kalamaja kalmistupargist, asub detailplaneeringu ala 570 meetri kaugusel, merest (Tallinna laht) 375 meetri kaugusel ning lähimast kaitsealustest loodusobjektist (saarepuu) 515 meetri kaugusel. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Paljassaare linnuala) jääb detailplaneeringu alast üle 2 kilomeetri kaugusele, seega eeldatav mõju Natura alale puudub.

4. Piiriülene keskkonnamõju

Võimalik piiriülene keskkonnamõju puudub.

5. Eelhinnangu järeldus

Detailplaneering ei vasta kehtivale Tallinna üldplaneeringule. Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks peamiselt ettevõtluse segahoonestusala, kus „võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine, alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutused.“ Detailplaneeringuga

muudetakse oluliselt Tallinna üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet.

Uute hoonete rajamine võib suurendada planeeringuala piirkonna liikluskoormust ning sellega antud piirkonnas (mitte ainult planeeringu alal) kaasnevat müra, mille kohta on antud piirkonnas esitatud kaebusi. Tegemist on üldplaneeringu kohase raske- ja suuregabariidiliste veoste liikumiskoridoriga. Samuti tuleb Põhja-Tallinna poolsaarelise asukoha tõttu arvestada inimeste igapäevaseid pendelrändeid piirkonnas, arvestades ka eeldatavat töökohtade vähenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, võib planeeritavale alale uute ärifunktsiooniga elamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine põhjustada olulist keskkonnamõju ning suurendada ümbruskonna kortermajade elanikele häiringuid (nt insolatsiooni- ehk päikesevalgusetingimuste halvenemine, etc.). Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on k.a lammutus- ja ehitusaegsed häiringud, sest nende ulatus võib tõenäoliselt ületada planeeringuala piire.

Alal võib esineda jääkreostust, seoses varasemate tegevustega.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on kaalunud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tulenevalt KeHJS § 33 lg1 ja lg 2 järgi ning leidnud, et KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22 järgi on tegemist tegevusega, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest, sh mõju

võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, oht inimese tervisele või keskkonnale, mõju

suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond, ala väärtus ja tundlikkus, pole välistatud, et

detailplaneeringu elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju (mõju inimese

tervisele, kultuuripärandile ja varale). Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt

olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega ei kaasne keskkonnaseisundi või looduslike

alade kahjustumist pikas perspektiivis, kuid võib esineda vee, pinnase, õhu saastatust,

olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist ehitustegevuse, eeskätt lammutustööde

käigus. Ka lammutustööd võivad omada olulist mõju elanikkonnale, inimeste tervisele,

heaolule ja varale, arvestades, et lähimad kortermajad asuvad kinnistu piirist 13 meetri

kaugusel.

21333-01

ERIKA TN 12, TALLINN DETAILPLANEERING

KESKKONNAMÜRA HINNANG

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

2/12

TELLIJA K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn, Eesti Reg.kood: 12203754 KOOSTAJA Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti Reg.kood: 11485414 Tel.: +372 5626 4614 e-mail: [email protected] www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID Kaarel Sepp Eteri Eha [email protected] [email protected] Marko Ründva | juhatuse liige

[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/

KUUPÄEV: 07.12.2021

DOKUMENDI KONTROLL: staatus versioon kommentaarid kuupäev autor saadetud tellijale 1 01.10.2021 K. Sepp 2 täiendatud seletuskirja 07.12.2021 M. Ründva

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

3/12

KOKKUVÕTE Erika tn 12 kinnistul paikneb käesoleval hetkel metalli- ja masinatööstuse ettevõtte Faabula AS tootmine, kus tegeletakse tootmistegevusega ning seotud materjalide ja valmistoodete transpordiga veoautodega (sh suurveosed). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks (III kategooria ala vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule1) ning määrata ehitusõigus kuni 5-korruseliste äriruumidega eluhoonete ehitamiseks.

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto-, trammi- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Arvutused teostati vastavalt järgmistele meetoditele:

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96; - trammi- ja rongiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II.

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2020. aasta liikluskoormuste andmetele ning perspektiivses olukorras vastavalt 2040. aasta liiklusprognoosile.

- nii 2020 aasta kui ka 2040. aasta liiklussageduse olukorras ulatub projekteeritava ala avalikele kõnniteedele samatugevustsoon Ld < 70 dB ja öisel ajal Ln < 60 dB;

- planeeritavatele mänguväljakutele ulatub nii 2020 aasta kui ka 2040. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal samatugevustsoon Ld < 50 dB ja öisel ajal Ln ≤ 40 dB;

- 2020. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- 2040. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 67 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- ülejäänud planeeritavatele hoonetele mõjuvad nii 2020. aasta kui ka 2040. aasta liiklusolukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 56 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse tasemed on hoonete osas täidetud ning mänguväljakute osas on täidetud II kategooria sihttaseme väärtused.

Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

1 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

4/12

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................ 3 1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................ 5 3 VÄLISKESKKONNAS LEVIV MÜRA ......................................................................................................... 5 3.1 KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ........................................................................................................................... 5 4 MÜRA MODELLEERIMINE ...................................................................................................................... 6 4.1 METOODIKA .......................................................................................................................................................... 6 4.2 LÄHTEANDMED ....................................................................................................................................................... 7 4.2.1 Autoliiklus ................................................................................................................................................................................ 7 4.2.2 Rongi- ja trammiliiklus ........................................................................................................................................................... 9 4.2.3 Sadamate müra ...................................................................................................................................................................... 9 5 MODELLEERIMISTULEMUSED .............................................................................................................. 10 6 SOOVITUSED JA LEEVENDUSMEETMED .............................................................................................. 10 LISAD .................................................................................................................................................................. 12

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

5/12

1 SISSEJUHATUS Planeeringuala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Karjamaa asumis. Kokku on planeeringualale kavandatud kuni 5-korruselised korterelamud ning 4 mänguväljakut; planeeringualale nähakse ette 180 parkimiskohta. Alast põhja suunda jääb Tööstuse tänav, lõunasse Kopli tänav ja läände Erika tänav ning planeeringu ala kõrval asub Arsenali keskus.

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule kohaselt on maakasutuse juhtotstarbe poolest tegemist segafunktsioonilise alaga, kus paiknevad läbisegi nii elamud, ühiskasutusega hooned, kaubandus, teenindus või tootmisettevõtted. Detailplaneering vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule.

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:

- Erika tn 12 DP algatamise taotluse juurde käiv seletuskiri; - Erika tn 12 kinnistu detailplaneering. Ruumilise keskkonna analüüs. Töö nr 20098. Joonis LISA 9.2 – K-

Projekt Aktsiaselts (16.06.2021); - Erika tn 12 kinnistu detailplaneering. Algatamisettepanek. Töö nr 20098. Joonis DP-2 – K-Projekt

Aktsiaselts (19.08.2021).

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Aruande koostamise hetkel paikneb Erika tn 12 kinnistul metalli- ja masinatööstuse ettevõtte Faabula AS tootmine, kus tegeletakse tootmistegevusega ning seotud materjalide ja valmistoodete transpordiga veoautodega (sh suurveosed). Maa-alale juurdepääsuks kasutatakse juurdepääsuteed Erika tn-lt kinnistu loode nurgas.

Seoses tootmisettevõtte tegevuse lõpetamisega väheneb tööstusmüra käsitletavas piirkonnas ja samuti raskeliikluse osakaal Erika tn-l.

3 VÄLISKESKKONNAS LEVIV MÜRA

3.1 KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

2 Atmosfääriõhu kaitse seadus 3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

6/12

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Vastavalt Tallinna üldplaneeringule, Põhja-Tallinna linnaosa koostatavale üldplaneeringule ja detailplaneeringu järgse maakasutuse juhtotstarbe muutmisele on käsitletaval alal määruse mõistes tegemist osas III kategooria alaga (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel III kategooria ala - keskusealad, segafunktsioonilised alad, kus paiknevad läbisegi nii elamud, ühiskasutusega hooned, kaubandus, teenindus või tootmisettevõtted) ning ja mänguväljakute osas II kategooria alaga. Tabelis 1 on toodud liiklusmüra normtasemed.

Vastavalt üldisele praktikale on Tallinnas seatud kõrge müratasemega piirkondades eesmärgiks detailplaneeringute koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude täitmine ja inimeste poolt aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel sihtväärtuse nõude täitmine

Tabelis 1 on toodud liiklusmüra normtasemed.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed piirväärtus sihtväärtus I päev (Ld) 55 50 öö (Ln) 50 40 II päev (Ld) 60 (651) 55 öö (Ln) 55 (601) 50 III päev (Ld) 65 (701) 60 IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

4 MÜRA MODELLEERIMINE

4.1 METOODIKA Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2021 MR1. Autoliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Trammiliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetod SRM II-le.

Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud andmeid.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna linna liikluskoormuse uuringust 2020. aasta ning 2040. aasta kohta – 2040. a prognoos arvestab Põhja-Tallinna planeeringutest kuni 40% mahtude realiseerumisest5.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 5 Põhja-Tallinna liikuvusuuring 2014, Stratum OÜ

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

7/12

- võrgustiku samm 5x5 m; - peegelduste arv 2; - liiklusvool „unsteady“; - maapinna helineeldekoefitsient vastavalt pinnakattele.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

4.2 LÄHTEANDMED

4.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud järgnevates tabelites (vt tabel 2 ja tabel 3). Töö lähteandmetena on kasutatud Tallinna õhtuse tipptunni liiklusprognoose, mille liiklushulgad on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19- 23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevane jagunemine on kirjeldatud tabelis 4. Arsenali keskuse parklat läbiva teel on arvestatud raskeliikluse osakaaluks 5%. Müra modelleerimisel kasutati kõikidel tänavatel liikluskiirusena piirkiirust 50 km/h.

Võrreldes 2020. aasta olukorraga prognoositakse antud piirkonna peamistel tänavatel ca 50% liiklussageduste kasvu 20.a perspektiivis, mille põhjuseks on Põhja-Tallinna linnaossa rajatavad uued suuremahulised arendusalad. Planeeringualalt lisanduvate sõidukite arv suurendab Erika tn liikluskoormust hinnanguliselt 6-8% võrra, mille arvutuslik mõju on 0,3-0,4 dB.

Tabel 2. Aasta 2020 liiklussagedused projektiala ümbruses

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Tööstuse (Kalaranna-Erika) 11612 939 476 183 peatänav Tööstuse (Erika-Nõlva) 7484 605 307 118 peatänav Tööstuse (Kalaranna-Volta) 5452 441 223 86 peatänav Kopli (Eriku-Paavli) 1592 129 65 25 peatänav Kopli (Eriku-Volta) 3808 308 156 60 peatänav Erika (Tööstuse tn poolne osa) 4284 346 175 68 peatänav Erika (Kopli tn poolne osa) 6408 518 263 101 peatänav Ristiku 7372 594 307 116 peatänav Arsenali keskuse parklat läbiv tee 60 60 0

Tabel 3. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Tööstuse (Kalaranna-Erika) 16515 1060 529 206 peatänav Tööstuse (Erika-Nõlva) 10152 651 325 127 peatänav Tööstuse (Kalaranna-Volta) 8883 570 285 111 peatänav Kopli (Eriku-Paavli) 10089 647 323 126 peatänav Kopli (Eriku-Volta) 7686 493 246 96 peatänav Erika (Tööstuse tn poolne osa) 6390 410 205 80 peatänav Erika (Kopli tn poolne osa) 9513 610 305 119 peatänav Ristiku 11835 759 379 148 peatänav Arsenali keskuse parklat läbiv tee 60 60 0

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

8/12

Tabel 4. Auto- ja raskeliikluse jagunemine6

tee liik sõiduki tüüp päev % õhtu % öö % peatee/peatänav autoliiklus jagunemine 77 13 10 raskeliikluse osakaal 8 6 3 kõrvaltee/kõrvaltänav autoliiklus jagunemine 81 11 8 raskeliikluse osakaal 5 2 1

Joonis 1. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses. Allikas: IB Stratum OÜ

Arsenali keskuse parklad on modelleeritud kui peegeldava pinnaga pindmüraallikad vastavalt RLS-90 meetodile.

Autoliikluse prognoosi müratasemete arvutuste lähteandmete osas lähtutakse olemasolevatest liiklusvahenditest; kui perspektiivis liiklusvahendid on vaiksemad (nt elektri- ja hübriidautod), siis nende põhjustatud liiklusmüratasemed on madalamad (kehtiv väiksematel kiirustel £30 km/h, kus peamiseks müraallikaks on automootori müra). Selliselt on arvutuslik perspektiivne müraolukord konservatiivne hinnang ja tegelik olukord võib olla madalamate keskkonnamüratasemetega.

6 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

9/12

Kuna detailplaneeringu realiseerumisel väheneb ka raskeliikluse osakaal Erika tn-l ja piirnevatel tänavatel, siis ka sellel on positiivne mõju.

4.2.2 RONGI- JA TRAMMILIIKLUS

Mööda Kopli tänavat sõidavad Kopli-Kadriorg ning Kopli-Suur-Paala suunalised trammid. Samuti toimub Kopli kaubajaamas vähesel määral raudteeliiklus kaubarongide osas.

Raudteeliikluse iseloomust tulenevalt võib planeeringualale olla kuulda lühiajalisi mürasündmusi (trammirööbaste vilin, rongide signaalid, kaupade laadimisest vm mürarikastest tegevustest tulenevad helid).

Põhja-Tallinna üldplaneeringus on raudteede kohta välja toodud:

Põhja-Tallinna raudteetaristu on pärand linnaosa tööstusajaloost, mida täna veel osaliselt kasutavad Kopli ja Paljassaare ps tööstus- ja sadamaettevõtted. Tööstuse järkjärgulise ümberpaiknemisega linna lähivaldadesse ja sellest tingitud ohtlike veoste arvu vähenemisega on raudteeharude vajadus vähenenud.

Raudteeharud on likvideeritud või likvideeritakse lähiperspektiivis mitmel arengualal: Paljassaare sadama-alal, Kopli ps- l(Meeruse), Volta ja Krulli tehasealadel, Telliskivi keskuses, Skoone bastioni vööndis. Põhiosas raudteevõrk kuni Kopli ps- ni säilitatakse. Raudtee eriti ohtliku alasse (50 m raadiuses) tuleb vältida müra- ja vibratsioonitundliku kasutusega objektide rajamist.

Trammiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad Tallinna Transpordiameti 2021. aasta septembris kehtivatest sõiduplaanidest7. Trammide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Trammide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv

Perspektiivne trammiliiklus olemasolevatel trammiliinidel on loetud samaks olemasoleva trammiliiklusega.

4.2.3 SADAMATE MÜRA

Vastavalt 2017. aastal koostatud Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi tööstusmüra kaartidele sadamate tavapärasest tegevusest tekkinud müra planeeringualale ei ulatu. Küll aga võib esineda sadamatest tingitud üksikuid lühiajalisi mürasündmuseid (nt laevade udupasunad).

Planeeringualast ca 1 km kaugusele loode suunal jääb Paljassaare sadam. Tallinna Sadama kodulehel kirjutatakse Paljassaare sadama kohta: „Tallinna Sadam ei näe enda jaoks perspektiivi Paljassaare kaubasadama pidamises ning on võtnud eesmärgiks lõpetada Paljassaare sadama pidamine. See hõlmab kogu Tallinna Sadamale Paljassaares kuuluva vara, sh kinnistute koos kaidega nr 35–40 ja tehnovõrkude, võõrandamist ning kõikide abi- ja kommunaalteenuste osutamise lõpetamist.“8

Planeeringualast ca 800 m kaugusel kirdes asub Noblessneri sadam, kus on neli ujuvkaid kokku 110 kai- ja 30 külaliskohaga. Tegu on väiksema sadamaga, mis võõrustab väikseid aluseid (sadamasse mahub kokku 140 jahti pikkusega kuni 24 meetrit) ning selliselt ei ole tegu suure müraallikaga. Sadama eeskirjas on eraldi välja toodud:

- sadamas seisvatel jahtidel peab seisevtaglas ning pakitud (rullitud) purjed olema kinnitatud turvaliselt ja sellisel moel, et nad ei tekitaks liigset müra;

- laeva omanik on kohustatud kooskõlastama jahisadama korrapidajaga tööd, mis tekitavad valju müra ja prahti.

7 Trammide sõiduplaanid 8 Tallinna Sadama koduleht

rongide arv [tk] vagunite arv [tk/rongis] päev õhtu öö

tramm nr 1 (Kopli-Kadriorg-Kopli) 172 42 21 3 tramm nr 2 (Kopli-Suur-Paala-Kopli) 188 41 29 3

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

10/12

5 MODELLEERIMISTULEMUSED Müratasemete arvutustulemusena valmis kakskümmend kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks.

Eraldi modelleeriti olemasolev ning perspektiivne stsenaarium. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on esitatud lisas 1 mürakaartidel nr 1-1 kuni nr 2-2 .

- nii 2020 aasta kui ka 2040. aasta liiklussageduse olukorras ulatub projekteeritava ala avalikele kõnniteedele samatugevustsoon Ld < 70 dB ja öisel ajal Ln < 60 dB.

- planeeritavatele mänguväljakutele ulatub nii 2020. aasta kui ka 2040. aasta liiklussagedus olukorras päevasel ajal samatugevustsoon Ld < 50 dB ja öisel ajal Ln ≤ 40 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse tasemed on hoonete osas täidetud ning mänguväljakute osas on täidetud II kategooria sihttaseme väärtused.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Selle jaoks arvutati müratasemed projekteeritava hoone fassaadile, kus on esitatud hoone fassaadile korruste kaupa mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed päevasel ja öisel ajal (mürakaardid 3-1 kuni 10-2).

- 2020. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB, sh päevasel ajal esimese korruse äripindadele Ld = 64-65 dB;

- 2040. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 67 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB, sh päevasel ajal esimese korruse äripindadele Ld = 65-66 dB;

- ülejäänud planeeritavatele hoonetele mõjuvad nii 2020. aasta kui ka 2040. aasta liiklusolukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 56 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB.

Erika tn äärset keskkonnamüra olukorda on võimalik parandada kui kehtestada piirkiiruseks 40 km/h; sellisel juhul on arvutuslik liiklusmüratase 1,4 dB madalam võrreldes piirkiirusega 50 km/h.

6 SOOVITUSED JA LEEVENDUSMEETMED Järgnevalt on esitatud soovitused, mida tuleks arvestada hoonete projekteerimisel.

Alale on planeeritud kuni 5-korruselised äriruumidega eluhooned. Ala planeerimisel on üks äriruumidega eluhoone paigutatud kõrge liikluskoormusega Erika tn äärde, tekitades sellega müravarjestuse ülejäänud krundile, sh mänguväljakule ning ülejäänud hoonetele.

Erika tn poolsete müratundlike hoonete esimesele korrusele, kus hoonete välispiirdele mõjuvad kõrgemad liiklusmüratasemed, on soovituslik rajada äripinnad.

Müratundlike hoonete teepoolsel küljel 2.-5. korruse elamispindade kavandamisel paigutada magamistoad võimalusel hoovipoolsesse külge. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivselt on soovituslik ehitise kavandamisel rakendada Erika tn poolse fassaadi puhul kõrgendatud heliisolatsiooni meetmeid müratundlike ruumide osas.

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud

Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

11/12

välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

21333-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 21333 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

12/12

LISAD Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2020 Ld (dB), päev - Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2020 Ln (dB), öö - Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2040 Ld (dB), päev - Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2040 Ln (dB), öö - Mürakaart nr 3-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 3-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö - Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö - Mürakaart nr 5-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 5-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö - Mürakaart nr 6-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 6-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö - Mürakaart nr 7-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 7-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö - Mürakaart nr 8-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 8-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö - Mürakaart nr 9-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 9-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö - Mürakaart nr 10-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev - Mürakaart nr 10-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5

5

5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

E rik

a

KK

Kopli

M iinisadam

aTööstuse

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

MV

MV

MV

MV

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Lde [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Planeeringuala Planeeritav hoonestus Olemasolev hoonestus

Mõõtkava A3 1:1500

Kuupäev: 21.09.21 Koostas: Eteri Eha

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5

5

5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

E rik

a

KK

Kopli

M iinisadam

aTööstuse

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

MV

MV

MV

MV

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Planeeringuala Planeeritav hoonestus Olemasolev hoonestus

Mõõtkava A3 1:1500

Kuupäev: 21.09.21 Koostas: Eteri Eha

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5

5

5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

E rik

a

KK

Kopli

M iinisadam

aTööstuse

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

MV

MV

MV

MV

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Lde [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Planeeringuala Planeeritav hoonestus Olemasolev hoonestus

Mõõtkava A3 1:1500

Kuupäev: 21.09.21 Koostas: Eteri Eha

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5

5

5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

E rik

a

KK

Kopli

M iinisadam

aTööstuse

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

MV

MV

MV

MV

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Planeeringuala Planeeritav hoonestus Olemasolev hoonestus

Mõõtkava A3 1:1500

Kuupäev: 21.09.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 3-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 3-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 4-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 4-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 5-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 5-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 6-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 6-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 7-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 7-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 8-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 8-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 9-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 9-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2020

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2020 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 10-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 10-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Kuupäev: 07.12.21 Koostas: Eteri Eha

Saatja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet <[email protected]>

Saadetud: 23.02.2022 08:41

Adressaat: <[email protected]>; TA Info <[email protected]>

Teema: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu korraldamine,

Maris Sagar, Kiri, 22.02.2022, Eri ...

Manused: 10-11_451-1_22022022_203009.asice

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Osakond: Keskkonnahoiu korraldamine

Saatja: Sagar, Maris

Dokumendi liik: Kiri

Reg. kpv.: 22.02.2022

Reg. nr.: 10-11/451-1

Pealkiri: Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine