Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 18.04.2024 nr 7-1.2/658

Meie 14.05.2024 nr 7.2-2/24/6645-2

Seisukohtade väljastamine Kõrtsi

katastriüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Harju maakonnas Kose vallas Kuvajõe külas Kõrtsi katastriüksuse

detailplaneeringu (katastritunnus 33701:002:0916, edaspidi planeering) algatamisest Kose

Vallavalitsuse 09.04.2024 korraldusega nr 118 koos selle juurde kuuluva lisa 1 „Lähteseisukohad

Kuivajõe külas Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks.“

Planeeringu eesmärgiks on kahe krundi moodustamine ja ehitusõiguste määramine äri- ja

tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus planeeringuala haljastusele,

heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 36,934-36,966;

riigiteega nr 3597 4.Kuivajõe ühendustee km 0,000-0,203; riigiteega nr 3596 3.Kuivajõe

ühendustee km 0,121-0,295; riigiteega nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee km 0,422-0,635

(edaspidi riigitee) ja riigiteega nr 11711 Sillamäe tee (katastritunnused 33701:002:0917 ja

33701:002:0936).

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu ning alternatiivse

võimalusena riigitee nr 3596 3.Kuivajõe ühendustee kaudu (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise eskiisjoonisest

2 (3)

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat km 0,636 ristumiskohta riigiteel nr 11711

Sillamäe tee (katastritunnused 33701:002:0917 ja 33701:002:0936). Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida. Tulenevalt vastuoludest normide § 22 lõikega 8, ei saa me

anda nõusolekut alternatiivse juurdepääsu rajamisega riigiteelt nr 3596 3.Kuivajõe

ühendustee km 0,203.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile

7. Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda

ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

Kavandada ristmiku ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning

ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus

kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

6. Näha ette planeeringuala sidumine olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrguga.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud

ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Kui planeeringu

koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada

kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja

selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb

rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoonetele ehitusloa

väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide

(hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

3 (3)

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Jana Prost

5792 4753, [email protected]