Harjumaa Kose vald Kuivajõe küla Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu korduv kooskõlastamine

24446-01

KÕRTSI KATASTRIÜKSUS, KOSE VALD

DETAILPLANEERING

LIIKLUSMÜRA HINNANG

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

2/11

TELLIJA

Paabor Projekt OÜ

Malli tn 3, 60516 Tartu vald

Reg.kood: 14260182

KOOSTAJA

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 11485414

Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]

www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID

Eteri Eha | keskkonnamüra valdkonna juht Ilona Laaneveer

[email protected] [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

KUUPÄEV: 06.01.2025

DOKUMENDI KONTROLL:

staatus versioon kommentaarid kuupäev autor

1 saadetud Tellijale 19.12.2024 E. Eha

2 täiendatud vastavalt kommentaaridele 06.01.2025 E. Eha

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

3/11

KOKKUVÕTE

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete

arvutused. Arvutused teostati vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed

Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud

müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel

müratundlikel hoonetel tagatud.

Projekteeritavate büroohoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole

jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB,

olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele

mõjuvast liiklusmüratasemest.

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

4/11

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5

2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................... 5

3. MÜRA MODELLEERIMINE ........................................................................................................................ 6

3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 6

3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 7 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 7

4. MODELLEERIMISTULEMUSED ................................................................................................................. 9

5. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 10

LISAD .................................................................................................................................................................... 11

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

5/11

1. SISSEJUHATUS

Käsitletav ala asub Kose vallas Kuivajõe külas Kõrtsi kinnistul. Ala asub põhimaantee riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa tee kõrval, mistõttu on tegemist kõrge müratasemega piirkonnaga. Planeeringuala eesmärk on

arendada äri- ja tootmistegevust. Alale kavandatakse laohooned ja laoplats tee- ja vesiehitusmaterjalide

(truubitorude ja geotekstiilide) hulgimüügiks ning parkla. Nimetatud tegevus (kauba laadimine) planeeringualal ei

oma olemuselt olulist mürahäiringut. Peamiseks müraallikaks planeeringualal on territooriumil toimuv liiklus.

Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m.

Kuivõrd vastavalt kehtivale Kose valla üldplaneeringule1 on piirkonna maakasutuse juhtotstarbeks väärtuslik

põllumajandusmaa, siis uue detailplaneeringu järgi jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks

ning krundi kasutamise sihtotstarbeks tuleb laohoone maa.

Joonis 1. Kose valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed projektiala piirkonnas

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:

- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Töö nr. DP-

5-2024. – Paabor Projekt OÜ (03.12.2024);

- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Seletuskiri.– Paabor Projekt OÜ (Tartu 2024).

2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv

soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.2

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad atmosfääriõhu kaitse seaduse

kohaselt järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;

- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

- III kategooria: keskuse maa-alad;

- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;

1 Kose valla üldplaneering

2 Atmosfääriõhu kaitse seadus1

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

6/11

- V kategooria: tootmise maa-alad;

- VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud,

hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega

kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1.

Arvestades, et pärast detailplaneeringu jõustumist on Kõrtsi kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa, siis vastavalt

atmosfääriõhu kaitse seadusele on tegemist V kategooria alaga, millele pole müratasemete piirnorme määratud.

Lähimad müratundlikud hooned asuvad projektialast ida suunas ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus:

33701:002:0932) ning projektialast põhja suunas ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus:

33701:002:0935), kus tuleks tagada vastavalt II kategooria liiklusmüra normtasemed. Tabelis 1 on toodud

liiklusmüra normtasemed.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 50

öö (Ln) 50 40

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB.

3. MÜRA MODELLEERIMINE

3.1 METOODIKA

Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2025. Autoliikluse arvutused teostatud

vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.

Müratasemete arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas

levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav

hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja

kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt

saadetud andmeid.

3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

7/11

Teede liiklussageduste andmed saadi Transpordiameti poolt teostatud 2023. aasta liiklusloenduse andmetest. 5

Perspektiivse ehk 2045. aasta liiklussageduse puhul tehti eeldus, et iga-aastane liikluse juurdekasv on 1,5%.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

- võrgustiku samm 5x5 m;

- peegelduste arv 2;

- liiklusvool „ühtlane“;

- maapinna helineeldekoefitsient vastavalt pinnakattele.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt

päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik

sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

3.2 LÄHTEANDMED

3.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 2 ja 3. Töö lähteandmetena on

kasutatud aasta keskmiseid ööpäevaseid liiklussagedusi. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus

tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-

23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevasel jagunemisel lähtuti

CNOSSOS-EU juhendmaterjalist6. Jagunemine on kirjeldatud tabelis 4. Müratasemete modelleerimisel kasutati

liikluskiirusena püsivalt kehtivaid piirkiiruseid 70 km/h ja 90 km/h. Sealhulgas lõikudel, kus ajutiselt on kehtestatud

suuremaid/madalamaid piirkiirusi. Põhimaanteede püsivalt kehtestatud piirkiirus on 90 km/h. Ajutiselt on osadel

maanteedel (sh riigiteel nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee) kehtestatud ülemiseks lubatud piirkiiruseks 100,

110 ja 120 km/h:

- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 100-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~1 dB võrra,

- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 110-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~2 dB võrra,

- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 120-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~3 dB võrra.

Kõrtsi kinnistule viiva tee puhul arvestati liikluskoormuseks parklakohtade (31 kohta) arvu koos veoautode

võimaliku liiklusega päevas (4 sõidukit), eeldusel, et iga sõiduk teeb päevas 2 sõitu (alale ja alalt minema).

Arvutustes on arvestatud, et planeeringualal toimub tegevus ainult päevasel ajal, seega on nii planeeringualale

viiva tee kui ka planeeringuala sisese liikluse puhul arvestati raskeliikluse osakaaluks 6% päevasel, 0% õhtusel ja

0% öisel ajal ning piirkiiruseks 30 km/h.

Kuivõrd täpsem liiklussageduste jaotus puudub, on kasutatud mürahinnangu aluseks CNOSSOS juhendmaterjalis

esitatud liiklussageduste jaotust ööpäeva lõikes.

5 Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmed

6 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

8/11

Tabel 2. Aasta 2023 liiklussagedused projektiala ümbruses

tee AKÖL

sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö tee liik

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa

tee (Kolu ökodukt-Karla viadukt)

14186 946 497 106 maantee

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa

tee (Karla viadukt-tee nr 11708)

11165 744 391 84 maantee

Kose-Jägala tee 3361 224 118 25 tugimaantee

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 1528 102 53 11 kõrvalmaantee

Kuivajõe-Liiva tee 109 7 4 1 kõrvalmaantee

1. Kuivajõe ühendustee 260 17 9 2 kõrvalmaantee

2. Kuivajõe ühendustee 478 32 17 4 kõrvalmaantee

3. Kuivajõe ühendustee 750 50 26 6 kõrvalmaantee

4. Kuivajõe ühendustee 550 37 19 4 kõrvalmaantee

Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee

Tabel 3. Aasta 2045 liiklussagedused projektiala ümbruses

tee AKÖL

sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö tee liik

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

(Kolu ökodukt-Karla viadukt)

19684 1312 689 148 maantee

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

(Karla viadukt-tee nr 11708)

15492 1033 542 116 maantee

Kose-Jägala tee 4664 311 163 35 tugimaantee

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 2120 141 74 16 kõrvalmaantee

Kuivajõe-Liiva tee 151 10 5 1 kõrvalmaantee

1. Kuivajõe ühendustee 361 24 13 3 kõrvalmaantee

2. Kuivajõe ühendustee 663 44 23 5 kõrvalmaantee

3. Kuivajõe ühendustee 1041 69 36 8 kõrvalmaantee

4. Kuivajõe ühendustee 763 51 27 6 kõrvalmaantee

Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee

Tabel 4. Auto- ja raskeliikluse jagunemine

sõiduki tüüp päev % õhtu % öö %

maantee autoliiklus jagunemine 80 14 6

raskeliikluse osakaal 10 8 4

tugimaantee autoliiklus jagunemine 80 14 6

raskeliikluse osakaal 8 6 3

kõrvalmaantee autoliiklus jagunemine 81 11 8

raskeliikluse osakaal 5 2 1

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

9/11

4. MODELLEERIMISTULEMUSED

Müratasemete arvutustulemusena valmis 7 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti

olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaarium päevasel ja öisel ajal. Müratasemete kaardid

planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on

esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 4-2.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed

Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud

müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel

müratundlikel hoonetel tagatud.

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

10/11

5. SOOVITUSED

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt

sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,

büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu

normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus

on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate

ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada

välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja

ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele

esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete

konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest

erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt

projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast

liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.

Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde

õhumüra isolatsiooni indeks.

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige

psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda).

Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna

parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate

(paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti

saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30-

50 m), sel juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat arvestades võiks

kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

11/11

LISAD

Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord ainult projektialaga Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 2045 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 2045 Ln (dB), öö

62

62

62

62

62

61

62

62

63636363

61

61

61

61

61

61

61

61

61 61 61

6353

61

61

61

60 61 61

61 61 61

61

61

61

62 626262

6262

6249

61

61

60

60 60

60

60

61

62

62

6262

62

6251

60

60

60

60 60

60

61

61

61

6161

61

6150

67

66

61 61

61 61

61 62

67

68

68 68

68 68

68 68

6846

58

58

58

58 58

58 59

60 62

67

68

68

62 60

59 58

58 58

6848

58

58

58

58 58

58 59

61 63

67

67

67

55 54

54 54

55 55

6748

56

56

56

56

50 50

52

53

49 51

55

54

56

58

58

5849 63

62

60

60 55 54

54 52

54

52 50

54

54

6061 62

63

6353

54

54

48 48 47

48

48

5352

54

5555

5546

50 49

48

43

45

48

48

48 49

51

51

51

51

51

51 51

5142

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Koos planeeringualaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

48

49

49

49

49

47

50

50

53535353

50

50

47

48

49

49

48

48

41 41 42

6353

46

46

46

37 37 37

37 39 39

44

44

45

48 484848

4849

6249

46

46

46

46 46

47

47

51

51

51

5151

50

6251

45

45

45

45 45

46

50

50

50

5049

49

6150

44

45

46 46

46 46

46 46

44

44

38 38

38 38

38 38

6846

48

48

48

47 47

46 46

46 46

42

42

41

40 40

41 42

44 45

6848

48

48

48

45 44

43 43

43 42

42

42

42

43 43

43 44

44 45

6748

47

47

47

47

40 41

43

44

39 42

45

45

47

49

49

5849 53

52

50

50 45 45

45 44

45

43 41

45

45

5051 53

53

6353

45

45

39 38 38

40

40

4443

45

4646

5546

41 40

40

35

37

40

40

39 40

42

42

42

42

42

42 42

5142

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Koos planeeringualaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

56

56

56

56

49 50

53

53

49 51

55

55

57

58

58

5849 63

62

60

60 55 54

54 53

54

52 51

54

54

6061 62

63

6353

54

54

48 47 47

49

49

5352

54

5454

5446

49 48

48

43

46

48

48

48 49

51

51

51

51

51

50 50

5142

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Ilma planeeringualata

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

47

47

47

46

40 41

44

44

39 42

46

45

47

49

49

5849 53

52

50

50 45 45

45 44

46

43 42

45

45

5151 53

53

6353

45

45

38 38 38

40

41

4444

45

4645

5446

41 40

40

35

37

40

40

39 40

42

42

42

42

42

42 42

5142

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Ilma planeeringualata

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

60

60

60

60

60

60

60

59

56565656

59

59

60

60

60

60

60

60

60 60 60

6015

60

60

60

60 60 60

60 60 61

61

61

61

61 606060

6060

6127

60

60

60

60 59

59

58

55

55

55

5559

60

6025

60

60

60

60 59

59

56

56

56

5659

59

6024

67

66

60 60

60 60

60 61

66

68

68 68

68 68

68 68

6832

40

40

41

52 53

54 56

58 61

67

68

68

62 60

58 57

55 54

6830

39

39

39

54 55

57 58

60 63

67

67

67

53 49

47 46

45 44

6733

17

17

18

18

30 30

31

30

29 27

30

33

26

25

18

338 37

38

38

39 38 38

29 34

31

31 32

29

30

2525 24

31

3913

43

43

38 38 37

25

25

2926

40

4343

4313

43 40

39

29

28

29

32

35 37

42

42

42

42

43

43 43

4322

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 3-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Planeeringuala sisene liiklusmüra

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

62

62

62

62

62

62

63

63

64646464

62

62

61

62

62

62

62

62

61 61 61

6454

61

61

61

60 61 61

61 61 61

61

61

61

62 626262

6262

6250

61

61

61

61 61

61

60

63

63

63

6363

63

6353

60

60

61

61 61

60

62

62

62

6262

62

6252

67

66

62 61

61 62

62 62

67

68

68 68

68 68

68 68

6848

59

59

59

59 59

59 59

60 62

68

68

68

63 60

59 59

58 58

6849

60

60

60

59 58

59 60

61 63

68

67

67

56 55

55 56

56 57

6850

57

57

57

57

51 52

54

54

50 53

56

56

58

59

60

6050 64

64

61

61 56 56

55 54

56

53 52

55

55

6162 63

64

6454

56

55

49 49 49

50

50

5453

55

5656

5647

51 50

50

44

47

49

49

49 50

52

52

52

52

52

52 52

5243

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 4-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

50

50

50

50

50

49

52

52

54545454

52

51

48

50

50

50

50

50

43 43 43

6454

48

47

47

39 39 39

39 40 40

46

46

46

49 505050

5050

6250

47

47

47

47 48

48

49

52

52

53

5352

52

6353

47

47

47

47 47

47

51

51

51

5251

50

6252

46

47

48 48

48 47

48 48

45

45

40 39

40 39

39 39

6848

49

49

49

48 48

48 48

47 47

43

43

43

41 42

43 44

45 46

6849

50

50

50

47 46

45 44

44 44

43

43

43

44 44

45 45

46 46

6850

48

48

48

48

41 42

45

46

41 44

47

46

49

50

50

6050 54

54

52

51 46 46

46 45

47

44 43

46

46

5253 54

54

6454

47

46

40 40 39

41

42

4645

47

4747

5647

43 42

41

36

39

41

41

41 41

43

43

43

43

43

43 43

5243

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 4-2

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

17. oktoober 2023 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

1

Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

12 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

11205 Kuivajõe - Kose-U uem

õisa tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

A4

M

M

M

12 Kose - Jägala tee

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

12 Kose - Jägala tee

11205 Kuivajõe-Kose-Uuem õisa tee

Kinnismälestis Kose - Uuemõisa ministeeriumikooli hoone

Kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone

KARLA VIADUKT

M

M

M

M

M

TR TR

TR

TR

TR

TR TR

TR

TR

TR

E

Ä Ä

M

Tankla

M

TR

TR

Sillamäe tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

01. august 2024 1:2000

KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN

2

Leppemärgid:

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: E - Elamumaa M - Maatulundusmaa TR - Transpordimaa Ä - Ärimaa

Olemasolev hoonestus

Poe kinnistu detailplaneeringu ala piir

Kinnismälestise kaitsevöönd

Märkused: 1. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Poe kinnistu detailplaneering (koostanud Kose Maakorralduse OÜ,2014.a.) on kehtestatud Kose Vallavolikogu 18. dets 2014 otsusega nr 144.

ÜP järgne kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala

Planeeritud elektrikaabel

Planeeritud krundi piir

ÜP järgne kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikahoone maa-ala

Planeeringuala piir Katastriüksuse piir

A2

Olemasolev puurkaev sanitaarkaitsealaga

11205 Kuivajõe - Kose-Uuem õisa tee

4. Kuiv

ajõ e ü

he nd

us tee

(ra mp)

Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee

11711 Sillamäe tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

01. august 2024 1:1000

TUGIPLAAN

3

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Kõrtsi Sillamäe tee Sillamäe tee 2

Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee

11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee

Katastriüksuse tunnus 33701:002:0916 33701:002:0917 33701:002:0936 33701:002:0918 33701:002:0401

Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 65 809 m2 1028 m2 974 m2 8016 m2 1019 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Transpordimaa

100% Transpordimaa

100% Transpordimaa

100% Transpordimaa

100% Märkused: 1.Geodteetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.

Leppemärgid:

Olemasolev asfaltkattega tee

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev heinamaa / haritav maa

Olemasolev kruusakattega tee/teeperv

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev sidekanalisatsioon

Teekaitsevöönd

Planeeringuala piir

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Bussipeatus

Olemasolev kergliiklustee

A2

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 V

2

7

1

POS 1 TL100%

10m 2000 4

2 55 567

P17

20

V V

V V

V V

V V

V V

V

V

V

V

V

V V

V V

V V

V V

V

6,1-7

Planeeritud ülekäigukoht*

50

50

K1

P14

10

VLP

VLP

11205 Kuivajõe - Kose-U uem

õisa tee

4. Kuiv

ajõ e ü

he nd

us tee

(ra mp)

Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee

SLP

SK1 SK1 SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1

Õli- ja liivapüüdur

Õli- ja liivapüüdur

SK 1

SK 1

Õli- ja liivapüüdur

10

POS 2 TL100%

10m 1200 3

2 10 242

Liitumine Puruvana:(Kose) alajaama

5,6

30

4

10

6,6

11711 Sillamäe tee

230x15m

R10

105x15m

30ELP

30

20

2,5

3,85

9,6

10,6

13,8

13

riigiteega ristumine rajada kinnisel meetodil

30

44,6

30,5

Perspektiivne ülekäigukoht*

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

07. jaanuar 2025 1:1000

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Juurdepääsutee, parkimisalade ja jalakäijate ja jalgratturite tee asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Leppemärgid:

Olemasolev asfaltkattega tee

Juurdepääs kinnistule*

Säiliv kruusakattega tee/teeperv

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev sidekanalisatsioon

Teekaitsevöönd

Planeeringuala piir

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

Bussipeatus

Olemasolev kergliiklustee

S

N

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1 Pos 2

Katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 100% Tootmismaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Laohoone maa (TL) 100%

Laohoone maa (TL) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 4 3

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 2000 m2 1200 m2

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus 10 m 10 m

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus - -

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

Ehitisealune pindala (m2)

Ehitiste arv krundil

Korruste arv Krundi suurus

(m2)

Määratud ehitusõiguse aken

TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA

Planeeritud maa-ala suurus 76 846 m2

Moodustavate kruntide arv 2

Krunditud maa bilanss 65 809 m2 - Tootmismaa - 85,6%

11 037 m2 - Transpordimaa - 14,4 %

Kavandatud täisehitusprotsent 3200 65809 => 0,049 = 4,9%

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2

Hoonete soovituslik välisviimistlus metall, krohv, puit, kivi

Lubatud katusekalded 0 - 35°

Suurim lubatud korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1

Planeeritud juurdepääsutee*

Planeeritud laoplats ja parkimisala*

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud elektri madalpingekaabel*

Planeeritud krundi piir

1 Positsiooni nr.

P17 Parkimiskohtade arv

Planeeritud hoonestusala piir

Planeeritud teeservituudi ala*

Soovituslik hoone asukoht*

Soovituslik sademevee immutamise ala*

Planeeritud biopuhasti koos imbväljaku

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala/servituudiala*

Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m

Perspektiivne sidekanalisatsioon*

ja kujaga r=10 m

VLP

ELP SLP

Planeeritud veeliitumispunkt*

Perspektiivne sidevõrgu liitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumispunkt*

Võimalik vertikaalplaneerimise suund*

Planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*

Soovituslik haljastuse asukoht*

SK1 Planeeritud sademeveekanalisatsioon*

Võimalik parkimiskoht*

Planeeritud puurkaev*

Rekonstrueeritav riigitee (kruuskattega)*

Rekonstrueeritav riigitee (kõvakattega)* Nähtavuskolmnurk*

Planeeritud tuletõrjeveevõtu tiik*

Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant*

A2

Heitvee immutamise keeluala*

Perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-5-2024

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA

KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: FTS KV OÜ

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4

6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9

7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9

7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11

7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 13

7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 13

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 16

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 17

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 18

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 19

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 19

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..21

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:1000

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:1000

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, FTS KV OÜ (registrikood 12780049), poolt

esitatud 18.03.2024 avaldus Kose Vallavalitsusele Kuivajõe külas Kõrtsi

katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud

dokumendiregistris 18.03.2024, dokumendi nr 7-1.2/459 all).

● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 nr lisaga (lähteseisukohad)

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on ca 7,7 ha ning see hõlmab Kõrtsi (33701:002:0916) katastriüksust ning tagamaks

nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Sillamäe tee

(33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja

11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on

esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on kahe krundi moodustamine ja ehitusõiguste määramine äri- ja

tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 detailplaneeringu algatamise kohta

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);

● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023-

2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36)

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö

nr. MP1259/24G. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist hajaasustusega alaga,

kus on äri- ja tootmistegevus lubatud logistiliselt soodsas asukohas, kaubandus-, teenindus- ja

büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala juhtotstarbega ala (ÄT) kõrval, kui

hooned ja tegevus ei kahjusta piirkonna elu- ja looduskeskkonda, kui tegevusega ei kaasne

häiringuid tundlikele naaberaladele (elamud, üldkasutatavad alad, puhkealad) ja kui vajadusel

rakendatakse leevendusmeetmeid. Üldplaneeringus on Kuivajõe, Tade, Kolu ja Saula külades

ÄT-juhtotstarbega alad kavandatud 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, kus on

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. ÄT-

juhtotstarve on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone,

tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste

ehitamiseks. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva

töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise

vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist).

Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja

tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.

Detailplaneeringu ala asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servas. Väärtuslikud

põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning ehitised ja rajatised tuleb

paigutada eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide

tükeldamist. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

6.2 Olemasolev olukord

Juurdepääs planeeringualale on riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu. Planeeringuala läbivad

ettevõttele ELA SA kuuluv sidekaablid, tänavavalgustuse madalpingekaablid. Planeeringualal

asuvad ka kaks bussipeatust, millest lõunapoole jäävast peatusest saab liikuda mugavalt

Tallinna suunal ja idapoole jäävast peatusest saab liikuda erinevate Kose valla asulate vahel.

Kõrtsi katastriüksus on kaetud haritava põllumaaga. Sillamäe tee (33701:002:0917 ja

33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe –

Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksustel asuvad riigiteed.

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)

Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a)

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 3. Vaade Kõrtsi katastriüksusele Sillamäe teelt (juuli 2024.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Riigiteede kaitsevööndid ulatusega 30 m

• Elektrikaabli (madalpingekaabel) kaitsevöönd 1 m

• Sidekaabli kaitsevööndid 1 m

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala piirneb kolmest küljest transpordimaadega. Planeeringuala jääb hoonestatud

piirkonda. Lähim hoonestus (üksikelamu ja abihooned) asub planeeringualast ca 80 m kaugusel

Vainu katastriüksusel. Sillamäe ja Väljataguse hooned jäävad vastavalt 130 m ja 270 m

Kõrtsi

Sillamäe tee

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kaugusele planeeringuala piirist. Sillamäe, Vainu ja Väljataguse hoonetuseks on viilkatusega

taluhooned.

Planeeringuala lähipiirkonda jääb Karla viadukt ja teisel pool riigiteed 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa teed asub tankla hoone, kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone ja üks elamu.

Planeeringuala kontaktvööndis asub tänavalgustuse elektrikaabel ja Elektrilevi elektrivõrk ning

ELA SA sidekaablid. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja

katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.

Foto 4. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet fotoladu mai 2024.a)

Sillamäe

Vainu

Poe (Jetoil)

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud

nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on

üldplaneeringu kohane ning sobib liiklussõlme kõrvale. Kavandatavad hoonemahud ja kruntide

täisehitus sobituvad hajaasustuse põllumajandusmaastiku äärde. Planeeringuala asukoht

suuremate riigiteede ääres on heaks asukohaks hulgikaubanduse ettevõtte ladudele. Karla

viadukti lähedus muudab liikumise planeeringualale 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt

lihtsaks. Lisaks asub hõreda asustusega piirkonnas. Olemasolev keskkond, sh sõiduteed ning

elektri- ja sidevõrk on võimelised lisanduva hoonestuse rajamisega kaasneva koormusega toime

tulema.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks (krundi

kasutamise sihtotstarve laohoone maa). Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus

kummalegi krundile. Planeeringualasse kaasati juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega

varustamiseks osaliselt Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee

(33701:002:0401) katastriüksused, mille sihtotstarvet ega olemasolevaid piire ei muudeta.

Detailplaneeringust huvitatud isik soovib Pos 1 krundile rajada kontori (asub samas hoones

laoruumidega), eraldiseisvad laohooned ja laoplatsi tee- ja vesiehitusmaterjalide (truubitorude

ja geotekstiilide) hulgimüügiks. Planeeritud krunt Pos 2 on laohoonete rajamiseks, kuid esialgu

jääb see maatükk rendile kohalikule põllumajandusettevõtjale.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, juurdepääsuteid ja haljastust.

Hoonestusala on planeeritud 5,6 - 50 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Krundil Pos 1 jälgib

hoonestusala piir ida ja lõuna poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir

krundi piirist 10 m kaugusel ja lääne poolt on hoonestusala krundi piirist 50 m kaugusel. Krundil

Pos 2 jälgib hoonestusala ida poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir

rekonstrueeritava sõidutee kattest 30 m, lõuna poolt on hoonestusala piir 10 m kaugusel ja lääne

poolt on juurdepääsutee teekattest 10 m ja krundi piirist 5,6 m kaugusel. Hoonestusala on

määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete asukohti.

Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille

alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud,

päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.

Täpne lahendus rajatavate kontori ja laohoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse

ehitusprojekteerimise käigus.

7.2 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja Kose valla

üldplaneeringust.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

*Mõlemale krundile on lubatud rajada ka kuni 20 m2 väikeehitisi ja erineva pinnaga

varjualuseid/katusealuseid (sh ka suuremaid kui 20 m2) ladustavate materjalide tarbeks, mille

kindlat arvu ei määrata kuid nende ehitisealused pinnad peavad mahtuma suurima lubatud

ehitisealuse pinna sisse.

Lubatud on katastriüksusele määrata osaliselt ka ärimaa sihtotstarve (< 50%), kui lisaks

ladustamisele peaks tulevikus tekkima vajadus toodete müügipinnale.

Hoonete suurimat sügavust ei määrata. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla,

laoplats) suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja

ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada krundile Pos 1 hooneid mille

maksimaalne ehitisealune pind on kokku 2000 m2 ja krundile Pos 2 kuni 1200 m2. Täpne

lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta

kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole teisi tootmishooneid.

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid Metall, krohv, puit, kivi

Lubatud katusekalded 0 – 35°

Maksimaalne hoone korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1

Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Detailplaneeringuga

ei määrata konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid

Pos nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete

lubatud

maksimaalne

kõrgus

Pos 1 Laohoone maa

(TL) 100% 4* 2000 m2 10 m

Pos 2 Laohoone maa

(TL) 100% 3* 1200 m2 10 m

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada ümbritsevasse

keskkonda. Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale.

Kose valla üldplaneering soovitab suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute

ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid, samas vältides silmatorkavaid erksaid värve.

Piirded

Piirdeaedu pole lubatud rajada krundi piiridele, kuna lähialal ei asu ka ulatuslikke piirdeaedu.

Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks on eelkõige turvalisuse

tagamine (nt materjalide vms ladustamisel väljaspool hoonet). Piirdeaia maksimaalne kõrgus

on 2,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.

Valgustus

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistutele võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

7.4.1 Liikluskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 36,934-36,966;

riigiteega nr 3597 4.Kuivajõe ühendustee km 0,000-0,203; riigiteega nr 3596 3.Kuivajõe

ühendustee km 0,121-0,295; riigiteega nr km 0,422-0,635 (edaspidi riigitee) ja riigiteega nr

11711 Sillamäe tee (katastritunnused 33701:002:0917 ja 33701:002:0936).

Riigitee 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee (millelt juurdepääs toimub Sillamäe teele)

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1528 autot. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas

riigitee osas 90 km/h. Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ kujutatud mahasõidu

külgnähtavus vastab juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Peatee peatumisnähtavust (PN1) ei ole juhendi alusel

määratud, kuna liituva tee liikumissagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Peatee

liitumisnähtavus (LN1) on juhendi alusel 230 m ning liituva tee liitumisnähtavus (LN2) on 15

m. Riigitee 11711 Sillamäe tee peatumisnähtavust pole samuti määratud, liitumisnähtavus

(LN1) on 105 m (kiirusepiiranguks võetud 50 km/h) ja liituva tee liitumisnähtavus on (LN2) on

15 m.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu olemasolevalt

mahasõidult. 11711 Sillamäe tee on laiusega ca 5 m ning kruusakattega. Kuna planeeringuala

liiklustihedust ja sõidukite koosseisu väga täpselt määrata ei saa (puudub teave Pos 2

potentsiaalsest tegevusest) tuleb arvestada tee laiuse määramisel linnatänavate standardis

näidatud laiusega, mille järgi kahe veoauto (sadulauto) mugavaks liikluseks on vajalik teekatte

laius 6,6 m. Seega tuleb 11711 Sillamäe teed rekonstrueerida ja laiendada ning 11205 Kuivajõe

– Kose-Uuemõisa tee ristmikku rekonstrueerida ja laiendada. Planeeritud arendustegevuse

eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee

ristmiku ümberehitamine liikluskoosseisule vastavaks. Tee on planeeritud rajada tolmuvaba

kattega (näiteks pinnatud) ja 6,6 m laiusega kuni planeeritud kruntide juurdepääsutee

mahasõiduni. Samuti on planeeritud rajada ühine juurdepääsutee kahe krundi juurdepääsu

https://www.architecturaldesigns.com/

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tagamiseks. Sõidutee on planeeritud rajada tolmuvaba kattega ja soovituslikult ca 6,1-7 m

laiune, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus ka suurematele veokitele. Tee jääb krundi Pos 1

koosseisu ja sõiduteele seatakse teeservituut Pos 2 kasuks.

Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada

kontori osal müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet

ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik

omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse

muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.

Jalakäijate ja jalgratturite tee on hetkel vaid 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa teest teisel pool.

Detailplaneeringuga on kavandatud bussipeatusi ühendav jalakäijate ja jalgratturite tee, millelt

on planeeritud ka juurdepääs krundile Pos 1 (kuna tegemist on hulgikaubandusettevõttega, siis

tihedalt igapäevast jalakäijate (külastajate) liiklust ette ei ole ette näha, peamiselt tee kasutajad

on ettevõtte oma töötajad, kes liiguvad bussiga ja kasutavad juurdepääsu tööle tulekuks ning

minekuks). Jalakäijate ja jalgratturite tee soovituslik asukoht on näidatud Joonisel 4. Jalakäijate

ja jalgratturite tee asukoht täpsustatakse projekteerimisel. Arvestada tuleb tee projekteerimise

normide lisa 1 tabel 40, mille järgi peab planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee vähim laius

olema minimaalselt 2,5 m ja lisa 1 tabeli 41 järgselt peab jalakäijate ja jalgratturite tee

ohutusriba vähim laius olema minimaalselt 7 m. Jalakäijate ja jalgratturite tee rajamine (sh

ehitusprojekti tellimine) on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.

Kuna käesoleval hetkel pole teada Pos 2 tegevusala tulevikus (ja planeeringuga on lubatud ka

ärimaa sihtotstarve) on joonisel 4 näidatud perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee ning

ülekäigukoht juhuks kui peaks tulevikus Pos 2 krundile jalakäijate ligipääsu vajadus lisanduma.

7.4.2 Parkimine

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse

projekteerimisel vastavalt rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on

määratud suurim lubatud ehitisealune pind Pos 1 krundil 2000 m2 ja Pos 2 krundil 1200 m2 ,

seega eeldusel, et hooned on ühekorruselised, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse

aluseks standardis toodud määratlust „5 Tööstusettevõte ja ladu“ ja liigitust väikeelamute ala

(normatiiv n=1/90)) minimaalne parkimiskohtade arv Pos 1 krundil 17 parkimiskohta ja Pos 2

krundil 14 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada ka jalgrataste

parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv on standardi järgi 6. Täpne parkimise

lahendus lahendatakse projekteerimisel.

Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

• parkimine lahendada kinnistu piires ning arvestada tuleb parkimise normide,

linnatänavate standardiga;

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• vältida suure ladustamisplatsi täisasfalteerimist, kui võimalik siis eelistada vett

läbilaskvaid materjale nagu kruus ja killustik (kasvõi osaliselt);

• alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele

elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel,

mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik

paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto

laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.

Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna

elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on

laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või

vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus

ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel;

• enam kui 20-kohaline parkimisala tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,

arvestades vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike

asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude

omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala lähipiirkonnas ei asu piirkonna vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvaid vee- ja

kanalisatsioonitorustikke. Kontoril ja vajadusel laohoonete vee- ja kanalisatsioonilahendus on

seega ette nähtud lokaalselt.

Planeeritud on rajada üks ühine puurkaev ja mõlemale krundile iseseisev biopuhasti koos

imbväljakuga. Hinnanguline veevajadus äri- ja/või tootmishoone puhul sõltub töötajate arvust

– standardi järgi tehased ja bürood 25-35 l/d töötaja kohta (veevajadusega tootmistegevust ei

planeerita). Arvutuslik maht ühe töötaja kohta äri- ja/või tootmishoones on keskmiselt 30 l/d.

Seega 3 töötaja puhul on vajalik veekogus ca 0,09 m3/d. Põhjavee I veekihi saastumise

juhtumite esinemise tõttu piirkonnas tuleb rajada joogivee kvaliteedi tagamise eesmärgil

puurkaev põhjavee II veekihti. St puurkaev rajatakse sügavamale kui on enamus naabruses

olevad puurkaevud ja paigaldatakse sügavam manteltoru. Planeeritud puurkaevule ja

veetorustikele tuleb seada servituut Pos 2 kasuks.

Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d.

Tulenevalt veeseaduse § 154 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 on puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett, hooldusala, mille ulatus on kümme

meetrit.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub

ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle

rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Keskkonnaministri määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 p 4 alusel võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada

kuni 10 m³/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist

puhastamist.

Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt biopuhasti baasil.

Biopuhastite ja imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et

rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st biopuhasti imbväljaku kuja 10

m ei tohi ulatuda naaberkruntidele. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee

immutamine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 50 m.

Ehitusprojektide raames tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule ja

omapuhastitele ning imbväljakutele. Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja

kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks.

7.6.2 Sademevesi

Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi siseselt

vertikaalplaneerimise abil. Soovitatav on kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi nagu

näiteks vett läbilaskev katend (nt laoplats kavandada osaliselt kruusa- või killustikkattega),

kasvukast, vihmapeenar, nõva või viibetiik. Sademevee lahenduse projekteerimisel peab

eesmärk olema sademevesi maksimaalselt immutada oma krundil. Eesmärgi saavutamiseks

kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi, st tagada piisavalt looduslikku

pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale. Kuna laoplatside pinda on

kavandatud suures ulatuses, siis võib sademevee immutamisel kasutada ka lisanduvaid tooteid

– näiteks immutuskassete või immutustorusid vms. Sel juhul sademevesi juhitakse läbi kaevude

õlipüüdurisse ja seejärel immutusväljakusse. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata

ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi

juhtida naaberkruntidele ega teele.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud tagada tuletõrje veevõtutiigist.

Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühine tuletõrje veevõtutiik ja kuivhüdrant.

Soovituslik asukoht sellele on Pos 1 keskel. Tuletõrje kuivhüdrandile seatakse servituut Pos 2

kasuks.

Kuivhüdrant peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb tagada

ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Veevõtutiigi ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida

projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri

määruses 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis

EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.

Siseministri määruse järgselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk

veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.

Veevooluhulk veevõtukohas peab seega olema 10-30 l/s sõltuvalt hoone tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormuse suurusest (MJ/m²). Näiteks eripõlemiskoormuse, mis on suurem kui 1201

MJ/m2, puhul on vajalik tagada veevooluhulk 30 l/s kolme tunni jooksul. Sama määrus aga

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

sätestab, et kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutusüsteemiga (AKS), mis rakendumisel

teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega

vähendada ühe tunnini. Kuna hoonete projekteerimise staadiumis selgub alles

eripõlemiskoormuse suurus ja sellest tulenevalt on võimalik arvutada igale rajatavale hoonele

vastav veevooluhulk, siis juhul kui planeeritud tiigist ei piisa (näiteks Pos 2 hoone ehitatakse

palju aastaid hiljem ja tiigi rajamisel on arvestatud väiksema veevajadusega), tuleb

projekteerida ja paigaldada AKS või lisanduv veevõtumahuti. Täpne lahendus leitakse hoonete

projekteerimise käigus iga krundi puhul eraldi. Krundile Pos 1 planeeritud tuletõrje

veevõtukoht ja tiik tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud isiku poolt enne mistahes hoonele

kasutusloa väljastamist. Kui peaks tekkima vajadus lisanduvate tuletõrje veemahutite järele

(juhul kui näiteks ei soovita rajada AKS tulekustussüsteemi), siis need tuleb rajada selle krundi

omaniku poolt enne kasutusloa taotlemist.

Pos 1 planeeritud tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad

tulevikus mõlemad katastriüksuse omanikud ühiselt.

7.6.4 Elektrivarustus

Liitumine elektrivõrguga on võimalik Kuiviku:(Kose) või Puruvana:(Kose) alajaama baasil.

Olemasoleva ükskõik kumma alajaama baasil on planeeritud kontori ja laohoonete

elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu

piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbijate krundi piirile kahekohalisena

teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Krundile Pos 2

planeeritud madalpingekaablile tuleb seada reaalservituut Elektrilevi OÜ kasuks.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu. NB! Riigiteega ristumisel tuleb madalpingekaabel paigaldada kinnisel meetodil.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele. Lubatud on kasutada

päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid

hoonete katustele ja/või fassaadidele). Rajatiste kavandamisel on soovituslik jälgida Kose valla

üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale

kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste

(päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone

energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda..

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala edelaosas asuva

ELA SA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 085K14

kuhu tuleb paigaldada kaablimuhv 085YM06 (asukoht esitatud joonisel 4).

Sidevõrguga liitumiseks ja ehitusprojekti koostamiseks on väljastanud ELA SA täpsemad

tehnilised tingimused (vt lisade kaust) mis kehtivad kuni 28.05.2025.

Enne sidevõrgu projekteerimist tuleb täpsustada ELA SA-ga tehniliste tingimuste ajakohasus

ja valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada projekteeritud lahendus

nendega. ELA SA sidevõrgust sideühenduse projekteerimise korral või ELA SA sidevõrgu

jäämisel ehitusprojekti alasse kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA sidevõrgu haldajaga AS

Connecto Eesti.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringuala on hetkel kaetud suures ulatuses haritava maaga (põld) ja osaliselt riigiteedega

(vt fotod 1 ja 2). Planeeringualal ei asu likvideeritavat kõrghaljastust.

Kose valla üldplaneeringu järgselt tuleb tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele rajada ka

kõrghaljastust, et saavutada looduslikuma ilmega haljastatavad alad ning luua võimalikult

looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond. Lisaks on soovituslik hea üldmulje

saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus (võimalusel)

tänavapoolsele küljele.

Kõrghaljastusel on maakasutuse ja väliruumi kujundamisel oluline roll leevendamaks

külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse laius puhvertsoonina

toimimiseks on üldjuhul 30-50 m. Haljastuse kavandamine võimaldab ka muuhulgas parandada

tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid.

Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis

koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka

tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi tootmismaa krundi haljastatav/looduslikuna

säiliv osa.

Soovituslik on rajada kõrghaljastust planeeringuala põhja, ida ja lääne osasse vaadete

pehmendamiseks, sest nendes suundades lähialal asuvad elamud. Lisaks on soovituslik ka

mõned puud istutada kontori ruumidega hoone lähedusse, et luua meeldivam töökeskkond.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega

parklas ja laoplatsil. Vertikaalplaneerimisel juhitakse sademevesi läbi kaevude õlipüüdurisse ja

seejärel immutusväljakusse.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõudena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et

konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.2 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud

peatükis 7.3.

7.8.3 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)

sisaldusega alale. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal

teostada radoonitasemete mõõtmised.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid

järgmiselt:

• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;

• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt

tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);

• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-

jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,

siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla

radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada

ventilatsioonisüsteem vms meetmed).

7.8.4 Müra ja terviseohutus

Kajaja Acoustics OÜ on koostanud detailplaneeringule liiklusmüra hinnangu (töö nr 24446).

Hinnangu järgi on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

II kategooria piirnormi nõuded lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud.

Lisaks anti soovitused edaspidiseks projekteerimiseks:

• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate

müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,

büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega

kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega

möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja

väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

• Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete

konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel

rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra

taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete

heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid

projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate

mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks

vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja

lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast

liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

• Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne

mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või

tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel

puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel

koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka

kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi

parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti saavutamiseks peab kõrghaljastus olema

tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30 - 50 m), sel

juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat

arvestades võiks kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol – uute hoonete

rajamisel võib tekkida vajadus ka lisanduva tööjõu järele. Planeeritava tegevusega ulatuslik

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringuala lähipiirkonnas asub muinsuskaitsealuseid mälestisi ja nende kaitsevööndeid.

Hoonestus on aga kavandatud neist teisele poole 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teed ja

kavandatud hooned ei varja vaateid olemasolevatele kinnismälestistele. Detailplaneeringuga on

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks, mis sobituvad

keskkonda. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne

mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub rajatava jalakäijate ja jalgratturite tee näol, mis tagab kergliiklejatele paremad

võimalused bussipeatustest liiklemiseks olemasolevale Kuivajõe –Kose-Uuemõisa kergteele.

Lisaks luuakse suure tõenäosusega uusi töökohti ja arendatakse ettevõtlust. Negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele

põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Pos 1* reaalservituut – planeeritud veetorustik ja puurkaev (Pos 2 kasuks)

* reaalservituut – planeeritud tuletõrje veevõtukoht (Pos 2 kasuks)

* reaalservituut – perspektiivne sidekaabel (Pos 2 kasuks)

* teeservituut – juurdepääsutee (Pos 2 kasuks)

Pos 2 * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel (Pos 1

kasuks)

Sillamäe tee

33701:002:0917

* isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri liitumispunkt ja elektri

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ kasuks)

* reaalservituut – planeeritud sidekaabel (Pos 1 ja Pos 2 kasuks)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose

Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist

halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida

sobilikud hoonete (kontoriga hoone ja muude laohoonete) asukohad, juurdepääsutee koos

parkimis- ja laoplatsi alaga, lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine

kruntidel. Ehitusprojektide koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas

ühendused tehnovõrkudega (vt täpsemaid tingimusi lisade kasutas). Planeeringu elluviimiseks

peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on rekonstrueerida ja laiendada 11711 Sillamäe

teed kuni planeeritud mahasõiduni (tolmuvaba kattega) ja 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr

11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmik ümber ehitada. Krundile Pos 1 tuleb rajada

juurdepääsutee ja mahasõit krundile Pos 2 ning seada teeservituut. NB! Kõik arendusalaga

seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat

pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse

maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Hoonetele ehitusloa andmise eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205

Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine ning planeeritud juurdepääsutee, Pos

2-le mahasõidu, tuletõrje veevõtukoha ja puurkaevu ehitamiseks ehitusseadustiku lisa 1 kohane

luba ehitamiseks. Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne 11711 Sillamäe tee ja 11711

Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku rekonstrueerimist,

juurdepääsutee ja Pos 2-le mahasõidu rajamist (ehitusaegselt on lubatud kruusatee ning pärast

suuremate ehitustööde lõppu asfalteeritakse või pinnatakse), nõuetekohase tuletõrje

veevõtukoha ning puurkaevu välja ehitamist. Pos 1 krundile planeeritud tehnovõrkude

projekteerimise ja ehitustööde tellimine, 11711 Sillamäe tee ja 11711 Sillamäe tee ning

11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine/rekonstrueerimine koos

laiendamisega ning nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.

Lisaks tuleb krundile Pos 1 rajada puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht detailplaneeringust

huvitatud isiku poolt. Enne puurkaevu ja tuletõrje veevõtukoha kasutusloa taotlemist tuleb

seada veetorustikule isiklik kasutusõigus Pos 2 kasuks. Pos 1 omaniku kohustus on tagada

mõlema krundi veega ja tuletõrjeveega varustatus.

Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse krundid ja

rekonstrueeritakse/ümberehitatakse 11711 Sillamäe tee ning 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa

tee ristmik. Teises etapis rajatakse Pos 1 hooned, laoplats, juurdepääsutee,

rekonstrueeritakse/laiendatakse 11711 Sillamäe tee detailplaneeringus näidatud mahus,

rajatakse haljastus ning tehnovõrgud. Kolmandas etapis rajatakse Pos 2 krundile hooned,

vajadusel laoplats ning tehnovõrgud.

24446-01

KÕRTSI KATASTRIÜKSUS, KOSE VALD

DETAILPLANEERING

LIIKLUSMÜRA HINNANG

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

2/11

TELLIJA

Paabor Projekt OÜ

Malli tn 3, 60516 Tartu vald

Reg.kood: 14260182

KOOSTAJA

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 11485414

Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]

www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID

Eteri Eha | keskkonnamüra valdkonna juht Ilona Laaneveer

[email protected] [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

KUUPÄEV: 06.01.2025

DOKUMENDI KONTROLL:

staatus versioon kommentaarid kuupäev autor

1 saadetud Tellijale 19.12.2024 E. Eha

2 täiendatud vastavalt kommentaaridele 06.01.2025 E. Eha

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

3/11

KOKKUVÕTE

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete

arvutused. Arvutused teostati vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed

Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud

müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel

müratundlikel hoonetel tagatud.

Projekteeritavate büroohoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole

jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB,

olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele

mõjuvast liiklusmüratasemest.

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

4/11

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5

2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................... 5

3. MÜRA MODELLEERIMINE ........................................................................................................................ 6

3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 6

3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 7 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 7

4. MODELLEERIMISTULEMUSED ................................................................................................................. 9

5. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 10

LISAD .................................................................................................................................................................... 11

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

5/11

1. SISSEJUHATUS

Käsitletav ala asub Kose vallas Kuivajõe külas Kõrtsi kinnistul. Ala asub põhimaantee riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa tee kõrval, mistõttu on tegemist kõrge müratasemega piirkonnaga. Planeeringuala eesmärk on

arendada äri- ja tootmistegevust. Alale kavandatakse laohooned ja laoplats tee- ja vesiehitusmaterjalide

(truubitorude ja geotekstiilide) hulgimüügiks ning parkla. Nimetatud tegevus (kauba laadimine) planeeringualal ei

oma olemuselt olulist mürahäiringut. Peamiseks müraallikaks planeeringualal on territooriumil toimuv liiklus.

Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m.

Kuivõrd vastavalt kehtivale Kose valla üldplaneeringule1 on piirkonna maakasutuse juhtotstarbeks väärtuslik

põllumajandusmaa, siis uue detailplaneeringu järgi jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks

ning krundi kasutamise sihtotstarbeks tuleb laohoone maa.

Joonis 1. Kose valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed projektiala piirkonnas

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:

- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Põhijoonis koos tehnovõrkudega. Töö nr. DP-

5-2024. – Paabor Projekt OÜ (03.12.2024);

- Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering. Seletuskiri.– Paabor Projekt OÜ (Tartu 2024).

2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv

soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.2

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad atmosfääriõhu kaitse seaduse

kohaselt järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;

- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

- III kategooria: keskuse maa-alad;

- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;

1 Kose valla üldplaneering

2 Atmosfääriõhu kaitse seadus1

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

6/11

- V kategooria: tootmise maa-alad;

- VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud,

hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega

kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1.

Arvestades, et pärast detailplaneeringu jõustumist on Kõrtsi kinnistu juhtotstarbeks tootmismaa, siis vastavalt

atmosfääriõhu kaitse seadusele on tegemist V kategooria alaga, millele pole müratasemete piirnorme määratud.

Lähimad müratundlikud hooned asuvad projektialast ida suunas ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus:

33701:002:0932) ning projektialast põhja suunas ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus:

33701:002:0935), kus tuleks tagada vastavalt II kategooria liiklusmüra normtasemed. Tabelis 1 on toodud

liiklusmüra normtasemed.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 50

öö (Ln) 50 40

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB.

3. MÜRA MODELLEERIMINE

3.1 METOODIKA

Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2025. Autoliikluse arvutused teostatud

vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.

Müratasemete arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas

levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav

hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja

kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt

saadetud andmeid.

3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

7/11

Teede liiklussageduste andmed saadi Transpordiameti poolt teostatud 2023. aasta liiklusloenduse andmetest. 5

Perspektiivse ehk 2045. aasta liiklussageduse puhul tehti eeldus, et iga-aastane liikluse juurdekasv on 1,5%.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

- võrgustiku samm 5x5 m;

- peegelduste arv 2;

- liiklusvool „ühtlane“;

- maapinna helineeldekoefitsient vastavalt pinnakattele.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt

päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik

sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

3.2 LÄHTEANDMED

3.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 2 ja 3. Töö lähteandmetena on

kasutatud aasta keskmiseid ööpäevaseid liiklussagedusi. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus

tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-

23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevasel jagunemisel lähtuti

CNOSSOS-EU juhendmaterjalist6. Jagunemine on kirjeldatud tabelis 4. Müratasemete modelleerimisel kasutati

liikluskiirusena püsivalt kehtivaid piirkiiruseid 70 km/h ja 90 km/h. Sealhulgas lõikudel, kus ajutiselt on kehtestatud

suuremaid/madalamaid piirkiirusi. Põhimaanteede püsivalt kehtestatud piirkiirus on 90 km/h. Ajutiselt on osadel

maanteedel (sh riigiteel nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee) kehtestatud ülemiseks lubatud piirkiiruseks 100,

110 ja 120 km/h:

- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 100-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~1 dB võrra,

- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 110-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~2 dB võrra,

- piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 120-le km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~3 dB võrra.

Kõrtsi kinnistule viiva tee puhul arvestati liikluskoormuseks parklakohtade (31 kohta) arvu koos veoautode

võimaliku liiklusega päevas (4 sõidukit), eeldusel, et iga sõiduk teeb päevas 2 sõitu (alale ja alalt minema).

Arvutustes on arvestatud, et planeeringualal toimub tegevus ainult päevasel ajal, seega on nii planeeringualale

viiva tee kui ka planeeringuala sisese liikluse puhul arvestati raskeliikluse osakaaluks 6% päevasel, 0% õhtusel ja

0% öisel ajal ning piirkiiruseks 30 km/h.

Kuivõrd täpsem liiklussageduste jaotus puudub, on kasutatud mürahinnangu aluseks CNOSSOS juhendmaterjalis

esitatud liiklussageduste jaotust ööpäeva lõikes.

5 Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmed

6 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

8/11

Tabel 2. Aasta 2023 liiklussagedused projektiala ümbruses

tee AKÖL

sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö tee liik

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa

tee (Kolu ökodukt-Karla viadukt)

14186 946 497 106 maantee

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa

tee (Karla viadukt-tee nr 11708)

11165 744 391 84 maantee

Kose-Jägala tee 3361 224 118 25 tugimaantee

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 1528 102 53 11 kõrvalmaantee

Kuivajõe-Liiva tee 109 7 4 1 kõrvalmaantee

1. Kuivajõe ühendustee 260 17 9 2 kõrvalmaantee

2. Kuivajõe ühendustee 478 32 17 4 kõrvalmaantee

3. Kuivajõe ühendustee 750 50 26 6 kõrvalmaantee

4. Kuivajõe ühendustee 550 37 19 4 kõrvalmaantee

Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee

Tabel 3. Aasta 2045 liiklussagedused projektiala ümbruses

tee AKÖL

sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö tee liik

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

(Kolu ökodukt-Karla viadukt)

19684 1312 689 148 maantee

2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

(Karla viadukt-tee nr 11708)

15492 1033 542 116 maantee

Kose-Jägala tee 4664 311 163 35 tugimaantee

Kuivajõe - Kose-Uuemõisa tee 2120 141 74 16 kõrvalmaantee

Kuivajõe-Liiva tee 151 10 5 1 kõrvalmaantee

1. Kuivajõe ühendustee 361 24 13 3 kõrvalmaantee

2. Kuivajõe ühendustee 663 44 23 5 kõrvalmaantee

3. Kuivajõe ühendustee 1041 69 36 8 kõrvalmaantee

4. Kuivajõe ühendustee 763 51 27 6 kõrvalmaantee

Kõrtsi kinnistusisene tee 70 5 2 1 kõrvalmaantee

Tabel 4. Auto- ja raskeliikluse jagunemine

sõiduki tüüp päev % õhtu % öö %

maantee autoliiklus jagunemine 80 14 6

raskeliikluse osakaal 10 8 4

tugimaantee autoliiklus jagunemine 80 14 6

raskeliikluse osakaal 8 6 3

kõrvalmaantee autoliiklus jagunemine 81 11 8

raskeliikluse osakaal 5 2 1

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

9/11

4. MODELLEERIMISTULEMUSED

Müratasemete arvutustulemusena valmis 7 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti

olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaarium päevasel ja öisel ajal. Müratasemete kaardid

planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on

esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 4-2.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialas on:

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 1) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 64 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB;

- Projektialale kavandavate hoonete (POS 2) fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 68 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB.

Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused projektialast väljas on:

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 90 m kaugusel Vainu kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0932) paiknevale lähimale

müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed

Ld ≤ 56 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad koos Kõrtsi kinnistu projektialaga 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ilma Kõrtsi kinnistu projektialata 2023. aasta liiklusolukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 51 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 42 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad ainult Kõrtsi kinnistusisese tegevusega kaasneva liiklusmüra

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 43 dB;

- Projektialast ca 137 m kaugusel Väljataguse kinnistul (katastritunnus: 33701:002:0935) paiknevale

lähimale müratundlikule hoonele ulatuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud

müratasemed Ld ≤ 52 dB. ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded on lähimatel

müratundlikel hoonetel tagatud.

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

10/11

5. SOOVITUSED

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt

sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,

büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu

normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus

on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate

ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada

välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja

ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele

esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete

konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest

erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt

projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast

liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.

Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde

õhumüra isolatsiooni indeks.

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige

psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda).

Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna

parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate

(paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti

saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30-

50 m), sel juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat arvestades võiks

kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.

24446-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24446

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Kõrtsi katastriüksus, Kose vald

11/11

LISAD

Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2023 koos projektialaga Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2023 ilma projektialata Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord ainult projektialaga Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 2045 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 2045 Ln (dB), öö

62

62

62

62

62

61

62

62

63636363

61

61

61

61

61

61

61

61

61 61 61

6353

61

61

61

60 61 61

61 61 61

61

61

61

62 626262

6262

6249

61

61

60

60 60

60

60

61

62

62

6262

62

6251

60

60

60

60 60

60

61

61

61

6161

61

6150

67

66

61 61

61 61

61 62

67

68

68 68

68 68

68 68

6846

58

58

58

58 58

58 59

60 62

67

68

68

62 60

59 58

58 58

6848

58

58

58

58 58

58 59

61 63

67

67

67

55 54

54 54

55 55

6748

56

56

56

56

50 50

52

53

49 51

55

54

56

58

58

5849 63

62

60

60 55 54

54 52

54

52 50

54

54

6061 62

63

6353

54

54

48 48 47

48

48

5352

54

5555

5546

50 49

48

43

45

48

48

48 49

51

51

51

51

51

51 51

5142

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Koos planeeringualaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

48

49

49

49

49

47

50

50

53535353

50

50

47

48

49

49

48

48

41 41 42

6353

46

46

46

37 37 37

37 39 39

44

44

45

48 484848

4849

6249

46

46

46

46 46

47

47

51

51

51

5151

50

6251

45

45

45

45 45

46

50

50

50

5049

49

6150

44

45

46 46

46 46

46 46

44

44

38 38

38 38

38 38

6846

48

48

48

47 47

46 46

46 46

42

42

41

40 40

41 42

44 45

6848

48

48

48

45 44

43 43

43 42

42

42

42

43 43

43 44

44 45

6748

47

47

47

47

40 41

43

44

39 42

45

45

47

49

49

5849 53

52

50

50 45 45

45 44

45

43 41

45

45

5051 53

53

6353

45

45

39 38 38

40

40

4443

45

4646

5546

41 40

40

35

37

40

40

39 40

42

42

42

42

42

42 42

5142

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Koos planeeringualaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

56

56

56

56

49 50

53

53

49 51

55

55

57

58

58

5849 63

62

60

60 55 54

54 53

54

52 51

54

54

6061 62

63

6353

54

54

48 47 47

49

49

5352

54

5454

5446

49 48

48

43

46

48

48

48 49

51

51

51

51

51

50 50

5142

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Ilma planeeringualata

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

47

47

47

46

40 41

44

44

39 42

46

45

47

49

49

5849 53

52

50

50 45 45

45 44

46

43 42

45

45

5151 53

53

6353

45

45

38 38 38

40

41

4444

45

4645

5446

41 40

40

35

37

40

40

39 40

42

42

42

42

42

42 42

5142

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2023

Ilma planeeringualata

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

60

60

60

60

60

60

60

59

56565656

59

59

60

60

60

60

60

60

60 60 60

6015

60

60

60

60 60 60

60 60 61

61

61

61

61 606060

6060

6127

60

60

60

60 59

59

58

55

55

55

5559

60

6025

60

60

60

60 59

59

56

56

56

5659

59

6024

67

66

60 60

60 60

60 61

66

68

68 68

68 68

68 68

6832

40

40

41

52 53

54 56

58 61

67

68

68

62 60

58 57

55 54

6830

39

39

39

54 55

57 58

60 63

67

67

67

53 49

47 46

45 44

6733

17

17

18

18

30 30

31

30

29 27

30

33

26

25

18

338 37

38

38

39 38 38

29 34

31

31 32

29

30

2525 24

31

3913

43

43

38 38 37

25

25

2926

40

4343

4313

43 40

39

29

28

29

32

35 37

42

42

42

42

43

43 43

4322

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 3-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Planeeringuala sisene liiklusmüra

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

62

62

62

62

62

62

63

63

64646464

62

62

61

62

62

62

62

62

61 61 61

6454

61

61

61

60 61 61

61 61 61

61

61

61

62 626262

6262

6250

61

61

61

61 61

61

60

63

63

63

6363

63

6353

60

60

61

61 61

60

62

62

62

6262

62

6252

67

66

62 61

61 62

62 62

67

68

68 68

68 68

68 68

6848

59

59

59

59 59

59 59

60 62

68

68

68

63 60

59 59

58 58

6849

60

60

60

59 58

59 60

61 63

68

67

67

56 55

55 56

56 57

6850

57

57

57

57

51 52

54

54

50 53

56

56

58

59

60

6050 64

64

61

61 56 56

55 54

56

53 52

55

55

6162 63

64

6454

56

55

49 49 49

50

50

5453

55

5656

5647

51 50

50

44

47

49

49

49 50

52

52

52

52

52

52 52

5243

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 4-1

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

50

50

50

50

50

49

52

52

54545454

52

51

48

50

50

50

50

50

43 43 43

6454

48

47

47

39 39 39

39 40 40

46

46

46

49 505050

5050

6250

47

47

47

47 48

48

49

52

52

53

5352

52

6353

47

47

47

47 47

47

51

51

51

5251

50

6252

46

47

48 48

48 47

48 48

45

45

40 39

40 39

39 39

6848

49

49

49

48 48

48 48

47 47

43

43

43

41 42

43 44

45 46

6849

50

50

50

47 46

45 44

44 44

43

43

43

44 44

45 45

46 46

6850

48

48

48

48

41 42

45

46

41 44

47

46

49

50

50

6050 54

54

52

51 46 46

46 45

47

44 43

46

46

5253 54

54

6454

47

46

40 40 39

41

42

4645

47

4747

5647

43 42

41

36

39

41

41

41 41

43

43

43

43

43

43 43

5243

POS 1

POS 2

K uivajõe-K

ose-U uem

õisa tee

Tallinn-Tartu- Võru-Luhamatee

Kose-Jägala tee

Vainu

Väljataguse

Mürakaart nr 4-2

Projekt nr 24446

Projekti nimi: Kõrtsi katastriüksuse DP, Kose vald

Liiklusmüra 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Olemasolev müratõke

Mõõtkava A3 1:3000

Arvutustarkvara: CadnaA 2025

Kuupäev: 19.12.24

17. oktoober 2023 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

1

Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

12 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

11205 Kuivajõe - Kose-U uem

õisa tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

A4

M

M

M

12 Kose - Jägala tee

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

12 Kose - Jägala tee

11205 Kuivajõe-Kose-Uuem õisa tee

Kinnismälestis Kose - Uuemõisa ministeeriumikooli hoone

Kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone

KARLA VIADUKT

M

M

M

M

M

TR TR

TR

TR

TR

TR TR

TR

TR

TR

E

Ä Ä

M

Tankla

M

TR

TR

Sillamäe tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

01. august 2024 1:2000

KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN

2

Leppemärgid:

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: E - Elamumaa M - Maatulundusmaa TR - Transpordimaa Ä - Ärimaa

Olemasolev hoonestus

Poe kinnistu detailplaneeringu ala piir

Kinnismälestise kaitsevöönd

Märkused: 1. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Poe kinnistu detailplaneering (koostanud Kose Maakorralduse OÜ,2014.a.) on kehtestatud Kose Vallavolikogu 18. dets 2014 otsusega nr 144.

ÜP järgne kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala

Planeeritud elektrikaabel

Planeeritud krundi piir

ÜP järgne kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikahoone maa-ala

Planeeringuala piir Katastriüksuse piir

A2

Olemasolev puurkaev sanitaarkaitsealaga

11205 Kuivajõe - Kose-Uuem õisa tee

4. Kuiv

ajõ e ü

he nd

us tee

(ra mp)

Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee

11711 Sillamäe tee

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

01. august 2024 1:1000

TUGIPLAAN

3

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Kõrtsi Sillamäe tee Sillamäe tee 2

Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee

11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee

Katastriüksuse tunnus 33701:002:0916 33701:002:0917 33701:002:0936 33701:002:0918 33701:002:0401

Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 65 809 m2 1028 m2 974 m2 8016 m2 1019 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Transpordimaa

100% Transpordimaa

100% Transpordimaa

100% Transpordimaa

100% Märkused: 1.Geodteetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.

Leppemärgid:

Olemasolev asfaltkattega tee

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev heinamaa / haritav maa

Olemasolev kruusakattega tee/teeperv

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev sidekanalisatsioon

Teekaitsevöönd

Planeeringuala piir

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Bussipeatus

Olemasolev kergliiklustee

A2

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 V

2

7

1

POS 1 TL100%

10m 2000 4

2 55 567

P17

20

V V

V V

V V

V V

V V

V

V

V

V

V

V V

V V

V V

V V

V

6,1-7

Planeeritud ülekäigukoht*

50

50

K1

P14

10

VLP

VLP

11205 Kuivajõe - Kose-U uem

õisa tee

4. Kuiv

ajõ e ü

he nd

us tee

(ra mp)

Kuivajõe - Kose-Uuem õisa kergtee

SLP

SK1 SK1 SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1

Õli- ja liivapüüdur

Õli- ja liivapüüdur

SK 1

SK 1

Õli- ja liivapüüdur

10

POS 2 TL100%

10m 1200 3

2 10 242

Liitumine Puruvana:(Kose) alajaama

5,6

30

4

10

6,6

11711 Sillamäe tee

230x15m

R10

105x15m

30ELP

30

20

2,5

3,85

9,6

10,6

13,8

13

riigiteega ristumine rajada kinnisel meetodil

30

44,6

30,5

Perspektiivne ülekäigukoht*

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-5-2024

Aadress Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

FTS KV OÜ

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

07. jaanuar 2025 1:1000

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Juurdepääsutee, parkimisalade ja jalakäijate ja jalgratturite tee asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Leppemärgid:

Olemasolev asfaltkattega tee

Juurdepääs kinnistule*

Säiliv kruusakattega tee/teeperv

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev sidekanalisatsioon

Teekaitsevöönd

Planeeringuala piir

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

Bussipeatus

Olemasolev kergliiklustee

S

N

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1 Pos 2

Katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 100% Tootmismaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Laohoone maa (TL) 100%

Laohoone maa (TL) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 4 3

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 2000 m2 1200 m2

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus 10 m 10 m

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus - -

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

Ehitisealune pindala (m2)

Ehitiste arv krundil

Korruste arv Krundi suurus

(m2)

Määratud ehitusõiguse aken

TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA

Planeeritud maa-ala suurus 76 846 m2

Moodustavate kruntide arv 2

Krunditud maa bilanss 65 809 m2 - Tootmismaa - 85,6%

11 037 m2 - Transpordimaa - 14,4 %

Kavandatud täisehitusprotsent 3200 65809 => 0,049 = 4,9%

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2

Hoonete soovituslik välisviimistlus metall, krohv, puit, kivi

Lubatud katusekalded 0 - 35°

Suurim lubatud korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1

Planeeritud juurdepääsutee*

Planeeritud laoplats ja parkimisala*

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud elektri madalpingekaabel*

Planeeritud krundi piir

1 Positsiooni nr.

P17 Parkimiskohtade arv

Planeeritud hoonestusala piir

Planeeritud teeservituudi ala*

Soovituslik hoone asukoht*

Soovituslik sademevee immutamise ala*

Planeeritud biopuhasti koos imbväljaku

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala/servituudiala*

Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m

Perspektiivne sidekanalisatsioon*

ja kujaga r=10 m

VLP

ELP SLP

Planeeritud veeliitumispunkt*

Perspektiivne sidevõrgu liitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumispunkt*

Võimalik vertikaalplaneerimise suund*

Planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*

Soovituslik haljastuse asukoht*

SK1 Planeeritud sademeveekanalisatsioon*

Võimalik parkimiskoht*

Planeeritud puurkaev*

Rekonstrueeritav riigitee (kruuskattega)*

Rekonstrueeritav riigitee (kõvakattega)* Nähtavuskolmnurk*

Planeeritud tuletõrjeveevõtu tiik*

Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant*

A2

Heitvee immutamise keeluala*

Perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)*

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-5-2024

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA

KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: FTS KV OÜ

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4

6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9

7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9

7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11

7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 13

7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 13

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 16

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 17

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 18

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 19

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 19

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..21

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:1000

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:1000

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, FTS KV OÜ (registrikood 12780049), poolt

esitatud 18.03.2024 avaldus Kose Vallavalitsusele Kuivajõe külas Kõrtsi

katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud

dokumendiregistris 18.03.2024, dokumendi nr 7-1.2/459 all).

● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 nr lisaga (lähteseisukohad)

Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on ca 7,7 ha ning see hõlmab Kõrtsi (33701:002:0916) katastriüksust ning tagamaks

nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Sillamäe tee

(33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja

11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on

esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on kahe krundi moodustamine ja ehitusõiguste määramine äri- ja

tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 detailplaneeringu algatamise kohta

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);

● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023-

2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36)

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö

nr. MP1259/24G. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist hajaasustusega alaga,

kus on äri- ja tootmistegevus lubatud logistiliselt soodsas asukohas, kaubandus-, teenindus- ja

büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala juhtotstarbega ala (ÄT) kõrval, kui

hooned ja tegevus ei kahjusta piirkonna elu- ja looduskeskkonda, kui tegevusega ei kaasne

häiringuid tundlikele naaberaladele (elamud, üldkasutatavad alad, puhkealad) ja kui vajadusel

rakendatakse leevendusmeetmeid. Üldplaneeringus on Kuivajõe, Tade, Kolu ja Saula külades

ÄT-juhtotstarbega alad kavandatud 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, kus on

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. ÄT-

juhtotstarve on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone,

tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste

ehitamiseks. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva

töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise

vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist).

Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja

tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine.

Detailplaneeringu ala asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servas. Väärtuslikud

põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning ehitised ja rajatised tuleb

paigutada eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide

tükeldamist. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

6.2 Olemasolev olukord

Juurdepääs planeeringualale on riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu. Planeeringuala läbivad

ettevõttele ELA SA kuuluv sidekaablid, tänavavalgustuse madalpingekaablid. Planeeringualal

asuvad ka kaks bussipeatust, millest lõunapoole jäävast peatusest saab liikuda mugavalt

Tallinna suunal ja idapoole jäävast peatusest saab liikuda erinevate Kose valla asulate vahel.

Kõrtsi katastriüksus on kaetud haritava põllumaaga. Sillamäe tee (33701:002:0917 ja

33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe –

Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksustel asuvad riigiteed.

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)

Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a)

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 3. Vaade Kõrtsi katastriüksusele Sillamäe teelt (juuli 2024.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Riigiteede kaitsevööndid ulatusega 30 m

• Elektrikaabli (madalpingekaabel) kaitsevöönd 1 m

• Sidekaabli kaitsevööndid 1 m

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeringuala piirneb kolmest küljest transpordimaadega. Planeeringuala jääb hoonestatud

piirkonda. Lähim hoonestus (üksikelamu ja abihooned) asub planeeringualast ca 80 m kaugusel

Vainu katastriüksusel. Sillamäe ja Väljataguse hooned jäävad vastavalt 130 m ja 270 m

Kõrtsi

Sillamäe tee

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kaugusele planeeringuala piirist. Sillamäe, Vainu ja Väljataguse hoonetuseks on viilkatusega

taluhooned.

Planeeringuala lähipiirkonda jääb Karla viadukt ja teisel pool riigiteed 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa teed asub tankla hoone, kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone ja üks elamu.

Planeeringuala kontaktvööndis asub tänavalgustuse elektrikaabel ja Elektrilevi elektrivõrk ning

ELA SA sidekaablid. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja

katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.

Foto 4. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet fotoladu mai 2024.a)

Sillamäe

Vainu

Poe (Jetoil)

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud

nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on

üldplaneeringu kohane ning sobib liiklussõlme kõrvale. Kavandatavad hoonemahud ja kruntide

täisehitus sobituvad hajaasustuse põllumajandusmaastiku äärde. Planeeringuala asukoht

suuremate riigiteede ääres on heaks asukohaks hulgikaubanduse ettevõtte ladudele. Karla

viadukti lähedus muudab liikumise planeeringualale 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt

lihtsaks. Lisaks asub hõreda asustusega piirkonnas. Olemasolev keskkond, sh sõiduteed ning

elektri- ja sidevõrk on võimelised lisanduva hoonestuse rajamisega kaasneva koormusega toime

tulema.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks (krundi

kasutamise sihtotstarve laohoone maa). Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus

kummalegi krundile. Planeeringualasse kaasati juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega

varustamiseks osaliselt Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee

(33701:002:0401) katastriüksused, mille sihtotstarvet ega olemasolevaid piire ei muudeta.

Detailplaneeringust huvitatud isik soovib Pos 1 krundile rajada kontori (asub samas hoones

laoruumidega), eraldiseisvad laohooned ja laoplatsi tee- ja vesiehitusmaterjalide (truubitorude

ja geotekstiilide) hulgimüügiks. Planeeritud krunt Pos 2 on laohoonete rajamiseks, kuid esialgu

jääb see maatükk rendile kohalikule põllumajandusettevõtjale.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, juurdepääsuteid ja haljastust.

Hoonestusala on planeeritud 5,6 - 50 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Krundil Pos 1 jälgib

hoonestusala piir ida ja lõuna poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir

krundi piirist 10 m kaugusel ja lääne poolt on hoonestusala krundi piirist 50 m kaugusel. Krundil

Pos 2 jälgib hoonestusala ida poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir

rekonstrueeritava sõidutee kattest 30 m, lõuna poolt on hoonestusala piir 10 m kaugusel ja lääne

poolt on juurdepääsutee teekattest 10 m ja krundi piirist 5,6 m kaugusel. Hoonestusala on

määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete asukohti.

Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille

alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud,

päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.

Täpne lahendus rajatavate kontori ja laohoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse

ehitusprojekteerimise käigus.

7.2 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja Kose valla

üldplaneeringust.

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

*Mõlemale krundile on lubatud rajada ka kuni 20 m2 väikeehitisi ja erineva pinnaga

varjualuseid/katusealuseid (sh ka suuremaid kui 20 m2) ladustavate materjalide tarbeks, mille

kindlat arvu ei määrata kuid nende ehitisealused pinnad peavad mahtuma suurima lubatud

ehitisealuse pinna sisse.

Lubatud on katastriüksusele määrata osaliselt ka ärimaa sihtotstarve (< 50%), kui lisaks

ladustamisele peaks tulevikus tekkima vajadus toodete müügipinnale.

Hoonete suurimat sügavust ei määrata. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla,

laoplats) suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja

ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada krundile Pos 1 hooneid mille

maksimaalne ehitisealune pind on kokku 2000 m2 ja krundile Pos 2 kuni 1200 m2. Täpne

lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta

kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole teisi tootmishooneid.

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid Metall, krohv, puit, kivi

Lubatud katusekalded 0 – 35°

Maksimaalne hoone korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1

Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Detailplaneeringuga

ei määrata konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid

Pos nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete

lubatud

maksimaalne

kõrgus

Pos 1 Laohoone maa

(TL) 100% 4* 2000 m2 10 m

Pos 2 Laohoone maa

(TL) 100% 3* 1200 m2 10 m

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada ümbritsevasse

keskkonda. Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale.

Kose valla üldplaneering soovitab suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute

ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid, samas vältides silmatorkavaid erksaid värve.

Piirded

Piirdeaedu pole lubatud rajada krundi piiridele, kuna lähialal ei asu ka ulatuslikke piirdeaedu.

Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks on eelkõige turvalisuse

tagamine (nt materjalide vms ladustamisel väljaspool hoonet). Piirdeaia maksimaalne kõrgus

on 2,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.

Valgustus

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistutele võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

7.4.1 Liikluskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 36,934-36,966;

riigiteega nr 3597 4.Kuivajõe ühendustee km 0,000-0,203; riigiteega nr 3596 3.Kuivajõe

ühendustee km 0,121-0,295; riigiteega nr km 0,422-0,635 (edaspidi riigitee) ja riigiteega nr

11711 Sillamäe tee (katastritunnused 33701:002:0917 ja 33701:002:0936).

Riigitee 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee (millelt juurdepääs toimub Sillamäe teele)

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1528 autot. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas

riigitee osas 90 km/h. Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ kujutatud mahasõidu

külgnähtavus vastab juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Peatee peatumisnähtavust (PN1) ei ole juhendi alusel

määratud, kuna liituva tee liikumissagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Peatee

liitumisnähtavus (LN1) on juhendi alusel 230 m ning liituva tee liitumisnähtavus (LN2) on 15

m. Riigitee 11711 Sillamäe tee peatumisnähtavust pole samuti määratud, liitumisnähtavus

(LN1) on 105 m (kiirusepiiranguks võetud 50 km/h) ja liituva tee liitumisnähtavus on (LN2) on

15 m.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu olemasolevalt

mahasõidult. 11711 Sillamäe tee on laiusega ca 5 m ning kruusakattega. Kuna planeeringuala

liiklustihedust ja sõidukite koosseisu väga täpselt määrata ei saa (puudub teave Pos 2

potentsiaalsest tegevusest) tuleb arvestada tee laiuse määramisel linnatänavate standardis

näidatud laiusega, mille järgi kahe veoauto (sadulauto) mugavaks liikluseks on vajalik teekatte

laius 6,6 m. Seega tuleb 11711 Sillamäe teed rekonstrueerida ja laiendada ning 11205 Kuivajõe

– Kose-Uuemõisa tee ristmikku rekonstrueerida ja laiendada. Planeeritud arendustegevuse

eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee

ristmiku ümberehitamine liikluskoosseisule vastavaks. Tee on planeeritud rajada tolmuvaba

kattega (näiteks pinnatud) ja 6,6 m laiusega kuni planeeritud kruntide juurdepääsutee

mahasõiduni. Samuti on planeeritud rajada ühine juurdepääsutee kahe krundi juurdepääsu

https://www.architecturaldesigns.com/

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tagamiseks. Sõidutee on planeeritud rajada tolmuvaba kattega ja soovituslikult ca 6,1-7 m

laiune, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus ka suurematele veokitele. Tee jääb krundi Pos 1

koosseisu ja sõiduteele seatakse teeservituut Pos 2 kasuks.

Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada

kontori osal müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet

ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik

omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse

muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.

Jalakäijate ja jalgratturite tee on hetkel vaid 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa teest teisel pool.

Detailplaneeringuga on kavandatud bussipeatusi ühendav jalakäijate ja jalgratturite tee, millelt

on planeeritud ka juurdepääs krundile Pos 1 (kuna tegemist on hulgikaubandusettevõttega, siis

tihedalt igapäevast jalakäijate (külastajate) liiklust ette ei ole ette näha, peamiselt tee kasutajad

on ettevõtte oma töötajad, kes liiguvad bussiga ja kasutavad juurdepääsu tööle tulekuks ning

minekuks). Jalakäijate ja jalgratturite tee soovituslik asukoht on näidatud Joonisel 4. Jalakäijate

ja jalgratturite tee asukoht täpsustatakse projekteerimisel. Arvestada tuleb tee projekteerimise

normide lisa 1 tabel 40, mille järgi peab planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee vähim laius

olema minimaalselt 2,5 m ja lisa 1 tabeli 41 järgselt peab jalakäijate ja jalgratturite tee

ohutusriba vähim laius olema minimaalselt 7 m. Jalakäijate ja jalgratturite tee rajamine (sh

ehitusprojekti tellimine) on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.

Kuna käesoleval hetkel pole teada Pos 2 tegevusala tulevikus (ja planeeringuga on lubatud ka

ärimaa sihtotstarve) on joonisel 4 näidatud perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee ning

ülekäigukoht juhuks kui peaks tulevikus Pos 2 krundile jalakäijate ligipääsu vajadus lisanduma.

7.4.2 Parkimine

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse

projekteerimisel vastavalt rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on

määratud suurim lubatud ehitisealune pind Pos 1 krundil 2000 m2 ja Pos 2 krundil 1200 m2 ,

seega eeldusel, et hooned on ühekorruselised, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse

aluseks standardis toodud määratlust „5 Tööstusettevõte ja ladu“ ja liigitust väikeelamute ala

(normatiiv n=1/90)) minimaalne parkimiskohtade arv Pos 1 krundil 17 parkimiskohta ja Pos 2

krundil 14 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada ka jalgrataste

parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv on standardi järgi 6. Täpne parkimise

lahendus lahendatakse projekteerimisel.

Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

• parkimine lahendada kinnistu piires ning arvestada tuleb parkimise normide,

linnatänavate standardiga;

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• vältida suure ladustamisplatsi täisasfalteerimist, kui võimalik siis eelistada vett

läbilaskvaid materjale nagu kruus ja killustik (kasvõi osaliselt);

• alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele

elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel,

mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik

paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto

laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.

Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna

elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on

laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või

vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus

ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel;

• enam kui 20-kohaline parkimisala tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega,

arvestades vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike

asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude

omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala lähipiirkonnas ei asu piirkonna vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvaid vee- ja

kanalisatsioonitorustikke. Kontoril ja vajadusel laohoonete vee- ja kanalisatsioonilahendus on

seega ette nähtud lokaalselt.

Planeeritud on rajada üks ühine puurkaev ja mõlemale krundile iseseisev biopuhasti koos

imbväljakuga. Hinnanguline veevajadus äri- ja/või tootmishoone puhul sõltub töötajate arvust

– standardi järgi tehased ja bürood 25-35 l/d töötaja kohta (veevajadusega tootmistegevust ei

planeerita). Arvutuslik maht ühe töötaja kohta äri- ja/või tootmishoones on keskmiselt 30 l/d.

Seega 3 töötaja puhul on vajalik veekogus ca 0,09 m3/d. Põhjavee I veekihi saastumise

juhtumite esinemise tõttu piirkonnas tuleb rajada joogivee kvaliteedi tagamise eesmärgil

puurkaev põhjavee II veekihti. St puurkaev rajatakse sügavamale kui on enamus naabruses

olevad puurkaevud ja paigaldatakse sügavam manteltoru. Planeeritud puurkaevule ja

veetorustikele tuleb seada servituut Pos 2 kasuks.

Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d.

Tulenevalt veeseaduse § 154 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 on puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett, hooldusala, mille ulatus on kümme

meetrit.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub

ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle

rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

Keskkonnaministri määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 p 4 alusel võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada

kuni 10 m³/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist

puhastamist.

Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt biopuhasti baasil.

Biopuhastite ja imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et

rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st biopuhasti imbväljaku kuja 10

m ei tohi ulatuda naaberkruntidele. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee

immutamine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 50 m.

Ehitusprojektide raames tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule ja

omapuhastitele ning imbväljakutele. Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja

kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks.

7.6.2 Sademevesi

Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi siseselt

vertikaalplaneerimise abil. Soovitatav on kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi nagu

näiteks vett läbilaskev katend (nt laoplats kavandada osaliselt kruusa- või killustikkattega),

kasvukast, vihmapeenar, nõva või viibetiik. Sademevee lahenduse projekteerimisel peab

eesmärk olema sademevesi maksimaalselt immutada oma krundil. Eesmärgi saavutamiseks

kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi, st tagada piisavalt looduslikku

pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale. Kuna laoplatside pinda on

kavandatud suures ulatuses, siis võib sademevee immutamisel kasutada ka lisanduvaid tooteid

– näiteks immutuskassete või immutustorusid vms. Sel juhul sademevesi juhitakse läbi kaevude

õlipüüdurisse ja seejärel immutusväljakusse. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata

ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi

juhtida naaberkruntidele ega teele.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud tagada tuletõrje veevõtutiigist.

Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühine tuletõrje veevõtutiik ja kuivhüdrant.

Soovituslik asukoht sellele on Pos 1 keskel. Tuletõrje kuivhüdrandile seatakse servituut Pos 2

kasuks.

Kuivhüdrant peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb tagada

ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Veevõtutiigi ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida

projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri

määruses 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis

EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut.

Siseministri määruse järgselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk

veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.

Veevooluhulk veevõtukohas peab seega olema 10-30 l/s sõltuvalt hoone tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormuse suurusest (MJ/m²). Näiteks eripõlemiskoormuse, mis on suurem kui 1201

MJ/m2, puhul on vajalik tagada veevooluhulk 30 l/s kolme tunni jooksul. Sama määrus aga

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

sätestab, et kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutusüsteemiga (AKS), mis rakendumisel

teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega

vähendada ühe tunnini. Kuna hoonete projekteerimise staadiumis selgub alles

eripõlemiskoormuse suurus ja sellest tulenevalt on võimalik arvutada igale rajatavale hoonele

vastav veevooluhulk, siis juhul kui planeeritud tiigist ei piisa (näiteks Pos 2 hoone ehitatakse

palju aastaid hiljem ja tiigi rajamisel on arvestatud väiksema veevajadusega), tuleb

projekteerida ja paigaldada AKS või lisanduv veevõtumahuti. Täpne lahendus leitakse hoonete

projekteerimise käigus iga krundi puhul eraldi. Krundile Pos 1 planeeritud tuletõrje

veevõtukoht ja tiik tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud isiku poolt enne mistahes hoonele

kasutusloa väljastamist. Kui peaks tekkima vajadus lisanduvate tuletõrje veemahutite järele

(juhul kui näiteks ei soovita rajada AKS tulekustussüsteemi), siis need tuleb rajada selle krundi

omaniku poolt enne kasutusloa taotlemist.

Pos 1 planeeritud tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad

tulevikus mõlemad katastriüksuse omanikud ühiselt.

7.6.4 Elektrivarustus

Liitumine elektrivõrguga on võimalik Kuiviku:(Kose) või Puruvana:(Kose) alajaama baasil.

Olemasoleva ükskõik kumma alajaama baasil on planeeritud kontori ja laohoonete

elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu

piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbijate krundi piirile kahekohalisena

teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Krundile Pos 2

planeeritud madalpingekaablile tuleb seada reaalservituut Elektrilevi OÜ kasuks.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu. NB! Riigiteega ristumisel tuleb madalpingekaabel paigaldada kinnisel meetodil.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele. Lubatud on kasutada

päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid

hoonete katustele ja/või fassaadidele). Rajatiste kavandamisel on soovituslik jälgida Kose valla

üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale

kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste

(päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone

energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda..

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala edelaosas asuva

ELA SA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 085K14

kuhu tuleb paigaldada kaablimuhv 085YM06 (asukoht esitatud joonisel 4).

Sidevõrguga liitumiseks ja ehitusprojekti koostamiseks on väljastanud ELA SA täpsemad

tehnilised tingimused (vt lisade kaust) mis kehtivad kuni 28.05.2025.

Enne sidevõrgu projekteerimist tuleb täpsustada ELA SA-ga tehniliste tingimuste ajakohasus

ja valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada projekteeritud lahendus

nendega. ELA SA sidevõrgust sideühenduse projekteerimise korral või ELA SA sidevõrgu

jäämisel ehitusprojekti alasse kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA sidevõrgu haldajaga AS

Connecto Eesti.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringuala on hetkel kaetud suures ulatuses haritava maaga (põld) ja osaliselt riigiteedega

(vt fotod 1 ja 2). Planeeringualal ei asu likvideeritavat kõrghaljastust.

Kose valla üldplaneeringu järgselt tuleb tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele rajada ka

kõrghaljastust, et saavutada looduslikuma ilmega haljastatavad alad ning luua võimalikult

looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond. Lisaks on soovituslik hea üldmulje

saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus (võimalusel)

tänavapoolsele küljele.

Kõrghaljastusel on maakasutuse ja väliruumi kujundamisel oluline roll leevendamaks

külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse laius puhvertsoonina

toimimiseks on üldjuhul 30-50 m. Haljastuse kavandamine võimaldab ka muuhulgas parandada

tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid.

Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis

koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka

tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi tootmismaa krundi haljastatav/looduslikuna

säiliv osa.

Soovituslik on rajada kõrghaljastust planeeringuala põhja, ida ja lääne osasse vaadete

pehmendamiseks, sest nendes suundades lähialal asuvad elamud. Lisaks on soovituslik ka

mõned puud istutada kontori ruumidega hoone lähedusse, et luua meeldivam töökeskkond.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega

parklas ja laoplatsil. Vertikaalplaneerimisel juhitakse sademevesi läbi kaevude õlipüüdurisse ja

seejärel immutusväljakusse.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõudena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et

konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.2 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud

peatükis 7.3.

7.8.3 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)

sisaldusega alale. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal

teostada radoonitasemete mõõtmised.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid

järgmiselt:

• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;

• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt

tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);

• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-

jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,

siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla

radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada

ventilatsioonisüsteem vms meetmed).

7.8.4 Müra ja terviseohutus

Kajaja Acoustics OÜ on koostanud detailplaneeringule liiklusmüra hinnangu (töö nr 24446).

Hinnangu järgi on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

II kategooria piirnormi nõuded lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud.

Lisaks anti soovitused edaspidiseks projekteerimiseks:

• Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate

müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,

büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega

kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega

möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja

väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

• Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete

konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel

rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra

taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete

heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid

projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate

mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks

vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja

lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast

liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna

nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

• Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne

mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või

tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel

puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel

koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka

kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi

parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti saavutamiseks peab kõrghaljastus olema

tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30 - 50 m), sel

juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat

arvestades võiks kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol – uute hoonete

rajamisel võib tekkida vajadus ka lisanduva tööjõu järele. Planeeritava tegevusega ulatuslik

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringuala lähipiirkonnas asub muinsuskaitsealuseid mälestisi ja nende kaitsevööndeid.

Hoonestus on aga kavandatud neist teisele poole 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teed ja

kavandatud hooned ei varja vaateid olemasolevatele kinnismälestistele. Detailplaneeringuga on

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks, mis sobituvad

keskkonda. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne

mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub rajatava jalakäijate ja jalgratturite tee näol, mis tagab kergliiklejatele paremad

võimalused bussipeatustest liiklemiseks olemasolevale Kuivajõe –Kose-Uuemõisa kergteele.

Lisaks luuakse suure tõenäosusega uusi töökohti ja arendatakse ettevõtlust. Negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele

põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Pos 1* reaalservituut – planeeritud veetorustik ja puurkaev (Pos 2 kasuks)

* reaalservituut – planeeritud tuletõrje veevõtukoht (Pos 2 kasuks)

* reaalservituut – perspektiivne sidekaabel (Pos 2 kasuks)

* teeservituut – juurdepääsutee (Pos 2 kasuks)

Pos 2 * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel (Pos 1

kasuks)

Sillamäe tee

33701:002:0917

* isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri liitumispunkt ja elektri

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ kasuks)

* reaalservituut – planeeritud sidekaabel (Pos 1 ja Pos 2 kasuks)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose

Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist

halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida

sobilikud hoonete (kontoriga hoone ja muude laohoonete) asukohad, juurdepääsutee koos

parkimis- ja laoplatsi alaga, lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine

kruntidel. Ehitusprojektide koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas

ühendused tehnovõrkudega (vt täpsemaid tingimusi lisade kasutas). Planeeringu elluviimiseks

peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on rekonstrueerida ja laiendada 11711 Sillamäe

teed kuni planeeritud mahasõiduni (tolmuvaba kattega) ja 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr

11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmik ümber ehitada. Krundile Pos 1 tuleb rajada

juurdepääsutee ja mahasõit krundile Pos 2 ning seada teeservituut. NB! Kõik arendusalaga

seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat

pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse

maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Hoonetele ehitusloa andmise eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205

Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine ning planeeritud juurdepääsutee, Pos

2-le mahasõidu, tuletõrje veevõtukoha ja puurkaevu ehitamiseks ehitusseadustiku lisa 1 kohane

luba ehitamiseks. Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne 11711 Sillamäe tee ja 11711

Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku rekonstrueerimist,

juurdepääsutee ja Pos 2-le mahasõidu rajamist (ehitusaegselt on lubatud kruusatee ning pärast

suuremate ehitustööde lõppu asfalteeritakse või pinnatakse), nõuetekohase tuletõrje

veevõtukoha ning puurkaevu välja ehitamist. Pos 1 krundile planeeritud tehnovõrkude

projekteerimise ja ehitustööde tellimine, 11711 Sillamäe tee ja 11711 Sillamäe tee ning

11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine/rekonstrueerimine koos

laiendamisega ning nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus.

Lisaks tuleb krundile Pos 1 rajada puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht detailplaneeringust

huvitatud isiku poolt. Enne puurkaevu ja tuletõrje veevõtukoha kasutusloa taotlemist tuleb

seada veetorustikule isiklik kasutusõigus Pos 2 kasuks. Pos 1 omaniku kohustus on tagada

mõlema krundi veega ja tuletõrjeveega varustatus.

Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse krundid ja

rekonstrueeritakse/ümberehitatakse 11711 Sillamäe tee ning 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa

tee ristmik. Teises etapis rajatakse Pos 1 hooned, laoplats, juurdepääsutee,

rekonstrueeritakse/laiendatakse 11711 Sillamäe tee detailplaneeringus näidatud mahus,

rajatakse haljastus ning tehnovõrgud. Kolmandas etapis rajatakse Pos 2 krundile hooned,

vajadusel laoplats ning tehnovõrgud.