Meediavabaduse määrusest

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Justiitsministeerium

[email protected] 16.05.2024 nr 1-12/623-1

Meediavabaduse määrusest

11. aprillil 2024 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1083, millega

luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (edaspidi

Euroopa meediavabaduse määrus)1.

Meediavabaduse määrust kohaldatakse alates 8. augustist 2025, välja arvatud artiklit 3, mida

kohaldatakse alates 8. novembrist 2024; artikli 4 lõikeid 1 ja 2, artikli 6 lõiget 3, artikleid 7–13 ja

artiklit 28, mida kohaldatakse alates 8. veebruarist 2025, artikleid 14–17, mida kohaldatakse alates

8. maist 2025 ning artiklit 20, mida kohaldatakse alates 8. maist 2027.

Euroopa meediavabaduse määruse peamiseks sihiks on toetada vaba ja sõltumatut meediat,

avalikku arutelu ja kodanikuosalust. Meediavabaduse määrus on oluline samm meediateenuste

tuleviku kujundamisel Euroopa Liidu siseturul. Selle eesmärk on tagada kiiresti digitaliseeruval ja

areneval meediamaastikul meediavabaduse ja pluralismi kui demokraatia ja õigusriigi põhimõtte

kaitse ning vältida poliitilist või majanduslikku sekkumist ajakirjanike ja meedia tegevusse.

Meediavabaduse määrus on vastus mitmetele digitaalajastu väljakutsetele, kus meediateenused on

üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt. Nende probleemide hulka kuuluvad meedia

omandiõiguse koondumine, meediaväljaannete rahaline jätkusuutlikkus, ülemaailmsete

veebiplatvormide kasvav mõju ja valeinfo levik, mis võivad kahjustada demokraatlikke protsesse

ja avalikku julgeolekut.

Meediavabaduse määruse peamised fookused on järgmised.

1. Ajakirjanike töö ja toimetuste sõltumatuse kaitsmine

Meediavabaduse määruse eesmärgiks on tagada nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike

meediateenuste osutajate toimetuste sõltumatus. See tähendab, et liikmesriikidel on keelatud

sekkuda toimetuse otsustesse, näiteks sisu valimisse või toimetajate ametisse nimetamisse.

Meediavabaduse määrus keelab ametiasutustel survestada ajakirjanikke ja toimetajaid ning nende

lähedasi oma allikate avaldamiseks, sealhulgas nende kinnipidamise, ruumide läbiotsimise või

nende elektroonilistesse seadmetesse jälgimistarkvara paigaldamise teel. Jälgimistarkvara

kasutamine on lubatud ainult kohtu loal raskete kuritegude uurimiseks.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401083

2. Avalik-õigusliku meedia rolli tugevdamine

Avalik-õigusliku meedia rahastus peab tuginema läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumitele

ning rahastamine peab olema jätkusuutlik ja prognoositav.

Selleks, et vältida avalik-õiguslike meediaväljaannete kasutamist poliitilistel eesmärkidel, tuleks

nende juhid ja juhatuse liikmed valida läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse kaudu

piisavalt pikaks ametiajaks. Juhte ei tohi olla võimalik vallandada enne lepingu lõppemist, välja

arvatud juhul, kui nad ei vasta enam ametialastele kriteeriumidele.

3. Meediakontsentratsiooni piiramine

Meediavabaduse määrusega kehtestatakse kaitsemeetmed meedia liigse koondumise vastu, kus

mõned võimsad üksused kontrollivad suurt osa meediaturust. Meediakontsentratsioon võib viia

sõnavabaduse piiramiseni ja lämmatada arvamuste mitmekesisuse. Määrus annab liikmesriikidele

volitused hinnata ühinemisi ja omandamisi meediasektoris ning takistada neid, mis võivad tekitada

ebasoovitava omandikontsentratsiooni.

4. Läbipaistev omandiõigus

Meediavabaduse määrus tugevdab meedia omandistruktuuride läbipaistvusnõudeid. Varjatud või

läbipaistmatuid omandisuhteid võidakse kasutada toimetustele lubamatu mõju avaldamiseks.

Selleks, et avalikkus saaks teada, kes kontrollib meediat ja kelle huvid võivad meediat mõjutada,

peavad kõik uudiste ja päevakajaliste uudiste väljaanded sõltumata suurusest avaldama teabe

omanike ning lõplike kasusaajate kohta.

5. Riikliku reklaamiraha õiglane jaotamine

Riiklik reklaamiraha võib olla meediaväljaannete jaoks oluline tuluallikas, kuid selle jaotamine

poliitilistel kaalutlustel võib õõnestada toimetuse sõltumatust. Määrus kehtestab selged

kriteeriumid riikliku reklaami jaotamiseks, tagades õiglase ja läbipaistva protsessi. Meedia peab

avalikkusele andma aru riiklikust reklaamist saadud rahaliste vahendite ja riikliku rahalise toetuse

kohta, sealhulgas Euroopa Liidu -välistest riikidest saadud rahaliste vahendite kohta. Meediale või

veebiplatvormidele eraldatavad riiklikud vahendid tuleb jaotada avalike, proportsionaalsete ja

mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Teave riigi reklaamikulude kohta peab olema avalik.

6. ELi meediavabaduse kaitsmine suurte platvormide eest

Meediavabaduse määrus kehtestab kaitsemehhanismi, mis takistab väga suurtel

veebiplatvormidel, nagu Facebook, X (endine Twitter) või Instagram, meelevaldselt piirata või

kustutada sõltumatu meedia sisu.

7. Euroopa inforuumi kaitse tugevdamine

Meediavabaduse määrus loob senisest tõhusamad võimalused kolmandate riikide vaenulike

propagandakanalite leviku takistamiseks ELis.

Oluline on rõhutada, et kui seni käsitles audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ainult

audiovisuaalmeedia teenuseid, siis meediavabaduse määrus hõlmab kogu meediat – raadiot,

televisiooni, trüki- ja veebimeediat.

Kuigi meediavabaduse määrus on otsekohalduv, tuleb selles sätestatud regulatsiooni valguses

siiski üle vaadata ka kehtiv õigus. Mitmed määruse artiklid eeldavad meediateenuste seaduse ja

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmist ning vastavate sätete ülevaatamist on

Kultuuriministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga juba alustanud.

Meediavabaduse määruses on veel mitmeid artikleid, mille rakendamine meie hinnangul eeldab

teiste ministeeriumite vastutusalas olevate regulatsioonide analüüsi ning vajadusel ka nende

täiendamist. Näiteks riiklikud meediaomandi andmebaasid (art 6 lõige 2), erinevate vastutavate

asutuste määramine (nt art 4 lõige 6), meetmete võtmine art 20 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuete

tagamiseks (art 20 lõige 4), meediaturu kontsentratsiooni hindamine (art 22), kasutajaskonna

mõõtmine (art 24), avaliku sektori vahendite eraldamine riikliku reklaami ning tarne- või teenuse

osutamise lepingute jaoks (art 25) jne.

Vältimaks meediavabaduse määruse rakendamisel tekkida võivaid dubleerimisi, mitmeti

tõlgendamisi või detailsemate nüansside vajaliku tähelepanuta jäämist soovime Teie esialgset

tagasisidet meediavabaduse määruse rakendamise kohta oma vastutusvaldkonnas. Palun vaadake

üle oma valdkonna regulatsioonid ja andke teada, kas meediavabaduse määrusest tulenevalt on

vaja õigusakte muuta või saab määrust kohaldada probleemideta. Anname teada, et soovime

edasise osas teha koostööd. Ootame teie tagasisidet 17. juuniks 2024.a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar

kantsler

Sama:

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Konkurentsiamet

Andres Jõesaar 628 2338 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]