Seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse menetluseks

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kultuuriministeerium

09.12.2022 nr 5-1/48-1

Seisukohad Euroopa meediavabaduse määruse

menetluseks

Lugupeetud kolleegid

Euroopa Komisjon (KOM) avaldas 16.09.2022 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

eelnõu, millega kavandatakse luua meediateenuste ühise raamistiku (Euroopa meediavabaduse

määrus) ja millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL, eelnõu (dokument 2022/0277(COD)).

EMFA määrus (European Media Freedom Act) loob tulevikus ühtse õigusraamist iku

meediateenustele siseturul.

Siseministeerium peab väga oluliseks igakülgselt edendada meediavabadust ja toetab ühiste l

väärtustel põhinevaid Euroopa Liidu (ELi) üleseid lahendusi. Näeme suurt potentsiaali

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel menetletaval EMFA määrusel ning peame tähtsaks tuua

määruse menetlemisel välja sisejulgeolekuga seotud mõjud ja aspektid.

Meedia sõltumatus ja sõnavabadus on Euroopa väärtusruumis võtmetähtsusega. Samas tuleb

arvestada, et meie kõrval on riike, kus autoritaarsed režiimid õigustavad ja õhutavad sõda ning

levitavad ka Euroopa Liidu meediamaastikul meile vaenulikku desinformatsiooni. Nad teevad

seda muu hulgas ka riigivõimu täieliku kontrolli all olevate meedia- ja veebikanalite kaudu. See

puudutab eelkõige Venemaa Föderatsiooni, kes kasutab oma mõjutustegevuse relvana

kõikvõimalikke kontrollialuseid meediavorme, mida Euroopa vaates tuleb käsitleda

kvaasimeediana.

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevus ELi ja liikmesriikide suunal on pikaajaline, järjekinde l

ja süsteemne, nii avalik kui ka varjatud ning selle eesmärgiks on lõhkuda ELi ühtsust,

mõjutada meie ühiskondi ja avalikku arvamust, sh seoses Venemaa sõjalise agressiooni

vastu juba kehtestatud, aga ka kavandatavate rahvusvaheliste sanktsioonidega. On oluline, et

Venemaa kvaasimeedia suhtes kehtestatud sanktsioonid ei lõpeks vaikselt tähtaja

saabumisel, vaid alles siis, kui Venemaa Föderatsioon suudab luua tingimused vaba

meedia eksisteerimiseks.

2 (3)

Venemaa Föderatsiooni desinformatsiooni ja valeinfo süsteemne, massiivne ja järjepidev

levitamine kontrollitud meediakanalite kaudu kahjustab Euroopa meedia- ja väärtusruumi

ning meie ühiskondade stabiilsust ning riikide julgeolekut.

Eestis on desinformatsiooni tuvastamisse ja reageerimisse kaasatud nii riigisektor,

erasektor kui ka vabatahtlikud ühendused ja tavakodanikud. Meil on volitatud asutus, mis

hindab ja vajadusel ka piirab vaenuliku mõjutustegevuse ja sõjapropaganda kanaleid ning

erasektor (sh meedia) on rakendanud faktikontrolli põhimõtte. Tagatud on süsteemne

järelevalve. Selline lähenemine on oluline kehtestada ELi-üleselt.

Riigikaitseseadus ja Riigikaitse Arengukava mittesõjalised osad käsitlevad muu hulgas

riigikaitse ja julgeoleku kindlustamist ning psühholoogilise kaitse korraldamist. Tähtis on

asjaolu, et tulevane ELi regulatsioon ei takistaks riikidel riigisiseselt psühholoogilise kaitse

meetmete ega ka muude riigikaitseliste ja julgeolekumeetmete rakendamist. Oluline, et

ELi elanikud oleksid kaitstud kõikide meediavormide kaudu - nii telemaastikul, veebis

kui ka läbi satelliitkanalite.

Sellest tulenevalt teeme Siseministeeriumi poolt ettepanekud võtta EL meediavabaduse

määruse menetlemisel järgmised sisejulgeolekuga seotud seisukohad:

1. Autoritaarsete režiimide kontrolli all olevaid infoallikaid tuleb ELi vaates käsitleda

kvaasimeediana. Sõjapropagandale, mõjutustegevusele ja desinformatsioonile ei

saa pakkuda Euroopa Liidus sõltumatute meediakanalitega samaväärset

inforuumi/õigusruumi.

2. Näeme Venemaa „ametlike“ infoallikate puhul sageli süsteemselt sõjapropagandat,

valeuudiseid, manipulatsioone, võltsmeedia loomist, aga ka allikapesu ja

ekspertiisipesu. Tähtis on ELi-üleselt teadvustada selle taga julgeolekuohte ning

võtta seda arvesse määruse eelnõu menetlemisel.

3. Mõjutuskanalite ja autoritaarsete režiimide poolt kontrollitava kvaasimeedia levi

tõhus piiramine Euroopas kõigil meediaplatvormidel on vajalik, põhjendatud ja

on otseselt tarvilik Euroopa Liidu stabiilsuse, turvalisuse ja demokraatliku maailma

väärtuste ning meie rahvaste turvalisuse ja vabaduse kaitseks. Eesti toetus selliste le

sammudele on olemas ja meie tegutsemise- ning koostöötahe tugev.

4. Sageli on infomanipulatsioone keeruline tuvastada ning seda võimekust tuleb ELi-

üleselt üheskoos arendada. Selleks on vaja püsivat ja süsteemset finantseerimist

ning koordineeritud infovahetust. Näeme selles suurt potentsiaali Euroopa

Komisjoni jaoks.

5. EL meediavabaduse määruse sõnastus ei tohi takistada või kitsendada tulevikus riigi

julgeolekualaseid ja riigikaitselisi otsuseid, kuna need on iga liikmesriigi

ainupädevuses.

6. Riikidel peab säilima õigus põhjendatud juhtudel rakendada kvaasimeedia suhtes

piiravaid meetmeid siseriiklikult ning esitada põhjendatud ettepanekuid ELi-üles te

sanktsioonide rakendamiseks. Ühised seisukohad taoliste põhjenduste osas peavad

võimaldama paindlikku lähenemist, kuna meediamaastik pidevalt areneb ja muutub.

Samuti on oluline leppida keskselt kokku tõhusad järelevalvemeetmed, mille puhul

näeme olulist rolli liikmesriikide sõltumatutel reguleerivad asutustel või organite l

(NRA-d).

Lugupidamisega

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Kommusaar sisejulgeoleku asekantsler

Liina Pello 6125040

[email protected]