Riigi Tugiteenuste Keskuse personalivestluste läbiviimise korra kinnitamine

1

Kinnitatud

peadirektori käskkirjaga 22.05.2024 nr 1-2/24/45

Personalivestluste läbiviimise kord (K7)

Protsess: Personalivestluste läbiviimine

Protsessi omanik: personalipartner

Versioon: 10

Viited:

RTK palgajuhend;

Koolitusplaan;

RTK arengu- ja tegevuskava.

1. Sisu ja eesmärk

Eesmärk: töökord reguleerib personalivestluste – katseaja vestlused, üks ühele (1:1) vestlus,

aastavestlus ja lahkumisvestlus – läbiviimist Riigi Tugiteenuste Keskuses (edaspidi RTK).

Protsessi eesmärk on anda juhtidele töövahendid töötajate töö eesmärgistamiseks, tulemuslikkuse

ja kompetentside hindamiseks ning süsteemseks arendamiseks.

Kasutusulatus: hõlmab kõiki RTKga avalik-õiguslikus või eraõiguslikus töösuhtes olevaid

ametnikke ja töölepingulisi töötajaid (edaspidi läbivalt kasutatud töötajad).

Vastutajad: korra koostamise ja ajakohasena hoidmise eest vastutab RTK personalipartner. Korra

rakendamise eest vastutavad RTK peadirektor ja kõik struktuuriüksuste juhid enda

struktuuriüksuse ulatuses.

2. Personalivestlused ja nende eesmärgid

Kõigi RTKs läbiviidavate personalivestluste eesmärgiks on toetada juhi ja töötaja vahelist dialoogi

organisatsiooni eesmärkide saavutamise suunal ja ühise koostöö parendamise nimel. Ühtlasi on

vestluste eesmärgiks toetada tulemusjuhtimise tööriistade rakendamist aidates töötajal mõista,

millist väärtust tema töö ühiskonnas loob ning mida temalt oodatakse, luues seeläbi motivatsiooni

parimate tulemuste saavutamiseks. Tagasisidet andes lähtutakse RTK tagasisidestamise heast

tavast.

Personalivestluste (välja arvatud 1:1 vestluste) tulemused ja kokkuvõtted vormistatakse ning

säilitatakse Jira keskkonnas.

Vestluste sisu on konfidentsiaalne. Vestluse vormil fikseeritud sisule on juurdepääs töötajal, tema

vahetul juhil ja personalitöötajatel. Peale vestluste läbiviimist ja nii töötaja kui juhipoolset

2

kinnitamist edastatakse vestluste kokkuvõtted ka struktuuriüksuse juhile (reeglina

osakonnajuhatajale; alamüksustest koosneva talituse puhul ka talituse juhile). Töötaja liikumisel

teise struktuuriüksusesse tema varasemaid vestlusi uuele juhile ei edastata. Struktuuriüksuse juhi

vahetumisel antakse juhile ligipääs pooleliolevatele vestlustele, kuid talle ei anta ligipääsu

varasemalt kinnitatud vestluste vormidele.

2.1. Katseaja vestlused

Katseaja alguse vestlus toimub vahetu juhi ja uue töötaja vahel, kus lepitakse kokku katseaja

eesmärgid, vajalikud arendustegevused ja koolitused katseajaks ning antakse soovitused täiendava

info osas, millega töötaja peab ennast katseajal kurssi viima. Katseaja alguse vestlus toimub

reeglina esimese töönädala jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul peale tööle asumist.

Katseaja lõpu vestluses tehakse kokkuvõtted katseaja töötulemustest, lepitakse kokku töötaja

järgneva perioodi eesmärgid ja oodatav tulemus ning nendega seonduvad arengu- ja

koolitusvajadused. Vestlusel küsitakse RTKle tagasisidet uue töötaja pilgu läbi ning tutvustatakse

töötajale väärtuspõhist kompetentsimudelit. Kui katseaja tulemused ei vasta ootustele, annab

vahetu juht töötajale võimaluse selgituste andmiseks ja seejärel teeb otsuse töösuhte jätkamise või

lõpetamise kohta (viimasel juhul selgitab töötajale põhjalikult otsuse põhjuseid). Katseaja lõpu

vestlus toimub reeglina katseaja viimase kahe nädala jooksul.

2.2. Üks ühele (1:1) vestlus

Üks ühele (1:1) vestlused toimuvad regulaarselt vahetu juhi ja töötaja vahel, mille eesmärgiks on

luua ja hoida emotsionaalset kontakti ning usaldust osapoolte vahel ja vahetada vastastikku

(tööalast) infot. See on personaalselt töötajale pühendatud aeg, kus juht arutab töötajaga läbi

igapäevased tööteemad, tunneb huvi töötaja üldise käekäigu vastu ja võtab regulaarselt teemadeks

ka töötaja sisemise motivatsiooni, töörõõmu ning arengu. Vestluseid viiakse läbi vähemalt üks

kord kuus kestusega 30 minutit kuni 1 tund.

2.3. Aastavestlus

Aastavestlus koosneb kahest eraldi vestlusest - tulemusvestlus ja vahevestlus. Tulemusvestlus

viiakse läbi I kvartalis ja vahevestlus III kvartalis. Vestluste toimumise tähtajad lepitakse kokku

juhtkonnas.

2.3.1. Tulemusvestlus

Tulemusvestlus on tulemusjuhtimise tööriist, kus vahetu juhi ja töötaja vahelise vestluse kaudu

tehakse kokkuvõtted eelmise aasta töötulemustest ja -sooritusest, räägitakse läbi tulemuspalga

ettepanek, arutatakse läbi töötaja arengu soovid hinnataval perioodil ning lepitakse kokku järgneva

perioodi tööeesmärgid, tegevused ja oodatav tulemus ning nendega seonduvad arengu- ja

koolitusvajadused. Tulemusvestluste planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et vestlused viiakse

läbi “ülalt alla” põhimõttel, st enne kui juht vestleb oma alluvaga, on temaga vestelnud tema vahetu

juht. Tulemuspalga määramise protsess ja põhimõtted on kirjeldatud RTK palgajuhendis.

2.3.2. Vahevestlus

Vahevestluse eesmärgiks on kokku leppida vajalikud arendustegevused seatud eesmärkide

saavutamiseks. See on vestlus vahetu juhi ja töötaja vahel, mille raames tehakse kokkuvõtted

esimese poolaasta tulemustest, hinnatakse asutuse põhiväärtustel põhinevaid töötaja kompetentse

ja kaardistatakse järgmise perioodi (II poolaasta ja järgmise aasta) arengu- ja koolitusvajadused,

töötaja motivatsioon ning karjääriplaanid.

3

2.4. Lahkumisvestlus

Lahkumisvestlus on vestlus organisatsioonist lahkuva töötaja ja personalipartneri vahel, kus

töötaja annab tagasisidet tööandjale, töökorraldusele ja juhtimisele.

Personalivestluste läbiviimise tööprotsessi kirjeldus on leitav siseveebist lehel Personalivestluste

läbiviimise protsessi kirjeldus.

KÄSKKIRI

22.05.2024 nr 1-2/24/45

Riigi Tugiteenuste Keskuse

personalivestluste läbiviimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ §

20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse personalivestluste läbiviimise korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 19.09.2023 a. käskkirja

nr 1- 2/23/57 "Riigi Tugiteenuste Keskuse personalivestluste korra kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Koostaja: Maarja Käis