Vastus

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/1139
Registreeritud	23.02.2024
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis	Rahandusministeerium
Vastutaja	Iivika Sale (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (117284 tm).

Failid

8-21139 23.02.2024 Väljaminev kiri.asice

KoPS_IFS_jt seaduste muutmine_EN_I_JuM.docx

KoPS_IFS_jt seaduste muutmine_SK_I_JuM.docx

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.pdf

KoPS_IFS_jt seaduste muutmine_EN_I_JuM.docx

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud makstakse pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui pensioni investeerimiskontol ei ole raha nimetatud tasude ja kulude maksmiseks, on krediidiasutusel õigus lubada puuduoleva summa ulatuses pensioni investeerimiskonto jääki ületada ning arvestada sellelt viivitusintressi, kasutada selleks pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamist, või realiseerides muul viisil finantsvarast tuleneva väärtuse. Kui käesolevas lõikes sätestatud meetmed ei ole rakendatavad, on krediidiasutusel õigus katta pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasusid ja kulusid, sealhulgas viivitusintressi, isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha arvelt.“;

2) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist laekub tulu selle konto kaudu varem soetatud finantsvaralt, kannab krediidiasutus selle registripidajale. Kui isik omandab pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist finantsvara, mis tuleks registreerida nimetatud pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol, on krediidiasutusel õigus nimetatud finantsvara võõrandada ja kanda selle tulemusel saadud summa registripidajale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt registripidajale laekuv summa kantakse isiku pensionikontole ja selle suhtes kohaldatakse:
1) käesoleva seaduse § 43 lõike 3 esimeses lauses sätestatut, kui isikule on tehtud samas paragrahvis sätestatud ühekordne väljamakse, mille käigus võeti tagasi kõik temale kuulunud pensionifondi osakud ning maksti neile vastav summa ja kogu tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olev summa välja;
2) käesoleva seaduse § 521 lõikes 41 sätestatut, kui isik on sõlminud §-s 45 sätestatud pensionilepingu, mille kindlustusmakse tasumiseks kasutati kõiki kindlustusvõtjale kuulunud pensionifondide osakuid ja tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olnud summasid;
3) käesoleva seaduse § 526 lõikes 7 sätestatut, kui isikule on tehtud §-s 431 sätestatud väljamakse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 nimetamata juhtudel kasutab registripidaja isiku pensionikontole laekunud summat pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma tema kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmiseks või kannab selle isiku pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma tema kohustusliku kogumispensioni makse.“;

3) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) osakute omandamisel käesoleva seaduse § 171 lõigetes 4 ja 6 sätestatu kohaselt;“;

4) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) raha pensioni investeerimiskontole kandmisel käesoleva seaduse § 171 lõigetes 4 ja 6 sätestatu kohaselt;“;

5) paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pärijal on käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus:
1) kanda päritud osakud oma pensionikontole;
2) vahetada päritud osakud selle pensionifondi osakute vastu või kanda päritud osakute tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse (edaspidi käesolevas jaos vahetamine);
3) võtta päritud pensionifondi osakud tagasi;
4) omandada päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakuid või kanda see raha oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse;
5) võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja.

(3) Päritud pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara puhul on pärijal pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ning seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus see finantsvara võõrandada ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada või registreerida see finantsvara kokkuleppel pärandajale ja pärijale pensioni investeerimiskontod avanud krediidiasutustega oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole.“;

6) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või § 173 alusel peatatud, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ega punktis 4 sätestatud pärija õigus vahetada päritud osakud nimetatud pensionifondi osakute vastu või omandada selle pensionifondi osakuid päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.

(32) Avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.“;

7) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kellele on avatud käesoleva seaduse § 17 kohaselt pensionikonto.“;

8) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 31. Pensionifondi osakute ülekandmise ja vahetamise, päritud raha ülekandmise ja selle eest pensionifondi osakute omandamise ning väljamakse tegemise kord“;

9) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „pensionikontole või nende tagasivõtmiseks“ sõnadega „pensionikontole, nende vahetamiseks või tagasivõtmiseks“;

10) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid füüsilisest isikust pärija soovib vahetada, ja nende osakute arv;“;

11) paragrahvi 31 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „tagasivõtmise“ sõnadega „tagasivõtmise, vahetamise“;

12) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui päritud pensionifondi, mille osakute vahetamist või tagasivõtmist osakuomanik käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 või 3 kohaselt soovib, osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või § 173 alusel peatatud, korraldab registripidaja osakute tagasivõtmise või vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist.“;

13) paragrahvi 31 lõike 4 neljandas lauses asendatakse sõnad „tagasivõtmiseks või oma pensionikontole kandmiseks“ sõnadega „tagasivõtmiseks, oma pensionikontole kandmiseks või vahetamiseks“;

14) paragrahvi 31 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Kui pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha, korraldab selle pensionifondi osakute väljalaskmise või raha pärija pensioni investeerimiskontole kandmise, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse, või raha pärijale väljamaksmise registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud andmete saamisest arvates vastavalt õigusaktidele ja registripidaja poolt pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingule.

(42) Pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab registripidajale summa, mille eest pärija soovib omandada pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma pensioni investeerimiskontole kanda käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatu kohaselt, või summa, mille pärija soovib sellelt pensioni investeerimiskontolt välja võtta, ning esitab registripidajale viivitamata pärast pärijalt vastava avalduse saamist pensioni investeerimiskontol oleva raha väljamaksmiseks, selle pärija pensioni investeerimiskontole kandmiseks või pensionifondi osakute väljalaskmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 10 nimetatud andmed ning summa, mille eest pärija soovib omandada pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma pensioni investeerimiskontole kanda või pärandaja pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.“;

15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Kui pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmine on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise või lõikes 41 sätestatud osakute väljalaskmise päeval investeerimisfondide seaduse § 57 või § 173 alusel peatatud, keeldub registripidaja tehingu tegemisest ja teavitab sellest viivitamata vastavalt kontohaldurit või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust. Vastavalt kontohaldur või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus teavitab tehingu tegemisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.“;

16) paragrahvi 63 lõiget 51 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kasutada lepingu osalist väljamakset kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, kui lepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale sellist osalist väljamakset võimaldatakse.“;

17) paragrahvi 63 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud summasid kindlustusvõtjale välja ei maksta ja kindlustusandja kannab vastavalt lepingu osalise väljamakse, tagastusväärtuse või osa sellest lepingus ette nähtud tähtaja jooksul, kuid lepingu ülesütlemise puhul hiljemalt kaks kuud pärast lepingu ülesütlemise avalduse saamist, kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingu kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale või kooskõlastatult kindlustusvõtja valitud vabatahtliku pensionifondi fondivalitsejaga kindlustusvõtja sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi.“.

§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 37 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „muudatusi, mis ei mõjuta osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi või“ tekstiosaga „redaktsioonilisi muudatusi või muudatusi,“;

2) paragrahvi 911 lõike 1 punktis 3 ja § 2701 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „alternatiivfondi investeerimisest“ sõnadega „alternatiivfondi turustamise kohaks olevas lepinguriigis alternatiivfondi investeerimisest“;

3) paragrahvi 911 lõike 1 punktis 4 ja § 2701 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „investorile kättesaadavaks“ sõnadega „investorile tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks“;

4) paragrahvi 911 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.“;

5) paragrahvi 103 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist“ tekstiosaga „ega neid esindavatesse sertifikaatidesse“;

6) paragrahvi 120 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väärismetallidesse ja neid esindavatesse sertifikaatidesse.“;

7) paragrahvi 121 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse.“;

8) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:
„(23) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud instrumentidesse, mida ei ole nimetatud sama paragrahvi lõike punktides 1–4, lõikes 21 ega käesoleva seaduse §-s 103, võib investeerida kuni kümme protsenti pensionifondi vara väärtusest.“;

9) paragrahvi 123 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pensionifondi vara võib väärismetallidesse, neid esindavatesse sertifikaatidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest, paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.“;

10) paragrahvi 2701 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.“;

11) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja on kohustatud fondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 sätestatut.“;

12) paragrahvi 408 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondilt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.“;

13) paragrahvi 4141 lõikes 6 asendatakse sõnad „muid selliseid investeerimisstrateegiaid“ sõnadega „muid sarnaseid investeerimisstrateegiaid ega -ideesid“;

14) paragrahvi 5033 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;

15) paragrahvi 5033 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

16) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:
„Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (ELT L 277, 02.08.2021, lk 141–144).“.

§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2632 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;

2) paragrahvi 2632 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“.

§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13420 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;

2) paragrahvi 13420 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud tingimustele vastavaid täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalist väljamakset ja ülesöeldud lepingu tagastusväärtust;“;

2) paragrahvi 21 lõike 21 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt“ tekstiosaga „kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt teise lepingu osalist väljamakset või ülesöeldud lepingu tagastusväärtust“;

3) paragrahvi 21 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse või üles öeldud lepingu tagastusväärtuse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega selle lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem.“.

§ 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23788 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;

2) paragrahvi 23788 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:
„Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (ELT L 277, 02.08.2021, lk 137–40).“.

§ 7. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 5–15 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

KoPS_IFS_jt seaduste muutmine_SK_I_JuM.docx

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu puudutab kogumispensione ja eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada regulatsioonis praktikas esile kerkinud kitsaskohad. Eelnõuga:
• täpsustatakse, mis saab rahast, mis laekub pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist;
• muudetakse päritud II samba pensionivara pärija pensionikontole viimise tingimusi, et lisaks praegustele võimalustele saaks pärija soovi korral päritud vara kohe oma pensionifondi või oma pensioni investeerimiskontole lasta kanda, kuhu muidu tema kogumispensioni maksed ka laekuvad;
• muudetakse pensionifondide investeerimispiiranguid pisut paindlikumaks, lubades lisaks IFS-s nimetatud varaklassidele investeerida pensionifondi vara kuni 10% ulatuses ka muudesse, pensionifondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse;
• võimaldatakse III sambas osalist vahetamist ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute puhul, nagu see on seni olnud võimalik vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise puhul;
• viiakse sisse muudatus, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris, edaspidi ka kohustuslike pensionifondide suhtes, mis tähendab, et sarnaselt näiteks vabatahtlikele pensionifondidele, eurofondidele või alternatiivfondidele tuleb ka kohustuslike pensionifondide puhul avaldada investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevad väärteokaristuste piirmäärad tõstetakse vastavates finantssektori seadustes 400 000 eurolt 5 miljoni eurole, mis eelnõude samaaegse menetluse tõttu jäi tegemata 2023. aasta 1. novembril jõustunud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused), millega tõsteti kõiki finantssektori seadustes sätestatud väärteokaristuste määrasid;
• tehakse muid väiksemaid parandusi, eelkõige sõnastuslikke täpsustusi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1160, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega, paaris IFS-s sisalduvas ülevõtmissättes.
Valdavalt on tegemist tehnilist laadi muudatustega. Muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras. Erandiks on eelnõu § 1 punktid 5–15, mis puudutavad II samba pensionivara pärimist ja mis on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Hilisem jõustumine on siinkohal vajalik, et oleks võimalik teostada vajalikud arendused pensioniregistris.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Kertu Fedotov (kertu.fedotov@fin.ee; 58 851 393) ja Marit Maidla (marit.maidla@fin.ee).

Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, marge.kaskpeit@fin.ee). Eelnõu keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, sirje.lilover@fin.ee).

1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust (RT I, 06.07.2023, 45), investeerimisfondide seadust (IFS) (RT I, 06.07.2023, 34), kindlustustegevuse seadust (KindlTS) (RT I, 29.04.2022, 1), krediidiasutuste seadust (KAS) (RT I, 17.03.2023, 17), tulumaksuseadust (TuMS) (RT I, 21.11.2023, 7) ja väärtpaberituru seadust (VPTS) (RT I, 06.07.2023, 128).

Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu seotus Euroopa Liidu õiguse rakendamisega
Eelnõu omab puutumust viie Euroopa Liidu õigusaktiga:
1. IFS-i lisatakse norm, millega kohaldatakse kohustuslikele pensionifondidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (edaspidi määrus 2019/2088), ning sellest tulenevalt ka määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (edaspidi määrus 2020/852).

Määrusega 2019/2088 sätestatakse finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele ühtsed läbipaistvuse normid, mis käsitlevad jätkusuutlikkusriskide lõimimist ja negatiivse jätkusuutlikkuse alase mõjuga arvestamist nende protsessides ning finantstoodete kohta jätkusuutlikkusega seotud teabe esitamist ja avalikustamist. See määrus täiendab teabe avalikustamise ja esitamise nõudeid, mis on sätestatud erinevates finantssektori direktiivides või Euroopa Liidu (EL) määrustes (direktiivid 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määrused (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2019/1238), aga ka personaalseid ja erapensionitooteid reguleerivates riigisisestes õigusaktides sätestatud norme. Määrus 2019/2088 ei muuda põhimõtet, et finantssektori turuosalistel tuleb tegutseda oma klientide parimates huvides. Finantssektor peab oma protsessides, sh hoolsuskohustuse täitmist puudutavates protsessides, arvestama kõiki asjakohaseid finantsriske, nüüd seal hulgas ka asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, millel on investeeringu oodatavale tulule või klientidele antavatele soovitustele oluline mõju. Neid riske tuleb järjepidevalt hinnata ning sise-eeskirjades vastavad toimingud sätestada. Klientidele teenust osutades tuleb lepingueelse teabe osana muuhulgas käsitleda ka jätkusuutlikkusriskide hindamise tulemusi.

Määruse 2019/2088 artikli 16 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada määrust ka nende pensionitoodete väljatöötajate suhtes, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse. Eesti puhul hõlmavad need kohustuslike pensionifondide valitsejaid. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16 sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja on kohustatud kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut. Pensionifondivalitsejad valitsevad Eestis nii kohustuslikke kui vabatahtlikke pensionifonde ning osad neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet avaldada. Eelnõu jõustumise järgselt hakkavad kõigi nimetatud fondide suhtes kohalduma ühetaolised põhimõtted, mistõttu kaob pensionifondivalitsejatel ka vajadus protsesse ja vastavat reeglistikku selles osas fonditi eristada.

Määruse 2019/2088 kohaldamise tõttu kohaldub kohustuslike pensionifondide suhtes siis automaatselt ka teine eelpool nimetatud määrus – määrus 2020/852, millega omakorda kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr.

2. Eelnõus esitatud väärteokaristusi puudutavad muudatused on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (edaspidi PEPPi määrus). Eelnõuga tõstetakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste määrad 5 000 000 eurole, mis on kooskõlas määruses sätestatuga ja võrdsustab karistuste määrad teiste finantssektori karistusmääradega. Kõnelaused karistuste piirmäärad jäid varem muutmata tulenevalt sellest, et vastavad eelnõud olid paralleelselt menetluses (PEPPi määruse rakendamiseks vajalik eelnõu ja finantssektori väärteokaristuste määrasid tõstev eelnõu).

3. Eelnõuga täpsustatakse IFS § 103 lõikes 4 sätestatud eurofondi investeerimispiirangu sõnastust, et see vastaks selgemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (edaspidi direktiiv 2009/65/EÜ), artikli 50 punktis (2)b) sätestatule, mille kohaselt ei ole eurofondidel lubatud omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.

4. Lisaks tehakse eelnõuga mõned sõnastuslikud täpsustused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1160, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (edaspidi direktiiv 2019/1160) artiklite 1(4), 2(4) ja 2(6) IFS-s olevates ülevõtmissätetes. Täpsustused tehakse Euroopa Komisjonilt direktiivi ülevõtmise kohta laekunud hinnanguid arvestades.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus
2.1.1. Suletud pensioni investeerimiskonto ja hilisemad laekumised
Kogumispensionide seadus reguleerib pensioni investeerimiskonto avamist ja sulgemist. Konto sulgemisel on eelduseks, et selle konto kaudu soetatud finantsvara on kõik võõrandatud ja kogu raha on kantud pensionifondi, isiku teisele pensioni investeerimiskontole või pensionilepingusse või isikule välja makstud. Lisaks on üldiselt eeldatud, et isik on teinud ka uue valikuavalduse, milles näidanud, kuhu tema teise samba maksed edaspidi laekuma peaksid (erandiks on vaid II sambast lahkumine ning kogu II sambasse kogutud raha ulatuses ühekordse väljamakse saamine või pensionilepingu sõlmimine). Sellele vaatamata võib praktikas siiski esineda olukordi, kus pensioni investeerimiskonto on juba suletud, kuid tekivad hilisemad laekumised – isikule laekub täiendavat tulu või isik omandab finantsvara, mis oleks vaja registreerida pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol. Tegemist võib olla hilisemate intressi- või dividendilaekumistega või toimub hiljem täiendav väärtpaberiemissioon, misjärel peaks sellised väärtpaberid pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol registreerima, mida aga konto sulgemise tõttu enam teha ei saa. Kogumispensionide seaduses vajab täpsustamist, kuidas tuleks nende hilisemate laekumistega käituda. See raha peaks jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse või juhul, kui II sambasse kogutud raha oli isikule muidu juba välja ära makstud, siis peaks ka see lisandunud raha läbi täiendava väljamakse temani jõudma. Eelnõuga lisatakse vastavad reeglid kogumispensionide seadusesse.

2.1.2. II samba vara pärimine
II samba vara on pärandatav. Erandiks on vaid väljamaksete saamiseks sõlmitud pensionilepingud, mis ei kuulu pärandvara hulka, kuid mille puhul on võimalik sõlmida leping garantiiperioodiga, et kindlustusvõtja surma korral saaksid pensionimaksed, mis on jäänud garantiiperioodi lõpuni välja maksmata, kindlustusvõtja määratud soodustatud isikud või pärijad.

Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral lähevad talle kuuluvad pensionifondi osakud üle pärijale. Samuti lähevad pensioni investeerimiskontot kasutanud isiku surma korral tema pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara üle pärijale. Pärijal omakorda on õigus kanda päritud kohustusliku pensionifondi osakud oma pensionikontole või need tagasi võtta, samuti võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja. Lisaks on pärijal õigus kanda pensioni investeerimiskontol olev päritud raha oma pensioni investeerimiskontole, registreerida pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole või see finantsvara võõrandada ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ja seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Seega, kui pärija soovib päritud II samba vara võtta oma II sambasse (ei soovi väljamakset), kehtib üldine loogika, et esmalt tuleb päritud vara võtta enda kontole ning seejärel saab selle järgmise avaldusega vahetada omale sobiva II samba pensioni kogumise instrumendi vastu, näiteks vahetada kohustuslikku pensionifondi, kus pärija ka ise raha kogub.

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute tagasivõtmisel saadud raha kohe oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma tema kogumispensioni makse. Pärimise protsess muutub sellega pärija jaoks mugavamaks, sest ta ei pea enam esmalt laskma surnud isikule kuulunud pensionifondi osakuid oma pensionikontole kanda, et neid siis alles seejärel oma pensionifondi osakute vastu vahetada. Samal ajal säilib ka võimalus surnud isiku pensionifondi osakute oma pensionikontole võtmiseks. Kui soovitakse valida mõne muu pensionifondi osakuid, siis see eeldab jätkuvalt eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut ning esimese sammuna tuleks sellisel juhul päritud osakud oma pensionikontole võtta. Ka siis, kui pärija on valinud päritud pensionifondi osakute kohese vahetamise oma pensionifondi osakute vastu, on tal loomulikult hiljem võimalik neid osakuid mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada.

Kui pärija makse laekub või peaks laekuma pensioni investeerimiskontole, avaneb eelnõu kohaselt temal lisaks päritud pensionifondi osakute oma pensionikontole kandmisele võimalus need osakud kohe tagasi lasta võtta ja vastav summa oma pensioni investeerimiskontole võtta.

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kohe kanda, kas pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kogumispensioni makse.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub protsess seega sujuvamaks, sest väheneb ühe avalduse võrra. Pärija jaoks, kes soovibki just päritud pensionifondi osakuid oma pensionikontole, ei muutu midagi.

2.1.3. III samba vahetustehingud – täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse kogutud rahast osa viimine teise kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi
Kui pensionikoguja soovib vahetada pensionifondi, saab ta vahetada korraga kõik osakud, aga võib vahetada ka vaid osa neist teise pensionifondi osakute vastu. See on nii II ja III samba puhul. III sambas on pensionifondist lisaks võimalik viia vahetamise käigus ka osa või kogu raha täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse. KoPS lubab vahetada ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ja liikuda kindlustuslepingust vabatahtlikku pensionifondi. Eelduseks on siinkohal olnud, et täiendava kogumispensioni kindlustusleping, mida raha kogumiseks enam kasutada ei soovita, öeldakse üles. Nii näeb KoPS § 63 lõige 51 ette, et vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või kindlustusvõtja teise või uue sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks võib kasutada ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osa või kogu tagastusväärtust.

Praktikas võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingut sõlmida ka tingimustel, mis lubavad osalist raha väljavõtmist lepingu kehtivuse ajal. Sellest lähtuvalt täpsustatakse eelnõuga KoPSis sätestatud III samba vahetamise regulatsiooni ja võimaldatakse ühest lepingust teise kanda või lepingust vabatahtlikku pensionifondi kanda raha ka nii, et ühe kindlustuslepingu ülesütlemine ei oleks eeltingimuseks. Eelnõu võrdsustab vabatahtlikus pensionifondis ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus pensioni kogumise tingimusi.

Vahetustehingute käigus pensionikogujale vahepeal väljamakset ei tehta ja raha liigub vabatahtlike pensionifondide või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute või pensionifondi ja kindlustuslepingu vahel, mistõttu ei toimu sellisel raha liigutamisel ka maksustamist. Vastavad sõnastuslikud täpsustused tehakse ka TuMS §-s 21.

2.1.4. Jätkusuutlikkusteguritega arvestamine II sambas
Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi, hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta. Määrus peab finantsturu osaliste all silmas väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kindlustuspõhiseid investeerimistooteid pakkuvaid kindlustusandjaid, tööandja kogumispensioni asutusi (meil tööandja pensionifondi valitseja), pensionitoodete väljatöötajaid, üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujaid, eurofondi ja alternatiivfondi valitsejaid ning määruste (EL) nr 345/2013 artiklis 14 ja (EL) 346/2013 artiklis 15 vastavalt nimetatud riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi valitsejaid. Seejuures on pensionitoodete väljatöötajate all omakorda peetud silmas selliseid ettevõtjaid, kes pakuvad järgmisi pensionitooteid:
(i) pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele;
(ii) erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida.
Eestis punktis (ii) nimetatud pensionitooteid ei eksisteeri, punktis (i) nimetatud pensionitoodeteks on aga kohustuslikud ja vabatahtlikud pensionifondid.

Kui üldine põhimõte on, et kõigile nimetatud finantsturu osalistele määrus kohaldub, siis teeb selle artikkel 16 näiteks erandi riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osaks olevatele pensioniskeemidele, täpsemalt selliste skeemide pakkujatele. Nimelt sätestab artikkel 16, et liikmesriigid võivad otsustada kohaldada määrust ka nende pensionitoodete väljatöötajate suhtes, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse. Eesti puhul hõlmab see kohustuslike pensionifondide valitsejaid, kelle suhtes on seega võimalik kaalutleda, kas jätta nad määruse kohaldamise alast välja või mitte.

Arvestades, et kohustuslikud pensionifondid on suurimad investeerimisfondid Eestis ja investeeringute mahult väga olulised, ei oleks kohane ega põhjendatud kohustuslikke pensionifonde määruse kohaldamisalast välja jätta. Määruse artiklis 16 sätestatut arvestades sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja on kohustatud kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut (vt eelnõu § 2 punkti 6). See tingib omakorda määruse 2020/852 kohaldamise, mis kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr.

Kohustuslike pensionifondide valitsejad, kes kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse, valitsevad Eestis lisaks kohustuslikele pensionifondidele ka vabatahtlikke pensionifonde ja osa neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet nagunii avaldada. Teada olevalt on praktikas vähemalt enamik pensionifondi valitsejaid määruses sätestatud põhimõtteid kohustuslike pensionifondide puhul juba vabatahtlikult ka rakendanud. Eelnõu väljatöötamise käigus sektorilt laekunud tagasiside kohaselt on ka eelistatud käsitlus selline, kus mõlemat liiki pensionifondidele kohaldatakse ühetaolisi nõudeid.

2.1.5. Paindlikkuse lisamine pensionifondi investeerimispiirangutesse
Varaklassid, kuhu on lubatud pensionifondide vara investeerida, on kehtestatud IFS §-des 103 ja 121. Pensionifondid võivad investeerida:
• VpTS §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondi osakud või aktsiad, tuletisinstrumendid jms), sealhulgas väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest;
• krediidiasutuste hoiustesse;
• kinnisasjadesse;
• väärismetallidesse.
Lisaks on pensionifondi arvel lubatud anda laenu (kuni 10% ulatuses pensionifondi vara väärtusest, arvestades IFS-s sätestatud väärtpaberitesse investeerimise piiranguid ja isikutele, kelle emiteeritud võlakirjadesse on pensionifondil ka muidu lubatud investeerida).

Eelnõuga suurendatakse paindlikkust pensionifondi vara investeerimisel ning võimaldatakse pensionifondidel lisaks IFS-s nimetatud varaklassidele teha investeeringuid ka muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse. Sellised investeeringud saavad siiski olema piiratud 10%-ga pensionifondi vara väärtusest.

Praegu eeldab uute varaklasside lisamine esmalt seaduse muutmist. Rakendumine praktikas oleks aga veelgi aeganõudvam, sest seaduse muutumise järel tuleks muuta ka pensionifondi tingimusi (kvalifitseeruks eeldatavasti oluliseks muudatuseks). Võrreldes teiste fondidega on pensionifondide tingimuste muutmine pikem protsess, sest muudatuste jõustumine on seotud pensionifondi osakute vahetamise avalduste esitamise ja realiseerimise tähtaegadega. Pensionifondi tingimuste kooskõlastamine Finantsinspektsioonis võtab seaduse kohaselt kuni 6 kuud, mille järel tuleb fondivalitsejal muudetud tingimused avalikustada. Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused saavad aga jõustuda 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kuid mitte enne kui 100 päeva möödumisel nende avalikustamisest. Nii võib avalikustamisest jõustumiseni kuluda üle 200 päeva ja koos muudatuste kooskõlastamisega Finantsinspektsioonis kuluda üle aasta. Sellele eelneks seaduse muutmiseks kuluv aeg. Nii jõuaksid uued varaklassid pensionifondide investeeringutesse märkimisväärse viivitusega, erinevalt teistest fondidest.

Muudatus toob suurema paindlikkuse varaklassidesse, kuhu pensionifondid investeerida võivad ja annab võimaluse praktikas kiiremateks muudatusteks pensionifondide investeeringutes.

2.1.6. Üleeuroopalise personaalse pensionitoote PEPPi pakkumise suhtes kehtivate nõuete rikkumise tagajärjeks olevad väärteokaristused
PEPPi määruse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused jõustusid 2023. aasta 27. märtsil. Muu hulgas lisati erinevatesse finantssektori seadustesse siis ka väärteokaristuste normid määruses kehtestatud nõuete rikkumise puhuks. Viidatud seadusemuudatustega samal ajal oli menetluses audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused), jõustumisega 2023. aasta 1. novembril. Selle seadusega tõsteti finantssektori väärteokaristuste määrasid, tõstmata jäid aga üleeuroopalise personaalse pensionitoote PEPP-ga seonduvad väärteokaristuste määrad. Vastavad parandused tehakse IFS §-s 5033, KindlTS §-des 2632 ja 2633, KAS §-s 13420 ja VpTS §-s 23788 ära käesoleva eelnõuga.

ELi õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi sanktsioone (sh haldustrahve) on Eesti õiguses käsitletud läbi sunniraha instituudi. Sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmisele sundimiseks, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses toodud tähtajaks täidetud. Ettekirjutused on suunatud tulevikku, et ei rikutaks kehtivaid nõudeid ja seega on neil ka ennetav mõju. Haldussunni meetmeid, sh sunniraha ei sobi rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Seetõttu näevad finantssektori õigusaktid Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse väärteomenetluses rahatrahvi määramiseks (karistusõiguslik meede). Lisaks rikkumise toime pannud isiku karistamisele on neil väärteomenetluses määratud rahatrahvidel ka nn üldpreventiivne mõju – eesmärk hoida ära rikkumisi tulevikus.

PEPPi määruse artikli 67 punkt 2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt järgmisteks juhtudeks:
a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale- või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;
b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on nõuetekohaselt registreerimata;
c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole täitnud IV ja V peatükis, artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi;
d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.
PEPPi määruse vastavad normid on Eesti õigusesse üle võetud ülal viidatud IFS §-ga 5033, KindlTS §-dega 2632 ja 2633, KAS §-ga 13420 ja VpTS §-ga 23788.

2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus
Eelnõus esitatud muudatused on valdavalt olemuslikult tehnilist laadi ning seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

PEPPi määruses kehtestatud nõuete rikkumisega kaasnevate väärteokaristuste määrad on jäänud ajakohastamata tulenevalt kahe eelnõu omaaegsest paralleelsest menetlusest ja eelnõu viib vastavad väärteokaristuste määrad vastavusse finantssektori uute analoogsete normidega. Võrreldes läbiviidud finantsvaldkonna väärteokaristuste reformiga eelnõu põhimõttelisi muudatusi ei tee.

Erandiks võiks pidada määruse 2019/2088 ja sellega kaasnevalt määruse 2020/852 kohaldamist kohustuslike pensionifondide valitsemise suhtes, mille suhtes on liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigus. Määruste kohaldamist on eelnõu väljatöötamise käigus mitteametlikult konsulteeritud kohustuslike pensionifondide valitsejatega, kellelt vastuväiteid ei laekunud. Samad fondivalitsejad valitsevad lisaks ka vabatahtlikke pensionifonde ja osad neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet viidatud määruste kohaselt nagunii avaldada ning teada olevalt on vähemalt enamik neid samu põhimõtteid oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide puhul ka juba vabatahtlikult rakendanud. Seega ei too eelnõus esitatud muudatus kaasa olulist sisulist mõju. Eelnõu väljatöötamise käigus sektorilt laekunud tagasiside kohaselt on ka eelistatud käsitlus selline, kus mõlemat liiki pensionifondidele kohaldatakse ühetaolisi nõudeid.

Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõule väljatöötamiskavatsust koostatud (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt 5).

Eelnõu väljatöötamisel on siiski konsulteeritud Finantsinspektsiooni, Pensionikeskuse, Eesti Pangaliidu, FinanceEstonia ja Eesti Kindlustusseltside Liiduga.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse (KoPS) muutmine
KoPS § 31 lõige 7. Paragrahv reguleerib pensioni investeerimiskontot. Eelnõuga antakse selle lõikele 7 uus sõnastus: „Pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud makstakse pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui pensioni investeerimiskontol ei ole raha nimetatud tasude ja kulude maksmiseks, on krediidiasutusel õigus lubada puuduoleva summa ulatuses pensioni investeerimiskonto jääki ületada ning arvestada sellelt viivitusintressi, kasutada selleks pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamist, või realiseerides muul viisil finantsvarast tuleneva väärtuse. Kui käesolevas paragrahvis sätestatud meetmed ei ole rakendatavad, on krediidiasutusel õigus katta pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasusid ja kulusid, sealhulgas viivitusintressi isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha arvelt.“.

Muudatus puudutab pensioni investeerimiskonto kasutamisega kaasnevate tasude maksmist ja kulude katmist. Põhimõte, et kõik sellised tasud ja kulud püütakse esmajärjekorras katta II samba raha arvelt ja et kui see ei osutu võimalikuks (pensioni investeerimiskontol pole raha ja uued maksed ei laeku sellele kontole), on krediidiasutusel võimalik katta kulusid ka samale isikule avatud muul pangakontol oleva raha arvelt, jääb paika. Eelnõuga täpsustatakse aga, et krediidiasutus võib antud olukorras lubada ka pensioni investeerimiskonto jääki ületada ehk kontol miinusesse minna ja sellelt viivist arvestada. Praktikas võib selline olukord esile kerkida, kui pensioni investeerimiskonto kaudu on tehtud investeeringuid, mida ei ole majanduslikult mõistlik kohe realiseerima asuda, ja samal ajal on ette näha hilisem raha laekumine pensioni investeerimiskontole. Kontojäägi ületamine ei ole siinkohal siiski vaadeldav arvelduskrediidi andmisena, sest sellise situatsiooni tekkimine on harv või juhuslik ega kätke endas krediidiasutuse soovi krediiti anda või selliselt krediidilt teenida.

KoPS § 171 lõiked 4–6. Paragrahv reguleerib pensioni investeerimiskonto avamist ja sulgemist. Konto avamiseks tuleb sõlmida vastav leping krediidiasutusega. Pensioni investeerimiskonto sulgemine eeldab, et selle konto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud, ja kogu kontol olnud raha on kantud kohustatud isiku teisele pensioni investeerimiskontole, seda on kasutatud pensionifondi osakute omandamiseks või pensionilepingu sõlmimiseks või see on kohustatud isikule välja makstud. Üldreeglina on eeldatud ka, et kohustatud isik on esitanud valikuavalduse sissemaksete tegemiseks edaspidi pensionifondi või oma teisele pensioni investeerimiskontole (ühel isikul võib pensioni investeerimiskontosid olla mitu). Erandiks (valikuavalduse esitamise nõude suhtes) on siinkohal vaid olukorrad, kus isik on läinud II sambast pensionile ja talle ühekordse väljamakse tegemiseks või tema sõlmitud pensionilepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud kogu raha, mis tal II sambasse kogutud oli (st tagasi võeti kõik temale kuulunud pensionifondide osakud ja kasutati kõigil tema pensioni investeerimiskontodel olevaid summasid) või kui isik on II sambast lahkunud ja võtnud kogutud raha välja ega ole II sambaga uuesti veel liitunud.

Vaatamata pensioni investeerimiskonto sulgemise eelduseks olevatele tingimustele võib praktikas siiski ette tulla olukordi, kus konto on juba suletud, kuid tekivad hilisemad laekumised – isikule laekub täiendavat tulu või isik omandab finantsvara, mis oleks vaja registreerida pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol. Mõeldud on siinkohal nii võimalikke hiliseid intressi- või dividendilaekumisi, aga ka näiteks hiljem aset leidvat täiendavat emissiooni, kus lastakse välja täiendavaid väärtpabereid, mida pensioni investeerimiskonto sulgemise tõttu ei ole võimalik sellega seotud väärtpaberikontol enam registreerida. Selliste olukordade lahendamiseks lisatakse KoPS § 171 uued lõiked.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist laekub tulu selle konto kaudu varem soetatud finantsvaralt, kannab krediidiasutus selle registripidajale. Samuti sätestatakse, et kui isik omandab pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist finantsvara, mis tuleks registreerida nimetatud pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol, on krediidiasutusel õigus nimetatud finantsvara võõrandada ja kanda selle tulemusel saadud summa samuti üle registripidajale. Kuivõrd pensioni investeerimiskonto on suletud, et saa hilisemad laekumised sellele kontole minna.

Lõikes 5 täpsustatakse omakorda, kuidas tuleb käituda registripidajal, kui krediidiasutuselt sellised summad laekuvad. Kui isikule on juba tehtud II sambast väljamakse, siis võimaldab muudatus Pensionikeskusel ka selle krediidiasutuselt hiljem laekunud raha isikule välja maksta. Seda juhul, kui ta oli kasutanud ühekordset väljamakset pensionieas, et võtta kogu oma II samba raha välja või oli II sambast lahkunud. Kui isik oli sõlminud pensioni saamiseks pensionilepingu elukindlustusseltsiga ja kasutanud selleks kogu oma II samba raha, kannab Pensionikeskus pangalt hiljem laekunud raha lõike 5 kohaselt sellesse pensionilepingusse järgi.

Seda, kuidas tuleb käituda muudes olukordades, reguleerib lisatav lõige 6. Nimelt tuleb kõigil lõike 5 punktides 1–3 nimetamata juhtudel (so kui on tehtud väljamakse vaid osa raha ulatuses või kui isik alles kogub pensionit) kanda krediidiasutuselt isiku pensionikontole laekunud summa sellesse pensionifondi, kuhu laekuvad või peaksid laekuma isiku kohustusliku kogumispensioni maksed, või juhul, kui tal on teine pensioni investeerimiskonto, millele maksed laekuvad või peaksid laekuma, siis sellele kontole. Teisisõnu käsitletakse seda raha nagu kogumispensioni makset ja see liigub vastavalt isiku enda viimasele valikule, kas tema pensionifondi või tema pensioni investeerimiskontole.

KoPS § 18 lõiked 1 ja 2. Paragrahv sätestab, mille arvelt tehakse sissemakseid pensionifondi või pensioni investeerimiskontole. Muudatused on seotud KoPS § 171 täiendamisega lõigetega 4–6 ehk suletud pensioni investeerimiskontot puudutavate hilisemate laekumistega. Eelnõuga täiendatakse lõigetes 1 ja 2 esitatud loetelusid rahaga, mis laekub Pensionikeskusele krediidiasutuselt pärast seda, kui isiku pensioni investeerimiskonto on krediidiasutuse poolt suletud (so tulu selle konto kaudu varem soetatud finantsvaralt või pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist omandatud finantsvara võõrandamisest saadud summa). Lõige 1 puudutab sissemakseid pensionifondi ja lõige 2 pensioni investeerimiskontole.

KoPS § 28 lõiked 2, 3, 31 ja 32. Paragrahvis on sätestatud kohustusliku kogumispensioni vara pärimist puudutavad üldised põhimõtted. Eelnõuga muudetakse lõikeid 2 ja 3 ning lisatakse paragrahvi uued lõiked 31 ja 32 Kehtiva seaduse kohaselt on pärijal võimalik päritud II samba raha (nii pensionifondis kui pensioni investeerimiskontol olev raha) välja võtta. Samuti on pärijal õigus päritud II samba vara oma II samasse võtta. Pensionifondi puhul kantakse surnud isikule kuulunud pensionifondi osakud sellisel juhul pärija pensionikontole. Pensioni investeerimiskontot kui sellist pärija nimele ümber vormistada ei ole võimalik, mistõttu on siin ette nähtud raha kandmine surnud isiku kontolt pärija pensioni investeerimiskontole. Läbi pensioni investeerimiskonto soetatud finantsvara puhul tuleb pärijal see vara siis esmalt realiseerida. Kui nii pärijale kui pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutused seda võimaldavad, saab finantsvara ka surnud isiku pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt pärija pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole ümber registreerida.

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute tagasivõtmisel saadud raha oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma tema kogumispensioni makse. Pärimise protsess muutub sellega pärija jaoks mugavamaks, sest ta ei pea enam esmalt laskma surnud isikule kuulunud pensionifondi osakuid oma pensionikontole kanda, et neid siis alles seejärel oma pensionifondi osakute vastu vahetada. Samal ajal säilib ka võimalus surnud isiku pensionifondi osakute oma pensionikontole võtmiseks. Kui soovitakse valida mõne muu pensionifondi osakuid, siis see eeldab jätkuvalt eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut. Esimene sammuna tuleks sellisel juhul päritud osakud oma pensionikontole võtta. Ka siis, kui pärija on valinud päritud pensionifondi osakute kohese vahetamise oma pensionifondi osakute vastu, on tal loomulikult hiljem võimalik neid osakuid mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada.

Kui pärija makse laekub või peaks laekuma pensioni investeerimiskontole, avaneb eelnõu kohaselt temal lisaks päritud pensionifondi osakute oma pensionikontole kandmisele võimalus need osakud kohe tagasi lasta võtta ja vastav summa oma pensioni investeerimiskontole võtta.

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kanda, kas pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kogumispensioni makse.

Vastavalt muudetakse lõikeid 2 ja 3. Lõikes 2 sätestatakse, et pärijal on KoPS-s sätestatud tingimustel ja korras õigus: (i) kanda päritud osakud oma pensionikontole; (ii) vahetada päritud osakud selle pensionifondi osakute vastu või kanda päritud osakute tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse; (iii) võtta päritud pensionifondi osakud tagasi; (iv) omandada päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakuid või kanda see raha oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse ning (v) võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja. Pensioni investeerimiskontoga seonduvalt täpsustatakse lõikes 3, et päritud pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara puhul on pärijal pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ning seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus see finantsvara ka võõrandada ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada või registreerida see finantsvara kokkuleppel pärandajale ja pärijale pensioni investeerimiskontod avanud krediidiasutustega oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole.

Lõikes 31 reguleeritakse olukorda, kus pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või 173 alusel peatatud. Sellisel juhul ei ole võimalik selle pensionifondi osakuid välja lasta, mistõttu sätestatakse ka, et antud juhul ei ole pärijal ka võimalik kasutada oma õigust vahetada päritud pensionifondi osakud selle oma pensionifondi osakute vastu ega õigust omandada selle pensionifondi osakuid päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest. Selleks, et päritud II samba vara oma II sambasse võtta, tuleks pärijal siis, kas võtta surnud isiku pensionifondi osakud oma pensionikontole, kui tegemist on pensionifondi osakutega, või esitada uus valikuavaldus, et suunata esmalt oma maksed uude pensionifondi või oma pensioni investeerimiskontole, misjärel saaks ta juba kasutada ka õigust vahetada päritud pensionifondi osakud kohe oma uue aktiivse pensionifondi osakute vastu või omandada neid osakuid päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.

Lõikes 32 taasesitatakse kehtivas sõnastuses lõike 2 teine lause, mis ütleb, et avaldus KoPS § 28 lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks, so KoPS §-s 31 sätestatud avaldus, on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.

KoPS § 29 lõige 1. Paragrahv reguleerib kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist pärijale. Eelnõuga antakse lõikele 1 uus sõnastus. Sätestatakse, et päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kellele on avatud KoPS § 17 kohaselt pensionikonto. Kui päritud II samba vara saavad rahas välja võtta kõik pärijad, siis päritud vara oma II sambasse võtta saavad siiski need inimesed, kes on II sambaga liitunud ehk, kellele on avatud selleks pensionikonto. Võrreldes kehtiva seadusega on loobutud eraldi punktidest, mis kirjeldavad erinevaid pensionikonto omamise võimalusi. Nüüd, kus II sambaga võivad liituda kõik, kes seda soovivad, ei ole need punktid selliselt enam vajalikud. Piisab asjaolust, et isikule on II samba pärast pensionikonto avatud (pensionikonto avatakse ka III sambaga liitumisel, kui seda II samba puhuks juba tehtud ei ole).

Selleks, et võtta päritud II samba vara oma aktiivsesse valikusse (pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma kohustusliku kogumispensioni makse), on juba olemuslikult eeltingimuseks pensionikonto olemasolu. Pensionikonto avatakse valikuavalduse esitamisel või pensionifondi loosimisel, kui avaldust pole esitatud.

KoPS § 31. Paragrahv reguleerib II samba vara pärimisega seonduvat pensionifondi osakute ülekandmise ja väljamakse tegemise korda. Tulenevalt pärija valikute laiendamisest (uute tehingute lisandumine) muudetakse eelnõuga paragrahvi pealkirja. Uueks pealkirjaks saab „Pensionifondi osakute ülekandmise ja vahetamise, päritud raha ülekandmise ja selle eest pensionifondi osakute omandamise ning väljamakse tegemise kord“. Lisaks pensionifondi osakute ülekandmisele ja väljamakse tegemisele viidatakse pealkirjas nüüd ka vahetamisele ja päritud raha ülekandmisele.

Lõike 1 kohaselt tuli selles lõikes nimetatud avaldus kontohalduri vahendusel registripidajale esitada selleks, et kanda päritud osakud pärija pensionikontole või need osakud tagasi võtta (väljamakse). Eelnõuga lisandub sellele avaldusele ka vahetamise võimalus, millega pärija saab surnud isiku pensionifondi osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või mille tagasivõtmisel saadud raha ta saab kanda oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma tema kogumispensioni makse. Sellest tulenevalt muudetakse lõike 1 preambulat ja lisatakse sinna viide vahetamisele.

Samuti lisatakse lõikesse 1 punkt 51, mille kohaselt tuleb avaldusel märkida iga pensionifondi nimetus, mille osakuid pärija soovib vahetada ja nende osakute arv. Oluline on, et pärija võib korraga kasutada ka mitut valikut, st võtta osa raha välja, võtta osa päritud pensionifondi osakuid lihtsalt oma pensionikontole ja vahetada osa neist oma aktiivsesse pensionifondi või liigutada osa sellest rahast oma pensioni investeerimiskontole, kui tema makse laekub või peaks laekuma sinna. Ka kehtiva seaduse kohaselt saab korraga nii osakuid oma pensionikontole kanda kui osa raha välja võtta. Seepärast on avaldusel ka ette nähtud eraldi andmeväljad erinevate valikute jaoks.

Lõike 3 esimesse lausesse lisatakse samuti viide vahetamisele. Lisaks osakute tagasivõtmisele või pärija pensionikontole kandmisele korraldab registripidaja seega ka osakute vahetamise ja seda kolme tööpäeva jooksul lõikes 1 sätestatud dokumentide saamisest arvates.

Lisatavas lõikes 31 reguleeritakse olukorda, kus selle pensionifondi, mille osakuid pärija soovib vahetada või millest ta soovib väljamakset saada, osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või 173 alusel peatatud. Sellisel juhul jääb vastav tehing ootele ja registripidaja korraldab vastavalt pärijale väljamakse tegemise või osakute vahetamise esimesel võimalusel pärast nende takistavate asjaolude äralangemist.

Lõike 4 neljandasse lausesse lisatakse samuti viide vahetamisele. Antud lõige reguleerib avalduse täitmisest keeldumist registripidaja poolt. Registripidaja teavitab keeldumisest ja selle põhjustest kontohaldurit, kellel omakorda tuleb sellest viivitamata teavitada avalduse esitanud isikut (pärija). Selleks, et väljamakse saada või päritud pensionifondi osakud oma pensionikontole kanda, tuleb pärijal esitada uus nõuetekohane avaldus. Sama hakkab kehtima ka päritud pensionifondi osakute vahetamise puhul – selleks, et vahetamise tehingu saaks teha, tuleb pärijal esitada uus avaldus.

Lõigetele 41 ja 42 antakse eelnõuga uus sõnastus. Lõiked reguleerivad olukorda, kus pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha. Sellisel juhul ei esitata avaldust registripidajale, aga pärijal tuleb vastav avaldus teha surnud isikule pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusele. Pensioni investeerimiskontol oleva raha pärijale väljamaksmise korraldab registripidaja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud krediidiasutuselt vajalikud andmed (so lõikes 42 sätestatud andmed). Eelnõuga täpsustatakse, et sama kehtib ka päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakute väljalaskmise või raha pärija pensioni investeerimiskontole kandmise puhul, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kogumispensioni makse. Ka lõikesse 42 lisatakse viide päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest pensionifondi osakute omandamisele või pärija pensioni investeerimiskontole kandmisele ning täpsustatakse andmete loetelu, mis pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusel tuleb selleks registripidajale esitada. Esitada tuleb andmed nii pärandaja kui pärija isikute kohta, pärija pangakonto number ja avalduse, mille pärija krediidiasutusele esitas, kuupäev ning summa, mille eest pärija soovib omandada pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma pensioni investeerimiskontole kanda, vastavalt sellele kumb neist on tema aktiivne valik. Esitada tuleb ka pärandaja pensioni investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutuse ärinimi. Kui raha soovitakse kanda pärija pensioni investeerimiskontole, siis ka pärija pensioni investeerimiskonto nimi ja selle avanud krediidiasutuse nimi.

Paragrahvi lisatakse uus lõige 43, milles reguleeritakse olukorda, kus selle pensionifondi osakute väljalase on investeerimisfondide seaduse kohaselt peatatud, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kogumispensioni makse. Sellisel juhul ei ole võimalik teostada lõikes 3 nimetatud osakute vahetamise tehingut ega lõikes 41 viidatud osakute väljalaskmist päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest. Seega tuleb registripidajal antud juhul tehingu tegemisest keelduda ja sellest viivitamata vastavalt kontohaldurit või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust teavitada. Viimased omakorda teavitavad tehingu tegemisest keeldumisest viivitamata ka avalduse esitanud isikut (pärija). Pärijal on võimalik siis, kas jääda ootama osakute väljalaskmist takistavate asjaolude äralangemist, võtta raha välja või muuta oma aktiivset valikut, st esitada uus valikuavaldus. Kui tegemist on päritud pensionifondi osakutega, siis on pärijal võimalik ka need osakud lihtsalt oma pensionikontole võtta.

KoPS § 63 lõiked 51 ja 52. Muudatused puudutavad III samba ehk täiendava kogumispensioni kindlustuslepingut. Paragrahvi lõiked 5–55 reguleerivad õigust öelda täiendava kogumispensioni kindlustusleping üles ning sealt omakorda kindlustusvõtja õigust kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või sellest osa oma teise täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks ja ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtuse või sellest osa kasutamist vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks. Sellisel juhul kindlustusvõtjale väljamakset ei tehta ning raha liigub otse ühest III samba kindlustuslepingust teise või kindlustuslepingust vabatahtlikku pensionifondi, mis omakorda tähendab, et vastavalt TuMS §-s 21 sätestatule ei tule antud juhul vahepeal kindlustusvõtjal ka tulumaksu tasuda (sest väljamakset talle ei tehta). Sama skeemi lubab KoPS § 63 lõige 53 lepingu lõppemisel kohaldada kindlustusvõtja soovil ka selle lepingu alusel väljamaksmisele kuuluva kindlustuspensioni suhtes (lepingut ei öelda üles, aga see lõpeb ning siinkohal on samuti kindlustusvõtjal võimalik kogutud summa maksuvabalt teise III samba kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi liigutada). Sarnased võimalused on pensionikogujal ka siis, kui ta kasutab raha kogumiseks vabatahtlikku pensionifondi (vt KoPS § 57, 64 ja 65), st ka osakuomanikul on võimalik vahetada ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu või liikuda pensionifondist III samba kindlustuslepingusse ilma, et talle vahepeal väljamakset tehtaks ja et ta vahepeal tulumaksu maksma peaks. Seejuures ei pea osakuomanik tingimata vahetama ära kõiki oma pensionifondi osakuid, aga võib vahetada neist ka vaid osa. Eelnõuga ühtlustatakse III samba pensionifondide ja kindlustuslepingute regulatsiooni selles osas ning pakutakse ka kindlustuslepingu puhul võimalust lasta selle lepingu osaline väljamakse otse teise III samba kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi kanda. Kindlustusvõtjale sellisel juhul väljamakset ei toimuks, mistõttu oleks ka siin võimalik rakendada TuMS § 21 põhimõtet, et tulumaksu sel hetkel ka tasuma veel ei peaks (vt ka TuMS § 21 muudatuste selgitusi).

Selleks täiendatakse KoPS § 63 lõiget 51 punktiga 3 ja sätestatakse, et kindlustusvõtja võib täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada ka lepingu osalist väljamakset kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, kui lepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale sellist osalist väljamakset võimaldatakse. See, kas III samba kindlustusleping osalist väljamakset võimaldab, on reguleeritud lepingu tingimustes. Eelnõu muudab lihtsalt regulatsiooni III samba pensionifondide ja kindlustuslepingute jaoks ühetaoliseks. Vastavalt antakse uus sõnastus ka lõikele 52, kuhu lisatakse samuti viide lepingu osalisele väljamaksele.

3.2. Eelnõu § 2 – investeerimisfondide seaduse (IFS) muutmine
IFS § 37 lõike 3 punkt 1. Eelnõuga täpsustatakse, millal ei pea investeerimisfondi tingimuste või põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastama. Kehtiva sõnastuse kohaselt ei pea Finantsinspektsiooniga muudatusi kooskõlastama, kui muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse tingimustes või põhikirjas parandusi või muudatusi, mis ei mõjuta osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi või mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, nagu osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude piirmäära alandamine. Praktikas on ilmnenud, et viide muudatustele, mis ei mõjuta osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi, on mitmeti tõlgendatav, mistõttu muudetakse eelnõuga seda kohta ja sätestatakse otsesõnu, et kooskõlastada ei tule redaktsioonilisi muudatusi. Seeläbi välistatakse katsed muuta kooskõlastamata selliseid punkte, mille puhul tekib järelevalvega vaidlus, kas osakuomanike või aktsionäride õigused ja kohustused jäävad selgelt mõjutamata. Mõeldud on antud tingimuse puhul redaktsioonilisi parandusi ja muudatusi, kus tõepoolest igasugune mõju fondi investorite õigustele ja kohustustele puudub.

IFS § 911 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning lõige 3. Paragrahvis on sätestatud täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui pakutakse alternatiivfondi isikule, kes ei ole kutseline investor. Lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 tehakse sõnastuslikud täpsustused direktiivi 2019/1160 ülevõtmissätetes (samad täpsustused tehakse ka IFS § 270¹ lõike 1 punktides 3 ja 4, vt selgitust nende kohta IFS § 270¹ muudatuste selgituste juures).

Lõike 1 punkti 3 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige6. IFS-i lisatakse selge nõue, et kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis kohustub fondivalitseja andma isikule muuhulgas infot ka selle kohta, millised õigused isikul siseriiklikest seadustest tulenevalt investorina on.

Lõike 1 punkti 4 muudatuse aluseks on samuti direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. Lisatakse täiendus, et investoritele kättesaadavaks tehtav teave peab olema esitatud sellisel kujul, et investoril oleks soovi korral võimalik sellest teabest ka koopiaid teha.

Lõike 3 esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause. Kolmas lause jääb uues sõnastuses lõikesse 3 muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõige 4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama paragrahvi lõikes 1 pandud kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik või mõlemad, jagades kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 103 lõige 4. Paragrahv sätestab, kuhu võib investeerida eurofondi vara. Lõike 4 kohaselt ei või eurofondi vara investeerida väärismetallidesse1 ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. Sellest piirangust teeb erisuse pensionifondide regulatsioon (IFS § 123), mis sätestab, et IFS § 103 lõikes 4 nimetatud varasse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub sellest võib pensionifondi varast investeerida kuni 25%. Kõnealuste sätete tõlgendamisküsimused on toonud esile, et IFS § 103 lõige 4 ei ole üheselt vastavuses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 punktiga (2)b), mille kohaselt ei ole eurofondidel lubatud omandada väärismetalle ega nende sertifikaate. Ehk antud juhul võib jõuda järeldusele, et kehtiva IFS § 103 lõike 4 piirang on laiema tähendusega kui direktiiv on ette näinud. Seda seepärast, et väärismetalli sertifikaadi all peetakse silmas üldjuhul vastavat väärismetalli esindavat nö tunnistust (tõendab üldjuhul konkreetse väärismetalli ja selle koguse olemasolu) või ka ETC-id (exchange traded commodites), kus konkreetselt vastav tagatis ongi väärismetallides ehk mis annavad vastavate metallide osas nö füüsilise hoidmisvõimaluse. Väärtpabereid, mille alusvaraks võivad olla väärismetallid, võib aga mõista laiemalt – nende all võib silmas pidada ka erinevaid tuletisinstrumente, millega saab lihtsalt ka kaubelda. Eelnõuga viiakse IFS § 103 lõikes 4 sätestatud eurofondide investeerimispiirang vastavusse viidatud sättega direktiivis, sätestades IFS § 103 lõikes 4 selle piirangu kitsamas tähenduses – see tähendab, et eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ega konkreetselt neid esindavatesse sertifikaatidesse. Piirangu laiendamine võrreldes direktiivis sätestatuga ei ole olnud taotluslik ning IFS § 103 lõike 4 eesmärgiks ei ole olnud välistada investeeringuid näiteks väärismetallide kaevandajatesse vmt instrumentidesse või siit tulenevalt omakorda pensionifondidel näiteks tuuleparkidesse.

IFS § 120 lõike 2 punkt 2. Paragrahv reguleerib muu avaliku fondi, mis ei ole eurofond ega pensionifond, vara investeerimise ja riskide hajutamise nõudeid. Selle lõige 2 sätestab, millesse võib selline fond lisaks IFS §-s 103 sätestatule investeerida. Muu hulgas lubab lõike 2 punkt 2 investeerida ka väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. Mõeldud on, et eurofondide suhtes kohalduvat väärismetalle puudutavat investeerimispiirangut nende muude fondide suhtes ei rakendata. Tulenevalt IFS § 103 lõike 4 sõnastuse täpsustamist vajab samasugust muudatust ka IFS § 120 lõike 2 punkt 2. Mõte on jätkuvalt sama – kui eurofondidel ei ole lubatud investeerida väärismetallidesse ega neid esindavatesse sertifikaatidesse, siis muudel avalikel fondidel on see lubatud. Eelnõuga tehakse vastav sõnastuslik täpsustus.

IFS § 121 lõike 2 punkt 5 ja lõige 23. Paragrahvis on kehtestatud üldnõuded pensionifondide vara valitsemisele ja investeerimisele. Seejuures on instrumendid, kuhu on lubatud pensionifondil investeerida konkreetselt nimetatud lõigetes 2 (viitab omakorda ka IFS §-le 103) ja 21. Uute varaklasside lisandumine eeldab seega esmalt seaduse muutmist, kui sellised varaklassid võiksid olla lubatud ka pensionifondidele. Muudatuste rakendamine investeeringutele praktikas oleks veelgi aeganõudvam, sest seaduse muutumise järel tuleks muuta ka pensionifondi tingimusi (kvalifitseeruks eeldatavasti oluliseks muudatuseks). Võrreldes teiste fondidega on pensionifondide tingimuste muutmine veel ka omakorda pikem protsess, sest muudatuste jõustumine on seotud pensionifondi osakute vahetamise avalduste esitamise ja realiseerimise tähtaegadega. Pensionifondi tingimuste kooskõlastamine Finantsinspektsioonis võtab seaduse kohaselt kuni 6 kuud, mille järel tuleb fondivalitsejal muudetud tingimused avalikustada. Tingimuste muudatused saavad jõustuda 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kuid mitte enne kui 100 päeva möödumisel nende avalikustamisest. Nii võib avalikustamisest jõustumiseni kuluda üle 200 päeva ja koos muudatuste kooskõlastamisega Finantsinspektsioonis kuluda üle aasta. Selle tulemusel jõuaksid uued varaklassid pensionifondide investeeringutesse märkimisväärse viivitusega, erinevalt teistest fondidest. Suurema paindlikkuse andmiseks lisatakse eelnõuga lõikesse 2 punkt 5, mis lubab pensionifondi vara investeerida muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse, ja täiendatakse paragrahvi lõikega 23, mis piirab ära, et lõike 2 punktis 5 nimetatud instrumentidesse, mida ei hõlma juba sama lõike punktid 1–4, lõige 21 ega IFS § 103, võib investeerida kuni 10% pensionifondi vara väärtusest.

Kehtivas seaduses on sarnast lahendust kasutatud näiteks konservatiivsete pensionifondide puhul, kus 80% fondi varast peab olema investeeritud IFS § 129 lõikes 1 nimetatud varasse ja ülejäänud osas (kui need ei ole just aktsiad) piiranguid ei ole.

Muudatus toob suurema paindlikkuse varaklassidesse, kuhu pensionifondid investeerida võivad ja annab võimaluse praktikas kiiremateks muudatusteks pensionifondide investeeringutes.

Pensionifondide investeeringuid seaduses loetlemata varaklassidesse jääb piirama kehtestatav mahupiirang, so 10% pensionifondi vara väärtusest. Võrdluseks saab tuua, et selliste instrumentide maksimaalne lubatud osakaal kokku jääb alla näiteks ühe emitendi emiteeritud väärtpaberitesse investeerimise piirangust (15%) ja on sama suur, kui ühe kinnisasja soetusmaksumuse maksimaalne lubatud osakaal. Praegu saavad pensionifondid alusvara osas, mida ei ole pensionifondidele lubatud varaklassides loetletud (IFS §-d 121 ja 103), läbi investeeringute teistsesse fondidesse, mis investori jaoks on läbipaistmatum ja üldiselt ka kulukam.

IFS § 123. Paragrahv reguleerib pensionifondi vara investeerimist väärismetallidesse ja toormetesse. Eelnõuga antakse paragrahvi tekstile uus sõnastus. Muudatus on seotud IFS § 103 lõike 4 muutmisega. Loogika, et pensionifondid võivad teatud mahus investeerida varasse, mis IFS § 103 lõike 4 kohaselt on eurofondidele keelatud, jääb paika. Samuti jääb kehtima õigus investeerida pensionifondi vara teatud mahus väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore ja mille hind sõltub toormest. Sellistele investeeringutele kokku kehtib piirmäär 25% pensionifondi vara väärtusest, mida eelnõu samuti ei muuda. Sõnastust täpsustatakse tulenevalt IFS § 103 lõike 4 muutmisest ja sätestatakse, et pensionifondi vara võib väärismetallidesse, neid esindavatesse sertifikaatidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest, paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

IFS § 2701 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning lõige 3. Paragrahvis on sätestatud täiendavad nõuded mitteavaliku fondi valitsejale, kui pakutakse mitteavalikku alternatiivfondi isikule, kes ei ole kutseline investor. Lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 tehakse sõnastuslikud täpsustused direktiivi 2019/1160 ülevõtmissätetes (muutmissäte ise asub IFS § 91¹ lõike 1 punktide 3 ja 4 muutmise juures).

Lõike 1 punkti 3 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge nõue, et kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis kohustub fondivalitseja andma isikule muuhulgas infot ka selle kohta, millised õigused isikul siseriiklikest seadustest tulenevalt investorina on.

Lõike 1 punkti 4 muudatuse aluseks on samuti direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. Lisatakse täiendus, et investoritele kättesaadavaks tehtav teave peab olema esitatud sellisel kujul, et investoril oleks soovi korral võimalik sellest teabest ka koopiaid teha.

Lõike 3 esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause. Kolmas lause jääb uues sõnastuses lõikesse 3 muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõige 4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama paragrahvi lõikes 1 pandud kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik või mõlemad, jagades kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 363 lõige 4. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et kohustusliku pensionifondi valitseja on kohustatud fondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut.

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi, hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta. Muu hulgas kohaldub nimetatud määrus vabatahtlike pensionifondide valitsejate suhtes. Kohustuslike pensionifondide suhtes, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse, teeb määruse 2019/2088 artikkel 16 erandi, sätestades, et riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osaks olevate pensioniskeemide pakkujate suhtes määruse kohaldamise võivad liikmesriigid ise otsustada. Määruse artiklis 16 sätestatut arvestades sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja on kohustatud kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet. Määruse 2019/2088 kohaldamine tingib omakorda määruse 2020/852 kohaldamise, mis kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr.

Praktikas valitsevad kohustuslike pensionifondide valitsejad ka vabatahtlikke pensionifonde ning osa neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet avaldada. Enamik pensionifondi valitsejaid on määruses sätestatud põhimõtteid kohustuslike pensionifondide puhul juba vabatahtlikult ka rakendanud.

IFS § 408 lõige 11. Paragrahv reguleerib teise lepinguriigi eurofondi avalikku pakkumist Eestis. Lõike esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause. Kolmas lause säilib muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõige 4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama paragrahvi lõikes 1 pandud kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik või mõlemad, jagades kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 4141 lõige 6. Paragrahv reguleerib teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamist Eestis. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige4. Muudatusega täpsustatakse direktiivi ülevõtmissätet ja tuuakse lõikes 6 selgesõnaliselt välja, et pärast fondi pakkumise lõpetamist Eestis ei tohi fondivalitseja 36 kuu jooksul Eestis rakendada selle fondiga sarnaseid investeerimisideesid.

IFS § 5033. Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed juhuks, kui leiab aset mõni järgmistest nõuete rikkumistest:
a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale- või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;
b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on nõuetekohaselt registreerimata;
c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole täitnud IV (so turustamise, klientide teavitamise ja aruandluse nõuded) ja V peatükis (so investeerimispiirangud, põhi-PEPPi pakkumise ja investeerimisvõimaluste muutmise võimaldamist puudutavad nõuded), artiklites 48 (nõuded depositooriumi määramisele) ja 50 (kaebuste lahendamise nõuded) ning VII peatükis (so PEPPi pakkuja vahetamist puudutavad nõuded) sätestatud nõudeid ja kohustusi või
d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.
Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Füüsilise isiku puhul tõuseb rahatrahv 300 trahviühikult 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale. Juriidilise isiku puhul tõuseb trahv 400 000 eurolt 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

IFS-i täiendamine normitehnilise märkusega. Eelnõuga lisatakse IFS-le normitehniline märkus, mis on jäänud direktiivi rakendamisel seadusesse varasemalt ekslikult lisamata. IFS-ga on üle võetud komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (ELT L 277, 2.8.2021, lk 141–144).

3.3. Eelnõu § 3 – kindlustustegevuse seaduse muutmine
KindlTS-s muudetakse §-s 2632 sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid. Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–47 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised määruses viidatud nõuetest kindlustusandjale või -vahendajale kohalduvad. Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad tõusevad nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Vt ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

3.4. Eelnõu § 4 – krediidiasutuste seaduse muutmine
KAS-s muudetakse §-s 13420 sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid. Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised määruses viidatud nõuetest krediidiasutusele PEPPi lepingu pakkujana või depositooriumina kohalduvad. Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad tõusevad nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Vt ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

3.5. Eelnõu § 5 – tulumaksuseaduse muutmine
TuMS-s tehakse täpsustusi §-s 21, mis reguleerib III samba väljamaksete maksustamist. Kui leiab aset III samba pensionifondide vahetamine, viimine raha ühest III samba kindlustuslepingust teise või liikumine pensionifondist kindlustuslepingusse või vastupidi, ei loeta selliseid kandeid väljamakseteks TuMSi tähenduses. Raha kantakse sel juhul ühest pensioniskeemist teise ja pensionikogujale vahepeal väljamakset ei tehta. Kui pensionifondi puhul on võimalik vahetustehinguks kasutada ka vaid osa ühte fondi kogutud rahast (tagasi võetakse osa osakuid, mitte kõik), siis täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu puhul on sätestatud, et vahetustehinguks kasutatakse üles öeldud kindlustuslepingu tagastusväärtust. Seega eeldab kehtiv seadus, et kindlustusleping tuleb üles öelda, kui on soov sellega kogutud raha edasi teise III samba kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikuks pensionifondis koguda. Praktikas võivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud aga võimaldada ka osalisi väljamakseid lepingust. Sellise osalise väljamakse arvelt võiks olla lubatud ka ühest pensioniskeemist teise liikuda. Eeldus oleks sama, mis praegu III samba vahetustehingute puhul – raha liiguks ühest pensioniskeemist teise ja pensionikogujale praktikas mingit väljamakset ei tehtaks.

Et võrdsustada III sambas pensionifondis ja kindlustuslepingu alusel kogumise tingimusi, täpsustatakse eelnõuga KoPS § 63 lõikes 52 ning TuMS §-s 21, et erinevate III samba pensioniskeemide vahel liikumiseks (so vahetamiseks) saab kasutada ka kindlustuslepingu osalist väljamakset, mis kindlustusandja poolt siis pensionikoguja soovil tema mõnda teise III samba penisoniskeemi kantakse (so vabatahtlikku pensionifondi või teise täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse).

Nii täpsustatakse TuMS § 21 lõike 11 punktis 1, et väljamaksena ei käsitata ka KoPS § 63 lõikes 52 sätestatud tingimustele vastavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalist väljamakset.

Selleks, et III samba väljamaksed oleksid maksustatud 10% tulumaksuga, peab lisaks III samba pensioniea saabumisele olema täidetud ka tingimus, et vastavalt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisest või vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest peab olema möödunud vähemalt 5 aastat. Selle reegli rakendamist olukorras, kus vahepeal on liigutud ühest pensioniskeemist teise, reguleerivad omakorda TuMS § 21 lõiked 21 ja 31. Eelnõuga täpsustatakse, et kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud KoPS § 63 lõike 52 kohaselt teise lepingu osalist väljamakset, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates (lõige 21 esimene lause). Samuti täpsustatakse vabatahtliku pensionifondi osakute esmase omandamise kontekstis, et kui osakud on omandatud KoPS § 63 lõike 52 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega selle lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem (lõige 31). Sama kehtib ka siis, kui ühest pensioniskeemist teise lastakse kanda ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus (vt kehtivas sõnastuses TuMS § 21 lõikeid 21 ja 31).

3.6. Eelnõu § 6 – väärtpaberituru seaduse muutmine
VPTS § 23788. Eelnõuga muudetakse paragrahvis sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid. Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised määruses viidatud nõuetest investeerimisühingule kohalduvad. Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad tõusevad nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Vt ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

VPTS täiendamine normitehnilise märkusega. Eelnõuga lisatakse VPTSi normitehniline märkus, mis on varasemalt jäänud lisamata komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2021/1269, millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (ELT L 277, 2.8.2021, lk 137–40), ülevõtmisel.

3.7. Eelnõu § 7 – seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Erandiks on eelnõu § 1 punktid 5–15, mis on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Hilisema jõustumisega muudatused tingivad pensioniregistri arendusvajaduse, mistõttu ongi siin rakendumiseks pikem aeg ette nähtud.

3.8. Muudatuste kooskõla põhiseadusega
Nii kohustuslik kui vabatahtlik kogumispension kuuluvad Põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse, mille kohaselt on Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsealasse. Siinkohal on PS jätnud seadusandjale küllaltki laia kaalutlusõiguse. PS § 28 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus ning PS § 32 kohaselt sätestab omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kitsendused seadus. Eelnõus esitatud muudatused üldiselt ei sea II ega III sambaga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi või piiranguid, aga lihtsustavad või muudavad paindlikumaks teatud protsesse (näiteks päritud II samba pensionivara oma II sambasse viimine või liikumine III sambas ühest pensioniskeemist teise).

Erandiks on KoPS § 31 lõike 7 muutmine, mis lubab teatud juhtudel krediidiasutusel lasta pensioni investeerimiskontol tasude ja kulude katmiseks puuduva summa ulatuses jääki ületada ja sellelt viivitusintressi arvestada. Antud muudatus riivab PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. KoPS § 31 lõike 7 kohaselt makstakse pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud üldjuhul pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui pensioni investeerimiskontol raha ei ole, lubab kehtiv seadus krediidiasutusel katta need tasud ja kulud pensionikoguja muul, samas krediidiasutuses avatud, pangakontol oleva raha arvelt. Eelnõu jätab muul kontol oleva raha arvelt pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasude ja kulude katmise viimaseks meetmeks, kuid lisab selle ette võimaluse lubada pensioni investeerimiskontol nö miinusesse minna (jääki ületada), millisel juhul jääb krediidiasutusele ka võimalus viivitusintressi arvestada. Praktikas võib selline olukord esile kerkida, kui pensioni investeerimiskonto kaudu on tehtud investeeringuid, mida ei ole majanduslikult mõistlik kohe realiseerima asuda, ja samal ajal on ette näha hilisem raha laekumine pensioni investeerimiskontole. Selle asemel, et isiku muult kontolt vastav summa kinni pidada, saab antud olukorras edaspidi kasutada võimalust pensioni investeerimiskonto ajutiselt miinusesse lasta ning vastav summa siis juba kontole hiljem laekuva raha arvelt katta. Muudatus on pensionikoguja suhtes piirav, sest võimaldab kirjeldatud olukorras küsida krediidiasutusel viivitusintressi. Teisalt on see pensionikoguja muu vara suhtes (tavalisel pangakontol olev raha) säästva iseloomuga, sest pakub täiendavat võimalust katta pensioni investeerimiskontot puudutavad tasud ja kulud II sambasse kogutud raha arvel. Sellest lähtuvalt saab riivet pidada proportsionaalseks.

PEPPi lepingute kontekstis on eelnõul puutumus ka PS §-ga 31, mis sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse, selle õiguse kasutamise tingimused ja korra võib sätestada seadus. See, millised ettevõtjad võivad pakkuda PEPPi lepinguid või neid turustada, tuleneb PEPPi määruse artiklitest 6(1) ja 10. Samuti on PEPPi lepingu tingimused sätestatud PEPPi määrusega. Eelnõuga viiakse asjasse puutuvad väärteokaristuste piirmäärad samale tasemele finantssektoris üldiselt kehtivate piirmääradega, mis tehnilistel põhjustel jäi tegemata finantssektori karistusreformi käigus. Nõuded, millest tuleb PEPPi pakkujatel PEPPi määruse kohaselt kinni pidada, on kehtestatud pensionikogujate ja -saajate huvidest ja kaitsest lähtuvalt. Sellest eesmärgist lähtuvalt on eelnõus kavandatud muudatused proportsionaalsed.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks.

4. Terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega
Eelnõu omab puutumust viie Euroopa Liidu õigusaktiga (vt ka seletuskirja punkti 1.3).
Eelnõuga kehtestatakse pensionifondi valitsejale kohustus avaldada kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut. See on kooskõlas määruse 2019/2088 artikliga 16.

Eelnõus esitatud väärteokaristusi puudutavad muudatused on seotud PEPPi määrusega. Eelnõuga tõstetakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste piirmäärasid, mis võrdsustab karistuste määrad teiste finantssektori karistusmääradega. Muudatused on PEPPi määrusega kooskõlas.

Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga direktiiv 2009/65/EÜ artikli 50 punkti (2)b) ülevõtvat sätet ning direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõike 4, artikli 2 lõigete 4 ja 6 ülevõtmissätteid IFS-s. Täpsustused on kooskõlas nimetatud direktiividega.

6. Seaduse mõjud
Eelnõuga tehakse valdavalt tehnilisemat laadi muudatusi. Alljärgnevalt on esitatud mõjuhinnangud kavandatud muudatustele, mis puudutavad jätkusuutlikkusteguritega arvestamise kohta teabe avaldamist II sambas, PEPPi määruses PEPPi pakkumise kohta sätestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste piirmäärade tõstmist, pensionifondidele lubatud varaklasside laiendamist ja päritud II samba vara pärija pensionikontole viimist.

6.1. Jätkusuutlikkusteguritega arvestamise kohta teabe avaldamine II sambas
Eelnõu kohustab pensionifondi valitsejaid avaldama kohustuslike pensionifondide vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut. See tingib omakorda määruse 2020/852 kohaldamise, mis kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr.

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi, hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta.

Määrus ei näe aga ette nõudeid ega piiranguid sellele, kuhu pensionifondi vara investeerida võiks või ei tohiks. Nii saavad sotsiaalsed mõjud ja mõjud looduskeskkonnale kaasneda vaid kaudselt ning arvestades pensionifondide kohta avaldatava teabe kohta kujunenud praktikat (vt mõju ulatus ja suurus) jääb see võimalik kaudne mõju ka pigem olematuks.

Sihtrühmaks 1 on kohustusliku pensionifondi valitsejad, keda Eestis on 5.

Mõju ulatus ja suurus. Määruse rakendamise mõjud pensionifondi valitsejatelepiirduksid peamiselt halduskoormuse tõusu ja mõningal määral majanduslike mõjudega (kulude kasv). Kaudselt võiks avalikustamine mõjutada ka pensionifondide investeeringuid jätkusuutlikkusteguritega enama arvestamise suunas. Praktikas valitsevad aga kohustuslike pensionifondide valitsejad lisaks ka vabatahtlikke pensionifonde ning osad neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet määruse kohaselt juba nagunii avaldada. Teada olevalt on praktikas vähemalt enamik pensionifondi valitsejaid määruses sätestatud põhimõtteid vabatahtlikult kohustuslike pensionifondide puhul ka juba rakendanud. Seega võib eelnõus sätestatud avalikustamise kohustuse mõju pensionifondi valitsejatele praktikas pidada väga väikseks või isegi olematuks.

Sihtrühmaks 2 on II samba pensionikogujad, keda 2024. aasta jaanuari seisuga on u 510 000.

Mõju ulatus ja suurus. Kui avaldamise nõude mõtteks on, et investoritele, antud juhul II samba pensionikogujatele, oleks investeeringutega seoses kättesaadav ka jätkusuutlikkust puudutav teave, siis eelnevat arvestades on eelnõul praktikas mõju väike või isegi puudub.

6.2. Üleeuroopalise personaalse pensionitoote PEPPi pakkumise suhtes kehtivate nõuete rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste piirmäärade tõstmine
Finantsvaldkonna väärteokaristuste reformiga jäid ajakohastamata PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumisega kaasnevate väärteokaristuste piirmäärad erinevates finantssektori seadustes. Vastavad muudatused tehakse ära eelnõuga.

Sihtrühmaks on üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujad ja turustajad. Eestis ühtegi PEPPi registreeritud veel ei ole. Potentsiaalselt saaksid pakkujateks olla kindlustusandjad (6), pensionifondi, eurofondi ja alternatiivfondi valitsejad (11), krediidiasutused (9) ja portfelli valitsemise tegevusloaga investeerimisühingud (4), kes saavad oma tooteid ka turustada, ning eraldi turustajateks investeerimisühingud, kellel on investeerimisnõustamise tegevusluba (4) ja kindlustusvahendajad, kes vahendavad elukindlustuslepinguid (u 20).

Potentsiaalne sihtgrupp on seega suur. Et teenust keegi ei paku, siis praktikas sihtgrupp praegu puudub.

Mõju suurus ja ulatus. Praktikas mõju praegu puudub. Potentsiaalselt kaasneks eelnõu jõustumise järel määruses sätestatud PEPPi nõuete rikkumise korral teenusepakkujatele majanduslikud mõjud. Uued maksimaalsed väärteokaristuste määrad on füüsilise isiku puhul 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa ning juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa või kuni 10% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Muudatuste ebasoovitavaks mõjuks saab teoreetiliselt pidada seda, et mõni potentsiaalne pakkuja heitub uutest karistusmääradest ja otsustab PEPPi mitte pakkuma hakata. Teenusepakkujate usaldusväärsus ja kehtestatud nõuete täitmine on aga finantsteenuste puhul eelduseks, mistõttu kaalub muudatuste kasu üles võimaliku ebasoovitava mõju. Olukord, kus finantsteenuste pakkumisel üldiselt kehtivad kõrgemad karistusmäärad kui PEPPi lepingute pakkumisel ei ole olemuslikult ka kuidagi põhjendatud.

6.3. Pensionifondide varaklasside laiendamine
Eelnõu laiendab pensionifondide investeerimisvõimalusi. Kehtivas seaduses on sobivad varaklassid täpselt loetletud. Eelnõu lubab kuni 10% ulatuses pensionifondi vara väärtusest teha edaspidi investeeringuid ka muudesse instrumentidesse, mida ei ole nimetatud IFS-s, kuid mis on nimetatud fondi tingimustes või prospektis. Fondi tingimuste ja prospekti muutmine on protsessina paindlikum kui seaduse muutmine, mistõttu võimaldab muudatus pensionifondi valitsejatel kiiremini kohaneda turu muutunud oludes ja uusi investeerimisvõimalusi pensionikogujatele pakkuda. Muudatuse mõjud on majanduslikud.

Sihtrühm 1 – II ja III sambaga liitunud inimesed, kellel on pensionifondi osakuid. 2024. aasta jaanuari seisuga on neid II sambas u 490 000 ja III sambas umbes 160 000. Potentsiaalselt on mõjutatud ka II ja III sambaga tulevikus liituvad inimesed, kes hakkavad raha koguma pensionifondis.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatusel on majanduslikud mõjud. Mõju avaldumine sõltub uue võimaluse kasutamisest fondivalitsejate poolt ja instrumentidest, mis sellest tulenevalt pensionifondide investeeringutesse lisanduvad. Kui palju pensionifondide investeerimistulemused sellest tulenevalt paraneksid, on väga keeruline hinnata. Ülevaate pensionifondide investeeringutest varaklasside lõikes annavad joonised 1 ja 2.

Joonis 1 „II samba pensionifondide investeeringud“
Allikas: Rahandusministeerium

Joonis 2 „III samba pensionifondide investeeringud“
Allikas: Rahandusministeerium

Mõju sagedus. Mõju on pidev.

Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua võimaluse, et uued võimalikud varaklassid toodavad pensionifondile ja seeläbi osakuomanikele negatiivset tootlust. Ebasoovitava riski maandamiseks on kõnealuste instrumentide maksimaalseks lubatud osakaaluks eelnõus ette nähtud 10% pensionifondi vara väärtusest.

6.4. Päritud II samba vara pärija pensionikontole viimine
Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute tagasivõtmisel saadud raha kohe oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma tema kogumispensioni makse. Kehtiva seaduse kohaselt peab pärija raha oma pensionifondi või oma pensioni investeerimiskontole viimiseks esitama eraldi vahetamise avalduse. Seda saab ta teha pärast registripidajale avalduse esitamist osakute kandmiseks oma pensionikontole.

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kohe kanda, kas pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kogumispensioni makse.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub protsess seega sujuvamaks, sest kaob vajadus esitada eraldi veel vahetamise avaldust. Seega vähendab muudatus mõnevõrra pärijate halduskoormust.

Kavandatud muudatusel on majanduslik mõju pensioniregistri pidajale.

Sihtrühm – pensioniregistri pidaja AS Pensionikeskus.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatus tingib arendusvajaduse pensioniregistri pidajale, mistõttu on muudatusel majanduslik mõju. Eelnõu koostamise ajal on käimas uus pensioniregistri pidaja hange ning muu hulgas on ka vastav arendus ette nähtud pensioniregistri pidaja hanke skoobis. Vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduse §-le 23 katab pensioniregistri pidaja oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Hinnakirja kooskõlastab rahandusminister. Pensioniregistri pidaja tegevust ei finantseerita riigieelarvest.
Mõju sagedus. Ühekordne.

Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole tuvastatud.

6.5. Muudatuste mõju halduskoormusele
Päritud II samba vara pärija pensionikontole viimist puudutav muudatus (käsitletud ka punktis 6.4) vähendab mõnevõrra pärijate halduskoormust.

2024. aasta jaanuari seisuga on II samba osakuomanikke umbes 490 000, pensioni investeerimiskontosid on avatud umbes 8 500. Potentsiaalselt on mõjutatud ka II sambaga tulevikus liituvad inimesed.

Joonisel 3 on näha inimeste arvud, kes on perioodil 2007–2022 pärinud II samba vara (vasak skaala) ja esitanud selle kohta pensioniregistri pidajale avalduse. Valdavalt kasutatakse pärimisel raha väljavõtmise võimalust. Viimastel aastatel on nende inimeste hulk mõnevõrra siiski kasvanud, kes on otsustanud päritud II samba vara oma II sambasse võtta.

Joonis 3. „II samba pärimised“
Allikas: Rahandusministeerium, Pensionikeskus

Kokku on 2022. aasta lõpu seisuga II sambas olnud 17 786 pärimist. Avalduse, et võtta päritud II samba raha oma II sambasse, on teinud neist vaid 1 888 inimest ehk 10,6%. Aastatel 2021 ja 2022 oli see protsent 18,7 ja 17,7.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub protsess sujuvamaks, sest kaob vajadus esitada eraldi veel vahetamise avaldust.

Pärija jaoks, kes soovibki just päritud pensionifondi osakuid oma pensionikontole, ei muutu midagi. Samuti ei muutu midagi nende pärijate vaatest, kes otsustavad päritud II samba vara rahas välja võtta.

Arvestades puudutatud isikute arvu, on muudatuse mõju praegu siiski suhteliselt väike.

6.6. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele
Andmekaitsemääruse GDPR artikli 35 kohaselt tuleb koostada andmekaitse mõjuhinnang, kui andmetöötluse tulemusel võib tõenäoliselt tekkida suur oht isikute õigustele ja vabadustele. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ega eesmärke. Asjaolu, et II samba vara pärimisel lubab eelnõu pensioniregistri pidajale esitataval avaldusel kohe märkida, et pärija soovib raha kohe oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema enda kogumispensioni maksed, viia lasta ei kätke täiendavat ohtu isikute õigustele ja vabadustele. Kehtiva seaduse kohaselt oleks sama tulemuseni jõutud eraldi pärast veel vahetamise avalduse esitamisega. Rakendatavad privaatsuspõhimõtted ja isikuandmete töötlemise reeglid on kättesaadavad pensioniregistri pidaja veebilehelt2.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi tuludele ja kuludele. Samuti puudub kavandatavatel muudatustel mõju kohalikele omavalitsustele

8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Eelnõu § 1 punktid 5 – 15, mis puudutavad II samba vara pärimist, on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. Kõnealuste muudatuste hilisem jõustamine võimaldab pensioniregistri pidajal teha vajalikud arendustööd.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale ning selle suhtes küsitakse arvamust AS-lt Pensionikeskuselt, Eesti Pangaliidult, FinanceEstonialt ja Eesti Kindlustusseltside Liidult.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2024
(allkirjastatud digitaalselt)

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / info@just.ee / www.just.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium info@fin.ee Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Rahandusministeerium on edastanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kogumispensionide seaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu §-ga 2 muudetakse investeerimisfondide seadust (IFS), §-ga 3 kindlustustegevuse

seadust (KindlTS), §-ga 4 krediidiasutuste seadust (KAS) ning §-ga 6 väärtpaberituru seadust (VPTS). Nagu oleme ka varasemalt1 väljendanud, ei toeta Justiitsministeerium eraldi aegumise paragrahvi nagu see on investeerimisfondide seaduse § 5132, kindlustustegevuse seaduse § 2634, krediidiasutuste seaduse §-s 13424 ja VPTS §-s 2622. Aegumise erand tuleb sätestada menetluse paragrahvis. Sel juhul on see kooskõlas teistes, juba varasemalt ehk enne 2023.a. sätestatud, eriseadustes ettenähtud regulatsiooniga, nt riigihangete seaduse § 216 lõikega 2 (alates 2017. a), maksukorralduse seaduse §-ga 162 (alates 2015. a), konkurentsiseaduse §-ga 739 (alates 2015. a). Kuivõrd eelnõuga tehakse muudatused viidatud seadustes, palume teha vastavad muudatused ka aegumise sätetes, kavandades need menetluse paragrahvi.

2. Eelnõu §-ga 6 muudetakse VPTS § 23788 lõigetes 1 ja 2 väärteo eest kohaldatavat rahatrahvi

määra. Tõstatame küsimuse, kas § 23788 ei tule lisada ka VPTS § 2621 (juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive) lõigetes 2 või 3 sätestatud loetelusse, mis sätestavad, kuidas juriidilise isiku konsolideeritud käivet arvestatakse. Kui seda ei tule teha, siis palume selgitada, miks ei pea viidatud § 23788 lisama § 2621 lõigete 2 või 3 loetelusse, vaid konsolideeritud käibe arvestamisel tuleb lähtuda VPTS § 2621 lõikest 1.

Samuti palume selgitada, miks VPTS vastutuse sätetes, sh ka muudetavas §-s 23788 kasutatakse sõnastust „konsolideerimisgrupi konsolideeritud käive“, aga § 2621 kasutab sõnastust „konsolideerimisgrupi käive“, ilma sõnata „konsolideeritud“. Lisaks juhime tähelepanu, et kui VPTS § 2621 teksti võrrelda nt IFS §-ga 5131, KindlTS §-ga 2633, KAS §-ga 13423, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-ga 1162, rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-ga 962, väärtpaberite registri pidamise seaduse §-ga 468 jt, nähtub, et terminikasutus ei ole ühtne – kord tuleb lähtuda nt aastasest kogukäibest, siis aastasest netokäibest, konsolideeritud raamatupidamise aruandest, konsolideeritud aruandest, konsolideeritud aastaaruandest, seejärel aga konsolideeritud finantsaruannetest jne. Võimalus rahatrahvi kohaldamisele näha ette erinevaid aluseid ja määrasid tekkis Eesti õigusesse 01.11.23 jõustunud karistusseadustiku muudatusega. Oleme arvamusel, et vähemalt sarnastes valdkondades (nagu finantssektor) peaksid arvutamise alused olema võimalikult ühesugused. Mida rohkem eriseadustes erinevaid rahatrahvi arvestamise võimalusi ette nähakse, suureneb võimalus, et tekib ja süveneb segadus nii menetlusaluste isikute kui ka rakendajate hulgas. On

1 14.12.2023 kooskõlastuskiri finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule; 22.09.2023 kooskõlastuskiri krüptovaraturu seaduse eelnõule

Teie 31.01.2024 nr 1.1-10.1/526-1, RAM/24-0090/-1K

Meie 23.02.2024 nr 8-2/1139

oluline, et sellele pööratakse tähelepanu ka Euroopa Liidu tasemel uusi algatusi ja regulatsioone läbi rääkides. Palume analüüsida ja selgitada, miks on erinevates seadustes juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käibe arvutamine sätestatud erinevalt ning võimalusel sõnastused ühtlustada.

3. Eelnõuga tõstetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1238 üleeuroopalise

personaalse pensionitoote kohta (PEPP määrus) kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevad väärteokaristuste trahvimäärad samale tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul finantssektori väärteokaristuste reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduses (111SE), mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Füüsilise isiku puhul tõuseb rahatrahv 300 trahviühikult 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale. Juriidilise isiku puhul tõuseb trahv 400 000 eurolt 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. 01.11.2023 jõustunud seaduseelnõu 111SE seletuskirja sisukokkuvõttes (lk 1) märgitakse mh, et eelnõu eesmärk on muudatuste või täienduste abil viia seadusandlik olukord vastavusse Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada EL õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone. Eelnõuga muudetakse PEPP määruses kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevad väärteokaristuste trahvimäärasid, mida seaduseelnõuga 111SE ei tehtud. VPTS-is on aga veel karistusnorme, mille määrad on endisel tasemel (nt 23746–23748). Palume täpsustada, kas ja millal on kavas muuta karistusmäärasid seni muutmata sätetes.

4. Kogumispensionite seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamisel juhtisime tähelepanu sellele, et vastutuse sätete puhul on tegemist väga avara sisuga normidega, mis hõlmavad ca 35 nõude rikkumist. Palusime hinnata, kas kõigi nende nõuete rikkumised on ühesuguse raskusega või on võimalik eristada nõudeid, mis on olulisemad, mis vähem olulised ning vastavalt sellele koostada eraldi vastutuse sätted, milles on erinevad karistusmäärad. Praegu on kõik ca 35 nõude rikkumised sama raskusastmega ning kõigile on ette nähtud sarnane maksimaalne karistus. Kooskõlastustabelis on sellele märkusele vastatud järgmiselt: „Tulenevalt sellest, et Eesti karistusõiguses on maksimaalsed karistusmäärad finantssektori spetsiifikat arvestades liialt madalad, ei ole eelnõus praegu ka mindud võimalike rikkumiste koosseisude diferentseerimise teed. Maksimaalne karistusmäär juriidilisele isikule 400 000 eurot on niigi väga madal (võrdluseks, et sunniraha maksimummäär on 5 000 000 eurot). Pärast seda, kui finantssektori karistusmäärasid on võimalik tõsta, saab üle vaadata ka PEPPi määruses ettenähtud rikkumiste koosseisud ja vajadusel neid vastavalt raskusastmele diferentseerida.“ Karistusmäärade tõstmine on nüüdseks tehtud võimalikuks ning vastavad muudatused on eelnõusse ka kavandatud. Praegu on karistusnormis jätkuvalt ligi 35 nõude rikkumine koos ning seletuskirjas puuduvad täiendavad selgitused selle kohta. Kas eelnõu koostamisel on üle vaadatud PEPPi määruses ettenähtud koosseisud? Kui, siis millisele tulemusele jõuti? Kui ei, palume PEPPi määruses ettenähtud rikkumiste koosseisud vaadata üle ning kavandada diferentseeritud koosseisud vastavalt rikkumise raskusastmele.

II. Normitehnilised ja keelemärkused Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisad: 1. Eelnõu märkused. 2. Seletuskirja märkused. Iivika Sale 51964114 Iivika.Sale@just.ee Einar Hillep Joel Kook

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Vastus	11.06.2024	1	8-2/1139	Väljaminev kiri	jm	Rahandusministeerium
Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu	23.05.2024	1	8-2/1139	Sissetulev kiri	jm	Rahandusministeerium
Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu	31.01.2024	56	8-2/1139	Sissetulev kiri	jm	Rahandusministeerium

Vastus

Failid

Digiallkirjad

Seosed