Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

6.05.2024

1

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud makstakse pensioni

investeerimiskontol olevast rahast. Kui pensioni investeerimiskontol ei ole raha nimetatud

tasude ja kulude maksmiseks, on krediidiasutusel õigus lubada puuduoleva summa ulatuses

pensioni investeerimiskonto jääki ületada ning arvestada sellelt viivitusintressi, kasutada

selleks pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas

finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamist, või realiseerida muul viisil finantsvarast

tulenev väärtus.“;

2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetmed ei ole rakendatavad, on

krediidiasutusel õigus katta pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasusid ja

kulusid, sealhulgas viivitusintressi, isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva

raha arvelt.“;

3) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui väärtpaberiga kauplemine on väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha

poolt lõpetatud või käesoleva seaduse § 526 lõikes 6 sätestatud menetluse või režiimi lõppemise

järel ei ole pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud väärtpaberite võõrandamine endiselt

võimalik, on pensioni investeerimiskonto sulgemiseks lubatud nimetatud väärtpaberid ümber

registreerida pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt isiku teisele

väärtpaberikontole samas krediidiasutuses.“;

4) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist laekub tulu selle konto kaudu varem

soetatud finantsvaralt, kannab krediidiasutus selle registripidajale. Kui isik omandab pärast

pensioni investeerimiskonto sulgemist finantsvara, mis tuleks registreerida nimetatud pensioni

investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol, on krediidiasutusel õigus nimetatud finantsvara

võõrandada ja kanda selle tulemusel saadud summa registripidajale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt registripidajale laekuv summa kantakse

isiku pensionikontole ja selle suhtes kohaldatakse:

1) käesoleva seaduse § 43 lõike 3 esimeses lauses sätestatut, kui isikule on tehtud samas

paragrahvis sätestatud ühekordne väljamakse, mille käigus võeti tagasi kõik temale kuulunud

pensionifondi osakud ning maksti neile vastav summa ja kogu tema kõigil pensioni

investeerimiskontodel olev summa välja;

2) käesoleva seaduse § 521 lõikes 41 sätestatut, kui isik on sõlminud §-s 45 sätestatud

pensionilepingu, mille kindlustusmakse tasumiseks kasutati kõiki kindlustusvõtjale kuulunud

pensionifondide osakuid ja tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olnud summasid;

3) käesoleva seaduse § 526 lõikes 7 sätestatut, kui isikule on tehtud §-s 431 sätestatud

väljamakse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 nimetamata juhtudel kasutab registripidaja isiku

pensionikontole laekunud summat pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma tema

EELNÕU

6.05.2024

2

kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmiseks või kannab selle isiku pensioni

investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma tema kohustusliku kogumispensioni

makse.“;

5) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) osakute omandamisel käesoleva seaduse § 171 lõigetes 4 ja 6 sätestatu kohaselt;“;

6) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) osakute omandamisel käesoleva seaduse § 462 lõikes 3 sätestatu kohaselt;“;

7) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) raha pensioni investeerimiskontole kandmisel käesoleva seaduse § 171 lõigetes 4 ja 6

sätestatu kohaselt;“;

8) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:

„42) raha pensioni investeerimiskontole kandmisel käesoleva seaduse § 462 lõikes 3 sätestatu

kohaselt;“;

9) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärijal on käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus:

1) kanda päritud osakud oma pensionikontole;

2) vahetada päritud osakud selle pensionifondi osakute vastu või kanda päritud osakute

tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma

pärija kohustusliku kogumispensioni makse (edaspidi käesolevas jaos vahetamine);

3) võtta päritud pensionifondi osakud tagasi;

4) omandada päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakuid

või kanda see raha oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kohustusliku kogumispensioni makse;

5) võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja.“;

10) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks on ühepoolne

tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.“;

11) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päritud pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara puhul on pärijal pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel

sõlmitud lepingus ning seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus see finantsvara

võõrandada ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada või registreerida see finantsvara

kokkuleppel pärandajale ja pärijale pensioni investeerimiskontod avanud krediidiasutustega

oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole.“;

12) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni

makse, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või § 173 alusel peatatud,

ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ega punktis 4 sätestatud pärija õigus vahetada

päritud osakud nimetatud pensionifondi osakute vastu või omandada selle pensionifondi

osakuid päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.“;

EELNÕU

6.05.2024

3

13) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kellele on

avatud käesoleva seaduse § 17 kohaselt pensionikonto.“;

14) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31. Pensionifondi osakute ülekandmise ja vahetamise, päritud raha ülekandmise ja

selle eest pensionifondi osakute omandamise ning väljamakse tegemise kord“;

15) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „pensionikontole või

nende tagasivõtmiseks“ sõnadega „pensionikontole, nende vahetamiseks või tagasivõtmiseks“;

16) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid füüsilisest isikust pärija soovib vahetada, ja nende

osakute arv;“;

17) paragrahvi 31 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „tagasivõtmise“ sõnadega

„tagasivõtmise, vahetamise“;

18) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui päritud pensionifondi, mille osakute vahetamist või tagasivõtmist osakuomanik

käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 või 3 kohaselt soovib, osakute tagasivõtmine on

investeerimisfondide seaduse § 57 või § 173 alusel peatatud, korraldab registripidaja osakute

tagasivõtmise või vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist.“;

19) paragrahvi 31 lõike 4 neljandas lauses asendatakse sõnad „tagasivõtmiseks või oma

pensionikontole kandmiseks“ sõnadega „tagasivõtmiseks, oma pensionikontole kandmiseks või

vahetamiseks“;

20) paragrahvi 31 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Kui pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha, korraldab selle

pensionifondi osakute väljalaskmise või raha pärija pensioni investeerimiskontole kandmise,

kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse, või raha pärijale

väljamaksmise registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto avanud

krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud andmete saamisest arvates vastavalt

käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning registripidaja poolt

pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingule.

(42) Pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab registripidajale

summa, mille eest pärija soovib omandada pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma

pensioni investeerimiskontole kanda käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatu

kohaselt, või summa, mille pärija soovib sellelt pensioni investeerimiskontolt välja võtta, ning

esitab registripidajale viivitamata pärast pärijalt vastava avalduse saamist pensioni

investeerimiskontol oleva raha väljamaksmiseks, selle pärija pensioni investeerimiskontole

kandmiseks või pensionifondi osakute väljalaskmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 10 nimetatud andmed ning summa, mille eest

pärija soovib omandada pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma pensioni

investeerimiskontole kanda või pärandaja pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos

pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.“;

EELNÕU

6.05.2024

4

21) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Kui pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni

makse, osakute väljalaskmine on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise

või lõikes 41 sätestatud osakute väljalaskmise päeval investeerimisfondide seaduse § 57 või §

173 alusel peatatud, keeldub registripidaja tehingu tegemisest ja teavitab sellest viivitamata

kontohaldurit või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust. Kontohaldur või

pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus teavitab tehingu tegemisest keeldumisest

viivitamata avalduse esitanud isikut.“;

22) seadust täiendatakse §-ga 462 järgmises sõnastuses:

„§ 462. Garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isiku õigused

(1) Garantiiperioodiga pensionilepingu puhul on pärast garantiiperioodi jooksul aset leidnud

kindlustusvõtja surma nimetatud perioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas

väljamaksele või väljamaksetele õigus soodustatud isikul.

(2) Garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isikul, kellele on avatud pensionikonto

käesoleva seaduse § 17 alusel, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat õigus

kasutada ka sissemakse tegemiseks pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu

laekub või viimati laekus tema kogumispensioni makse. Sellise pensionifondi või pensioni

investeerimiskonto puudumisel tuleb soodustatud isikul esitada valikuavaldus käesoleva

seaduse §-s 16 sätestatu kohaselt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab kindlustusandja vastava summa

registripidajale, kes korraldab käesoleva seaduse § 22 alusel soodustatud isikule pensionifondi

osakute väljalaskmise või raha kandmise tema pensioni investeerimiskontole.

(4) Kui soodustatud isikul on sõlmitud pensionileping, on tal käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud summat õigus kasutada ka käesoleva seaduse § 521 lõikes 6 sätestatu kohaselt

täiendava kindlustusmakse tasumiseks.“;

23) paragrahvi 526 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni investeerimiskonto

kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas finantsvara soetamisel

sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole kauplemise peatamise või lõpetamise tõttu väärtpaberituru

seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha poolt või finantsvara teise osapoole või tehingu

tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse

suhtes välja kuulutatud moratooriumi või kriisilahendusmenetluse algatamise,

kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või kohtu või muu pädeva haldusorgani tagajärgedelt

sarnase otsuse tõttu seaduse kohaselt võimalik.“;

24) paragrahvi 63 lõiget 51 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kasutada lepingu osalist väljamakset kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu

kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, kui

lepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale sellist osalist väljamakset võimaldatakse.“;

25) paragrahvi 63 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud summasid kindlustusvõtjale välja ei maksta ja

kindlustusandja kannab vastavalt lepingu osalise väljamakse, tagastusväärtuse või osa sellest

lepingus ette nähtud tähtaja jooksul, kuid lepingu ülesütlemise puhul hiljemalt kaks kuud pärast

EELNÕU

6.05.2024

5

lepingu ülesütlemise avalduse saamist, kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingu

kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale või kooskõlastatult

kindlustusvõtja valitud vabatahtliku pensionifondi fondivalitsejaga kindlustusvõtja

sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi.“.

§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „muudatusi, mis ei mõjuta

osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi või“ tekstiosaga „redaktsioonilisi muudatusi

või muudatusi,“;

2) paragrahvi 911 lõike 1 punktis 3 ja § 2701 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad

„alternatiivfondi investeerimisest“ sõnadega „alternatiivfondi turustamise kohaks olevas

lepinguriigis alternatiivfondi investeerimisest“;

3) paragrahvi 911 lõike 1 punktis 4 ja § 2701 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „investorile

kättesaadavaks“ sõnadega „investorile tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks“;

4) paragrahvi 911 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik

või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale

isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning

sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet

ja asjakohaseid dokumente.“;

5) paragrahvi 103 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on

väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist“ tekstiosaga „ega neid esindavatesse

sertifikaatidesse“;

6) paragrahvi 120 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) väärismetallidesse ja neid esindavatesse sertifikaatidesse.“;

7) paragrahvi 121 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) väärismetallidesse ning neid või toormeid esindavatesse sertifikaatidesse;

3) väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille

alusvaraks on väärismetall või toore;“;

8) paragrahvi 123 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionifondi vara võib väärismetallidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore, ning

väärismetalle ja toormeid esindavatesse sertifikaatidesse paigutada kokku kuni 25 protsendi

ulatuses pensionifondi vara väärtusest.“;

9) paragrahvi 128 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või kaudselt“;

10) paragrahvi 2701 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik

või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale

isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja

EELNÕU

6.05.2024

6

sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet

ja asjakohaseid dokumente.“;

11) paragrahvi 349 lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud

nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.“;

12) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja on kohustatud fondi vara investeerimise ja riskide

juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 sätestatut.“;

13) paragrahvi 408 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik

või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale

isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja

sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondilt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja

asjakohaseid dokumente.“;

14) paragrahvi 4141 lõikes 6 asendatakse sõnad „muid selliseid investeerimisstrateegiaid“

sõnadega „muid sarnaseid investeerimisstrateegiaid ega -ideesid“;

15) paragrahvi 5033 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

16) paragrahvi 5033 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest“;

17) paragrahv 5132 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahv 514 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠514. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse 31. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Finantsinspektsioon.

(2) Käesoleva seaduse 31. peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

19) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL

seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (ELT L 277,

02.08.2021, lk 141–144).“.

§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

EELNÕU

6.05.2024

7

1) paragrahvi 2632 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

2) paragrahvi 2632 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest.“;

3) paragrahv 2634 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 264 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“.

§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13420 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

2) paragrahvi 13420 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest“.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud tingimustele vastavaid täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingu osalist väljamakset ja ülesöeldud lepingu

tagastusväärtust;“;

2) paragrahvi 21 lõike 21 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ülesöeldud täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52

kohaselt“ tekstiosaga „kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt teise lepingu osalist

väljamakset või ülesöeldud lepingu tagastusväärtust“;

3) paragrahvi 21 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud kogumispensionide seaduse § 63

lõike 52 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse või üles

öeldud lepingu tagastusväärtuse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega selle lepingu sõlmimisest

arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest

omandamisest varem.“.

§ 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

EELNÕU

6.05.2024

8

1) paragrahvi 23788 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

2) paragrahvi 23788 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, millega muudetakse delegeeritud direktiivi

(EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega

tootejuhtimiskohustustesse (ELT L 277, 02.08.2021, lk 137–40).“.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 8–22 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu puudutab kogumispensione ja eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada regulatsioonis

praktikas esile kerkinud kitsaskohad. Eelnõuga:

- täpsustatakse pensioni investeerimiskonto sulgemise regulatsiooni, et oleks üheselt selge,

et pärast konto sulgemist laekuv raha peab jõudma kontot kasutanud isikuni, kas läbi tema

teise pensioni investeerimiskonto, kohustusliku pensionifondi või pensionilepingu või

väljamaksena talle;

- võimaldatakse nö võõrandamiskõlbmatud väärtpaberid pärast pankrotimenetluse,

moratooriumi, kriisilahendusmenetluse või muu tagajärgedelt sarnase pädeva haldusorgani

otsuse või kohtuotsusega algatatud menetluse või režiimi lõppemist, samuti juhul, kui

nendega kauplemine on kauplemiskoha poolt lõpetatud, pensioni investeerimiskontoga

seotud väärtpaberikontolt ümber registreerida tavalisele väärtpaberikontole (samas

krediidiasutuses), kui selliste väärtpaberite võõrandamine ei ole jätkuvalt võimalik. See on

vajalik selleks, et oleks võimalik pensioni investeerimiskontot sulgeda;

- muudetakse päritud II samba pensionivara pärija pensionikontole viimise tingimusi, et

lisaks praegustele võimalustele saaks pärija soovi korral päritud vara kohe oma

pensionifondi või oma pensioni investeerimiskontole lasta kanda, kuhu muidu tema

kogumispensioni maksed ka laekuvad. Ühtlasi lubatakse II samba garantiiperioodiga

pensionilepingu soodustatud isikul, kes on II sambaga liitunud, pärast kindlustusvõtja

surma talle muidu väljamaksmisele kuuluv summa soodustatud isiku pensionifondi või

pensioni investeerimiskontole võtta;

- võimaldatakse III sambas osalist vahetamist ka täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingute puhul, nagu see on seni olnud võimalik vabatahtliku pensionifondi

osakute vahetamise puhul. Sellega võrdsustatakse vabatahtlikus pensionifondis ja täiendava

kogumispensioni kindlustuslepinguga pensioni kogumise tingimusi;

- viiakse sisse muudatus, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist

finantsteenuste sektoris, edaspidi ka kohustuslike pensionifondide suhtes, mis tähendab, et

sarnaselt näiteks vabatahtlikele pensionifondidele, eurofondidele või alternatiivfondidele

tuleb ka kohustuslike pensionifondide puhul avaldada investeerimise ja riskide juhtimisega

seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet. Eesmärgiks on rakendada vabatahtlikele ja

kohustuslikele pensionifondidele sarnaseid nõudeid, arvestades muu hulgas, et kohustuslike

pensionifondide maht ja seega ka mõju Eestis on suur;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse

pensionitoote (PEPP) kohta kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevad

väärteokaristuste piirmäärad tõstetakse vastavates finantssektori seadustes 400 000 eurolt 5

miljoni eurole, mis eelnõude samaaegse menetluse tõttu jäi tegemata 2023. aasta 1.

novembril jõustunud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise

seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (finantsvaldkonna väärteokaristuste

2

reform, EL-i õigusest tulenevad karistused), millega tõsteti kõiki finantssektori seadustes

sätestatud väärteokaristuste määrasid;

- tehakse muid väiksemaid parandusi, eelkõige sõnastuslikke täpsustusi Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks

investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide

kooskõlastamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1160,

millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide

piiriülese turustamisega, paaris IFS-s sisalduvas ülevõtmissättes.

Valdavalt on tegemist tehnilist laadi muudatustega. Muudatused on kavandatud jõustuma

üldises korras. Erandiks on eelnõu § 1 punktid 6 ja 8–22, mis puudutavad II samba pensionivara

pärimist, sh II samba pensionilepingute soodustatud isikute võimalusi pärast kindlustusvõtja

surma, ja mis on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. juunil. Nende muudatuste hilisem

jõustumine on vajalik, et jõuaks teostada vajalikud arendused pensioniregistris.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika

osakonna nõunikud Kertu Fedotov ([email protected]; 58 851 393) ja Marit Maidla

([email protected]).

Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]). Eelnõu

keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 5885

1468, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust (KoPS) (RT I, 06.07.2023, 45),

investeerimisfondide seadust (IFS) (RT I, 06.07.2023, 34), kindlustustegevuse seadust

(KindlTS) (RT I, 17.03.2023, 12), krediidiasutuste seadust (KAS) (RT I, 17.03.2023, 17),

tulumaksuseadust (TuMS) (01.07.2025 jõustuv ja kuni 31.12.2025 kehtiv redaktsioon RT I,

02.05.2024, 15) ja väärtpaberituru seadust (VPTS) (RT I, 06.07.2023, 128).

Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu seotus Euroopa Liidu õiguse rakendamisega

Eelnõu omab puutumust viie Euroopa Liidu õigusaktiga:

1. IFS-i lisatakse norm, millega kohaldatakse kohustuslikele pensionifondidele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva

teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (edaspidi määrus 2019/2088), ning sellest

tulenevalt ka määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (edaspidi määrus

2020/852).

Määrusega 2019/2088 sätestatakse finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele ühtsed

läbipaistvuse normid, mis käsitlevad jätkusuutlikkusriskide lõimimist ja negatiivse

jätkusuutlikkuse alase mõjuga arvestamist nende protsessides ning finantstoodete kohta

jätkusuutlikkusega seotud teabe esitamist ja avalikustamist. See määrus täiendab teabe

avalikustamise ja esitamise nõudeid, mis on sätestatud erinevates finantssektori

direktiivides või Euroopa Liidu (EL) määrustes (direktiivid 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ,

3

2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määrused (EL) nr

345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2019/1238), aga ka personaalseid ja

erapensionitooteid reguleerivates riigisisestes õigusaktides sätestatud norme. Määrus

2019/2088 ei muuda põhimõtet, et finantssektori turuosalistel tuleb tegutseda oma klientide

parimates huvides. Finantssektor peab oma protsessides, sh hoolsuskohustuse täitmist

puudutavates protsessides, arvestama kõiki asjakohaseid finantsriske, nüüd seal hulgas ka

asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, millel on investeeringu oodatavale tulule või klientidele

antavatele soovitustele oluline mõju. Neid riske tuleb järjepidevalt hinnata ning sise-

eeskirjades vastavad toimingud sätestada. Klientidele teenust osutades tuleb lepingueelse

teabe osana muuhulgas käsitleda ka jätkusuutlikkusriskide hindamise tulemusi.

Määruse 2019/2088 artikli 16 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada määrust

ka nende pensionitoodete väljatöötajate suhtes, kes haldavad riiklikke

sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009

kohaldamisalasse. Eesti puhul hõlmavad need kohustuslike pensionifondide valitsejaid.

Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16 sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja

on kohustatud kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega

seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088

sätestatut. Pensionifondivalitsejad valitsevad Eestis nii kohustuslikke kui vabatahtlikke

pensionifonde ning osad neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb

jätkusuutlikkust käsitlevat teavet avaldada. Eelnõu jõustumise järgselt hakkavad kõigi

nimetatud fondide suhtes kohalduma ühetaolised põhimõtted, mistõttu kaob

pensionifondivalitsejatel ka vajadus protsesse ja vastavat reeglistikku selles osas fonditi

eristada.

Määruse 2019/2088 kohaldamise tõttu kohaldub kohustuslike pensionifondide suhtes siis

automaatselt ka teine eelpool nimetatud määrus – määrus 2020/852, millega omakorda

kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus

liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse

määr.

2. Eelnõus esitatud väärteokaristusi puudutavad muudatused on seotud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP)

kohta (edaspidi PEPPi määrus). Eelnõuga tõstetakse määruses kehtestatud nõuete

rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste määrad 5 000 000 eurole, mis on kooskõlas

määruses sätestatuga ja võrdsustab karistuste määrad teiste finantssektori

karistusmääradega. Kõnelaused karistuste piirmäärad jäid varem muutmata tulenevalt

sellest, et vastavad eelnõud olid paralleelselt menetluses (PEPPi määruse rakendamiseks

vajalik eelnõu ja finantssektori väärteokaristuste määrasid tõstev eelnõu).

3. Eelnõuga täpsustatakse IFS § 103 lõikes 4 sätestatud eurofondi investeerimispiirangu

sõnastust, et see vastaks selgemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid

(eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (edaspidi direktiiv

2009/65/EÜ), artikli 50 punktis (2)b) sätestatule, mille kohaselt ei ole eurofondidel lubatud

omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.

4. Lisaks tehakse eelnõuga mõned sõnastuslikud täpsustused Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/1160, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL

seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (edaspidi direktiiv 2019/1160)

artiklite 1(4), 2(4) ja 2(6) IFS-s olevates ülevõtmissätetes. Täpsustused tehakse Euroopa

Komisjonilt direktiivi ülevõtmise kohta laekunud hinnanguid arvestades.

4

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus

2.1.1. Suletud pensioni investeerimiskonto ja hilisemad laekumised

Kogumispensionide seadus reguleerib pensioni investeerimiskonto avamist ja sulgemist. Konto

sulgemisel on eelduseks, et selle konto kaudu soetatud finantsvara on kõik võõrandatud ja kogu

raha on kantud pensionifondi, isiku teisele pensioni investeerimiskontole või

pensionilepingusse või isikule välja makstud. Lisaks on üldiselt eeldatud, et isik on teinud ka

uue valikuavalduse, milles näidanud, kuhu tema teise samba maksed edaspidi laekuma peaksid

(erandiks on vaid II sambast lahkumine ning kogu II sambasse kogutud raha ulatuses ühekordse

väljamakse saamine või pensionilepingu sõlmimine). Sellele vaatamata võib praktikas siiski

esineda olukordi, kus pensioni investeerimiskonto on juba suletud, kuid tekivad hilisemad

laekumised – isikule laekub täiendavat tulu või isik omandab finantsvara, mis oleks vaja

registreerida pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol. Tegemist võib olla

hilisemate intressi- või dividendilaekumistega või toimub hiljem täiendav

väärtpaberiemissioon, misjärel peaks sellised väärtpaberid pensioni investeerimiskontoga

seotud väärtpaberikontol registreerima, mida aga konto sulgemise tõttu enam teha ei saa.

Kogumispensionide seaduses vajab täpsustamist, kuidas tuleks nende hilisemate laekumistega

käituda. See raha peaks jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni

investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse või juhul, kui II sambasse kogutud raha

oli isikule muidu juba välja ära makstud, siis peaks ka see lisandunud raha läbi täiendava

väljamakse temani jõudma. Eelnõuga lisatakse vastavad reeglid kogumispensionide

seadusesse.

2.1.2. Pensioni investeerimiskonto sulgemine ja võõrandamiskõlbmatud väärtpaberid

Vastavalt KoPS § 171 lõikele 2 peab pensioni investeerimiskonto sulgemiseks olema kogu selle

konto kaudu soetatud finantsvara võõrandatud ja raha pensioni investeerimiskontole laekunud,

kust selle saaks vastavalt konkreetsele olukorrale, kas isikule välja maksta, kanda tema sõlmitud

pensionilepingusse, valitud pensionifondi või teisele pensioni investeerimiskontole. Teatud

juhtudel võib aga ette tulla olukordi, kus finantsvara võõrandamine ei ole vara osapooltest mitte

sõltuvalt võimalik.

Kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist eeldab ka raha

väljavõtmine II sambast lahkumisel. Et sellisel juhul makstakse välja kogu II sambasse kogutud

raha, ei ole lubatud, et osa vara (raha) jääks pärast sambast lahkumist sinna alles. Erandina

sätestab KoPS § 526 lõike 6 esimene lause, et vara võõrandamise nõuet ei kohaldata pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas

finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole finantsvara teise osapoole suhtes

pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või

kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides

sätestatud muu tagajärgedelt sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik.

II sambast lahkujale tehakse sel juhul väljamakse summas, mida on võimalik välja maksta. Kui

eelpoolnimetatud võõrandamist takistavad asjaolud langevad mingil hetkel ära, võõrandatakse

ka see vara ning tehakse sambast lahkunud isikule uus väljamakse. Praktikas võib see võtta

väga kaua aega ja tihti on tulemuseks see, et sellist vara võõrandada ei õnnestugi. Vara väärtuse

saab hinnata nulli, kuid kui tegemist on väärtpaberitega, mis on registreeritud pensioni

investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol, ei ole võimalik seda väärtpaberikontot ega

pensioni investeerimiskontot sulgeda. Kontode avatuna hoidmisega kaasnevad kulud

5

krediidiasutusele ning kontode, millel tehinguid ei toimu ja mida sisuliselt ei kasutata, lõputult

avatuna hoidmine on ebamõistlik.

Eelnõuga täpsustatakse KoPS § 526 lõike 6 esimese lause sõnastust, et laiendada põhjuste

loetelu, mis juhul vara võõrandamist enne sambast lahkumist ei eeldata tingimata. Need on

juhud, kus võõrandamine ei ole võimalik kauplemise peatamise või lõpetamise tõttu

väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha poolt või finantsvara teise osapoole või

tehingu tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes pankrotimenetluse algatamise,

krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või kriisilahendusmenetluse algatamise,

kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või muu pädeva haldusorgani tagajärgedelt sarnase

otsuse või kohtuotsuse tõttu seaduse kohaselt võimalik. Uute alustena tuuakse sisse kauplemise

peatamine ja lõpetamine kauplemiskoha poolt ning raskused (pankrotimenetluse algatamine või

saneerimine või muu pädeva haldusorgani või kohtu tagajärgedelt sarnane otsus) tehingu

tegemiseks vajaliku finantsvahendajaga (näiteks investeerimisühing, väärtpaberite

keskdepositoorium vms).

Paika jääb põhimõte, et kui võõrandamise takistused langevad ära, siis finantsvara

võõrandatakse ja pensioni investeerimiskontole laekunud summas tehakse sambast lahkunud

isikule väljamakse (enne pangakontole kandmist peetakse väljamakstavalt summalt kinni

tulumaks).

Sõltuvalt finantsvara võõrandamist takistanud menetluse või režiimi tulemustest võib

finantsvara aga jäädagi nö võõrandamiskõlbmatuks (pankrotimenetluse lõppemisel eelkõige).

Erinevalt kauplemise peatamisest, mille saab tühistada, ei osutu väärtpaberite võõrandamine

võimalikuks ka pärast kauplemise lõpetamist kauplemiskoha poolt.

Selleks, et sellises olukorras oleks võimalik pensioni investeerimiskontot sulgeda (eelkõige

teemaks, kui isik on sambast lahkunud, kuid ka siis, kui pensioni investeerimiskontot ei soovita

enam kasutada), lisatakse eelnõuga KoPS § 171 võimalus nende nö võõrandamiskõlbmatute

väärtpaberite ümberregistreerimiseks tavalisele väärtpaberikontole. Seda oleks lubatud teha,

kui väärtpaberiga kauplemine on kauplemiskoha poolt lõpetatud või kui KoPS § 526 lõikes 6

sätestatud menetluse või režiimi lõppemise järel ei ole pensioni investeerimiskonto kaudu

soetatud väärtpaberite võõrandamine endiselt võimalik. Kui isikul on samas krediidiasutuses

avatud teine, nö tavaline väärtpaberikonto, saab krediidiasutus korraldada nende väärtpaberite

ümberregistreerimise sellele kontole. II samba mõistes on nende väärtpaberite väärtus hinnatud

nulli ja on äärmiselt ebatõenäoline, et neid väärtpabereid ka tulevikus võõrandada õnnestub.

2.1.3. II samba vara pärimine

II samba vara on pärandatav. Erandiks on vaid väljamaksete saamiseks sõlmitud

pensionilepingud, mis ei kuulu pärandvara hulka, kuid mille puhul on võimalik sõlmida leping

garantiiperioodiga, et kindlustusvõtja surma korral saaksid pensionimaksed, mis on jäänud

garantiiperioodi lõpuni välja maksmata, kindlustusvõtja määratud soodustatud isikud või

pärijad.

Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral lähevad talle kuuluvad pensionifondi

osakud üle pärijale. Samuti lähevad pensioni investeerimiskontot kasutanud isiku surma korral

tema pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara üle pärijale.

Pärijal omakorda on õigus kanda päritud kohustusliku pensionifondi osakud oma

pensionikontole või need tagasi võtta, samuti võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud

raha välja. Lisaks on pärijal õigus kanda pensioni investeerimiskontol olev päritud raha oma

pensioni investeerimiskontole, registreerida pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud

finantsvara oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole või see finantsvara

6

võõrandada ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada pensioni investeerimiskonto

avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ja

seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Seega, kui pärija soovib päritud II samba vara võtta oma II sambasse (ei soovi väljamakset),

kehtib üldine loogika, et esmalt tuleb päritud vara võtta enda kontole ning seejärel saab selle

järgmise avaldusega vahetada omale sobiva II samba pensioni kogumise instrumendi vastu,

näiteks vahetada kohustuslikku pensionifondi, kus pärija ka ise raha kogub.

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi

osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute

tagasivõtmisel saadud raha kohe oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks

laekuma tema kogumispensioni makse. Pärimise protsess muutub sellega pärija jaoks

mugavamaks, sest ta ei pea enam esmalt laskma surnud isikule kuulunud pensionifondi osakuid

oma pensionikontole kanda, et neid siis alles seejärel oma pensionifondi osakute vastu

vahetada. Samal ajal säilib ka võimalus surnud isiku pensionifondi osakute oma

pensionikontole võtmiseks. Kui soovitakse valida mõne muu pensionifondi osakuid, siis see

eeldab jätkuvalt eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut ning esimese sammuna

tuleks sellisel juhul päritud osakud oma pensionikontole võtta. Ka siis, kui pärija on valinud

päritud pensionifondi osakute kohese vahetamise oma pensionifondi osakute vastu, on tal

loomulikult hiljem võimalik neid osakuid mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada.

Kui pärija makse laekub või peaks laekuma pensioni investeerimiskontole, avaneb eelnõu

kohaselt temal lisaks päritud pensionifondi osakute oma pensionikontole kandmisele võimalus

need osakud kohe tagasi lasta võtta ja vastav summa oma pensioni investeerimiskontole võtta.

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kohe kanda, kas

pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kogumispensioni makse.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või

pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub

protsess seega sujuvamaks, sest väheneb ühe avalduse võrra. Pärija jaoks, kes soovibki just

päritud pensionifondi osakuid oma pensionikontole, ei muutu midagi.

Garantiiperioodiga pensionilepingute puhul on pärast garantiiperioodi jooksul aset leidnud

kindlustusvõtja surma nimetatud perioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas

väljamaksele või väljamaksetele õigus selle lepingu soodustatud isikul. Kui soodustatud isik on

ka ise läinud pensionile ja tal on samuti sõlmitud pensionileping, on tal väljamakse kõrval

võimalik valida ka selle summa kandmine oma pensionilepingusse täiendava

kindlustusmaksena. Soodustatud isikule tehtavat väljamakset käsitletakse kui iga teist tulu ja

see on maksustatud tulumaksuga. Võttes summa oma II sambasse, kohalduvad raha

väljavõtmisel aga II samba maksureeglid. Seejuures on eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada

jäänud tähtajaline pension maksuvabad ning lühem tähtajaline pension ja ühekordsed

väljamaksed pensionieas maksustatud soodsamas määras (tulumaks on 10%).

Eelnõuga võrdsustatakse soodustatud isikute õigusi ning soodustatud isiku ja pensionifondi või

pensioni investeerimiskontol oleva raha või selle kaudu soetatud finantsvara pärijate võimalusi.

Selleks antakse ka neile soodustatud isikutele, kel ei ole omal pensionilepingut veel sõlmitud,

õigus soovi korral neile muidu väljamaksmisele kuuluv summa oma pensionifondi või pensioni

investeerimiskontole võtta. Kui sellist pensionifondi või pensioni investeerimiskontot ei ole,

kuhu laekub või viimati laekus soodustatud isiku kogumispensioni makse, tuleb esmalt esitada

7

valikuavaldus fondi või pensioni investeerimiskonto valikuks. Ka soodustatud isikul, kes ei ole

II sambaga liitunud, on soovi korral võimalik sambaga liituda (valikuavalduse esitamine) ning

talle soodustatud isikuna väljamaksmisele kuuluv summa hoopis oma II sambasse siis võtta.

2.1.4. III samba vahetustehingud – täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse

kogutud rahast osa viimine teise kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi

Kui pensionikoguja soovib vahetada pensionifondi, saab ta vahetada korraga kõik osakud, aga

võib vahetada ka vaid osa neist teise pensionifondi osakute vastu. See on nii II ja III samba

puhul. III sambas on pensionifondist lisaks võimalik viia vahetamise käigus ka osa või kogu

raha täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse. KoPS lubab vahetada ka täiendava

kogumispensioni kindlustuslepinguid ja liikuda kindlustuslepingust vabatahtlikku

pensionifondi. Eelduseks on siinkohal olnud, et täiendava kogumispensioni kindlustusleping,

mida raha kogumiseks enam kasutada ei soovita, öeldakse üles. Nii näeb KoPS § 63 lõige 51

ette, et vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või kindlustusvõtja teise või uue

sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks võib

kasutada ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osa või kogu

tagastusväärtust.

Praktikas võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingut sõlmida ka tingimustel, mis

lubavad osalist raha väljavõtmist lepingu kehtivuse ajal. Sellest lähtuvalt täpsustatakse

eelnõuga KoPSis sätestatud III samba vahetamise regulatsiooni ja võimaldatakse ühest

lepingust teise kanda või lepingust vabatahtlikku pensionifondi kanda raha ka nii, et ühe

kindlustuslepingu ülesütlemine ei oleks eeltingimuseks. Eelnõu võrdsustab vabatahtlikus

pensionifondis ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus pensioni kogumise tingimusi.

Vahetustehingute käigus pensionikogujale vahepeal väljamakset ei tehta ja raha liigub

vabatahtlike pensionifondide või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute või

pensionifondi ja kindlustuslepingu vahel, mistõttu ei toimu sellisel raha liigutamisel ka

maksustamist. Vastavad sõnastuslikud täpsustused tehakse ka TuMS §-s 21.

2.1.5. Jätkusuutlikkusteguritega arvestamine II sambas

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel

mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida

nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi,

hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad

jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid

mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta. Määrus peab finantsturu osaliste

all silmas väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavaid krediidiasutusi ja

investeerimisühinguid, kindlustuspõhiseid investeerimistooteid pakkuvaid kindlustusandjaid,

tööandja kogumispensioni asutusi (meil tööandja pensionifondi valitseja), pensionitoodete

väljatöötajaid, üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujaid, eurofondi ja

alternatiivfondi valitsejaid ning määruste (EL) nr 345/2013 artiklis 14 ja (EL) 346/2013 artiklis

15 vastavalt nimetatud riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi valitsejaid. Seejuures on

pensionitoodete väljatöötajate all omakorda peetud silmas selliseid ettevõtjaid, kes pakuvad

järgmisi pensionitooteid:

(i) pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile

pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele;

(ii) erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist

osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida.

Eestis punktis (ii) nimetatud pensionitooteid ei eksisteeri, punktis (i) nimetatud

8

pensionitoodeteks on aga kohustuslikud ja vabatahtlikud pensionifondid.

Kui üldine põhimõte on, et kõigile nimetatud finantsturu osalistele määrus kohaldub, siis teeb

selle artikkel 16 näiteks erandi riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osaks olevatele

pensioniskeemidele, täpsemalt selliste skeemide pakkujatele. Nimelt sätestab artikkel 16, et

liikmesriigid võivad otsustada kohaldada määrust ka nende pensionitoodete väljatöötajate

suhtes, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr

883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse. Eesti puhul hõlmab see kohustuslike

pensionifondide valitsejaid, kelle suhtes on seega võimalik kaalutleda, kas jätta nad määruse

kohaldamise alast välja või mitte.

Arvestades, et kohustuslikud pensionifondid on suurimad investeerimisfondid Eestis ja

investeeringute mahult väga olulised, ei oleks kohane ega põhjendatud kohustuslikke

pensionifonde määruse kohaldamisalast välja jätta. Määruse artiklis 16 sätestatut arvestades

sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja on kohustatud kohustusliku pensionifondi

vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat

teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut (vt eelnõu § 2 punkti 6). See tingib omakorda

määruse 2020/852 kohaldamise, mis kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks,

kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu

keskkonnasäästlikkuse määr.

Kohustuslike pensionifondide valitsejad, kes kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr

987/2009 kohaldamisalasse, valitsevad Eestis lisaks kohustuslikele pensionifondidele ka

vabatahtlikke pensionifonde ja osa neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul

tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet nagunii avaldada. Teada olevalt on praktikas vähemalt

enamik pensionifondi valitsejaid määruses sätestatud põhimõtteid kohustuslike

pensionifondide puhul juba vabatahtlikult ka rakendanud. Eelnõu väljatöötamise käigus

sektorilt laekunud tagasiside kohaselt on ka eelistatud käsitlus selline, kus mõlemat liiki

pensionifondidele kohaldatakse ühetaolisi nõudeid.

2.1.6. Üleeuroopalise personaalse pensionitoote PEPPi pakkumise suhtes kehtivate nõuete

rikkumise tagajärjeks olevad väärteokaristused

PEPPi määruse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused jõustusid 2023. aasta 27. märtsil.

Muu hulgas lisati erinevatesse finantssektori seadustesse siis ka väärteokaristuste normid

määruses kehtestatud nõuete rikkumise puhuks. Viidatud seadusemuudatustega samal ajal oli

menetluses audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i

õigusest tulenevad karistused), jõustumisega 2023. aasta 1. novembril. Selle seadusega tõsteti

finantssektori väärteokaristuste määrasid, tõstmata jäid aga üleeuroopalise personaalse

pensionitoote PEPP-ga seonduvad väärteokaristuste määrad. Vastavad parandused tehakse IFS

§-s 5033, KindlTS §-des 2632 ja 2633, KAS §-s 13420 ja VpTS §-s 23788 ära käesoleva eelnõuga.

ELi õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi

sanktsioone (sh haldustrahve) on Eesti õiguses käsitletud läbi sunniraha instituudi. Sunniraha

rakendatakse ettekirjutuse täitmisele sundimiseks, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses toodud

tähtajaks täidetud. Ettekirjutused on suunatud tulevikku, et ei rikutaks kehtivaid nõudeid ja

seega on neil ka ennetav mõju. Haldussunni meetmeid, sh sunniraha ei sobi rakendada

olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Seetõttu näevad

finantssektori õigusaktid Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse väärteomenetluses

rahatrahvi määramiseks (karistusõiguslik meede). Lisaks rikkumise toime pannud isiku

karistamisele on neil väärteomenetluses määratud rahatrahvidel ka nn üldpreventiivne mõju –

eesmärk hoida ära rikkumisi tulevikus.

9

PEPPi määruse artikli 67 punkt 2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja

haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt järgmisteks

juhtudeks:

a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale- või

eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;

b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste

„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on

nõuetekohaselt registreerimata;

c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või

esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole täitnud IV ja

V peatükis, artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi;

d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.

PEPPi määruse vastavad normid on Eesti õigusesse üle võetud ülal viidatud IFS §-ga 5033,

KindlTS §-dega 2632 ja 2633, KAS §-ga 13420 ja VpTS §-ga 23788.

Eelnõu koostamise käigus vaadati üle ka PEPPi määruses ettenähtud rikkumiste koosseisud.

Vastavalt PEPPi määruse artikkel 67 punktidele 3 d) ja f) peavad kõigi koosseisude puhul olema

kehtestatud maksimaalsete karistusmääradena 700 000 eurot füüsilisele isikule ja 5 miljonit

eurot juriidilisele isikule (arvestades lisaks ka punktides e) ja g) sätestatut). Seega ei võimalda

PEPPi määrus kõnealuste rikkumiste puhul madalamaid karistusmäärasid kehtestada.

Konkreetsete juhtumite puhul karistuste määramisel tuleb Finantsinspektsioonil lähtuda PEPPi

määruse artiklist 68, mis muu hulgas näeb ette karistuse määramisel ka rikkumise olulisuse,

raskuse ja kestusega arvestamise.

2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Eelnõus esitatud muudatused on valdavalt olemuslikult tehnilist laadi ning seaduseelnõu

seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

Enamus eelnõu muudatusi vähendavad osaliste koormust ning suurendavad paindlikkust

tegutsemisel, ei tõsta aga samal ajal riske.

PEPPi määruses kehtestatud nõuete rikkumisega kaasnevate väärteokaristuste määrad on

jäänud ajakohastamata tulenevalt kahe eelnõu omaaegsest paralleelsest menetlusest ja eelnõu

viib vastavad väärteokaristuste määrad vastavusse finantssektori uute analoogsete normidega.

Võrreldes läbiviidud finantsvaldkonna väärteokaristuste reformiga eelnõu põhimõttelisi

muudatusi ei tee.

Erandiks võiks pidada määruse 2019/2088 ja sellega kaasnevalt määruse 2020/852 kohaldamist

kohustuslike pensionifondide valitsemise suhtes, mille suhtes on liikmesriikidele jäetud

kaalutlusõigus. Määruste kohaldamist on eelnõu väljatöötamise käigus mitteametlikult

konsulteeritud kohustuslike pensionifondide valitsejatega, kellelt vastuväiteid ei laekunud.

Samad fondivalitsejad valitsevad lisaks ka vabatahtlikke pensionifonde ja osad neist ka

eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet

viidatud määruste kohaselt nagunii avaldada ning teada olevalt on vähemalt enamik neid samu

põhimõtteid oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide puhul ka juba vabatahtlikult

rakendanud. Seega ei too eelnõus esitatud muudatus kaasa olulist sisulist mõju. Eelnõu

väljatöötamise käigus sektorilt laekunud tagasiside kohaselt on ka eelistatud käsitlus selline,

kus mõlemat liiki pensionifondidele kohaldatakse ühetaolisi nõudeid.

10

Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõule väljatöötamiskavatsust koostatud (hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt 5).

Eelnõu väljatöötamisel on siiski konsulteeritud Finantsinspektsiooni, Pensionikeskuse, Eesti

Pangaliidu, FinanceEstonia ja Eesti Kindlustusseltside Liiduga.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse (KoPS) muutmine

KoPS § 31 lõiked 7 ja 71. Paragrahv reguleerib pensioni investeerimiskontot. Eelnõuga antakse

selle lõikele 7 uus sõnastus: „Pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud

makstakse pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui pensioni investeerimiskontol ei ole

raha nimetatud tasude ja kulude maksmiseks, on krediidiasutusel õigus lubada puuduoleva

summa ulatuses pensioni investeerimiskonto jääki ületada ning arvestada sellelt viivitusintressi,

kasutada selleks pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist,

sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamist, või realiseerides muul viisil

finantsvarast tuleneva väärtuse.“. Kulude katmine viimase võimalusena samas krediidiasutuses

oleval muul pangakontol oleva raha arvelt, mis kehtivas seaduses on samuti lõikes 7 sätestatud,

tõstetakse eelnõuga lõikesse 71, lisades sinna viite ka viivitusintressile: „Kui käesolevas

paragrahvis sätestatud meetmed ei ole rakendatavad, on krediidiasutusel õigus katta pensioni

investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasusid ja kulusid, sealhulgas viivitusintressi isiku

samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva raha arvelt.“.

Muudatus puudutab pensioni investeerimiskonto kasutamisega kaasnevate tasude maksmist ja

kulude katmist. Põhimõte, et kõik sellised tasud ja kulud püütakse esmajärjekorras katta II

samba raha arvelt ja et kui see ei osutu võimalikuks (pensioni investeerimiskontol pole raha ja

uued maksed ei laeku sellele kontole), on krediidiasutusel võimalik katta kulusid ka samale

isikule avatud muul pangakontol oleva raha arvelt, jääb paika. Eelnõuga täpsustatakse aga, et

krediidiasutus võib antud olukorras lubada ka pensioni investeerimiskonto jääki ületada ehk

kontol miinusesse minna ja sellelt viivist arvestada. Praktikas võib selline olukord esile kerkida,

kui pensioni investeerimiskonto kaudu on tehtud investeeringuid, mida ei ole majanduslikult

mõistlik kohe realiseerima asuda, ja samal ajal on ette näha hilisem raha laekumine pensioni

investeerimiskontole. Kontojäägi ületamine ei ole siinkohal siiski vaadeldav arvelduskrediidi

andmisena, sest sellise situatsiooni tekkimine on harv või juhuslik ega kätke endas

krediidiasutuse soovi krediiti anda või selliselt krediidilt teenida.

KoPS § 171 lõiked 21 ja 4–6. Paragrahv reguleerib pensioni investeerimiskonto avamist ja

sulgemist. Konto avamiseks tuleb sõlmida vastav leping krediidiasutusega. Pensioni

investeerimiskonto sulgemine eeldab, et selle konto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud,

sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud, ja kogu kontol olnud raha on

kantud kohustatud isiku teisele pensioni investeerimiskontole, seda on kasutatud pensionifondi

osakute omandamiseks või pensionilepingu sõlmimiseks või see on kohustatud isikule välja

makstud.

Lõikega 21 antakse võimalus nö võõrandamiskõlbmatute väärtpaberite ümberregistreerimiseks

tavalisele väärtpaberikontole. Seda oleks lubatud teha pensioni investeerimiskonto sulgemiseks

ja vaid juhul, kui väärtpaberiga kauplemine on kauplemiskoha poolt lõpetatud või kui KoPS §

526 lõike 6 esimeses lauses sätestatud menetluse või režiimi lõppemise järel ei ole pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud väärtpaberite võõrandamine endiselt võimalik. Kui isikul on

samas krediidiasutuses avatud teine, nö tavaline väärtpaberikonto, saab krediidiasutus

korraldada nende väärtpaberite ümberregistreerimise sellele kontole. II samba mõistes on nende

11

väärtpaberite väärtus hinnatud nulli ja on äärmiselt ebatõenäoline, et neid väärtpabereid ka

tulevikus võõrandada õnnestub. Vt ka KoPS § 526 lõike 6 esimese lause muutmise selgitust.

Üldreeglina eeldab pensioni investeerimiskonto sulgemine ka, et kohustatud isik on esitanud

valikuavalduse sissemaksete tegemiseks edaspidi pensionifondi või oma teisele pensioni

investeerimiskontole (ühel isikul võib pensioni investeerimiskontosid olla mitu). Erandiks

(valikuavalduse esitamise nõude suhtes) on siinkohal vaid olukorrad, kus isik on läinud II

sambast pensionile ja talle ühekordse väljamakse tegemiseks või tema sõlmitud

pensionilepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud kogu raha, mis tal II sambasse

kogutud oli (st tagasi võeti kõik temale kuulunud pensionifondide osakud ja kasutati kõigil tema

pensioni investeerimiskontodel olevaid summasid) või kui isik on II sambast lahkunud ja

võtnud kogutud raha välja ega ole II sambaga uuesti veel liitunud.

Vaatamata pensioni investeerimiskonto sulgemise eelduseks olevatele tingimustele võib

praktikas siiski ette tulla olukordi, kus konto on juba suletud, kuid tekivad hilisemad laekumised

– isikule laekub täiendavat tulu või isik omandab finantsvara, mis oleks vaja registreerida

pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol. Mõeldud on siinkohal nii võimalikke

hiliseid intressi- või dividendilaekumisi, aga ka näiteks hiljem aset leidvat täiendavat

emissiooni, kus lastakse välja täiendavaid väärtpabereid, mida pensioni investeerimiskonto

sulgemise tõttu ei ole võimalik sellega seotud väärtpaberikontol enam registreerida. Selliste

olukordade lahendamiseks lisatakse KoPS § 171 uued lõiked.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist laekub tulu selle

konto kaudu varem soetatud finantsvaralt, kannab krediidiasutus selle registripidajale. Samuti

sätestatakse, et kui isik omandab pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist finantsvara, mis

tuleks registreerida nimetatud pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol, on

krediidiasutusel õigus nimetatud finantsvara võõrandada ja kanda selle tulemusel saadud

summa samuti üle registripidajale. Kuivõrd pensioni investeerimiskonto on suletud, et saa

hilisemad laekumised sellele kontole minna.

Lõikes 5 täpsustatakse omakorda, kuidas tuleb käituda registripidajal, kui krediidiasutuselt

sellised summad laekuvad. Kui isikule on juba tehtud II sambast väljamakse, siis võimaldab

muudatus Pensionikeskusel ka selle krediidiasutuselt hiljem laekunud raha isikule välja maksta.

Seda juhul, kui ta oli kasutanud ühekordset väljamakset pensionieas, et võtta kogu oma II samba

raha välja või oli II sambast lahkunud. Kui isik oli sõlminud pensioni saamiseks

pensionilepingu elukindlustusseltsiga ja kasutanud selleks kogu oma II samba raha, kannab

Pensionikeskus pangalt hiljem laekunud raha lõike 5 kohaselt sellesse pensionilepingusse järgi.

Seda, kuidas tuleb käituda muudes olukordades, reguleerib lisatav lõige 6. Nimelt tuleb kõigil

lõike 5 punktides 1–3 nimetamata juhtudel (so kui on tehtud väljamakse vaid osa raha ulatuses

või kui isik alles kogub pensionit) kanda krediidiasutuselt isiku pensionikontole laekunud

summa sellesse pensionifondi, kuhu laekuvad või peaksid laekuma isiku kohustusliku

kogumispensioni maksed, või juhul, kui tal on teine pensioni investeerimiskonto, millele

maksed laekuvad või peaksid laekuma, siis sellele kontole. Teisisõnu käsitletakse seda raha

nagu kogumispensioni makset ja see liigub vastavalt isiku enda viimasele valikule, kas tema

pensionifondi või tema pensioni investeerimiskontole.

KoPS § 18 lõiked 1 ja 2. Paragrahv sätestab, mille arvelt tehakse sissemakseid pensionifondi

või pensioni investeerimiskontole. Muudatused, millega lisatakse lõikesse 1 punkt 31 ja lõikesse

2 punkt 41, on seotud KoPS § 171 täiendamisega lõigetega 4–6 ehk suletud pensioni

investeerimiskontot puudutavate hilisemate laekumistega. Eelnõuga täiendatakse lõigetes 1 ja

2 esitatud loetelusid rahaga, mis laekub Pensionikeskusele krediidiasutuselt pärast seda, kui

12

isiku pensioni investeerimiskonto on krediidiasutuse poolt suletud (so tulu selle konto kaudu

varem soetatud finantsvaralt või pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist omandatud

finantsvara võõrandamisest saadud summa). Lõige 1 puudutab sissemakseid pensionifondi ja

lõige 2 pensioni investeerimiskontole.

Muudatused, millega lisatakse lõikesse 1 punkt 32 ja lõikesse 2 punkt 42, on seotud KoPSi

täiendamisega §-ga 462, millega nähakse garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud

isikule ette võimalus talle pärast kindlustusvõtja surma väljamaksmisele kuuluva summa

ulatuses pensionifondi osakute väljalaskmiseks või pensioni investeerimiskontole kande

tegemiseks. Tegemist on lisavõimalusega, mille soodustatud isik võib valida. Eelnõuga

täiendatakse vastavalt siis ka KoPS § 18 lõikeid 1 ja 2, sätestades, et sissemakseid pensionifondi

ja või pensioni investeerimiskontole tehakse ka osakute omandamisel või kande tegemisel

pensioni investeerimiskontole raha kandmisel garantiiperioodiga pensionilepingust, vastavalt

KoPS § 462 lõikes 3 sätestatule.

KoPS § 28 lõiked 2, 21, 3 ja 31. Paragrahvis on sätestatud kohustusliku kogumispensioni vara

pärimist puudutavad üldised põhimõtted. Eelnõuga muudetakse lõikeid 2 ja 3 ning lisatakse

paragrahvi uued lõiked 31 ja 32 Kehtiva seaduse kohaselt on pärijal võimalik päritud II samba

raha (nii pensionifondis kui pensioni investeerimiskontol olev raha) välja võtta. Samuti on

pärijal õigus päritud II samba vara oma II samasse võtta. Pensionifondi puhul kantakse surnud

isikule kuulunud pensionifondi osakud sellisel juhul pärija pensionikontole. Pensioni

investeerimiskontot kui sellist pärija nimele ümber vormistada ei ole võimalik, mistõttu on siin

ette nähtud raha kandmine surnud isiku kontolt pärija pensioni investeerimiskontole. Läbi

pensioni investeerimiskonto soetatud finantsvara puhul tuleb pärijal see vara siis esmalt

realiseerida. Kui nii pärijale kui pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud

krediidiasutused seda võimaldavad, saab finantsvara ka surnud isiku pensioni

investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt pärija pensioni investeerimiskontoga seotud

väärtpaberikontole ümber registreerida.

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi

osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute

tagasivõtmisel saadud raha oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma

tema kogumispensioni makse. Pärimise protsess muutub sellega pärija jaoks mugavamaks, sest

ta ei pea enam esmalt laskma surnud isikule kuulunud pensionifondi osakuid oma

pensionikontole kanda, et neid siis alles seejärel oma pensionifondi osakute vastu vahetada.

Samal ajal säilib ka võimalus surnud isiku pensionifondi osakute oma pensionikontole

võtmiseks. Kui soovitakse valida mõne muu pensionifondi osakuid, siis see eeldab jätkuvalt

eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut. Esimene sammuna tuleks sellisel juhul

päritud osakud oma pensionikontole võtta. Ka siis, kui pärija on valinud päritud pensionifondi

osakute kohese vahetamise oma pensionifondi osakute vastu, on tal loomulikult hiljem

võimalik neid osakuid mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada.

Kui pärija makse laekub või peaks laekuma pensioni investeerimiskontole, avaneb eelnõu

kohaselt temal lisaks päritud pensionifondi osakute oma pensionikontole kandmisele võimalus

need osakud kohe tagasi lasta võtta ja vastav summa oma pensioni investeerimiskontole võtta.

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kanda, kas

pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kogumispensioni makse.

Vastavalt muudetakse lõikeid 2 ja 3. Lõikes 2 sätestatakse, et pärijal on KoPS-s sätestatud

tingimustel ja korras õigus: (i) kanda päritud osakud oma pensionikontole; (ii) vahetada päritud

13

osakud selle pensionifondi osakute vastu või kanda päritud osakute tagasivõtmisel saadud

summa pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku

kogumispensioni makse; (iii) võtta päritud pensionifondi osakud tagasi; (iv) omandada päritud

pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakuid või kanda see raha

oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku

kogumispensioni makse ning (v) võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja.

Pensioni investeerimiskontoga seonduvalt täpsustatakse lõikes 3, et päritud pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara puhul on pärijal pensioni investeerimiskonto

avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ning

seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus see finantsvara ka võõrandada ja finantsvara

soetamisel sõlmitud leping lõpetada või registreerida see finantsvara kokkuleppel pärandajale

ja pärijale pensioni investeerimiskontod avanud krediidiasutustega oma pensioni

investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole.

Lõikes 21 taasesitatakse kehtivas sõnastuses lõike 2 teine lause, mis ütleb, et avaldus KoPS §

28 lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks, so KoPS §-s 31 sätestatud avaldus, on ühepoolne

tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.

Lõikes 31 reguleeritakse olukorda, kus pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse

§ 57 või 173 alusel peatatud. Sellisel juhul ei ole võimalik selle pensionifondi osakuid välja

lasta, mistõttu sätestatakse ka, et antud juhul ei ole pärijal ka võimalik kasutada oma õigust

vahetada päritud pensionifondi osakud selle oma pensionifondi osakute vastu ega õigust

omandada selle pensionifondi osakuid päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.

Selleks, et päritud II samba vara oma II sambasse võtta, tuleks pärijal siis, kas võtta surnud

isiku pensionifondi osakud oma pensionikontole, kui tegemist on pensionifondi osakutega, või

esitada uus valikuavaldus, et suunata esmalt oma maksed uude pensionifondi või oma pensioni

investeerimiskontole, misjärel saaks ta juba kasutada ka õigust vahetada päritud pensionifondi

osakud kohe oma uue aktiivse pensionifondi osakute vastu või omandada neid osakuid päritud

pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.

KoPS § 29 lõige 1. Paragrahv reguleerib kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist

pärijale. Eelnõuga antakse lõikele 1 uus sõnastus. Sätestatakse, et päritud kohustusliku

kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kellele on avatud KoPS § 17 kohaselt

pensionikonto. Kui päritud II samba vara saavad rahas välja võtta kõik pärijad, siis päritud vara

oma II sambasse võtta saavad siiski need inimesed, kes on II sambaga liitunud ehk, kellele on

avatud selleks pensionikonto. Võrreldes kehtiva seadusega on loobutud eraldi punktidest, mis

kirjeldavad erinevaid pensionikonto omamise võimalusi. Nüüd, kus II sambaga võivad liituda

kõik, kes seda soovivad, ei ole need punktid selliselt enam vajalikud. Piisab asjaolust, et isikule

on II samba pärast pensionikonto avatud (pensionikonto avatakse ka III sambaga liitumisel, kui

seda II samba puhuks juba tehtud ei ole).

Selleks, et võtta päritud II samba vara oma aktiivsesse valikusse (pensionifondi või pensioni

investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma kohustusliku kogumispensioni makse),

on juba olemuslikult eeltingimuseks pensionikonto olemasolu. Pensionikonto avatakse

valikuavalduse esitamisel või pensionifondi loosimisel, kui avaldust pole esitatud.

KoPS § 31. Paragrahv reguleerib II samba vara pärimisega seonduvat pensionifondi osakute

ülekandmise ja väljamakse tegemise korda. Tulenevalt pärija valikute laiendamisest (uute

tehingute lisandumine) muudetakse eelnõuga paragrahvi pealkirja. Uueks pealkirjaks saab

„Pensionifondi osakute ülekandmise ja vahetamise, päritud raha ülekandmise ja selle eest

pensionifondi osakute omandamise ning väljamakse tegemise kord“. Lisaks pensionifondi

14

osakute ülekandmisele ja väljamakse tegemisele viidatakse pealkirjas nüüd ka vahetamisele ja

päritud raha ülekandmisele.

Lõike 1 kohaselt tuli selles lõikes nimetatud avaldus kontohalduri vahendusel registripidajale

esitada selleks, et kanda päritud osakud pärija pensionikontole või need osakud tagasi võtta

(väljamakse). Eelnõuga lisandub sellele avaldusele ka vahetamise võimalus, millega pärija saab

surnud isiku pensionifondi osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või

mille tagasivõtmisel saadud raha ta saab kanda oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub

või peaks laekuma tema kogumispensioni makse. Sellest tulenevalt muudetakse lõike 1

preambulat ja lisatakse sinna viide vahetamisele.

Samuti lisatakse lõikesse 1 punkt 51, mille kohaselt tuleb avaldusel märkida iga pensionifondi

nimetus, mille osakuid pärija soovib vahetada ja nende osakute arv. Oluline on, et pärija võib

korraga kasutada ka mitut valikut, st võtta osa raha välja, võtta osa päritud pensionifondi

osakuid lihtsalt oma pensionikontole ja vahetada osa neist oma aktiivsesse pensionifondi või

liigutada osa sellest rahast oma pensioni investeerimiskontole, kui tema makse laekub või peaks

laekuma sinna. Ka kehtiva seaduse kohaselt saab korraga nii osakuid oma pensionikontole

kanda kui osa raha välja võtta. Seepärast on avaldusel ka ette nähtud eraldi andmeväljad

erinevate valikute jaoks.

Lõike 3 esimesse lausesse lisatakse samuti viide vahetamisele. Lisaks osakute tagasivõtmisele

või pärija pensionikontole kandmisele korraldab registripidaja seega ka osakute vahetamise ja

seda kolme tööpäeva jooksul lõikes 1 sätestatud dokumentide saamisest arvates.

Lisatavas lõikes 31 reguleeritakse olukorda, kus selle pensionifondi, mille osakuid pärija soovib

vahetada või millest ta soovib väljamakset saada, osakute tagasivõtmine on

investeerimisfondide seaduse § 57 või 173 alusel peatatud. Sellisel juhul jääb vastav tehing

ootele ja registripidaja korraldab vastavalt pärijale väljamakse tegemise või osakute vahetamise

esimesel võimalusel pärast nende takistavate asjaolude äralangemist.

Lõike 4 neljandasse lausesse lisatakse samuti viide vahetamisele. Antud lõige reguleerib

avalduse täitmisest keeldumist registripidaja poolt. Registripidaja teavitab keeldumisest ja selle

põhjustest kontohaldurit, kellel omakorda tuleb sellest viivitamata teavitada avalduse esitanud

isikut (pärija). Selleks, et väljamakse saada või päritud pensionifondi osakud oma

pensionikontole kanda, tuleb pärijal esitada uus nõuetekohane avaldus. Sama hakkab kehtima

ka päritud pensionifondi osakute vahetamise puhul – selleks, et vahetamise tehingu saaks teha,

tuleb pärijal esitada uus avaldus.

Lõigetele 41 ja 42 antakse eelnõuga uus sõnastus. Lõiked reguleerivad olukorda, kus pärandvara

sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha. Sellisel juhul ei esitata avaldust

registripidajale, aga pärijal tuleb vastav avaldus teha surnud isikule pensioni investeerimiskonto

avanud krediidiasutusele. Pensioni investeerimiskontol oleva raha pärijale väljamaksmise

korraldab registripidaja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud krediidiasutuselt

vajalikud andmed (so lõikes 42 sätestatud andmed). Eelnõuga täpsustatakse, et sama kehtib ka

päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakute väljalaskmise

või raha pärija pensioni investeerimiskontole kandmise puhul, kuhu laekub või peaks laekuma

pärija kogumispensioni makse. Ka lõikesse 42 lisatakse viide päritud pensioni

investeerimiskontol oleva raha eest pensionifondi osakute omandamisele või pärija pensioni

investeerimiskontole kandmisele ning täpsustatakse andmete loetelu, mis pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutusel tuleb selleks registripidajale esitada. Esitada tuleb

andmed nii pärandaja kui pärija isikute kohta, pärija pangakonto number ja avalduse, mille

pärija krediidiasutusele esitas, kuupäev ning summa, mille eest pärija soovib omandada

15

pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma pensioni investeerimiskontole kanda, vastavalt

sellele kumb neist on tema aktiivne valik. Esitada tuleb ka pärandaja pensioni

investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutuse ärinimi. Kui raha soovitakse kanda

pärija pensioni investeerimiskontole, siis ka pärija pensioni investeerimiskonto nimi ja selle

avanud krediidiasutuse nimi.

Paragrahvi lisatakse uus lõige 43, milles reguleeritakse olukorda, kus selle pensionifondi

osakute väljalase on investeerimisfondide seaduse kohaselt peatatud, kuhu laekub või peaks

laekuma pärija kogumispensioni makse. Sellisel juhul ei ole võimalik teostada lõikes 3

nimetatud osakute vahetamise tehingut ega lõikes 41 viidatud osakute väljalaskmist päritud

pensioni investeerimiskontol oleva raha eest. Seega tuleb registripidajal antud juhul tehingu

tegemisest keelduda ja sellest viivitamata vastavalt kontohaldurit või pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutust teavitada. Viimased omakorda teavitavad tehingu

tegemisest keeldumisest viivitamata ka avalduse esitanud isikut (pärija). Pärijal on võimalik

siis, kas jääda ootama osakute väljalaskmist takistavate asjaolude äralangemist, võtta raha välja

või muuta oma aktiivset valikut, st esitada uus valikuavaldus. Kui tegemist on päritud

pensionifondi osakutega, siis on pärijal võimalik ka need osakud lihtsalt oma pensionikontole

võtta.

KoPS § 462. Eelnõuga täiendatakse seadust uue paragrahviga, milles sätestatakse

garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isiku õigused. Lõikes 1 korratakse üle

garantiiperioodiga lepingu soodustatud isiku tavapärane õigus – so õigus garantiiperioodi

lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas väljamaksele või väljamaksetele. Kas summa

makstakse välja korraga või mitmes osas, on sätestatud pensionilepingu tingimustes või

lepitakse pärast kindlustusvõtja surma kokku kindlustusandja ja soodustatud isiku vahel.

Soodustatud isikul on õigus väljamakse(te)le sõltumata õigustest, millele viitavad sama

paragrahvi lõiked 2 ja 4.

Lõikega 2 antakse soodustatud isikule täiendav õigus kasutada summat, mis kuuluks lõike 1

kohaselt talle muidu väljamaksmisele, ka sissemaksena oma pensionifondi või pensioni

investeerimiskontole, kuhu tema kogumispensioni makse laekub või viimati laekus. Õigus võtta

garantiiperioodiga pensionilepingust laekuv raha väljamakse asemel oma II sambasse on neil

soodustatud isikuil, kellele on II samba tõttu pensionikonto avatud. Kui pensionikonto avatakse

maksete mittetasumise avalduse esitamise järgselt, on isikul pensionikonto küll olemas, kuid

puudub pensionifond või pensioni investeerimiskonto, kuhu laekuvad või oleksid viimati

laekunud kogumispensioni maksed. Sellisel juhul tuleb garantiiperioodiga pensionilepingust

raha oma II sambasse toomiseks esitada esmalt valikuavaldus pensionifondi või pensioni

investeerimiskonto määramiseks. Valikuavalduse esitamist saavad kasutada ka soodustatud

isikud, kes ei ole varem II sambaga liitunud, kuid soovivad seda nüüd teha ja garantiiperioodiga

pensionilepingust saadava summa endale II sambasse võtta. Kui soodustatud isikule tehtav

väljamakse on maksustatud tulumaksuga tavapärases määras, siis raha võtmine II sambasse

võimaldab tulevikus soodustatud isikul seda raha välja võtta soodsamatel maksutingimustel.

Seda eeldusel, et raha võetakse välja II samba pensionieas. Nimelt on eluaegne ja vähemalt

keskmiselt elada jäänud pensioni tulumaksuvabad ning lühem tähtajaline pension ja ühekordsed

väljamaksed pensionieas maksustatud tulumaksuga määras 10%. Muudatus võrdsustab

garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isiku võimalused pensionifondi osakute või

pensioni investeerimiskontol oleva raha või selle kaudu soetatud finantsvara pärijate

võimalustega. Ka neil on võimalik päritud pensionivara oma II sambasse võtta.

Lõige 3 täpsustab, et lõikes 2 kehtestatud soodustatud isiku õiguse kasutamisel kannab

kindlustusandja vastava summa registripidajale, kes omakorda korraldab KoPS § 22 alusel

16

soodustatud isikule pensionifondi osakute väljalaskmise või raha kandmise tema pensioni

investeerimiskontole.

Selguse huvides öeldakse lõikes 4 üle ka, et kui soodustatud isik ise on ka juba pensionil ja tal

on sõlmitud pensionileping, on tal garantiiperioodiga pensionilepingu kindlustusvõtja surma

korral saadavat summat õigus kasutada ka oma pensionilepingusse täiendava kindlustusmakse

tasumiseks. Selline õigus on soodustatud isikul juba kehtiva seaduse kohaselt (vt ka KoPS §

521 lõiget 6).

KoPS § 526 lõike 6 esimene lause. II sambast lahkumisel makstakse isikule välja kogu tema II

sambasse kogutud raha, millest on kinni peetud tulumaks. Kui pensioni kogumiseks on

kasutatud pensioni investeerimiskontot, on sambast lahkumise ja raha väljavõtmise eelduseks

see, et kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud ja raha

pensioni investeerimiskontole laekunud (KoPS § 526 lg 5). KoPS § 526 lõike 6 esimeses lauses

on sätestatud sellest üldreeglist erisus – lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine ei ole finantsvara

teise osapoole suhtes pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud

moratooriumi või kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi

või õigusaktides sätestatud muu tagajärgedelt sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse

kohaselt võimalik. Eelnõuga muudetakse lõike 6 esimest lauset ja laiendatakse aluseid, mil

lõikes 5 sätestatud kogu vara võõrandamise nõuet ei kohaldata. Lisaks finantsvara teise

osapoole pankrotimenetlusele jm lõikes 6 juba nimetatud menetlusele või režiimile võib aluseks

olla ka sellise finantsvahendaja suhtes algatatud menetlus või režiim, kes on vajalik tehingu

tegemiseks. Finantsvara ebalikviidsuse võib põhjustada mõni lõike 6 esimeses lauses nimetatud

asjaolu, mis leiab aset, mitte finantsvara teise osapoole endaga, aga mõne vahendajaga tehingu

ahelas. Muudatusega kaetakse ka sellised olukorrad. Ühtlasi lisatakse loetellu ka

väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha (so reguleeritud väärtpaberiturg,

mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem) poolt väärtpaberiga

kauplemise peatamine või lõpetamine, millisel juhul samuti ei ole väärtpaberi võõrandamine

võimalik.

Lõike 6 esimeses lauses loetletud menetlused ja režiimid (pankrotimenetlus, moratoorium,

kriisilahendusmenetlus ja erirežiim) lähtuvad Eesti õigusest, finantsvara emitent ja finantsvara

võivad pärineda aga ka mõnest teisest riigist, mistõttu peaks esitatud loetelu hõlmama ka teiste

riikide õiguse kohaseid sarnaseid menetlusi ja režiime. Eelnõuga tehakse täpsustused ka normi

selles osas ning sätestatakse, et lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata ka finantsvara suhtes,

mille võõrandamine ei ole muu pädeva haldusorgani tagajärgedelt sarnase otsuse või

kohtuotsuse tõttu seaduse kohaselt võimalik. Lõike 6 esimeses lauses nimetatud finantsvara

võõrandamise võimatust tingivad asjaolud – pankrot, moratoorium jne – on erinevatel alustel

tehtavad otsused, mistõttu asendatakse õiguskindluse huvides viide õigusaktides sätestatud

muule tagajärgedelt sarnasele sündmusele või toimingule viitega muu pädeva haldusorgani

tagajärgedelt sarnasele otsusele või kohtuotsusele.

Kui lõike 6 esimeses lauses nimetatud põhjused ära langevad ühel hetkel ja finantsvara muutub

võõrandatavaks, misjärel pensioni investeerimiskontole laekub raha, kohaldub sama lõike teise

lause kohaselt lõikes 7 sätestatu ehk teisest sambast lahkunud isik saab pensioniregistri pidajalt

uue väljamakse, eeldusel, et tal ei ole vahepeal tekkinud uuesti kohustust kogumispensioni

makset tasuma hakata (kui sambast lahkumisest on möödunud 10 aastat, on endisel

pensionikogujal võimalik korra veel II sambaga liituda ja kogumisega uuesti alustada).

Pensioniregistri pidaja teeb väljamakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel

KoPS § 431 lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval. Neid põhimõtteid eelnõuga ei muudeta.

17

Sõltuvalt finantsvara võõrandamist takistanud menetluse või režiimi tulemustest võib

finantsvara aga jäädagi nö võõrandamiskõlbmatuks (pankrotimenetluse lõppemisel eelkõige).

Erinevalt kauplemise peatamisest, mille saab tühistada, ei osutu väärtpaberite võõrandamine

võimalikuks ka pärast kauplemise lõpetamist kauplemiskoha poolt. Et sellisel juhul oleks ikkagi

võimalik pensioni investeerimiskontot sulgeda, täiendatakse eelnõuga KoPS § 171 ja

võimaldatakse neil väga piiritletud juhtudel pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud, kuid

nö võõrandamiskõlbmatuks muutunud väärtpaberid isiku tavalisele väärtpaberikontole ümber

registreerida. Vt ka KoPS § 171 lõike 21 selgitust.

KoPS § 63 lõiked 51 ja 52. Muudatused puudutavad III samba ehk täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingut. Paragrahvi lõiked 5–55 reguleerivad õigust öelda täiendava

kogumispensioni kindlustusleping üles ning sealt omakorda kindlustusvõtja õigust kasutada

ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või sellest osa oma teise täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks ja ülesöeldud lepingu

kogu tagastusväärtuse või sellest osa kasutamist vabatahtliku pensionifondi osakute

omandamiseks. Sellisel juhul kindlustusvõtjale väljamakset ei tehta ning raha liigub otse ühest

III samba kindlustuslepingust teise või kindlustuslepingust vabatahtlikku pensionifondi, mis

omakorda tähendab, et vastavalt TuMS §-s 21 sätestatule ei tule antud juhul vahepeal

kindlustusvõtjal ka tulumaksu tasuda (sest väljamakset talle ei tehta). Sama skeemi lubab KoPS

§ 63 lõige 53 lepingu lõppemisel kohaldada kindlustusvõtja soovil ka selle lepingu alusel

väljamaksmisele kuuluva kindlustuspensioni suhtes (lepingut ei öelda üles, aga see lõpeb ning

siinkohal on samuti kindlustusvõtjal võimalik kogutud summa maksuvabalt teise III samba

kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi liigutada). Sarnased võimalused on

pensionikogujal ka siis, kui ta kasutab raha kogumiseks vabatahtlikku pensionifondi (vt KoPS

§ 57, 64 ja 65), st ka osakuomanikul on võimalik vahetada ühe vabatahtliku pensionifondi

osakuid teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu või liikuda pensionifondist III samba

kindlustuslepingusse ilma, et talle vahepeal väljamakset tehtaks ja et ta vahepeal tulumaksu

maksma peaks. Seejuures ei pea osakuomanik tingimata vahetama ära kõiki oma pensionifondi

osakuid, aga võib vahetada neist ka vaid osa. Eelnõuga ühtlustatakse III samba pensionifondide

ja kindlustuslepingute regulatsiooni selles osas ning pakutakse ka kindlustuslepingu puhul

võimalust lasta selle lepingu osaline väljamakse otse teise III samba kindlustuslepingusse või

vabatahtlikku pensionifondi kanda. Kindlustusvõtjale sellisel juhul väljamakset ei toimuks,

mistõttu oleks ka siin võimalik rakendada TuMS § 21 põhimõtet, et tulumaksu sel hetkel ka

tasuma veel ei peaks (vt ka TuMS § 21 muudatuste selgitusi).

Selleks täiendatakse KoPS § 63 lõiget 51 punktiga 3 ja sätestatakse, et kindlustusvõtja võib

täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada ka lepingu osalist väljamakset kindlustusvõtja

teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku

pensionifondi osakute omandamiseks, kui lepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale sellist

osalist väljamakset võimaldatakse. See, kas III samba kindlustusleping osalist väljamakset

võimaldab, on reguleeritud lepingu tingimustes. Eelnõu muudab lihtsalt regulatsiooni III samba

pensionifondide ja kindlustuslepingute jaoks ühetaoliseks. Vastavalt antakse uus sõnastus ka

lõikele 52, kuhu lisatakse samuti viide lepingu osalisele väljamaksele.

3.2. Eelnõu § 2 – investeerimisfondide seaduse (IFS) muutmine

IFS § 37 lõike 3 punkt 1. Eelnõuga täpsustatakse, millal ei pea investeerimisfondi tingimuste

või põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastama. Kehtiva sõnastuse kohaselt ei

pea Finantsinspektsiooniga muudatusi kooskõlastama, kui muudetakse üksnes neid sätteid,

mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega

tehakse tingimustes või põhikirjas parandusi või muudatusi, mis ei mõjuta osakuomanike või

aktsionäride õigusi ja kohustusi või mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava

iseloomuga, nagu osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude piirmäära

18

alandamine. Praktikas on ilmnenud, et viide muudatustele, mis ei mõjuta osakuomanike või

aktsionäride õigusi ja kohustusi, on mitmeti tõlgendatav, mistõttu muudetakse eelnõuga seda

kohta ja sätestatakse otsesõnu, et kooskõlastada ei tule redaktsioonilisi muudatusi. Seeläbi

välistatakse katsed muuta kooskõlastamata selliseid punkte, mille puhul tekib järelevalvega

vaidlus, kas osakuomanike või aktsionäride õigused ja kohustused jäävad selgelt mõjutamata.

Mõeldud on antud tingimuse puhul redaktsioonilisi parandusi ja muudatusi, kus tõepoolest

igasugune mõju fondi investorite õigustele ja kohustustele puudub.

IFS § 911 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning lõige 3. Paragrahvis on sätestatud täiendavad nõuded

fondivalitsejale, kui pakutakse alternatiivfondi isikule, kes ei ole kutseline investor. Lõike 1

punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 tehakse sõnastuslikud täpsustused direktiivi 2019/1160

ülevõtmissätetes (samad täpsustused tehakse ka IFS § 270¹ lõike 1 punktides 3 ja 4, vt selgitust

nende kohta IFS § 270¹ muudatuste selgituste juures).

Lõike 1 punkti 3 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige6. IFS-i lisatakse

selge nõue, et kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis kohustub

fondivalitseja andma isikule muuhulgas infot ka selle kohta, millised õigused isikul

siseriiklikest seadustest tulenevalt investorina on.

Lõike 1 punkti 4 muudatuse aluseks on samuti direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. Lisatakse

täiendus, et investoritele kättesaadavaks tehtav teave peab olema esitatud sellisel kujul, et

investoril oleks soovi korral võimalik sellest teabest ka koopiaid teha.

Lõike 3 esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause.

Kolmas lause jääb uues sõnastuses lõikesse 3 muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi

2019/1160 artikli 1 lõige 4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama

paragrahvi lõikes 1 pandud kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik

või mõlemad, jagades kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 103 lõige 4. Paragrahv sätestab, kuhu võib investeerida eurofondi vara. Lõike 4 kohaselt

ei või eurofondi vara investeerida väärismetallidesse1 ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on

väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. Sellest piirangust teeb erisuse

pensionifondide regulatsioon (IFS § 123), mis sätestab, et IFS § 103 lõikes 4 nimetatud varasse

ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub sellest võib pensionifondi

varast investeerida kuni 25%. Kõnealuste sätete tõlgendamisküsimused on toonud esile, et IFS

§ 103 lõige 4 ei ole üheselt vastavuses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 punktiga (2)b), mille

kohaselt ei ole eurofondidel lubatud omandada väärismetalle ega nende sertifikaate. Ehk antud

juhul võib jõuda järeldusele, et kehtiva IFS § 103 lõike 4 piirang on laiema tähendusega kui

direktiiv on ette näinud. Seda seepärast, et väärismetalli sertifikaadi all peetakse silmas üldjuhul

vastavat väärismetalli esindavat nö tunnistust (tõendab üldjuhul konkreetse väärismetalli ja

selle koguse olemasolu) või ka ETC-id (exchange traded commodites), kus konkreetselt vastav

tagatis ongi väärismetallides ehk mis annavad vastavate metallide osas nö füüsilise

hoidmisvõimaluse. Väärtpabereid, mille alusvaraks võivad olla väärismetallid, võib aga mõista

laiemalt – nende all võib silmas pidada ka erinevaid tuletisinstrumente, millega saab lihtsalt ka

kaubelda. Eelnõuga viiakse IFS § 103 lõikes 4 sätestatud eurofondide investeerimispiirang

vastavusse viidatud sättega direktiivis, sätestades IFS § 103 lõikes 4 selle piirangu kitsamas

tähenduses – see tähendab, et eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ega

1 Väärismetallideks peetakse üldjuhul kulda, hõbedat, palladiumit ja plaatina. Ka väärismetalltoodete seadus

sätestab, et väärismetall on puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid. Kuld on nendest

ülekaalukalt kõige levinum investeerimisobjekt.

19

konkreetselt neid esindavatesse sertifikaatidesse. Piirangu laiendamine võrreldes direktiivis

sätestatuga ei ole olnud taotluslik ning IFS § 103 lõike 4 eesmärgiks ei ole olnud välistada

investeeringuid näiteks väärismetallide kaevandajatesse vmt instrumentidesse või siit tulenevalt

omakorda pensionifondidel näiteks tuuleparkidesse.

IFS § 120 lõike 2 punkt 2. Paragrahv reguleerib muu avaliku fondi, mis ei ole eurofond ega

pensionifond, vara investeerimise ja riskide hajutamise nõudeid. Selle lõige 2 sätestab, millesse

võib selline fond lisaks IFS §-s 103 sätestatule investeerida. Muu hulgas lubab lõike 2 punkt 2

investeerida ka väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või

mille hind sõltub väärismetallist. Mõeldud on, et eurofondide suhtes kohalduvat väärismetalle

puudutavat investeerimispiirangut nende muude fondide suhtes ei rakendata. Tulenevalt IFS §

103 lõike 4 sõnastuse täpsustamist vajab samasugust muudatust ka IFS § 120 lõike 2 punkt 2.

Mõte on jätkuvalt sama – kui eurofondidel ei ole lubatud investeerida väärismetallidesse ega

neid esindavatesse sertifikaatidesse, siis muudel avalikel fondidel on see lubatud. Eelnõuga

tehakse vastav sõnastuslik täpsustus.

IFS § 121 lõike 2 punktid 2 ja 3. Paragrahvi 121 lõige 2 sätestab varaklassid, millesse,

erinevalt eurofondidest, võib pensionifondi vara lisaks investeerida. Tulenevalt IFS § 103 lõike

4 ja § 123 sõnastuste muutmisest täpsustatakse eelnõuga ka IFS § 121 lõike 2 punktide 2 ja 3

sõnastusi. Lõike 2 punkti 2 kohaselt on pensionifondi vara lubatud investeerida

väärismetallidesse. Eelnõuga lisatakse siia ka nii väärismetalle kui toormeid esindavad

sertifikaadid. Lõike 2 punktist 3 jäetakse välja viide väärtpaberi hinna sõltuvusele

väärismetallist või toormest, mida ei ole IFS § 123 muutmise tõttu vajalik enam eraldi välja

tuua. Vt ka selgitusi IFS § 103 lõike 4 ja § 123 muutmise kohta).

IFS § 123. Paragrahv reguleerib pensionifondi vara investeerimist väärismetallidesse ja

toormetesse. Eelnõuga antakse paragrahvi tekstile uus sõnastus. Muudatus on seotud IFS § 103

lõike 4 muutmisega. Loogika, et pensionifondid võivad teatud mahus investeerida varasse, mis

IFS § 103 lõike 4 kohaselt on eurofondidele keelatud, jääb paika. Samuti jääb kehtima õigus

investeerida pensionifondi vara teatud mahus väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore.

Sõnastust täpsustatakse tulenevalt IFS § 103 lõike 4 muutmisest ning ühtlustatakse

väärismetalle ja toormeid puudutav regulatsioon osas, mis käsitles varasemalt hinnast sõltuvust,

nüüd aga väärismetalle ja toormeid esindavaid sertifikaate. Eelnõuga sätestatakse, et

pensionifondi vara võib väärismetallidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore ning

väärismetalle ja toormeid esindavatesse sertifikaatidesse paigutada kokku kuni 25 protsendi

ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Sellistele investeeringutele kokku kehtivat piirmäära

25% pensionifondi vara väärtusest, eelnõu ei muuda.

IFS § 128 lõige 4. Paragrahv reguleerib pensionifondi vara investeerimist kinnisasjadesse.

Lõikest 4 jäetakse eelnõuga välja viide investeeringutele, mis on tehtud väärtpaberitesse või

muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu kaudselt sõltub kinnisvara

hinnast või selle muutusest. Sarnaselt väärismetallidele ja toormetele jäetakse eelnõuga ka

kinnisvarainvesteeringute puhul seega välja viide kaudsele seosele, mis on praktikas

põhjustanud probleeme normi tõlgendamisel. Nii on praktikas kujunenud olukord, kus sama

piirangu alla (kohustuslike pensionifondide puhul 40% ja vabatahtlike pensionifondide puhul

70%) arvatud näiteks pensionifondi arvel otse omandatud kinnisasjad ja kinnisvarasektoris

tegutseva äriühingu emiteeritud võlakirjad, mille seos kinnisvara hindadega on – kui üldse –

siis kaudne. Et kaasused võivad olla väga erinevad, on konkreetseid suuniseid, millal tuleks

mõju hinnata kaudseks, keeruline õigusaktis ette näha. Nii on kehtestatud nõuet praktikas

keeruline ja koormav täita ning investeeringute arvamine seaduses kehtestatud piirmäära alla

on fondivalitseja hinnangust sõltuv. See omakorda tekitab olukorra, kus turul puudub ühtne

praktika. Kuivõrd sõltuvus kinnisvara hinnast või selle muutusest tihti ongi sellisel juhul väga

20

kaudne, ei ole sellise investeeringuga kaasnev võimalik risk kokkuvõttes nii suur, et kaaluks

üles täiendava koormuse (kaudse seose olemasolu kontrollimine erinevate emitentide ja

instrumentide puhul tekitab täiendavat administratiivkoormust ja kulu) ning ebaühtlase

rakendamise, mille sellise nõude kohaldamine tingib.

IFS § 2701 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning lõige 3. Paragrahvis on sätestatud täiendavad nõuded

mitteavaliku fondi valitsejale, kui pakutakse mitteavalikku alternatiivfondi isikule, kes ei ole

kutseline investor. Lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 tehakse sõnastuslikud täpsustused

direktiivi 2019/1160 ülevõtmissätetes (muutmissäte ise asub IFS § 91¹ lõike 1 punktide 3 ja 4

muutmise juures).

Lõike 1 punkti 3 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse

selge nõue, et kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis kohustub

fondivalitseja andma isikule muuhulgas infot ka selle kohta, millised õigused isikul

siseriiklikest seadustest tulenevalt investorina on.

Lõike 1 punkti 4 muudatuse aluseks on samuti direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. Lisatakse

täiendus, et investoritele kättesaadavaks tehtav teave peab olema esitatud sellisel kujul, et

investoril oleks soovi korral võimalik sellest teabest ka koopiaid teha.

Lõike 3 esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause.

Kolmas lause jääb uues sõnastuses lõikesse 3 muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi

2019/1160 artikli 1 lõige 4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama

paragrahvi lõikes 1 pandud kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik

või mõlemad, jagades kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 349 lõige 2. Paragrahv reguleerib fondivalitseja siseauditi funktsiooni. Lõike 2 kohaselt

nimetab fondivalitseja nõukogu siseauditi teostamise eest vastutavaks isikuks siseaudiitori,

kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis. Samuti sätestab lõige 2, et siseaudiitor ei või täita

muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti. Kui valdavalt on

finantssektori seadustes konkreetselt sätestatud atesteeritud siseaudiitori nõue („siseauditi

üksuse ülesannete täitjale kohaldatakse audiitortegevuse seaduses (AudS) atesteeritud

siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid“), siis IFSi kehtivates

siseaudiitori põhinormides seda otseselt sätestatud ei ole, et fondivalitseja siseaudiitor peaks

olema AudSi mõttes atesteeritud audiitor. See tuleb välja üksnes järelevalve teavitamise

punktist IFS § 311 lg 3 p 1. Õigusselguse huvides tehakse vastav täpsustus ka IFSi

fondivalitseja siseaudiitorit puudutavates põhinormides ja lisatakse IFS § 349 lõikesse 2 uus

teine lause (olemasolev teine lause muutub kolmandaks lauseks): „Siseaudiitorile kohaldatakse

audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke

aluseid.“ Ei oma tähtsust, kas siseaudiitor on tööl töölepinguga või osutab teenust nt

audiitorbüroo kaudu – just sellel füüsilisel isikul (vahetult teenust osutav füüsiline isik; vt ka

IFS § 311 lg 3 p 1) peab olema atesteeritud siseaudiitori kutse. Auditi meeskonnas võivad olla

lisaks ka isikud, keda siseaudiitor usaldab, kuid kellel atesteeringut ei ole, lõpliku aruande

allkirjastab ja vastutuse võtab aga atesteeritud siseaudiitor.

IFS § 363 lõige 4. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et kohustusliku

pensionifondi valitseja on kohustatud fondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega

seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut.

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel

mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida

nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi,

21

hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad

jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid

mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta. Muu hulgas kohaldub nimetatud

määrus vabatahtlike pensionifondide valitsejate suhtes. Kohustuslike pensionifondide suhtes,

mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse, teeb määruse

2019/2088 artikkel 16 erandi, sätestades, et riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osaks olevate

pensioniskeemide pakkujate suhtes määruse kohaldamise võivad liikmesriigid ise otsustada.

Määruse artiklis 16 sätestatut arvestades sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja on

kohustatud kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt

avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet. Määruse 2019/2088 kohaldamine tingib omakorda

määruse 2020/852 kohaldamise, mis kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks,

kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu

keskkonnasäästlikkuse määr.

Praktikas valitsevad kohustuslike pensionifondide valitsejad ka vabatahtlikke pensionifonde

ning osa neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust

käsitlevat teavet avaldada. Enamik pensionifondi valitsejaid on määruses sätestatud

põhimõtteid kohustuslike pensionifondide puhul juba vabatahtlikult ka rakendanud.

IFS § 408 lõige 11. Paragrahv reguleerib teise lepinguriigi eurofondi avalikku pakkumist Eestis.

Lõike esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause.

Kolmas lause säilib muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõige

4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama paragrahvi lõikes 1 pandud

kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik või mõlemad, jagades

kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 4141 lõige 6. Paragrahv reguleerib teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamist Eestis.

Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige4. Muudatusega täpsustatakse

direktiivi ülevõtmissätet ja tuuakse lõikes 6 selgesõnaliselt välja, et pärast fondi pakkumise

lõpetamist Eestis ei tohi fondivalitseja 36 kuu jooksul Eestis rakendada selle fondiga sarnaseid

investeerimisideesid.

IFS § 5033. Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve.

Rahatrahviga karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–

56 sätestatud nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2,

mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed juhuks, kui

leiab aset mõni järgmistest nõuete rikkumistest:

a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale-

või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;

b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste

„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on

nõuetekohaselt registreerimata;

c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust

või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole

täitnud IV (so turustamise, klientide teavitamise ja aruandluse nõuded) ja V peatükis

(so investeerimispiirangud, põhi-PEPPi pakkumise ja investeerimisvõimaluste

muutmise võimaldamist puudutavad nõuded), artiklites 48 (nõuded depositooriumi

määramisele) ja 50 (kaebuste lahendamise nõuded) ning VII peatükis (so PEPPi pakkuja

vahetamist puudutavad nõuded) sätestatud nõudeid ja kohustusi või

d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.

22

Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori

väärteokaristuste puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori

väärteokaristuste reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1.

novembril). Füüsilise isiku puhul tõuseb rahatrahv 300 trahviühikult 5 000 000 eurole või kuni

kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale.

Juriidilise isiku puhul tõuseb trahv 400 000 eurolt 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või kuni kümnele

protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

IFS § 5132. Eelnõuga tunnistatakse paragrahv kehtetuks ning selle sisu taasesitatakse §-s 514.

IFS § 514. Paragrahvis on sätestatud, et IFS-s sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks

on Finantsinspektsioon. Eelnõuga tuuakse §-s 5132 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg § 514

lõikeks 2 ja muudetakse seetõttu ka paragrahvi pealkirja. Sisulisi muudatusi neis normides ei

tehta – väärtegude kohtuväliseks menetlejaks jääb endiselt Finantsinspektsioon ja

aegumistähtajaks kolm aastat. Lõikes 1 täpsustatakse üksnes, et mõeldud on IFS 31. peatükis

sätestatud väärtegusid.

Finantssektori väärtegude kolmeaastased aegumistähtajad nähti ette finantsvaldkonna

väärteokaristuste reformi raames. Paralleelselt menetleti JuM-i vastutusvaldkonda kuuluvat

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (Euroopa

Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid), mille seletuskirjas on selgitatud, et:

„Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel avaldati arvamust, et kõrgema rahatrahvi

ülemmääraga karistatavate väärtegude korral tuleks sätestada senisest pikem aegumistähtaeg.

Eelnõu koostamisel leiti algselt, et kuna kehtiv õigus võimaldab teatud väärtegude korral

sätestada kaheaastase aegumistähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja (KarS § 81 lg 3) ning

suurema ebaõigussisuga teise astme kuritegu aegub viie aastaga (KarS § 81 lg 1 p 2), ei ole

praegu erisuse loomine vajalik. Sellegipoolest leiti ka eelnõu kooskõlastamisel esitatud

arvamustes jätkuvalt, et väärtegude üldine aegumistähtaeg ei võimalda finants- ja andmekaitse

valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime

pandavate väärtegude keerukust“.

Finantsvaldkonnas võib olla tegemist väga keeruliste kaasustega, mis on tavaliselt nn

peitsüüteod (nagu näiteks ka maksustamise valdkonna süüteod), s.t rikkumise toimepanemise

asjaolud ei ole kergelt märgatavad, kannatanut ei ole või tema isik ei ole teada ja süüteo

toimepannud isik teeb kõik endast oleneva, et järelevalveasutus ei avastaks rikkumist. Sellest

lähtuvalt on kehtestatud kolmeaastased aegumistähtajad, mida ei ole käesoleval hetkel ka

põhjust muuta.

IFS-i täiendamine normitehnilise märkusega. Eelnõuga lisatakse IFS-le normitehniline

märkus, mis on jäänud direktiivi rakendamisel seadusesse varasemalt ekslikult lisamata. IFS-

ga on üle võetud komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, millega muudetakse

direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt

võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid)

peavad arvestama (ELT L 277, 2.8.2021, lk 141–144).

3.3. Eelnõu § 3 – kindlustustegevuse seaduse muutmine

KindlTS § 2632. Eelnõuga muudetakse §-s 2632 sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid, mis

kaasnevad PEPPi määruse nõuete rikkumisega. Rahatrahviga karistatakse PEPPi määruse

artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–47 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest. Normid

tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha

23

karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised määruses viidatud nõuetest

kindlustusandjale või -vahendajale kohalduvad. Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal

tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul PEPPi määruse

ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi käigus

(audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste

muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad tõusevad nii

füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul kuni

kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Vt

ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

KindlTS § 2634. Eelnõuga tunnistatakse paragrahv kehtetuks ning selle sisu taasesitatakse §-s

264.

KindlTS § 264. Paragrahvis on sätestatud, et KindlTS-s sätestatud väärtegude kohtuväliseks

menetlejaks on Finantsinspektsioon. Eelnõuga tuuakse §-s 2634 sätestatud väärtegude

aegumistähtaeg § 264 lõikeks 2. Sisulisi muudatusi neis normides ei tehta – väärtegude

kohtuväliseks menetlejaks jääb endiselt Finantsinspektsioon ja aegumistähtajaks kolm aastat.

Lõikes 1 täpsustatakse üksnes, et mõeldud on KindlTS 13. peatükis sätestatud väärtegusid.

Finantssektori väärtegude kolmeaastased aegumistähtajad nähti ette finantsvaldkonna

väärteokaristuste reformi raames. Paralleelselt menetleti JuM-i vastutusvaldkonda kuuluvat

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (Euroopa

Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid), mille seletuskirjas on selgitatud, et:

„Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel avaldati arvamust, et kõrgema rahatrahvi

ülemmääraga karistatavate väärtegude korral tuleks sätestada senisest pikem aegumistähtaeg.

Eelnõu koostamisel leiti algselt, et kuna kehtiv õigus võimaldab teatud väärtegude korral

sätestada kaheaastase aegumistähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja (KarS § 81 lg 3) ning

suurema ebaõigussisuga teise astme kuritegu aegub viie aastaga (KarS § 81 lg 1 p 2), ei ole

praegu erisuse loomine vajalik. Sellegipoolest leiti ka eelnõu kooskõlastamisel esitatud

arvamustes jätkuvalt, et väärtegude üldine aegumistähtaeg ei võimalda finants- ja andmekaitse

valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime

pandavate väärtegude keerukust“.

Finantsvaldkonnas võib olla tegemist väga keeruliste kaasustega, mis on tavaliselt nn

peitsüüteod (nagu näiteks ka maksustamise valdkonna süüteod), s.t rikkumise toimepanemise

asjaolud ei ole kergelt märgatavad, kannatanut ei ole või tema isik ei ole teada ja süüteo

toimepannud isik teeb kõik endast oleneva, et järelevalveasutus ei avastaks rikkumist. Sellest

lähtuvalt on kehtestatud kolmeaastased aegumistähtajad, mida ei ole käesoleval hetkel ka

põhjust muuta.

3.4. Eelnõu § 4 – krediidiasutuste seaduse muutmine

KAS-s muudetakse §-s 13420 sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid. Paragrahv reguleerib

PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga karistatakse PEPPi

määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise

eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel

ette näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised määruses viidatud nõuetest

krediidiasutusele PEPPi lepingu pakkujana või depositooriumina kohalduvad. Eelnõuga

tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste

puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste

reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning

teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad

24

tõusevad nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul

kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest. Vt ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

3.5. Eelnõu § 5 – tulumaksuseaduse muutmine

TuMS-s tehakse täpsustusi §-s 21, mis reguleerib III samba väljamaksete maksustamist. Kui

leiab aset III samba pensionifondide vahetamine, viimine raha ühest III samba

kindlustuslepingust teise või liikumine pensionifondist kindlustuslepingusse või vastupidi, ei

loeta selliseid kandeid väljamakseteks TuMSi tähenduses. Raha kantakse sel juhul ühest

pensioniskeemist teise ja pensionikogujale vahepeal väljamakset ei tehta. Kui pensionifondi

puhul on võimalik vahetustehinguks kasutada ka vaid osa ühte fondi kogutud rahast (tagasi

võetakse osa osakuid, mitte kõik), siis täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu puhul on

sätestatud, et vahetustehinguks kasutatakse üles öeldud kindlustuslepingu tagastusväärtust.

Seega eeldab kehtiv seadus, et kindlustusleping tuleb üles öelda, kui on soov sellega kogutud

raha edasi teise III samba kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikuks pensionifondis koguda.

Praktikas võivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud aga võimaldada ka osalisi

väljamakseid lepingust. Sellise osalise väljamakse arvelt võiks olla lubatud ka ühest

pensioniskeemist teise liikuda. Eeldus oleks sama, mis praegu III samba vahetustehingute puhul

– raha liiguks ühest pensioniskeemist teise ja pensionikogujale praktikas mingit väljamakset ei

tehtaks.

Et võrdsustada III sambas pensionifondis ja kindlustuslepingu alusel kogumise tingimusi,

täpsustatakse eelnõuga KoPS § 63 lõikes 52 ning TuMS §-s 21, et erinevate III samba

pensioniskeemide vahel liikumiseks (so vahetamiseks) saab kasutada ka kindlustuslepingu

osalist väljamakset, mis kindlustusandja poolt siis pensionikoguja soovil tema mõnda teise III

samba penisoniskeemi kantakse (so vabatahtlikku pensionifondi või teise täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingusse).

Nii täpsustatakse TuMS § 21 lõike 11 punktis 1, et väljamaksena ei käsitata ka KoPS § 63 lõikes

52 sätestatud tingimustele vastavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalist

väljamakset.

Selleks, et III samba väljamaksed oleksid maksustatud 10% tulumaksuga, peab lisaks III samba

pensioniea saabumisele olema täidetud ka tingimus, et vastavalt täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingu sõlmimisest või vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest

peab olema möödunud vähemalt 5 aastat. Selle reegli rakendamist olukorras, kus vahepeal on

liigutud ühest pensioniskeemist teise, reguleerivad omakorda TuMS § 21 lõiked 21 ja 31.

Eelnõuga täpsustatakse, et kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse

tasumiseks on kasutatud KoPS § 63 lõike 52 kohaselt teise lepingu osalist väljamakset,

arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates (lõige 21

esimene lause). Samuti täpsustatakse vabatahtliku pensionifondi osakute esmase omandamise

kontekstis, et kui osakud on omandatud KoPS § 63 lõike 52 kohaselt täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega

selle lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku

pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem (lõige 31). Sama kehtib ka siis, kui ühest

pensioniskeemist teise lastakse kanda ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus (vt kehtivas

sõnastuses TuMS § 21 lõikeid 21 ja 31).

3.6. Eelnõu § 6 – väärtpaberituru seaduse muutmine VPTS § 23788. Eelnõuga muudetakse paragrahvis sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid.

Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga

25

karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud

nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt

tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised

määruses viidatud nõuetest investeerimisühingule kohalduvad. Eelnõuga tõstetakse

trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul

PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi

käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste

seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad

tõusevad nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul

kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest. Vt ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

Mida on silmas peetud juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käivete all, on täpsustatud VpTS

§-s 2621. Vastavalt PEPPi määruse artikkel 67 punktile (3) e) peetakse PEPPi kontekstis

rahatrahvi määra mõjutava käibe all silmas VPTS § 2621 lõikes 1 sätestatud käivet, mistõttu ei

ole ka viidet VpTS §-le 23788 lisatud § 2621 lõigetes 2 või 3 esitatud loeteludesse.

VPTS täiendamine normitehnilise märkusega. Eelnõuga lisatakse VPTSi normitehniline

märkus, mis on varasemalt jäänud lisamata komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2021/1269,

millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite

arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (ELT L 277, 2.8.2021, lk 137–40),

ülevõtmisel.

3.7. Eelnõu § 7 – seaduse jõustumine

Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Erandiks on eelnõu § 1 punktid 6 ja 8–22, mis

on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. juunil. Need muudatused puudutavad II samba

pensionivara pärimist, sh II samba pensionilepingute soodustatud isikute võimalusi pärast

kindlustusvõtja surma. Hilisem jõustumine on vajalik, et jõuaks teostada vajalikud arendused

pensioniregistris.

3.8. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Nii kohustuslik kui vabatahtlik kogumispension kuuluvad Põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse,

mille kohaselt on Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS

§-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsealasse. Siinkohal on PS jätnud seadusandjale küllaltki

laia kaalutlusõiguse. PS § 28 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja

korra seadus ning PS § 32 kohaselt sätestab omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise

kitsendused seadus. Eelnõus esitatud muudatused üldiselt ei sea II ega III sambaga liitunud

isikutele täiendavaid kohustusi või piiranguid, aga lihtsustavad või muudavad paindlikumaks

teatud protsesse (näiteks päritud II samba pensionivara oma II sambasse viimine või liikumine

III sambas ühest pensioniskeemist teise).

Erandiks on KoPS § 31 lõike 7 muutmine, mis lubab teatud juhtudel krediidiasutusel lasta

pensioni investeerimiskontol tasude ja kulude katmiseks puuduva summa ulatuses jääki ületada

ja sellelt viivitusintressi arvestada. Antud muudatus riivab PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust. KoPS § 31 lõike 7 kohaselt makstakse pensioni investeerimiskonto ja

finantsvaraga seotud tasud ja kulud üldjuhul pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui

pensioni investeerimiskontol raha ei ole, lubab kehtiv seadus krediidiasutusel katta need tasud

ja kulud pensionikoguja muul, samas krediidiasutuses avatud, pangakontol oleva raha arvelt.

Eelnõu jätab muul kontol oleva raha arvelt pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud

tasude ja kulude katmise viimaseks meetmeks, kuid lisab selle ette võimaluse lubada pensioni

investeerimiskontol nö miinusesse minna (jääki ületada), millisel juhul jääb krediidiasutusele

26

ka võimalus viivitusintressi arvestada. Praktikas võib selline olukord esile kerkida, kui pensioni

investeerimiskonto kaudu on tehtud investeeringuid, mida ei ole majanduslikult mõistlik kohe

realiseerima asuda, ja samal ajal on ette näha hilisem raha laekumine pensioni

investeerimiskontole. Selle asemel, et isiku muult kontolt vastav summa kinni pidada, saab

antud olukorras edaspidi kasutada võimalust pensioni investeerimiskonto ajutiselt miinusesse

lasta ning vastav summa siis juba kontole hiljem laekuva raha arvelt katta. Muudatus on

pensionikoguja suhtes piirav, sest võimaldab kirjeldatud olukorras küsida krediidiasutusel

viivitusintressi. Teisalt on see pensionikoguja muu vara suhtes (tavalisel pangakontol olev raha)

säästva iseloomuga, sest pakub täiendavat võimalust katta pensioni investeerimiskontot

puudutavad tasud ja kulud II sambasse kogutud raha arvel. Sellest lähtuvalt saab riivet pidada

proportsionaalseks.

PEPPi lepingute kontekstis on eelnõul puutumus ka PS §-ga 31, mis sätestab, et Eesti kodanikel

on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse, selle õiguse

kasutamise tingimused ja korra võib sätestada seadus. See, millised ettevõtjad võivad pakkuda

PEPPi lepinguid või neid turustada, tuleneb PEPPi määruse artiklitest 6(1) ja 10. Samuti on

PEPPi lepingu tingimused sätestatud PEPPi määrusega. Eelnõuga viiakse asjasse puutuvad

väärteokaristuste piirmäärad samale tasemele finantssektoris üldiselt kehtivate piirmääradega,

mis tehnilistel põhjustel jäi tegemata finantssektori karistusreformi käigus. Nõuded, millest

tuleb PEPPi pakkujatel PEPPi määruse kohaselt kinni pidada, on kehtestatud pensionikogujate

ja -saajate huvidest ja kaitsest lähtuvalt. Sellest eesmärgist lähtuvalt on eelnõus kavandatud

muudatused proportsionaalsed.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

4. Terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõu omab puutumust viie Euroopa Liidu õigusaktiga (vt ka seletuskirja punkti 1.3).

Eelnõuga kehtestatakse pensionifondi valitsejale kohustus avaldada kohustusliku pensionifondi

vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides

määruses 2019/2088 sätestatut. See on kooskõlas määruse 2019/2088 artikliga 16.

Eelnõus esitatud väärteokaristusi puudutavad muudatused on seotud PEPPi määrusega.

Eelnõuga tõstetakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevate

väärteokaristuste piirmäärasid, mis võrdsustab karistuste määrad teiste finantssektori

karistusmääradega. Muudatused on PEPPi määrusega kooskõlas.

Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga direktiiv 2009/65/EÜ artikli 50 punkti (2)b) ülevõtvat sätet ning

direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõike 4, artikli 2 lõigete 4 ja 6 ülevõtmissätteid IFS-s. Täpsustused

on kooskõlas nimetatud direktiividega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse valdavalt tehnilisemat laadi muudatusi. Alljärgnevalt on esitatud

mõjuhinnangud kavandatud muudatustele, mis puudutavad jätkusuutlikkusteguritega

arvestamise kohta teabe avaldamist II sambas, PEPPi määruses PEPPi pakkumise kohta

sätestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste piirmäärade tõstmist,

pensionifondidele lubatud varaklasside laiendamist ja päritud II samba vara pärija

pensionikontole viimist.

27

6.1. Jätkusuutlikkusteguritega arvestamise kohta teabe avaldamine II sambas

Eelnõu kohustab pensionifondi valitsejaid avaldama kohustuslike pensionifondide vara

investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides

määruses 2019/2088 sätestatut. See tingib omakorda määruse 2020/852 kohaldamise, mis

kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse

keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr.

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel

mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida

nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi,

hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad

jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid

mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta.

Määrus ei näe aga ette nõudeid ega piiranguid sellele, kuhu pensionifondi vara investeerida

võiks või ei tohiks. Nii saavad sotsiaalsed mõjud ja mõjud looduskeskkonnale kaasneda vaid

kaudselt ning arvestades pensionifondide kohta avaldatava teabe kohta kujunenud praktikat (vt

mõju ulatus ja suurus) jääb see võimalik kaudne mõju ka pigem olematuks.

Sihtrühmaks 1 on kohustusliku pensionifondi valitsejad, keda Eestis on 5.

Mõju ulatus ja suurus. Määruse rakendamise mõjud pensionifondi valitsejatele piirduksid

peamiselt halduskoormuse tõusu ja mõningal määral majanduslike mõjudega (kulude kasv).

Kaudselt võiks avalikustamine mõjutada ka pensionifondide investeeringuid

jätkusuutlikkusteguritega enama arvestamise suunas. Praktikas valitsevad aga kohustuslike

pensionifondide valitsejad lisaks ka vabatahtlikke pensionifonde ning osad neist ka eurofonde

või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet määruse kohaselt

juba nagunii avaldada. Teada olevalt on praktikas vähemalt enamik pensionifondi valitsejaid

määruses sätestatud põhimõtteid vabatahtlikult kohustuslike pensionifondide puhul ka juba

rakendanud. Seega võib eelnõus sätestatud avalikustamise kohustuse mõju pensionifondi

valitsejatele praktikas pidada väga väikseks või isegi olematuks.

Sihtrühmaks 2 on II samba pensionikogujad, keda 2024. aasta jaanuari seisuga on u 510 000.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatusel on praktikas mõju siiski väike või isegi puudub. Seda

eelkõige põhjusel, et fondivalitsejad avaldavad jätkusuutlikkust puudutavat teavet oma

kohustuslike pensionifondide kohta vabatahtlikult juba nagunii ning enamike pensionifondide

puhul tehakse seda ka määruse 2019/2088 kohaselt. Mõne üksiku pensionifondi puhul tingib

muudatus vajaduse seda teavet senisest detailsemalt avaldama hakata. Need on fondid, mille

kohta jätkusuutlikkust puudutavad põhimõtted küll avaldatud, kuid pole seda tehtud määruse

2019/2088 kohaselt. Kokkuvõttes on pensionikogujatel ka seni olnud seega võimalik

jätkusuutlikkustegureid soovi korral pensionifondi valikul arvesse võtta.

Tõendid selle kohta, kas jätkusuutlikkuse teabe avaldamine mõjutaks investorite käitumist või

fondide tasusid Eestis, eelnõu koostajatel puuduvad. Võib eeldada, et investorite puhul, kellele

jätkusuutlikkuse teemad on väga olulised, sellise teabe kättesaadavus investeeringute valikut

mõjutab.

6.2. Üleeuroopalise personaalse pensionitoote PEPPi pakkumise suhtes kehtivate nõuete

rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste piirmäärade tõstmine

Finantsvaldkonna väärteokaristuste reformiga jäid ajakohastamata PEPPi määruses sätestatud

nõuete rikkumisega kaasnevate väärteokaristuste piirmäärad erinevates finantssektori

28

seadustes. Vastavad muudatused tehakse ära eelnõuga.

Sihtrühmaks on üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujad ja turustajad.

Eestis ühtegi PEPPi registreeritud veel ei ole. Potentsiaalselt saaksid pakkujateks olla

kindlustusandjad (6), pensionifondi, eurofondi ja alternatiivfondi valitsejad (11),

krediidiasutused (9) ja portfelli valitsemise tegevusloaga investeerimisühingud (4), kes saavad

oma tooteid ka turustada, ning eraldi turustajateks investeerimisühingud, kellel on

investeerimisnõustamise tegevusluba (4) ja kindlustusvahendajad, kes vahendavad

elukindlustuslepinguid (u 20).

Potentsiaalne sihtgrupp on seega suur. Et teenust keegi ei paku, siis praktikas sihtgrupp praegu

puudub.

Mõju suurus ja ulatus. Praktikas mõju praegu puudub. Potentsiaalselt kaasneks eelnõu

jõustumise järel määruses sätestatud PEPPi nõuete rikkumise korral teenusepakkujatele

majanduslikud mõjud. Uued maksimaalsed väärteokaristuste määrad on füüsilise isiku puhul 5

000 000 eurot või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastav summa ning juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa või kuni 10% juriidilise isiku

või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Muudatuste ebasoovitavaks mõjuks saab teoreetiliselt pidada seda, et mõni potentsiaalne

pakkuja heitub uutest karistusmääradest ja otsustab PEPPi mitte pakkuma hakata.

Teenusepakkujate usaldusväärsus ja kehtestatud nõuete täitmine on aga finantsteenuste puhul

eelduseks, mistõttu kaalub muudatuste kasu üles võimaliku ebasoovitava mõju. Olukord, kus

finantsteenuste pakkumisel üldiselt kehtivad kõrgemad karistusmäärad kui PEPPi lepingute

pakkumisel ei ole olemuslikult ka kuidagi põhjendatud.

6.3. Pensioni investeerimiskonto sulgemine ja võõrandamiskõlbmatud väärtpaberid

Pensioni investeerimiskonto sulgemiseks peab olema kogu selle konto kaudu soetatud

finantsvara võõrandatud (sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud) ja

raha pensioni investeerimiskontole laekunud, kust selle saaks vastavalt konkreetsele olukorrale,

kas isikule välja maksta, kanda tema sõlmitud pensionilepingusse, valitud pensionifondi või

teisele pensioni investeerimiskontole. Teatud juhtudel võib aga ette tulla olukordi, kus

finantsvara võõrandamine ei ole pensioni investeerimiskonto lepingu osapooltest

mittesõltuvatel põhjustel võimalik.

Kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist eeldab ka raha

väljavõtmine II sambast lahkumisel. Eelnõuga täpsustatakse KoPS § 526 lõike 6 esimese lause

sõnastust, et laiendada põhjuste loetelu, mis juhul vara võõrandamist enne sambast lahkumist

ei eeldata tingimata. Need on juhud, kus võõrandamine ei ole võimalik kauplemise peatamise

või lõpetamise tõttu väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha poolt või

finantsvara teise osapoole või tehingu tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes

pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või

kriisilahendusmenetluse algatamise, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või muu pädeva

haldusorgani tagajärgedelt sarnase otsuse või kohtuotsuse tõttu seaduse kohaselt võimalik.

Eelnõuga annab võimalus nende nö võõrandamiskõlbmatute väärtpaberite

ümberregistreerimiseks tavalisele väärtpaberikontole. Seda oleks lubatud teha, kui

väärtpaberiga kauplemine on kauplemiskoha poolt lõpetatud või kui KoPS § 526 lõikes 6

sätestatud menetluse või režiimi lõppemise järel ei ole pensioni investeerimiskonto kaudu

soetatud väärtpaberite võõrandamine endiselt võimalik. Kui isikul on samas krediidiasutuses

29

avatud teine, nö tavaline väärtpaberikonto, saab krediidiasutus korraldada nende väärtpaberite

ümberregistreerimise sellele kontole.

Sihtrühm 1 on pensioni investeerimiskontot pakkuvad krediidiasutused, keda on neli LHV

Pank, Luminor Bank, SEB Pank ja Swedbank.

Sihtrühmaks 2 on pensioni investeerimiskonto kasutajad, keda 2024. aasta 3. mai seisuga

8 075. Tegelik sihtrühm on praktikas seega väga väike. Potentsiaalsete pensioni

investeerimiskonto kasutajatena saab sihtrühma alla paigutada teoreetiliselt ka teised II

sambaga liitunud isikud (pensionikogujad ka pensionärid, kellel on veel raha pensionifondides).

Neid inimesi on 3. mai seisuga kokku u 486 000.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatuste mõju avaldub sambast lahkujaile selles, et nimekiri

juhtudest, mil kogu pensioni investeerimiskonto soetatud finantsvara võõrandamist ei nõuta

enne sambast lahkumist, täieneb. Seega, kui soetatud finantsvara võõrandamisega peaks

tekkima seaduses viidatud probleeme, ei takista see sambast lahkumist. Kui hiljem finantsvara

võõrandamist takistavad asjaolud ära langevad, vara võõrandatakse ning sambast lahkunu saab

uue väljamakse. Seega muutuvad tingimused II sambaga liitunu jaoks paindlikumaks.

Kui finantsvara jääb nö võõrandamiskõlbmatuks, tekib nii sambast lahkunud isikul kui II

sambas pensioni koguval või pensioni saaval isikul võimalus oma pensioni investeerimiskonto

sulgeda. Kehtiva seaduse järgi jääb konto avatuks, kuni kogu finantsvara võõrandatakse.

Pensioni investeerimiskonto kasutaja jaoks on jällegi tegemist positiivse muudatusega.

Mõju pensionivarale saab pidada olematuks, sest võõrandamiskõlbmatud väärtpaberid on

väärtuselt hinnatud nulli. Seega nende ümberregistreerimine nö tavalisele väärtpaberikontole

otseselt ei mõjuta pensionivara suurust. Seda, et kunagi tulevikus õnnestub investoril

võõrandamiskõlbmatu väärtpaberi eest midagi tagasi saada, lõpuni välistada ei saa, kuid seda

võib lugeda ebatõenäoliseks.

Pensioni investeerimiskontot pakkuva krediidiasutuse jaoks on muudatus samuti positiivne.

Reeglina pensioni investeerimiskonto ja sellega seotud väärtpaberikonto puhul haldustasu ei

võeta või ei võeta seda väiksema portfelli puhul (LHV-l, kellel on pensioni investeerimiskonto

kasutajaid kõige rohkem, rakendub näiteks välisväärtpaberite haldustasuna 0,01% suurune

kuutasu portfelli 50 000 eurot ületavale osale). Krediidiasutusele on pensioni

investeerimiskonto ja sellega seotud väärtpaberikonto hoidmine aga kulu. Kui tehinguid ei tehta

ja kontot tegelikult ei kasutata, on sellise konto avatuna hoidmine krediidiasutuse jaoks (aga ka

kliendi enda jaoks) ebamõistlik.

Mõju sagedus on väga harv. Pensioni investeerimiskonto kasutajaid on vähe ning seda, et

ilmnevad eelnõus nimetatud asjaolud, mis takistavad finantsvara võõrandamist, tuleb omakorda

ette pigem harva. Ei ole teada, et praegu oleks pensioni investeerimiskontode kaudu soetatud

finantsvara puhul selle võõrandamine võimatu põhjusel, et kauplemiskoht on sellega

kauplemise peatanud või lõpetanud või oleks finantsvara teise osapoole või tehingu tegemiseks

vajaliku finantsvahendaja suhtes pankrotimenetlus algatatud, krediidiasutuse suhtes

moratoorium väljakuulutatud või kriisilahendusmenetlus algatatud, kindlustusandjale erirežiim

kehtestatud või muu pädeva haldusorgani või kohtu tagajärgedelt sarnane otsus tehtud.

Ebasoovitavaks mõjuks võib pidada võimalust, et nö tavalisele väärtpaberikontole

ümberregistreeritud väärtpaberist õnnestub investoril kunagi siiski midagi tagasi saada. See

summa oleks muidu isiku II sambasse jäänud ja selle võrra tema pensionivara suurendanud.

Riski, et selline võimalus praktikas tekib, saab aga pidada väikseks.

30

6.4. Päritud II samba vara pärija pensionikontole viimine ja pärast garantiiperioodiga

pensionilepingu kindlustusvõtja surma soodustatud isikule väljamaksmisele kuuluva

summa tema pensionikontole viimine

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi

osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute

tagasivõtmisel saadud raha kohe oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks

laekuma tema kogumispensioni makse. Kehtiva seaduse kohaselt peab pärija raha oma

pensionifondi või oma pensioni investeerimiskontole viimiseks esitama eraldi vahetamise

avalduse. Seda saab ta teha pärast registripidajale avalduse esitamist osakute kandmiseks oma

pensionikontole.

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kohe kanda, kas

pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kogumispensioni makse.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või

pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub

protsess seega sujuvamaks, sest kaob vajadus esitada eraldi veel vahetamise avaldust. Seega

vähendab muudatus mõnevõrra pärijate halduskoormust.

Pensionilepingud ei kuulu pärandvara hulka, kuid garantiiperioodiga pensionilepingu puhul on

pärast garantiiperioodi jooksul aset leidnud kindlustusvõtja surma nimetatud perioodi lõpuni

tegemata jäänud pensionimaksete summas väljamaksele või väljamaksetele õigus selle lepingu

soodustatud isikul. Kui soodustatud isik on ka ise läinud pensionile ja tal on samuti sõlmitud

pensionileping, on tal väljamakse kõrval võimalik valida ka selle summa kandmine oma

pensionilepingusse täiendava kindlustusmaksena.

Eelnõuga antakse ka neile soodustatud isikutele, kel ei ole omal pensionilepingut veel sõlmitud,

õigus soovi korral neile muidu väljamaksmisele kuuluv summa oma pensionifondi või pensioni

investeerimiskontole võtta.

Muudatuste tulemusel saab küll pärija edaspidi päritud pensionivara lihtsamalt oma

pensionifondi või pensioni investeerimiskontole lasta tuua, samuti soodustatud isik talle

mõeldud summa pensionivarasse suunata, kuid olulist mõju pensionivara suuremale kasvule

praktikas ilmselt oodata ei ole. Otsus pärimise korral raha välja võtta, mitte oma II sambasse

tuua, langetatakse eeldatavasti muudel kaalutlustel.

Kavandatud muudatusel on majanduslik mõju pensioniregistri pidajale ja garantiiperioodiga

pensionilepingute soodustatud isikutele, kui nad eelnõuga neile antud võimalust kasutavad. Kui

soodustatud isik valib pärast kindlustusvõtja surma väljamakse asemel raha kandmise oma II

sambasse, toimub lisalaekumine pensionifondi või pensioni investeerimiskontole. Arvestades,

et pensionilepinguid sõlmitakse äärmiselt vähe ning on väga keeruline hinnata, kui paljud

soodustatud isikud seda uut võimalust kasutama hakkaksid, ei ole võimalikku kaasuvat mõju

pensionifondidele ega pensioni investeerimiskontot pakkuvatele krediidiasutustele eraldi

hinnatud.

Sihtrühm 1 – pensioniregistri pidaja AS Pensionikeskus.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatused tingivad arendusvajaduse pensioniregistri pidajale,

mistõttu on neil majanduslik mõju. Eelnõu koostamise ajal on käimas uus pensioniregistri

31

pidaja hange ning muu hulgas on ka vastav arendus ette nähtud pensioniregistri pidaja hanke

skoobis. Vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduse §-le 23 katab pensioniregistri pidaja

oma teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest

võetava tasuga. Hinnakirja kooskõlastab rahandusminister. Pensioniregistri pidaja tegevust ei

finantseerita riigieelarvest.

Mõju sagedus. Ühekordne.

Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole tuvastatud.

Sihtrühm 2 – garantiiperioodiga pensionilepingute soodustatud isikud. 2023. aasta lõpu

seisuga oli garantiiperioodiga pensionilepinguid kokku 3 318 (so 86% kõigist

pensionilepingutest). Sihtrühma kuulumiseks peab lepingu garantiiperiood veel ka kestma.

Garantiiperioodi pikkus lepitakse kokku lepingu sõlmimisel. 2023. aasta lõpu seisuga oli

keskmine garantiiperioodi pikkus 12,7 aastat (lühim ja pikim garantiiperiood 1 ja 23 aastat).

Soodustatud isikute arv ei ole eelnõu koostajatel teada (nimeliselt soodustatud isiku määramise

asemel võib soodustatud isikutena määratleda ka pärijad). Arvestades lepingute arvu, on

sihtrühm igal juhul väga väike.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatus annab soodustatud isikutele lisavõimaluse. Kui soodustatud

isik soovib, võib ta endiselt valida väljamakse või kui ta on ise ka juba pensionil ja sõlminud

omale samuti pensionilepingu, siis lasta vastav summa täiendava kindlustusmaksena oma

pensionilepingusse kanda. Lisaks saavad soodustatud isikud, kes on II sambaga liitunud,

võimaluse võtta neile soodustatud isikuna muidu väljamaksmisele kuuluv summa oma

pensionikontole (st pensionifondi või pensioni investeerimiskontole). Tegemist on

lisavõimalusega, mis on soodustatud isikule soodsa iseloomuga.

Soodustatud isikule tehtav väljamakse on maksustatud tulumaksuga. Kui soodustatud isik valib

väljamakse asemel raha kandmise oma II sambasse, sõltub maksustamine juba sellest, kuidas

ta tulevikus seda raha II sambast välja võtma hakkab. Eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada

jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension on tulumaksuvabad, lühem tähtajaline pension ja

ühekordsed väljamaksed maksustatud tulumaksuga määras 10%. Seega tekib soodustatud isikul

võimalus lükata garantiiperioodiga pensionilepingust kindlustusvõtja surma järel saadava

summa kasutuselevõttu edasi ja seeläbi ka võimalus soodsamateks maksustamiseks. Mõju

suurus konkreetsele soodustatud isikule sõltub summa suurusest, mis tema II sambasse laekuks

ja väljamaksete viisist, mille ta hiljem valib (kas 10% maksumääraga või maksuvaba).

Maksuvabasid väljamakseid kasutatakse praktikas väga vähe, näiteks 2023. aastal valisid

kõigist pensionile jäänutest ühekordsed väljamaksed 92,7%. Keskmine pensionilepingu kuine

väljamakse on umbes 70 eurot, kui garantiiperioodiks oli valitud näiteks 15 aastat ja

kindlustusvõtja sureb 5 aastat enne garantiiperioodi lõppu, oleks soodustatud isikule

väljamaksmisele kuuluv summa 4 200 eurot. Seda juhul, kui soodustatud isikuid on lepingus

üks (praktikas on enamasti rohkem). Võttes selle raha kohe välja, tuleks tulumaksuna tasuda

924 eurot (maksumäär 22% alates 2025). Võttes raha soodustatud isiku II sambasse ja valides

hiljem pensionieas ühekordse väljamakse, läheks tulumaksuks samalt summalt 420 eurot ehk

kasu soodsamast maksustamisest oleks 504 eurot. Praktikas sõltub mõju aga väga paljudest

asjaoludest, sealhulgas lepingusse valitud garantiiperioodi pikkusest (keskmine

garantiiperioodi pikkus oli 2023. aasta lõpu seisuga 12,7 aastat), soodustatud isikute arvust,

selle pensionilepingu alusel makstava pensioni suurusest ja kindlustusvõtja surma hetkest.

Siinkohal tasub tähele panna, et vastavalt Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastatele

elavad Eesti inimesed II samba pensioniikka jõudnuna (sõltub riiklikust vanaduspensioni east,

praegu 60 aastat) veel keskmiselt 21,99 aastat.

32

Kui II sambaga liitunu otsustab sambast lahkuda ja võtab raha välja enne, kui ta jõuab II samba

pensioniikka, peetakse väljamakselt kinni tavapärases määras tulumaks (22% alates 2025).

Muudatuse eesmärgiks on pakkuda garantiiperioodiga pensionilepingute soodustatud isikutele

II samba pärijatega võrdseid võimalusi. Muudatuse majanduslik mõju konkreetsele soodustatud

isikule sõltub tema otsustest (kas valida kindlustusvõtja surma korral väljamakse või lasta see

raha oma II sambasse kanda, viimasel juhul ka, millal ja kuidas II sambast raha välja võtta)

ning eelpool viidatud asjaoludest (garantiiperioodi pikkus, kindlustusvõtja surma hetk,

pensionimakse suurus, soodustatud isikute arv), mistõttu on võimalikud erinevad tulemused.

Mõju sagedus on harv. Pensionilepinguid on väga vähe, mistõttu satuvad ka soodustatud

isikuks kokkuvõttes vähesed inimesed ning üks isik omakorda satub olema soodustatud isikuks

ühes või mõnes pensionilepingus. Kuigi vanemas eas isikute puhul ei ole surm niivõrd

ebatavaline, eeldab eelnõus esitatud võimaluse kasutamine ka seda, et kindlustusvõtja sureb

garantiiperioodi jooksul, mitte ei ela seda üle, mis juhtumite esinemissagedust veelgi vähendab.

Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole tuvastatud.

6.5. Muudatuste mõju halduskoormusele

Päritud II samba vara pärija pensionikontole viimist puudutav muudatus (käsitletud ka punktis

6.4) vähendab mõnevõrra pärijate halduskoormust.

2024. aasta jaanuari seisuga on II samba osakuomanikke umbes 490 000, pensioni

investeerimiskontosid on avatud umbes 8 500. Potentsiaalselt on mõjutatud ka II sambaga

tulevikus liituvad inimesed.

Joonisel 3 on näha inimeste arvud, kes on perioodil 2007–2022 pärinud II samba vara (vasak

skaala) ja esitanud selle kohta pensioniregistri pidajale avalduse. Valdavalt kasutatakse

pärimisel raha väljavõtmise võimalust. Viimastel aastatel on nende inimeste hulk mõnevõrra

siiski kasvanud, kes on otsustanud päritud II samba vara oma II sambasse võtta.

Joonis 3. „II samba pärimised“

Allikas: Rahandusministeerium, Pensionikeskus

Kokku on perioodil 2007–2022 olnud II sambas 17 786 pärimist. Avalduse, et võtta päritud II

samba raha oma II sambasse, on teinud neist vaid 1 888 inimest ehk 10,6%. Aastatel 2021 ja

2022 oli see protsent 18,7 ja 17,7.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või

pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub

protsess sujuvamaks, sest kaob vajadus esitada eraldi veel vahetamise avaldust.

Pärija jaoks, kes soovibki just päritud pensionifondi osakuid oma pensionikontole, ei muutu

33

midagi. Samuti ei muutu midagi nende pärijate vaatest, kes otsustavad päritud II samba vara

rahas välja võtta.

Arvestades puudutatud isikute arvu, on muudatuse mõju praegu siiski suhteliselt väike.

6.6. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele

Andmekaitsemääruse GDPR artikli 35 kohaselt tuleb koostada andmekaitse mõjuhinnang, kui

andmetöötluse tulemusel võib tõenäoliselt tekkida suur oht isikute õigustele ja vabadustele.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ega

eesmärke. Asjaolu, et II samba vara pärimisel lubab eelnõu pensioniregistri pidajale esitataval

avaldusel kohe märkida, et pärija soovib raha kohe oma pensionifondi või pensioni

investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema enda kogumispensioni maksed, viia lasta ei kätke

täiendavat ohtu isikute õigustele ja vabadustele. Kehtiva seaduse kohaselt oleks sama

tulemuseni jõutud eraldi pärast veel vahetamise avalduse esitamisega. Rakendatavad

privaatsuspõhimõtted ja isikuandmete töötlemise reeglid on kättesaadavad pensioniregistri

pidaja veebilehelt2.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi ega kohalike omavalitsuste tuludele ja kuludele.

Erandiks on muudatus, mis võrdsustab garantiiperioodiga pensionilepingute soodustatud

isikute võimalusi II samba pärijate võimalustega ja lubab soodustatud isikul võtta talle pärast

pensionilepingu kindlustusvõtja surma väljamaksmisele kuuluva summa oma II sambasse. Kui

soodustatud isikul endal on ka pensionileping sõlmitud, siis on tal kehtiva seaduse kohaselt ka

juba võimalik valida summa kandmine oma pensionilepingusse. Väljamakse soodustatud

isikule on maksustatud tulumaksuga (22% alates 2025), kui raha võetakse aga II sambasse,

sõltub selle maksustamine hiljem valitud II samba väljamaksete viisist. Enne pensioniiga

sambast lahkumisel tuleb tasuda ikka tavapärases määras tulumaksu, kuid pensionieas on II

samba väljamaksed maksustatud soodsamalt – eluaegne pension ja vähemalt keskmiselt elada

jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension on tulumaksuvabad, lühemalt tähtajaliselt

pensionilt ja ühekordsetelt väljamaksetelt on tulumaks 10%.

Seega võib kavandatud muudatus avaldada mõningast mõju riigi tuludele (vähendada

tarbimismaksude ja tulumaksu laekumist). Mõju suurus sõltub väga mitmest asjaolust

(garantiiperioodiga pensionilepingute arv, garantiiperioodide pikkused, kindlustusvõtja surma

hetk (enne või pärast garantiiperioodi lõppu), pensionlepingu pensionimaksete suurus) ja

soodustatud isikute käitumisest (kas võtta raha oma II sambasse või saada väljamakse).

2023. aasta lõpu seisuga oli garantiiperioodiga pensionilepinguid 3 318 ja pensionilepingu

keskmine pensionimakse umbes 70 eurot kuus. Soodustatud isikul tekib õigus väljamaksele ja

eelnõu kohaselt ka võimalus valida raha kandmise oma II sambasse, kui garantiiperioodiga

pensionilepingu kindlustusvõtja sureb enne lepingus määratud garantiiperioodi lõppu (2023.

aasta lõpu seisuga oli keskmine lepingus määratud garantiiperioodi pikkus 12,7 aastat vs 21,99

aastat, mis on Statistikaameti andmetel Eesti meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastateks

vanuses 60 ehk II samba pensionieas). Kas tuua päritud pensionivara oma II sambasse või võtta

see rahas välja, on valida ka pensionifondi osakute pärijatel. Näiteks 2022. aastal võeti päritud

pensionifondi osakud oma II sambasse vaid 17,7%-l pärimisjuhtudest.

2 https://www.pensionikeskus.ee/meist/isikuandmete-tootlemine/

34

Kõike eelnevat arvestades on võimalik mõju maksulaekumisele väike (hinnanguliselt kuni -60-

70 tuhat eurot tulumaksule ja tarbimismaksudele kokku) ja sõltub inimeste käitumisest.

Kui raha võetakse välja hiljem pensionieas ja kasutades praegu enim levinud varianti ehk

ühekordseid väljamakseid, toimuks siis vastavalt ka täiendav tulumaksu laekumine

(maksumäär on sel juhul 10%). Samuti võib mõnevõrra suureneda siis tarbimine ja omakorda

sellest tingitud maksulaekumine. Hilisemat laekumist suurendav mõju on samuti väike.

8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust

muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Et valdavalt on tegemist tehnilisemat laadi

muudatustega, mis suuri ümberkorraldusi ei eelda, annab jõustumine üldises korras piisava aja

vajalikeks eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. Eelnõu § 1 punktid 6 ja 8–22, mis puudutavad

II samba vara pärimist, sh II samba pensionilepingute soodustatud isikute võimalusi pärast

kindlustusvõtja surma, on kavandatud jõustuma hiljem – 1. juunil 2025. Kõnealuste muudatuste

hilisem jõustamine võimaldab pensioniregistri pidajal teha vajalikud arendustööd.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale

ning selle suhtes küsiti arvamust AS-lt Pensionikeskus, Eesti Pangaliidult, FinanceEstonialt ja

Eesti Kindlustusseltside Liidult. Esitatud märkustega arvestamise kohta leiab ülevaate

seletuskirja lisas olevast märkuste tabelist.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Kogumispensionide seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud justiitsminister

Esitame kooskõlastamiseks kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu, mis on koos seletuskirja ja märkuste tabeliga kättesaadav õigusaktide eelnõude

elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

/Lisad:

1. KoPS_IFS_jt seaduste muutmine_EN_II

2. KoPS_IFS_jt seaduste muutmine_SK_II

3. Seletuskirja lisa_markuste tabel

Kertu Fedotov 5885 1393

[email protected]

Meie 23.05.2024 nr 1.1-10.1/526-5

Kogumispensionide seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa

MÄRKUSTE TABEL

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatu/

Mitte

arvestatud/

Teadmiseks

võetud

Rahandusministeeriumi seisukoht

JUSTIITSMINISTEERIUM

1. Eelnõu §-ga 2 muudetakse

investeerimisfondide seadust (IFS), §-ga 3

kindlustustegevuse seadust (KindlTS), §-ga

4 krediidiasutuste seadust (KAS) ning §-ga

6 väärtpaberituru seadust (VPTS). Nagu

oleme ka varasemalt väljendanud, ei toeta

Justiitsministeerium eraldi aegumise

paragrahvi nagu see on

investeerimisfondide seaduse § 5132,

kindlustustegevuse seaduse § 2634,

krediidiasutuste seaduse §-s 13424 ja VPTS

§-s 2622. Aegumise erand tuleb sätestada

menetluse paragrahvis. Sel juhul on see

kooskõlas teistes, juba varasemalt ehk enne

2023.a. sätestatud, eriseadustes ettenähtud

regulatsiooniga, nt riigihangete seaduse §

216 lõikega 2 (alates 2017. a),

maksukorralduse seaduse §-ga 162 (alates

2015. a), konkurentsiseaduse §-ga 739

(alates 2015. a). Kuivõrd eelnõuga tehakse

muudatused viidatud seadustes, palume

teha vastavad muudatused ka aegumise

sätetes, kavandades need menetluse

paragrahvi.

Arvestatud IFS ja KindlTS vastavad muudatused on

lisatud eelnõusse.

KAS ja VpTS muudatused on juba

Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõus, mis

on Riigikogus menetluses.

2. Eelnõu §-ga 6 muudetakse VPTS § 23788

lõigetes 1 ja 2 väärteo eest kohaldatavat

rahatrahvi määra. Tõstatame küsimuse, kas

§ 23788 ei tule lisada ka VPTS § 2621

(juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi

käive) lõigetes 2 või 3 sätestatud loetelusse,

mis sätestavad, kuidas juriidilise isiku

konsolideeritud käivet arvestatakse. Kui

seda ei tule teha, siis palume selgitada, miks

ei pea viidatud § 23788 lisama § 2621 lõigete

2 või 3 loetelusse, vaid konsolideeritud

käibe arvestamisel tuleb lähtuda VPTS §

2621 lõikest 1. Samuti palume selgitada,

miks VPTS vastutuse sätetes, sh ka

muudetavas §-s 23788 kasutatakse sõnastust

Selgitatud PEPPi kontekstis peetakse rahatrahvi

määra mõjutava käibe all silmas VPTS §

2621 lõikes 1 sätestatud käivet. Seda

tuginedes määruse (EL) 2019/1238

(PEPPi määrus) artikkel 67 punktile (3) e):

„e) juriidilise isiku puhul võib punktis d

osutatud maksimaalne haldustrahv olla

kuni 10 % aastasest kogukäibele vastavalt

viimasele raamatupidamisaruandele, mille

juht-, järelevalve- või haldusorgan on

kinnitanud; kui juriidiline isik on

emaettevõtja või selle emaettevõtja

tütarettevõtja, kes peab koostama

konsolideeritud finantsaruandeid

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2

„konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käive“, aga § 2621 kasutab sõnastust

„konsolideerimisgrupi käive“, ilma sõnata

„konsolideeritud“. Lisaks juhime

tähelepanu, et kui VPTS § 2621 teksti

võrrelda nt IFS §-ga 5131 , KindlTS §-ga

2633 , KAS §-ga 13423, makseasutuste ja e-

raha asutuste seaduse §-ga 1162 , rahapesu

ja terrorismi tõkestamise seaduse §-ga 962 ,

väärtpaberite registri pidamise seaduse §-

ga 468 jt, nähtub, et terminikasutus ei ole

ühtne – kord tuleb lähtuda nt aastasest

kogukäibest, siis aastasest netokäibest,

konsolideeritud raamatupidamise

aruandest, konsolideeritud aruandest,

konsolideeritud aastaaruandest, seejärel

aga konsolideeritud finantsaruannetest jne.

Võimalus rahatrahvi kohaldamisele näha

ette erinevaid aluseid ja määrasid tekkis

Eesti õigusesse 01.11.23 jõustunud

karistusseadustiku muudatusega. Oleme

arvamusel, et vähemalt sarnastes

valdkondades (nagu finantssektor) peaksid

arvutamise alused olema võimalikult

ühesugused. Mida rohkem eriseadustes

erinevaid rahatrahvi arvestamise võimalusi

ette nähakse, suureneb võimalus, et tekib ja

süveneb segadus nii menetlusaluste isikute

kui ka rakendajate hulgas. On oluline, et

sellele pööratakse tähelepanu ka Euroopa

Liidu tasemel uusi algatusi ja regulatsioone

läbi rääkides. Palume analüüsida ja

selgitada, miks on erinevates seadustes

juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi

käibe arvutamine sätestatud erinevalt ning

võimalusel sõnastused ühtlustada.

direktiiviga 2013/34/EL, siis on

asjakohane aastane kogukäive asjakohaste

raamatupidamise õigusnormide kohaselt

aastane kogukäive või vastav tululiik

vastavalt viimasele konsolideeritud

raamatupidamisaruandele, mille on heaks

kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja

juht-, järelevalve- või haldusorgan;“.

Mööname, et erinevates finantssektori

õigusaktides on sarnased väärteokaristuste

normid tõesti mõnevõrra erinevas

sõnastuses. Normide sõnastamisel on

püütud võimalikult täpselt üle võtta

vastavaid EL õigusakte, mis omakorda on

tihtilugu pisut erinevalt sõnastatud.

Küsimus, kas ja kuivõrd annaks

siseriiklikes õigusaktides sarnaste normide

sõnastusi ühtlustada, vajab põhjalikumat

analüüsimist, mida saaks teha eraldiseisva

töövoona.

Võtame arvesse märkuse osa, mis

puudutab EL tasemel uute algatuste ja

regulatsioonide läbirääkimisi.

3. Eelnõuga tõstetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2019/1238

üleeuroopalise personaalse pensionitoote

kohta (PEPP määrus) kehtestatud nõuete

rikkumise tagajärjeks olevad

väärteokaristuste trahvimäärad samale

tasemele, nagu seda tehti muude

finantssekori väärteokaristuste puhul

finantssektori väärteokaristuste reformi

käigus (audiitortegevuse seaduse,

finantskriisi ennetamise ja lahendamise

seaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduses (111SE), mis jõustus 2023. aasta

1. novembril). Füüsilise isiku puhul tõuseb

rahatrahv 300 trahviühikult 5 000 000

Selgitatud VPTS §-des 23746–23748 kehtestatud

väärteokaristuste puhul ei ole nende

aluseks olevates EL aktides maksimaalseid

määrasid kehtestud. Sel põhjusel jäid

nimetatud normides sätestatud piirmäärad

finantssektori väärteokaristuste reformi

käigus tõstmata. Tulevikus, kui toimub

finantssektori väärteokaristuste sõnastuste

laiem ülevaatamine ja võimalusel

ühtlustamine, vaatame üle ja vajadusel

ajakohastame ka kõnealuste VPTS

normide piirmäärad (vt ka vastust

märkusele nr 2).

3

eurole või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud

kahjule vastavale summale. Juriidilise isiku

puhul tõuseb trahv 400 000 eurolt 5 000 000

eurole või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud

kahjule vastavale summale või kuni

kümnele protsendile juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest. 01.11.2023 jõustunud

seaduseelnõu 111SE seletuskirja

sisukokkuvõttes (lk 1) märgitakse mh, et

eelnõu eesmärk on muudatuste või

täienduste abil viia seadusandlik olukord

vastavusse Euroopa Liidu (EL) õigusest

tulenevate nõuetega ning võimaldada

Eestis kohaldada EL õigusaktides

sätestatud ülemmääradega rahalisi

sanktsioone. Eelnõuga muudetakse PEPP

määruses kehtestatud nõuete rikkumise

tagajärjeks olevad väärteokaristuste

trahvimäärasid, mida seaduseelnõuga

111SE ei tehtud. VPTS-is on aga veel

karistusnorme, mille määrad on endisel

tasemel (nt 23746–23748). Palume

täpsustada, kas ja millal on kavas muuta

karistusmäärasid seni muutmata sätetes.

4. Kogumispensionite seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamisel juhtisime

tähelepanu sellele, et vastutuse sätete puhul

on tegemist väga avara sisuga normidega,

mis hõlmavad ca 35 nõude rikkumist.

Palusime hinnata, kas kõigi nende nõuete

rikkumised on ühesuguse raskusega või on

võimalik eristada nõudeid, mis on

olulisemad, mis vähem olulised ning

vastavalt sellele koostada eraldi vastutuse

sätted, milles on erinevad karistusmäärad.

Praegu on kõik ca 35 nõude rikkumised

sama raskusastmega ning kõigile on ette

nähtud sarnane maksimaalne karistus.

Kooskõlastustabelis on sellele märkusele

vastatud järgmiselt: „Tulenevalt sellest, et

Eesti karistusõiguses on maksimaalsed

karistusmäärad finantssektori spetsiifikat

arvestades liialt madalad, ei ole eelnõus

praegu ka mindud võimalike rikkumiste

koosseisude diferentseerimise teed.

Maksimaalne karistusmäär juriidilisele

isikule 400 000 eurot on niigi väga madal

Selgitatud Vaatasime PEPPi määruses ettenähtud

rikkumiste koosseisud üle, kuid jõudsime

järeldusele, et PEPPi määrus ei võimalda

kõnealuste rikkumiste puhul madalamaid

karistusmäärasid kehtestada. Vastavalt

PEPPi määruse artikkel 67 punktidele 3 d)

ja f) peavad kõigi koosseisude puhul olema

kehtestatud maksimaalsete

karistusmääradena 700 000 eurot

füüsilisele isikule ja 5 miljonit eurot

juriidilisele isikule (arvestades lisaks ka

punktides e) ja g) toodud täiendusi).

Konkreetsete juhtumite puhul karistuste

määramisel tuleb Finantsinspektsioonil

lähtuda PEPPi määruse artiklist 68, mis

muu hulgas näeb ette karistuse määramisel

ka rikkumise olulisuse, raskuse ja

kestusega arvestamise. Eelnõu seletuskirja

on vastavalt täiendatud.

4

(võrdluseks, et sunniraha maksimummäär

on 5 000 000 eurot). Pärast seda, kui

finantssektori karistusmäärasid on võimalik

tõsta, saab üle vaadata ka PEPPi määruses

ettenähtud rikkumiste koosseisud ja

vajadusel neid vastavalt raskusastmele

diferentseerida.“ Karistusmäärade tõstmine

on nüüdseks tehtud võimalikuks ning

vastavad muudatused on eelnõusse ka

kavandatud. Praegu on karistusnormis

jätkuvalt ligi 35 nõude rikkumine koos ning

seletuskirjas puuduvad täiendavad

selgitused selle kohta. Kas eelnõu

koostamisel on üle vaadatud PEPPi

määruses ettenähtud koosseisud? Kui, siis

millisele tulemusele jõuti? Kui ei, palume

PEPPi määruses ettenähtud rikkumiste

koosseisud vaadata üle ning kavandada

diferentseeritud koosseisud vastavalt

rikkumise raskusastmele.

5. Normitehnilised ja keelemärkused:

Palume arvestada käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud märkustega ning märkustega eelnõu

mõju kohta.

Arvestatud

FINANTSINSPEKTSIOON

6. 1. Eelnõu § 2 punktid 7 ja 8

Finantsinspektsioon edastab käesolevaga

oma arvamuse seoses investeerimisfondide

seaduse (edaspidi IFS) muudatusega,

millega lubatakse investeerida kuni 10%

IFS-s mitte sätestatud instrumentidesse.

Eelnõu § 2 kohaselt: 7) paragrahvi 121

lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises

sõnastuses: „5) muudesse fondi tingimustes

või prospektis nimetatud

instrumentidesse.“; 8) paragrahvi 121

täiendatakse lõikega 2³ järgmises

sõnastuses: „(2³) Käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktis 5 nimetatud

instrumentidesse, mida ei ole nimetatud

sama lõike punktides 1–4, lõikes 2¹ ega

käesoleva seaduse §-s 103, võib

investeerida kuni kümme protsenti

pensionifondi vara väärtusest.“; Eelnõu

seletuskirja punktis 2.1.5. (lk 7) on

märgitud, et: „Muudatus toob suurema

paindlikkuse varaklassidesse, kuhu

pensionifondid investeerida võivad ja

Arvestatud Muudatus on eelnõust välja jäetud ja

võetud täiendavalt analüüsida.

5

annab võimaluse praktikas kiiremateks

muudatusteks pensionifondide

investeeringutes“. Finantsinspektsioon

märgib, et Eelnõu seletuskirjast ei selgu,

mis põhjusel on peetud vajalikuks suurema

paindlikkuse lisamist pensionifondide

investeerimispiirangutesse kavandataval

viisil ja ulatuses. Kehtiva seaduse kohaselt

on pensionifondidel lubatud investeerida

enamikesse peamistesse varaklassidesse, sh

kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, mille

alusvaraks on väärismetall või toore või

mille hind sõltub väärismetallist või

toormest. Seega on Finantsinspektsiooni

hinnangul juba praegu lubatud

investeeringute valik lai, selles on erineva

riskiprofiili ja likviidsustasemega

instrumente, mis annab fondivalitsejale

võimaluse kohandada fondi portfelli

vastavalt investeerimisstrateegiale ja turul

toimuvatele muutustele. Eelnõu

seletuskirjast ei nähtu potentsiaalsete

riskide analüüsi. Nimetatud on üksnes

ebasoovitavat mõju seoses võimaliku

negatiivse tootlusega. Seejuures ei ole välja

toodud nt võimalikku olukorda, kus 10%

pensionifondi varast on investeeritud ühte

instrumenti ning see kaotab kogu oma

väärtuse. Sellisel juhul on kadunud 10%

portfelli väärtusest, mis ei pruugi olla

kohustusliku pensionifondi osakuomaniku

jaoks aktsepteeritav olukord. Praktikas on

esinenud juhtumeid, mille puhul ka

kehtivate investeerimispiirangutega

kooskõlas tehtud investeeringute puhul, on

pensionifondi valitsejatel tulnud

kohustuslike pensionifondide portfellides

riskantsemaid investeeringuid oluliselt alla

või koguni nulli hinnata, kuna nendega

seotud riskid on realiseerunud.

Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks

vähemalt Eelnõu seletuskirjas nimetada

potentsiaalseid varaklasse ja/või

instrumentide liike, millesse on muudatuse

tulemusena lubatud kohustusliku

pensionifondi vara investeerida.

Finantsinspektsiooni hinnangul ei võimalda

varaklasside nimetamata jätmine

Finantsinspektsioonil piisavalt täpselt

hinnata ja mõõta muudatusega seotud riske,

10% piirangu sobivust ning investorite

täiendava kaitse vajadust. Praeguses

6

sõnastuses lubab Eelnõu fondivalitsejatel

mh investeerida krüptovaluutadesse,

tokenitesse, NFT-desse ja teistesse

krüptovaradesse, mille sobivus

kohustuslike pensionifondide portfellidesse

vajab Finantsinspektsiooni hinnangul

põhjalikku analüüsi ja arutelu. Kokkuvõttes

ei ole kõnealust muudatust

Finantsinspektsiooni hinnangul piisavalt

analüüsitud ja põhjendatud, et seda sellisel

kujul IFS-i lisada. Finantsinspektsioon on

seisukohal, et taoline muudatus vajab

arutelu laiemas ringis koos

pensionifondivalitsejatega.

7. 2. Täiendav ettepanek IFS-i muutmiseks

Finantsinspektsioon on 08.05.2023

edastanud Rahandusministeeriumile

ettepaneku Finantsinspektsiooni seaduse §

2 lg 2 nimetatud eriseadustes kohapealse

kontrolli regulatsiooni muutmiseks.

Praktika on näidanud, et kohapealse

kontrolli regulatsioon vajab uuendamist

osas, mis puudutab kohapealse kontrolli

menetluse lõppakti. Käesoleval ajal ei oma

kohapealse kontrolli lõplik akt regulatiivset

toimet, vaid fikseerib kohapealses

kontrollis tuvastatu. Kui

Finantsinspektsioon soovib puuduste

kõrvaldamise subjektile kohustuslikuks

teha kindla tähtaja jooksul ning rakendada

ka sunnivahendit, siis peab ta tegema

selleks eraldi haldusakti – ettekirjutuse.

Eeltoodu muudab kohapealse kontrolli

menetluse lõpu venivaks ja ebaefektiivseks.

Seetõttu soovime eriseadustes, sh ka IFS-is

sätestatud kohapealse kontrolli sätteid

muuta selliselt, et Finantsinspektsioonil

oleks võimalik kohapealse kontrolli lõplik

akt vajadusel võrdsustada ettekirjutusega

järgides selleks ka haldusmenetluse

seaduses sätestatud nõudeid.

Mitte

arvestatud

Ettepanek on mõistetav, kuid plaanime

käsitleda seda antud eelnõust eraldiseisvalt

(eeldab läbivalt finantssektori õigusaktide

muutmist).

PENSIONIKESKUS

8. Eelnõu § 1 punktide 5-15 osas teeme

ettepaneku kaaluda pärimise protsesside

lihtsustamist ning võimaldada pärijal teha

valik, kas kanda päritud osakud oma

aktiivsesse valikusse, kanda osakud oma

kontole või võtta rahas välja ning teha see

valik kõigi päranduseks saadud osakute

Mitte

arvestatud

Mõistame muret tehnilise keerukuse üle,

kuid peame II samba puhul siiski oluliselt,

et võimalikult palju sambasse kogutud

rahast sambas püsiks ja pensionide

maksmiseks kasutusse läheks. II samba

vara pärimisel on alati olnud pärija valik,

kas võtta see kogu ulatuses või osaliselt

enda II sambasse või kogu ulatuses või

7

osas ühtselt. Kui see tundub pärija

valikuvõimaluste liigse piiramisena, siis

võib alternatiivina kaaluda teha see valik

iga päranduseks saadud fondi osakute osas

eraldi, kuid kõigi ühe fondi osakute osas

ühtselt.

Kehtivas seaduses ja ka uues eelnõus

sätestatud variant, kus pärijal on võimalus

iga päranduseks saadud fondi osakute puhul

otsustada, missugune osa neist osakutest

kuulub rahas väljamaksmisele, pärija

pensionikontole kandmisele ning eelnõuga

lisandunud variandina ka vahetamisele, on

Pensionikeskuse hinnangul liigselt segadust

tekitav, muudab süsteemi arenduse

keerukamaks ning on protsessina keeruline

hallata, samas kui praktikas seda võimaluste

paljusust pärijad tegelikult ei kasuta.

Reeglina soovivad pärijad päranduseks

saadud osakud kõik kas rahas välja võtta või

kõik osakud pensionikontole kanda ning ei

kasuta võimalust kanda osa päranduseks

saadud fondi osakuid oma kontole ja teine

osa rahas välja võtta. Edaspidi lisanduks siis

veel valikusse kolmas võimalus, millega

valikuvariantide hulk veelgi suureneb ning

pärija jaoks muutub pilt veel kirjumaks,

tegelikku kasu see samas kellelegi ei anna.

osaliselt rahaks teha. Olukord, kus

pärimisel tehakse rahaks vaid osa päritud

II samba varast ja osa võetakse pärija II

sambasse, on olemuslikult eelistatum

sellest, kui rahas võetakse välja kogu

päritud II samba vara. Mööname, et

ettepanekuga arvestamisel ei oleks surve

kogu päritud II samba vara rahas välja

võtta sedavõrd suur, kui pärandvara hulgas

on mitme kohustusliku pensionifondi

osakud ja/või pensioni

investeerimiskontol olev raha või selle

kaudu soetatud finantsvara, kuivõrd sel

juhul oleks tõesti võimalik otsust

langetada fondi / pensioni

investeerimiskonto põhiselt (ühe fondi

osakud pärija pensionikontole ja teise

fondi osakud kõik rahaks). Kui päritakse

aga ainult ühe pensionifondi osakuid, ei

oleks osaline raha väljavõtmine enam

võimalik. Seepärast ei pea me võimalikuks

tehtud ettepanekut arvestada.

9. Selleks, et tagada piisav aeg muudatuste

arendamiseks ja rakendamiseks, teeme

ettepaneku eelnõu § 1 punktid 5-15 jõustada

1. juunist 2025.

Arvestatud Eelnõu jõustumise sätet on muudetud.

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT

10. Kohustusliku kogumispensioni

väljamaksefaasis peaks võrdsemalt

kohtlema erinevaid teenusepakkujaid,

võimaldades pärijatel pensionilepingu

garantiiperioodi väljamaksed

tagastusväärtusena tulumaksuvabalt üle viia

teise pensionilepingusse või pensionifondi.

Kõnealune muudatus suurendaks

konkurentsi väljamaksete turul ja

soodustaks sellisel viisil oluliselt tulevasi

pensionäre. Täna on protsess keerukas ja

pärija peab kandma pensionilepingu

tagastusväärtuse iseenda

pensionilepingusse, mille üheks osaks on ka

tagastusväärtuse tulumaksuga

maksustamine. Leiame, et garantiiperioodil

Arvestatud /

selgitatud

Kui soodustatud isikul endal on

pensionileping olemas, on tal juba kehtiva

seaduse kohaselt võimalik surma tõttu

lõppenud pensionilepingu garantiiperioodi

lõpuni tegemata jäänud väljamaksetele

vastav summa oma pensionilepingusse

kanda lasta. Vt KoPS § 521 lõiget 6.

Sellisel juhul kantakse raha ühest

pensionilepingust teise ja väljamakset

soodustatud isikule ei toimu, mistõttu ei

tule sel hetkel ka tulumaksu maksta. Edasi

sõltub juba soodustatud isiku enda

pensionilepingust, kas tema väljamaksed

on tulumaksuvabad või maksustatud

tulumaksuga 10% määras.

Eelnõusse on lisatud muudatused, mis

võimaldavad soodustatud isikul surma

tõttu lõppenud garantiiperioodiga

8

pensionilepingute pärijatel peaks olema

võrdsed võimalused pensionifondide

pärijatega.

pensionilepingust saadava summa eest

soetada kohustusliku pensionifondi

osakuid või see pensioni

investeerimiskontole kanda lasta.

11. Tööandjate kaasamiseks pensionisüsteemi,

peaks täiendava kogumispensioni

kogumisele rakendama erisoodustuse

tulumaksuvabastust (lisades sätte

Tulumaksuseaduse § 48 lg 55 ) tingimusel,

et kogumispensioni lepingu sõlmib

tööandja vastavalt enda otsusele ning

lisatingimusel, et vabatahtliku

kogumispensioni väljamakse ei ole

võimalik enne 5 aasta möödumist alates

liitumisest või kuni töötaja pensioniea

saabumiseni. Meile teadaolevalt on täna

arutusel tööandjapensioni kontseptsioon ja

hetkel käib võimaluste analüüs selle

pensioniliigi ellu rakendamiseks Eestis. Kui

soovitakse kaasata tööandjaid

pensionisüsteemi panustamisse, saab seda

tulemuslikult ja lihtsamalt ellu rakendada

eeltoodud tingimusi pensioni- ja

maksuregulatsioonis sätestades. Selline

muudatus võib osutuda sama populaarseks

kui tööandja ravikindlustus, mille

populaarsuse kasvu sellises mahus keegi

prognoosida ei osanud.

Mitte

arvestatud

Ettepanek ei ole seotud antud eelnõuga.

Tööandjapensioni lahendusi analüüsitakse

eraldiseisvalt ning sealjuures saab kaaluda

ka esitatud ettepanekut.

12. Punktis 2 tehtud ettepaneku juures võiks

kaaluda ka erisoodustusmaksu vaba summa

(400 eurot aastas) suurendamist ja

regulatsioonis sätestada ka selle summa

automaatne elukallidusega kohandamine.

Kui näiteks võrrelda ostujõu muutust

erisoodustuse maksuvabastuse käivitamisel

1. jaanuarist 2018 seisuga 31.12. 2023,

oleks vastav summa Statistikaameti

andmeil 400 euro asemel 556 eurot (vt.

https://www.stat.ee/et/ostujou-kalkulaator).

Ca 600 euro maksuvabastuse summa vastab

50 eurole kuus ning on üle 2% hetke

keskmisest brutokuupalgast ja sarnases

mahus inimese oma osalusega teise samba

sissemaksetes.

Mitte

arvestatud

Ettepanek ei ole seotud antud eelnõuga. Vt

ka selgitust ettepanekule 11.

EESTI PANGALIIT

13. Pangaliidul ei ole eelnõu sõnastuse osas

muudatusettepanekuid, kuid tooksime

välja, et meie hinnangul oleks vajalik lisada

kogumispensioni seadusesse (KoPS) juurde

Arvestatud

osaliselt

Pakutud uues sõnastuses KoPS § 526 lõike

6 esimene lause jääks meie hinnangul liiga

lai ja ei annaks õigusselgust (pole võimalik

aru saada, millisel juhul vastavad sätted

rakenduvad). Õigusselguse huvides

9

võimalus kanda võõrandamiskõlbmatu vara

pensioni investeerimiskontolt ära ning

võimaldada seejärel pensioni

investeerimiskonto sulgeda. Eeltoodust

tulenevalt teeme eelnõule järgnevad

täiendusettepanekud:

a) Muuta KoPS § 526 lõiget 6 ja sõnastada

see järgnevalt: „Käesoleva paragrahvi

lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata

pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud

finantsvara suhtes, mille võõrandamine või

millest tuleneva väärtuse muul viisil

realiseerimine ei ole pensioni

investeerimiskonto lepingu pooltest

mittesõltuvatel asjaoludel võimalik.

Võõrandamist või väärtuse realiseerimist

takistavate põhjuste äralangemise järel

pensioni investeerimiskontole laekuva raha

suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 7 sätestatut.“

b) Täiendada KoPS §-i 526 lõikega 8 ja

sõnastada see järgnevalt: „Pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutusel

on õigus kanda lõikes 6 nimetatud

tingimustele vastav finantsvara isiku muule

väärtpaberikontole ning pensioni

investeerimiskonto seejärel sulgeda.“

Selgitus KoPS § 526 lõike 6

muudatusettepaneku juurde: Finantsvara,

eriti väärtpaberi mittelikviidseks

muutumise põhjused võivad olla väga

erinevad, mistõttu näidisloetelu seadusesse

toomine viisil, kus viidatakse

mittelikviidsuse kaasa toonud otsuse teinud

või sündmuse põhjustanud isikule, ei pruugi

katta konkreetset olukorda. Nn võimalik, et

ühes konkreetses sündmuses osaleb mitu

isikut – nt emitent (nt krediidiasutus) annab

sisse pankrotiavalduse, kohus kuulutab

välja pankroti, finantsjärelevalve tühistab

tegevusloa ja reguleeritud turg lõpetab

kauplemise emitendi aktsiate ja

võlakirjadega. Emitendi poolt lähtuvateks

sündmusteks, milles sageli osaleb ka kohus,

võib olla erinevate maksejõutus- või

reorganiseerimismenetluse (saneerimine,

USA Chapter 11 pankrot jms) algatamine

või väljakuulutamine. Reguleeritud turg

võib peatada kauplemise või selle jäädavalt

lõpetada, kui emitent ei täida (korduvalt)

eelistame konkreetsete aluste kehtestamist

seaduses.

Eelnõud on täiendatud KoPS § 526 lõike 6

esimese lause muutmise ning KoPS § 171

uue lõikega. Sellega laienevad kaasused,

mil sambast lahkumisel pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud kogu

finantsvara võõrandamise nõuet (KoPS §

526 lg 5) ei kohaldata. Muu hulgas oleksid

hõlmatud ka kauplemise peatamine või

lõpetamine kauplemiskoha poolt ja

tehingu tegemiseks vajaliku

finantsvahendaja suhtes

pankrotimenetluse algatamine või muu

pädeva haldusorgani või kohtu

tagajärgedelt sarnane otsus, mille

tulemusel ei ole finantsvara võõrandamine

õigusaktide kohaselt võimalik.

Lisaks lubab KoPS § 171 lõige 21 pensioni

investeerimiskonto sulgemiseks selle

konto kaudu soetatud väärtpaberid ümber

registreerida isiku teisele

väärtpaberikontole samas

krediidiasutuses, kui nendega kauplemine

on kauplemiskoha poolt lõpetatud või

KoPS § 526 lõikes 6 sätestatud menetluse

või režiimi lõppemise järel ei ole nende

võõrandamine endiselt võimalik.

10

vastava turu reegleid või

läbipaistvusnõudeid, samuti võib emitent

ise vabatahtlikult oma kaubeldavate

väärtpaberite osas taotleda noteerimise

lõpetamist. Finantsjärelevalveasutus saab

eelkõige tühistada tegevusloa. Kohus või

muu vaidluste lahendamise organ võib

otsustada emitendi väärtpaberitega

kauplemise peatamise mõne tsiviil- või

kriminaalvaidluse kontekstis. Samuti võib

finantsvara muutuda ebalikviidseks, kui

juhtub mõni eelnimetatud sündmus mõned

vahendajaga ahelas (alates väärtpaberite

keskdepositooriumist kuni lõpp-

teenusepakkujani), mille kaudu konkreetne

investor oma finantsvara hoiab või sellega

kaupleb, isegi kui tema enda

teenusepakkujal on jätkuvalt võimalik

eelnimetatud teenuseid osutada. Seega

teeme ettepaneku viidata takistavatele

asjaoludele selliselt, et need oleks

defineeritud kui pensioni

investeerimiskonto lepingu pooltest

mittesõltuvate asjaoludena.

LHV VARAHALDUS

14. 1) Investeerimisfondide seaduse

(edaspidi IFS) § 123 sõnastus

IFS §-de 103 ning 123 mõtte täpsustamine

on tervitatav areng. IFS § 123 sõnastuse

osas on LHV-l täiendavalt ettepanek ka

toormete puhul lähtuda sarnasest

lahendusest nagu on eurofondide puhul

kasutusel väärismetallidesse investeerimise

reguleerimiseks, s.t piirata

investeerimispiiranguga üksnes toormeid

esindavad sertifikaadid ja

tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on

toore. Piirangu alt võiks välja jätta muud

instrumendid, mille seos toormega on

kaudsem.

Hetkel eelnõus kasutatud sõnastuse puhul

on küll üheselt selge, et kullakaevandaja

aktsiad IFS § 123 sätestatud piirangu alla ei

lähe, kuna kuld on väärismetall. Samas

näiteks vasekaevandaja aktsiate osas

Arvestatud Eelnõud on vastavalt täiendatud.

11

jätkuvalt selgus puuduks, kuna vase näol on

tegemist toormega. Kullakaevandaja ning

vasekaevandaja erinev kohtlemine ei ole

ilmselt aga eesmärk.

Sätte sõnastuse täiendav muutmine

suurendab selgust. Muul juhul tuleb igal

turuosalisel endal tõlgendada, millisel juhul

tuleks väärtpaberi hind lugeda sõltuvaks

toorme hinnast.

15. 1) IFS § lg 3 ja 4 sõnastus

Sarnane probleem nagu IFS § 123 sõnastuse

puhul on ka IFS § 128 lõigete 3 ja 4

sõnastuses. Kuigi alusvara on toormete

asemel kinnisvara, puuduvad konkreetsed

suunised nende lõigete puhul selle

tõlgendamiseks, millisel juhul tuleks

emitendi/instrumendi seos kinnisvaraga

lugeda otseseks ja millisel juhul kaudseks.

Seega on iga turuosalise enda hinnata, mida

loetakse instrumendiks, mille hind või

millest saadav tulu sõltub kaudselt

kinnisvara hinnast või selle muutusest. See

tekitab probleeme eelkõige kohustuslike

pensionifondide puhul, kus piirang on

oluliselt madalam (40%) kui vabatahtlike

pensionifondide puhul (70%).

Praeguse sõnastuse puhul on sama piirangu

alla arvatud näiteks pensionifondi arvel otse

omandatud kinnisasja ning

kinnisvarasektoris tegutseva äriühingu

emiteeritud võlakirjad, mille seos

kinnisvara hindadega on – kui üldse olemas

– siis tõepoolest kaudne. Kaudse seose

olemasolu kontrollimine erinevate

emitentide ja instrumentide puhul tekitab

fondivalitsejale täiendavat

administratiivkoormust – eelkõige just

tulenevalt sellest, et puuduvad konkreetsed

suunised/kriteeriumid, mida kontrollida.

Sellest tulenevalt on LHV ettepanek kas

kaudse seosega instrumendid piirangu alt

Arvestatud Eelnõud on täiendatud muudatusega,

millega jäetakse investeerimispiirangu alt

välja investeeringud, millele on vaid

kaudne mõju kinnisvara hinnal või selle

muutusel.

12

välja arvata või sisustada senisest täpsemalt

näiteks RM määruses, milliseid kriteeriume

fondivalitsejal hinnata tuleb.

16. 1) Makse tasumisest vabastamise

avalduse tagajärg

Kogumispensionide seaduses on tehtud

mitmeid muudatusi, mis muudavad

süsteemi selgemaks ja arusaadavamaks.

LHV-l on ettepanek teha avalduste

esitamise loogikas veel üks muudatus.

Nimelt, kogumisperioodil väljamaksete

tegemise võimaluse loomisega valiti

lahendus, kus nii kogumisperioodil

väljamakse tegemisele (§ 431 mõttes) kui ka

maksete peatamisele (makse tasumisest

vabastamise avaldus § 273 mõttes)

kohaldatakse sama tagajärge – avalduse

esitaja ei saa 10 aastat II sambasse uusi

makseid teha.

Väljamakse tegemisele sellise piirangu

kohaldamise mõte on üheselt selge – see

aitab ära hoida sotsiaalmaksu maksmisest

osaliselt kõrvale hoidmist. Sissemakse

peatamise puhul olukorras, kus isik seni

kogutut aga süsteemist välja ei vii, sama

öelda ei saa. Maksete tegemise ajutine

peatamine ei võimalda näiteks maksudest

kõrvalehoidmist, mis õigustaks sama

piirangu kohaldamist.

Seega ettepanek on nende isikute puhul, kes

esitavad üksnes § 273 nimetatud avalduse,

aga ei esita § 431 nimetatud avaldust, mitte

kohaldada § 272 lõikes 1 toodut. Nendel

isikutel võiks olla õigus makse tasumise

avaldust esitada endale sobival ajal ning

avalduse jõustumisele saaks kohaldada

sama korda nagu kehtiva seaduse kohaselt

kohaldatakse vabatahtlike liitujate

avaldustele – s.o avaldus jõustub kas

jaanuari, mai või septembri alguses.

Mitte

arvestatud /

selgitatud

Nõustume, et maksete tasumisest

vabastamise avalduse esitamise

tagajärjeks olevast 10 aasta piirangust

loobumine väärib kaalumist.

Oleme vastavalt VV tööplaanile koostöös

Sotsiaalministeeriumiga analüüsimas

tööandjapensioni võimalusi, mille käigus

on muu hulgas samuti koorunud 10 aasta

piirangute muutmise põhjendatuse

küsimus. Sellest tulenevalt peame

vajalikuks esmajärjekorras ära oodata

tööandjapensionit puudutavad VV

edasised suunised ning sõltuvalt juba neist

võtta kõnealuste piirangute muutmine ette

tervikuna korraga või naasta spetsiifiliselt

maksete tasumisest vabastamise avalduse

esitamise tagajärjeks oleva 10 aasta

piirangust loobumise juurde. Viimasel

juhul oleme valmis lisama vastavad

muudatused võimalusel veel ka

käesolevasse eelnõusse.

13

Selliselt ei tekitaks muudatus ka süsteemi

osalistele täiendavat koormust. Makse

tasumisest vabastamine võiks seejuures

jätkuvalt toimuda eraldi avalduse alusel,

mitte olla üks valik maksemäära muutmise

avaldusel, kuna makse peatamise avaldusel

on maksemäära muutmise avaldusega

riigipoolse makse osas erinev tagajärg ning

selle avalduse esitamine peaks toimuma

pigem erandjuhul.