Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu puudutab kogumispensione ja eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada regulatsioonis

praktikas esile kerkinud kitsaskohad. Eelnõuga:

- täpsustatakse, mis saab rahast, mis laekub pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist;

- muudetakse päritud II samba pensionivara pärija pensionikontole viimise tingimusi, et

lisaks praegustele võimalustele saaks pärija soovi korral päritud vara kohe oma

pensionifondi või oma pensioni investeerimiskontole lasta kanda, kuhu muidu tema

kogumispensioni maksed ka laekuvad;

- muudetakse pensionifondide investeerimispiiranguid pisut paindlikumaks, lubades lisaks

IFS-s nimetatud varaklassidele investeerida pensionifondi vara kuni 10% ulatuses ka

muudesse, pensionifondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse;

- võimaldatakse III sambas osalist vahetamist ka täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingute puhul, nagu see on seni olnud võimalik vabatahtliku pensionifondi

osakute vahetamise puhul;

- viiakse sisse muudatus, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist

finantsteenuste sektoris, edaspidi ka kohustuslike pensionifondide suhtes, mis tähendab, et

sarnaselt näiteks vabatahtlikele pensionifondidele, eurofondidele või alternatiivfondidele

tuleb ka kohustuslike pensionifondide puhul avaldada investeerimise ja riskide juhtimisega

seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse

pensionitoote (PEPP) kohta kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevad

väärteokaristuste piirmäärad tõstetakse vastavates finantssektori seadustes 400 000 eurolt 5

miljoni eurole, mis eelnõude samaaegse menetluse tõttu jäi tegemata 2023. aasta 1.

novembril jõustunud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise

seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (finantsvaldkonna väärteokaristuste

reform, EL-i õigusest tulenevad karistused), millega tõsteti kõiki finantssektori seadustes

sätestatud väärteokaristuste määrasid;

- tehakse muid väiksemaid parandusi, eelkõige sõnastuslikke täpsustusi Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks

investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide

kooskõlastamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1160,

millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide

piiriülese turustamisega, paaris IFS-s sisalduvas ülevõtmissättes.

Valdavalt on tegemist tehnilist laadi muudatustega. Muudatused on kavandatud jõustuma

üldises korras. Erandiks on eelnõu § 1 punktid 5–15, mis puudutavad II samba pensionivara

pärimist ja mis on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Hilisem jõustumine on

siinkohal vajalik, et oleks võimalik teostada vajalikud arendused pensioniregistris.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika

osakonna nõunikud Kertu Fedotov ([email protected]; 58 851 393) ja Marit Maidla

([email protected]).

Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, [email protected]). Eelnõu

keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611

3638, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust (RT I, 06.07.2023, 45), investeerimisfondide

seadust (IFS) (RT I, 06.07.2023, 34), kindlustustegevuse seadust (KindlTS) (RT I, 29.04.2022,

1), krediidiasutuste seadust (KAS) (RT I, 17.03.2023, 17), tulumaksuseadust (TuMS) (RT I,

21.11.2023, 7) ja väärtpaberituru seadust (VPTS) (RT I, 06.07.2023, 128).

Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu seotus Euroopa Liidu õiguse rakendamisega

Eelnõu omab puutumust viie Euroopa Liidu õigusaktiga:

1. IFS-i lisatakse norm, millega kohaldatakse kohustuslikele pensionifondidele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva

teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (edaspidi määrus 2019/2088), ning sellest

tulenevalt ka määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (edaspidi määrus

2020/852).

Määrusega 2019/2088 sätestatakse finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele ühtsed

läbipaistvuse normid, mis käsitlevad jätkusuutlikkusriskide lõimimist ja negatiivse

jätkusuutlikkuse alase mõjuga arvestamist nende protsessides ning finantstoodete kohta

jätkusuutlikkusega seotud teabe esitamist ja avalikustamist. See määrus täiendab teabe

avalikustamise ja esitamise nõudeid, mis on sätestatud erinevates finantssektori

direktiivides või Euroopa Liidu (EL) määrustes (direktiivid 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ,

2011/61/EL, 2014/65/EL, (EL) 2016/97 ja (EL) 2016/2341 ning määrused (EL) nr

345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2019/1238), aga ka personaalseid ja

erapensionitooteid reguleerivates riigisisestes õigusaktides sätestatud norme. Määrus

2019/2088 ei muuda põhimõtet, et finantssektori turuosalistel tuleb tegutseda oma klientide

parimates huvides. Finantssektor peab oma protsessides, sh hoolsuskohustuse täitmist

puudutavates protsessides, arvestama kõiki asjakohaseid finantsriske, nüüd seal hulgas ka

asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, millel on investeeringu oodatavale tulule või klientidele

antavatele soovitustele oluline mõju. Neid riske tuleb järjepidevalt hinnata ning sise-

eeskirjades vastavad toimingud sätestada. Klientidele teenust osutades tuleb lepingueelse

teabe osana muuhulgas käsitleda ka jätkusuutlikkusriskide hindamise tulemusi.

Määruse 2019/2088 artikli 16 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada määrust

ka nende pensionitoodete väljatöötajate suhtes, kes haldavad riiklikke

sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009

kohaldamisalasse. Eesti puhul hõlmavad need kohustuslike pensionifondide valitsejaid.

Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16 sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja

on kohustatud kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega

3

seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088

sätestatut. Pensionifondivalitsejad valitsevad Eestis nii kohustuslikke kui vabatahtlikke

pensionifonde ning osad neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb

jätkusuutlikkust käsitlevat teavet avaldada. Eelnõu jõustumise järgselt hakkavad kõigi

nimetatud fondide suhtes kohalduma ühetaolised põhimõtted, mistõttu kaob

pensionifondivalitsejatel ka vajadus protsesse ja vastavat reeglistikku selles osas fonditi

eristada.

Määruse 2019/2088 kohaldamise tõttu kohaldub kohustuslike pensionifondide suhtes siis

automaatselt ka teine eelpool nimetatud määrus – määrus 2020/852, millega omakorda

kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus

liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse

määr.

2. Eelnõus esitatud väärteokaristusi puudutavad muudatused on seotud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP)

kohta (edaspidi PEPPi määrus). Eelnõuga tõstetakse määruses kehtestatud nõuete

rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste määrad 5 000 000 eurole, mis on kooskõlas

määruses sätestatuga ja võrdsustab karistuste määrad teiste finantssektori

karistusmääradega. Kõnelaused karistuste piirmäärad jäid varem muutmata tulenevalt

sellest, et vastavad eelnõud olid paralleelselt menetluses (PEPPi määruse rakendamiseks

vajalik eelnõu ja finantssektori väärteokaristuste määrasid tõstev eelnõu).

3. Eelnõuga täpsustatakse IFS § 103 lõikes 4 sätestatud eurofondi investeerimispiirangu

sõnastust, et see vastaks selgemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid

(eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (edaspidi direktiiv

2009/65/EÜ), artikli 50 punktis (2)b) sätestatule, mille kohaselt ei ole eurofondidel lubatud

omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.

4. Lisaks tehakse eelnõuga mõned sõnastuslikud täpsustused Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/1160, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL

seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (edaspidi direktiiv 2019/1160)

artiklite 1(4), 2(4) ja 2(6) IFS-s olevates ülevõtmissätetes. Täpsustused tehakse Euroopa

Komisjonilt direktiivi ülevõtmise kohta laekunud hinnanguid arvestades.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus

2.1.1. Suletud pensioni investeerimiskonto ja hilisemad laekumised

Kogumispensionide seadus reguleerib pensioni investeerimiskonto avamist ja sulgemist. Konto

sulgemisel on eelduseks, et selle konto kaudu soetatud finantsvara on kõik võõrandatud ja kogu

raha on kantud pensionifondi, isiku teisele pensioni investeerimiskontole või

pensionilepingusse või isikule välja makstud. Lisaks on üldiselt eeldatud, et isik on teinud ka

uue valikuavalduse, milles näidanud, kuhu tema teise samba maksed edaspidi laekuma peaksid

(erandiks on vaid II sambast lahkumine ning kogu II sambasse kogutud raha ulatuses ühekordse

väljamakse saamine või pensionilepingu sõlmimine). Sellele vaatamata võib praktikas siiski

esineda olukordi, kus pensioni investeerimiskonto on juba suletud, kuid tekivad hilisemad

laekumised – isikule laekub täiendavat tulu või isik omandab finantsvara, mis oleks vaja

4

registreerida pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol. Tegemist võib olla

hilisemate intressi- või dividendilaekumistega või toimub hiljem täiendav

väärtpaberiemissioon, misjärel peaks sellised väärtpaberid pensioni investeerimiskontoga

seotud väärtpaberikontol registreerima, mida aga konto sulgemise tõttu enam teha ei saa.

Kogumispensionide seaduses vajab täpsustamist, kuidas tuleks nende hilisemate laekumistega

käituda. See raha peaks jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni

investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse või juhul, kui II sambasse kogutud raha

oli isikule muidu juba välja ära makstud, siis peaks ka see lisandunud raha läbi täiendava

väljamakse temani jõudma. Eelnõuga lisatakse vastavad reeglid kogumispensionide

seadusesse.

2.1.2. II samba vara pärimine

II samba vara on pärandatav. Erandiks on vaid väljamaksete saamiseks sõlmitud

pensionilepingud, mis ei kuulu pärandvara hulka, kuid mille puhul on võimalik sõlmida leping

garantiiperioodiga, et kindlustusvõtja surma korral saaksid pensionimaksed, mis on jäänud

garantiiperioodi lõpuni välja maksmata, kindlustusvõtja määratud soodustatud isikud või

pärijad.

Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral lähevad talle kuuluvad pensionifondi

osakud üle pärijale. Samuti lähevad pensioni investeerimiskontot kasutanud isiku surma korral

tema pensioni investeerimiskontol olev raha ja selle eest soetatud finantsvara üle pärijale.

Pärijal omakorda on õigus kanda päritud kohustusliku pensionifondi osakud oma

pensionikontole või need tagasi võtta, samuti võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud

raha välja. Lisaks on pärijal õigus kanda pensioni investeerimiskontol olev päritud raha oma

pensioni investeerimiskontole, registreerida pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud

finantsvara oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole või see finantsvara

võõrandada ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada pensioni investeerimiskonto

avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ja

seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Seega, kui pärija soovib päritud II samba vara võtta oma II sambasse (ei soovi väljamakset),

kehtib üldine loogika, et esmalt tuleb päritud vara võtta enda kontole ning seejärel saab selle

järgmise avaldusega vahetada omale sobiva II samba pensioni kogumise instrumendi vastu,

näiteks vahetada kohustuslikku pensionifondi, kus pärija ka ise raha kogub.

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi

osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute

tagasivõtmisel saadud raha kohe oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks

laekuma tema kogumispensioni makse. Pärimise protsess muutub sellega pärija jaoks

mugavamaks, sest ta ei pea enam esmalt laskma surnud isikule kuulunud pensionifondi osakuid

oma pensionikontole kanda, et neid siis alles seejärel oma pensionifondi osakute vastu

vahetada. Samal ajal säilib ka võimalus surnud isiku pensionifondi osakute oma

pensionikontole võtmiseks. Kui soovitakse valida mõne muu pensionifondi osakuid, siis see

eeldab jätkuvalt eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut ning esimese sammuna

tuleks sellisel juhul päritud osakud oma pensionikontole võtta. Ka siis, kui pärija on valinud

päritud pensionifondi osakute kohese vahetamise oma pensionifondi osakute vastu, on tal

loomulikult hiljem võimalik neid osakuid mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada.

Kui pärija makse laekub või peaks laekuma pensioni investeerimiskontole, avaneb eelnõu

kohaselt temal lisaks päritud pensionifondi osakute oma pensionikontole kandmisele võimalus

need osakud kohe tagasi lasta võtta ja vastav summa oma pensioni investeerimiskontole võtta.

5

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kohe kanda, kas

pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kogumispensioni makse.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või

pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub

protsess seega sujuvamaks, sest väheneb ühe avalduse võrra. Pärija jaoks, kes soovibki just

päritud pensionifondi osakuid oma pensionikontole, ei muutu midagi.

2.1.3. III samba vahetustehingud – täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse

kogutud rahast osa viimine teise kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi

Kui pensionikoguja soovib vahetada pensionifondi, saab ta vahetada korraga kõik osakud, aga

võib vahetada ka vaid osa neist teise pensionifondi osakute vastu. See on nii II ja III samba

puhul. III sambas on pensionifondist lisaks võimalik viia vahetamise käigus ka osa või kogu

raha täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse. KoPS lubab vahetada ka täiendava

kogumispensioni kindlustuslepinguid ja liikuda kindlustuslepingust vabatahtlikku

pensionifondi. Eelduseks on siinkohal olnud, et täiendava kogumispensioni kindlustusleping,

mida raha kogumiseks enam kasutada ei soovita, öeldakse üles. Nii näeb KoPS § 63 lõige 51

ette, et vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või kindlustusvõtja teise või uue

sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks võib

kasutada ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osa või kogu

tagastusväärtust.

Praktikas võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingut sõlmida ka tingimustel, mis

lubavad osalist raha väljavõtmist lepingu kehtivuse ajal. Sellest lähtuvalt täpsustatakse

eelnõuga KoPSis sätestatud III samba vahetamise regulatsiooni ja võimaldatakse ühest

lepingust teise kanda või lepingust vabatahtlikku pensionifondi kanda raha ka nii, et ühe

kindlustuslepingu ülesütlemine ei oleks eeltingimuseks. Eelnõu võrdsustab vabatahtlikus

pensionifondis ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus pensioni kogumise tingimusi.

Vahetustehingute käigus pensionikogujale vahepeal väljamakset ei tehta ja raha liigub

vabatahtlike pensionifondide või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute või

pensionifondi ja kindlustuslepingu vahel, mistõttu ei toimu sellisel raha liigutamisel ka

maksustamist. Vastavad sõnastuslikud täpsustused tehakse ka TuMS §-s 21.

2.1.4. Jätkusuutlikkusteguritega arvestamine II sambas

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel

mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida

nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi,

hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad

jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid

mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta. Määrus peab finantsturu osaliste

all silmas väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavaid krediidiasutusi ja

investeerimisühinguid, kindlustuspõhiseid investeerimistooteid pakkuvaid kindlustusandjaid,

tööandja kogumispensioni asutusi (meil tööandja pensionifondi valitseja), pensionitoodete

väljatöötajaid, üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujaid, eurofondi ja

alternatiivfondi valitsejaid ning määruste (EL) nr 345/2013 artiklis 14 ja (EL) 346/2013 artiklis

15 vastavalt nimetatud riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi valitsejaid. Seejuures on

pensionitoodete väljatöötajate all omakorda peetud silmas selliseid ettevõtjaid, kes pakuvad

järgmisi pensionitooteid:

(i) pensionitooted, mille esmane eesmärk on siseriikliku õiguse kohaselt tagada investorile

pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele;

6

(ii) erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist

osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida.

Eestis punktis (ii) nimetatud pensionitooteid ei eksisteeri, punktis (i) nimetatud

pensionitoodeteks on aga kohustuslikud ja vabatahtlikud pensionifondid.

Kui üldine põhimõte on, et kõigile nimetatud finantsturu osalistele määrus kohaldub, siis teeb

selle artikkel 16 näiteks erandi riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osaks olevatele

pensioniskeemidele, täpsemalt selliste skeemide pakkujatele. Nimelt sätestab artikkel 16, et

liikmesriigid võivad otsustada kohaldada määrust ka nende pensionitoodete väljatöötajate

suhtes, kes haldavad riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kuuluvad määruste (EÜ) nr

883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse. Eesti puhul hõlmab see kohustuslike

pensionifondide valitsejaid, kelle suhtes on seega võimalik kaalutleda, kas jätta nad määruse

kohaldamise alast välja või mitte.

Arvestades, et kohustuslikud pensionifondid on suurimad investeerimisfondid Eestis ja

investeeringute mahult väga olulised, ei oleks kohane ega põhjendatud kohustuslikke

pensionifonde määruse kohaldamisalast välja jätta. Määruse artiklis 16 sätestatut arvestades

sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja on kohustatud kohustusliku pensionifondi

vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat

teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut (vt eelnõu § 2 punkti 6). See tingib omakorda

määruse 2020/852 kohaldamise, mis kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks,

kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu

keskkonnasäästlikkuse määr.

Kohustuslike pensionifondide valitsejad, kes kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr

987/2009 kohaldamisalasse, valitsevad Eestis lisaks kohustuslikele pensionifondidele ka

vabatahtlikke pensionifonde ja osa neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul

tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet nagunii avaldada. Teada olevalt on praktikas vähemalt

enamik pensionifondi valitsejaid määruses sätestatud põhimõtteid kohustuslike

pensionifondide puhul juba vabatahtlikult ka rakendanud. Eelnõu väljatöötamise käigus

sektorilt laekunud tagasiside kohaselt on ka eelistatud käsitlus selline, kus mõlemat liiki

pensionifondidele kohaldatakse ühetaolisi nõudeid.

2.1.5. Paindlikkuse lisamine pensionifondi investeerimispiirangutesse

Varaklassid, kuhu on lubatud pensionifondide vara investeerida, on kehtestatud IFS §-des 103

ja 121. Pensionifondid võivad investeerida:

- VpTS §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondi osakud või

aktsiad, tuletisinstrumendid jms), sealhulgas väärtpaberitesse, mille alusvaraks on

väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest;

- krediidiasutuste hoiustesse;

- kinnisasjadesse;

- väärismetallidesse.

Lisaks on pensionifondi arvel lubatud anda laenu (kuni 10% ulatuses pensionifondi vara

väärtusest, arvestades IFS-s sätestatud väärtpaberitesse investeerimise piiranguid ja isikutele,

kelle emiteeritud võlakirjadesse on pensionifondil ka muidu lubatud investeerida).

Eelnõuga suurendatakse paindlikkust pensionifondi vara investeerimisel ning võimaldatakse

pensionifondidel lisaks IFS-s nimetatud varaklassidele teha investeeringuid ka muudesse fondi

7

tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse. Sellised investeeringud saavad siiski

olema piiratud 10%-ga pensionifondi vara väärtusest.

Praegu eeldab uute varaklasside lisamine esmalt seaduse muutmist. Rakendumine praktikas

oleks aga veelgi aeganõudvam, sest seaduse muutumise järel tuleks muuta ka pensionifondi

tingimusi (kvalifitseeruks eeldatavasti oluliseks muudatuseks). Võrreldes teiste fondidega on

pensionifondide tingimuste muutmine pikem protsess, sest muudatuste jõustumine on seotud

pensionifondi osakute vahetamise avalduste esitamise ja realiseerimise tähtaegadega.

Pensionifondi tingimuste kooskõlastamine Finantsinspektsioonis võtab seaduse kohaselt kuni

6 kuud, mille järel tuleb fondivalitsejal muudetud tingimused avalikustada. Kohustusliku

pensionifondi tingimuste muudatused saavad aga jõustuda 1. jaanuarile või 1. maile järgneval

esimesel tööpäeval või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kuid mitte enne

kui 100 päeva möödumisel nende avalikustamisest. Nii võib avalikustamisest jõustumiseni

kuluda üle 200 päeva ja koos muudatuste kooskõlastamisega Finantsinspektsioonis kuluda üle

aasta. Sellele eelneks seaduse muutmiseks kuluv aeg. Nii jõuaksid uued varaklassid

pensionifondide investeeringutesse märkimisväärse viivitusega, erinevalt teistest fondidest.

Muudatus toob suurema paindlikkuse varaklassidesse, kuhu pensionifondid investeerida võivad

ja annab võimaluse praktikas kiiremateks muudatusteks pensionifondide investeeringutes.

2.1.6. Üleeuroopalise personaalse pensionitoote PEPPi pakkumise suhtes kehtivate nõuete

rikkumise tagajärjeks olevad väärteokaristused

PEPPi määruse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused jõustusid 2023. aasta 27. märtsil.

Muu hulgas lisati erinevatesse finantssektori seadustesse siis ka väärteokaristuste normid

määruses kehtestatud nõuete rikkumise puhuks. Viidatud seadusemuudatustega samal ajal oli

menetluses audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i

õigusest tulenevad karistused), jõustumisega 2023. aasta 1. novembril. Selle seadusega tõsteti

finantssektori väärteokaristuste määrasid, tõstmata jäid aga üleeuroopalise personaalse

pensionitoote PEPP-ga seonduvad väärteokaristuste määrad. Vastavad parandused tehakse IFS

§-s 5033, KindlTS §-des 2632 ja 2633, KAS §-s 13420 ja VpTS §-s 23788 ära käesoleva eelnõuga.

ELi õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi

sanktsioone (sh haldustrahve) on Eesti õiguses käsitletud läbi sunniraha instituudi. Sunniraha

rakendatakse ettekirjutuse täitmisele sundimiseks, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses toodud

tähtajaks täidetud. Ettekirjutused on suunatud tulevikku, et ei rikutaks kehtivaid nõudeid ja

seega on neil ka ennetav mõju. Haldussunni meetmeid, sh sunniraha ei sobi rakendada

olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Seetõttu näevad

finantssektori õigusaktid Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse väärteomenetluses

rahatrahvi määramiseks (karistusõiguslik meede). Lisaks rikkumise toime pannud isiku

karistamisele on neil väärteomenetluses määratud rahatrahvidel ka nn üldpreventiivne mõju –

eesmärk hoida ära rikkumisi tulevikus.

PEPPi määruse artikli 67 punkt 2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja

haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt järgmisteks

juhtudeks:

a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale- või

eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;

b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste

„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on

nõuetekohaselt registreerimata;

8

c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust või

esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole täitnud IV ja

V peatükis, artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud nõudeid ja kohustusi;

d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.

PEPPi määruse vastavad normid on Eesti õigusesse üle võetud ülal viidatud IFS §-ga 5033,

KindlTS §-dega 2632 ja 2633, KAS §-ga 13420 ja VpTS §-ga 23788.

2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Eelnõus esitatud muudatused on valdavalt olemuslikult tehnilist laadi ning seaduseelnõu

seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

PEPPi määruses kehtestatud nõuete rikkumisega kaasnevate väärteokaristuste määrad on

jäänud ajakohastamata tulenevalt kahe eelnõu omaaegsest paralleelsest menetlusest ja eelnõu

viib vastavad väärteokaristuste määrad vastavusse finantssektori uute analoogsete normidega.

Võrreldes läbiviidud finantsvaldkonna väärteokaristuste reformiga eelnõu põhimõttelisi

muudatusi ei tee.

Erandiks võiks pidada määruse 2019/2088 ja sellega kaasnevalt määruse 2020/852 kohaldamist

kohustuslike pensionifondide valitsemise suhtes, mille suhtes on liikmesriikidele jäetud

kaalutlusõigus. Määruste kohaldamist on eelnõu väljatöötamise käigus mitteametlikult

konsulteeritud kohustuslike pensionifondide valitsejatega, kellelt vastuväiteid ei laekunud.

Samad fondivalitsejad valitsevad lisaks ka vabatahtlikke pensionifonde ja osad neist ka

eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet

viidatud määruste kohaselt nagunii avaldada ning teada olevalt on vähemalt enamik neid samu

põhimõtteid oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide puhul ka juba vabatahtlikult

rakendanud. Seega ei too eelnõus esitatud muudatus kaasa olulist sisulist mõju. Eelnõu

väljatöötamise käigus sektorilt laekunud tagasiside kohaselt on ka eelistatud käsitlus selline,

kus mõlemat liiki pensionifondidele kohaldatakse ühetaolisi nõudeid.

Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõule väljatöötamiskavatsust koostatud (hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt 5).

Eelnõu väljatöötamisel on siiski konsulteeritud Finantsinspektsiooni, Pensionikeskuse, Eesti

Pangaliidu, FinanceEstonia ja Eesti Kindlustusseltside Liiduga.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse (KoPS) muutmine

KoPS § 31 lõige 7. Paragrahv reguleerib pensioni investeerimiskontot. Eelnõuga antakse selle

lõikele 7 uus sõnastus: „Pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud

makstakse pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui pensioni investeerimiskontol ei ole

raha nimetatud tasude ja kulude maksmiseks, on krediidiasutusel õigus lubada puuduoleva

summa ulatuses pensioni investeerimiskonto jääki ületada ning arvestada sellelt viivitusintressi,

kasutada selleks pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist,

sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamist, või realiseerides muul viisil

finantsvarast tuleneva väärtuse. Kui käesolevas paragrahvis sätestatud meetmed ei ole

rakendatavad, on krediidiasutusel õigus katta pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga

seotud tasusid ja kulusid, sealhulgas viivitusintressi isiku samas krediidiasutuses oleval muul

pangakontol oleva raha arvelt.“.

9

Muudatus puudutab pensioni investeerimiskonto kasutamisega kaasnevate tasude maksmist ja

kulude katmist. Põhimõte, et kõik sellised tasud ja kulud püütakse esmajärjekorras katta II

samba raha arvelt ja et kui see ei osutu võimalikuks (pensioni investeerimiskontol pole raha ja

uued maksed ei laeku sellele kontole), on krediidiasutusel võimalik katta kulusid ka samale

isikule avatud muul pangakontol oleva raha arvelt, jääb paika. Eelnõuga täpsustatakse aga, et

krediidiasutus võib antud olukorras lubada ka pensioni investeerimiskonto jääki ületada ehk

kontol miinusesse minna ja sellelt viivist arvestada. Praktikas võib selline olukord esile kerkida,

kui pensioni investeerimiskonto kaudu on tehtud investeeringuid, mida ei ole majanduslikult

mõistlik kohe realiseerima asuda, ja samal ajal on ette näha hilisem raha laekumine pensioni

investeerimiskontole. Kontojäägi ületamine ei ole siinkohal siiski vaadeldav arvelduskrediidi

andmisena, sest sellise situatsiooni tekkimine on harv või juhuslik ega kätke endas

krediidiasutuse soovi krediiti anda või selliselt krediidilt teenida.

KoPS § 171 lõiked 4–6. Paragrahv reguleerib pensioni investeerimiskonto avamist ja sulgemist.

Konto avamiseks tuleb sõlmida vastav leping krediidiasutusega. Pensioni investeerimiskonto

sulgemine eeldab, et selle konto kaudu soetatud finantsvara on võõrandatud, sealhulgas

finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõppenud, ja kogu kontol olnud raha on kantud

kohustatud isiku teisele pensioni investeerimiskontole, seda on kasutatud pensionifondi osakute

omandamiseks või pensionilepingu sõlmimiseks või see on kohustatud isikule välja makstud.

Üldreeglina on eeldatud ka, et kohustatud isik on esitanud valikuavalduse sissemaksete

tegemiseks edaspidi pensionifondi või oma teisele pensioni investeerimiskontole (ühel isikul

võib pensioni investeerimiskontosid olla mitu). Erandiks (valikuavalduse esitamise nõude

suhtes) on siinkohal vaid olukorrad, kus isik on läinud II sambast pensionile ja talle ühekordse

väljamakse tegemiseks või tema sõlmitud pensionilepingu kindlustusmakse tasumiseks on

kasutatud kogu raha, mis tal II sambasse kogutud oli (st tagasi võeti kõik temale kuulunud

pensionifondide osakud ja kasutati kõigil tema pensioni investeerimiskontodel olevaid

summasid) või kui isik on II sambast lahkunud ja võtnud kogutud raha välja ega ole II sambaga

uuesti veel liitunud.

Vaatamata pensioni investeerimiskonto sulgemise eelduseks olevatele tingimustele võib

praktikas siiski ette tulla olukordi, kus konto on juba suletud, kuid tekivad hilisemad laekumised

– isikule laekub täiendavat tulu või isik omandab finantsvara, mis oleks vaja registreerida

pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol. Mõeldud on siinkohal nii võimalikke

hiliseid intressi- või dividendilaekumisi, aga ka näiteks hiljem aset leidvat täiendavat

emissiooni, kus lastakse välja täiendavaid väärtpabereid, mida pensioni investeerimiskonto

sulgemise tõttu ei ole võimalik sellega seotud väärtpaberikontol enam registreerida. Selliste

olukordade lahendamiseks lisatakse KoPS § 171 uued lõiked.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist laekub tulu selle

konto kaudu varem soetatud finantsvaralt, kannab krediidiasutus selle registripidajale. Samuti

sätestatakse, et kui isik omandab pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist finantsvara, mis

tuleks registreerida nimetatud pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol, on

krediidiasutusel õigus nimetatud finantsvara võõrandada ja kanda selle tulemusel saadud

summa samuti üle registripidajale. Kuivõrd pensioni investeerimiskonto on suletud, et saa

hilisemad laekumised sellele kontole minna.

Lõikes 5 täpsustatakse omakorda, kuidas tuleb käituda registripidajal, kui krediidiasutuselt

sellised summad laekuvad. Kui isikule on juba tehtud II sambast väljamakse, siis võimaldab

muudatus Pensionikeskusel ka selle krediidiasutuselt hiljem laekunud raha isikule välja maksta.

Seda juhul, kui ta oli kasutanud ühekordset väljamakset pensionieas, et võtta kogu oma II samba

raha välja või oli II sambast lahkunud. Kui isik oli sõlminud pensioni saamiseks

10

pensionilepingu elukindlustusseltsiga ja kasutanud selleks kogu oma II samba raha, kannab

Pensionikeskus pangalt hiljem laekunud raha lõike 5 kohaselt sellesse pensionilepingusse järgi.

Seda, kuidas tuleb käituda muudes olukordades, reguleerib lisatav lõige 6. Nimelt tuleb kõigil

lõike 5 punktides 1–3 nimetamata juhtudel (so kui on tehtud väljamakse vaid osa raha ulatuses

või kui isik alles kogub pensionit) kanda krediidiasutuselt isiku pensionikontole laekunud

summa sellesse pensionifondi, kuhu laekuvad või peaksid laekuma isiku kohustusliku

kogumispensioni maksed, või juhul, kui tal on teine pensioni investeerimiskonto, millele

maksed laekuvad või peaksid laekuma, siis sellele kontole. Teisisõnu käsitletakse seda raha

nagu kogumispensioni makset ja see liigub vastavalt isiku enda viimasele valikule, kas tema

pensionifondi või tema pensioni investeerimiskontole.

KoPS § 18 lõiked 1 ja 2. Paragrahv sätestab, mille arvelt tehakse sissemakseid pensionifondi

või pensioni investeerimiskontole. Muudatused on seotud KoPS § 171 täiendamisega lõigetega

4–6 ehk suletud pensioni investeerimiskontot puudutavate hilisemate laekumistega. Eelnõuga

täiendatakse lõigetes 1 ja 2 esitatud loetelusid rahaga, mis laekub Pensionikeskusele

krediidiasutuselt pärast seda, kui isiku pensioni investeerimiskonto on krediidiasutuse poolt

suletud (so tulu selle konto kaudu varem soetatud finantsvaralt või pärast pensioni

investeerimiskonto sulgemist omandatud finantsvara võõrandamisest saadud summa). Lõige 1

puudutab sissemakseid pensionifondi ja lõige 2 pensioni investeerimiskontole.

KoPS § 28 lõiked 2, 3, 31 ja 32. Paragrahvis on sätestatud kohustusliku kogumispensioni vara

pärimist puudutavad üldised põhimõtted. Eelnõuga muudetakse lõikeid 2 ja 3 ning lisatakse

paragrahvi uued lõiked 31 ja 32 Kehtiva seaduse kohaselt on pärijal võimalik päritud II samba

raha (nii pensionifondis kui pensioni investeerimiskontol olev raha) välja võtta. Samuti on

pärijal õigus päritud II samba vara oma II samasse võtta. Pensionifondi puhul kantakse surnud

isikule kuulunud pensionifondi osakud sellisel juhul pärija pensionikontole. Pensioni

investeerimiskontot kui sellist pärija nimele ümber vormistada ei ole võimalik, mistõttu on siin

ette nähtud raha kandmine surnud isiku kontolt pärija pensioni investeerimiskontole. Läbi

pensioni investeerimiskonto soetatud finantsvara puhul tuleb pärijal see vara siis esmalt

realiseerida. Kui nii pärijale kui pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud

krediidiasutused seda võimaldavad, saab finantsvara ka surnud isiku pensioni

investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontolt pärija pensioni investeerimiskontoga seotud

väärtpaberikontole ümber registreerida.

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi

osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute

tagasivõtmisel saadud raha oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma

tema kogumispensioni makse. Pärimise protsess muutub sellega pärija jaoks mugavamaks, sest

ta ei pea enam esmalt laskma surnud isikule kuulunud pensionifondi osakuid oma

pensionikontole kanda, et neid siis alles seejärel oma pensionifondi osakute vastu vahetada.

Samal ajal säilib ka võimalus surnud isiku pensionifondi osakute oma pensionikontole

võtmiseks. Kui soovitakse valida mõne muu pensionifondi osakuid, siis see eeldab jätkuvalt

eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut. Esimene sammuna tuleks sellisel juhul

päritud osakud oma pensionikontole võtta. Ka siis, kui pärija on valinud päritud pensionifondi

osakute kohese vahetamise oma pensionifondi osakute vastu, on tal loomulikult hiljem

võimalik neid osakuid mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada.

Kui pärija makse laekub või peaks laekuma pensioni investeerimiskontole, avaneb eelnõu

kohaselt temal lisaks päritud pensionifondi osakute oma pensionikontole kandmisele võimalus

need osakud kohe tagasi lasta võtta ja vastav summa oma pensioni investeerimiskontole võtta.

11

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kanda, kas

pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kogumispensioni makse.

Vastavalt muudetakse lõikeid 2 ja 3. Lõikes 2 sätestatakse, et pärijal on KoPS-s sätestatud

tingimustel ja korras õigus: (i) kanda päritud osakud oma pensionikontole; (ii) vahetada päritud

osakud selle pensionifondi osakute vastu või kanda päritud osakute tagasivõtmisel saadud

summa pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku

kogumispensioni makse; (iii) võtta päritud pensionifondi osakud tagasi; (iv) omandada päritud

pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakuid või kanda see raha

oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku

kogumispensioni makse ning (v) võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja.

Pensioni investeerimiskontoga seonduvalt täpsustatakse lõikes 3, et päritud pensioni

investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara puhul on pärijal pensioni investeerimiskonto

avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel sõlmitud lepingus ning

seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus see finantsvara ka võõrandada ja finantsvara

soetamisel sõlmitud leping lõpetada või registreerida see finantsvara kokkuleppel pärandajale

ja pärijale pensioni investeerimiskontod avanud krediidiasutustega oma pensioni

investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole.

Lõikes 31 reguleeritakse olukorda, kus pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse

§ 57 või 173 alusel peatatud. Sellisel juhul ei ole võimalik selle pensionifondi osakuid välja

lasta, mistõttu sätestatakse ka, et antud juhul ei ole pärijal ka võimalik kasutada oma õigust

vahetada päritud pensionifondi osakud selle oma pensionifondi osakute vastu ega õigust

omandada selle pensionifondi osakuid päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.

Selleks, et päritud II samba vara oma II sambasse võtta, tuleks pärijal siis, kas võtta surnud

isiku pensionifondi osakud oma pensionikontole, kui tegemist on pensionifondi osakutega, või

esitada uus valikuavaldus, et suunata esmalt oma maksed uude pensionifondi või oma pensioni

investeerimiskontole, misjärel saaks ta juba kasutada ka õigust vahetada päritud pensionifondi

osakud kohe oma uue aktiivse pensionifondi osakute vastu või omandada neid osakuid päritud

pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.

Lõikes 32 taasesitatakse kehtivas sõnastuses lõike 2 teine lause, mis ütleb, et avaldus KoPS §

28 lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks, so KoPS §-s 31 sätestatud avaldus, on ühepoolne

tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.

KoPS § 29 lõige 1. Paragrahv reguleerib kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist

pärijale. Eelnõuga antakse lõikele 1 uus sõnastus. Sätestatakse, et päritud kohustusliku

kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kellele on avatud KoPS § 17 kohaselt

pensionikonto. Kui päritud II samba vara saavad rahas välja võtta kõik pärijad, siis päritud vara

oma II sambasse võtta saavad siiski need inimesed, kes on II sambaga liitunud ehk, kellele on

avatud selleks pensionikonto. Võrreldes kehtiva seadusega on loobutud eraldi punktidest, mis

kirjeldavad erinevaid pensionikonto omamise võimalusi. Nüüd, kus II sambaga võivad liituda

kõik, kes seda soovivad, ei ole need punktid selliselt enam vajalikud. Piisab asjaolust, et isikule

on II samba pärast pensionikonto avatud (pensionikonto avatakse ka III sambaga liitumisel, kui

seda II samba puhuks juba tehtud ei ole).

Selleks, et võtta päritud II samba vara oma aktiivsesse valikusse (pensionifondi või pensioni

investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma kohustusliku kogumispensioni makse),

on juba olemuslikult eeltingimuseks pensionikonto olemasolu. Pensionikonto avatakse

valikuavalduse esitamisel või pensionifondi loosimisel, kui avaldust pole esitatud.

12

KoPS § 31. Paragrahv reguleerib II samba vara pärimisega seonduvat pensionifondi osakute

ülekandmise ja väljamakse tegemise korda. Tulenevalt pärija valikute laiendamisest (uute

tehingute lisandumine) muudetakse eelnõuga paragrahvi pealkirja. Uueks pealkirjaks saab

„Pensionifondi osakute ülekandmise ja vahetamise, päritud raha ülekandmise ja selle eest

pensionifondi osakute omandamise ning väljamakse tegemise kord“. Lisaks pensionifondi

osakute ülekandmisele ja väljamakse tegemisele viidatakse pealkirjas nüüd ka vahetamisele ja

päritud raha ülekandmisele.

Lõike 1 kohaselt tuli selles lõikes nimetatud avaldus kontohalduri vahendusel registripidajale

esitada selleks, et kanda päritud osakud pärija pensionikontole või need osakud tagasi võtta

(väljamakse). Eelnõuga lisandub sellele avaldusele ka vahetamise võimalus, millega pärija saab

surnud isiku pensionifondi osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või

mille tagasivõtmisel saadud raha ta saab kanda oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub

või peaks laekuma tema kogumispensioni makse. Sellest tulenevalt muudetakse lõike 1

preambulat ja lisatakse sinna viide vahetamisele.

Samuti lisatakse lõikesse 1 punkt 51, mille kohaselt tuleb avaldusel märkida iga pensionifondi

nimetus, mille osakuid pärija soovib vahetada ja nende osakute arv. Oluline on, et pärija võib

korraga kasutada ka mitut valikut, st võtta osa raha välja, võtta osa päritud pensionifondi

osakuid lihtsalt oma pensionikontole ja vahetada osa neist oma aktiivsesse pensionifondi või

liigutada osa sellest rahast oma pensioni investeerimiskontole, kui tema makse laekub või peaks

laekuma sinna. Ka kehtiva seaduse kohaselt saab korraga nii osakuid oma pensionikontole

kanda kui osa raha välja võtta. Seepärast on avaldusel ka ette nähtud eraldi andmeväljad

erinevate valikute jaoks.

Lõike 3 esimesse lausesse lisatakse samuti viide vahetamisele. Lisaks osakute tagasivõtmisele

või pärija pensionikontole kandmisele korraldab registripidaja seega ka osakute vahetamise ja

seda kolme tööpäeva jooksul lõikes 1 sätestatud dokumentide saamisest arvates.

Lisatavas lõikes 31 reguleeritakse olukorda, kus selle pensionifondi, mille osakuid pärija soovib

vahetada või millest ta soovib väljamakset saada, osakute tagasivõtmine on

investeerimisfondide seaduse § 57 või 173 alusel peatatud. Sellisel juhul jääb vastav tehing

ootele ja registripidaja korraldab vastavalt pärijale väljamakse tegemise või osakute vahetamise

esimesel võimalusel pärast nende takistavate asjaolude äralangemist.

Lõike 4 neljandasse lausesse lisatakse samuti viide vahetamisele. Antud lõige reguleerib

avalduse täitmisest keeldumist registripidaja poolt. Registripidaja teavitab keeldumisest ja selle

põhjustest kontohaldurit, kellel omakorda tuleb sellest viivitamata teavitada avalduse esitanud

isikut (pärija). Selleks, et väljamakse saada või päritud pensionifondi osakud oma

pensionikontole kanda, tuleb pärijal esitada uus nõuetekohane avaldus. Sama hakkab kehtima

ka päritud pensionifondi osakute vahetamise puhul – selleks, et vahetamise tehingu saaks teha,

tuleb pärijal esitada uus avaldus.

Lõigetele 41 ja 42 antakse eelnõuga uus sõnastus. Lõiked reguleerivad olukorda, kus pärandvara

sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha. Sellisel juhul ei esitata avaldust

registripidajale, aga pärijal tuleb vastav avaldus teha surnud isikule pensioni investeerimiskonto

avanud krediidiasutusele. Pensioni investeerimiskontol oleva raha pärijale väljamaksmise

korraldab registripidaja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud krediidiasutuselt

vajalikud andmed (so lõikes 42 sätestatud andmed). Eelnõuga täpsustatakse, et sama kehtib ka

päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakute väljalaskmise

või raha pärija pensioni investeerimiskontole kandmise puhul, kuhu laekub või peaks laekuma

13

pärija kogumispensioni makse. Ka lõikesse 42 lisatakse viide päritud pensioni

investeerimiskontol oleva raha eest pensionifondi osakute omandamisele või pärija pensioni

investeerimiskontole kandmisele ning täpsustatakse andmete loetelu, mis pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutusel tuleb selleks registripidajale esitada. Esitada tuleb

andmed nii pärandaja kui pärija isikute kohta, pärija pangakonto number ja avalduse, mille

pärija krediidiasutusele esitas, kuupäev ning summa, mille eest pärija soovib omandada

pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma pensioni investeerimiskontole kanda, vastavalt

sellele kumb neist on tema aktiivne valik. Esitada tuleb ka pärandaja pensioni

investeerimiskonto number ja selle avanud krediidiasutuse ärinimi. Kui raha soovitakse kanda

pärija pensioni investeerimiskontole, siis ka pärija pensioni investeerimiskonto nimi ja selle

avanud krediidiasutuse nimi.

Paragrahvi lisatakse uus lõige 43, milles reguleeritakse olukorda, kus selle pensionifondi

osakute väljalase on investeerimisfondide seaduse kohaselt peatatud, kuhu laekub või peaks

laekuma pärija kogumispensioni makse. Sellisel juhul ei ole võimalik teostada lõikes 3

nimetatud osakute vahetamise tehingut ega lõikes 41 viidatud osakute väljalaskmist päritud

pensioni investeerimiskontol oleva raha eest. Seega tuleb registripidajal antud juhul tehingu

tegemisest keelduda ja sellest viivitamata vastavalt kontohaldurit või pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutust teavitada. Viimased omakorda teavitavad tehingu

tegemisest keeldumisest viivitamata ka avalduse esitanud isikut (pärija). Pärijal on võimalik

siis, kas jääda ootama osakute väljalaskmist takistavate asjaolude äralangemist, võtta raha välja

või muuta oma aktiivset valikut, st esitada uus valikuavaldus. Kui tegemist on päritud

pensionifondi osakutega, siis on pärijal võimalik ka need osakud lihtsalt oma pensionikontole

võtta.

KoPS § 63 lõiked 51 ja 52. Muudatused puudutavad III samba ehk täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingut. Paragrahvi lõiked 5–55 reguleerivad õigust öelda täiendava

kogumispensioni kindlustusleping üles ning sealt omakorda kindlustusvõtja õigust kasutada

ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või sellest osa oma teise täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks ja ülesöeldud lepingu

kogu tagastusväärtuse või sellest osa kasutamist vabatahtliku pensionifondi osakute

omandamiseks. Sellisel juhul kindlustusvõtjale väljamakset ei tehta ning raha liigub otse ühest

III samba kindlustuslepingust teise või kindlustuslepingust vabatahtlikku pensionifondi, mis

omakorda tähendab, et vastavalt TuMS §-s 21 sätestatule ei tule antud juhul vahepeal

kindlustusvõtjal ka tulumaksu tasuda (sest väljamakset talle ei tehta). Sama skeemi lubab KoPS

§ 63 lõige 53 lepingu lõppemisel kohaldada kindlustusvõtja soovil ka selle lepingu alusel

väljamaksmisele kuuluva kindlustuspensioni suhtes (lepingut ei öelda üles, aga see lõpeb ning

siinkohal on samuti kindlustusvõtjal võimalik kogutud summa maksuvabalt teise III samba

kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi liigutada). Sarnased võimalused on

pensionikogujal ka siis, kui ta kasutab raha kogumiseks vabatahtlikku pensionifondi (vt KoPS

§ 57, 64 ja 65), st ka osakuomanikul on võimalik vahetada ühe vabatahtliku pensionifondi

osakuid teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu või liikuda pensionifondist III samba

kindlustuslepingusse ilma, et talle vahepeal väljamakset tehtaks ja et ta vahepeal tulumaksu

maksma peaks. Seejuures ei pea osakuomanik tingimata vahetama ära kõiki oma pensionifondi

osakuid, aga võib vahetada neist ka vaid osa. Eelnõuga ühtlustatakse III samba pensionifondide

ja kindlustuslepingute regulatsiooni selles osas ning pakutakse ka kindlustuslepingu puhul

võimalust lasta selle lepingu osaline väljamakse otse teise III samba kindlustuslepingusse või

vabatahtlikku pensionifondi kanda. Kindlustusvõtjale sellisel juhul väljamakset ei toimuks,

mistõttu oleks ka siin võimalik rakendada TuMS § 21 põhimõtet, et tulumaksu sel hetkel ka

tasuma veel ei peaks (vt ka TuMS § 21 muudatuste selgitusi).

14

Selleks täiendatakse KoPS § 63 lõiget 51 punktiga 3 ja sätestatakse, et kindlustusvõtja võib

täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada ka lepingu osalist väljamakset kindlustusvõtja

teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku

pensionifondi osakute omandamiseks, kui lepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale sellist

osalist väljamakset võimaldatakse. See, kas III samba kindlustusleping osalist väljamakset

võimaldab, on reguleeritud lepingu tingimustes. Eelnõu muudab lihtsalt regulatsiooni III samba

pensionifondide ja kindlustuslepingute jaoks ühetaoliseks. Vastavalt antakse uus sõnastus ka

lõikele 52, kuhu lisatakse samuti viide lepingu osalisele väljamaksele.

3.2. Eelnõu § 2 – investeerimisfondide seaduse (IFS) muutmine

IFS § 37 lõike 3 punkt 1. Eelnõuga täpsustatakse, millal ei pea investeerimisfondi tingimuste

või põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastama. Kehtiva sõnastuse kohaselt ei

pea Finantsinspektsiooniga muudatusi kooskõlastama, kui muudetakse üksnes neid sätteid,

mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega

tehakse tingimustes või põhikirjas parandusi või muudatusi, mis ei mõjuta osakuomanike või

aktsionäride õigusi ja kohustusi või mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava

iseloomuga, nagu osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude piirmäära

alandamine. Praktikas on ilmnenud, et viide muudatustele, mis ei mõjuta osakuomanike või

aktsionäride õigusi ja kohustusi, on mitmeti tõlgendatav, mistõttu muudetakse eelnõuga seda

kohta ja sätestatakse otsesõnu, et kooskõlastada ei tule redaktsioonilisi muudatusi. Seeläbi

välistatakse katsed muuta kooskõlastamata selliseid punkte, mille puhul tekib järelevalvega

vaidlus, kas osakuomanike või aktsionäride õigused ja kohustused jäävad selgelt mõjutamata.

Mõeldud on antud tingimuse puhul redaktsioonilisi parandusi ja muudatusi, kus tõepoolest

igasugune mõju fondi investorite õigustele ja kohustustele puudub.

IFS § 911 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning lõige 3. Paragrahvis on sätestatud täiendavad nõuded

fondivalitsejale, kui pakutakse alternatiivfondi isikule, kes ei ole kutseline investor. Lõike 1

punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 tehakse sõnastuslikud täpsustused direktiivi 2019/1160

ülevõtmissätetes (samad täpsustused tehakse ka IFS § 270¹ lõike 1 punktides 3 ja 4, vt selgitust

nende kohta IFS § 270¹ muudatuste selgituste juures).

Lõike 1 punkti 3 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige6. IFS-i lisatakse

selge nõue, et kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis kohustub

fondivalitseja andma isikule muuhulgas infot ka selle kohta, millised õigused isikul

siseriiklikest seadustest tulenevalt investorina on.

Lõike 1 punkti 4 muudatuse aluseks on samuti direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. Lisatakse

täiendus, et investoritele kättesaadavaks tehtav teave peab olema esitatud sellisel kujul, et

investoril oleks soovi korral võimalik sellest teabest ka koopiaid teha.

Lõike 3 esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause.

Kolmas lause jääb uues sõnastuses lõikesse 3 muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi

2019/1160 artikli 1 lõige 4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama

paragrahvi lõikes 1 pandud kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik

või mõlemad, jagades kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 103 lõige 4. Paragrahv sätestab, kuhu võib investeerida eurofondi vara. Lõike 4 kohaselt

ei või eurofondi vara investeerida väärismetallidesse1 ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on

1 Väärismetallideks peetakse üldjuhul kulda, hõbedat, palladiumit ja plaatina. Ka väärismetalltoodete seadus

sätestab, et väärismetall on puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid. Kuld on nendest

ülekaalukalt kõige levinum investeerimisobjekt.

15

väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist. Sellest piirangust teeb erisuse

pensionifondide regulatsioon (IFS § 123), mis sätestab, et IFS § 103 lõikes 4 nimetatud varasse

ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub sellest võib pensionifondi

varast investeerida kuni 25%. Kõnealuste sätete tõlgendamisküsimused on toonud esile, et IFS

§ 103 lõige 4 ei ole üheselt vastavuses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 punktiga (2)b), mille

kohaselt ei ole eurofondidel lubatud omandada väärismetalle ega nende sertifikaate. Ehk antud

juhul võib jõuda järeldusele, et kehtiva IFS § 103 lõike 4 piirang on laiema tähendusega kui

direktiiv on ette näinud. Seda seepärast, et väärismetalli sertifikaadi all peetakse silmas üldjuhul

vastavat väärismetalli esindavat nö tunnistust (tõendab üldjuhul konkreetse väärismetalli ja

selle koguse olemasolu) või ka ETC-id (exchange traded commodites), kus konkreetselt vastav

tagatis ongi väärismetallides ehk mis annavad vastavate metallide osas nö füüsilise

hoidmisvõimaluse. Väärtpabereid, mille alusvaraks võivad olla väärismetallid, võib aga mõista

laiemalt – nende all võib silmas pidada ka erinevaid tuletisinstrumente, millega saab lihtsalt ka

kaubelda. Eelnõuga viiakse IFS § 103 lõikes 4 sätestatud eurofondide investeerimispiirang

vastavusse viidatud sättega direktiivis, sätestades IFS § 103 lõikes 4 selle piirangu kitsamas

tähenduses – see tähendab, et eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ega

konkreetselt neid esindavatesse sertifikaatidesse. Piirangu laiendamine võrreldes direktiivis

sätestatuga ei ole olnud taotluslik ning IFS § 103 lõike 4 eesmärgiks ei ole olnud välistada

investeeringuid näiteks väärismetallide kaevandajatesse vmt instrumentidesse või siit tulenevalt

omakorda pensionifondidel näiteks tuuleparkidesse.

IFS § 120 lõike 2 punkt 2. Paragrahv reguleerib muu avaliku fondi, mis ei ole eurofond ega

pensionifond, vara investeerimise ja riskide hajutamise nõudeid. Selle lõige 2 sätestab, millesse

võib selline fond lisaks IFS §-s 103 sätestatule investeerida. Muu hulgas lubab lõike 2 punkt 2

investeerida ka väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või

mille hind sõltub väärismetallist. Mõeldud on, et eurofondide suhtes kohalduvat väärismetalle

puudutavat investeerimispiirangut nende muude fondide suhtes ei rakendata. Tulenevalt IFS §

103 lõike 4 sõnastuse täpsustamist vajab samasugust muudatust ka IFS § 120 lõike 2 punkt 2.

Mõte on jätkuvalt sama – kui eurofondidel ei ole lubatud investeerida väärismetallidesse ega

neid esindavatesse sertifikaatidesse, siis muudel avalikel fondidel on see lubatud. Eelnõuga

tehakse vastav sõnastuslik täpsustus.

IFS § 121 lõike 2 punkt 5 ja lõige 23. Paragrahvis on kehtestatud üldnõuded pensionifondide

vara valitsemisele ja investeerimisele. Seejuures on instrumendid, kuhu on lubatud

pensionifondil investeerida konkreetselt nimetatud lõigetes 2 (viitab omakorda ka IFS §-le 103)

ja 21. Uute varaklasside lisandumine eeldab seega esmalt seaduse muutmist, kui sellised

varaklassid võiksid olla lubatud ka pensionifondidele. Muudatuste rakendamine

investeeringutele praktikas oleks veelgi aeganõudvam, sest seaduse muutumise järel tuleks

muuta ka pensionifondi tingimusi (kvalifitseeruks eeldatavasti oluliseks muudatuseks).

Võrreldes teiste fondidega on pensionifondide tingimuste muutmine veel ka omakorda pikem

protsess, sest muudatuste jõustumine on seotud pensionifondi osakute vahetamise avalduste

esitamise ja realiseerimise tähtaegadega. Pensionifondi tingimuste kooskõlastamine

Finantsinspektsioonis võtab seaduse kohaselt kuni 6 kuud, mille järel tuleb fondivalitsejal

muudetud tingimused avalikustada. Tingimuste muudatused saavad jõustuda 1. jaanuarile või

1. maile järgneval esimesel tööpäeval või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval,

kuid mitte enne kui 100 päeva möödumisel nende avalikustamisest. Nii võib avalikustamisest

jõustumiseni kuluda üle 200 päeva ja koos muudatuste kooskõlastamisega

Finantsinspektsioonis kuluda üle aasta. Selle tulemusel jõuaksid uued varaklassid

pensionifondide investeeringutesse märkimisväärse viivitusega, erinevalt teistest fondidest.

Suurema paindlikkuse andmiseks lisatakse eelnõuga lõikesse 2 punkt 5, mis lubab

16

pensionifondi vara investeerida muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud

instrumentidesse, ja täiendatakse paragrahvi lõikega 23, mis piirab ära, et lõike 2 punktis 5

nimetatud instrumentidesse, mida ei hõlma juba sama lõike punktid 1–4, lõige 21 ega IFS § 103,

võib investeerida kuni 10% pensionifondi vara väärtusest.

Kehtivas seaduses on sarnast lahendust kasutatud näiteks konservatiivsete pensionifondide

puhul, kus 80% fondi varast peab olema investeeritud IFS § 129 lõikes 1 nimetatud varasse ja

ülejäänud osas (kui need ei ole just aktsiad) piiranguid ei ole.

Muudatus toob suurema paindlikkuse varaklassidesse, kuhu pensionifondid investeerida võivad

ja annab võimaluse praktikas kiiremateks muudatusteks pensionifondide investeeringutes.

Pensionifondide investeeringuid seaduses loetlemata varaklassidesse jääb piirama kehtestatav

mahupiirang, so 10% pensionifondi vara väärtusest. Võrdluseks saab tuua, et selliste

instrumentide maksimaalne lubatud osakaal kokku jääb alla näiteks ühe emitendi emiteeritud

väärtpaberitesse investeerimise piirangust (15%) ja on sama suur, kui ühe kinnisasja

soetusmaksumuse maksimaalne lubatud osakaal. Praegu saavad pensionifondid alusvara osas,

mida ei ole pensionifondidele lubatud varaklassides loetletud (IFS §-d 121 ja 103), läbi

investeeringute teistsesse fondidesse, mis investori jaoks on läbipaistmatum ja üldiselt ka

kulukam.

IFS § 123. Paragrahv reguleerib pensionifondi vara investeerimist väärismetallidesse ja

toormetesse. Eelnõuga antakse paragrahvi tekstile uus sõnastus. Muudatus on seotud IFS § 103

lõike 4 muutmisega. Loogika, et pensionifondid võivad teatud mahus investeerida varasse, mis

IFS § 103 lõike 4 kohaselt on eurofondidele keelatud, jääb paika. Samuti jääb kehtima õigus

investeerida pensionifondi vara teatud mahus väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore ja

mille hind sõltub toormest. Sellistele investeeringutele kokku kehtib piirmäär 25%

pensionifondi vara väärtusest, mida eelnõu samuti ei muuda. Sõnastust täpsustatakse tulenevalt

IFS § 103 lõike 4 muutmisest ja sätestatakse, et pensionifondi vara võib väärismetallidesse,

neid esindavatesse sertifikaatidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind

sõltub toormest, paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.

IFS § 2701 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning lõige 3. Paragrahvis on sätestatud täiendavad nõuded

mitteavaliku fondi valitsejale, kui pakutakse mitteavalikku alternatiivfondi isikule, kes ei ole

kutseline investor. Lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 3 tehakse sõnastuslikud täpsustused

direktiivi 2019/1160 ülevõtmissätetes (muutmissäte ise asub IFS § 91¹ lõike 1 punktide 3 ja 4

muutmise juures).

Lõike 1 punkti 3 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse

selge nõue, et kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis kohustub

fondivalitseja andma isikule muuhulgas infot ka selle kohta, millised õigused isikul

siseriiklikest seadustest tulenevalt investorina on.

Lõike 1 punkti 4 muudatuse aluseks on samuti direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige 6. Lisatakse

täiendus, et investoritele kättesaadavaks tehtav teave peab olema esitatud sellisel kujul, et

investoril oleks soovi korral võimalik sellest teabest ka koopiaid teha.

Lõike 3 esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause.

Kolmas lause jääb uues sõnastuses lõikesse 3 muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi

2019/1160 artikli 1 lõige 4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama

paragrahvi lõikes 1 pandud kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik

või mõlemad, jagades kohustuste täitmist omavahel.

17

IFS § 363 lõige 4. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et kohustusliku

pensionifondi valitseja on kohustatud fondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega

seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides määruses 2019/2088 sätestatut.

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel

mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida

nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi,

hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad

jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid

mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta. Muu hulgas kohaldub nimetatud

määrus vabatahtlike pensionifondide valitsejate suhtes. Kohustuslike pensionifondide suhtes,

mis kuuluvad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisalasse, teeb määruse

2019/2088 artikkel 16 erandi, sätestades, et riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osaks olevate

pensioniskeemide pakkujate suhtes määruse kohaldamise võivad liikmesriigid ise otsustada.

Määruse artiklis 16 sätestatut arvestades sätestataksegi eelnõuga, et pensionifondi valitseja on

kohustatud kohustusliku pensionifondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt

avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet. Määruse 2019/2088 kohaldamine tingib omakorda

määruse 2020/852 kohaldamise, mis kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks,

kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu

keskkonnasäästlikkuse määr.

Praktikas valitsevad kohustuslike pensionifondide valitsejad ka vabatahtlikke pensionifonde

ning osa neist ka eurofonde või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust

käsitlevat teavet avaldada. Enamik pensionifondi valitsejaid on määruses sätestatud

põhimõtteid kohustuslike pensionifondide puhul juba vabatahtlikult ka rakendanud.

IFS § 408 lõige 11. Paragrahv reguleerib teise lepinguriigi eurofondi avalikku pakkumist Eestis.

Lõike esimesele lausele antakse eelnõuga uus sõnastus ja lõikesse lisatakse uus teine lause.

Kolmas lause säilib muutmata kujul. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõige

4 ja artikli 2 lõige 6. IFS-i lisatakse selge viide, et fondile sama paragrahvi lõikes 1 pandud

kohustusi võib täita kas fondivalitseja, tema määratud kolmas isik või mõlemad, jagades

kohustuste täitmist omavahel.

IFS § 4141 lõige 6. Paragrahv reguleerib teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamist Eestis.

Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõige4. Muudatusega täpsustatakse

direktiivi ülevõtmissätet ja tuuakse lõikes 6 selgesõnaliselt välja, et pärast fondi pakkumise

lõpetamist Eestis ei tohi fondivalitseja 36 kuu jooksul Eestis rakendada selle fondiga sarnaseid

investeerimisideesid.

IFS § 5033. Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve.

Rahatrahviga karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–

56 sätestatud nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2,

mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed juhuks, kui

leiab aset mõni järgmistest nõuete rikkumistest:

a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale-

või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;

b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste

„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on

nõuetekohaselt registreerimata;

18

c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust

või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole

täitnud IV (so turustamise, klientide teavitamise ja aruandluse nõuded) ja V peatükis

(so investeerimispiirangud, põhi-PEPPi pakkumise ja investeerimisvõimaluste

muutmise võimaldamist puudutavad nõuded), artiklites 48 (nõuded depositooriumi

määramisele) ja 50 (kaebuste lahendamise nõuded) ning VII peatükis (so PEPPi pakkuja

vahetamist puudutavad nõuded) sätestatud nõudeid ja kohustusi või

d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.

Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori

väärteokaristuste puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori

väärteokaristuste reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1.

novembril). Füüsilise isiku puhul tõuseb rahatrahv 300 trahviühikult 5 000 000 eurole või kuni

kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale.

Juriidilise isiku puhul tõuseb trahv 400 000 eurolt 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või kuni kümnele

protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

IFS-i täiendamine normitehnilise märkusega. Eelnõuga lisatakse IFS-le normitehniline

märkus, mis on jäänud direktiivi rakendamisel seadusesse varasemalt ekslikult lisamata. IFS-

ga on üle võetud komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, millega muudetakse

direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt

võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid)

peavad arvestama (ELT L 277, 2.8.2021, lk 141–144).

3.3. Eelnõu § 3 – kindlustustegevuse seaduse muutmine

KindlTS-s muudetakse §-s 2632 sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid. Paragrahv reguleerib

PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga karistatakse PEPPi

määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–47 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest.

Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ette

näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised määruses viidatud nõuetest

kindlustusandjale või -vahendajale kohalduvad. Eelnõuga tõstetakse trahvimäärad samal

tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul PEPPi määruse

ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi käigus

(audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste

muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad tõusevad nii

füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul kuni

kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. Vt

ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

3.4. Eelnõu § 4 – krediidiasutuste seaduse muutmine

KAS-s muudetakse §-s 13420 sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid. Paragrahv reguleerib

PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga karistatakse PEPPi

määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise

eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel

ette näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised määruses viidatud nõuetest

krediidiasutusele PEPPi lepingu pakkujana või depositooriumina kohalduvad. Eelnõuga

tõstetakse trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste

puhul PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste

19

reformi käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning

teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad

tõusevad nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul

kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest. Vt ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

3.5. Eelnõu § 5 – tulumaksuseaduse muutmine

TuMS-s tehakse täpsustusi §-s 21, mis reguleerib III samba väljamaksete maksustamist. Kui

leiab aset III samba pensionifondide vahetamine, viimine raha ühest III samba

kindlustuslepingust teise või liikumine pensionifondist kindlustuslepingusse või vastupidi, ei

loeta selliseid kandeid väljamakseteks TuMSi tähenduses. Raha kantakse sel juhul ühest

pensioniskeemist teise ja pensionikogujale vahepeal väljamakset ei tehta. Kui pensionifondi

puhul on võimalik vahetustehinguks kasutada ka vaid osa ühte fondi kogutud rahast (tagasi

võetakse osa osakuid, mitte kõik), siis täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu puhul on

sätestatud, et vahetustehinguks kasutatakse üles öeldud kindlustuslepingu tagastusväärtust.

Seega eeldab kehtiv seadus, et kindlustusleping tuleb üles öelda, kui on soov sellega kogutud

raha edasi teise III samba kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikuks pensionifondis koguda.

Praktikas võivad täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud aga võimaldada ka osalisi

väljamakseid lepingust. Sellise osalise väljamakse arvelt võiks olla lubatud ka ühest

pensioniskeemist teise liikuda. Eeldus oleks sama, mis praegu III samba vahetustehingute puhul

– raha liiguks ühest pensioniskeemist teise ja pensionikogujale praktikas mingit väljamakset ei

tehtaks.

Et võrdsustada III sambas pensionifondis ja kindlustuslepingu alusel kogumise tingimusi,

täpsustatakse eelnõuga KoPS § 63 lõikes 52 ning TuMS §-s 21, et erinevate III samba

pensioniskeemide vahel liikumiseks (so vahetamiseks) saab kasutada ka kindlustuslepingu

osalist väljamakset, mis kindlustusandja poolt siis pensionikoguja soovil tema mõnda teise III

samba penisoniskeemi kantakse (so vabatahtlikku pensionifondi või teise täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingusse).

Nii täpsustatakse TuMS § 21 lõike 11 punktis 1, et väljamaksena ei käsitata ka KoPS § 63 lõikes

52 sätestatud tingimustele vastavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalist

väljamakset.

Selleks, et III samba väljamaksed oleksid maksustatud 10% tulumaksuga, peab lisaks III samba

pensioniea saabumisele olema täidetud ka tingimus, et vastavalt täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingu sõlmimisest või vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest

peab olema möödunud vähemalt 5 aastat. Selle reegli rakendamist olukorras, kus vahepeal on

liigutud ühest pensioniskeemist teise, reguleerivad omakorda TuMS § 21 lõiked 21 ja 31.

Eelnõuga täpsustatakse, et kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse

tasumiseks on kasutatud KoPS § 63 lõike 52 kohaselt teise lepingu osalist väljamakset,

arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates (lõige 21

esimene lause). Samuti täpsustatakse vabatahtliku pensionifondi osakute esmase omandamise

kontekstis, et kui osakud on omandatud KoPS § 63 lõike 52 kohaselt täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega

selle lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku

pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem (lõige 31). Sama kehtib ka siis, kui ühest

pensioniskeemist teise lastakse kanda ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus (vt kehtivas

sõnastuses TuMS § 21 lõikeid 21 ja 31).

20

3.6. Eelnõu § 6 – väärtpaberituru seaduse muutmine VPTS § 23788. Eelnõuga muudetakse paragrahvis sätestatud väärteokaristuste piirmäärasid.

Paragrahv reguleerib PEPPi määruse nõuete rikkumisega kaasnevaid rahatrahve. Rahatrahviga

karistatakse PEPPi määruse artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud

nõuete rikkumise eest. Normid tuginevad PEPPi määruse artikli 67 punktile 2, mille kohaselt

tuleb liikmesriikidel ette näha karistused ja muud haldusmeetmed, ja arvestavad millised

määruses viidatud nõuetest investeerimisühingule kohalduvad. Eelnõuga tõstetakse

trahvimäärad samal tasemele, nagu seda tehti muude finantssekori väärteokaristuste puhul

PEPPi määruse ülevõtmisega samal ajal aset leidnud finantssektori väärteokaristuste reformi

käigus (audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste

seaduste muutmise seadus, mis jõustus 2023. aasta 1. novembril). Rahatrahvi piirmäärad

tõusevad nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurole või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavale summale või juriidilise isiku puhul

kuni kümnele protsendile juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest. Vt ka IFS § 5033 muutmise selgitust.

VPTS täiendamine normitehnilise märkusega. Eelnõuga lisatakse VPTSi normitehniline

märkus, mis on varasemalt jäänud lisamata komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2021/1269,

millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite

arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse (ELT L 277, 2.8.2021, lk 137–40),

ülevõtmisel.

3.7. Eelnõu § 7 – seaduse jõustumine

Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Erandiks on eelnõu § 1 punktid 5–15, mis on

kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Hilisema jõustumisega muudatused tingivad

pensioniregistri arendusvajaduse, mistõttu ongi siin rakendumiseks pikem aeg ette nähtud.

3.8. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Nii kohustuslik kui vabatahtlik kogumispension kuuluvad Põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse,

mille kohaselt on Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS

§-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsealasse. Siinkohal on PS jätnud seadusandjale küllaltki

laia kaalutlusõiguse. PS § 28 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja

korra seadus ning PS § 32 kohaselt sätestab omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise

kitsendused seadus. Eelnõus esitatud muudatused üldiselt ei sea II ega III sambaga liitunud

isikutele täiendavaid kohustusi või piiranguid, aga lihtsustavad või muudavad paindlikumaks

teatud protsesse (näiteks päritud II samba pensionivara oma II sambasse viimine või liikumine

III sambas ühest pensioniskeemist teise).

Erandiks on KoPS § 31 lõike 7 muutmine, mis lubab teatud juhtudel krediidiasutusel lasta

pensioni investeerimiskontol tasude ja kulude katmiseks puuduva summa ulatuses jääki ületada

ja sellelt viivitusintressi arvestada. Antud muudatus riivab PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust. KoPS § 31 lõike 7 kohaselt makstakse pensioni investeerimiskonto ja

finantsvaraga seotud tasud ja kulud üldjuhul pensioni investeerimiskontol olevast rahast. Kui

pensioni investeerimiskontol raha ei ole, lubab kehtiv seadus krediidiasutusel katta need tasud

ja kulud pensionikoguja muul, samas krediidiasutuses avatud, pangakontol oleva raha arvelt.

Eelnõu jätab muul kontol oleva raha arvelt pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud

tasude ja kulude katmise viimaseks meetmeks, kuid lisab selle ette võimaluse lubada pensioni

investeerimiskontol nö miinusesse minna (jääki ületada), millisel juhul jääb krediidiasutusele

ka võimalus viivitusintressi arvestada. Praktikas võib selline olukord esile kerkida, kui pensioni

investeerimiskonto kaudu on tehtud investeeringuid, mida ei ole majanduslikult mõistlik kohe

realiseerima asuda, ja samal ajal on ette näha hilisem raha laekumine pensioni

investeerimiskontole. Selle asemel, et isiku muult kontolt vastav summa kinni pidada, saab

21

antud olukorras edaspidi kasutada võimalust pensioni investeerimiskonto ajutiselt miinusesse

lasta ning vastav summa siis juba kontole hiljem laekuva raha arvelt katta. Muudatus on

pensionikoguja suhtes piirav, sest võimaldab kirjeldatud olukorras küsida krediidiasutusel

viivitusintressi. Teisalt on see pensionikoguja muu vara suhtes (tavalisel pangakontol olev raha)

säästva iseloomuga, sest pakub täiendavat võimalust katta pensioni investeerimiskontot

puudutavad tasud ja kulud II sambasse kogutud raha arvel. Sellest lähtuvalt saab riivet pidada

proportsionaalseks.

PEPPi lepingute kontekstis on eelnõul puutumus ka PS §-ga 31, mis sätestab, et Eesti kodanikel

on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse, selle õiguse

kasutamise tingimused ja korra võib sätestada seadus. See, millised ettevõtjad võivad pakkuda

PEPPi lepinguid või neid turustada, tuleneb PEPPi määruse artiklitest 6(1) ja 10. Samuti on

PEPPi lepingu tingimused sätestatud PEPPi määrusega. Eelnõuga viiakse asjasse puutuvad

väärteokaristuste piirmäärad samale tasemele finantssektoris üldiselt kehtivate piirmääradega,

mis tehnilistel põhjustel jäi tegemata finantssektori karistusreformi käigus. Nõuded, millest

tuleb PEPPi pakkujatel PEPPi määruse kohaselt kinni pidada, on kehtestatud pensionikogujate

ja -saajate huvidest ja kaitsest lähtuvalt. Sellest eesmärgist lähtuvalt on eelnõus kavandatud

muudatused proportsionaalsed.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

4. Terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõu omab puutumust viie Euroopa Liidu õigusaktiga (vt ka seletuskirja punkti 1.3).

Eelnõuga kehtestatakse pensionifondi valitsejale kohustus avaldada kohustusliku pensionifondi

vara investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides

määruses 2019/2088 sätestatut. See on kooskõlas määruse 2019/2088 artikliga 16.

Eelnõus esitatud väärteokaristusi puudutavad muudatused on seotud PEPPi määrusega.

Eelnõuga tõstetakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevate

väärteokaristuste piirmäärasid, mis võrdsustab karistuste määrad teiste finantssektori

karistusmääradega. Muudatused on PEPPi määrusega kooskõlas.

Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga direktiiv 2009/65/EÜ artikli 50 punkti (2)b) ülevõtvat sätet ning

direktiivi 2019/1160 artikli 1 lõike 4, artikli 2 lõigete 4 ja 6 ülevõtmissätteid IFS-s. Täpsustused

on kooskõlas nimetatud direktiividega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse valdavalt tehnilisemat laadi muudatusi. Alljärgnevalt on esitatud

mõjuhinnangud kavandatud muudatustele, mis puudutavad jätkusuutlikkusteguritega

arvestamise kohta teabe avaldamist II sambas, PEPPi määruses PEPPi pakkumise kohta

sätestatud nõuete rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste piirmäärade tõstmist,

pensionifondidele lubatud varaklasside laiendamist ja päritud II samba vara pärija

pensionikontole viimist.

6.1. Jätkusuutlikkusteguritega arvestamise kohta teabe avaldamine II sambas

Eelnõu kohustab pensionifondi valitsejaid avaldama kohustuslike pensionifondide vara

investeerimise ja riskide juhtimisega seonduvalt jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides

määruses 2019/2088 sätestatut. See tingib omakorda määruse 2020/852 kohaldamise, mis

22

kehtestab kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse

keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr.

Määruse 2019/2088 kohaselt tuleb finantsturu osalistel avaldada oma veebilehtedel

mitmesugust teavet jätkusuutlikkusriskide kohta, sealhulgas näiteks põhimõtete kohta, mida

nad järgivad jätkusuutlikkusriskide lõimimisel investeerimisotsuste langetamise protsessi,

hoiatavat teavet selle kohta, kui nad leiavad, et investeerimisotsused mõjutavad

jätkusuutlikkustegureid põhiliselt negatiivselt või kui investeeringute tegemisel selliseid

mõjusid ei hinnata ega arvestata, siis põhjendused selle kohta.

Määrus ei näe aga ette nõudeid ega piiranguid sellele, kuhu pensionifondi vara investeerida

võiks või ei tohiks. Nii saavad sotsiaalsed mõjud ja mõjud looduskeskkonnale kaasneda vaid

kaudselt ning arvestades pensionifondide kohta avaldatava teabe kohta kujunenud praktikat (vt

mõju ulatus ja suurus) jääb see võimalik kaudne mõju ka pigem olematuks.

Sihtrühmaks 1 on kohustusliku pensionifondi valitsejad, keda Eestis on 5.

Mõju ulatus ja suurus. Määruse rakendamise mõjud pensionifondi valitsejatelepiirduksid

peamiselt halduskoormuse tõusu ja mõningal määral majanduslike mõjudega (kulude kasv).

Kaudselt võiks avalikustamine mõjutada ka pensionifondide investeeringuid

jätkusuutlikkusteguritega enama arvestamise suunas. Praktikas valitsevad aga kohustuslike

pensionifondide valitsejad lisaks ka vabatahtlikke pensionifonde ning osad neist ka eurofonde

või alternatiivfonde, mille kõigi puhul tuleb jätkusuutlikkust käsitlevat teavet määruse kohaselt

juba nagunii avaldada. Teada olevalt on praktikas vähemalt enamik pensionifondi valitsejaid

määruses sätestatud põhimõtteid vabatahtlikult kohustuslike pensionifondide puhul ka juba

rakendanud. Seega võib eelnõus sätestatud avalikustamise kohustuse mõju pensionifondi

valitsejatele praktikas pidada väga väikseks või isegi olematuks.

Sihtrühmaks 2 on II samba pensionikogujad, keda 2024. aasta jaanuari seisuga on u 510 000.

Mõju ulatus ja suurus. Kui avaldamise nõude mõtteks on, et investoritele, antud juhul II

samba pensionikogujatele, oleks investeeringutega seoses kättesaadav ka jätkusuutlikkust

puudutav teave, siis eelnevat arvestades on eelnõul praktikas mõju väike või isegi puudub.

6.2. Üleeuroopalise personaalse pensionitoote PEPPi pakkumise suhtes kehtivate nõuete

rikkumise tagajärjeks olevate väärteokaristuste piirmäärade tõstmine

Finantsvaldkonna väärteokaristuste reformiga jäid ajakohastamata PEPPi määruses sätestatud

nõuete rikkumisega kaasnevate väärteokaristuste piirmäärad erinevates finantssektori

seadustes. Vastavad muudatused tehakse ära eelnõuga.

Sihtrühmaks on üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujad ja turustajad.

Eestis ühtegi PEPPi registreeritud veel ei ole. Potentsiaalselt saaksid pakkujateks olla

kindlustusandjad (6), pensionifondi, eurofondi ja alternatiivfondi valitsejad (11),

krediidiasutused (9) ja portfelli valitsemise tegevusloaga investeerimisühingud (4), kes saavad

oma tooteid ka turustada, ning eraldi turustajateks investeerimisühingud, kellel on

investeerimisnõustamise tegevusluba (4) ja kindlustusvahendajad, kes vahendavad

elukindlustuslepinguid (u 20).

Potentsiaalne sihtgrupp on seega suur. Et teenust keegi ei paku, siis praktikas sihtgrupp praegu

puudub.

Mõju suurus ja ulatus. Praktikas mõju praegu puudub. Potentsiaalselt kaasneks eelnõu

23

jõustumise järel määruses sätestatud PEPPi nõuete rikkumise korral teenusepakkujatele

majanduslikud mõjud. Uued maksimaalsed väärteokaristuste määrad on füüsilise isiku puhul 5

000 000 eurot või kuni kahekordsele väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastav summa ning juriidilise isiku puhul 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa või kuni 10% juriidilise isiku

või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Muudatuste ebasoovitavaks mõjuks saab teoreetiliselt pidada seda, et mõni potentsiaalne

pakkuja heitub uutest karistusmääradest ja otsustab PEPPi mitte pakkuma hakata.

Teenusepakkujate usaldusväärsus ja kehtestatud nõuete täitmine on aga finantsteenuste puhul

eelduseks, mistõttu kaalub muudatuste kasu üles võimaliku ebasoovitava mõju. Olukord, kus

finantsteenuste pakkumisel üldiselt kehtivad kõrgemad karistusmäärad kui PEPPi lepingute

pakkumisel ei ole olemuslikult ka kuidagi põhjendatud.

6.3. Pensionifondide varaklasside laiendamine

Eelnõu laiendab pensionifondide investeerimisvõimalusi. Kehtivas seaduses on sobivad

varaklassid täpselt loetletud. Eelnõu lubab kuni 10% ulatuses pensionifondi vara väärtusest teha

edaspidi investeeringuid ka muudesse instrumentidesse, mida ei ole nimetatud IFS-s, kuid mis

on nimetatud fondi tingimustes või prospektis. Fondi tingimuste ja prospekti muutmine on

protsessina paindlikum kui seaduse muutmine, mistõttu võimaldab muudatus pensionifondi

valitsejatel kiiremini kohaneda turu muutunud oludes ja uusi investeerimisvõimalusi

pensionikogujatele pakkuda. Muudatuse mõjud on majanduslikud.

Sihtrühm 1 – II ja III sambaga liitunud inimesed, kellel on pensionifondi osakuid. 2024. aasta

jaanuari seisuga on neid II sambas u 490 000 ja III sambas umbes 160 000. Potentsiaalselt on

mõjutatud ka II ja III sambaga tulevikus liituvad inimesed, kes hakkavad raha koguma

pensionifondis.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatusel on majanduslikud mõjud. Mõju avaldumine sõltub uue

võimaluse kasutamisest fondivalitsejate poolt ja instrumentidest, mis sellest tulenevalt

pensionifondide investeeringutesse lisanduvad. Kui palju pensionifondide

investeerimistulemused sellest tulenevalt paraneksid, on väga keeruline hinnata. Ülevaate

pensionifondide investeeringutest varaklasside lõikes annavad joonised 1 ja 2.

Joonis 1 „II samba pensionifondide investeeringud“

Allikas: Rahandusministeerium

24

Joonis 2 „III samba pensionifondide investeeringud“

Allikas: Rahandusministeerium

Mõju sagedus. Mõju on pidev.

Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua võimaluse, et uued võimalikud

varaklassid toodavad pensionifondile ja seeläbi osakuomanikele negatiivset tootlust.

Ebasoovitava riski maandamiseks on kõnealuste instrumentide maksimaalseks lubatud

osakaaluks eelnõus ette nähtud 10% pensionifondi vara väärtusest.

6.4. Päritud II samba vara pärija pensionikontole viimine

Eelnõuga laiendatakse pärija valikuid ning võimaldatakse tal päritud II samba pensionifondi

osakud koheselt vahetada selle pensionifondi osakute vastu või kanda nende osakute

tagasivõtmisel saadud raha kohe oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks

laekuma tema kogumispensioni makse. Kehtiva seaduse kohaselt peab pärija raha oma

pensionifondi või oma pensioni investeerimiskontole viimiseks esitama eraldi vahetamise

avalduse. Seda saab ta teha pärast registripidajale avalduse esitamist osakute kandmiseks oma

pensionikontole.

Kui päritakse pensioni investeerimiskontol olev raha, siis ka selle lubab eelnõu kohe kanda, kas

pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kogumispensioni makse.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või

pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub

protsess seega sujuvamaks, sest kaob vajadus esitada eraldi veel vahetamise avaldust. Seega

vähendab muudatus mõnevõrra pärijate halduskoormust.

Kavandatud muudatusel on majanduslik mõju pensioniregistri pidajale.

Sihtrühm – pensioniregistri pidaja AS Pensionikeskus.

Mõju ulatus ja suurus. Muudatus tingib arendusvajaduse pensioniregistri pidajale, mistõttu

on muudatusel majanduslik mõju. Eelnõu koostamise ajal on käimas uus pensioniregistri pidaja

hange ning muu hulgas on ka vastav arendus ette nähtud pensioniregistri pidaja hanke skoobis.

Vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduse §-le 23 katab pensioniregistri pidaja oma

teenuste osutamise kulud vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava

tasuga. Hinnakirja kooskõlastab rahandusminister. Pensioniregistri pidaja tegevust ei

finantseerita riigieelarvest.

25

Mõju sagedus. Ühekordne.

Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole tuvastatud.

6.5. Muudatuste mõju halduskoormusele

Päritud II samba vara pärija pensionikontole viimist puudutav muudatus (käsitletud ka punktis

6.4) vähendab mõnevõrra pärijate halduskoormust.

2024. aasta jaanuari seisuga on II samba osakuomanikke umbes 490 000, pensioni

investeerimiskontosid on avatud umbes 8 500. Potentsiaalselt on mõjutatud ka II sambaga

tulevikus liituvad inimesed.

Joonisel 3 on näha inimeste arvud, kes on perioodil 2007–2022 pärinud II samba vara (vasak

skaala) ja esitanud selle kohta pensioniregistri pidajale avalduse. Valdavalt kasutatakse

pärimisel raha väljavõtmise võimalust. Viimastel aastatel on nende inimeste hulk mõnevõrra

siiski kasvanud, kes on otsustanud päritud II samba vara oma II sambasse võtta.

Joonis 3. „II samba pärimised“

Allikas: Rahandusministeerium, Pensionikeskus

Kokku on 2022. aasta lõpu seisuga II sambas olnud 17 786 pärimist. Avalduse, et võtta päritud

II samba raha oma II sambasse, on teinud neist vaid 1 888 inimest ehk 10,6%. Aastatel 2021 ja

2022 oli see protsent 18,7 ja 17,7.

Pärijate jaoks, kes soovivad, et päritud II samba varale vastav summa jõuaks pensionifondi või

pensioni investeerimiskontole, mida nad ise II sambas pensioni kogumiseks kasutavad, muutub

protsess sujuvamaks, sest kaob vajadus esitada eraldi veel vahetamise avaldust.

Pärija jaoks, kes soovibki just päritud pensionifondi osakuid oma pensionikontole, ei muutu

midagi. Samuti ei muutu midagi nende pärijate vaatest, kes otsustavad päritud II samba vara

rahas välja võtta.

Arvestades puudutatud isikute arvu, on muudatuse mõju praegu siiski suhteliselt väike.

6.6. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele

Andmekaitsemääruse GDPR artikli 35 kohaselt tuleb koostada andmekaitse mõjuhinnang, kui

andmetöötluse tulemusel võib tõenäoliselt tekkida suur oht isikute õigustele ja vabadustele.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ega

eesmärke. Asjaolu, et II samba vara pärimisel lubab eelnõu pensioniregistri pidajale esitataval

avaldusel kohe märkida, et pärija soovib raha kohe oma pensionifondi või pensioni

investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema enda kogumispensioni maksed, viia lasta ei kätke

täiendavat ohtu isikute õigustele ja vabadustele. Kehtiva seaduse kohaselt oleks sama

tulemuseni jõutud eraldi pärast veel vahetamise avalduse esitamisega. Rakendatavad

26

privaatsuspõhimõtted ja isikuandmete töötlemise reeglid on kättesaadavad pensioniregistri

pidaja veebilehelt2.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi tuludele ja kuludele. Samuti puudub

kavandatavatel muudatustel mõju kohalikele omavalitsustele

8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust

muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. Eelnõu § 1 punktid 5 – 15, mis puudutavad II

samba vara pärimist, on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. Kõnealuste muudatuste

hilisem jõustamine võimaldab pensioniregistri pidajal teha vajalikud arendustööd.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti

Pangale ning selle suhtes küsitakse arvamust AS-lt Pensionikeskuselt, Eesti Pangaliidult,

FinanceEstonialt ja Eesti Kindlustusseltside Liidult.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2024

(allkirjastatud digitaalselt)

2 https://www.pensionikeskus.ee/meist/isikuandmete-tootlemine/

EELNÕU

26.01.2024

1

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu

§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasud ja kulud makstakse pensioni

investeerimiskontol olevast rahast. Kui pensioni investeerimiskontol ei ole raha nimetatud

tasude ja kulude maksmiseks, on krediidiasutusel õigus lubada puuduoleva summa ulatuses

pensioni investeerimiskonto jääki ületada ning arvestada sellelt viivitusintressi, kasutada

selleks pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandamist, sealhulgas

finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamist, või realiseerides muul viisil finantsvarast

tuleneva väärtuse. Kui käesolevas lõikes sätestatud meetmed ei ole rakendatavad, on

krediidiasutusel õigus katta pensioni investeerimiskonto ja finantsvaraga seotud tasusid ja

kulusid, sealhulgas viivitusintressi, isiku samas krediidiasutuses oleval muul pangakontol oleva

raha arvelt.“;

2) paragrahvi 171 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui pärast pensioni investeerimiskonto sulgemist laekub tulu selle konto kaudu varem

soetatud finantsvaralt, kannab krediidiasutus selle registripidajale. Kui isik omandab pärast

pensioni investeerimiskonto sulgemist finantsvara, mis tuleks registreerida nimetatud pensioni

investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontol, on krediidiasutusel õigus nimetatud finantsvara

võõrandada ja kanda selle tulemusel saadud summa registripidajale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt registripidajale laekuv summa kantakse

isiku pensionikontole ja selle suhtes kohaldatakse:

1) käesoleva seaduse § 43 lõike 3 esimeses lauses sätestatut, kui isikule on tehtud samas

paragrahvis sätestatud ühekordne väljamakse, mille käigus võeti tagasi kõik temale kuulunud

pensionifondi osakud ning maksti neile vastav summa ja kogu tema kõigil pensioni

investeerimiskontodel olev summa välja;

2) käesoleva seaduse § 521 lõikes 41 sätestatut, kui isik on sõlminud §-s 45 sätestatud

pensionilepingu, mille kindlustusmakse tasumiseks kasutati kõiki kindlustusvõtjale kuulunud

pensionifondide osakuid ja tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olnud summasid;

3) käesoleva seaduse § 526 lõikes 7 sätestatut, kui isikule on tehtud §-s 431 sätestatud

väljamakse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 nimetamata juhtudel kasutab registripidaja isiku

pensionikontole laekunud summat pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma tema

kohustusliku kogumispensioni makse, osakute väljalaskmiseks või kannab selle isiku pensioni

investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma tema kohustusliku kogumispensioni

makse.“;

3) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) osakute omandamisel käesoleva seaduse § 171 lõigetes 4 ja 6 sätestatu kohaselt;“;

4) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

EELNÕU

26.01.2024

2

„41) raha pensioni investeerimiskontole kandmisel käesoleva seaduse § 171 lõigetes 4 ja 6

sätestatu kohaselt;“;

5) paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärijal on käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus:

1) kanda päritud osakud oma pensionikontole;

2) vahetada päritud osakud selle pensionifondi osakute vastu või kanda päritud osakute

tagasivõtmisel saadud summa pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma

pärija kohustusliku kogumispensioni makse (edaspidi käesolevas jaos vahetamine);

3) võtta päritud pensionifondi osakud tagasi;

4) omandada päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest selle pensionifondi osakuid

või kanda see raha oma pensioni investeerimiskontole, kuhu laekub või peaks laekuma pärija

kohustusliku kogumispensioni makse;

5) võtta pensioni investeerimiskontol olev päritud raha välja.

(3) Päritud pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara puhul on pärijal pensioni

investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingus, finantsvara soetamisel

sõlmitud lepingus ning seaduses sätestatud tingimustel ja korras õigus see finantsvara

võõrandada ja finantsvara soetamisel sõlmitud leping lõpetada või registreerida see finantsvara

kokkuleppel pärandajale ja pärijale pensioni investeerimiskontod avanud krediidiasutustega

oma pensioni investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole.“;

6) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni

makse, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või § 173 alusel peatatud,

ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ega punktis 4 sätestatud pärija õigus vahetada

päritud osakud nimetatud pensionifondi osakute vastu või omandada selle pensionifondi

osakuid päritud pensioni investeerimiskontol oleva raha eest.

(32) Avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks on ühepoolne

tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.“;

7) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päritud kohustusliku kogumispensioni vara ülekandmist võib taotleda pärija, kellele on

avatud käesoleva seaduse § 17 kohaselt pensionikonto.“;

8) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31. Pensionifondi osakute ülekandmise ja vahetamise, päritud raha ülekandmise ja

selle eest pensionifondi osakute omandamise ning väljamakse tegemise kord“;

9) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „pensionikontole või nende

tagasivõtmiseks“ sõnadega „pensionikontole, nende vahetamiseks või tagasivõtmiseks“;

10) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid füüsilisest isikust pärija soovib vahetada, ja nende

osakute arv;“;

11) paragrahvi 31 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „tagasivõtmise“ sõnadega

„tagasivõtmise, vahetamise“;

EELNÕU

26.01.2024

3

12) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui päritud pensionifondi, mille osakute vahetamist või tagasivõtmist osakuomanik

käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 või 3 kohaselt soovib, osakute tagasivõtmine on

investeerimisfondide seaduse § 57 või § 173 alusel peatatud, korraldab registripidaja osakute

tagasivõtmise või vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist.“;

13) paragrahvi 31 lõike 4 neljandas lauses asendatakse sõnad „tagasivõtmiseks või oma

pensionikontole kandmiseks“ sõnadega „tagasivõtmiseks, oma pensionikontole kandmiseks või

vahetamiseks“;

14) paragrahvi 31 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Kui pärandvara sisaldab pensioni investeerimiskontol olevat raha, korraldab selle

pensionifondi osakute väljalaskmise või raha pärija pensioni investeerimiskontole kandmise,

kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni makse, või raha pärijale

väljamaksmise registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto avanud

krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud andmete saamisest arvates vastavalt

õigusaktidele ja registripidaja poolt pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud

krediidiasutusega sõlmitud lepingule.

(42) Pärandajale pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab registripidajale

summa, mille eest pärija soovib omandada pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma

pensioni investeerimiskontole kanda käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatu

kohaselt, või summa, mille pärija soovib sellelt pensioni investeerimiskontolt välja võtta, ning

esitab registripidajale viivitamata pärast pärijalt vastava avalduse saamist pensioni

investeerimiskontol oleva raha väljamaksmiseks, selle pärija pensioni investeerimiskontole

kandmiseks või pensionifondi osakute väljalaskmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 10 nimetatud andmed ning summa, mille eest

pärija soovib omandada pensionifondi osakuid või mille ta soovib oma pensioni

investeerimiskontole kanda või pärandaja pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos

pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega.“;

15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Kui pensionifondi, kuhu laekub või peaks laekuma pärija kohustusliku kogumispensioni

makse, osakute väljalaskmine on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud osakute vahetamise

või lõikes 41 sätestatud osakute väljalaskmise päeval investeerimisfondide seaduse § 57 või §

173 alusel peatatud, keeldub registripidaja tehingu tegemisest ja teavitab sellest viivitamata

vastavalt kontohaldurit või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust. Vastavalt

kontohaldur või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus teavitab tehingu tegemisest

keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.“;

16) paragrahvi 63 lõiget 51 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kasutada lepingu osalist väljamakset kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu

kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, kui

lepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale sellist osalist väljamakset võimaldatakse.“;

17) paragrahvi 63 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud summasid kindlustusvõtjale välja ei maksta ja

kindlustusandja kannab vastavalt lepingu osalise väljamakse, tagastusväärtuse või osa sellest

EELNÕU

26.01.2024

4

lepingus ette nähtud tähtaja jooksul, kuid lepingu ülesütlemise puhul hiljemalt kaks kuud pärast

lepingu ülesütlemise avalduse saamist, kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingu

kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale või kooskõlastatult

kindlustusvõtja valitud vabatahtliku pensionifondi fondivalitsejaga kindlustusvõtja

sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi.“.

§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „muudatusi, mis ei mõjuta

osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi või“ tekstiosaga „redaktsioonilisi muudatusi

või muudatusi,“;

2) paragrahvi 911 lõike 1 punktis 3 ja § 2701 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad

„alternatiivfondi investeerimisest“ sõnadega „alternatiivfondi turustamise kohaks olevas

lepinguriigis alternatiivfondi investeerimisest“;

3) paragrahvi 911 lõike 1 punktis 4 ja § 2701 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „investorile

kättesaadavaks“ sõnadega „investorile tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks“;

4) paragrahvi 911 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik

või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale

isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning

sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet

ja asjakohaseid dokumente.“;

5) paragrahvi 103 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on

väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist“ tekstiosaga „ega neid esindavatesse

sertifikaatidesse“;

6) paragrahvi 120 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) väärismetallidesse ja neid esindavatesse sertifikaatidesse.“;

7) paragrahvi 121 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse.“;

8) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud instrumentidesse, mida ei ole nimetatud

sama lõike punktides 1–4, lõikes 21 ega käesoleva seaduse §-s 103, võib investeerida kuni

kümme protsenti pensionifondi vara väärtusest.“;

9) paragrahvi 123 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pensionifondi vara võib väärismetallidesse, neid esindavatesse sertifikaatidesse ja

väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest, paigutada kokku kuni

25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.“;

10) paragrahvi 2701 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik

või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale

EELNÕU

26.01.2024

5

isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja

sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet

ja asjakohaseid dokumente.“;

11) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja on kohustatud fondi vara investeerimise ja riskide

juhtimisega seonduvalt avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 sätestatut.“;

12) paragrahvi 408 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võib täita fondivalitseja, kolmas isik

või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale

isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja

sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondilt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja

asjakohaseid dokumente.“;

13) paragrahvi 4141 lõikes 6 asendatakse sõnad „muid selliseid investeerimisstrateegiaid“

sõnadega „muid sarnaseid investeerimisstrateegiaid ega -ideesid“;

14) paragrahvi 5033 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

15) paragrahvi 5033 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest.“;

16) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL

seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama (ELT L 277,

2.8.2021, lk 141–144).“.

§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2632 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

2) paragrahvi 2632 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest.“.

§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

EELNÕU

26.01.2024

6

1) paragrahvi 13420 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

2) paragrahvi 13420 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest.“.

§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud tingimustele vastavaid täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingu osalist väljamakset ja ülesöeldud lepingu

tagastusväärtust;“;

2) paragrahvi 21 lõike 21 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ülesöeldud täiendava

kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52

kohaselt“ tekstiosaga „kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt teise lepingu osalist

väljamakset või ülesöeldud lepingu tagastusväärtust“;

3) paragrahvi 21 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud kogumispensionide seaduse § 63

lõike 52 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu osalise väljamakse või üles

öeldud lepingu tagastusväärtuse eest, arvestatakse viieaastast tähtaega selle lepingu sõlmimisest

arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest

omandamisest varem.“.

§ 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23788 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000

eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas“;

2) paragrahvi 23788 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot

või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud

käibest.“;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:

„Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, millega muudetakse delegeeritud direktiivi

(EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega

tootejuhtimiskohustustesse (ELT L 277, 2.8.2021, lk 137–40).“.

EELNÕU

26.01.2024

7

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 5–15 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Austatud minister,

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kogumispensionide seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav õigusaktide

eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu 7 lk;

2. Seletuskiri 26 lk

Lisaadressaadid:

Finantsinspektsioon

Eesti Pank

AS Pensionikeskus

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Kindlustusseltside Liit

Kertu Fedotov 58851393

[email protected]

Meie 31.01.2024 nr 1.1-10.1/526-1