Seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Kauba tn 9

71020, Viljandi, Viljandi maakond

Teie 21.12.2022 nr 2-3/889

Meie 16.01.2023 nr 7.2-2/22/28857-2

Seisukohtade väljastamine Orika tee 2

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Sinialliku külas Orika tee 2 kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

62904:002:0770, edaspidi planeering) algatamisest Viljandi Vallavalitsuse 20.12.2022

korraldusega nr 889.

Planeeringu eesmärgiks on katastriüksusel ehitusõiguse määramine gaasitankla rajamiseks.

Tegemist on surubiometaani konteinertanklaga, mis mahutab kuni 3,5 tonni (kuni 4500 m3)

biometaani. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 49 Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia km 54,17-

54,25. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 5647 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Orika tee 2 kinnistule juurdepääsu kavandamisel tuleb arvestada, et Transpordiamet on

22.12.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/956 andnud ehitusloa riigitee 49 Imavere–Viljandi–

Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimiseks. Tee

ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt Tinter-Projekt OÜ tööle nr 08-21-TP „Riigitee nr

49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-Loodi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt“ (tellija Transpordiamet). Projekti asendiplaani joonised ja

seletuskiri on kuni 30.10.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/ytrIxlUbGsVHQFu.

Projekti kohaselt on juurdepääs Orika tee 2 kinnistule kavandatud ainult kohaliku tee Orika

suvila tee (tee nr 6290135) kaudu, mis ristub riigiteega km 54,258. Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Planeeringu algatamise korralduses on liiga vähe infot, et hinnata arendustegevuse mõju

riigitee ristmikule ning sobivust eelmises punktis nimetatud projektlahendusega. Palume

hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu ning analüüsida

lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse

kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse

(20 aastat) liiklussagedusega. Kontrollarvutus koos planeeringu eskiislahendusega esitada

meile, et saaksime kujundada seisukoha riigiteega seoses (hinnata olemasoleva

projektlahenduse sobivust, kaaluda projektlahenduse muutmise või riigitee ristumiskohale

2 (3)

laienduste ehitamise vajadust).

3. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada

bussipeatustega.

4. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10, vt lisaks kirja punkti 2) kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

6. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Riigitee toimivus ja

ohutus on tagatud, kui nähtavust piiravad ehitised (tankla, parkla, jne) kavandatakse väljapoole

normides toodud külgnähtavusala. Arvestada tuleb ka punktis 5 nimetatud projektis toodud

lahendusega. Maantee lähedusesse ükskõik mis otstarbega masti (nt lipumast) paigaldamisel

peab selle kaugus muldkeha servast olema vähemalt võrdne selle masti kõrgusega (lisaks

arvestada eelnevas lauses toodud nõudega).

7. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda teeprojekti

lahendusega „Riigitee nr 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva Viljandi-

Loodi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Tinter-Projekt OÜ töö nr 08-21-TP). Nimetatud

projekti alusel on Transpordiamet 22.12.2022 andnud korralduse nr 1.1-3/22/956 „Tee

ehitusloa andmine riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 53,996-58,871 asuva

Viljandi-Loodi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.

Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal, v.a. PK 569+00 – 586+45 asuva jalg- ja jalgrattatee

ehitamine, mille ehitamise aasta on hetkel ebaselge.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette nähtavust piirava puu, põõsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

3 (3)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitusloa väljastamist.

14. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasoleva(te) eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

15. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

16. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

17. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis, jms) kaugused riigitee katte servast.

18. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

19. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

20. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]