Täiendatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

EELNÕU

12.02.2024

Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevusega tegelev üksus sõltumata

selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.“;

2) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „Valitsev mõju“

tekstiosaga „käesoleva seaduse tähenduses“;

4) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8. peatükk

KONKURENTSIAMETI PÄDEVUS JA VOLITUSED“;

5) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. peatükis

sätestatu täitmise üle.“;

6) paragrahvi 55 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, välja arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki

tähenduses, kes on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud ülesandeid.

(2) Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesannetes analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab

konkurentsi soodustavaid meetmeid, kohaldab meetmeid konkurentsi taastamiseks ja

säilitamiseks, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks, teeb ettepanekuid

õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide

ühenduste konkurentsiasutustega.“;

7) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Konkurentsiamet vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102

kohaldamise eest nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud

konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35

tähenduses.“;

8) seadust täiendatakse §-dega 551–553 järgmises sõnastuses:

„§ 551. Konkurentsiameti sõltumatus

Konkurentsiamet on oma käesolevas seaduses ja nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatud

konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, lähtudes käesolevast

seadusest, Euroopa Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud

õigusaktidest.

§ 552. Konkurentsiameti aruandekohustus

Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. aprilliks eelmise

kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande, mis

sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva seadusega pandud

ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametnike ametisse

nimetamise ja vabastamise, inimeste arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta ning selle kohta,

kuidas inimeste arv ja eelarvevahendite suurus on eelnevate aastatega võrreldes muutunud.

Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.

§ 553. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametniku tegevuspiirang (1) Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametnik ei või mõistliku aja jooksul

vabastamise päevast arvates töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel tegeleda

menetlusega, millega ta oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud.

(2) Konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule

siduv. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust

menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.”;

9) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

10) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

„§ 561. Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses

(1) Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,

käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2) Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmed,

teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 alusel uurimismeetme kohaldamisse

kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile vajalikud nende ülesande

täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses. (3) Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konkurentsiamet on lõpetanud

konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel ja vastupidine

ohustaks tõendite kogumist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:

1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

4) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.“;

11) paragrahvi 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva.

Teabenõude täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse

§-s 571 sätestatud määras.“;

13) paragrahvid 59 ja 611 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 63 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ärisaladuse“ tekstiosaga „ja muu

konfidentsiaalse teabe“;

15) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Konkurentsiamet on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätestatule:

1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § 7815 tähenduses;

2) teabe konkurentsijärelevalvemenetluse kohta, mille Konkurentsiamet on lõpetanud

käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel;

3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on

konkurentsijärelevalvemenetluses olnud uurimismeetmele allutatud isik, keda

Konkurentsiamet on käesoleva seaduse § 7825 lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet välja

andma;

4) teabe, mis sisaldub leebuse kohaldamise taotluses;

5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise taotluses.

(12) Konkurentsiamet kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 sätestatud teabele

ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juurdepääsupiirangu

alates nimetatud teabe saamisest või koostamisest.

(13) Konkurentsiamet võimaldab isikule juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja

kokkuleppe sõlmimise taotlusele, kui see isik on menetlusosaline muus menetluses kui

konkurentsijärelevalvemenetluses, milles nimetatud taotlused on esitatud, ning selles muus

menetluses on juurdepääs nimetatud taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagamiseks.“;

16) paragrahvi 63 lõike 2 esimene, teine ja neljas lause ning lõiked 3 ja 4 tunnistatakse

kehtetuks;

17) paragrahvi 633 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiamet võib muu menetluse kui konkurentsijärelevalvemenetluse oma otsusega

peatada, kui asjas seisukoha võtmisel olulise tähtsusega ja selle asjaga seotud haldus-,

halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetlus on pooleli.“;

18) paragrahvi 634 lõike 1 punktid 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 635 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks

nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule

Konkurentsiamet.“;

20) paragrahvid 636, 637, 735 ja 737–739 tunnistatakse kehtetuks;

21) seadust täiendatakse §-dega 7310–7313 järgmises sõnastuses:

㤠7310. Uurimismeetme kohaldamise takistamine

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses teadvalt läbiotsimise takistamise või väära, ebatäieliku

või eksitava teabe andmise või teabe andmisest keeldumise eest uurimismeetmele allutatud muu

isiku kui konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluse isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 7311. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 7312. Tegevuspiirangu rikkumine

Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku poolt käesoleva seaduse §-s

553 sätestatud tegevuspiirangu teadva rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 7313. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm

aastat.

(2) Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Konkurentsiamet.“;

22) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Igaühel on õigus talle käesoleva seaduse 2. või 4. peatükiga või Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemisega tekitatud

varalise kahju hüvitamisele.“;

23) paragrahvi 78 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „suhtes“ tekstiosaga „(edaspidi kartell)“;

24) paragrahvi 781 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud leebuse kohaldamiseks võib kartellis osalevat või

osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik esitada leebuse kohaldamise

taotluse Konkurentsiametile vormis, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist ning taotluse

Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja fikseerimist. Ettevõtjate ühendust

moodustaval isikul on käesolevas lõikes nimetatud õigus üksnes juhul, kui ühendus tegeleb

majandustegevusega ühenduse nimel ja osaleb või osales kartellis samuti ühenduse nimel, mitte

selle liikmeks olevate ettevõtjate nimel.“;

25) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava isiku esitatud leebuse kohaldamise taotlus

loetakse esitatuks ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt.

(12) Leebusetaotleja peab leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega

eesti keelde. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.“;

26) paragrahvi 781 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „järgmisi andmeid“

tekstiosaga „järgmist teavet“;

27) paragrahvi 781 lõike 2 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) leebusetaotleja registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed ning

teave selle kohta, kas juhul, kui leebusetaotlejat ei ole käesoleva seaduse § 7834 lõike 1 või 2

kohaselt alust §-s 7833 sätestatud trahvist vabastada, soovib ta, et tema leebuse kohaldamise

taotlus lahendatakse § 7834 lõike 5 kohaselt trahvi vähendamisena;

2) identifitseerimist võimaldavad andmed teiste ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes

osalevad või on osalenud kartellis;

3) kartelli põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave mõjutatud kaupade

kohta, kartelli geograafiline ulatus ning kartelli toimepanemise aeg ja viis;

4) kõik leebusetaotlejale teadaolev muu teave kartelli kohta;

5) andmed teiste konkurentsiasutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse

kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada.“;

28) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib

leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta.

Selleks esitab leebusetaotleja Konkurentsiametile kõik eelnimetatud lõikes nimetatud talle

kättesaadava teabe koos samas lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate

asjaoludega. Kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise

järjekoht, annab ta leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe

esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise

kuupäeval ja kellaajal.

(22) Kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 21

nimetatud järjekoha andmine põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid

leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet

leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.

(23) Kui leebusetaotleja on varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi

territooriumi mõjutanud salajase kartelli kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse

kohaldamiseks või leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama

salajast kartelli puudutavas leebuse kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud teabe asemel selle teabe lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on

võimalik salajase kartelli tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb

Konkurentsiamet esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotlusena.

(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks

kontaktpunktiks Euroopa Komisjon, kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast

kartelli osaliselt või täielikult. Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2

nimetatud teabe kohta nõuda üksnes konkreetseid selgitusi. Kogu lõikes 2 nimetatud teavet võib

Konkurentsiamet enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda üksnes erandlikel

asjaoludel, kui see on vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide

konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.

(25) Kui Euroopa Komisjon teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi

lõikes 23 nimetatud salajast kartelli mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale

täiendava tähtaja kogu lõikes 2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud

teave loetakse esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja

kellaajal ning taotlus loetakse tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles

kirjeldatud salajane kartell puudutab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse

ja kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud

ajakohastada.

(26) Kui Konkurentsiamet annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud

täiendava tähtaja, kuid leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet või

esitatud teabe kohaselt ei puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajane kartell

samu mõjutatud kaupu või ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa

Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada, jätab

Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.“;

29) paragrahvi 781 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 781 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui leebusetaotleja seda taotleb, kinnitab Konkurentsiamet talle viivitamata kirjalikult, et

on saanud kätte leebuse kohaldamise taotluse, mis sisaldab kogu käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud teavet või mida Konkurentsiamet käsitleb esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotlusena, märkides selle Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja.“;

31) paragrahvi 781 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui Konkurentsiamet käsitleb talle esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, kinnitab ta leebusetaotlejale viivitamata, kas

leebusetaotleja on salajase kartelli suhtes esimene leebusetaotleja. Kui on, teavitab

Konkurentsiamet leebusetaotlejat ka sellest, kas tema leebuse kohaldamise taotlus vastab

käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud tingimustele.“;

32) paragrahvi 781 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud nõuetele;

2) leebusetaotleja lõpetab Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise kartellis,

välja arvatud juhul, kui osalemise jätkamine on Konkurentsiameti hinnangul vajalik

konkurentsijärelevalvemenetluse terviklikkuse tagamiseks;“;

33) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) leebusetaotleja teeb viivitamata oma kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd

Konkurentsiametiga kuni konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni, sealhulgas on

Konkurentsiametile kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib kartelli asjaolude

tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda temaga seotud füüsilisi

isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda temaga varem seotud olnud

füüsilisi isikuid;“;

35) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) leebusetaotleja ei ole enne ega pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist võltsinud,

hävitanud ega kõrvale toimetanud asjakohast teavet;“;

37) paragrahvi 781 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) leebusetaotleja ei ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid

enne taotluse esitamist avaldanud kellelegi teisele kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast

taotluse esitamist, kuid enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses

avaldanud kellelegi ilma Konkurentsiameti loata.“;

38) paragrahvi 784 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse

seadustiku § 2051“ tekstiosaga „Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 7834“;

39) paragrahvi 784 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „karistusest“ sõnaga „trahvist“;

40) paragrahvi 787 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „riikliku või

haldusjärelevalve teostaja või keelatud teo kohtuvälise või -eelse“;

41) paragrahvi 788 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „riikliku või

haldusjärelevalve teostaja, kohtuväline või -eelne“;

42) paragrahv 7812 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 7812. Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed

Keelatud teo toimepanemise tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud teo

toimepanemisest tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat haldusakti

ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu

tuvastav haldusakt kehtima.“;

43) seadust täiendatakse 92. ja 93. peatükiga järgmises sõnastuses:

„92. peatükk

KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS

§ 7813. Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse üldised

alused

(1) Käesolev peatükk sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja

korralduse.

(2) Konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, millele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

(3) Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja

vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents.

(4) Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise heakskiitmine, keelatud teo

toimepanemise lõpetamine ja keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine.

(5) Konkurentsiamet viib läbi konkurentsijärelevalvemenetlust , sealhulgas määrab

konkurentsijärelevalvemeetmed, välja arvatud keelatud teo toimepanemise eest trahvi

kohaldamine. . Konkurentsiameti peadirektor kinnitab loetelu ametikohtadest, mida täitvatel

ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia.

(6) Konkurentsiametil on õigus keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamiseks esitada

taotlus halduskohtule.

(7) Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada konkurentsijärelevalvemenetluste

läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki;

2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist;

3) menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenevat avalikku huvi.

§ 7814. Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ning selle algatamata jätmise ja lõpetamise

alused

(1) Konkurentsijärelevalvemenetlus algab:

1) Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab

keelatud teo toimepanemisele, või

2) käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotluse

lubatavaks tunnistamisega.

(2) Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse

konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui:

1) käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102

täitmise tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldes teiste

pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega prioriteetne;

2) selleks tuleneb alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ;

3) konkurentsiolukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt

ilmnev või konkurentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks;

4) samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest

kohaldatud konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku

sanktsiooni;

5) ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab,

enam ei eksisteeri.

(3) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada minevikus toime pandud

keelatud teo tuvastamisega konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata.

(4) Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel

ning menetlus lõpetatakse lõike 2 punktide 1–3 alusel, annab Konkurentsiamet selle kohta

haldusakti.

(5) Kui Konkurentsiamet otsustab pärast nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 11 lõike 3 alusel

Euroopa Komisjoni teavitamist konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada käesoleva

paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, teavitab ta sellest Euroopa Komisjoni.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamise alus on ära langenud, võib Konkurentsiamet omal algatusel või haldusmenetluse

seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud tingimustel menetlusosalise taotluse alusel menetluse

uuendada.

§ 7815. Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks

(1) Isik võib kirjalikult taotleda keelatud teo toimepanemise lõpetamist, kui toimepanemine

puudutab oluliselt tema õigusi. Seejuures ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo lõpetamist

kindlal viisil, sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist.

(2) Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet:

1) taotleja nime, isikukoodi või registreerimisnumbrit, aadressi ja muid kontaktandmeid;

2) identifitseerimist võimaldavaid andmeid ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kes

väidetavalt paneb toime keelatud tegu;

3) keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ning keelatud

teo toimepanemise geograafilist ulatust, aega ja viisi;

4) põhjendust, kuidas puudutab keelatud teo toimepanemine oluliselt taotleja õigusi ja miks

taotleja ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

§ 7816. Taotluse lubatavus (1) Konkurentsiamet tunnistab §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks, kui ei ole alust jätta seda

läbi vaatamata.

(2) Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule jätab Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s

7815 nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui:

1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt

puudutatud või puudub vältav rikkumine;

2) taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.

§ 7817. Menetlusalune isik ning tema õigused ja kohustused

(1) Menetlusalune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja

või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks oleva keelatud teo.

Menetlusaluseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja

äriseadustiku tähenduses.

(2) Menetlusalusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja

teadmised, kui see teine isik on menetlusaluse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle

pädevuses on tegutseda menetlusaluse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei ole

konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalune isik.

(3) Menetlusalust isikut teavitatakse viivitamata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest.

(4) Menetlusalust isikut ei teavitata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest:

1) kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või

2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne menetlusaluse isiku suhtes esimese

uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku

teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist. (5) Menetlusalust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud

konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt siis, kui on aegunud õigus trahvi kohaldada. (6) Menetlusaluse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest

tutvustatakse talle tema õigusi ja kohustusi. Isiku taotlusel selgitatakse talle nende õiguste ja

kohustuste sisu.

(7) Menetlusalusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus:

1) menetluse läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul;

2) saada endale arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta;

3) teada, et tema antud teavet võidakse kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses tema vastu;

4) keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnistaks keelatud teo toimepanemist või

süüstaks oma lähedast keelatud teo toimepanemises või avaldaks enda ja oma lepingulise või

riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud

haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset teabevahetust

konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemat

konfidentsiaalset teabevahetust, või avaldaks teavet, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses;

5) tõlgi abile haldusmenetluse seaduses ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;

6) lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abile;

7) riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel;

8) teada uurimismeetme eesmärki;

9) tutvuda tema suhtes kohaldatud uurimismeetme talletusega ning teha selle uurimismeetme

tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis talletatakse;

10) esitada tõendeid ja taotlusi;

11) olla endale arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust

lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist käesolevas peatükis sätestatud korras;

12) tutvuda menetlustoimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;

13) viibida juures, kui Konkurentsiamet avab pitseri käesoleva seaduse § 7823 lõike 3 punktis

2 sätestatud korras kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, saada enne seda mõistliku aja

jooksul võimalus punktis 4 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi

kutsesaladusega kaitstud teabe märkimiseks Konkurentsiameti täpsustatud korras ning viibida

ka teabe edasise läbivaatamise juures.

(8) Menetlusalusel isikul on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel

ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.

(9) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub et menetlusaluseks isikuks loetud isik ei

moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises,

arvatakse see isik menetlusaluste isikute ringist välja. Konkurentsiamet teavitab isikut sellest

viivitamata.

§ 7818. Menetlusosalised

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusosalised:

1) taotleja käesoleva seaduse § 7815 tähenduses;

2) menetlusalune isik;

3) muu turuosaline, kelle õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada ja kelle

Konkurentsiamet on menetlusse kaasanud.

(2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepanemine lõppenud, arvatakse

taotleja menetlusosaliste ringist välja. Enne seda annab Konkurentsiamet taotlejale võimaluse

esitada oma arvamus ja vastuväited.

§ 7819. Esindamine

(1) Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik on juriidiline isik, osaleb ta

konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, kellel on kõik esindatava

õigused ja kohustused.

(2) Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võib

konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada lepingulise või kui see on asjakohane, riigi õigusabi

korras nimetatud esindaja abi muu hulgas uurimismeetme kohaldamisel. Kui Konkurentsiamet

nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib tema eelnimetatud esindaja viibida küsitlemise

juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel.

(3) Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes

on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele

vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri. Advokaadi

puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

(4) Advokaati ei või teabenõudega kohustada andma Konkurentsiametile teavet ega

juurdepääsu teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse §-s 45

ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses, välja arvatud siis, kui advokaati, advokaadibüroo töötajat

või advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises ning on alust arvata, et

kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega.

§ 7820. Menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda

(1) Menetlustoimik sisaldab ajalises järgnevuses kogu teavet konkurentsijärelevalvemenetluse

esemeks oleva keelatud teo kohta, sealhulgas Konkurentsiameti poolt

konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud teabe saamise aega, allikat ja

viisi.

(2) Menetlustoimikut peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib menetlustoimikus olla vaid

koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt

ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu.

(3) Taotlejal käesoleva seaduse § 7815 tähenduses on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille

alusel on Konkurentsiamet otsustanud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada § 7814 lõike 2

punktis 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei võimalda taotlejal juurdepääsu ärisaladusele

ega muule konfidentsiaalsele teabele.

(4) Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku menetlusalusele isikule kättesaadavaks hiljemalt

koos arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusega.

§ 7821. Saladuse hoidmise kohustus

(1) Menetlustoimikule juurdepääsu saanud menetlusalune isik peab hoidma saladuses leebuse

kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib

menetlusalune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs

menetlustoimikule tagati, üksnes enda esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses,

mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse esemeks võib olla:

1) kartellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine või

2) keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine.

(3) Enne Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist on

menetlusosalisel keelatud kohtumenetluses kasutada järgmist konkurentsijärelevalvemenetluse

käigus saadud teavet:

1) teave, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenetluse jaoks koostanud;

2) teave, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetluses koostanud ning

menetlusosalisele saatnud;

3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi

võetud.

(4) Menetlusosalise ja muu uurimismeetmele allutatud isiku lepinguline või riigi õigusabi

korras nimetatud esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet.

Menetlusaluse isiku esindajal on lubatud seda teavet avaldada esindatavale. Esindatava kohta

käivat teavet võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul.

§ 7822. Uurimismeetmed

(1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 lõikes 3 sätestatud eesmärgist lähtuvalt

tõendite kogumiseks kohaldada §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid.

(2) Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi.

(3) Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus saada juurdepääs teabele või

koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet sõltumata teabekandjast. Hõlmatud on ka igasugune

teabevahetus, välja arvatud menetlusaluse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras

nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele

vastava välise õigusnõustaja vaheline konfidentsiaalne teabevahetus

konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasem

konfidentsiaalne teabevahetus, samuti teabe, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse

advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.

(4) Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konkurentsiameti ametnike ja

muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise käigu ja selle vahetud

tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib kasutada pildi-, heli- ja videosalvestisi.

Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega ning teha uurimismeetme

kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurentsiamet talletab.

(5) Uurimismeetme kohaldamise talletus loetakse samaväärseks protokolliga haldusmenetluse

seaduse § 18 tähenduses. (6) Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata:

1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja teabele juurdepääsu saamiseks, selle sisu hindamiseks või

muuks;

2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme eesmärgi

saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või kohaldamiseks, turvalisuse

tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks.

(7) Uurimismeetme kohaldamisel tutvustatakse uurimismeetmele allutatud isikule kohtu luba,

kui see on meetme kohaldamiseks vajalik, meetme eesmärki ja kavandatavat käiku ning

meetmes osalevate isikute menetluslikku seisundit, õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse teda

kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. Kui käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud

uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave

Konkurentsiametile üle anda.

(8) Uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole menetlusalune isik, on kohustus taluda tema

suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.

(9) Uurimismeetme kohaldamise käigus saadud teabekandja tagastatakse viivitamata ja

Konkurentsiameti poolt sellelt talletatud teave hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam

vajalik ning ei ole teisiti kokku lepitud.

§ 7823. Läbiotsimine

(1) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise:

1) äriruumis, sealhulgas hoones, sõidukis või maa-alal, mis on menetlusaluse isiku omandis või

valduses, või

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata kohas, sealhulgas eluruumis, hoones, sõidukis või

maa-alal, kui on põhjendatud kahtlus, et seal asub menetlusaluse isikuga seotud äri- ja

raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

(2) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise advokaadi valduses.

Advokaadi valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi kutsesaladust sisaldavate andmete

äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui advokaati, advokaadibüroo töötajat või

advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises ning on alust arvata, et

kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokaadi

valduse läbiotsimisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus advokaadi valduse

läbiotsimise kohta sätestatut käesolevas lõikes sätestatud eranditega.

(3) Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks loa, on Konkurentsiametil

õigus: 1) ette teatamata siseneda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohta

ning selle ja selles asuvad esemed läbi otsida;

2) talletada või võtta pitseeritud ümbrikus kaasa läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid või

nende koopiaid, millel võib olla menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis

on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;

3) saada juurdepääs teabele, mis on läbiotsimisele allutatud isikule kättesaadav ja millel võib

sisalduda menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks ning selles sisalduvat teavet talletada;

4) pitseerida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koha, selle osa, selles oleva

teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata menetlusalusel isikul

käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja

sellele juurdepääsu takistamine;

5) kohustada läbiotsimise käigus menetlusalust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise

juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib

Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes

kohale ilmumiseks piisava ajavaru:

6) kohustada menetlusalust isikut läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne

pitseeritud ümbriku avamist märkima ära käesoleva seaduse § 7822 lõikes 3 nimetatud

konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe läbiotsimiselt kaasa

võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Isik märgib

konfidentsiaalse teabevahetuse Konkurentsiameti ettenähtud korras, eristades märgitava teabe

võimalikult täpselt ning esitades igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta, millega seoses ta

käsitleb teabevahetust konfidentsiaalsena. Kui Konkurentsiameti ja menetlusaluse isiku vahel

tekib vaidlus teabevahetuse konfidentsiaalsuse üle, kaasatakse erapooletu isik eesmärgiga

aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus.

(4) Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse :

1) kohaliku omavalitsuse esindaja, kui läbiotsimisele allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale

kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatu kohaselt ei ole võimalik või

tulemuslik.

(5) Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti

korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(6) Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel

Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.

(7) Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbiotsimisele, sealhulgas rikub

Konkurentsiameti poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 4 alusel seatud pitserit või samas

punktis sätestatud keeldu, võib Konkurentsiamet kohaldada isiku poolt moodustatavale

ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni üks protsent ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks võib

politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut

sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades

käesoleva peatüki erisusi.

§ 7824. Halduskohtu luba

(1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks

loa andmise sätete alusel.

(2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eeldused on

täidetud, sealhulgas, kas läbiotsimine on proportsionaalne.

(3) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist.

(4) Konkurentsiamet toimetab läbiotsimiseks loa andva kohtumääruse läbiotsimisele allutatud

isikule kätte läbiotsimisel. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures,

toimetatakse halduskohtu luba talle viivitamata kätte pärast läbiotsimise algust.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse

peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks menetlusosalisele määruskaebuse

esitada ka isik, kelle õigusi määrus puudutab.

§ 7825. Teabe nõudmine

(1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt nõuda menetlusaluselt isikult või muult isikult

teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi. Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku

puhul võib Konkurentsiamet määrata, milline juhtorgani liige on juriidilise isiku nimel

kohustatud teabenõude suuliselt küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil on õigus teavet nõuda

ka riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt.

(2) Teabenõue peab olema proportsionaalne ega tohi rikkuda posti, telefoni või muul

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust.

(3) Teabenõudega ei tohi teabenõude saajat sundida end keelatud teo toimepanemises süüdi

tunnistama, samuti oma lähedast keelatud teo toimepanemises süüstama. Kui Konkurentsiamet

saadab menetlusalusele isikule või muule isikule teabenõude, märgib ta selles nõude õigusliku

aluse ja eesmärgi, täpsustab, milliste asjaolude ja faktide kohta teavet nõutakse, ning määrab

kindlaks teabe esitamise tähtaja ja võimalikud sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise

eest.

(4) Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldusmenetluse seaduses eksperdi

ja tunnistaja kohta sätestatut.

(5) Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või suuliselt. Kui teavet nõutakse

suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut ilmuma (kutse) teabe andmiseks

ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvastamist võimaldaval viisil. Teabe

esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõistlik aeg.

(6) Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult:

1) esitab menetlusalune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul,

kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu;

2) esitab muu isik kui menetlusalune isik teabe keeles, mida ta valdab või milles teave on

koostatud.

(7) Kui menetlusalune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu

kutse peale, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(8) Kui muu isik kui menetlusalune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva

põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.

(9) Kui teabenõudele allutatud menetlusalune isik annab väärat, ebatäielikku või eksitavat

teavet, keeldub teabe andmisest või rikub teabe andmise tähtaega, sealhulgas mõjuva põhjuseta

ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet kohaldada tema poolt moodustatavale ettevõtjale või

ettevõtjate ühendusele trahvi kuni üks protsent ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.

(10) Kui uurimismeetmele allutatud isik on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel

andma teavet, mis võib teda ennast või tema lähedasi süüteo toimepanemises süüstada, ei ole

lubatud sellist teavet tema või tema lähedase vastu süüteomenetluses kasutada. Seejuures

arvestab Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 63 lõike 11 punktis 3 ja § 7839 lõikes 2 sätestatut.

§ 7826. Ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamine (1) Konkurentsiamet võib ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada ajutist

konkurentsijärelevalvemeedet, kui esialgne teave viitab ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt

sellise keelatud teo toimepanemisele, millega kaasneb vahetult oht, et konkurents saab tõsist ja

korvamatut kahju.

(2) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamiseks

määrab Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele

isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Selline kohustus peab olema

proportsionaalne ja määratud kindlaks tähtajaks. Konkurentsiamet võib põhjendatud juhul

tähtaega pikendada, kuid mitte kauemaks kui konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseni.

(3) Konkurentsiamet teavitab ajutisest konkurentsijärelevalvemeetmest teiste liikmesriikide

konkurentsiasutusi ja Euroopa Komisjoni, kui meedet on kohaldatud

konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks oleva keelatud teo toimepanemise

tuvastamise korral peaks Konkurentsiamet kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit

101 või 102.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata,

võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata,

võib Konkurentsiamet kohaldada tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest

käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 7827. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine

(1) Konkurentsiamet annab enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist ning ajutise ja

konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist

menetlusalusele isikule võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma

arvamus ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta. Menetlusaluse isiku

põhjendatud taotluse alusel annab Konkurentsiamet talle võimaluse esitada oma arvamus ja

vastuväited suuliselt ja need talletatakse. Suuliselt arvamuse ja vastuväidete esitamise

tingimuste, käigu ja tulemuste kohta võimaldatakse menetlusalusel isikul teha avaldusi, mis

talletatakse.

(2) Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise tuvastamisel ning ajutise ja

konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisel

tugineda üksnes nendele etteheidetele, mille kohta on menetlusalusel isikul olnud võimalus

esitada oma arvamus ja vastuväited.

(3) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited taotlejale käesoleva seaduse § 7815

tähenduses ja annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma

arvamus ja vastuväited etteheidete kohta, mille puhul Konkurentsiamet kohaldaks

konkurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks. Taotlejale ei anta

arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust, kui Konkurentsiamet lõpetab

konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel.

(4) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited muule turuosalisele, kes on

konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud, osas, mis tema õigusi puudutab, ning annab talle

võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul esitatakse etteheited vormis, mis ei

sisalda ärisaladust ega muud konfidentsiaalset teavet.

§ 7828. Tõendamine

(1) Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise kohta

nii rikkumise toimepanemist tõendavaid kui ka seda välistavaid tõendeid. Keegi ei ole

kohustatud tõendama oma süütust, välja arvatud seaduses või Euroopa Liidu õiguses ette nähtud

ulatuses.

(2) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu käesolevas peatükis sätestatud

rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet. Kahtlused tõlgendatakse ettevõtja

või ühenduse kasuks.

(3) Konkurentsiamet lähtub tõendatud või üldtuntud asjaoludest. Ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid hinnatakse nende kogumis.

(4) Konkurentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud eranditult

jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.

§ 7829. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine

(1) Konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb konkurentsijärelevalvemeedet kohaldava otsuse

kättetoimetamisega või menetluse lõpetamisega käesolevas peatükis sätestatud muul alusel.

Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks

tunnistamisega, ei lõpe menetlus taotluse tagasivõtmisega.

(2) Konkurentsiametil on õigus tuvastada keelatud teo toimepanemine ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse poolt ning kohaldada sellele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

konkurentsijärelevalvemeedet. Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja kõik

konkurentsijärelevalvemeetmed peavad sisalduma ühes otsuses, sealhulgas peab keelatud teo

tuvastamine sisalduma nimetatud otsuse resolutiivosas.

(3) Keelatud teo ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt toimepanemise tuvastamiseks tuleb

Konkurentsiametil tuvastada selle toimepanemine ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

moodustava menetlusaluse isiku poolt.

§ 7830. Kohustuse võtmise heakskiitmine

(1) Ettevõtja või ettevõtjate ühendus võib Konkurentsiameti heakskiidul võtta kohustuse

Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Kui Konkurentsiamet

kiidab kohustuse võtmise heaks, ei tuvasta ta keelatud teo toimepanemist.

(2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemenetlus võimalik lõpetada

kohustuse võtmise heakskiitmisega, kuid menetlusalusele isikule ei ole veel etteheiteid esitatud,

annab Konkurentsiamet menetlusaluse isiku ettepanekul talle esialgse ülevaate

konkurentsiprobleemidest, mille on põhjustanud isiku poolt moodustatav ettevõtja või

ettevõtjate ühendus. Kohustuse võtmiseks esitab menetlusalune isik kirjaliku taotluse, mis on

piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust

nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

(3) Kui menetlusalune isik soovib kohustuse võtta pärast talle etteheidete esitamist, peab

kohustuse võtmise taotlus olema piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata

selles pakutud kohustuse sobivust etteheidete kõrvaldamiseks.

(4) Konkurentsiamet võib kohustuse menetlusalusele isikule siduvaks muuta pärast teiste

turuosaliste arvamuse küsimist. Kohustuse võib siduvaks muuta kindlaksmääratud tähtajaks.

Kohustuse võtnud isik peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest

Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on

Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.

(5) Konkurentsiamet võib kohustuse võtmise heakskiitmisega lõpetatud

konkurentsijärelevalvemenetluse omal algatusel või taotluse alusel uuendada, kui:

1) asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhines, on olulisel määral muutunud;

2) kohustuse võtnud isik ei täida võetud kohustust;

3) kohustus kiideti heaks menetlusosaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe

alusel.

(6) Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse

§-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(7) Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada trahvi kuni viis protsenti

ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud

tingimustel ja korras.

§7831. Kokkuleppemenetlus

(1) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu

on kartell, kohaldada kokkuleppemenetlust.

(2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik:

1) selgitab ta kartellis osalenud ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi moodustavatele

menetlusalustele isikutele kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, menetlusaluse isiku

õigusi selles ning kokkuleppemenetluse tagajärgi;

2) annab menetlusalustele isikutele tähtaja, mille jooksul võib kirjalikult Konkurentsiametile

teada anda oma soovist alustada kokkuleppeläbirääkimistega.

(3) Kui kartellis osalenud ettevõtja moodustavad mitu menetlusalust isikut, tuleb neil endi seast

kokkuleppemenetluses osalemiseks valida esindaja.

(4) Konkurentsiamet esitab kokkuleppeläbirääkimisteks tähtaegselt soovi avaldanud

menetlusalusele isikule või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlusaluste isikute

esindajale asjas koostatud etteheited koos asjakohaste tõenditega ja nende poolt moodustatavale

ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kartellis osalemise eest kohaldatava trahvi võimaliku

suuruse.

(5) Konkurentsiamet võib kokkuleppeläbirääkimised katkestada, kui ta jõuab järeldusele, et

kokkuleppemenetluse tulemuste saavutamine on ebatõenäoline.

(6) Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute esindaja Konkurentsiametile viimase poolt

määratud tähtaja jooksul kirjaliku kokkuleppe sõlmimise taotluse, mis sisaldab:

1) kartelli põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ja kartelli

geograafilist ulatust;

2) selget ja ühemõttelist tunnistust, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on kartellis osalenud ja

vastutab selle eest, sealhulgas kartellis osalemise perioodi ja menetlusaluse isiku või käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute rolli selles;

3) kinnitust, et menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

menetlusalused isikud on nõus Konkurentsiametiga läbiräägitud

konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega;

4) kinnitust, et menetlusalusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

menetlusalused isikud on teadlikud asjas nende suhtes koostatud etteheidetest ning neile on

antud võimalus esitada etteheidete kohta oma arvamus ning vastuväited;

5) kinnitust, et menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

menetlusalused isikud loobuvad õigusest tutvuda menetlustoimikuga ning õigusest vaidlustada

ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad

konkurentsijärelevalvemeetmed.

(7) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele

ja selles esitatud teabe õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab Konkurentsiamet kokkuleppe

läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega. Kui

konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatakse trahvi, peab trahv olema vähemalt kümme

protsenti, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti väiksem lõikes 4 nimetatud trahvi

võimalikust suurusest.

(8) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud

nõuetele, võib Konkurentsiamet jätta kokkuleppe kinnitamata või anda tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(9) Kui Konkurentsiamet katkestab läbirääkimised või ei kinnita kokkulepet või menetlusalune

isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute esindaja ei esita

kokkuleppe sõlmimise taotlust või võtab esitatud taotluse tagasi, jätkatakse

konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest vaidlustada

konkurentsijärelevalvemeetmed ei pea hõlmama loobumist vaidlustamisõigusest ulatuses,

milles meetmed ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule või trahv ei vasta käesoleva

paragrahvi lõikes 7 sätestatule. Nimetatud kinnituse andmine võtab isikult õiguse

konkurentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses vaidlustada.

§ 7832. Keelatud teo toimepanemise lõpetamine (1) Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset meedet.

(2) Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule kohustuse teha

kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise

tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja proportsionaalne.

(3) Konkurentsiamet võib menetlusalusele isikule määrata kohustuse likvideerida osalus

konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu struktuurne muudatus üksnes

juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt võimalik lõpetada vähem koormava

kohustusega.

(4) Menetlusalune isik, kellele Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi alusel määranud

kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud

ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada

käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.

(5) Kui menetlusalune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata, võib

Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada

sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras.

(6) Kui menetlusalune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata, võib

Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada

trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva

seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.

(7) Konkurentsiamet võib haldusakti, millega määrati menetlusalusele isikule käesoleva

paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada, eelkõige kui määratud kohustus ei täida

Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki.

§ 7833. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning kohtulik kontroll (1) Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist ei ole õigust nõuda üksnes põhjusel,

et konkurentsijärelevalvemenetluses rikuti menetlus- või vorminõudeid, välja arvatud juhul, kui

nõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste

oluline rikkumine.

(2) Rikkumise, sealhulgas keelatud teo toimepanemise tuvastamise õiguspärasust hinnates

teostab kohus täiemahulise kontrolli.

§ 7834. Leebuse kohaldamine

(1) Konkurentsiamet vabastab käesoleva seaduse §-s 7833 sätestatud trahvist § 781 lõikes 5

sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja, kes on esimesena esitanud

leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis võimaldab Konkurentsiametil

konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on taotluses kirjeldatud

kartell, kohaldada §-s 7823 sätestatud uurimismeedet. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul,

kui Konkurentsiametil on §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks piisav teave

olemas enne leebuse kohaldamise taotluse saamist, kuid uurimismeedet ei ole veel kohaldatud.

(2) Konkurentsiamet vabastab käesoleva seaduse §-s 7833 sätestatud trahvist § 781 lõikes 5

sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja, kes on esimesena esitanud

leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab

taotluses kirjeldatud kartelli tuvastada. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui

Konkurentsiametil ei ole enne leebuse kohaldamise taotluse saamist kartelli tuvastamiseks

piisavat teavet ja käesoleva paragrahvi lõige 1 ei ole kohaldatav ühegi teise leebusetaotleja

suhtes.

(3) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva

leebusetaotleja trahvist vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei ole

lubatud, kui leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi sunniga kallutanud

kartellis osalema.

(4) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva

leebusetaotleja trahvist vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei

vabasta teda sellest, et Konkurentsiamet tuvastab tema kartellis osalemise.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt ei ole alust leebusetaotlejat, kes täidab

käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi, trahvist vabastada,

vähendatakse talle kartellis osalemise eest kohaldatavat trahvi, kui ta on leebuse kohaldamise

taotluses selleks soovi avaldanud ja esitab teabe, mis võimaldab Konkurentsiametil kartelli

märkimisväärselt hõlpsamalt tõendada võrreldes teabega, mis oli Konkurentsiametil enne selle

leebuse kohaldamise taotluse saamist.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud leebusetaotleja esitab sellist teavet, mis

võimaldab Konkurentsiametil kartelli eest taotleda halduskohtult suuremaid trahve kui ilma

nimetatud teabeta, ei võeta seda teavet arvesse selle esitanud leebusetaotlejale trahvi määramise

taotlemisel halduskohtult.

§ 7835. Leebuse tingimuslikust kohaldamisest ja kohaldamata jätmisest teavitamine Konkurentsiamet teavitab leebusetaotlejat käesoleva seaduse § 7834 lõigetes 1 ja 2 sätestatud

leebuse tingimuslikust kohaldamisest või kohaldamata jätmisest. Leebusetaotleja taotlusel

teavitab Konkurentsiamet teda sellest kirjalikult.

§ 7836. Trahvi kohaldamise õiguse aegumine

(1) Õigusel kohaldada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi on järgmised

aegumistähtajad:

1) kolm aastat juhul, kui rikkumine on seotud käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud

läbiotsimisega või §-s 7825 sätestatud teabe nõudmisega;

2) viis aastat ülejäänud juhtudel.

(2) Aegumistähtaeg algab rikkumise toimepanemisest. Jätkuva või korduva rikkumise puhul

algab aegumistähtaeg rikkumise lõppemisest.

(3) Keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamise õiguse aegumistähtaeg katkeb hetkel,

kui esimest menetlusalust isikut teavitatakse menetlusest, mille esemeks on keelatud teo

toimepanemine. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema nimetatud menetluse lõpetamisest.

Menetlus käesoleva paragrahvi tähenduses on lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele ka

halduskohtumenetlus ning teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ja Euroopa Komisjoni

menetlus, kui selle esemeks on sama keelatud teo toimepanemine.

(4) Õigus kohaldada trahvi aegub sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust hiljemalt

päeval, kui lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik.

§ 7837. Sunniraha määr ja kohaldamise kord

(1) Käesolevas peatükis sätestatud alusel ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldatava

sunniraha päevamääraks on kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse keskmisest

päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal.

(2) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele sunniraha kohaldamiseks rakendab Konkurentsiamet

sunniraha ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku suhtes

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesolevas paragrahvis sätestatud

erisustega. Kui Konkurentsiamet rakendab sunniraha mitmele ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustavale menetlusalusele isikule, vastutavad nad sunniraha tasumise eest

solidaarselt.

(3) Sunnirahahoiatuses märgib Konkurentsiamet sunniraha päevamäära ülempiiri, mis ei tohi

ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksimaalset päevamäära. Lõpliku sunniraha

päevamäära, mis ei tohi ületada eelnimetatud ülempiiri, märgib Konkurentsiamet sunniraha

rakendamise aktis.

(4) Konkurentsiamet võib sunniraha rakendada alates kohustuse täitmise päevast või päevast,

kui Konkurentsiamet peab vajalikuks sunniraha päevamäära ülempiiri tõsta. Rakendatava

sunniraha summa arvutab Konkurentsiamet, korrutades lõpliku sunniraha päevamäära päevade

arvuga sunnirahahoiatuses märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest kuni kohustuse

täitmiseni või sunniraha päevamäära suurendamiseni, ja märgib selle sunniraha rakendamise

aktis.

(5) Kohustuse täitmine ei välista vabatahtliku täitmise tähtaega ületanud päevade eest sunniraha

rakendamist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha rakendamise akt on sunniraha

sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 11

tähenduses.

§ 7838. Menetluskulude hüvitamine

(1) Konkurentsiamet võib menetlusaluselt isikult nõuda põhjendatud tõlkekulude hüvitamist,

kui konkurentsijärelevalvemenetluses on tuvastatud keelatud tegu, mille on toime pannud isiku

poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Kui Konkurentsiamet nõuab tõlkekulude

hüvitamist mitmelt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavalt menetlusaluselt isikult,

vastutavad nad kulude hüvitamise eest solidaarselt.

(2) Konkurentsiamet määrab hüvitamisele kuuluvad tõlkekulud kindlaks haldusaktiga.

Nimetatud haldusakt on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Konkurentsiamet.

(3) Menetlusaluse isiku taotlusel hüvitab riik talle Konkurentsiameti otsuse alusel vahetult

konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud põhjendatud menetluskulud, sealhulgas õigusabi-,

tõlke- ja ekspertide kaasamisega seotud kulud, kui:

1) konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppenud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 3 või

4 sätestatud alusel;

2) jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt moodustatud

ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tegu toime pannud.

(4) Riik ei hüvita lõikes 3 nimetatud juhul menetlusalusele isikule menetluskulusid, mis on

tekkinud seoses menetlusaluse isiku viibimisega teabe edasise läbivaatamise juures vastavalt

käesoleva seaduse § 7817 lõike 7 punktile 13.

§ 7839. Menetlusalane teabevahetus

(1) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel on ilmnenud teave süüteotunnustega teo

toimepanemise kohta, teeb Konkurentsiamet selle prokuratuurile, uurimisasutusele või

kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks.

(2) Konkurentsiametil on keelatud prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtuvälisele

menetlejale kättesaadavaks teha teavet, mille andmiseks uurimismeetmele allutatud isik oli

konkurentsijärelevalvemenetluses kohustatud ja mis süüstab teda ennast või tema lähedast.

Selle keelu rikkumine on Konkurentsiameti ametniku teenistuskohustuse oluline rikkumine.

(3) Kui prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale on ilmnenud teave, mis

viitab keelatud teo toimepanemisele, teeb ta selle Konkurentsiametile kättesaadavaks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kättesaadavaks tegemine ja Konkurentsiameti

teavitamine ei ole lubatud teabe puhul, mis on kriminaalmenetluses teatavaks saanud eranditult

jälitustoimingut kasutades.

§ 7840. Menetlusalane koostöö spetsialisti ja teise haldusorganiga

(1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel

uurimismeetme kohaldamisse spetsialisti või ametiabi korras teise haldusorgani, täidavad nad

neile antud ülesannet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides. Ülesande täitmisel on neil

õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja edastada neid

Konkurentsiametile, kui see on vajalik nendele antud ülesande täitmiseks

konkurentsijärelevalvemenetluses.

(2) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse

kaasatud spetsialisti ja teise haldusorgani tekitatud kahju eest ning lahendab tema tegevuse

peale esitatud vaided.

(3) Käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel kaasatud spetsialisti taandamisele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatut.

§7841. Menetlusalane koostöö politseiga

(1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel

uurimismeetme kohaldamisse politsei, on politseil õigus:

1) kohaldada käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti

juhtimisel, nimel ja huvides, sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi;

2) saada teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punktis 2

nimetatud ülesande täitmiseks;

3) edastada Konkurentsiametile isikuandmeid, kui need on Konkurentsiametile vajalikud

käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks.

(2) Konkurentsiamet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit käesoleva seaduse § 7822 lõike 6

punkti 2 alusel politsei kaasamise vajadusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Teavitus peab sisaldama politsei kaasamise eesmärki, läbiotsimise kavandatud aega ning

läbiotsimise kohtade ja läbiotsimisele allutatud isikuga seotud füüsiliste isikute arvu. Kaasabi

osutamise täpsemad tingimused ja aeg lepitakse kokku vastavalt Konkurentsiameti ning

Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele koostöökokkuleppele.

(3) Konkurentsiamet hüvitab Politsei- ja Piirivalveametile politsei kaasamisest tekkinud kulud

kuluarvestuse alusel. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud.

(4) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse

kaasatud ametnike ja töötajate tekitatud kahju eest ning lahendab nende tegevuse peale esitatud

vaided.

93. peatükk

KOOSTÖÖ EUROOPA LIIDUS

§7842. Nõukogu määruse 1/2003/EÜ rakendamine

(1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes 1 sätestatud eesmärgil

ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid.

(2) Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse 1/2003/EÜ

artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist, teeb Konkurentsiamet

seda käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatu kohaselt.

(3) Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 21 lõike 1 tingimustel ja korras kontrolli teostamiseks

annab Euroopa Komisjonile loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku

haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.

(4) Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 20 lõike 6 ja artikli 21

lõike 4 alusel kaasabi politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua,

kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras, arvestades nõukogu määruse 1/2003/EÜ erisusi.

§ 7843. Uurimismeetme kohaldamine teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja

huvides

(1) Konkurentsiamet võib lisaks nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatule teise liikmesriigi

konkurentsiasutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud

uurimismeetmeid kõnealuse asutuse nimel ja huvides, et tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate

ühendus on allunud selle teise liikmesriigi kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused,

et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane

toimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite 6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või

samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud

isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel kõik käesoleva seaduse 92. peatükis

sätestatud menetlusaluse isiku asjakohased õigused.

(2) Käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamisse ja §-s 7825 sätestatud

küsitluse läbiviimisse kaasab Konkurentsiamet teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel

nimetatud asutuse ametniku ja temaga kaasas oleva sama asutuse määratud isiku, kui

Konkurentsiamet kohaldab uurimismeedet nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 alusel selle

teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides.

§ 7844. Piiriülene teabevahetus

(1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7843 lõikes 1 nimetatud eesmärgil

uurimismeetme kohaldamisel kogutud teabe esitada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele,

kelle nimel ja huvides uurimismeedet kohaldati. Kui kõnealune asutus on Konkurentsiameti

nimel ja huvides samal eesmärgil kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/1 artiklite 6–9 kohaseid uurimismeetmeid, võib Konkurentsiamet nende käigus kogutud

teabe sellelt asutuselt vastu võtta ja kasutada nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 12

tingimustel.

(2) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud teabevahetuse

korras edastada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele leebuse kohaldamise taotluse või selle

temalt vastu võtta ja seda kasutada üksnes:

1) leebusetaotleja nõusolekul või 2) kui konkurentsiasutus, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus leebuse kohaldamise

taotluse edastab, on sama rikkumist puudutava leebuse kohaldamise taotluse saanud samalt

leebusetaotlejalt, tingimusel et teabevahetuse ajal ei saa leebusetaotleja tagasi võtta teavet, mille

ta on esitanud konkurentsiasutusele, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus teabevahetuse

korras leebuse kohaldamise taotluse esitab.

§ 7845. Dokumendi piiriülene teatavaks tegemine ja kättetoimetamine

Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel teeb Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse

nimel haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras isikule teatavaks või toimetab

kätte järgmised isikule adresseeritud dokumendid:

1) asjas, mille esemeks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo

toimepanemine, koostatud etteheited ja samu artikleid kohaldav otsus;

2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 täitmise tagamisel antud korraldus või

tehtud otsus, mis tuleb teise liikmesriigi õiguse kohaselt adressaadile teatavaks teha või kätte

toimetada;

3) muu asjakohane Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102 kohaldav dokument,

sealhulgas dokument, mis seondub teise liikmesriigi konkurentsiasutuse trahviotsuse või

sunnirahaotsuse täitmisega.

§ 7846. Trahvi- ja sunnirahaotsuse piiriülene täitmine

(1) Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel esitab Konkurentsiamet viivituseta selle

asutuse nimel kohtutäiturile täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1

artiklite 13 ja 16 kohasest jõustunud või täidetavast otsusest tuleneva nõude juhul, kui

kõnealune asutus on pärast oma liikmesriigi territooriumil mõistlike jõupingutuste tegemist

kindlaks teinud, et ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel, kellele trahv või sunniraha on

kohaldatud, puuduvad selles teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude täitmiseks. Muul

juhul võib Konkurentsiamet nimetatud otsusest tuleneva nõude teise liikmesriigi

konkurentsiasutuse nimel jätta täitmiseks esitamata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus koos samas lõikes nimetatud otsuse

koopiaga on Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi kohtu lahend täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses või Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi

ametlik dokument sama lõike punkti 51 tähenduses.

(3) Välisvääringus teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue arvutatakse

täitemenetluses ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel samas lõikes nimetatud

otsuse tegemise päeva seisuga.

(4) Teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmise

aegumisele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust.

§ 7847. Taotlus piiriüleseks teatavaks tegemiseks, kättetoimetamiseks ja täitmiseks

(1) Käesoleva seaduse §-s 7845 ja § 7846 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema esitatud koos

koopiaga §-s 7845 nimetatud dokumendist, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist

taotletakse, või koos koopiaga § 7846 lõikes 1 nimetatud otsusest, mille täitmist taotletakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama:

1) isiku, kellele dokument on adresseeritud, või võlgniku nime, teadaolevat aadressi ning muid

identifitseerimist võimaldavaid andmeid;

2) asjakohaste faktiliste ja muude asjaolude kokkuvõtet;

3) dokumendi, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või otsuse, mille

täitmist taotletakse, koopia kokkuvõtet;

4) Konkurentsiameti kontaktandmeid;

5) teise liikmesriigi õigusest tulenevat tähtaega, mille jooksul peab dokument olema teatavaks

tehtud või kätte toimetatud või otsus täidetud.

(3) Käesoleva seaduse § 7846 lõikes 1 nimetatud taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatule sisaldama veel:

1) teavet otsuse kohta, mille täitmist taotletakse;

2) kuupäeva, millal otsus, mille täitmist taotletakse, jõustus või muutus täidetavaks;

3) trahvi või sunniraha summat;

4) asjakohasel juhul teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi

konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita.

(4) Käesoleva seaduse §-s 7845 ja § 7846 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema eesti keeles.

Konkurentsiameti nõusolekul võib taotlus olla muus keeles. Vajaduse korral võib

Konkurentsiamet või kohtutäitur taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt nõuda

käesoleva seaduse lõikes 1 nimetatud koopia tõlkimist eesti keelde.

§ 7848. Keeldumine piiriülesest teatavaks tegemisest, kättetoimetamisest ja täitmisest

(1) Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse §-s 7845 nimetatud taotluse alusel isikule samas

paragrahvis nimetatud dokumendi teatavaks tegemisest või selle kättetoimetamisest või § 7846

lõikes 1 nimetatud taotluse alusel samas lõikes nimetatud otsuse täitmisele esitamisest, kui:

1) taotlus ei vasta §-s 7847 sätestatud nõuetele või

2) dokumendi teatavaks tegemine või kättetoimetamine või otsuse täitmine oleks ilmselgelt

vastuolus Eesti avaliku korraga.

(2) Konkurentsiamet teavitab teise liikmesriigi konkurentsiasutust käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud keeldumisest.

§ 7849. Piiriülese koostööga seotud kulud

(1) Konkurentsiametil on õigus nõuda käesoleva seaduse §-des 7843–7845 sätestatud koostöö

käigus tekkinud mõistlike kulude hüvitamist nimetatud paragrahvides sätestatud koostööks

taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt.

(2) Kui kohtutäituril ei õnnestu käesoleva seaduse § 7846 lõikes 2 nimetatud täitedokumenti

täita, võib ta täitekulude tasumist nõuda sissenõudjalt.

§ 7850. Piiriülese koostöö kohtualluvus ja kohaldatav õigus (1) Asi allub teise liikmesriigi kohtule ja sellele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust, kui

asja esemeks on:

1) käesoleva seaduse §-s 7845 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi või § 7846 lõikes 1

nimetatud teise liikmesriigi otsuse õiguspärasus või

2) käesoleva seaduse § 7846 lõikes 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavus.

(2) Asi allub Eesti kohtule ja sellele kohaldatakse Eesti õigust, kui asja esemeks on:

1) käesoleva seaduse §-s 7845 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi Eesti territooriumil

teatavaks tegemise või kättetoimetamise õiguspärasus või

2) kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitemenetluses, mida viiakse Eesti

territooriumil läbi käesoleva seaduse § 7846 lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse

täitmiseks.

§ 7851. Konkurentsiameti taotlus piiriüleseks koostööks

Käesolevas peatükis sätestatud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt Konkurentsiametile

esitatud piiriülese koostöö taotlusega samadel tingimustel ja korras võib ka Konkurentsiamet

esitada taotluse teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või asjakohasel juhul teise liikmesriigi

muule pädevale asutusele, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks teises liikmesriigis saavutada

sama tulemus, mida teise liikmesriigi konkurentsiasutus soovib käesolevas peatükis sätestatud

taotlusega saavutada Eesti territooriumil.“;

44) seadust täiendatakse §-dega 871 ja 872 järgmises sõnastuses:

§ 871. Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine (1) Enne 2024. aasta 1. juunit keelatud teo toimepanemise eest võib

konkurentsijärelevalvemeetmena trahvi kohaldada juhul, kui teo toime pannud isikut oleks enne

nimetatud kuupäeva kehtinud karistusseaduse kohaselt saanud sama teo toimepanemise eest

karistada. Konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatava trahvi suurus ei või ületada vastava

süüteo eest selle toimepanemise ajal ette nähtud rahalise karistuse või rahatrahvi ülemmäära.

(2) 2024. aasta 1. juunil käimasolev kriminaalmenetlus, mille esemeks on karistusseadustiku §-

s 400 sätestatud kuritegu, lõpetatakse menetleja määrusega ja kriminaalmenetluses kogutud

tõendid edastatakse konkurentsiametile konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise

otsustamiseks. Lõpetatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine jätkub

konkurentsijärelevalvemenetluses.

(3) 2024. aasta 1. juunil menetluses olev väärteoasi, mille esemeks on enne nimetatud kuupäeva

käesoleva seaduse §-des 735, 737 või 738 sätestatud väärtegu, menetletakse lõpuni

väärteomenetluse seadustiku kohaselt vaatamata nimetatud väärteokoosseisude kehtetuks

tunnistamisele.

(4) 2024. aasta 1. juunil võimaliku konkurentsialase rikkumise suhtes käimasolev riikliku

järelevalve või haldusjärelevalve menetlus jätkub konkurentsijärelevalvemenetlusena

käesoleva seaduse sätete kohaselt. Konkurentsiamet teavitab menetluskorra muutumisest

menetlusosalisi, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi

konkurentsijärelevalvemenetluses.

(5) Muudes menetlustes kogutud tõendeid võib kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses

juhul, kui selliste tõendite kasutamine on konkurentsijärelevalvemenetluses lubatav.

§ 872. Konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni järelhindamine

Justiitsministeerium analüüsib 2030. aasta 1. juuniks konkurentsijärelevalvemenetluse

eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud

regulatsiooni muutmiseks.“;

45) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide

konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et

tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33).“.

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuse, millega tuvastatakse keelatud

teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest trahv või kiidetakse heaks

kohustuse võtmine;“;

2) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni;“;

3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuseid, milles tuvastatakse keelatud

teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest trahv või kiidetakse heaks

kohustuse võtmine.“.

§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine.“.

§ 4. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 126 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse

vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.“;

2) seadustiku 6. osa täiendatakse 281. peatükiga järgmises sõnastuses:

„281. peatükk

Menetlus konkurentsijärelevalve trahviasjas

§ 2801. Rahatrahvi määramine haldusasjas

(1) Kohus võib Konkurentsiameti taotlusel määrata keelatud teo toimepanemise eest rahatrahvi

kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi

kohaldamisele eelnenud majandusaastal, kui rahatrahvi määramise aluseks olev keelatud tegu

on Konkurentsiameti poolt tuvastatud.

(2) Kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud ühenduse liikmeks olevate

ettevõtjate tegevusega, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud trahvi suurus kuni kümme

protsenti ühenduse nende liikmete üleilmse kogukäibe summast, kes tegutsevad samal turul,

mida ühenduse toimepandud keelatud tegu on mõjutanud. Seejuures ei või ühegi ettevõtja

vastutus trahvi tasumise eest ületada samas lõikes nimetatud ülemmäära.

(3) Kui ettevõtjate ühendusele kohaldatakse keelatud teo toimepanemise eest trahvi tema

liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, peab ühendus trahvi tasumiseks nõudma rahalist

panust oma liikmetelt, kui ta ise on maksejõuetu.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahalist panust ei ole ettevõtjate ühendusele

täies ulatuses tähtaegselt makstud, võib kohus ühendusele kohaldatud trahvi tasumist nõuda

igalt ettevõtjalt, kelle esindaja on ühenduse otsuseid tegeva organi liige. Pärast seda, kui kohus

on nimetatud ettevõtjatelt nõudnud ettevõtjate ühenduse trahvi tasumist, võib kohus selleks, et

tagada kogu trahvi tasumine, nõuda tasumist nendelt ühenduse liikmeteks olevatelt ettevõtjatelt,

kes tegutsevad samal turul, millel ühendus keelatud teo toime on pannud. Seejuures ei tohi

trahvi tasumist nõuda nendelt ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei kohaldanud ettevõtjate

ühenduse otsust, ei teadnud sellest või on enne konkurentsijärelevalvemenetluse algust end

sellest aktiivselt eemaldanud.

§ 2802. Trahvi määramise tingimused ja kord

(1) Trahvi võib määrata üksnes juhul, kui:

1) keelatud tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest;

2) sama rikkumise eest oleks ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele saanud trahvi kohaldada

alates rikkumise toimepanemisest;

3) sama rikkumise toimepanemise eest ei ole ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele varem trahvi

ega muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni kohaldatud;

4) trahvi kohaldamine ei ole aegumise tõttu välistatud.

(2) Trahvi põhisumma kindlaksmääramisel võetakse aluseks ettevõtja müügitulu viimasel

rikkumises osalemise täisaastal, mis on teenitud nende kaupade või teenuste müügist, millega

rikkumine on otseselt või kaudselt asjaomasel territooriumil seotud (edaspidi müügiväärtus).

Müügiväärtus määratakse kindlaks enne käibemaksu ja muude müügiga otseselt seotud

maksude kohaldamist.

(3) Ettevõtja kaupade või teenuste müügiväärtuse kindlaksmääramisel kasutatakse kõige

täpsemaid andmeid selle ettevõtja kohta, mis saadaval on. Kui ettevõtja esitatud andmed on

puudulikud või need ei ole usaldusväärsed, võib selle ettevõtja kaupade või teenuste

müügiväärtuse kindlaks määrata osaliste andmete ja/või mis tahes muu teabe põhjal, mida võib

pidada oluliseks või sobivaks. Kui ettevõtjate ühenduse sooritatud rikkumine on seotud selle

liikmete tegevusega, arvestatakse müügiväärtuseks üldiselt kõikide liikmete individuaalsete

müügiväärtuste summat.

(4) Trahvi põhisumma arvutatakse osakaaluna müügiväärtusest, mis arvutatakse rikkumise

raskusastme korrutamisel aastate hulgaga, mil rikkumine aset leidis. Raskust hinnatakse iga

üksikjuhtumi ja iga rikkumise liigi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Üldjuhul

on trahvi põhisumma maksimaalselt 30% müügiväärtusest.

(5) Otsustamaks, kas konkreetse rikkumise puhul kasutatav osakaal müügiväärtusest peaks

olema astmestiku kõrgemal või madalamal tasemel, võetakse arvesse kõiki olulisi asjaolusid,

sealhulgas rikkumise laad ja selle toimepanemise kestus, rikkumise korduvus, kõikide

rikkumises osalevate ettevõtjate turuosa kokku. Kartellide puhul on kasutatav osakaal üldjuhul

astmestiku kõrgemal tasemel.

(6) Selleks, et arvestada iga ettevõtja osalemise kestust rikkumises, korrutatakse müügiväärtuse

põhjal määratud summa aastate hulgaga, mil rikkumises osaleti. Vähem kui kuus kuud kestnud

rikkumine loetakse pooleaastaseks rikkumiseks, rohkem kui kuus kuud, kuid vähem kui aasta

kestnud rikkumine loetakse aastaseks rikkumiseks.

(7) Olenemata ettevõtja või ettevõtja ühenduse osalemise kestusest rikkumises, lisatakse

põhisummale summa, mis moodustab 15–25 % müügiväärtusest, eesmärgiga hoida ära

ettevõtja soovi osaleda tulevikus mistahes kartellis. Sellist lisasummat võib põhjendatud

juhtudel rakendada ka muude rikkumiste suhtes.

(8) Kui rikkumises osalevate ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste asjaomaste kaupade ja

teenuste müügiväärtus on samasugune, kuid mitte identne, võib kõikidele ettevõtjatele või

ettevõtjate ühendustele määrata identse trahvi põhisumma. Põhisumma kindlaksmääramisel

kasutatakse ümardatud arvandmeid.

(9) Trahvi määramisel võib võtta arvesse asjaolusid, millest tulenevalt põhisummat

suurendatakse või vähendatakse. Seda tehakse üldhinnangu põhjal, milles on arvestatud kõikide

oluliste asjaoludega, sealhulgas raskendavad ja kergendavad asjaolud.

(10) Raskendavad asjaolud, mille alusel võidakse trahvi põhisummat suurendada on:

1) peale Konkurentsiameti poolt rikkumise avastamist jätkub ettevõtja või ettevõtjate ühendus

samasugune või analoogne rikkumine või pannakse toime uus rikkumine;

2) ettevõtja või ettevõtjate ühendus keeldub koostööst või takistab menetlustoimingute

läbiviimist;

3) ettevõtja või ettevõtjate ühendus oli rikkumise eestvedaja või algataja.

(11) Kergendavad asjaolud, mille alusel võidakse trahvi põhisummat vähendada on:

1) ettevõtja või ettevõtjate ühendus esitab tõendid selle kohta, et lõpetas rikkumise kohe pärast

Konkurentsiameti sekkumist. See ei kehti kartellide puhul;

2) ettevõtja või ettevõtjate ühendus esitab tõendid selle kohta, et rikkumine on toime pandud

ettevaatamatusest;

3) asjaomane ettevõtja või ettevõtjate ühendus esitab tõendid selle kohta, et tema osalemine

rikkumises oli sisuliselt piiratud ning tõestab, et ajal, mil ta oli rikkumist kujutavate kokkulepete

osaline, ta tegelikult kokkuleppeid ei täitnud, käitudes turul konkurentsi soodustavalt;

4) rikkumine oli lubatud või seda õhutati avaliku sektori poolt või õigusaktidega.

(12) Trahvi kohaldamisel võib arvesse võtta ka lõikes 11 loetlemata kergendavaid asjaolusid.

(13) Erandjuhul võib trahvi määramisel võtta arvesse ettevõtja maksevõimetust. Otsuse

vähendada trahvi põhisumma ettevõtja maksevõimetuse tõttu tehakse ettevõtja taotluse alusel,

kes esitab kindlaid tõendeid selle kohta, et käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel trahvi

määramine seaks pöördumatult ohtu asjaomase ettevõtja majandusliku elujõulisuse ning tema

varad kaotaks igasuguse väärtuse.

(14) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamiseks määrab kohus trahvi ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust moodustatavale menetlusalusele isikule. Kui trahvi määratakse

mitmele ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule, vastutavad

nad trahvi tasumise eest solidaarselt.

(15) Kui trahv on määratud ettevõtjat moodustavale isikule, keda pärast trahvi täidetavaks

muutumist enam ei eksisteeri või kellel puudub majandustegevus, võib kohus trahvi

Konkurentsi ameti taotlusel kehtetuks tunnistada ning määrata sama trahvi uuele isikule, kes

on jätkanud rikkumise toime pannud ettevõtja majandustegevust.

§ 2803. Määrus rahatrahvi haldusasjas

(1) Taotlus rahatrahvi määramiseks haldusasjas lahendatakse määrusega.

(2) Trahvimääramise määruse võib kohus oma määrusega muuta või selle tühistada.

(3) Rahatrahvi määramise määrusele, sellest määramisest keeldumise ning muutmise või

tühistamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465. Määrus

toimetatakse menetlusosalistele kätte.

(4) Jõustunud määrus avaldatakse arvutivõrgus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 175, kui

seadus ei sätesta teisiti.

(5) Rahatrahvi määramise määrus, määramisest keeldumise määruse ja muutmise või

tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(6) Trahvi määrab kohus, kelle tööpiirkonnas asub trahvi adressaadiks olev isik, kui seaduses

ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust.

(7) Menetlusosalisteks on trahvi määramist taotlev Konkurentsiamet ja isik, kelle suhtes trahvi

määramist taotletakse.“.

3) seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide

konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et

tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33).

§ 5. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) Konkurentsiametil konkurentsiseaduse 92. peatükis sätestatud uurimismeetmete

kohaldamiseks.“.

§ 6. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 44 lõige 9 ja 21. peatüki 7. jagu tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduse § 1 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Käesolevat seadust ei kohaldata Konkurentsiameti tegevusele konkurentsiseaduse 2. ja 4.

peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel, välja

arvatud juhul, kui konkurentsiseaduses on sätestatud teisiti.“.

§ 8. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) Konkurentsiametile konkurentsiseaduse 92. ja 93. peatükis sätestatud ülesannete

täitmiseks.“.

§ 9. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 6 jäetakse välja tekstiosa „2051,“;

2) paragrahvi 31 lõikest 1 jäetakse välja sõna „Konkurentsiamet,“;

3) paragrahv 382 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 1262 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „400,“;

5) paragrahv 2051, § 212 lõike 2 punkt 5 ja § 313 lõike 1 punkt 51 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 435 lõikest 2 jäetakse välja sõna „, Konkurentsiamet“.

§ 10. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 4 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ettevõtja on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses

osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik või

riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid

täitev isik, kes osaleb kaubaturul“.

§ 11. Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Konkurentsijärelevalvemenetluses saab menetlusele allutatud isikuna riigi õigusabi isik,

kellel ei ole lepingulist esindajat ja kes taotleb esindaja osavõttu.“;

2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 6 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 6 lõikes 4 või 6“;

3) paragrahvi 10 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena konkurentsijärelevalvemenetluses esitatakse

Konkurentsiameti asukoha järgsele halduskohtule.“;

4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Konkurentsijärelevalvemenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud juhul, kui menetlus lõpeb sellele isikule konkurentsijärelevalvemeetme

kohaldamisega. Muul juhul hüvitab nimetatud tasu ja kulud riik. Halduskohus võib

Konkurentsiameti või riigi õigusabi saanud menetlusele allutatud isiku taotlusel otsustada

hüvitamiskohustuse teisiti, kui hüvitamiskohustuse täielik või osaline jätmine riigile või

menetlusele allutatud isikule oleks ebaõiglane või ebamõistlik, sealhulgas juhul, kui

hüvitamiskohustus on põhjustatud õigusvastase tegevusega. Käesoleva seaduse §-s 27

sätestatut ei kohaldata.“.

§ 12. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“.................2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 3

1.1. Sisukokkuvõte 3

1.2. Eelnõu ettevalmistajad 3

1.3. Märkused 3

2. Seaduse eesmärk 4

2.1. Mis on konkurentsiõigus ja selle osaks olev konkurentsijärelevalve? 4

2.2. ECN+ direktiiv 4

2.2.1. ECN+ direktiivi saamislugu 4

2.2.2. ECN+ direktiivi kohaldamisala 5

2.2.3. ECN+ direktiiv ja põhiõigused 6

2.3. Kehtiv Eesti menetlusõigus konkurentsijärelevalve läbiviimiseks 9

2.4. ECN+ direktiivi ülevõtmiseks konkurentsijärelevalvemenetluse loomine 9

2.4.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisala 10

2.4.2. Konkurentsijärelevalvemenetlus kui ühendmenetlus 10

2.4.2.1. ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmine haldustrahvidena 11

2.4.2.2. Senise menetluste paljususe kaotamine 16

2.5. Ülevaade kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlusest 19

2.5.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ja menetlusosalised 19

2.5.2. Konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmed ja ajutine

konkurentsijärelevalvemeede 21

2.5.3. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine 22

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 22

§ 1. Konkurentsiseaduse muudatused 23

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine 160

§ 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine 161

§ 4. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine 161

§ 5. Karistusregistri seaduse muutmine 167

§ 6. Karistusseadustiku muutmine 168

§ 7. Korrakaitseseaduse muutmine 168

§ 8. Krediidiasutuste seaduse muutmine 169

§ 9. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine 169

§ 10. Riigihangete seaduse muutmine 171

§ 11. Riigi õigusabi seaduse muutmine 171

§ 12. Seaduse jõustumine 172

2

4. Eelnõu terminoloogia 172

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele 173

6. Seaduse mõjud 173

6.1. Kavandatud muudatused 173

6.2. Mõju majandusele 176

6.2.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele 176

6.2.2. Mõju tarbijatele 182

6.3. Mõju riigiasutuste korraldusele 183

6.3.1. Mõju Konkurentsiametile 183

6.3.2. Mõju kohtutele 185

6.3.3. Mõju politseile 186

6.3.4. Mõju prokuratuurile 187

6.4. Halduskoormus 187

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud 188

8. Rakendusaktid 189

9. Seaduse jõustumine 189

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 189

3

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase muutmisseadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on anda Euroopa Liidu (EL) liikmes-

riikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tule-

muslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. ECN+

direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks kehtestab muutmisseadus uue valdkonnaspetsiifilise

erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse – tervikregulatsiooni. Konkurentsijäre-

levalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Trahvi keelatud teo toimepanemise eest

määrab halduskohus.

Selleks, et tagada ECN+ direktiivi eesmärgipärane ülevõtmine ning ühtlustada riigisisese

konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamist, on eelnõuga uue erihaldusmenetluse

kohaldamisalasse kavandatud ka ELTL artiklitega 101 ja 102 sama eesmärki kandvad konku-

rentsiseaduse (KonkS) 2. ja 4. peatükk. ELTL artikkel 101 ja KonkS 2. peatükk käsitlevad

konkurentsi kahjustavaid ettevõtjatevahelisi kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevusi ja otsuseid

(nt konkurentidevaheline hinnakokkulepe). ELTL artikkel 102 ja KonkS 4. peatükk käsitlevad

ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist (nt tarbijat ärakasutava müügihinna kehtesta-

mine).

Võrreldes kehtiva riigisisese menetlusõigusega, mida iseloomustab menetluste paljusus, kuju-

tab uus erihaldusmenetlus ühtset valdkonnapõhist ühendmenetlust, mis võimaldab kohaldada

nii korrakaitselisi, st käitumuslikke (kohustus teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda)

ja struktuurilisi (nt kohustus likvideerida osalus konkureerivas äriühingus) kui ka karistuslikke

meetmeid ehk trahve. Selleks kehtestatakse eelnõu kohaldamisalas olevas konkurentsiõiguses

esmakordselt õiguslikud alused haldustrahvi kohaldamiseks.

Tulenevalt haldustrahvide loomisest täiendab muutmisseadus vastavas ulatuses ka halduskoh-

tumenetlust, luues halduskohtu jaoks konkurentsijärelevalve trahviasja menetluse erisätted.

Täiendatakse ka täitemenetlust tingitult ECN+ direktiiviga ettekirjutatud suuremahulisest

piiriülesest trahvi- ja sunnirahaotsuste täitmise regulatsioonist.

Kavandatud muudatused mõjutavad Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevust, sh töö-

ülesandeid ja -korraldust. Lisaks on mõjutatud halduskohus, Politsei- ja Piirivalveamet ning

prokuratuur. Tarbijatele avaldub kaudne positiivne mõju läbi konkurentsiolukorra paranemise,

mille tingib tõhustatud konkurentsijärelevalve.

ECN+ direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 4. veebruar 2021.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskiri on koostatud Justiitsministeeriumis.

1.3. Märkused

Eelnõukohane seadus on seotud eelmise Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.24

ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

Eelnõuga muudetakse:

1) konkurentsiseaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2021, 12;

2) avaliku teabe seaduse (AvTS) redaktsiooni RT I, 10.03.2022, 4;

3) avaliku teenistuse seaduse (ATS) redaktsiooni RT I, 04.06.2022, 8;

4) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) redaktsiooni RT I, 05.05.2022, 3;

5) karistusregistri seaduse (KarRS) redaktsiooni RT I, 27.05.2022, 33;

4

6) karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni RT I, 08.06.2022, 4;

7) korrakaitseseaduse (KorS) redaktsiooni RT I, 03.03.2021, 5;

8) krediidiasutuste seaduse (KAS) redaktsiooni RT I, 20.06.2022, 11;

9) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) redaktsiooni RT I, 22.12.2021, 45;

10) riigihangete seaduse (RHS) redaktsiooni RT I, 04.08.2022, 11 ja

11) riigi õigusabi seaduse (RÕS) redaktsiooni RT I, 22.12.2020, 46.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga

muudetakse muu hulgas halduskohtumenetluse seadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku,

mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud seadused.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada Konkurentsiametile ELTL artiklite 101 (konkurentsi

kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud

tegevuse keeld) ja 102 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld) ning nendega sama

eesmärki kandvate KonkS 2. ja 4. peatüki tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused,

ressursid ja sõltumatuse tagatised. Lisaks on eelnõukohase seaduse eesmärk tagada, et

Konkurentsiamet Euroopa konkurentsivõrgustiku ühe liikmena ei jõuaks EL-i õiguse kohal-

damisel teistest konkurentsivõrgustiku liikmetest erinevale tulemusele. Eelnõukohane seadus

võtab seega Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille

eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikult tagada konku-

rentsinormide täitmine ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk

3–33; edaspidi ECN+ direktiiv või direktiiv). Kehtiv Eesti õigus ei ole direktiiviga kooskõlas.

Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole

eelnõukohase seaduse väljatöötamiseks eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust.

2.1. Mis on konkurentsiõigus ja selle osaks olev konkurentsijärelevalve?

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 ja protokolli nr 27 kohaselt peab EL-i siseturg hõlmama

süsteemi, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §

31 lause 1 tagab õiguse tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabaduse, mis hõlmab konku-

rentsivabadust. Viidatud õigusaktidest tuleneb riigi kohustus tagada õiguslik keskkond vaba

turu toimimiseks. Riik tagab selle EL-i konkurentsiõiguses ja riigisiseses konkurentsiõiguses

kehtestatud reeglite ning nende täitmise tagamise ehk kohaldamisega.

Konkurentsiõigus on seega õigusharu, mis loob ja säilitab vaba turgu, lähtudes eeldusest, et

konkurents tagab toodete ning teenuste parima hinna-kvaliteedi suhte. Konkurentsiõiguse

tuumikuks on konkurentsijärelevalve, mille eesmärk on kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate

õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Seeläbi

kaitseb konkurentsiõigus kõiki turuosalisi, sealhulgas tarbijaid, ja tagab hästi toimiva

majanduse. Konkurentsijärelevalve materiaalõiguslikud alused on sätestatud ELTL artiklites

101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis.

2.2. ECN+ direktiiv

2.2.1. ECN+ direktiivi saamislugu

ECN+ direktiivi saamislugu on seotud konkurentsijärelevalve eripäraga. Nagu eelnevalt välja

toodud, kehtivad EL-i liikmesriikides teineteise kõrval kaks normistikku: esiteks, ELTL-st

tulenev liiduülene ja liikmesriikides otsekohalduv normistik ning teiseks, riigisisesest konku-

rentsiõigusest tulenev ja seega üksnes riigisiseselt kohalduv normistik. Suures osas on need

normistikud kattuvad. Põhjus, miks nad peavad samaaegselt kehtima, seisneb selles, et ELTL-

st tulenevaid konkurentsiõiguse artikleid 101 ja 102 kohaldatakse ainult siis, kui nendes

5

sätestatud keeldude rikkumisel võib olla mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. See

tähendab, et ilma potentsiaalse piiriülese mõjuta EL-i konkurentsiõiguse viidatud sätteid ei

kohaldata ja kohaldamisele kuulub üksnes riigisisene konkurentsiõigus. Seejuures, kui riigi-

sisest konkurentsiõigust kohaldab üksnes vastava liikmesriigi konkurentsiasutus, siis ELTL

artiklite 101 ja 102 täitmist tagavad ehk nende kohaldamise eest vastutavad tulenevalt nõukogu

määrusest (EÜ) nr 1/20031 samaaegselt nii liikmesriikide konkurentsiasutused kui ka Euroopa

Komisjon, kes koos moodustavad Euroopa konkurentsivõrgustiku (inglise keeles European

Competition Network ehk ECN). ELTL normide kohaldamisel on seega tegemist paralleelsete

pädevuste süsteemiga. See tähendab lihtsustatult, et osa Euroopa Komisjoni EL-i konkurentsi-

õiguse järelevalvelisest pädevusest on delegeeritud liikmesriikide konkurentsiasutustele.2

Kuigi nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 jõustumine 1. mail 2004 muutis ja moderniseeris ELTL

artiklite 101 ja 102 kohaldamist fundamentaalselt, ei reguleeri ega seega harmoneerinud see

ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks liikmesriikide menetlusreegleid. Menetlusõiguse

raamistikud erinevad liikmesriigiti oluliselt, kuivõrd igal liikmesriigil on oma menetlus-

autonoomia3. Samuti on ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisel liikmesriigiti kohaldatud väga

erinevas suuruses sanktsioone, kuivõrd nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 5 kohaselt peab

liikmesriigi konkurentsiasutusel olema pädevus määrata trahvi (inglise keeles fine), kuid trahvi

suurust pole määruses ette nähtud. Asjaolu, et ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamine pole seni

toimunud liikmesriikides ühetaoliselt, näitab ilmekalt asjaolu, et enne ECN+ direktiivi

vastuvõtmist oli liikmesriike, kes nimetatud sätete täitmise tagamise menetlusi praktiliselt üldse

läbi ei viinud (st need liikmesriigid menetlesid valdavalt üksnes riigisiseseid konkurentsiõiguse

rikkumisi). Üheks selliseks riigiks on olnud ka Eesti.4

Selleks, et paralleelsete pädevuste süsteemis toimuks kõigis liikmesriikides ELTL artiklite 101

ja 102 kohaldamine võimalikult identses korras, tuli Euroopa Komisjon märtsis 2017. a välja

ECN+ direktiivi ettepanekuga. Oma olemuselt on ECN+ direktiiv 1. maist 2004. a kehtima

hakanud ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse kohaldamiseks paralleelsete pädevuste süsteemi

ning Euroopa konkurentsivõrgustiku loonud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 täiendus.

2.2.2. ECN+ direktiivi kohaldamisala

Kuivõrd praktikas kohaldab enamik liikmesriikide konkurentsiasutusi, sh Eesti Konkurentsia-

met, ELTL artiklitega 101 ja 102 samal ajal ka sama eesmärki kandvaid liikmesriigi konkurent-

siõiguse sätteid,5 mõjutab ECN+ direktiiv paratamatult ka riigisiseste konkurentsireeglite

kohaldamist. Direktiivi artikli 1 lõike 2 kohaselt hõlmab direktiivi kohaldamisala nii ELTL

1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsi-

eeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 04.01.2003, lk 1). 2 Euroopa Komisjon teeb liikmesriikide konkurentsiasutustega seejuures tihedat koostööd ja omab õigust viimaste

poolt läbiviidavasse Euroopa Liidu konkurentsiõiguse täitmise tagamise menetlusse sekkuda. Euroopa Komisjoni

poolt läbiviidavasse EL konkurentsiõiguse täitmise tagamise menetlusse on seevastu Euroopa Komisjon

kohustatud liikmesriikide konkurentsiasutused kaasama nõuandekomiteena, vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003

artiklit 14. 3 Kui EL õigus ei ole menetlusõigust harmoneerinud, on liikmesriikidel oma menetlusautonoomia, millest

tulenevalt on neil ulatuslik kaalutlusõigus mh ka EL õiguse rakendamisel, tingimusel, et liikmesriik järgib

võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. Vt selles osas nt EKo 17.10.2018, C-167/17, Klohn, EU:C:2018:833, p 30. 4 Perioodil 2004–2013 kohaldas Konkurentsiamet vaid kolmel korral ELTL artikleid 101 ja 102 (vt selles osas

Commission Staff Working Document. Impact Assessment. Accompanying the Document Proposal for a Directive

of the European Parliament and of the Council to empower the competition authorities of the Member States to

be more effective enforcers and to ensure the proper functioning of the internal market. Brussels, 22.03.2017,

SWD(2017) 114 final, lk 22). 5 Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõiget 1 ja ECN+ direktiivi preambuli punkti 3.

6

artiklite 101 ja 102 kohaldamist eraldiseisvalt kui ka nende kohaldamist paralleelselt liik-

mesriigi konkurentsiõigusega. See tähendab, et liikmesriik on otsesõnu kohustatud direktiivist

tulenevad sätted riigisiseselt looma olukordadeks ning kohaldama olukordades, kus konku-

rentsiõiguse rikkumine on kvalifitseeritav kas EL-i otsekohalduva õiguse alusel (s.o ELTL

artiklite 101 või 102 alusel) või paralleelselt nii EL-i otsekohalduva õiguse kui ka riigisisese

õiguse alusel. Eesti kontekstis tähendab see, kas ELTL artikli 101 ja KonkS § 4 üheaegset

kohaldamist või ELTL artikli 102 ja KonkS § 16 üheaegset kohaldamist. Kuigi sellest võib

järeldada, et direktiivi kohaldamisalast jäävad välja pelgalt riigisisese konkurentsiõiguse alusel

kvalifitseeritavad keelatud teod6, ei võimaldaks selline direktiivi kohaldamisala määratlus

praktikas selle eesmärke täita.

Nagu eespool kirjeldatud, näeb ECN+ direktiiv ette nõuded, mis peavad olema kehtestatud me-

netlustele, milles uuritakse potentsiaalseid ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisi. On kirjeldatud

ka seda, millal kuuluvad ELTL artiklid 101 ja 102 kohaldamisele lisaks liikmesriigisisesele

konkurentsiõigusele – siis, kui nendes sätestatud keeldude rikkumisel võib olla mõju liikmes-

riikidevahelisele kaubandusele (sellisel juhul toimub EL-i konkurentsiõiguse ja riigisisese

konkurentsiõiguse paralleelne kohaldamine). Kuigi nimetatud mõju liikmesriikidevahelisele

kaubandusele peab Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema „märgatav“7, ei pruugi selle tuvas-

tamine olla võimalik menetluseelses faasis. Mõju ulatuse hindamiseks tuleb välja selgitada,

milline on asjaomaste ettevõtjate positsioon ja tähtsus asjaomasel kaubaturul.8 Konkurent-

siamet saab seda teha üksnes menetluses võetavate menetlustoimingute ja uurimismeetmete

kaudu. Kui Konkurentsiametil tuleks mitme menetlusreeglistiku vahel valida pelgalt mõju eel-

datava ulatuse alusel, ei pruugiks konkurentsiõiguse täitmise tagamine üldse võimalikuks

osutuda, rääkimata selle tõhusast tagamisest, kuna ühe menetlusreeglistikuga kogutud tõendite

ületõstmist teise menetlusreeglistiku alusel toimetatavasse menetlusse ei saaks põhiõiguste

erineva kaitsetaseme tõttu täielikult tagada. Menetluse teistkordne läbiviimine selleks, et

tõendeid uuesti koguda, oleks ühelt poolt äärmiselt ebaproportsionaalne varem juba uurimis-

meetmetele allutatud isikute, eriti menetlusaluste isikute suhtes ja teiselt poolt võrdlemisi

tulutu, sest nt läbiotsimise edukuse tagab üllatusmoment – kuivõrd menetlusalune isik ei tea, et

tema suhtes hakatakse sellist uurimismeedet kohaldama, ei oska ta selleks nt tõendite

kõrvaldamise teel valmistuda.

2.2.3. ECN+ direktiiv ja põhiõigused

ECN+ direktiivis sätestatu, eelkõige selle artiklitega 6–9 nõutu, tõstatab küsimuse põhiõiguste

kaitsest. Seejuures on põhiõiguste kaitse vaatest keskseks probleemkohaks piirangud enese

mittesüüstamise privileegile. ECN+ direktiivi artikli 8 lauses 1 sätestatud teabe nõudmise

volitus nõuab, et liikmesriik tagaks konkurentsiküsimustes pädevale riiklikule haldusasutusele

õiguse nõuda ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt, et nad esitaksid kindlaksmääratud ja

mõistliku aja jooksul kogu teabe, mida on vaja ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks. Sellise

teabenõudega ei tohi ECN+ direktiivi artikli 8 lause 2 kohaselt sundida teabenõude saajat end

ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumises süüdi tunnistama. Tegemist on piiratud kaasaaitamis-

kohustusega. Kuna taolise kaasaaitamiskohustuse alusel saadud teavet peab ECN+ direktiivist

tulenevalt saama kasutada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamisel, on

tegemist kohustusega aidata kaasa ettevõtja või ettevõtjate ühenduse enda suhtes toimetatavale

karistavale menetlusele.

6 V.a direktiivi artikli 31 lõigete 3 ja 4 osas, mille puhul laieneb direktiiv ka liikmesriigi konkurentsiõiguse eraldi-

seisvale kohaldamisele. 7 EKo 25.11.1971, C-22/71 – Béguelin Import vs. G.L. Import Export, EU:C:1971:113, lk 960, p 16. 8 Guidelines on the effect on trade concept contained in Articles 81 and 82 of the Treaty (2004/C 101/07), p 44.

7

Oluline on mõista, et ECN+ direktiivi ülevõtmise käigus tõusetuvaid põhiõiguslikke küsimusi

ei saa lahendada lähtudes üksnes Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatust. ECN+ direktiiv on

EL-i õigusakt, mistõttu tuleb direktiivi ülevõtmisel ja sellest tuleneva õiguse hilisemal

kohaldamisel arvestada Euroopa Liidu põhiõiguste kaitse struktuuri iseärasustega. EL-s

reguleerib põhiõiguste kaitset kolm eri tasandit: liikmesriikide põhiseadused, Euroopa Liidu

põhiõiguste harta (harta) ja Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK). Põhiõiguste kaitse

vaatest teeb eelnimetatud mitmetasandilisus olukorra keeruliseks, kuna kõik kolm tasandit

võivad kattuda (st tulla kohaldamisele üheaegselt). Samuti tuleb arvestada, et konkreetsete

põhiõiguste kaitse võib eri tasandite raames erineda (nt on liikmesriikide põhiseadustes tihti

kehtestatud põhiõiguse piiramisele rangemad nõuded).

EIÕK on Euroopa Nõukogu põhiõiguste instrument. Euroopa Nõukogu on EL-st eraldiseisev

rahvusvaheline organisatsioon. EIÕK on seejuures rahvusvaheline leping, millega on ühinenud

kõik EL-i liikmesriigid, kuid mille eraldiseisvaks liikmeks ei ole nende poolt moodustatud EL.9

See tähendab mh, et EL-i tegevuse vastu ei saa Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) kaebust

esitada. EIK on selgitanud, et liikmesriigid on kohustatud tagama, et nende poolt moodustatud

EL tagab põhiõigusi võrdväärsel tasemel konventsioonis sätestatuga.10 Kui seda tehtud ei ole,

võib sellega kaasneda liikmesriikide vastutus. See, et EL ei ole EIÕK liitunud, ei tähenda, et

EL-s ei oleks põhiõigused tagatud. Esiteks, kuniks EL ei ole EIÕK liitunud, kehtib Euroopa

Liidu Lepingu (ELL) artikli 6 lõikes 3 sätestatu. Selle kohaselt on EIÕK-ga tagatud põhiõigused

EL-i õiguse üldpõhimõtted. Teiseks, alates Lissboni lepingu jõustumisest 2009. aastal kuulub

EL-i esmase õiguse hulka ka harta (vt ELL artikli 6 lõige 1). Teatud harta sätted on võetud üle

otse EIÕK-st11 ning neid peab sellest tulenevalt tõlgendama kooskõlas EIK-i vastava praktikaga

(vt harta artikli 52 lõige 3).

Hartas sisaldub EL-i põhiõiguste kataloog, millest peavad liikmesriigid lähtuma iga kord, kui

nad kohaldavad EL-i õigust (harta artikli 51 lõige 1). EL õiguse kohaldamise alla loetakse ka

liikmesriigi tegevus direktiivi ülevõtmisel. Direktiivi ülevõtmisel tuleb omakorda hinnata iga

direktiivi sätte puhul, kas ja millises ulatuses jätab säte liikmesriigile kaalutlusruumi.

Ulatuses, milles direktiivis ei ole liikmesriigile kaalutlusruumi jäetud, ei saa liikmesriik jätta

direktiivi sätet riigisisesesse õigusesse üle võtmata, tuginedes oma põhiseaduses sätestatud

põhiõigustele. Seda põhjusel, et EL-i seadusandja on hartale tugineva põhiõiguste kaalumise

juba teostanud. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) § 2 kinnitab eelöeldut,

sätestades, et Eesti kuulumisel EL-i kohaldatakse PS-i, arvestades liitumislepingust (sh kehti-

vatest aluslepingutest) tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liikmesriik on ELTL artikli 288 lõike 3

alusel kohustatud direktiivi nõuetekohaselt (vastavalt kas miinimumharmoneerivas või

täisharmoneerivas ulatuses) üle võtma.

Ulatuses, milles direktiiv jätab liikmesriigile kaalutlusruumi, kohalduvad paralleelselt nii

liikmesriigi põhiseadus kui ka harta. Seejuures saab tugineda kõrgemaid standardeid pakkuvale

põhiõiguste instrumendile.

Eelöeldu valguses tuleb seega rõhutada, et ECN+ direktiivis nõutut (nt trahvi määramise õigus

ja uurimismeetmed) ei saa jätta Eesti õigusesse üle võtmata põhjendusega, et see oleks

vastuolus PS-s sätestatud põhiõigustega, kuivõrd tegemist ei ole sätetega, mis jätaksid

liikmesriigile kaalutlusruumi. Kuniks Euroopa Kohus ei tunnista direktiivi kehtetuks, on

direktiiv kõigile liikmesriikidele, sh Eestile täitmiseks kohustuslik (ELTL artikli 288 lõige 3).

9 Euroopa Liit on küll Euroopa Liidu lepingu (ELL) artikli 6 lõikest 2 tulenevalt kohustatud Euroopa inimõiguste

konventsiooniga liituma, kuid seda ei ole siiani juhtunud. 10 EIKo 30.06.2005, 45036/98 – Bosphorus Hava Yolları v. Ireland, p 156. 11 Vt selgitusi põhiõiguste harta kohta. – ELT 2007/C 303/02. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32007X1214%2801%29.

8

Samas on eelnõu kirjutajad seisukohal, et ei ole põhjust arvata, et teabe nõudmise kohustus

oleks vastuolus ka PS-is sätestatud põhiõigustega, nimelt enese mittesüüstamise privileegiga.

Enese mittesüüstamise privileeg on osa õigusest vaikida, mis tuleneb PS § 22 lõikest 3, mille

kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.

Arvestada tuleb sellega, et menetlusaluseks isikuks võib konkurentsijärelevalvemenetluses olla

ainult juriidiline isik, füüsiliste isikute vastutust ei ole uue eelnõu järgi ette nähtud.

Euroopa Kohtu jurist Priit Pikamäe on oma 27. oktoobril 2020 ettepanekus Euroopa Kohtule

asjas C-481/19 Consob rõhutanud, et Euroopa Inimõiguste kohus ei ole kunagi toonud välja

juriidilise isiku võimalust tugineda vaikimisõigusele tema suhtes algatatud menetluses, mille

eesmärk oleks karistusõiguslikku laadi sanktsioonide määramine. Teiste sõnadega on selle

õiguse ulatust, nagu see on määratletud ka PS-is, tunnustatud ainult seoses füüsiliste isikutega.12

EIK mõistab nimetatud õigust kui inimväärikuse ja mitte ausa menetluse koostisosa.13

Inimväärikus on aga omane üksnes füüilistele isikutele. Sellisele seisukohale on asunud ka

Saksamaa konstitutsioonikohus, kes sidus enese mittesüüstamise privileegi inimväärikuse

põhimõttega ja sellest tulenevalt leidnud, et juriidiline isik ei saa dokumentide väljaandmisel

enese mittesüüstamise õigusele tugineda.14

Ka muid põhiõigusi käsitlevast EIK kohtupraktikast võib järeldada, et EIK teeb vahet

füüsilistele isikutele tagatud kaitse taseme ja juriidilistele isikutele tagatud kaitse taseme vahel.

Klassikaline näide on kohtuotsus Niemitz vs Saksamaa, milles EIK märkis, et politsei

korraldatud läbiotsimine advokaadi kabinetis, sõltumata viimase elukohast, kujutab endast tema

„kodu“ puutumatuse rikkumist, kuid sellegipoolest võib vastavalt EIÕK artikli 8 lõikele 2

riikide sekkumise õigus olla ulatuslikum „kutse- või äriruumide või kutse- või äritegevuste

puhul kui muudel juhtudel“.15

Euroopa Kohtu konkurentsi valdkonna praktikast nähtub samuti selgelt, et kuigi juriidilist isikut

ei saa (tema esindaja kaudu) kohustada andma vastuseid, mis võiksid olla käsitatavad süü

ülestunnistamisena, on juriidilist isikut siiski võimalik kohustada välja andma tema valduses

olevaid dokumente ja faktilist informatsiooni isegi siis, kui see võib teda süüstada.16

Eeltoodust lähtudes võib järeldada, et füüsilisele isikule antud vaikimisõiguse (sh enese

mittesüüstamise privileegi) ulatus ei ole samasugusena üle kantav juriidilistele isikutele.

Seega on eelnõu koostamisel arvestatud nii ECN+ direktiivi, EL põhiõiguste harta, Euroopa

inimõiguste konventsiooni kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse põhimõtetega.

Ausa kohtumenetluse põhimõte (s.o õigus täiemahulisele kohtulikule kontrollile), karistuse

seaduslikkuse ja mittetagasiulatuvuse põhimõte, karistuse proportsionaalsuse põhimõte,

kaitseõigus (sh õigus teabele ja võrdsed vahendid kaitseks) ning topelt karistamise keeld on

eelnõu kohaselt tagatud piiranguteta. Õigus heale haldusele, sh ärakuulamisõigus, riigi

põhjendamiskohustus, mõistlik menetlusaeg ja õigus riigi tekitatud kahju hüvitamisele on

12 Priit Pikamäe 27. oktoobril 2020 ettepanek Euroopa Kohtule asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale

per le Società e la Borsa (Consob), punkt 97.

13 EIK 17. detsembri 1996. aasta otsus Saunders vs. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1996:1217JUD001918791),

kohtunik Martensi eriarvamus, millega ühines kohtunik Kūris, punktid 9 ja 10.

14 Entscheidungen der amtlichen Sammlung (BVerfGE) 95, lk 220.

15 EIK 16. detsembri 1992. aasta otsus, CE:ECHR:1992:1216JUD001371088, punkt 31.

16 EK 2. veebruar 2021. a. kohtuotsus asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa

(Consob), punkt 46; 18. oktoobri 1989. a. kohtuotsus Orkem vs. komisjon, 374/87, punkt 34; 29. juuni 2006. a.

kohtuotsus komisjon vs. SGL Carbon, C-301/04 P, punkt 41, ja 25. jaanuari 2007. a. kohtuotsus

Dalmine vs. komisjon, C-407/04 P, punkt 34.

9

tagatud haldusõiguse põhimõtete kohaldamise kaudu, arvestades konkurentsijärelevalve

erisusi.

2.3. Kehtiv Eesti menetlusõigus konkurentsijärelevalve läbiviimiseks

Kehtiv Eesti menetluskord võimaldab ja kohustab Konkurentsiametil ELTL artiklite 101 ja 102

ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmist tagada ehk neid kohaldada läbi nelja erineva menetluse

(joonis 1).

Joonis 1: ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki kohaldamine Eesti kehtivas menetlusõiguses.

Menetlusliigi valik sõltub keelatud teo olemusest, selle toimepanemise vältusest ja toimepanija isikust.

ELTL artikkel 101 ja KonkS 2. peatükk reguleerivad ettevõtjate konkurentsi kahjustavaid

kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevusi ja ettevõtjate ühenduste otsuseid. Nimetatud keelud on

riigisiseselt tagatud KarS §-ga 400, mis näeb ette vastavad kuriteokoosseisud. KarS §-s 400

nimetatud tegude toimepanemise eest määratakse karistus KrMS-s ette nähtud korras.

Nimetatud keeldude täitmise tagamine ehk kohaldamine korrakaitselistes menetlustes toimub

sõltuvalt järelevalve adressaadist kas riiklikus järelevalves või haldusjärelevalves. Kokku-

võtvalt võib ELTL artiklite 101 ja KonkS 2. peatüki täitmise tagamine Eestis kehtiva

menetlusreeglistiku alusel leida aset kolmes erinevas menetluses. Neist kahte – riiklikku

järelevalvet ja kriminaalmenetlust – on Konkurentsiamet kohustatud vältava keelatud teo

toimepanemise ja eraõiguslikust isikust toimepanija puhul läbi viima paralleelselt.

ELTL artikkel 102 ja KonkS 4. peatükk reguleerivad ettevõtjate turgu valitseva seisundi

kuritarvitusi. Nimetatud keeldude vastu eksimine on karistatav väärteokaristustega. Väärteo-

karistused määratakse väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatud korras. ELTL artikli

102 ja KonkS 4. peatükis sätestatud keeldude täitmise tagamine ehk kohaldamine korra-

kaitselistes menetlustes toimub sõltuvalt järelevalve adressaadist samuti kas riiklikus

järelevalves või haldusjärelevalves. Kokkuvõtvalt võib ELTL artikli 102 ja KonkS 4. peatüki

täitmise tagamine Eestis kehtiva menetlusreeglistiku alusel leida aset samuti kolmes erinevas

menetluses. Neist kahte – riiklikku järelevalvet ja väärteomenetlust – on Konkurentsiamet

kohustatud vältava keelatud teo toimepanemise ja eraõiguslikust isikust toimepanija puhul läbi

viima paralleelselt.

2.4. ECN+ direktiivi ülevõtmiseks konkurentsijärelevalvemenetluse loomine

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiiv. Selleks viiakse ühe

olulisema muudatusena Eesti õiguskorda sisse uus valdkonnaspetsiifiline erihaldusmenetlus –

konkurentsijärelevalvemenetlus. Konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab asendama ELTL

artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud konkurentsireeglite täitmise

tagamisel senist nelja menetlust – riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet ning väärteo-

menetlust ja kriminaalmenetlust. Konkurentsijärelevalvemenetlus on kavandatud viisil, mis

võimaldab Konkurentsiametil ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis

sätestatud konkurentsireeglite täitmise tagamiseks rakendada nii korrakaitselisi kui ka

karistuslikke volitusi (joonis 2).

10

Joonis 2: Kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab asendama senist nelja menetlust, luues ühendme-

netluse, mis võimaldab nii vältavat keelatud teo toimepanemist lõpetada kui ka keelatud teo toimepanemise eest

karistada.

2.4.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisala

Et tagada ECN+ direktiivi eesmärgipärane ülevõtmine ning ühtlustada riigisisese konkurentsi-

õiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamist, on eelnõuga uue menetluse kohaldamisalasse

kavandatud ka ELTL artiklitega 101 ja 102 sama eesmärki kandvad KonkS 2. ja 4. peatükk.

Seda esiteks põhjusel, et direktiivi ülevõtmise tagajärjel ei tekiks ebavõrdset ja õigusselgusetut

olukorda, kus sisult sama rikkumise tagajärjel (erinevus on üksnes piiriüleses mõjus) tekivad

menetlusalusel isikul menetlusõiguslikult erinevad õigused ja kohustused. Ka Riigikohus on

oma varasemas praktikas rõhutanud, et „[k]onkurentsiseaduse kui suures osas Euroopa Liidu

konkurentsiõigusest lähtuva seaduse tõlgendamisel on ka olukordades, kus mõju liikmes-

riikidevahelisele kaubandusele puudub, põhjendatud lähtuda Euroopa Liidu Kohtu praktikast,

et vältida olukorda, kus ühes riigis kehtivad teineteise kõrval kaks erinevat konkurentsiõiguse

normistikku […].“17. Sellest tulenevalt on plaanitava konkurentsijärelevalvemenetluse üks ees-

märk vältida olukorda, kus Eestis kehtiks teineteise kõrval kaks erinevat konkurentsiõiguse me-

netlusnormistikku.18 ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamine

peab õigusliku killustatuse vältimiseks toimuma ühe ja sama menetluskorra järgi. Teiseks ja

ECN+ direktiivi ülevõtmise seisukohalt olulisemaks põhjuseks on asjaolu, et ilma riigisisese

konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse uurimiste ühte menetlusreeglistikku liitmiseta ei

ole meil võimalik tagada, et ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisi praktikas alati probleemideta,

sh tõhusalt menetletakse direktiivist tulenevatest nõuetest lähtuvalt. Teisisõnu, me ei täidaks

ELTL artiklit 288, mis näeb ette, et direktiiv on liikmesriigile siduv saavutatava eesmärgi

suhtes, kuna me ei suudaks eesmärgi realiseerumist praktikas tagada.

2.4.2. Konkurentsijärelevalvemenetlus kui ühendmenetlus

Konkurentsijärelevalvemenetlus kavandatakse ühendmenetlusena,19 mis tähendab, et tegemist

saab olema menetlusega, milles võib samade uurimismeetmete abil jõuda nii korrakaitselise kui

ka karistusliku tagajärjeni. Seda põhjusel, et ECN+ direktiiviga on enim kooskõlas ja Eesti

menetlusõiguse eripärasid enim arvestav direktiivis sätestatud trahvide Eesti õigusesse üle-

võtmine haldustrahvidena ehk haldusõiguslikus menetluses määratavate trahvidena. Seda

seetõttu, et ECN+ direktiivis kehtestatud menetlusreeglid peavad olema ühtmoodi üle võetud

17 RKHKo 25.04.2019, 3-16-1267, p 20. 18 Vt RKHKo 25.04.2019, 3-16-1267, p 20 ja selles viidatud kohtupraktika. 19 Õiguskirjanduses on kasutatud ka terminit ühtne menetlus.

11

nii korrakaitseliste kui ka karistuslike eesmärkide täitmiseks ja seda oluliselt väiksemate

menetlusgarantiidega, kui on omane kehtiva karistusõiguse kohaldamiseks mõeldud süüteo-

menetlustele. See omakorda kaotab vajaduse ja legitiimse põhjenduse konkurentsijärelevalves

menetluste paljususe säilitamiseks.

Järgnevalt selgitatakse põhjalikumalt, miks kavandab eelnõukohane seadus ECN+ direktiivis

sätestatud trahvide ülevõtmist just haldustrahvidena (punkt 2.4.2.1) ning miks annab see alust

menetluste paljususe kaotamiseks (punkt 2.4.2.2).

2.4.2.1.ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmine haldustrahvidena

Liikmesriikide diskretsioon ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmiseks on piiratud, ku-

na direktiiv seab trahvi määramise menetlusele kitsendused. Kuigi direktiivis sätestatud trahvid

on oma ülemmääralt samaväärsed karistused, nagu on KarS-s sätestatud kuritegude20 toime-

panemise eest ettenähtud rahalised karistused, nõuab direktiiv, et asjakohaste konkurentsiõi-

guse rikkumiste eest ettenähtavaid trahve ei tohi määrata kriminaalmenetluses.21 See tähendab,

et ELTL artiklite 101 ja 102 täitmist ei saa ECN+ direktiivi ülevõtmisest alates tagada kuriteo-

koosseisude abil. Muid menetlusi direktiiv selgesõnaliselt ei välista, kuid liikmesriikide otsus-

tusruumile seavad piirid siiski direktiivis sätestatud materiaal- ja menetlusõiguslikud nõuded.

Nende nõuete täitmiseks on kõige kohasem viis kehtestada Eesti õiguses valdkonnaspetsiifili-

sed konkurentsijärelevalvepõhised haldustrahvid.

Alljärgnevalt selgitatakse üksikasjalikumalt, miks ECN+ direktiivis sätestatud trahve ei võeta

eelnõukohase seadusega Eesti õiguskorda üle väärteotrahvidena (mida direktiiv otsesõnu ei

välista), vaid haldustrahvidena. Nimetame neist mõned:

1) „ettevõtja“ mõiste, mis EL-i konkurentsiõiguses tähistab funktsioonikandjat;

2) mõisteid „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ peab ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel ehk

kohaldamisel sisustama läbi Euroopa Liidu Kohtu praktika;

3) kehtiva karistusõigusega ei sobitu ECN+ direktiiviga liikmesriikide konkurentsiasutustele

nõutav ulatuslik teabenõude volitus ja menetlusalustele isikutele ulatuslik kaasaaitamis-

kohustus;

4) väärtegude toimepanemise eest ei saa karistada majandustegevusega tegelevaid avalik-

õiguslikke juriidilisi isikuid.

Esiteks, ELTL artiklid 101 ja 102 on suunatud „ettevõtjale“ ja „ettevõtjate ühendusele“, st

nimetatud sätete kohaselt on keelatud teatud eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelised

kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused, ettevõtjate kooskõlastatud tegevus ning ühe või

mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Väljakujunenud Euroopa Kohtu

praktika kohaselt on nimetatud EL-i konkurentsiõiguse materiaalõiguslik subjekt ehk ettevõtja

mitte isik, vaid mis tahes „majandustegevusega tegelev üksus“, sõltumata selle üksuse

õiguslikust vormist ja rahastamisviisist22. Õiguslikult tähendab see, et ettevõtja võib koosneda

mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust, kes moodustavad ühe majandusüksuse.23

Sellisest ettevõtja definitsioonist lähtub ka ECN+ direktiiv (vt artikli 2 lõike 1 punkt 10), mis-

tõttu on kõik ECN+ direktiivis sätestatud normid sõnastatud ettevõtja ja/või ettevõtjate

ühenduse põhiselt. St nt kui direktiivi artikkel 6 näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutusel

peab olema õigus ettevõtjat ja ettevõtjate ühendust läbi otsida, tähendab see, et tal peab olema

20 Näiteks sätestab ECN+ direktiivi artikli 15 lõige 1, et liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsi-

asutused võivad ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ELTL artikli 101 või 102 rikkumise eest määrata rahatrahvi,

mille ülemmäär on vähemalt 10 % ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi määramise

otsuse tegemise kuupäevale eelnenud majandusaastal. 21 Vt ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 40. 22 EKo 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 23 EKo 12.07.1984, C-170/83 – Hydrotherm, EU:C:1984:271, p 11.

12

õigus läbi otsida kõiki ettevõtjat ja/või ettevõtjate ühendust moodustavaid isikuid; kui direktiivi

artikkel 13 näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutusel peab olema õigus ettevõtjat ja ette-

võtjate ühendust trahvida, tähendab see, et tal peab olema õigus trahvida kõiki ettevõtjat ja/või

ettevõtjate ühendust moodustavaid isikuid jne.

Eelnev tähendab seda, et EL-i konkurentsiõiguse materiaalõiguslik subjekt (ettevõtja või ette-

võtjate ühendus) ja materiaalõiguse täitmise tagamisel menetlusõiguslik subjekt (ettevõtjat või

ettevõtjate ühendust moodustav juriidiline või füüsiline isik/isikud) ei ühti, kuna ettevõtja

kontseptsioon on majandusteoorial põhinev konstruktsioon, mis ei saa eraldi olla õiguste ja

kohustuste kandja – tal puudub õigusvõime. Õiguste ja kohustuste kandjaks saavad olla üksnes

ettevõtjat ja ettevõtjate ühendust moodustavad isikud.24 Sellist lähenemist, kus materiaal-

õiguslik keeld (kohustus teatud viisil käitumisest hoiduda) on suunatud majanduslikule

konstruktsioonile, mis vastutab läbi seda moodustava(te) isiku(te) ja vastupidi, ei võimalda

praegu ükski riigisisene menetlus. Nii kehtiv haldus- kui ka karistusõigus lubavad rikkumise

toimepanijaks ja seeläbi rikkumise eest vastutavaks lugeda vaid nn otsest rikkujat ehk isikut,

kes on rikkumise toime pannud. Temaga ühes ei saa vastutada temaga üht majandusüksust

moodustavad isikud, nt tema emaettevõtja või õigusjärglane.

Teiseks, ECN+ direktiivis sätestatud trahvid tuleb Eesti õiguskorda üle võtta haldustrahvidena,

kuna kehtiv karistusõigus ei võimalda tõlgendada mõisteid „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“

Euroopa Liidu õigusega konformselt. ECN+ direktiivi põhjenduspunkti 42 kohaselt tuleb ELTL

artiklite 101 ja 102 kohaldamisel tõlgendada nimetatud mõisteid kooskõlas Euroopa Liidu

Kohtu praktikaga, mitte lähtudes tahtluse ja ettevaatamatuse mõistetest kriminaaluurimis-

asutuste toimetatavas kriminaalmenetluses.

Eestis on väärtegude üldosa reguleeritud KarS-s. KarS § 3 lõige 2 sätestab, et süüteod on

kuriteod ja väärteod. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka

ettevaatamatu tegu. KarS §-d 16 ja 18 legaaldefineerivad tahtluse ja ettevaatamatuse mõisted.

KarS § 16 lõige 1 sätestab, et „tahtlus“ jaguneb Eesti karistusõiguses kavatsetuseks, otseseks

tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteo-

koosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus (KarS § 16 lõige 2).

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu,

ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lõige 3). Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (KarS §

16 lõige 4).

„Ettevaatamatus“ jaguneb Eesti karistusõiguses KarS § 18 lõike 1 kohaselt kergemeelsuseks ja

hooletuseks. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda

vältida (KarS § 18 lõige 2). Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema (KarS § 18 lõige 3). Eelnimetatud definitsioonid kohalduvad ka väär-

tegudele.

Euroopa Liidu Kohus on ELTL artikleid 101 ja 102 puudutavalt mõisteid „tahtlus“ ja

„ettevaatamatus“ avanud nõukogu määrust (EÜ) nr 1/2003 käsitlevas kohtupraktikas. Kaasuses

Schenker jt. märkis kohus järgmist: „Mis puudutab küsimust, kas rikkumine pandi toime

tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ja kas selle eest võib seetõttu määrata trahvi vastavalt

määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 esimesele lõigule, siis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast,

et see tingimus on täidetud, kui asjaomasele ettevõtjale ei saanud olla teadmata tema tegevuse

24 PS § 9.

13

konkurentsivastasus, olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et ta rikub asutamislepingu

konkurentsieeskirju.“25 Kohus lisas, et see, kui asjaomane ettevõtja kvalifitseerib õiguslikult

valesti oma tegevuse, mille alusel rikkumine tuvastatakse, ei saa see kaasa tuua trahvi määra-

misest vabastamist, kuna ettevõtjal ei saanud olla teadmata, et see tegevus on konkurentsi-

vastane.26 Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nimetatud sedastust mõista selliselt, et EL-i kohtud

ei erista tahtlikku ja ettevaatamatut käitumist, mistõttu on rikkumise tuvastamine ettevaatamatu

teo tõttu kohtupraktikas väga haruldane.27

Võrreldes eespool välja toodud KarS § 18 lõikes 3 sätestatud hooletusega on Euroopa Liidu

Kohtu poolt tahtluse ja ettevaatamatuse mõistesisustus seega teo toimepanija suhtes rangem.

Kui kehtiva Eesti karistusõiguse definitsiooni kohaselt peab riik tõendama, et ettevõtja või

ettevõtjate ühendus oleks keelu vastu eksimist tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral pidanud ette nägema, siis Euroopa Liidu Kohtu praktikast lähtuvas tahtluse ja ettevaata-

matuse definitsioonis on tõendamiskoormis ümber pööratud („ei saanud olla teadmata“).28

Seejuures sisustab kohus standardi „ei saanud olla teadmata“ väga laialt. Näiteks ei pruugi

ettevõtjat/ettevõtjate ühendust vabastada ka professionaalse õigusabi küsimine. Euroopa Liidu

tasandil on mõistetele „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ seega antud peaaegu objektiivsele vastu-

tusele lähenev tõlgendus. Kuna väärtegudele kohaldub üldosana KarS-s sätestatu, sh tahtluse ja

ettevaatamatuse legaaldefinitsioonid, ei saaks ei Konkurentsiamet ega kohus anda neile

mõistetele muud sisu, kui seda võimaldab KarS-i grammatiline tõlgendamine.

Õiguskirjanduses on varem aga vähemalt ühel korral esitatud seisukoht, et Eesti karistusõigus

on EL-i konkurentsiõiguse tahtluse ja ettevaatamatuse mõistetega kooskõlas. Tartu Ülikooli

2020. a haldustrahvide analüüsis on viidatud Euroopa Liidu Kohtu üldisele käsitlusele tahtluse

ja ettevaatamatuse kohta.29 Näitena on toodud tänaseks kehtetuks tunnistatud nõukogu määrus

(EÜ) nr 423/2007, mis käsitles Iraani vastu suunatud meetmeid. Siinse eelnõu autorid ei nõustu,

et tahtluse ja ettevaatamatuse mõistete sisustamisel konkurentsiõiguses saaks tugineda Iraani

vastu suunatud meetmete määrusele. Rõhutada tuleb, et EL-i konkurentsiõiguses on välja

kujunenud täiesti eraldiseisev tahtluse ja ettevaatamatuse dogmaatika. Muudes EL-i

õigusaktides märgitud tahtluse ja ettevaatamatuse vormid EL-i konkurentsiõigusele ei kohaldu.

Euroopa Liidu Kohtu praktika on tugevalt kaasustepõhine, st case-law süsteemile sarnanev,

ning seejuures omavad EL-i õiguse sisustamisel ainsana pädevust EL-i kohtud. Senikaua, kui

kohus pole vastavasisulist tõlgendust andnud, seda ei eksisteeri.

ECN+ direktiivi kohta märgitakse viidatud Tartu Ülikooli analüüsis, et „Eesti karistusõiguslik

kontseptsioon on kooskõlas [Euroopa Kohtu] praktikaga, kuivõrd keelueksimuses tegutsemine

tahtlust ega ka ettevaatamatust ei välista.“30 Lisaks märgitakse, et kui „isikult on tema tegevus-

valdkonnast tulenevalt nõutav kõrgendatud hoolsus valdkondlike normide tundmiseks (nt

ettevõtjal konkurentsinormide tundmise puhul), siis ei ole välistatud ka tema süü tema teadma-

tuse tõttu teo keelatusest.“ Tartu Ülikooli analüüsiga ei saa selles osas nõustuda. ECN+ direktiiv

25 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 37; vt ka EKo 8.11.1983, liidetud kohtu-

asjades 96/82–102/82, 104/82, 105/82, 108/82 ja 110/82 – IAZ International Belgium jt vs. komisjon, EKL 1983,

lk 3369, p 45; 09.11.1983, 322/81 – Nederlandsche Banden‑Industrie-Michelin vs. komisjon, EKL 1983, lk 3461,

p 107, ning 14.10.2010, C‑280/08 P – Deutsche Telekom vs. komisjon, EKL 2010, lk I‑9555, p 124. 26 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 37. 27 J. Schwarze. Deficiencies in European Community Competition Law. Gleiss Lutz 2008, lk 48. 28 Vrd J. Biermann. – U. Immenga, E.-J. Mestmäcker. Wettbewerbsrecht. 2. köide. 6. vlj. München 2020, GWB §

81 äärenr 29; EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 51: „ELTL artiklit 101 tuleb

tõlgendada nii, et seda sätet rikkunud ettevõtjale ei või jätta trahvi määramata, kui ettevõtja on advokaadi

õigusarvamuse või siseriikliku konkurentsiasutuse otsuse sisu tõttu ekslikult lähtunud sellest, et tema tegevus on

õiguspärane.“ 29 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aru-

anne. Tartu 2020, lk 129 j. 30 Ibid., lk 131.

14

nõuab sõnaselgelt, et ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel peab Euroopa Liidu konku-

rentsiõiguse autonoomseid mõisteid „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ sisustama kooskõlaliselt

Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Eespool viidatust tingitult on tõsiasi, et Eesti karistusseadus-

tikus sätestatud tahtluse ja ettevaatamatuse mõisted ei ühildu Euroopa Liidu Kohtu praktikas

sisustatud mõistetega. Asjakohane ei ole kohaldada üldist direktiivide ülevõtmise loogikat ning

öelda, et Eesti õigus jõuab läbi keelueksimuse regulatsiooni samale tulemusele mis Euroopa

Liidu konkurentsiõiguse autonoomsed mõisted. Seda enam, et ELTL artiklite 101 ja 102 täit-

mise tagamine puudutab piiriüleseid olukordi, kus on oluline tagada EL-i konkurentsiõiguse

ühetaoline kohaldamine.

Tahtluse ja ettevaatamatuse mõistete sisustamise probleemi ei lahendaks ka see, kui siinne

eelnõu näeks ette erisätte, mis fikseerib tahtluse ja ettevaatamatuse nii, nagu Euroopa Liidu

Kohus seda mõistnud on. Euroopa Liidu Kohtu praktika on arenev ja muutuv. Välistatud ei ole,

et kohus täpsustab seniseid sedastusi veelgi. Schenkeri lahendist tuntud tahtluse ja ettevaata-

matuse definitsiooni riigisisesesse õigusesse kirjutamine võib ühel hetkel viia vastuoluni

kohtupraktikaga ja seeläbi ka vastuoluni Euroopa Liidu õigusega. Siinkohal võib võrdluseks

tuua, et Saksamaal, kus ECN+ direktiivi ülevõtmisel säilitati menetluste paljususe mudel ning

direktiivikohaseid trahve määratakse „korrarikkumistena“ (Ordnungswidrigkeit), on võrreldes

Eesti väärteoõigusega olulised erinevused. Saksamaal ei ole ei karistusseadustikus ega ka

korrarikkumiste seaduses tahtluse ja ettevaatamatuse legaaldefinitsioone. Näiteks OWiG § 10

sätestab pelgalt, et korrarikkumisena saab karistada üksnes tahtlikku tegevust, välja arvatud

juhul, kui seadus näeb ette trahvi ettevaatamatuse eest. Tahtluse ja ettevaatamatuse mõistete

sisustamisel lähtutakse pikaajalisest kohtupraktikast ja õiguskirjandusest, mis jätab võimaluse

sisustada tahtluse ja ettevaatamatuse mõisteid kooskõlaliselt Euroopa Liidu õigusega.

Tahtluse ja ettevaatamatuse definitsiooni probleemi ei lahendaks ka see, kui sätestada, et ECN+

direktiivis sätestatud trahve ülevõtvate väärtegude puhul KarS-i legaaldefinitsioone lihtsalt ei

kohaldata ehk teisisõnu väärteod n-ö haagitakse karistusseadustiku tahtluse ja ettevaatamatuse

mõistetest lahti. Nimetatud variant oleks Eestis kehtiva süüteoõiguse süsteemsuse vaatepunktist

vägagi problemaatiline. Osa väärtegude lahtihaakimine KarS-i üldosast võib paratamatult viia

selleni, et üldosast hakatakse kehtestama erisusi ka muude väärtegude puhul. See ohustaks

kehtiva karistusõiguse ühtsust. Karistusseadustiku üldosast nii oluliste erisuste tegemine viiks

selleni, et sisuliselt tekiks mitut tüüpi või mitut klassi väärtegusid.

Kolmandaks põhjuseks, miks plaanitakse ECN+ direktiivis nõutud trahvid Eesti õigusesse üle

võtta haldustrahvidena, on asjaolu, et kehtiva väärteoõigusega ei saa ühildada ECN+ direktiivis

ettenähtud konkurentsiasutuse volitust nõuda ettevõtjalt ja ettevõtjate ühenduselt teabe esita-

mist viisil, mis võib teda süüstada. Süüteomenetluses peab isiku süüd tõendama riik. Isikul

puudub kohustus tõendada oma süütust, samuti puudub tal kohustus aidata aktiivselt kaasa

iseenda vastu käiva süüteomenetluse läbiviimisele (nemo tenetur se ipsum accusare). Süüteo-

menetlusele allutatud isikul on üksnes kohustus riigipoolseid uurimistoiminguid passiivselt

taluda.

ECN+ direktiivi artikkel 8 näeb aga ette, et liikmesriigi konkurentsiasutusel peavad olema

ulatuslikud volitused nõuda ettevõtjalt ja ettevõtjate ühenduselt (ning seeläbi neid moodustava-

telt menetlusalustelt isikutelt) teavet kahtlustatud keelatud teo kohta. Teave hõlmab kõikvõi-

malikke dokumente, informatsiooni, andmeid jne. Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele esita-

tud teabenõude ainus piir on see, et pädev konkurentsiasutus ei tohi kohustada ettevõtjat või

ettevõtjate ühendust tunnistama keelatud teo toimepanemist. Niisiis eeldab ettevõtjale või

ettevõtjate ühendusele suunatud teabenõude täitmise kohustus aktiivset tegutsemist ning seega

ka aktiivset kaasaaitamist ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes toimetatavale ja karistusega

lõppeda võivale menetlusele. Sellest tulenevalt ei ole ECN+ direktiiviga sätestatud teabenõue

15

ühitatav Eestis kehtiva süüteomenetluse, sh karistusõiguse olemusega. Sama ühitamatuse prob-

leem esineb ka ECN+ direktiivi artikli 6 ülevõtmisel, mis näeb liikmesriigi konkurentsi-

asutusele ette õiguse nõuda mh ligipääsu äri- ja raamatupidamisteabele. See sisaldab ka õigust

nõuda nt parooli sisenemaks mistahes keskkonda, kus menetlusalune isik asjakohast teavet

hoiab või säilitab.31 Eelnevat arvestades on paslik ECN+ direktiivis nõutud trahvid Eesti

õigusesse üle võtta haldustrahvidena.

Neljandaks põhjuseks ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmiseks haldustrahvidena on

asjaolu, et ECN+ direktiiv ja Euroopa Liidu Kohtu praktika näevad ette, et „ettevõtja“ ELTL

artiklite 101 ja 102 tähenduses võib olla moodustatud ka avalik-õigusliku juriidilise isiku (nt

kohaliku omavalitsuse) poolt ning sellest tulenevalt peab ECN+ direktiivis sätestatud trahve

(vähemalt teoorias) saama määrata ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. KarS § 14 lõige

3, mis kohaldub ka väärtegudele, sätestab, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata riigile,

riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ega avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute karistamine väärteomenetluses oleks

senises süsteemis oluline paradigmamuutus. Avalik-õiguslik juriidiline isik paneks sellisel

juhul toime süüteo. Esiteks oleks see vastuolus süütegude olemusega. Süüteo eest karistamine

on riigi hukkamõist õiguskorravastase ründe eest. Süüteomenetlus on loodud, pidades silmas

füüsilisi ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut saaks

karistada väärteo eest, oleks sisuliselt tegemist riigi hukkamõistuga avalikule võimule endale.

Samuti tekitaks taoline paradigmamuutus olulisi jätkuküsimusi (nt riigivastutuse roll

väärteovastutuse puhul, süüteokaristuse stigmatiseeriv mõju, avalik-õigusliku juriidilise isiku

kandmine karistusregistrisse jne). Haldustrahv on seevastu rahaline karistus, mis ei ole oma

olemuselt nii stigmatiseeriv kui süüteokaristus. Haldustrahv on kohane vahend karistamaks

sellist reeglite rikkumist, mis ei ole käsitletav õiguskorravastase ründena.

Eelöeldust tuleneb kokkuvõttes, et ECN+ direktiivis ettenähtud trahvid saab Euroopa Liidu

õigusega kõige kooskõlalisemalt, samas Eesti õigussüsteemi eripärasid kõige enam arvesse

võttes üle võtta vaid haldustrahvidena. Seejuures tuleb märkida, et karistuslike meetmete

kohaldamine haldusmenetluses ei ole kehtivas õiguses sugugi uudne nähtus. Karistusliku

olemusega on ka näiteks haldusmenetluses määratavad distsiplinaarkaristused (vrd nt ATS §

76 lõige 1 ja § 70 punkt 2, VangS § 63). ATS § 70 punkt 2 sätestab, et distsiplinaarkaristuseks

on põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti ja kuni kuueks kuuks. Tegemist on sisuliselt

rahalise karistusega. Distsiplinaarkaristuse määrab ATS § 76 lõike 1 alusel ametisse

nimetamise õigust omav isik haldusaktiga, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames

kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina. VangS § 63 lõike 1 lause 1 kohaselt võib

vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise

eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuseks on näiteks

kuni 45 päevaks kartserisse paigutamine (VangS § 63 lõike 1 lause 2 punkt 4). ECN+

direktiivist ülevõetavate rahaliste trahvide erisus seni kehtinud halduskaristuslikest meetmetest

on üksnes see, et tegemist võib olla väga suurte rahaliste trahvidega. ECN+ direktiivis nõutavate

trahvide haldustrahvidena ülevõtmist võimaldab mh see, et konkurentsijärelevalvemenetlus

saab reeglina olema suunatud ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele. Trahvide adressaat ei saa

olla füüsiline isik (v.a juhul, kui füüsiline isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana).

31 Vrd: Kehtivast Riigikohtu praktikast tulenevalt sisaldab enese mittesüüstamise privileeg õigust keelduda

menetlejale igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest. Kuivõrd arvutisüsteemidele ligipääsu võimaldamise kohustust

seadusandja seni kehtestanud ei ole, ei või süüteomenetleja kehtiva õiguse alusel nt kohustada menetlusalust isikut

avaldama oma PIN-koodi, et saada ligipääsu telefonis olevale teabele (RKKKo 14.06.2022, 1-20-1208, p-d 50–

53).

16

2.4.2.2. Senise menetluste paljususe kaotamine

Nagu eelnevalt kirjeldatud, menetletakse Eestis kehtiva menetlusõiguse kohaselt ELTL artiklite

101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumisi nii korrakaitseliste menetluste (riiklik

järelevalve ja haldusjärelevalve) kui ka süüteomenetlustega (kriminaalmenetlus ja väärteo-

menetlus). Korrakaitseliste menetluste ja süüteomenetluste eraldamise eesmärk on olnud tagada

kiire ja efektiivne ohutõrje ehk korrarikkumiste tõhus lõpetamine. Korrakaitseõiguses on

avalikule võimule antud laiad põhiõigustesse sekkumise volitused. Süüteomenetluses on

põhiõigustesse sekkumise riivevolitused seevastu kitsamad. Põhiõiguste kaitse kõrgem tase

väljendub süüteomenetlustes enamasti rangemates põhiõigustesse sekkumise tingimustes või

rangemates formaalsetes nõuetes. Samuti on süüteomenetlusele allutatud isikule täiemahuliselt

tagatud õigus end või oma lähedast mitte süüstada, sh õigus süüteomenetlusele mitte aktiivselt

kaasa aidata.

Menetluste paljususest tingitult tekib praktikas paratamatult olukordi, kus haldusorgan peab

üheaegselt toimetama nii korrakaitselist riikliku järelevalve menetlust kui ka karistavat

süüteomenetlust.32 See juhtub siis, kui riikliku järelevalve läbiviimise käigus ehk vältava

rikkumise uurimisel selguvad asjaolud, mis viitavad süüteo toimepanemisele. Eelnevast

tulenevalt ei ole menetluste paljusus praktikas alati probleemivaba. Kitsaskohaks on eelkõige

tõendite kogumise ning tõendite ühest menetlusest teise ületõstmise ehk tõendite portatiivsuse

küsimus. Süüteo toimepanemist peab tõendama riik ning tõendid peab reeglina koguma

süüteomenetluses ettenähtud reegleid järgides. Kui aga süüteomenetlusele eelneb või sellega

paralleelselt toimub riiklik järelevalve (st korrakaitseline menetlus haldusvälise isiku suhtes),

on oht, et süüteo tõendamiseks kogutakse tõendid selleks isiku karistamiseks mittekohases (ja

vastavate menetluslike tagatisteta) haldusmenetluses. Tõendite ületõstmise kohta riikliku

järelevalve menetlusest süüteomenetlusse on Riigikohus märkinud, et see on lubamatu, kui

tõendi saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või

teatud menetluslikke garantiisid, nt PS § 22 lõikest 3 ja KrMS § 34 lõike 1 punktist 1 tulenevat

õigust mitte olla sunnitud kaasa aitama enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo

tõendamisele.33

ECN+ direktiivi nõuetest tulenevalt peab liikmesriik menetluste paljususe säilitamise korral

tagama tõendite täieliku ristkasutuse (tõendite portatiivsuse) erinevate menetluste vahel. Seda

on kinnitanud ka Euroopa Komisjon oma mitteametlikes suunistes Justiitsministeeriumile. Vaid

selliselt oleks tagatud direktiivi artikli 13 lõikest 3 tulenev nõue, mille kohaselt peab konku-

rentsiõiguse rikkumise korral olema võimalik määrata mh tõhusaid rahatrahve. Trahv on tõhus

üksnes siis, kui seda on võimalik määrata tõhusas menetlusõiguslikus korras. Märkida tuleb, et

tõendite portatiivsust ei saa tagada sellega, kui riikliku järelevalve raames hoiatatakse meetme

adressaati sellest, et riikliku järelevalve käigus saadud teavet võidakse hiljem kasutada tema

vastu karistuslikus menetluses. Seda põhjusel, et meetme õiguslik alus ja seega ka õiguspärasus

sõltub meetme eesmärgist. Kui avaliku võimu teostaja tegutseb kohe algusest peale eesmärgil

isikut tulevikus vajadusel karistada, ei saa ta tugineda üksnes korrakaitseõiguse ulatuslikele

volitustele. Sellisel juhul peab avaliku võimu teostaja kohe algusest peale tegutsema

süüteomenetluse uurimistoiminguid rakendades.

32 Seejuures on Riigikohus kinnitanud, et kui riikliku järelevalve menetluses tekib süüteo toimepanemise kahtlus,

tuleb algatada kohane süüteomenetlus. Vt varasemast kohtupraktikast RKÜKo 17.02.2004, 3-1-1-120-03, p 19:

„Tulenevalt ülalmärgitust ei ole üldkogu arvates asjakohane väita, et maksuõiguslike probleemide lahendamisel

tuleks alati eelistada maksumenetlust kriminaalmenetlusele seetõttu, et maksumenetluses riivatakse isiku õigusi

väiksemal määral. Kuriteo tunnuste ilmnemisega kaasneva avaliku huvi domineerimine ei võimalda rääkida

õigusi suuremal määral tagava menetluse vabast valikust, vaid kohustusest alustada kriminaalmenetlust.“

(rõhutused eelnõu koostajate poolt). 33 RKKKo 23.10.2018, 4-18-51, p 6.

17

Tõendite portatiivsuse tagamiseks Eestis kehtiva menetluste paljususe säilitamisel oleks seega

ainult üks variant: direktiivis sätestatud nõuded tuleks identselt ette näha lisaks väärteo-

menetlusele ka korrakaitselistes menetlustes (kriminaalmenetlus on direktiiviga otsesõnu

välistatud). Võttes arvesse, et ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki normid on

üles ehitatud ettevõtjale kui materiaalõiguslikule subjektile, mis on Euroopa Liidu Kohtu

praktika järgi majandusüksus ja mitte menetlusõiguslikuks subjektiks sobiv õiguste kandja ehk

isik, oleksid karistusseadustikku, väärteomenetluse seadustikku, korrakaitseseadusesse ning

Vabariigi Valitsuse seadusesse tehtavad muudatused mitte üksnes üksteist sisuliselt

dubleerivaid, vaid ka eelnimetatud seadusi killustavad, sisuliselt igas seaduses valdkondlikku

(ELTL artikleid 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki puudutavaid) üld- ja eriosa regulatsioone

nõudvad muudatused. ECN+ direktiivi ei saa üle võtta pelgalt mõne uue väärteokoosseisu

kehtestamisega.

Jättes kõrvale küsimuse, millises ulatuses oleks ECN+ direktiivi ülevõtmiseks vaja muuta

karistusseadustikku, väärteomenetluse seadustikku, korrakaitseseadust, Vabariigi Valitsuse

seadust ja konkurentsiseadust, on oluline rõhutada järgmist aspekti: ECN+ direktiiv kehtestab

ühetaolised nõuded, sh identse põhiõiguste kaitse taseme, nii korrakaitselise kui ka karistava

eesmärgi saavutamiseks. Sisuliselt tähendab see aga seda, et kui direktiiv võtta üle kehtivasse

menetluste paljusust sisaldavasse menetluskorda, kaob menetluste paljususe läbiv eesmärk:

esmajärjekorras oht tõrjuda ja rikkumine kõrvaldada (seda menetluses, kus pole oluline, kes on

rikkuja ja milline on tema süü) ning seejärel vajadusel rikkujat karistada (seda kõrgemaid

standardeid kätkevas süüstavas menetluses).

Isikutel on PS §-st 14 tulenev põhiõigus korraldusele ja menetlusele, mis sisaldab õigust nõuda

riigilt tõhusat ja ausat menetlust enda materiaalsete õiguste kaitseks. Selle õiguse oluline sisu

on, et menetlus ei tohiks kesta kauem, kui on hädapärast vajalik, ega nõuda isikult, kelle suhtes

menetlust läbi viiakse, rohkem ressurssi, kui on hädapärast tarvilik. Nähes ECN+ direktiivi

ülevõtmisel ette regulatsiooni, mis allutab isiku kahele menetlusele (vastavalt riiklikule

järelevalvele ja väärteomenetlusele), mille uurimismeetmed on ECN+ direktiivist tulenevalt

identsed ning mis on mõlemad suunatud mh sama konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisele,

pandaks isik olukorda, kus ta peab end kaitsma korraga kahes sisult identses menetluses.

Vastavalt suurenevad tema õigusabikulud. Sõltuvalt menetluse liigist erineb ka kohtutee:

haldusakti ehk rikkumise lõpetamise kohustuse saab vaidlustada halduskohtus, trahvi ehk

karistuse saab vaidlustada maakohtus. Seejuures ei ole välistatud, et kohtud jõuavad

konkurentsiõiguse rikkumise toimepanemises erinevatele järeldustele. Seda kasvõi seetõttu, et

nimetatud kohtutel on erinev kohtuliku kontrolli ulatus. Selline menetluste paljusus ei ole

menetlusele allutatud isiku vaatest tõhus, kuna see nõuab temalt tarbetut aja- ja ressursikulu.

Seega on tegemist PS §-s 14 sätestatud põhiõiguse riivega. Menetluste paljususe säilitamise

õigustuseks ja seeläbi riive legitiimseks eesmärgiks ei saa olla traditsioon ega tava ehk

menetlemine pelgalt menetluse pärast või asjaolu, et seni pole haldusmenetlust karistamiseks

üldjuhul kasutatud. Selline põhjendus ei legitimeeri põhiõiguse riivet, mistõttu ei oleks isiku

allutamine mitmele identsete uurimismeetmetega ning mh ühe ja sama konkurentsiõiguse

rikkumise tuvastamisele suunatud menetlusele kooskõlas PS §-s 14 sätestatud põhiõigusega

korraldusele ja menetlusele.

Eelnevast tulenevalt ei saa ECN+ direktiivi Eesti õigusesse üle võtta menetluste paljusust

säilitades. Menetlusaluse isiku allutamine kahele samade uurimismeetmetega ning sama teo

tuvastamisele suunatud põhiõigusi koormavale menetlusele ei ole isiku vaatest põhiseaduslikult

õigustatav. Ühendmenetluse mõtte pakkusid välja ka Tartu Ülikooli eksperdid nende koostatud

ja eespool viidatud halduskaristuste analüüsis. Analüüsis märgitakse, et ühendmenetlus

tähendab sisuliselt eraldi kohtueelse süüteomenetluse kaotamist, mis likvideeriks segaduse

18

süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse piiritlemisel ning et „hoolimata oma ekstravagant-

susest Eesti õiguse traditsiooni kontekstis võib [see] olla suures plaanis mõistlik lahendus.“34

Tartu Ülikooli eksperdid nendivad, et ühendmenetluse mudelil on mitmeid plusse. Näiteks

tuuakse välja, et ühendmenetluse kaudu saab säilitada senise karistusõiguse struktuuri ning

vältida kontseptuaalseid probleeme uut liiki karistatavate tegude kategooria kehtestamisega.35

Samuti lisatakse analüüsis, et: „lahendatud saaks tõendite portatiivsuse küsimus ja

järelevalveasutused saaksid juurde täiendava kohtuvälise hoova järelevalvealuste isikute

mõjutamiseks.“36 Analüüsis rõhutatakse, et ka ühendmenetluses tuleb tagada vastavad menet-

luslikud garantiid.37 Nenditud on, et ühendmenetluse puudus on esmapilgul see, et isikud ei

pruugi tahta teha järelevalveasutusega koostööd, kui menetlus võib lõppeda karistusega. Selle

kohta märgitakse siiski ka järgmist: „Praeguses olukorras on küll järelevalvemenetlus ja

süüteomenetlus üksteisest formaalselt lahutatud, ent institutsionaalselt enamasti mitte, mistõttu

on kaheldav, kas praegust järelevalvemenetlust saab […]„mittesüüdistavaks“ pidada.“38

Tartu Ülikooli ekspertide öeldu valguses tuleb rõhutada, et plaanitav konkurentsijärelevalve-

menetlus on üksnes spetsiifilist valdkonda – konkurentsijärelevalvet – puudutav muudatus.

Eelnõu ei kavanda ühendmenetluse regulatsiooni muudes valdkondades. Samuti on konkurent-

sijärelevalvemenetlus detailides ja ECN+ direktiivist tulenevalt erinev Tartu Ülikooli

ekspertide toodud näidetest (nt USA). Samas on plaanitav konkurentsijärelevalvemenetlus oma

kontseptsioonilt Tartu Ülikooli analüüsis väljapakutule sarnane.

Viies ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumiste jaoks sisse haldus-

menetlusliku ühendmenetluse, tagatakse, et ülejäänud valdkondades, kus ECN+ direktiiviga

sarnasel tasemel menetluslikke ettekirjutusi EL-i õigusest ei tehta, säilivad Eesti regulatsioonid

kehtivas vormis. Teisisõnu, konkurentsijärelevalvemenetlus ei ohusta ega lõhu Eestis välja-

arenenud korrakaitse ja süüteomenetluse jaotust. Samas võimaldab konkurentsijärelevalve-

menetlus kui ühendmenetlus võtta ECN+ direktiivi nõuded siseriiklikusse õigusesse üle viisil,

mis tõhustab ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükiga sätestatu täitmise

tagamist, kaotades eesmärgitu menetluste paljususe ning nähes ette konkurentsiõiguse spetsii-

fikat parimal määral arvestava regulatsiooni.

Plaanitav konkurentsijärelevalvemenetlus on erihaldusmenetlus, millele kohaldub üldseadu-

sena haldusmenetluse seadus. Rõhutada tuleb, et konkurentsijärelevalvemenetlust ei viida riigi-

sisesesse õiguskorda sisse efektiivse korrakaitse hinnaga, kuivõrd konkurentsiõiguse eripärade

tõttu ei saa rääkida kiirest ohutõrjest selle kõige tavapärasemas tähenduses (nt politsei

kutsumine öörahurikkujatele). Konkurentsirikkumiste väljaselgitamine eeldab majandusliku

teabe läbitöötamist ja analüüsi. ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu

vastu eksimist või nende vastu eksimise konkreetset ohtu ei saa tuvastada minutite või

tundidega. Võttes arvesse konkurentsiõiguse iseärasusi, luuakse konkurentsijärelevalve-

menetluses õiguslik alus ajutise, ohutõrjelise meetme võtmiseks (vt kavandatud KonkS § 7826,

mis sarnaneb eesmärgilt kehtiva KonkS §-s 636 sätestatud ettekirjutusega konkurentsi

kahjustamise ohu korral). Tegemist on meetmega, mis ei eelda ühelt poolt keelatud teo

toimepanemise lõplikku tuvastamist ning mis võimaldab ohtu konkurentsile efektiivselt

tõrjuda, kuid mis seab teisalt haldusorgani sekkumisele kõrge lävendi. Ajutise meetme

rakendamise lävend on kõrge, kuna ajutise meetmena määratav käitumuslik kohustus võib

34 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aru-

anne. Tartu 2020, lk 74. 35 Ibid., lk 75. 36 Ibid. 37 Ibid., lk 76. 38 Ibid., lk 76.

19

endaga kaasa tuua ettevõtja või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku põhi-

õiguste intensiivse riive.

2.5. Ülevaade kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlusest

Konkurentsijärelevalvemenetlus on kavandatud erihaldusmenetlusena, mis on suunatud kee-

latud teo toimepanemise ehk ELTL artikli 101 ja 102 ning Konks 2. ja 4. peatüki rikkumise

tuvastamisele. Konkurentsijärelevalvemenetlus võimaldab seejuures vajaduse korral keelatud

teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada konkurentsijärelevalve-

meetmeid (kohustuste võtmise heakskiitmine, keelatud teo toimepanemise lõpetamine ja kee-

latud teo toimepanemise eest trahvimine). Seda eesmärgiga taastada ja säilitada moonutamata

konkurents. Tegu saab seega olema ühendmenetlusega, mis võimaldab nii ohutõrjet kui ka

karistamist.

Alljärgnevas avatakse kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus etapiti, selgitatakse menet-

luse poolte õigusi ning kohustusi ja avatakse regulatsiooni peamised mõisted.

2.5.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ja menetlusosalised

Konkurentsijärelevalvemenetlus võib alata kahel viisil (joonis 3). Esiteks võib menetluse

algatada Konkurentsiamet omal initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui talle

ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele. Teiseks võib menetlus alata Konkurentsi-

ameti poolt lubatavaks tunnistatud taotlusega keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks.

Viimane tähendab seda, et keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotluse vastavust

kavandatud nõuetele ehk seda, kas esineb taotluse läbi vaatamata jätmise aluseid, kontrollib

Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt n-ö eelmenetluse faasis. Tegemist

ei ole seega taotlusega, mille esitamine avaks konkurentsijärelevalvemenetluse automaatselt.

Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks on taotlus, mis on suunatud käimasoleva

rikkumise lõpetamisele. Sisuliselt on tegemist taotlusega korrakaitseliseks sekkumiseks, nagu

seda tunneb korrakaitseõigus. Taotluse sisule ning taotluse esitamise õigust omavale isikule on

seejuures kavandatud spetsiifilised nõuded (vt kavandatud KonkS § 7815 lõiked 1 ja 2).

Konkurentsiamet jätab läbi vaatamata kõik taotlused, mis on ilmselgelt põhjendamatud või

milles väidetava konkurentsiõiguse rikkumise vastu saab turuosaline kaitsta end samaväärselt

tsiviilkohtumenetluses.

Joonis 3: Konkurentsijärelevalvemenetluse algus. Menetlus algab kas Konkurentsiameti poolt lubatavaks tunnis-

tatud taotlusega keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks või Konkurentsiameti omal initsiatiivil.

20

Sõltuvalt sellest, kuidas menetlus on alanud, peab Konkurentsiamet menetluse käigus

määratlema menetlusosaliste ringi. Menetlusosalised jagunevad konkurentsijärelevalve-

menetluses kolme gruppi. Peamine menetlusosaline on menetlusalune isik ehk ettevõtjat või

ettevõtjate ühendust moodustav isik või isikud, kui Konkurentsiametil on kahtlus, et see

ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. Kui menetluses on taotleja,

kelle lubatavaks tunnistatud taotlus on konkurentsijärelevalvemenetluse algatanud, on

menetlusosaliseks ka tema. Lisaks eelnevale on Konkurentsiametil õigus kaasata ka muid

turuosalisi, kelle huvisid menetlus võib puudutada.

Menetlusosalistest kõige olulisem on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku mõiste on seotud

konkurentsiõiguse materiaalõiguslike subjektidega ettevõtja ning ettevõtjate ühendus. Ettevõtja

EL-i konkurentsiõiguses on majandustegevusega tegelev üksus, mitte isik. Ühe

majandusüksuse alla võib kuuluda mitu (enamasti juriidilist) isikut (nt emaettevõtja ja

tütarettevõtja). Euroopa Liidu õigus kasutab majandusüksuse mudelit selleks, et tagada

võimalikult efektiivne konkurentsireeglite täitmise tagamine. Nii ei lähtu keelatud teo

toimepanemise eest määratavad trahvid mitte konkreetse isiku käibest, vaid ettevõtja kui

majandusüksuse käibest. Terminil „ettevõtjate ühendus“ Euroopa Liidu Kohtu praktikas ühest

väljakujunenud definitsiooni sarnaselt „ettevõtja“ terminiga pole, kuid akadeemilises

kirjanduses on levinud ühtne arusaam, mille kohaselt koosneb ettevõtjate ühendus sama-

tüübilistest ettevõtjatest, kelle ühiseid huve ühendus esindab ja kaitseb teiste majandusüksuste,

riigiasutuste ja laiemalt kogu üldsuse ees39. Oluline on märkida, et ettevõtjate ühenduse

moodustab juriidiline isik. Juriidilise isiku liikmeteks on omakorda ettevõtjad, kellele kohaldub

ettevõtja majandusüksusest lähtuv definitsioon.

Euroopa Liidu konkurentsiõiguse autonoomsete mõistete „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühendus“

sissetoomine konkurentsijärelevalvemenetlusse on tingitud sellest, et asjakohased EL-i konku-

rentsiõiguse materiaalõiguslikud alused (vt ELTL artiklid 101 ja 102) ning nende rikkumiste

eest määratavad trahvid on suunatud ettevõtjale ja ettevõtjate ühendusele. Samas tuleb silmas

pidada, et ettevõtja kui majandusüksus ei saa olla õiguste või kohustuste vahetuks kandjaks.

Õiguste ja kohustuste kandja saab olla üksnes õigussubjekt. Konkurentsiõiguses on sellisteks

õigussubjektideks reeglina juriidilised isikud. Selleks, et Konkurentsiamet saaks menetluse

lõpus kohaldada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, peab

ta menetlusse kaasama vähemalt ühe isiku, kes tema hinnangul ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustavad (nt ema- ja/või tütarettevõtja). Siinkohal peab märkima, et kehtiva

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole kohustust menetleda kõiki ettevõtjat moodustavaid

isikuid, vaid see, millist juriidilist või füüsilist isikut avalik-õiguslikus menetluses

konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutavaks pidada või trahviga karistada, on konku-

rentsiasutuse otsustada40. Need isikud, kes Konkurentsiameti hinnangul moodustavad ettevõtja

ja keda amet peab põhjendatuks menetlusse kaasata, peab menetlusse kaasama kui

menetlusalused isikud. Isikud, keda Konkurentsiamet ei ole ettevõtja alla kuuluvaks lugenud

või muul põhjusel menetlusaluse isikuna menetlusse kaasanud ehk neile menetlusaluse isiku

staatust andnud, ei saa olla menetluse lõppedes konkurentsijärelevalvemeetme adressaadid. Ehk

kokkuvõtvalt kehtib reegel, et konkurentsijärelevalvemeetme saab määrata vaid sellele isikule,

kes on konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluse isikuna ka osalenud.

Menetlusosaliste mõistest erinev mõiste on uurimismeetmele allutatud isik. Termin „uurimis-

meetmele allutatud isik“ väljendab üksnes seda, et on isikuid, kelle suhtes viikse läbi

39 Vt kohtujurist Léger arvamust kohtuasjas C-309/99 – Wouters jt, EU:C:2001:390, p 61: „As a general rule, an

association consists of undertakings of the same general type and makes itself responsible for representing and

defending their common interests vis-à-vis other economic operators, government bodies and the public in

general.“ 40 vt nt EKo 27.04.2017, C-516/15 P – Akzo Nobel jt vs. komisjon, EU:C:2017:314, p 51.

21

uurimismeetmeid. Sõltuvalt sellest, kes see isik on, on tal uurimismeetme läbiviimise käigus

teatud õigused ja kohustused. Siin eristatakse uurimismeetmele allutatud isikutena menet-

lusalust isikut ja muid isikuid kui menetlusalune isik. Viimati nimetatud isikud võivad olla

näiteks menetlusaluse isiku (nt juriidiline isik) töötajad.

2.5.2. Konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmed ja ajutine konkurentsijärele-

valvemeede

Konkurentsijärelevalvemenetluses on Konkurentsiametil keelatud teo toimepanemise tuvasta-

miseks võimalik kasutada kahte uurimismeedet: läbiotsimine ja teabe nõudmine. Samuti on

Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluse käigus võimalik rakendada ohutõrje-

meetmena ajutist konkurentsijärelevalvemeedet (joonis 4).

Joonis 4: Konkurentsijärelevalvemenetluses on Konkurentsiametil õigus tõendeid koguda kahe uurimismeetmega:

läbiotsimine ja teabe nõudmine. Menetluse vältel on õigus kohaldada ka ajutist konkurentsijärelevalvemeedet.

Läbiotsimine toimub kavandatud regulatsiooni kohaselt halduskohtu loal ja võimaldab tõendite

kogumiseks Konkurentsiametil läbi otsida nii menetlusaluste isikutega seotud äriruume,

hooneid, sõidukeid ja maa-alasid kui ka kolmandate isikutega seotud ruume, sh eluruume,

hooneid, sõidukeid ja maa-alasid. Viimaseid juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et seal asub

menetlusaluse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteavet. Juhul kui menetlusalune isik ei

allu läbiotsimisele, on Konkurentsiametil võimalik rakendada sunniraha ning menetlusaluse

isiku poolt moodustatavat ettevõtjat trahvida. Nn kolmandaid isikuid ehk muid läbiotsimisele

allutatud isikuid kui menetlusaluseid isikuid (nt menetlusaluse isiku töötaja) haldustrahviga

karistada ei saa, kuid Konkurentsiametil on õigus asendustäitmise ja sunniraha seaduses

sätestatud korras rakendada sunniraha kuni 9600 eurot ja isikut karistada väärteokorras.

Teabenõue on kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses Konkurentsiametile ettenähtud

uurimismeede mistahes teabe, sh selgituste väljanõudmiseks. Seejuures on aga oluline, et

teabenõue peab olema proportsionaalne ning ei tohi mh kohustada kedagi tunnistama keelatud

teo toimepanemist.. Kuigi tegemist on vastuolulise regulatsiooniga, näeb selle sõnaselgelt ette

ECN+ direktiiv. Juhul kui menetlusalune isik ei allu teabenõudele, on Konkurentsiametil

võimalik rakendada sunniraha ning menetlusaluse isiku poolt moodustatavat ettevõtjat trahvida.

Nn kolmandaid isikuid ehk muid teabenõudele allutatud isikuid kui menetlusaluseid isikuid (nt

menetlusaluse isiku töötaja) samaväärse teo või tegevusetuse eest haldustrahviga karistada ei

saa, kuid Konkurentsiametil on õigus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras

rakendada sunniraha kuni 9600 eurot ja isikut karistada väärteokorras.

Ajutise konkurentsijärelevalvemeetmega saab menetlusalusele isikule tähtajaliselt määrata

kohustuse lõpetada tegevus, mida Konkurentsiamet näeb võimaliku keelatud teona. Seda juhul,

22

kui esialgne teave viitab, et selle võimaliku keelatud teo toimepanemisega võib kaasneda

konkurentsile vahetu tõsise ja korvamatu kahju oht. Kui menetlusalune isik jätab talle määratud

ajutise kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet rakendada sunniraha ja trahvida menet-

lusaluse isiku poolt moodustatavat ettevõtjat või ettevõtjate ühendust.

2.5.3. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine

Sarnaselt konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisega on konkurentsijärelevalvemenetlust

võimalik ka lõpetada kahel moel, kuid rohkematel alustel. Esiteks võib Konkurentsiamet

lõpetada menetluse juhul, kui menetlus ei ole prioriteetne; selleks tuleneb alus nõukogu

määrusest (EÜ) nr 1/2003; ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise

tuvastamiseks; samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo

toimepanemise eest kohaldatud konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-

õiguslikku sanktsiooni; või kui ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo

toimepanemisele ilmnenud teave viitab, enam ei eksisteeri.

Teiseks võib konkurentsijärelevalvemenetlus lõppeda keelatud teo tuvastamise ja ühe või

mitme konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisega. Konkurentsijärelevalvemeetmed on

kohustus lõpetada vältava keelatud teo toimepanemine, keelatud teo eest trahvi määramine ja

kohustuste võtmise heakskiitmine. Konkurentsijärelevalvemeetme saab vaidlustada haldus-

kohtus. Kohtule on antud õigus menetluslike rikkumiste või keelatud teo eest määratud

trahvisummat vähendada.

Joonis 5: Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine. Konkurentsiamet lõpetab konkurentsijärelevalvemenet-

luse, kas keelatud teo toimepanemise tuvastamise ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetme(te) määramisega või

muul alusel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb kaheteistkümnest paragrahvist, millest esimene sätestab konku-

rentsiseaduse, teine avaliku teabe seaduse, kolmas avaliku teenistuse seaduse, neljas haldus-

kohtumenetluse seadustiku, viies karistusregistri seaduse, kuues karistusseadustiku, seitsmes

korrakaitseseaduse, kaheksas krediidiasutuste seaduse, üheksas kriminaalmenetluse seadustiku,

kümnes riigihangete seaduse muudatused ja üheteistkümnes paragrahv riigi õigusabi seaduse

muudatused. Eelnõu kaheteistkümnes paragrahv sätestab eelnõukohase seaduse jõustumisaja.

Alljärgnevalt avab seletuskiri eelnõus sisalduvate muudatuste sisu ning vajalikkuse vastavalt

eelnõus esitatud järjestusele. Muutmisvormelid on tekstis esitatud viisil, mis võimaldavad

jälgida läbikriipsutuse näol, mis on eelnõukohase seadusega kehtivast normist kustutatud, ja

allajoonituse näol, mis on kehtivasse normi lisatud.

23

§ 1. Konkurentsiseaduse muudatused

KonkS § 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtja käesoleva seaduse tähen-

duses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik

või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik majandus-

tegevusega tegelev üksus sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.“ Sättesse ka-

vandatud muudatused on tingitud ECN+ direktiivi ülevõtmisel tehtud otsusest maksimaalselt

ühtlustada riigisisese konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamine, et takistatud

ei oleks direktiiviga saavutatava tulemuse realiseerumine praktikas. Selleks muudab eelnõu-

kohane seadus kehtivas KonkS § 2 lõikes 1 sätestatud õiguslikust vormist ehk õiguskandja

põhimõttest lähtuva „ettevõtja“ definitsiooni selliselt, et see igakülgselt ühtiks ELTL artiklites

101 ja 102 kasutatava ning Euroopa Liidu Kohtu poolt sisustatud funktsioonikandjast lähtuva

„ettevõtja“ definitsiooniga. Seda eelkõige eesmärgiga tagada riigisisese ja EL-i konkurent-

siõiguse samasus nii kehtivas õiguses kui ka tulevikus potentsiaalselt lisanduvates täiendustes.

Kuivõrd KonkS on suures osas EL-i konkurentsiõigusest lähtuv seadus, on kehtiva KonkS § 2

lõikes 1 sätestatud ettevõtja terminit sisustatud läbi Euroopa Liidu Kohtu praktika ka varem ja

isegi olukordades, kus mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele puudub ehk olukordades,

mil EL-i konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole liikmesriigile kohustuslik.41 Selline lähenemine

jääb mõnevõrra arusaamatuks, kuivõrd kehtivas riigisiseses õiguses ei ühti „ettevõtja“ sisustus

sellisel määral Euroopa Liidu Kohtu praktikas väljakujunenud definitsiooniga, et seda saaks

pidada Eesti õiguses kasutusel olevaks EL-i konkurentsiõiguse autonoomseks mõisteks. Seni

oleks see õigusteoreetiliselt saanud võimalik olla vaid analoogia korras, kuid riigisisese kohtu-

praktika pinnalt ei näi seni olevat tegu olnud pelgalt analoogia korras EL-i õiguse

kohaldamisega. Seega näib, et praktikas on KonkS § 2 lõike 1 sõnastusest vastavalt vajadusele

teadlikult kõrvale kaldutud. Kord lähtutakse isiksustatud ettevõtja mõistest ning kord

funktsionaalsest ettevõtja mõistest. Seejuures tuleb märkida, et KonkS § 2 lõike 1 sõnastus ei

võimalda täiel määral kohaldada ettevõtja mõistet nii nagu seda EL-i õigusest tulenevalt

kohaldama peaks.

Senises riigisiseses konkurentsiõiguses kirjapandud „ettevõtja“ definitsiooni KonkS § 2 lõikes

1, mille kohaselt lihtsustatult ettevõtja = isik ja mis ei ühti EL-i konkurentsiõiguses kasutusel

oleva „ettevõtja“ definitsiooniga, mille kohaselt ettevõtja = majandustegevusega tegelev üksus,

on suure tõenäosusega tinginud riigisisene karistusõigus, senised menetluskorrad ja põhi-

seaduse (PS) § 9, mille kohaselt saavad õigused, vabadused ja kohustused eksisteerida vaid

isikutel. PS-st lähtub ka eelnõukohane seadus, kuid heidab kõrvale senise riigisisese

konkurentsiõiguse kohaldamise lähtekoha, mis ei ole (täiel määral) saanud arvestada EL-i

konkurentsiõiguse lähtekohti, eelkõige selle materiaalõiguslikku subjekti „ettevõtja“.

Nagu Euroopa Kohtu kohtujurist Giovanni Pitruzzella oma üsna hiljutises ettepanekus välja tõi,

„kujuneb [konkurents] majandustegevuses ja on sellest mõjutatud, seega saavad selle kaits-

miseks mõeldud õigusnormid olla tõeliselt tõhusad üksnes siis, kui nendes sätestatud eeskirju

ja keelde kohaldatakse majandusüksuste suhtes“ (rõhutus lisatud).42 Seetõttu vastab eelnõu-

kohase seaduse jõustumisel kavandatud KonkS § 2 lõike 1 kohane „ettevõtja“ definitsioon

edaspidi Euroopa Kohtu 1991. a lahendis Höfner ja Elser vs. Macrotron loodud funktsio-

naalsele definitsioonile, mille kohaselt on ettevõtja konkurentsiõiguse tähenduses mis tahes

majandustegevusega tegelev üksus, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahasta-

misviisist.43 Õiguslikult tähendab see, et „ettevõtja“ võib edaspidi koosneda mitmest füüsilisest

41 Vt nt RKHKo 25.04.2019, 3-16-1267, p-d 20 ja 21. 42 Kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas C-882/19 – Sumal, EU:C:2021:293, p 24. 43 Euroopa Kohtu otsus (edaspidi EKo) 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p

21.

24

või juriidilisest isikust.44 Kavandatud KonkS § 2 lõikes 1 toodud definitsiooni täpsemal sisus-

tamisel tuleks eelnõu koostajate hinnangul edaspidi lähtuda üksnes Euroopa Liidu Kohtu

praktikast, kuivõrd tegu on EL-i õiguse autonoomse mõiste45 riigisisesesse õigusesse üle

võtmisega. Seega edaspidi peaksid konkurentsõiguse kohaldamiseks pädevad asutused

hakkama Eesti õiguses EL-i konkurentsiõiguse autonoomset terminit „ettevõtja“ muutmata

kujul kasutama ka olukordades, kus ettevõtja(te) tegevuses puudub mõju liikmesriikide-

vahelisele kaubandusele ehk puudub kohustus lisaks riigisisesele konkurentsiõigusele

kohaldada ka EL-i konkurentsiõigust. Seda eesmärgiga tagada õiguskindlus ja -selgus.

Seejuures on oluline märkida, et „ettevõtja“ termini sees kasutatud terminile „majandus-

tegevus“ ei ole asjakohane kohaldada majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, mille § 3

lõige 1 sisustab majandustegevuse kui iga iseseisvalt teostatava, tulu saamise eesmärgiga

püsiva tegevuse, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Eelnõu autoritele teadaolevalt on

Euroopa Kohus seni ettevõtja termini sisustamisel leidnud, et majandustegevus on mis tahes

tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul46. Seejuures ei ole oluline,

kas seda tehakse tulu saamise eesmärgil.47

Siinkohal väärib lisamist, et Euroopa Kohus on korduvalt tunnistanud end pädevaks lahendama

liidu õigust puudutavaid eelotsusetaotlusi olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on väljaspool

liidu õiguse otsest kohaldamisala, kuid kus liidu õigusnormid on muudetud kohaldatavaks

riigisisese õigusega, milles järgitakse puhtalt riigisiseste olukordade reguleerimisel liidu

õiguses sätestatut.48 Sellist pädevust õigustab kohtu enda sõnul soov vältida lahknevaid

tõlgendusi49, mis omakorda kinnitab eelnõu autorite hinnangul seda, et liidu õigusest ülevõetud

sätteid tuleb edaspidi tõlgendada ühetaoliselt liidu õigusega.

KonkS § 2 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks, sest seni on lõigetes sätestatu näol tegemist

olnud Euroopa Liidu Kohtu praktikal põhinevate täiendustega kehtivas KonkS § 2 lõikes 1

sätestatud ettevõtja termini definitsioonile.50 Seda tulenevalt asjaolust, et kehtiv „ettevõtja“

definitsioon KonkS § 2 lõikes 1 Euroopa Liidu Kohtu poolt väljakujundatud definitsioonile ei

vasta (vt eespool kavandatud KonkS § 2 lõike 1 selgitust). Seega on kehtivate KonkS § 2 lõigete

2 ja 3 eesmärk olnud „ettevõtja“ definitsiooni selliselt laiendada, et see võimalikult suurel

määral sarnaneks ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatava „ettevõtja“ käsitlusega.

KonkS § 2 lõige 3 sätestab, et KonkS tähenduses võib üheks ettevõtjaks lugeda üksteisega

valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad (teisisõnu, üheks isikuks võib lugeda mitu isikut, mis

on õigusteoreetiliselt pigem võimatu). Selle eesmärk on olnud Eesti riigisiseses

konkurentsiõiguses kasutusele võtta Euroopa Kohtu väljatöötatud majandusüksuse teooria ehk

konkurentsiõiguse keeldude kohaldamine läbi funktsionaalse käsitluse (ettevõtja =

majandustegevusega tegelev üksus), mille kohaselt võib „ettevõtja“ õiguslikult koosneda

44 EKo 12.07.1984, C-170/83 – Hydrotherm, EU:C:1984:271, p 11. 45 Esimese astme kohtu otsus 08.07.2008, T-99/04 – AC-Treuhand vs. komisjon, EU:T:2008:256, p-d 143–144. 46 EKo 12.09.2000, C-180/98 – Pavlov jt, EU:C:2000:428, p 75. 47 Nt eelpool viidatud lahendis Höfner ja Elser vs. Macrotron (C-41/90) leidis Euroopa Kohus, et riiklik

tööhõiveagentuur (nagu seda oli Bundesanstalt), missest, et pakkus oma teenust tasuta, oli ettevõtja EL-i

konkurentsiõiguse tähenduses. 48 EKo 18.11.2021, C-306/20 - Visma Enterprise, EU:C:2021:935, p 44. 49 Ibid., p 45. 50 Kehtiva Konks § 2 lõiked 2 ja 3, mis eelnõukohase seaduse tunnistatakse kehtetuks:

„(2) Kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik

osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid.“

„(3) Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud

ettevõtjad.“

25

mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust51, mida pelgalt kehtiv KonkS § 2 lõike 1 kohane

„ettevõtja“ definitsioon ei võimalda.

Majandusüksuse teooria töötas Euroopa Kohus 1970. aastatel välja kahel põhjusel: esiteks,

selleks, et jätta EL-i konkurentsiõiguse kohaldamisalast välja kontsernisisesed kokkulepped52

ja teiseks, selleks, et kontserni puhul saaks emaettevõtjale süüks panna tütarettevõtja konku-

rentsivastast tegevust53.54 Mõlemat käsitleb kehtiva KonkS § 2 lõike 3 selgitus (vt 19.06.2013

vastu võetud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse § 1 punkti 3 selgitust siit). Praktikas pole aga KonkS 2. ja 4. peatüki kohaldamisel

olnud majandusüksuse teooria rakendmaine igakülgselt võimalik, kuivõrd riigisisese õiguse

kohaselt pole nt seni olnud võimalik KarS üldosast lähtuvalt ühe juriidilise isiku tegude eest

vastutusele võtta teist õiguslikult eraldiseisvat juriidilist isikut.

Lisaks eelnevale, ei lähtu EL-i konkurentsiõigus majandusüksuse teooria sisustamisel kehtiva

KonkS § 2 lõike 4 kohasest valitseva mõju käsitlusest. Valitseva mõju definitsioon kehtivas

KonkS § 2 lõikes 4 tugineb nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 (edaspidi ühinemismäärus)

artikli 3 lõikele 2, mis defineerib termini „kontroll“ (inglise keeles control) mõiste „koondu-

mine“ sisustamiseks. ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatava „ettevõtja“ väljaselgitamiseks

kasutab Euroopa Liidu Kohus aga otsustava mõju (inglise keeles decisive influence) tegelikku

avaldumist, mida kohtupraktikas eelnõu koostajatele teadaolevalt ei ole sisustatud läbi

ühinemismääruses defineeritud „kontrolli“ mõiste. Eelnõu koostajate eesmärk siinjuures ei ole

anda hinnangut, kas ühinemismääruse kohast „kontrolli“ mõistet võiks või ei võiks, peaks või

ei peaks „ettevõtja“ mõiste sisustamisel kasutama, vaid eelnõu koostajad peavad oluliseks

märkida, et EL-i konkurentsiõiguse kohaldamisalas sellist seost loodud ei ole. Sellist seost näib

eitavat ka õiguskirjandus.56

Seejuures ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 kontekstis niivõrd oluline mitte see, mis on otsustava

mõju täpne definitsioon, vaid mitme isiku üheks ettevõtjaks lugemisel on oluline tuvastada, kas

üks isik teostab otsustavat mõju teise isiku üle, st tuvastama peab valitseva mõju aktiivse

teostamise, mitte pelgalt võimaluse seda teostada. Juhul kui üks isik teise üle valitsevat mõju

teostab, moodustavad need isikud ühe majandusüksuse ehk ettevõtja.

Majandusüksuse teooria on aga vaid üks tahk ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatud termini

“ettevõtja“ sisustamisel. Majandustegevuse jätkamise ehk „economic continuity“

kontseptsiooni kehtiv KonkS § 2 arvestada ei võimalda. ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 5

kohaselt me sellest edaspidi kõrvale kalduda ei saa.

KonkS § 2 lõiget 4 täiendatakse järgmiselt: „Valitsev mõju käesoleva seaduse tähenduses on

võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt

teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada

teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada

teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“ Täiendus on vajalik „ettevõtja“ definitsiooni

ehk KonkS § 2 lõike 1 muutmisest tingitult. ELTL artiklite 101 ja 102 tähenduses „otsustav

51 EKo 12.07.1984, C-170/83 – Hydrotherm, EU:C:1984:271, p 11. 52 EKo 31.10.1974, C-15/74 – Centrafarm BV jt vs. Sterling Drug, EU:C:1974:114, p 41. 53 EKo 14.07.1972, C-48/69 – ICI vs. komisjon, EU:C:1972:70, p-d 129-141. 54 Kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas C-882/19 – Sumal, EU:C:2021:293, p 27. 55 Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle

(EÜ ühinemismäärus). – ELT L 24, 29.1.2004, peatükk 08, köide 003, lk 40–61. 56 R. Whish, D. Bailey. Competition Law. 7th Edition. Oxford University Press 2012, lk-d 94–95: „[…] the notion

of control under the EUMR includes negative control, and has the jurisdictional function of determining which

transactions have to be scrutinised under that Regulation; the language of the cases under Article 101 suggests

that there the requirement is for positive rather than negative control, where the test has substantive, as opposed

to jurisdictional, consequences.”.

26

mõju“(inglise keeles decisive influence) ei ühti kõnesolevas sättes sisustatud „valitseva mõju“

definitsiooniga. Seega tegemist ei ole, nagu KonkS § 2 pealkiri viitab, „ettevõtja“ kontekstis

asjakohase terminiga. Kuivõrd tegemist on aga koondumiste kontrollis olulist tähtsust omava

kontseptsiooniga, tuleb termin seaduses säilitada.

KonkS 8. peatükki – KONKURENTSIAMETI PÄDEVUS JA VOLITUSED – kavandatud

muudatused ja täiendused on tingitud ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks

loodavast konkurentsijärelevalvemenetlusest ja samast direktiivist riigisisesele õigusele

ettenähtavatest Konkurentsiameti sõltumatuse nõuetest. Nimetatud muudatustest ja täiendustest

tulenevalt vajab muutmist ka KonkS 8. peatüki pealkiri, mis tegelikult ka seni, olles viidanud

vaid riiklikule ja haldusjärelevalvele, on peatüki sisu andnud edasi liiga kitsalt. Eelnõukohase

seaduse jõustumisel hakkab KonkS 8. peatükk reguleerima sõltumatu konkurentsiasutuse ehk

Konkurentsiameti pädevust ja volitusi konkurentsiõiguse kohaldamisel.

KonkS § 54 – Riikliku ja haldusjärelevalve korraldus – kavandatud muudatused: „Konku-

rentsiamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu

täitmise üle, välja arvatud 6. peatükis sätestatu täitmise üle.“, on tingitud sellest, et riikliku ja

haldusjärelevalve pädevus jääb Konkurentsiametile eelnõukohase seaduse jõustumisel vaid

KonkS 5. peatüki ehk koondumiste kontrolli osas. KonkS 2. ja 4. peatüki täitmist hakkab

Konkurentsiamet tagama läbi konkurentsijärelevalvemenetluse ning 6. peatüki ehk riigiabi osas

ei ole ka seni Konkurentsiametil pädevust olnud.

KonkS § 55 lõikesse 1 kavandatud muudatused: „Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, välja

arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki tähenduses, kes on pädev teostama kõiki käesoleva

seaduse alusel temale pandud toiminguid ülesandeid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi

kaitsmiseks.“, on eelkõige tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest. Kuivõrd

konkurentsijärelevalvemenetluse tulemusena saab Konkurentsiametil eelnõukohase seaduse

jõustumisel olema võimalus ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada (konkurentsi-

järelevalve)meetmeid ja sõnal „toiming“ on haldusmenetluses kindel tähendus57, pidasid

eelnõu koostajad selguse huvides oluliseks säte uuesti sõnastada, et edaspidi vältida mitmeti

mõistmist ja sõnastuslikke ebakõlasid. Sättesse kavandatud täiendus, mille kohaselt on

Konkurentsiamet konkurentsiasutus, ei ole kehtiva õigusega võrreldes midagi uut, sest ka

kehtiva KonkS § 56 lõike 1 tähenduses on Konkurentsiamet konkurentsiasutus. Samuti

nimetatakse kehtiva KonkS kohaselt ka teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konkurentsi-

õiguse kohaldamisel konkurentsiasutusteks (KonkS § 56 lõige 2). Läbivalt kasutab terminit

„konkurentsiasutus“ ka EL-i konkurentsiõigus58. Põhjus, miks sättesse kavandatud muudatused

annavad Konkurentsiametile pädevuse teostada vaid KonkS alusel temale pandud ülesandeid,

mitte eraldiseisvalt ka EL-i õigusest tulenevaid ülesandeid, seisneb selles, et eraldiseisvaks

pädevusnormiks pole põhjust. Kuivõrd KonkS määrab Konkurentsiameti pädevaks konku-

rentsiasutuseks ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 tähenduses (kavandatud KonkS § 55 lõige

3), tulevad selles sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud pädevus- ja volitusnormid otse

määrusest. Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni on kõnesolevat sätet täiendatud lauseosaga

„välja arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki tähenduses“, kuivõrd avaliku konsultatsiooni

järgselt on kehtivasse KonkS-i lisatud regulatsioon, mille täitmise tagamisel ei täida

Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesandeid.

KonkS § 55 lõikesse 2 kavandatud muudatused: „Konkurentsiamet konkurentsiasutuse

ülesannetes analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid,

kohaldab meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, annab soovitusi konkurentsi-

olukorra parandamiseks, ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning

57 HMS § 106 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata

tsiviilõigussuhtes. 58 Vt nt ECN+ direktiivi artikli 1 punkti 1; nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklit 35 jne.

27

arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalveasutustega.“,

on eelkõige tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest. Sättesse kavandatud täiendus,

mille kohaselt kohaldab Konkurentsiamet meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks,

tuleneb kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgist, milleks on tuvastada keelatud

teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ette-

võtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata

konkurentsi. Teine sisuline muudatus kõnesolevas sättes on tingitud soovist ühtlustada

kasutatavat terminoloogiat. Samasisulise asja väljendamiseks ei ole mõistlik kasutada erinevaid

termineid. Eelnõu koostajatele teadaolevalt puudub hea põhjus, miks EL-i liikmesriikide

pädevaid asutusi konkurentsijärelevalves nimetada konkurentsiasutusteks, aga kolmandate

riikide ja riikide ühenduste vastavaid pädevaid asutusi nimetada konkurentsialase järelevalve

asutusteks.

Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni on kõnesolevasse sättesse lisatud lauseosa „konku-

rentsiasutuse ülesannetes“. Sellist täiendust on vaja tingituna asjaolust, et avaliku konsul-

tatsiooni järgselt on kehtivasse KonkS-i lisatud regulatsioon, mille täitmise tagamisel ei täida

Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesandeid.

KonkS § 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet vastutab Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest nõukogu määruse 1/2003/EÜ

asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT

L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses.“ Sätte aluseks on kehtiv KonkS § 56 lõige 1.

Põhjus, miks kehtiv KonkS § 56 lõige 1 tõstetakse muudetud kujul eelnõukohase seadusega

KonkS § 55 lõikeks 3 seisneb selles, et seni on KonkS § 56 reguleerinud konkurentsiasutuste

ja Euroopa Komisjoni koostööd EL-s. Tegemist on seega olnud nõukogu määruse (EÜ) nr

1/2003 rakendussättega. Eelnõukohase seadusega jõustub koostööks EL-s aga eraldiseisev

peatükk (vt kavandatud KonkS 93. peatükki), mistõttu liigutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

1/2003 rakendussätted kõik sinna ja KonkS 8. peatükki jääb üksnes kõnesolev üldine päde-

vusnorm.

KonkS §-ga 551 – Konkurentsiameti sõltumatus – täiendatakse seaduse 8. peatükki järgmises

sõnastuses: „Konkurentsiamet on oma käesolevas seaduses ja nõukogu määruses 1/2003/EÜ

sätestatud konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, lähtudes käes-

olevast seadusest, Euroopa Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud

õigusaktidest.“ Säte võtab osaliselt riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike

1.

Kehtiva õiguse kohaselt (KonkS § 54, KonkS § 739 lõige 2 ja KrMS § 31 lõige 1) on direktiivi

artikli 2 lõike 1 punkti 2 mõistes konkurentsiküsimustes pädevaks riiklikuks haldusasutuseks

Konkurentsiamet. VVS § 59 lõike 3 punkti 11 kohaselt kuulub Konkurentsiamet Justiitsminis-

teeriumi valitsemisalasse ja kujutab seega VVS § 70 lõike 1 tähenduses valitsusasutust, kelle

üle sama seaduse § 93 lõigete 1 ja 4 kohaselt teostatakse alluvuse korras teenistuslikku

järelevalvet (teenistuslikku järelevalvet korraldatakse valitsusasutuse tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse tagamiseks).

Tulenevalt ECN+ direktiivi preambuli punktist 17, on direktiivi artiklis 4 sätestatud sõltumatuse

tagamise eesmärk võimaldada konkurentsiküsimustes pädevatele riiklikele haldusasutustele

tegutsemisvabadus, kus nad on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel kaitstud välise sekku-

mise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada nende poolt menetletavate küsimuste sõltu-

matut hindamist. Teisisõnu on direktiivi eesmärk tagada sõltumatus, mis võimaldab konkurent-

siõiguse järgimist tagavatel järelevalveasutustel täita oma ülesandeid välisele mõjule allumata.

Eesti õiguse kontekstis tuleb seega artiklite 101 ja 102 ning neile vastava riigisisese õiguse

kohaldamisel välistada teenistuslik järelevalve Konkurentsiameti üle (VVS § 41 lõige 1, § 93

lõige 4 ja § 95 lõige 1). Kehtivas õiguses on sarnastel alustel sõltumatus tagatud ka Andmekaitse

28

Inspektsioonile (IKS § 51 lõige 2) ning prokuratuurile (ProkS § 1 lõige 11). Eelnõukohase

KonkS § 551 eesmärk on seega tagada Konkurentsiametile sõltumatus eelkõige ELTL artiklite

101 ja 102 ning neile vastava riigisisese õiguse kohaldamiseks aga ka ülejäänud konkurent-

sijärelevalvet puudutavate ülesannete täitmiseks, mis võimaldab ametil nimetatud ülesandeid

täita allumata välisele mõjule. Sätte sõnastuse aluseks on kehtivad IKS § 51 lõige 2 ja ProkS §

1 lõige 11. Põhjus, miks säte annab sõltumatuse Konkurentsiametile üksnes KonkS-s sätestatud

konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel, seisneb Konkurentsiameti kahetises rollis: konku-

rentsiasutus ja reguleeritud teenuste turu regulaator. Lähitulevikus on seadusandjal plaanis

Konkurentsiameti pädevusi laiendada veelgi. Lisaks konkurentsiasutuse rollile, ei ole turu

regulaatori või mõne muu rolli täitmine teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ühe asutuse poolt

tavapärane, seetõttu ei ole ECN+ direktiivi eesmärk kuidagi ametite pädevusi ja staatust

väljaspool konkurentsijärelevalvet reguleerida. Selline osaline sõltumatuse tagamine ühe ameti

kontekstis pole aga Eesti õigusele uudne. Vt nt VVS § 93 lõike 6 punkti 4, millega on

Konkurentsiametile sõltumatus tagatud elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks.

Direktiivi artikli 4 lõiget 1 sisustava preambuli punkti 22 kohaselt ei peaks konkurentsiküsi-

mustes pädevate riiklike haldusasutuste sõltumatus välistama liikmesriigi õiguses ette nähtud

parlamentaarset järelevalvet, kuivõrd proportsionaalne aruandekohustus aitab kaasa konkurent-

siküsimustes pädevate riiklike haldusasutuste tegevuse usaldusväärsuse ja legitiimsuse

tagamisele. Kommenteeritavas direktiivi artiklis sätestatud proportsionaalsete aruandlusnõuete

sekka kuulub viidatud preambulipunkti kohaselt nõue, et konkurentsiküsimustes pädevad

riiklikud haldusasutused esitavad valitsus- või parlamendiorganile oma tegevuse kohta

korrapäraselt aruandeid. Samuti on lubatud teostada kontrolli või järelevalvet selliste haldus-

asutuste kulutuste suhtes tingimusel, et see ei kahjusta nende sõltumatust. Kehtiva õiguse

kohaselt on valitsusasutused nagu Konkurentsiamet aruandluskohustuslikud Vabariigi

Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust

ning teostab nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet (VVS § 41 lõige

1). Tulenevalt VVS § 59 lõike 3 punktist 11 on Konkurentsiamet aruandluskohustuslik seega

justiitsministri ees. Samuti on Konkurentsiametil eelarvet puudutavalt aruandekohustus justiits-

ministri ees tulenevalt VVS § 41 lõikest 7 ja Konkurentsiameti põhimääruse § 4 lõikest 1.

Eelnõukohane seadus loob erisuse viidatud aruandluskohustusele (vt täpsemalt kavandatud

KonkS § 552).

KonkS §-ga 552 – Konkurentsiameti aruandekohustus – täiendatakse seaduse 8. peatükki

järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta

1. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse

koondaruande, mis sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva

seadusega pandud ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse

ametnike ametisse nimetamise ja vabastamise, inimeste arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta

ning selle kohta, kuidas inimeste arv ja eelarvevahendite suurus on eelnevate aastatega

võrreldes muutunud. Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 5 lõike 4 ja osaliselt artikli 4 lõike 1. Viimase

kohaselt peab sõltumatu konkurentsiasutus järgima proportsionaalseid aruandlusnõudeid, mis

direktiivi preambuli punkti 22 kohaselt aitavad kaasa konkurentsiküsimustes pädevate riiklike

haldusasutuste tegevuse usaldusväärsuse ja legitiimsuse tagamisele. Proportsionaalsete aru-

andlusnõuete sekka kuulub nõue, et sõltumatu konkurentsiasutus esitab valitsus- või parla-

mendiorganile oma tegevuse ja vahendite kohta korrapäraselt aruandeid. Direktiivi artikli 5

lõike 4 kohaselt peavad sellised aruanded sisaldama teavet otsuseid tegeva organi liikmete

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta, asjaomasel aastal eraldatud vahendite

suuruse kohta ja kuidas see on eelnevate aastatega võrreldes muutunud. Aruanded tuleb teha

üldsusele kättesaadavaks. Eelnevast lähtuvalt on sõnastatud ka eelnõukohane KonkS § 552,

29

mille kohaselt peab Konkurentsiamet valdkonna eest vastutavale ministrile esitama iga aasta 1.

aprilliks Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande sellele eelnenud

kalendriaasta kohta. Säte sisustab seega VVS § 41 lõikeid 1, 3 ja 7. Kuigi ECN+ direktiivi

artikkel 5 lõige 4 näeb ette, et teavet tuleb esitada otsuseid tegeva organi (inglise keeles

decision-making body) liikmete osas, hõlmab säte teadlikult kõiki konkurentsiteenistuse

ametnikke ja töötajaid, kuivõrd see, kas ja mil määral on Konkurentsiameti konkurentsi-

teenistuse ametnikud välispädevuses allkirjaõiguslikud, on Konkurentsiameti sisene küsimus.

Lisaks on direktiivi preambuli punkti 27 kohaselt oluline saada perioodiline ülevaade kõigist

ameti palgal olevatest isikutest, mitte üksnes ametnikest.

Põhjus, miks säte asetab Konkurentsiametile aruandekohustuse üksnes konkurentsiteenistust

puudutavalt, seisneb selles, et Konkurentsiamet on ühendamet, mis täidab Eestis nii

konkurentsiasutuse kui ka reguleeritud teenuste turu regulaatori ülesandeid. ECN+ direktiivist

tulenevalt on sõltumatus ja sõltumatust toetav aruandekohustus vaja ette näha üksnes

liikmesriikide konkurentsiasutusi puudutavalt. Konkurentsijärelevalvet teostab Konkurentsi-

amet tulenevalt Konkurentsiameti põhimääruse §-st 13 läbi ühe oma kahest allüksusest –

konkurentsiteenistuse.

KonkS §-ga 553 – Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametniku tegevuspiirang –

täiendatakse seaduse 8. peatükki regulatsiooniga, mis ECN+ direktiivi artiklist 4 tulenevalt

peaks olema üks mitmest Konkurentsiameti sõltumatuse garandist, reguleerides ameti konku-

rentsiteenistuses töötanud ametnike tegevuspiirangut pärast teenistussuhte lõppemist.

KonkS § 553 lõige 1 on seadusesse kavandatud järgmises sõnastuses: „Konkurentsiameti kon-

kurentsiteenistusest vabastatud ametnik ei või mõistliku aja jooksul vabastamise päevast

arvates töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel tegeleda menetlusega, millega ta oli

oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud.“ Säte võtab riigisisesesse

õigusesse osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti c, mille eesmärk koosmõjus seda

selgitava preambuli punktiga 20 on mh kehtestada piirang juhuks, kui isik, kes teeb ECN+

direktiivi artiklite 10–13 ja 16 kohaseid otsuseid, lahkub pädevast asutusest, mis on seotud

selliste ELTL artikli 101 või 102 kohaldamise menetlusega, millega ta oma teenistus- või

ametiajal on juba tegelenud, ei tohiks ta mõistliku aja jooksul pärast lahkumist oma uuel

töökohal samade kaasustega tegeleda. Sellist selgesõnalist piirangut kehtivas riigisiseses

õiguses ei eksisteeri. Ainus lähedane on ATS § 60 lõige 5, mille kohaselt ei või teenistusest

vabastatud ametnik ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase

seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise

isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Osas,

milles direktiivi artikli 4 lõike 2 punkt c nõuab riigisisest kohustust hoiduda igasugusest

tegevusest, mis ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks antud ülesannete ja/või volituste

täitmisega kooskõlas töötajatelt ja isikutele, kes teevad direktiivi artiklite 10–13 ja 16 kohaseid

otsuseid, ei vaja riigisisene õigus eelnõu koostajate hinnangul täiendusi/muudatusi. Kuigi

preambuli punkt 19 annab viidatud sätteosale äärmiselt laia tõlgenduse, on sama tulemus

tagatud läbi ATS § 60 ja KVS § 11.

Eelnõukohane KonkS § 553 kehtestab seega Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses

töötavatele ametnikele lisaks ATS §-s 60 toodud tegevuspiirangutele täiendava tegevus-

piirangu. Tegevuspiirangu sisuks on konkurentsiteenistuse ametnike keeld mõistliku aja jook-

sul pärast teenistusest vabastamist tegeleda menetlustega, millega ametnik oli oma teenistuse

ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud. Direktiiv peab seejuures silmas ELTL

artiklite 101 ja 102 kohaldamist puudutavaid menetlusi, ehk eelnõukohase seaduse tähenduses

konkurentsijärelevalvemenetlusi, kuid eelnõu koostajate hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku

sättega, mida ei võiks või peaks rakendama ka muude KonkS sätete kohaldamisel läbi mistahes

muu menetluse. Seetõttu on säte sõnastatud laialt olenemata menetluse eesmärgist. Tulenevalt

30

direktiivi preambuli punktist 20 võib sättes kasutatud mõistliku aja kestuse kindlaksmääramisel

arvesse võtta asjaomase isiku uue töökoha laadi ning seotuse taset ja vastutust samas menetluses

tema teenistus- või ametiajal.

KonkS § 553 lõige 2 on seadusesse kavandatud järgmises sõnastuses: „Konkurentsiteenistusest

vabastatud ametniku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule siduv. Mõistliku aja hindamisel

võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ning menetluse käiku

pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.” Säte on eelnõusse lisatud pärast eelnõu

kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile esitamist õiguskantsleri tähelepanekust tingi-

tult. Nimelt leidis õiguskantsler, et sama sätte lõikesse 1 kavandatud „tegevuspiirang piirab

põhiseaduse §-st 29 tulenevat tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadust. Tegevuspiirangu

kokkuleppes peab seega olema määratletud tegevuspiirangu aeg juba enne ametist lahkumist,

sest muul juhul on inimesel raske enda edasisi tegevusi ettenähtavalt ja vaba valiku alusel

planeerida. Alternatiivselt on võimalik see aeg määrata kindlaks seaduses eneses.“ Neist

kaalutlustest lähtuvalt, kuid ühtlasi võttes arvesse ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti c

sõnastust ning seda avavat preambuli punkti 20, näeb kõnesolev kavandatud KonkS § 553 lõige

2 ette, et Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isiku taotlusel tuvastab Konku-

rentsiamet temale siduvalt, kas kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on

möödunud. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse selle isiku

seotust menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.

Euroopa Liidu õigusest tuleneva mõistliku aja (reasonable period) täpsustamine mingi kindla

ajaperioodina ei oleks proportsionaalne soovitava eesmärgiga ega ka ilmselt õiguslikult lubatav.

Milline on konkreetsel juhul mõistlik aeg, sõltub isiku varasematest ülesannetest konkurentsi-

teenistuse ametnikuna, juhtumi menetluse staadiumist ja muudest asjaoludest (vt selles osas

täiendavalt direktiivi preambuli punkti 20).

Nagu säte expressis verbis ütleb, on Konkurentsiameti tuvastus taotlejale siduv. See tähendab,

et kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg

möödunud, ei tohi taotluse esitanud Konkurentsiameti endine ametnik konkreetse menetlusega

tegeleda nii kaua, kuni mõistlik aeg möödub. Vastasel juhul võib kavandatud KonkS § 7412

alusel kaasneda väärteokorras vastutus.

KonkS § 56 – Konkurentsiameti koostöö Euroopa Liidus – tunnistatakse kehtetuks. Tege-

mist on seni olnud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendussättega. Eelnõukohase seadusega

jõustub konkurentsiasutuste ja Euroopa Komisjoni koostööks EL-s eraldiseisev peatükk (vt

kavandatud KonkS 93. peatükki), mistõttu liigutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003

rakendussätted muudetud kujul kõik sinna ja KonkS 8. peatükki jääb üksnes kõnesoleva sätte

lõikest 1 tulenev üldine pädevusnorm, mis eelnõukohase seadusega tõstetakse muudetud kujul

KonkS § 55 lõikeks 3.

KonkS §-ga 561 – Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses – täiendata-

kse seaduse 8. peatükki regulatsiooniga, mis annab Konkurentsiametile õigusliku aluse töödel-

da konkurentsijärelevalvemenetluses isikuandmeid ning annab Konkurentsiametile ühtlasi õi-

guse andmesubjekti teatud õiguste piiramiseks.

KonkS § 561 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas

eriliiki isikuandmeid, käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Kon-

kurentsijärelevalvemenetlus on erihaldusmenetlus ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja

4. peatükis sätestatu täitmise tagamiseks. Kavandatav KonkS § 561 lõige 1 on eriregulatsioon

HMS § 7 lõike 5 suhtes. Erisäte on vajalik, kuna konkurentsijärelevalvemenetlus võimaldab

piirata (nt teabenõuete kaudu) nii menetlusaluste isikute õigusi kui ka teatud juhtudel kol-

mandate isikute õigusi. Sellises menetluses saadud isikuandmete töötlemiseks on vajalik

eraldiseisev seaduslik alus.

31

Säte võimaldab Konkurentsiametil töödelda ka eriliiki isikuandmeid. Eriliiki isikuandmed tuleb

hõlmata põhjusel, et Konkurentsiameti valdusesse võib läbiotsimise käigus sattuda ka füüsilise

isiku eriliiki isikuandmeid (nt on kaasavõetud teabekandjal juriidilise isiku juhatuse liikme

andmed arstikülastuse kohta vms). Konkurentsiamet peab talle asjakohase äri- ja raamatu-

pidamisteabe väljasorteerimiseks paratamatult välja sorteerima teabe, mis ei ole menetluses

asjakohane (IKÜM artikli 4 punkti 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine isikuandmete või

nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute ko-

gum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohan-

damine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või

muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine,

kustutamine või hävitamine). KonkS § 561 lõige 1 on niisiis õiguslik alus isikuandmete töötle-

miseks konkurentsijärelevalvemenetluses, sh õiguslik alus eriliiki isikuandmete töötlemiseks

IKÜM artikli 9 lõike 2 punkti g tähenduses.

KonkS § 561 lõige 2 sätestab: “Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja

arvatud eriliiki isikuandmed, teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 alusel

uurimismeetme kohaldamisse kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile

vajalikud nende ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.” Sätte eesmärk on

võimaldada Konkurentsiametil enda poolt konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud teise

haldusorgani, spetsialisti ja/või politseiga jagada isikuandmeid selleks, et teine haldusorgan,

spetsialist ja/või politsei saaks konkurentsijärelevalvemenetluses oma ülesannet täita. Isiku-

andmeid võib Konkurentsiamet seega kaasatud teise haldusorgani, spetsialisti ja/või politseiga

jagada vajaduspõhiselt. Kuivõrd eelnõu koostajad ei näe vajadust konkurentsiõiguse rikkumiste

menetlemisel IKÜM artikli 9 lõike 1 tähenduses eriliiki isikuandmete jagamiseks, ei võimalda

kõnesolev säte Konkurentsiametil eriliiki isikuandmeid edastada.

Tulenevalt kavandatud KonkS § 7822 lõike 6 punktist 1 võib Konkurentsiamet spetsialisti kon-

kurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetme kohaldamisse kaasata nt teabele juurdepääsu

saamiseks ja selle sisu hindamiseks. Konkurentsiamet võib politsei sama paragrahvi lõike 6

punkti 2 kohaselt konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasata nt läbiotsimise ettevalmistamiseks

ja läbiviimiseks ning läbiotsimisel Konkurentsiameti ametnike turvalisuse tagamiseks ja vahetu

sunni kohaldamiseks. Teise haldusorgani kaasamiseks saab Konkurentsiametil olema võimalus

lähtuvalt halduskoostöö seadusest ametiabi korras. Teise haldusorgani, spetsialisti ja politsei

õigused isikuandmeid töödelda ning töödeldud isikuandmeid omakorda Konkurentsiametile

edastada on sätestatud eelnõukohastes KonkS §-des 7840 ja 7841.

Põhjus, miks teise haldusorgani kaasamise kõrval on kõnesolevas sättes eraldiseisvalt välja

toodud politsei, seisneb selles, et eelnõukohane seadus sätestab KonkS §-s 7841 erikorra menet-

lusalaseks koostööks politseiga läbiotsimise kui uurimismeetme eesmärgipäraseks kohalda-

miseks. Juhul kui PPA muu ametnik kui politseiametnik kaasatakse menetlusse muul eesmärgil

kui läbiotsimise kohaldamiseks, toimub see halduskoostöö seaduses sätestatu kohaselt ja

sellisel juhul kohalduvad nn teist haldusorganit puudutavad sätted.

KonkS § 561 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konku-

rentsiamet on lõpetanud konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2

punkti 1 alusel ja vastupidine ohustaks tõendite kogumist.“ KonkS § 7814 lõike 2 punktiga 1

kavandatakse anda Konkurentsiametile õigus lõpetada käimasolev konkurentsijärelevalveme-

netlus prioriteetide alusel, st siis, kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldes

teiste pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega ei ole prioriteetne. Sellega seoses

kavandatakse eelnõuga Konkurentsiametile anda õigus lõpetada selline mitteprioriteetne

käimasolev menetlus nii, et menetlusalust isikut menetluse toimumisest ei teavitata, kui see

ohustaks tõendite edasist kogumist (vt KonkS § 7817 lõige 4). Eelnõuga kavandatav KonkS §

32

63 lõige 11 punkt 2 lisab, et Konkurentsiamet kehtestab juurdepääsupiirangu teabele konku-

rentsijärelevalvemenetlusest, mille ta on lõpetanud § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel. Säte on seotud

Konkurentsiametile antava prioriteetide seadmise õigusega. Kuna prioriteetide seadmise näol

ei ole tegemist (süüteomenetlusliku) oportuniteediga59, siis on Konkurentsiametil võimalik –

vabanenud ressursside olemasolul – menetlus mõne aja pärast uuesti algatada. Selleks, et tagada

tõendite säilimine ning seega efektiivse konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimise võimalus,

sisaldab kavandatav regulatsioon kolme tagatist. Esiteks, KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 alusel

võib menetlusaluse isiku jätta konkurentsijärelevalvemenetluse toimetamisest teavitamata, kui

Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne menetlusaluse isiku suhtes esimese uurimismeetme

kohaldamist § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite

edasist kogumist. Teiseks, KonkS § 63 lõike 11 punkti 2 alusel kehtestab Konkurentsiamet

juurdepääsupiirangu teabele konkurentsijärelevalvemenetlusest, mille ta on lõpetanud § 7814

lõike 2 punkti 1 alusel. Kolmandaks, Konkurentsiametile antakse kommenteeritava sättega,

KonkS § 561 lõikega 3 õiguslik alus piirata andmesubjekti õigusi tõendite säilitamise eesmärgil.

Tegemist on andmesubjekti õiguste piirangutega Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmääruse60 (IKÜM) artikli 23 lõike 1 tähenduses. Kõnesoleval juhul on piirangu aluseks

IKÜM artikli 23 lõike 1 punkt e. Nimetatud säte ütleb, et vastutava töötleja või volitatud töötleja

suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata

artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd

selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang

austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede, et tagada liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad

olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi,

sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus. Täpsemalt

on piirangu eesmärgiks tagada ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu

täitmise tagamine, hoides ära selle, et menetlusalune isik saab teada prioriteetide alusel

lõpetatud menetlusest ning ohustab sellega menetluse hilisemat avamist ja efektiivset

menetlemist Konkurentsiameti poolt. Kõnesolevas KonkS § 561 lõikes 3 sätestatud

andmesubjekti õiguste piiramise võimalus aitab kaasa eesmärgi (tõendite säilimise tagamine ja

seeläbi efektiivne konkurentsijärelevalve) saavutamisele ning on seega sobiv meede. Puudub

mõni muu, andmesubjekti õigusi vähem riivav alternatiivne meede. Vastava piirangu

puudumisel saaks menetlusaluse isikuga seotud andmesubjekt teha Konkurentsiametile päringu

oma isikuandmete töötlemise kohta. Selliselt saaks KonkS § 7817 lõike 4 punktis 2 sätestatud

regulatsioonist mööda minna. Seega on KonkS § 561 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste

piiramise võimalus vajalik. Samuti ei ole meetme eesmärk (tõendite säilimise tagamine ja

seeläbi efektiivne konkurentsijärelevalve) ja andmesubjekti õiguste riive intensiivsus omavahel

disproportsioonis.

Kavandatud KonkS § 561 lõiget 3 tuleb kohaldada koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4.

KonkS § 561 lõige 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi

andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest,

milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku

alust, ulatust või põhjust; 2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 3) õigust

esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 4) õigust saada teada tema isiku-

andmetega seotud rikkumisest.“ Säte täpsustab, milliseid andmesubjekti õigusi Konkurentsi-

amet täpsemalt kõnesoleva paragrahvi lõike 3 alusel piirata võib. Kokkuvõtvalt on tegemist

59 Oportuniteet on näiteks kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku

menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. 60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

– ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

33

tõendite säilimist tagava meetmega. ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis

sätestatud konkurentsireeglite täitmise tagamine on oluline eesmärk. Eesmärgi olulisust

arvestades on andmesubjekti õiguste piiramise võimalus sobiv, vajalik ja mõõdukas.

KonkS § 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 tunnistatakse kehtetuks. KonkS § 57 lõike 1 punktid 3,

5 ja 9 on seni olnud erinormiks KorS § 30 suhtes juhul, kui riikliku järelevalve esemeks on

olnud kas kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimine (KonkS § 57 lõige 1 punkt 3) või turgu

valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimine (KonkS § 57 lõige 1 punkt 5).

Kuivõrd KonkS 2. ja 4. peatüki kohaldamine hakkab eelnõukohase seaduse jõustumisel

toimuma konkurentsijärelevalvemenetluses, ei ole kõnesolevad sätted enam asjakohased.

Konkurentsiamet nimetatud peatükkide suhtes enam uue menetluse jõustumisel riikliku

järelevalve pädevust ei oma.

KonkS § 57 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses,

milles nimetatakse teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise

võimalusele teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise

korral. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva. Teabenõude

täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 571

sätestatud määras.“ Sättesse kavandatud muudatused on tingitud sätte senisest arusaamatust

sõnastusest ja tähendusest. KonkS § 57 lõige 1 sätestab Konkurentsiametile õiguse nõuda sättes

ette nähtud eesmärgil mis tahes isikult teavet. Eelnõu koostajate hinnangul puudub põhjus, miks

Konkurentsiamet peaks teavet nõudma või isegi saaks teavet „nõuda“ taotlusega ettekirjutuse

ähvardusel, nagu seda sätestab kehtiv KonkS § 57 lõige 2. Teabenõue juba iseenesest on

haldusakt HMS § 51 lõike 1 tähenduses. Sätet täiendatakse kolmanda lausega, mis annab

Konkurentsiametile õiguse KonkS § 57 lõike 1 alusel kohaldatud teabenõude täitmata jätmise

korral selle adressaadi suhtes rakendada sunniraha KonkS §-s 571 sätestatud määras (s.o

füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 9600 eurot). Lause lisamine on

vajalik, kuivõrd Konkurentsiamet oma senises praktikas on oma teenistujate sõnul kõikidel

KonkS § 57 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel teavet nõudnud kas riikliku või haldusjärelevalve

käigus. KonkS § 57 lõike 1 punktis 1 sätestatud konkurentsiolukorra analüüsimist, punktis 2

sätestatud kaubaturu piiritlemist ning punktis 6 sätestatud koondumise loa tingimuste täitmise

kontrollimist ei saa läbi viia riikliku või haldusjärelevalvega tulenevalt viimati nimetate

teistsugusest eesmärgist. Haldusjärelevalve kujutab VVS § 751 lõike 3 kohaselt järelevalvatava

tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist ning riiklik

järelevalve KorS § 2 lõike 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu,

selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Seetõttu ei saa KonkS § 57 lõike

1 ennist nimetatud punktides sätestatud eesmärkidel rakendada KorS-s ja VVS-s ette nähtud

meetmeid, nagu ettekirjutus, ega sunniraha. Selleks, et Konkurentsiamet saaks riikliku ja

haldusjärelevalve väliselt kohaldatud teabenõuet siiski tulemuslikult kohaldada, näeb

eelnõukohane seadus ette selleks sobiva sunnivahendi.

KonkS § 59 – Konkurentsiameti õigus nõuda materjale – tunnistatakse kehtetuks. Sättel ei

ole praktilist väärtust, kuivõrd sama on saavutatav, rakendades KonkS § 57, KorS § 30 ning

VVS § 752 lõike 1 punkti 1.

KonkS § 611 – Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja ettekirjutus – tunnistatakse

kehtetuks. Eelnõukohase seaduse jõustumisel toimub keelatud teo toimepanemise tuvastamine

üksnes konkurentsijärelevalvemenetluses, mistõttu puudub vajadus reguleerida sellise rikku-

mise tuvastamist riikliku ja haldusjärelevalve käigus. Kehtiv KonkS § 611 on kavandatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL artikli 9 lõike 1 ülevõtmiseks. Viidatud

direktiivi säte näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus

otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101

34

või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel

nende liikmesriikide kohtutes. See tähendab, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud KonkS 2.

või 4. peatükiga või ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine peab olema siduv

keelatud teo toimepanemise tagajärjel tekkinud nõuet menetlevale kohtule. Teisisõnu tähendab

see, et hageja ei pea rikkumise toimepanemist tõendama, sest see loetakse juba tuvastatud

asjaoluks. Selleks, et eelnõukohase seadusega jõustuvas konkurentsijärelevalvemenetluses

keelatud teo toimepanemise tuvastamine omaks mõju, mis vastaks direktiivi 2014/104/EL

artikli 9 lõikele 1, on eelnõuga kavandatud KonkS § 7829 lõikesse 2 ette nähtud kohustus ühes

konkurentsijärelevalvemeetmetega tuvastada ka keelatud teo toimepanemine, mis peab sisaldu-

ma konkurentsijärelevalvemeetmeid kohaldavas otsuses selliselt, et keelatud teo toimepane-

mise tuvastamine sisaldub otsuse resolutiivosas. Asjasse puutuvalt muudab eelnõukohane sea-

dus ka kehtivat KonkS § 7812.

KonkS § 63 – Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus – muudetakse

ja täiendatakse nii sisult kui ka pealkirjalt. Paragrahvi pealkirja täiendatakse „muu konfident-

siaalse teabega“, kuivõrd sättesse kavandatakse lisaks ärisaladuse kaitse kohustusele veel ka

ECN+ direktiivi artikli 31 lõikest 3 tulenev kohustus kaitsta leebuse kohaldamise taotlusi ja

kokkuleppe sõlmimise taotlusi ning varasemas redaktsioonis KonkS § 621 kavandatud regulat-

sioon, mis oli pealkirjastatud kui teabe avalikustamata jätmine ja kavandatud sisaldama teabele

täiendavaid õiguslikke aluseid lisaks AvTS-s sätestatule.

KonkS § 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet on kohustatud

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätes-

tatule: 1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2) teabe konkurentsijärele-

valvemenetluse kohta, mille Konkurentsiamet on lõpetanud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2

punkti 1 alusel; 3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on konkurentsi-

järelevalvemenetluses olnud uurimismeetmele allutatud isik, keda Konkurentsiamet on

käesoleva seaduse § 7825 lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet välja andma; 4) teabe, mis

sisaldub leebuse kohaldamise taotluses; 5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise

taotluses.“ Nagu sätte sissejuhatav lauseosa ütleb, on sättesse kavandatud täiendavad õigus-

likud alused, mis kohustavad Konkurentsiametit lisaks AvTS § 35 lõikes 1 sätestatud teabele

tunnistama teavet asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Sättes toodud punktidest 2 ja

3 olid avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud eelnõu redaktsioonis

kavandatud KonkS §-i 621. Kuigi selles redaktsioonis olid need kavandatud kui teabe

avalikustamata jätmise alused, olid need mõeldud AvTS § 3 tähenduses avaliku teabe

juurdepääsupiirangutena (AvTS § 3 lõike 2 kohaselt võib avalikku teavet, mis on mis tahes

viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ning dokumenteeritud teave, mis on saadud või

loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, piirata

seaduses sätestatud korras). Eelnõu varasemas redaktsioonis, mille Justiitsministeerium esitas

avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele, oli taotleja andmete kinniseks

tunnistamise alus reguleeritud KonkS § 7815 lõikes 3. Nimetatud säte on eelnõust välja jäetud.

Taotluses sisalduvale teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang kõnesoleva sätte, st KonkS § 63

lõike 11 punkti 1 alusel.

KonkS § 63 lõike 11 punktil 1 on mitu eesmärki. Eristada tuleb kahte olukorda: esiteks

olukorda, kus isik on esitanud taotluse, taotluse lubatavaks tunnistamise hetkest on alanud

konkurentsijärelevalvemenetlus ning menetlus jõuab etteheidete (ja seega ka menetlusalusele

isikule toimiku) tutvustamise faasi, ning teiseks olukorda, kus isik on esitanud taotluse, kuid

konkurentsijärelevalvemenetlust ei algatata või lõpetatakse enne etteheidete esitamise faasi

jõudmist.

Esimesel juhul tuleb tagada, et taotlus on selle esitamise hetkest kuni menetlusalusele isikule

toimiku tutvustamiseni juurdepääsupiiranguga teave. Eelnõuga kavandatava KonkS § 7820

35

lõige 4 järgi teeb Konkurentsiamet menetlustoimiku menetlusalusele isikule kättesaadavaks

koos arvamuse ja vastuväidete andmise võimalusega. Arvamuse ja vastuväidete andmise

võimalus antakse menetlusalusele isikule hetkel, kui Konkurentsiamet on menetlusalusele

isikule esitanud etteheited (vt KonkS § 7827 lõige 1). Taotlusele kehtestatava

juurdepääsupiirangu eesmärk on sellisel juhul esiteks hoida ära võimalikud negatiivsed

tagajärjed, mis taotlejat võivad taotluse esitamise tõttu ähvardada (nt kui tegemist on

menetlusaluse isiku äripartneriga). Taotluse sisu avaldatakse menetlusalusele isikule koos

toimikuga tuvumise võimaldamisega, mis toimub ajaliselt koos arvamuse ja vastuväidete ära

kuulamisega. Sellesse faasi jõuab Konkurentsiamet üksnes juhul, kui tal on tekkinud teatud

veendumus keelatud teo toimepanemise kohta. Teiseks tagatakse taotlusega seotud teabele

juurdepääsupiirangu kehtestamisega see, et menetlusalune isik ei saaks taotluse sisust teada

enne talle etteheidete (vt KonkS § 7827 lõige 1) esitamist. Seeläbi välditakse konkurentsijäre-

levalvemenetluses olulise teabe kadumaminekut.

Teisel juhul – olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetlust ei ole algatatud või kus

konkurentsijärelevalvemenetlus on lõpetatud muul alusel – tuleb taotlejat esiteks kaitsta

võimalike negatiivsete tagajärgede eest, mis taotluse esitamisega on kaasnenud (nt võivad

taotlejal olla lepingulised suhted menetlusaluse isikuga). Teiseks tuleb tagada, et taotlejalt ei

võetaks võimalust kaitsta oma õigusi tsiviilkorras (vt KonkS § 7816 lõike 2 punkt 2), kui

Konkurentsiamet ei ole konkurentsijärelevalvemenetlust alustanud või on otsustanud selle

lõpetada konkurentsijärelevalvemeetmeid kohaldamata (nt kui menetlus on lõppenud KonkS §

7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel).

KonkS § 63 lõike 11 punktis 1 nimetatud teabele kehtib üldine AvTS §-s 40 sätestatud

juurdepääsupiirang. AvTS § 40 lõige 1 sätestab, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning

kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks

aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui

juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Juhul, kui taotluse lubatavaks tunnistamisega

alanud konkurentsijärelevalvemenetlus on jõudnud arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise

faasi, langeb taotlusega seotud teabele juurdepääsupiirangu vajadus ära. Juhul, kui taotlus

jäetakse läbi vaatamata või kui konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb enne menetlusalusele

isikule menetlustoimiku tutvustamist (st enne arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist), võib

taotlusele pandud juurdepääsupiirang kehtida kuni 5 aastat (pikendamisvõimalusega).

Taotlusega seotud teave ja selle salastamine on spetsiifilisem alus võrreldes AvTS § 35 lõikesse

1 kavandatud punkt 21, mis näeb ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks: „konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni

selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni“. Taotlus KonkS § 7815 tähenduses esitatakse

Konkurentsiametile väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Alles taotluse alusel

otsustatakse, kas konkurentsijärelevalvemenetlus algatada või mitte.

KonkS § 63 lõike 11 punkt 2 annab Konkurentsiametile õigusliku aluse teabe asutusesiseseks

tunnistamiseks ja seeläbi ka kohustab asutusesiseks tunnistama teabe konkurentsijäreleval-

vemenetlusest (st nii menetluse läbiviimise fakti kui ka selle käigus kogutud teabe), mis on

lõpetatud Konkurentsiameti seatud prioriteetidest tingitult. Kuivõrd kavandatud KonkS § 7814

lõike 2 punkti 1 eesmärk ei ole konkurentsijärelevalves kehtestada üldist oportuniteedi alust,

vaid näha Konkurentsiametile ette võimalus oma ressursse suunata vastavalt asjaoludele oluli-

simatesse menetlustesse ja seeläbi vähemoluliste menetluste arvelt oma piiratud ressursse sääs-

ta, võib nimetatud alusel menetluse lõpetamine olla ajutine (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud

KonkS § 7813 lõike 6 ja § 7814 lõike 2 punkti 1 selgitust). Selleks, et Konkurentsametil säiliks

võimalus seatud prioriteetidest tingitult lõpetatud menetluse juurde naasta, on eelnõu koostajate

hinnangul tarvis luua teabe avalikustamise üldisele põhimõttele erand. Vastasel juhul ei oleks

36

potentsiaalset keelatud teo toimepanijat mõtet enam uuendatud menetluses uurimismeetmetele

allutada, sest vajalikud tõendid keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks oleksid suure tõe-

näosusega juba hävitatud. Kõnesolevas sättes nimetatud juurdepääsupiirangu tähtaega regu-

leerib üldises korras AvTS § 40.

Kõnesoleva teabe avalikustamata jätmise alusele ei saa tugineda juhul, kui seatud prioriteetidest

lähtuvalt lõpetatud menetlust on uuendatud ja selle läbiviimise tulemusel on Konkurentsiamet

menetluse lõpetanud muul alusel (nt kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud

alusel, mille kohaselt lõpetab Konkurentsiamet (uuendatud) konkurentsijärelevalvemenetluse

mh siis, kui ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks).

KonkS § 63 lõike 11 punkti 3 eesmärk on kaitsta isikuid, kelle õigust ennast või oma lähedasi

mitte süüstada on konkurentsijärelevalvemenetluses piiratud. Seda eesmärgil võimaldada kon-

kurentsijärelevalvemenetluses ettenähtud uurimismeetmetega koguda kõik vajalik teave keela-

tud teo toimepanemise tuvastamiseks ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldami-

seks. Selleks, et selline põhiõiguse riive ei osutuks õigusvastaseks, on oluline tagada, et riive

oleks eesmärgipärane ja proportsionaalne (selle kohta vt täpsemalt kavandatud KonkS § 7825

lõike 10 selgitust). Riive on proportsionaalne üksnes juhul, kui uurimismeetmele allutatud

isikult saadud ennast või oma lähedast süüstavat teavet ei saa tema või tema lähedase vastu

kasutada süüteomenetluses. Selleks, et selline teave kuidagi n-ö tagaukse kaudu kasutatavaks

ei muutuks, tuleb mh kohustuslikus korras välja antud ennast süüstav teave tunnistada

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

KonkS § 63 lõike 11 punktide 4 ja 5 eesmärk on kaitsta konkurentsijärelevalvemenetluses

esitatud leebuse kohaldamise taotlusi ja kokkuleppe sõlmimise taotlusi. Sätete kohaselt tuleb

Konkurentsiametil leebuse kohaldamise taotlus ja kokkuleppe sõlmimise taotlus tunnistada

üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (seejuures ei ole eraldiseisvalt kaitstav

fakt, et nimetatud taotlused on menetluses esitatud). Sätted võtavad üheskoos kavandatud

KonkS § 63 lõikega 13 üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 3. Direktiivi preambuli punkti 72

kohaselt on sellise juurdepääsupiirangu eesmärk kaitsta konkurentsijärelevalvemenetluses

menetlusalust isikut tema enda poolt esitatud ennast süüstavate tõendite avaldamise eest väljas-

pool konkurentsijärelevalvemenetlust. Oht, et ennast süüstavaid tõendeid avaldatakse väljas-

pool menetlust, mille tarbeks need on esitatud, võib vähendada menetlusaluste isikute soovi

teha konkurentsiasutusega vastavasisulist koostööd.

Eelnõu varasemas redaktsioonis, mille Justiitsministeerium esitas avalikule kooskõlastamisele

ja arvamuse avaldamisele, oli leebuse kohaldamise taotluse ja kokkuleppe sõlmimise taotluse

kaitse sõnastatud ebakorrektselt KonkS § 7821 lõikesse 5. Euroopa Komisjoni mitteametlike

suuniste kohaselt tuleb ECN+ direktiivi artikli 31 lõikes 3 kasutatud „parties subject to the

relevant proceedings“ mõista menetlusaluste isikutena muus menetluses kui selles konkurent-

sijärelevalvemenetluses, kus leebuse kohaldamise taotlus või kokkuleppe sõlmimise taotlus

Konkurentsiametile esitati.

KonkS § 63 lõikega 12 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet kehtestab

käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 sätestatud teabele ja avaliku teabe seaduse § 35

lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juurdepääsupiirangu alates nimetatud teabe

saamisest või koostamisest.“ Tegemist on erisättega AvTS § 40 suhtes, mis sätestab juurde-

pääsupiirangu tähtajad. Nimetatud AvTS sätte lõike 1 kohaselt kehtib juurdepääsupiirang kuni

piirangu vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks

aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra. Ei

kohustuslikus korras ennast süüstava teabe, ärisaladuse ega ECN+ direktiivi artikli 31 lõikest 3

lähtuvalt leebuse kohaldamise taotluse ja kokkuleppe sõlmimise taotluse kaitseks ei ole 5+5

aastat kaitseks piisav.

37

Ärisaladust peab haldusorgan hoidma nii kaua, kui teave kvalifitseerub ärisaladuseks (seda ka

väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust saadud ärisaladuse puhul) ja kohustuslikus korras

ennast süüstavat teavet ning nimetatud taotlusi tähtajatult. Põhjus, miks sättesse on lisaks

loetletud teabe saamisele kavandatud ka selle koostamine, tuleneb sellest, et nt teavet, mis võib

kahjustada ärisaladust (AvTS § 35 lõige 1 punkt 17) võib ka Konkurentsiamet ise luua (nt ka-

vandatud KonkS §-s 7827 nimetatud etteheited).

KonkS § 63 lõikega 13 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet või-

maldab isikule juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja kokkuleppe sõlmimise taotlusele,

kui see isik on menetlusosaline muus menetluses kui konkurentsijärelevalvemenetluses, milles

nimetatud taotlused on esitatud, ning selles muus menetluses on juurdepääs nimetatud

taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagamiseks.“ Säte võtab ühes KonkS § 63 lõike 11 punktidega

4 ja 5 üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 3. Vt täiendavalt viidatud sama paragrahvi sätete

selgitust.

KonkS § 63 lõige 2 sätestab eelnõu kohaselt: „Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust aval-

dada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas panga-

saladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui käesoleva

seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta

põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisala-

duseks peetava teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet

ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu.

Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisal-

dava kokkuvõtte.“ Kehtiva KonkS § 63 lõike 2 esimesed kaks lauset ja neljas lause tunnistatakse

seega eelnõukohase seadusega kehtetuks. Esimeses lauses toodud keeld Konkurentsiameti

ametnikule on sätestatud ka ATS §-s 55, mille kohaselt ei tohi ametnik teenistussuhte ajal ja

pärast teenistussuhtest vabastamist mh avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud ärisala-

dust. Seega puudub vajadus ärisaladuse hoidmise kohustuse sisustamiseks lisaks ATS-le ka

KonkS-s. Teine kõnesoleva sätte kehtetuks tunnistatud lause on eelnõu koostajate hinnangul

ebavajalik. Eelduslikult on selle lause eesmärgiks olnud ärisaladust kaitsta nii selle isiku vaa-

test, kes ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omab kui ka Konkurentsiameti ametniku vaatest,

kes ATS §-st 55 tuleneva kohustuse vastu ei eksiks. Esiteks peab aga ärisaladuse üle seadus-

likku kontrolli omav isik alati ärisaladust proaktiivselt kaitsma tulenevalt EKTÄKS § 5 lõike 2

punktist 3 ja teiseks on Konkurentsiametil KonkS § 63 lõike 1 lause 3 alusel alati võimalik

nimetatud isikut kohustada ärisaladust ära märkima. Neljas lause on juriidiliselt ebakorrektne,

kuivõrd muu teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu, on konfidentsiaalne teave.

Ärisaladuseks on üksnes teave, mis vastab EKTÄKS § 5 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele ja

puudub igasugune vajadus seaduses täpsustada, et muud teavet ärisaladuseks ei loeta ning

seeläbi ka ei kaitsta. Seda kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht asjas 3-17-62 (vt

kohtumääruse punkti 14, mis mh ütleb: „[…] ärisaladuse kaitse üheks eelduseks [on] see, et

ärisaladuse üle kontrolli omav isik [võtab] ise meetmeid selle salajas hoidmiseks“, mistõttu ei

ole nt halduskohtul HKMS § 89 lõike 2 alusel ärisaladust puudutavalt ulatuslikku selgitamis-

ja uurimiskohustust, vaid piisab, kui kohus pooli ära kuulates selgitab neile õiguslikku olukorda

ehk selgitab, et ärakuulamine toimub ärisaladuse kaitset puudutavalt ja uurib, kas pooltel on

huvi menetlusvälisele isikule toimikule ligipääsu võimaldamisel ärisaladust kaitsta ning juhib

tähelepanu põhjendamise vajalikkusele).

Kõnesolevast sättest neljanda lause kehtetuks tunnistamine on eelnõukohasesse seadusesse

kavandatud pärast avalikku kooskõlatamist ja arvamuse avaldamist Konkurentsiameti ette-

panekust tingitult.

KonkS § 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Sätte eesmärk kehtiva õiguse raamistikus on

ebaselge ja sellel puudub ka asjakohases seletuskirjas eesmärgi avamiseks vajalik selgitus. Säte

38

kehtival kujul näeb ette: „Konkurentsiameti ametnik võib avaldada ja kasutada ettevõtja äri-

saladust, mis on vajalik konkurentsialase süüteo toimepanemise, käesoleva seaduse või

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise tõendamiseks. Konkurentsi-

ameti ametnik võib esitada ärisaladust sisaldavad dokumendid üksnes kohtule kriminaal-,

tsiviil- või haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi

tegemiseks.“ Menetluses, milles Konkurentsiamet on ärisaladuse menetlustoimingu või uuri-

mismeetme kohaldamisel kogunud, on tema poolt ka kasutatav, kui ärisaladuseks kuuluv teave

osutub tõendiks. Mõnda teise enda või kellegi kolmanda poolt toimetatavasse menetlusse

ärisaladuse kui tõendi ületõstmist, võib Konkurentsiamet teha vaid juhul, kui tagatud on vajalik

põhiõiguste kaitse. Näiteks ei saa kehtiva õiguse kohaselt riikliku järelevalve käigus kogutud

tõendit kriminaalmenetlusse üle tõsta, kui selle kogumisel ei ole järgitud KrMS §-s 64

sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud garantiisid nagu PS § 22 lõikes 3 ja KrMS

§ 34 lõike 1 punktist 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedase

poolt toime pandud kuriteo tõendamisele61. Kindlasti ei ole nt ärisaladuse või mis tahes muu

tõendiks osutuva teabe üle tõstmine karistavasse menetlusse võimalik koondumiste kontrolli

menetlusest, sest koondumiste kontrolli raamistikus on ette nähtud loakohustus, mille

taotlemisel näeb HMS üldkorras omakorda ette kaasaaitamiskohustuse (HMS § 38 lõige 3).

KonkS § 63 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on deklaratiivse sättega, mis muudetud

kujul on eelnõuga kavandatud KonkS § 7828 lõike 4 punkti 2.

KonkS § 633 lõikesse 1 kavandatud täiendused: „Konkurentsiamet võib muu menetluse kui

konkurentsijärelevalvemenetluse oma otsusega peatada, kui asjas kohta seisukoha võtmisel

oluliset tähtsusegat omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või

kriminaalmenetlus on pooleli.“, on tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest. Kon-

kurentsijärelevalvemenetlus on erihaldusmenetlus, mistõttu KonkS 8. peatükis haldusmenetlust

reguleerivad sätted kohalduvad ka konkurentsijärelevalvemenetlusele, v.a juhul, kui konku-

rentsijärelevalvemenetluses on KonkS 8. peatükist kõrvalekalduv säte. Konkurentsijäreleval-

vemenetlus on kehtiva menetluskorraga võrreldes hübriidmenetlus, mis kätkeb nii ohutõrje kui

ka karistuseesmärki. Potentsiaalselt karistusega lõppevas menetluses on äärmiselt oluline riigi

kiire ja efektiivne tegutsemine, kuivõrd tegemist on menetlusaluse isiku põhiõigusi kõige inten-

siivsemalt riivava menetlusega. Seetõttu ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse peatamine

võimalik. Sättesse kavandatud muudatused loovad seega konkurentsijärelevalvemenetluse osas

vajaliku välistuse.

KonkS § 634 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 634 lõige 1 punkt 3 näeb

ette, et Konkurentsiamet võib menetluse lõpetada, kui „ettevõtja on oluliselt parandanud

konkurentsiolukorda kaubaturul“. Tegemist on KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101

ja 102 täitmise tagamise spetsiifilise menetluse lõpetamise alusega. Kõik nimetatud sätete

rikkumised liiguvad eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisalasse,

milles (vt kavandatud KonkS 92. peatükk) on sätestatud ammendavad menetluse lõpetamise

alused. Seni KonkS § 634 lõike 1 punkti 3 alla kuulunud konkurentsiolukorra parandamine võib

tulevikus olla põhjuseks konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetada seatud prioriteetide alusel (vt

täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7813 lõike 6 ja § 7814 lõike 2 punkti 1).

KonkS § 634 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks. Säte sisaldab menetluse lõpetamise alust

juhuks, kui „Konkurentsiamet on kiitnud heaks ettevõtja käesoleva seaduse § 637 alusel võetud

kohustuse“. Kohustuse heakskiitmine on KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102

täitmise tagamiseks mõeldud menetluse lõpetamise alus. Kohustuse heakskiitmine toimub

eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses KonkS § 7830 alusel. KonkS § 637 tun-

nistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks.

61 RKKKo 10.03.2011, 3-1-1-116-10, p 8.

39

KonkS § 635 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kirjaliku ja põhjendatud taotluse

anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asu-

tamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1,

04.01.2003, lk 1–25) artiklites 20 ja 21 ning EL N nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13

sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule Tallinna Halduskohtu esimehele või tema

määratud sama kohtu halduskohtunikule Konkurentsiamet.“ Sätet muudetakse seega selliselt,

et sellest jäetakse välja viide nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003, mistõttu ei kujuta säte eel-

nõukohase seaduse jõustumisel enam viidatud määruse rakendussätet. Muudetud kujul

kavandatakse rakendussäte KonkS § 7842. Lisaks on pärast eelnõu kooskõlastamisele ja avali-

kule konsultatsioonile esitamist kõnesolevat sätet täiendatud selliselt, et kustutatakse ka osa,

mis näeb ette, et selles nimetatud taotluse esitab Konkurentsiamet „Tallinna Halduskohtu

esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule“. Vastavasisulist muudatust on

palunud nii Tallinna Ringkonnakohus kui ka Tallinna Halduskohus põhjendusega, et „[s]ellise

regulatsiooni formaalne jälgimine eeldaks taotluse esitamisele eelnevalt mingisugust kommu-

nikatsiooni kohtuga, et selgitada välja, kellele konkreetselt taotlus esitada. Mõistlikum oleks

(vajaduse olemasolul) reguleerida seda, kes peab halduskohtus taotluse lahendama, mitte seda,

kellele taotlus esitada.“ Sellest tulenevalt on muutmisvormelit täiendatud selliselt, et Konku-

rentsiamet esitab sättes nimetatud taotluse halduskohtule, et asja lahendav kohtunik määrataks

kohtute seaduse alusel kinnitatavas kohtu tööjaotusplaanis. Kuivõrd nõukogu määrus

139/2004/EÜ ei ole seotud kommenteeritava eelnõuga, ei saa eelnõu autorid anda hinnangut,

kas sättes nimetatud taotluse esitamine on vajalik.

KonkS § 636 – Ettekirjutus konkurentsi kahjustamise ohu korral – tunnistatakse kehtetuks.

Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud KonkS §-i 7826.

KonkS § 637 – Kohustuse võtmine, kohustuse võtmise taotlus ja kohustuse võtmise heaks-

kiitmine – tunnistatakse kehtetuks. Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud

KonkS §-i 7830.

KonkS § 735 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – tunnistatakse kehtetuks tulenevalt

konkurentsijärelevalvemenetluse ja sellega ühes haldustrahvide kohaldamiseks õiguslike aluste

loomisest. Eelnõukohase seaduse jõustumisel karistatakse turgu valitseva seisundi kuritarvita-

mise eest edaspidi haldustrahviga (vt kavandatud KonkS § 7833).

KonkS §-d 737 ja 738 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 737 sätestab väärteokoosseisu

olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmiseks. Kehtiv KonkS § 738 sätestab

väärteokoosseisu raamatupidamise erinõude täitmata jätmiseks. Mõlema sätte puhul tuleb

vastav kohustus KonkS 4. peatükist (vastavalt §-d 18 ja 181). KonkS 4. peatüki täitmise

tagamine läheb eelnõu järgi üle konkurentsijärelevalvemenetlusse.

KonkS 739 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 739 sätestab väärtegude menetlust puudu-

tavad sätted. Nimetatud sätte asemele planeeritakse uus menetlust puudutavat sätet, mis

lisatakse väärteomenetluse koosseisude järele (vt kavandatud KonkS § 7813).

KonkS § 7310 – Uurimismeetme kohaldamise takistamine – sätestab uue väärteokoosseisu,

mis on suunatud konkurentsijärelevalvemenetluses muudele uurimismeetmele allutatud isiku-

tele kui menetlusalused isikud ning mille eesmärk on vältida uurimismeetmete kohaldamise

teadvat takistamist.

KonkS § 7310 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetluses teadvalt läbiotsimise takis-

tamise või väära, ebatäieliku või eksitava teabe andmise või teabe andmisest keeldumise eest

uurimismeetmele allutatud muu isiku kui konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluse isiku

poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“ Väärteokoosseis näeb ette, et

nimetatud uurimismeetmeid takistavate tegevuste eest saab väärteoga vastutusele võtta üksnes

muid isikuid kui kavandatud KonkS § 7817 lõike 1 tähenduses menetlusaluseid isikuid.

40

Nimetatud menetlusaluseid isikuid puudutavalt on samade rikkumiste eest 92. peatükis ette

nähtud eraldiseisvad n-ö menetluslikud trahvid. Kõnesolev väärteokoosseis seega konkurentsi-

järelevalvemenetluses menetlusalusele isikule ei laiene, küll aga kohaldatakse seda muudele

isikutele, keda saab konkurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetmele allutada. Väärteo-

koosseis on sarnane KarS §-des 279 ja 280 ettenähtud väärteokoosseisudega, mis näevad ette

karistuse riikliku või haldusjärelevalve takistamise ning haldusorganile teadvalt valeandmete

esitamise eest. Kattuvas osas (väära, ebatäieliku või eksitava teabe teadlik esitamine) on kom-

menteeritav väärtegu erikoosseis KarS §-s 280 lõikes 1 sätestatud väärteo suhtes. KarS § 280

lõikes 2 sätestatud kuriteokoosseis on siiski kohaldatav, kui valeandmete esitamisel on

nimetatud lõikes sisalduv eesmärk. Samas ei ole kommenteeritava paragrahvi puhul tegemist

erikoosseisuga KarS § 279 suhtes, kuna konkurentsijärelevalve ei liigitu riikliku ega haldus-

järelevalve alla, samuti on kommenteeritava väärteokoosseisu kohaselt täpsustatud tegusid,

mille eest vastutus järgneb (muud konkurentsijärelevalvemenetluse takistamise viisid ei ole

karistatavad); vastutus piirdub rahatrahviga (aresti ette ei nähta). Juriidilisele isikule kohalduva

väärteotrahvi määr on kommenteeritava paragrahvi lõike 2 kohaselt tõstetud üldosalise

ülemmäärani (KarS § 47 lg 2), et see oleks võrreldav konkurentsijärelevalvemenetluses

menetlusalusele isikule kohaldatava n-ö menetlusliku trahvi võimaliku määraga; enesest-

mõistetavalt tuleb rahatrahvi suuruse määramisel lähtuda isiku süüst, mitte sanktsioonimäära

keskmisest suurusest või n-ö menetlusliku trahvi suuruse arvutamise analoogiast. Märkida

tuleb, et ka konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalustele isikutele ei kohaldata KarS §-

des 279 ja 280 sätestatud väärteokoosseise, vaid nende puhul kohaldab Konkurentsiamet n-ö

menetluslikke trahve.

Kuna juriidiline isik saab tegutseda üksnes läbi füüsiliste isikute, siis tekib juriidilise isiku

juhtorgani liikmete puhul küsimus, kas neil on kommenteeritava paragrahvi kohaldamisel (läbi

juriidilise isiku) menetlusaluse isiku staatus või muu kui menetlusaluse isiku staatus. Juhtorgani

liige kui füüsiline isik saab põhimõtteliselt kuuluda mõlema isikute grupi alla – määravaks on

see, kellele on uurimismeede suunatud. Kui uurimismeede (nt teabenõue) on suunatud juht-

organi liikmele kui eraisikule, on tegemist muu kui menetlusaluse isikuga. Kui uurimismeede

on suunatud juriidilisele isikule kui menetlusalusele isikule, siis kuulub juhtorgani liige

menetlusaluse isiku mõiste alla (vt kavandatud KonkS § 7817 lõige 2) ning sel viimasel juhul

kuuluvad kohaldamisele n-ö menetluslikud trahvid, mitte kommenteeritav väärteokoosseis.

Väärteokoosseis näeb ette, et isikul peab uurimismeetme kohaldamise takistamisel olema

vähemalt otsene tahtlus („teadvalt“). Ettevaatamatuse ning kaudse tahtluse korral isikut ei

karistata. Samuti ei ole ette nähtud karistust väärteokatse eest.

KonkS § 7310 lõige 2 sätestab: „Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ Nimetatud säte võib tulla kõne alla eelkõige

juhul, kui kavandatud KonkS § 7825 tähenduses teabenõue (uurimismeede) esitatakse mõnele

juriidilisele isikule.

KonkS §-ga 7311 – Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine – täiendatakse seadust järgmises

sõnastuses: „(1) Käesoleva seaduse §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise

eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ Säte kehtestab

väärteokoosseisu, mis on seotud eelnõuga kavandatud KonkS 92. peatükis sätestatud saladuse

hoidmise kohustustega (kavandatud KonkS §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustus).

Selleks, et seadusandja kehtestatud keelunorm oleks tõhus, luuakse kohustuse täitmise

tagamiseks väärteokaristuse koosseis. Kõnesoleva sätte kohaselt karistatakse füüsilist isikut

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 euroga.

KonkS §-ga 7312 – Tegevuspiirangu rikkumine – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses:

„Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku poolt käesoleva seaduse §-s

41

553 sätestatud tegevuspiirangu teadva rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut.“ Säte kehtestab väärteokoosseisu, millega tagatakse eelnõuga kavandatud KonkS

§-s 553 sätestatud täiendav tegevuspiirang konkurentsiteenistusest vabastatud ametnikule. Ül-

dine ametniku tegevuspiirang, mis tuleneb ATS §-st 60, ei ole väärteokoosseisuga tagatud ning

on konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku täiendavast tegevuspiirangust sõltumatu.

Kõnesoleva sätte kohaselt karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

KonkS §-ga 7313 – Menetlus – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „(1) Käesoleva sea-

duse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. (2)

Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Konkurentsiamet.“ Säte kehtestab sarnaselt kehtiva KonkS §-ga 739 sättes nimetatud

väärtegude aegumistähtaja ja väärtegude kohtuvälise menetleja.

KonkS § 78 lõikesse 1 kavandatud muudatused: „Igaühel on õigus talle käesoleva seaduse 2.

või 4. peatükiga või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo

(edaspidi keelatud tegu) toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“, tulenevad

eelnõukohase seadusega kehtiva KonkS § 611 kehtetuks tunnistamisest ja kujutavad seega sätte

täiendamist termini „keelatud teo“ definitsiooniga. Seni sisaldus termini „keelatud tegu“

definitsioon KonkS §-s 611, kuid tulenevalt konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest tunnis-

tatakse KonkS §-d 611 ja 637 kehtetuks. Seeläbi saab KonkS § 78 lõikest 1 seaduses esimene

säte, mis terminit „keelatud tegu“ kasutab. HÕNTE § 18 lõike 5 kohaselt määratletakse termini

sisu kas pärast termini esmakordset kasutamist või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks

kavandatavas paragrahvis. Normitehnika käsiraamatu kohaselt ei ole termini määratlust kohane

kavandada seaduse üldsätetesse eraldi paragrahvina juhul, kui termin ei ole seaduses või

seaduse struktuuriosas läbivalt oluline. Terminit „keelatu tegu“ kasutatakse KonkS-s alates 9.

peatükist, seega ei ole termin seaduses läbivalt oluline.

KonkS § 78 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „suhtes“ tekstiosaga „(edaspidi kartell)“:

„Eeldatakse, et konkurentidevaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on

koordineerida turul oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsi-

parameetreid, või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes (edaspidi kartell)

tekitab kahju.“ Kõnesolev KonkS § 78 lõige 2 on 2017. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/104/EL62 artikli 17 lõike 2 ülevõtmiseks jõustunud säte, ühtib selles, läbi sama

direktiivi artikli 2 punkti 14, sisalduv kartelli definitsioon ECN+ direktiivi artikli 2 lõike 1

punktis 11 sätestatud kartelli definitsiooniga. Sellest tulenevalt on ka kehtivat KonkS § 78 lõiget

2 terminiga „kartell“ täiendatud. Seni sisaldas säte vaid kirjeldust tegevustest, mida on võimalik

termini „kartell“ alla liita. Varem polnud vajadust nimetatud terminit KonkS viia, sest

rohkemad sätted sellise ühise nimetaja alla kuuluvaid tegevusi ei käsitlenud. Konkurentsi-

järelevalvemenetluse kavandamisel on eelnõu koostajad aga otsustanud kartellis osalenud

ettevõtjatele luua raamistiku, milles nad saavad Konkurentsiametiga koostööd teha (vt

täiendavalt kavandatud KonkS § 7831, samuti on muudetud leebusprogrammi kohaldamisala,

mis eelnõu kohaselt saab samuti olema suunatud kartellides osalenud ettevõtjatele). See

omakorda tingis vajaduse riigisisese õiguse mõistes uue termini „kartell“ loomiseks.

KonkS § 781 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriminaalmenetluse seadustiku

Käesoleva seaduse §-s 2051 7334 sätestatud leebuse kohaldamiseks võib karistusseadustiku §-s

400 sätestatud kuriteo osaline kartellis osalevat või osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega

reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu

konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19.

42

moodustav isik esitada leebuse kohaldamise taotluse Konkurentsiametile vormis, mis võimal-

dab kirjalikku taasesitamist ning taotluse Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja

fikseerimist. Ettevõtjate ühendust moodustaval isikul on käesolevas lõikes nimetatud õigus

üksnes juhul, kui ühendus tegeleb majandustegevusega ühenduse nimel ja osaleb või osales

kartellis samuti ühenduse nimel, mitte selle liikmeks olevate ettevõtjate nimel.“ Muudatused

viivad riigisisese õiguse kooskõlla ECN+ direktiivist tulenevate täiendustega ja muudatustega,

mis on tingitud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokku-

lepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Sätte kehtiv sõnastus kasu-

tab terminit osaline viitamaks isikule, kes on osalenud KarS §-s 400 sätestatud kuriteos. Eelnõu

teeb ettepaneku nimetatud termini asemel kasutada „[kartellis] osalevat või osalenud ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust moodustav isik“ selleks, et esile tõsta konkurentsijärelevalvemenet-

luses senisest kontseptsioonilt erinevat lähtekohta, kus regulatsioon on üles ehitatud konku-

rentsiõiguse materiaalõiguslikule subjektile – ettevõtja –, mitte teda moodustava(te)le

isiku(te)le. Samas aga ei saa regulatsioonis kõrvale vaadata tõsiasjast, et õiguste ja kohustuste

kandjaks saab olla vaid isik, mitte majanduslik konstruktsioon.

Kehtiva õiguse kohaselt on leebusetaotlejal tulenevalt KonkS § 781 lõikest 1 võimalik leebuse

kohaldamise taotlus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praktikas saab ta seda

teha saates taotluse e-kirja teel aadressil [email protected]. Direktiivi artikli 20

lõikest 1 tulenevalt peab riigisisene õigus mh ette nägema taotluse esitamise viisi, mis

võimaldab taotlejal leebuse kohaldamise taotlust oma omandis, valduses või kontrolli all mitte

hoida. Sellise nõude täitmiseks plaanib Konkurentsiamet luua tehnilise lahenduse, mille abil

saab leebuse kohaldamise taotluseid eelnõukohase seaduse jõustumisel esitada spetsiaalse

rakenduse abil, mis sarnaneb Euroopa Komisjoni eLeniency IT-lahendusega. Tegemist saab

olema infovahetuskeskkonnaga, kus leebustaotleja saab leebuse taotlemiseks vajaliku teabe

esitada ilma vastavasisulist ennast süüstavat teavet oma arvutisse, andmekandjale, serverisse

või muusse enda omandis, valduses või kontrolli alla olevasse esemesse või keskkonda

eelnevalt salvestamata. Samuti peab selline keskkond direktiivi kohaselt välistama võimaluse,

et leebusetaotleja saaks peale taotluse esitamist selle sisule juurdepääsu. Euroopa Komisjoni

mitteametlike selgituste kohaselt on sätte eesmärk kaitsta kolmandatest riikidest pärit

leebusetaotlejaid, kelle asukohariigis ei pruugi leebuse kohaldamise taotlustele kehtida sarnast

kaitset nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/104/EL63 kehtestatud kaitse.

Kehtiva KonkS § 781 lõikega 1 kehtestatud kirjalik taasesitamist võimaldav vorm leebuse

kohaldamise taotluste esitamiseks, on sobilik vorminõue taotluste esitamiseks ka läbi loodava

rakenduse, kuivõrd püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldav viis eeldab, et avalduse „saajal“,

mitte avalduse „esitajal“ on võimalik seda salvestada ja hiljem uuesti taasesitada64.

Kõnesoleva sätte 2. lause pärineb ECN+ direktiivi preambuli punktist 52, mis näeb mh ette, et

nendel ettevõtjate ühendustel, kes tegelevad majandustegevusega iseenda nimel, peaks olema

võimalus saada kaitset rahatrahvide vastu ja rahatrahvide vähendamist, juhul kui nad osalevad

väidetavas kartellis iseenda ja mitte oma liikmete nimel.

KonkS § 781 lõikega 11 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustava isiku poolt esitatud leebuse kohaldamise taotlus loetakse esitatuks ette-

võtja või ettevõtjate ühenduse poolt.“ Lõige sätestab silla konkurentsiõiguse materiaalõigusliku

subjekti „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühenduse“ ning neid moodustavate isikute vahel. Kuivõrd

leebust kohaldatakse ettevõtjate ja asjakohasel juhul ettevõtjate ühenduste suhtes, on oluline

sätestada, et konkreetse materiaalõigusliku subjekti nimel saavad leebust taotleda kõik teda kui

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega

reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu

konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 64 P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2010, lk 249.

43

majandustegevusega tegelevat üksust moodustavad isikud. Siinkohal tuleb aga silmas pidada

Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mis on seadnud piiranguid sellele, kas ning mis tingimustel

saavad leebust (kõik) ettevõtjat moodustavad isikud olenevalt sellest, kes isikuliselt leebuse

kohaldamise taotluse esitab. Sellest tulenevalt on sätet peale avalikku kooskõlastamist ja

arvamuse avaldamist muudetud. Varasemas redaktsioonis nägi kavandatud säte ette, et

„[e]ttevõtjat moodustava isiku esitatud leebuse kohaldamise taotlus loetakse esitatuks ettevõtja

poolt kõigi seda moodustavate isikute nimel ja huvides.“ Euroopa Komisjoni mitteametlike

suuniste kohaselt võiks aga säte, mis näeb ette, et esitatud taotlus loetakse esitatuks kõigi

ettevõtjat moodustavate isikute nimel ja huvides, kaasa tuua rakenduspraktikat, mis ei ühti

Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

Nimelt on Üldkohus 2014. aastal küll Euroopa Komisjoni leebusprogrammi osas leidnud, et ka

leebuse kohaldamisel tuleks ettevõtja ehk majandusüksuse kontseptsiooni mõista identselt

ELTL artiklis 101 kasutatud ettevõtja kontseptsiooniga,65 kuid kehtiva kohtupraktika kohaselt

on selles üks „aga“. Üldkohus on veidi pärast eelnimetatud lahendit samal aastal leidnud, et

erinevalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõigetest 2 ja 3, milles viidatakse rikkumise kestusele ja

seega ettevõtja eri koosseisudele, mis hõlmavad otseselt vastutavat äriühingut või rikkumise

kogu kestuse jooksul sellega seotud tegevust, keskendutakse leebusprogrammis leebuse

kohaldamise taotluse esitamise hetkele, mistõttu mõiste „ettevõtja” tähendab üldjuhul niisugust

majandusüksust, mis oli olemas taotluse esitamise ajal ehk üksust, mis koosneb neist isikust,

millest see koosneb taotluse esitamise ajal.66 Seega nt olukorras, kus emaettevõtja vastutab

kartelli toimepanemise eest üksnes seeläbi, et tema tütarettevõtja, kellega ta moodustab ühe

ettevõtja, on osalenud kartelli toimepanemises, saab emaettevõtja leebust olenemata sellest, kas

ta isikuliselt on ühes tütarettevõtjaga leebuse kohaldamise taotluse esitanud.67 Kuid juhul, kui

peaks ilmnema, et emaettevõtja on ka isikuliselt kartelli toimepanemises osalenud või juhul,

kui leebuse kohaldamise taotluse esitamiseks pole emaettevõtja enam tütarettevõtjaga ühte

ettevõtjat moodustav isik68, ei pruugi kehtiva Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt olla alust

emaettevõtjat trahvist vabastada. Viimasel juhul on küll eelnõu autorite hinnangul väga küsitav

ne bis in idem põhimõttest lähtuva põhiõiguse tagamine, aga selles osas ei ole ühelegi

autoriteetsele allikale tugineda.

KonkS § 781 lõikega 12 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Leebusetaotleja peab

leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde. Konku-

rentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse

üle ECN+ direktiivi artikli 20 lõike 3 ja artikli 21 lõike 4, mille kohaselt võib Eestis

konkurentsiküsimustes pädevale riiklikule haldusasutusele ehk Konkurentsiametile leebuse

kohaldamise taotlusi, sh leebuse kohaldamise järjekoha taotlusi ja lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotlusi, esitada eestikeelsetena või koos tõlkega eesti keelde või alternatiivselt

mõnes muus keeles, kui Konkurentsiamet sellega nõustub. Siinkohal väärib märkimist, et

ECN+ direktiivi artikkel 20 reguleerib mitte Eesti kehtiva õiguse tähenduses leebuse kohal-

damise taotlust, vaid sellest osa, mis vastab direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 17 kohasele

„leebusavaldusele“ (leniency statement). Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise seisukohalt ei

ole see aga väga oluline, kuigi praktikas saab teatav vahe olema, sest juhul, kui Konkurent-

siamet nõustub leebuse kohaldamise taotlust vastu võtma muus keeles, kui eesti keeles, laieneb

see kõigele, mitte üksnes eelnevalt nimetatud leebusavaldusele. Poolte kokkuleppel mõnes

muus keeles leebuse kohaldamise taotluse esitamisel ei rakendu sellele KeelS § 12 lõige 1 ehk

Konkurentsiamet peab sellisel juhul talle esitatud taotluse ise eesti keelde tõlkima (see tuleneb

65 ÜKo 23.01.2014, T-384/09 – SKW Stahl-Metallurgie Holding ja SKW Stahl-Metallurgie vs. komisjon,

EU:T:2014:27, p-d 237 ja 238. 66 ÜKo 11.09.2014, T-543/08 – RWE ja RWE Dea vs. komisjon, EU:T:2014:627, p 145. 67 ÜKo 16.09.2013, T-411/10 – Laufen Austria vs komisjon, EU:T:2013:443, punkt 228. 68 ÜKo 15.07.2015, T-406/10 – Emesa-Trefilería ja Industrias Galycas vs. komisjon, EU:T:2015:499, p 157.

44

kavandatud KonkS § 7820 lõikest 2, mille kohaselt peetakse menetlustoimikut eestikeelsena).

Muudel juhtudel rakendub HMS § 20 lõige 2, mille kohaselt kasutatakse haldusmenetluses

võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras.

KonkS § 781 lõike 2 punkt 1 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i esimesele

taandele. Kehtivasse sättesse kavandatud muudatused: „leebusetaotleja nimi, isikukood,

sünniaeg või registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed ning teave

selle kohta, kas juhul, kui leebusetaotlejat ei ole käesoleva seaduse § 7834 lõike 1 või 2 kohaselt

alust §-s 7833 sätestatud trahvist vabastada, soovib ta, et tema leebuse kohaldamise taotlus

lahendatakse § 7834 lõike 5 kohaselt trahvi vähendamisena;“, on tingitud ECN+ direktiivi

artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest, KarS § 400 ehk konkurentsi kahjustava eesmärgi või

tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminali-

seerimisest ning õiguspoliitilisest otsusest konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutust füüsili-

sele isikule kui juriidilise isiku juhatuse liikmele või töötajale enam mitte ette näha. Seega ei

saa peale eelnõukohase seaduse jõustumist leebuse kohaldamise taotlusi enam juriidiliste

isikutega seotud füüsilised isikud esitada, kuivõrd neid keelatud teo toimepanemise eest trahvi

kohaldamine ähvardada ei saa (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1).

Sättesse kavandatud loetelus on aga siiski märgitud ka isikukood, kuivõrd ettevõtja võib

moodustada ka füüsilisest isikust ettevõtja, kellel ei ole mitte registreerimisnumbrit, vaid

isikukood, sest õiguslikult on tegemist füüsilise isikuga (ÄS § 3 lõige 1). Seetõttu sätestab ka

kavandatud KonkS § 7817 lõige 1, et konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa menetlusaluseks

isikuks olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.

ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest tingitult on sättesse lisatud, et leebuse

kohaldamise taotluses peab sisalduma teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema

taotlust käsitletakse kartelli toimepanemises osalemise eest kohaldatava trahvi vähendamise

taotlusena juhul, kui leebusetaotlejale pole alust anda trahvist vabastust kavandatud KonkS §

7834 lõike 1 või 2 kohaselt. Selline selgesõnaline tahteavaldus on vaja leebuse kohaldamise

taotlusesse lisada, kuivõrd direktiivi artikkel 17 lõige 4 nõuab, et selleks, et trahvi alandamine

saaks kõne alla tulla, peab leebusetaotleja seda selgelt taotlema. Kuivõrd ECN+ direktiivi VI.

peatükk on maksimum- ehk täisharmoneerimist nõudev, ei saa seadusandja selles ette nähtud

tingimustest kõrvalekaldeid lubada, sest selleks ei ole liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi.

KonkS § 781 lõike 2 punkti 2 kavandatud muudatused: „identifitseerimist võimaldavad and-

med teiste isikute ettevõtjate või ettevõtjate ühenduse kohta, kes osalevad või on osalenud

karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteos kartellis;“, on tingitud konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest. Viide KarS §-le 400 asendatakse kartelli toimepanemisega. Tulenevalt

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i teise taande sõnastusest tulenevalt täiendatakse

kommenteeritavat punkti sõnadega „või on osalenud“, et leebusetaotleja esitaks asjakohasel

juhul leebusetaotluses infot ka nende ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes varem on

kartelli toimepanemises osalenud. Ühtlasi võimaldab selline täiendus leebust taotleda keelatud

teo toimepanemise eest, mis on taotlemise hetkeks juba lõppenud.

KonkS § 781 lõike 2 punkt 3 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i kolmandale

taandele lisandustega artikli 17 lõike 2 punktist b ja artikli 18 lõike 2 punktist b. Kehtivasse

sättesse kavandatud muudatused: „karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo kartelli

põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave andmed mõjutatud kaupade

kohta, kartelli geograafiline ulatus ning kartelli toimepanemise aeg ja viis;“, on tingitud ka

konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja

kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Viide KarS §-le 400 asendatakse kartelli

toimepanemisega.

45

KonkS § 781 lõike 2 punkti 4 kavandatud muudatused: „kõik leebusetaotlejale teadaolev muu

teave kättesaadavad ja teadaolevad tõendid karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo

kartelli kohta. Kui tõendite esitamine koos taotlusega ei ole tehniliselt võimalik, võib need

esitada viivituseta muul viisil. Kui tõendite kohene esitamine ei ole võimalik, loetakse

küllaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega;“, on tingitud

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast ning konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest. Direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast on

tingitud kehtiva sätte täiendamine sõnadega „teadaolev muu teave“, kuivõrd KonkS § 781 lõike

2 punktides 1–3 ja 5 toodud teave on vaid osa avatud loetelust, mida leebusetaotleja

Konkurentsiametile esitama peab, st et kui leebusetaotlejal on mistahes muud teavet keelatud

teo toimepanemise kohta, on ta kohustatud ka selle Konkurentsiametile viivitamata edastama.

Vajadus asendada sõna „tõend“, sõnaga „teave“ on oluline, kuivõrd isikud saavad

järelevalveasutustele anda üksnes teavet, mitte tõendeid. Teabest saab tõend siis, kui

järelevalveasutus seda kas menetluses tõendina kasutab või saadud teabe tõendina vormistab.

KonkS § 781 lõige 2 punkti 5 kavandatud muudatused: „andmed teiste konkurentsiasutuste või

muude asutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või

kellele ta kavatseb selle esitada“, viivad kõnesoleva sätte kooskõlla ECN+ direktiivi artikli 19

punkti b alapunkti i neljanda taandega.

Konks § 781 lõikega 21 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib leebusetaotleja leebuse kohal-

damise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta. Selleks esitab leebusetaotleja

Konkurentsiametile kõik eelnimetatud lõikes nimetatud talle kättesaadava teabe koos samas

lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate asjaoludega. Kui Konkurentsiameti

hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise järjekoht, annab ta leebusetaotlejale

täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja

jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal.“ Säte võtab

koosmõjus KonkS § 781 lõigetega 12 ja 2 (viimane direktiivi ülevõtmiseks muudetud ja

täiendatud kujul) riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 21 lõiked 1–3 ja 5. Säte

loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 22 ammendava eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis

reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste

kõrvaldamiseks. Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui kartelli toimepanemises osaleval või

osalenud ettevõtjal pole leebuse kohaldamise taotlemiseks koheselt võimalik esitada kogu sama

sätte lõikes 2 nimetatud teavet, võib ta esialgu esitada nii palju KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud

teabest, kui võimalik, ja sellega ühes põhjenduse, miks tal pole võimalik esitada kogu leebuse

kohaldamise taotlemiseks nõutud teavet. Seda selleks, et taotleda esmalt leebuse kohaldamise

järjekohta, mis Eesti õiguse tähenduses on täiendav tähtaeg leebuse kohaldamise taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Põhjus, miks direktiivi artikli 21 ülevõtmisel ei võiks

lihtsalt nentida, et kehtivas riigisiseses õiguses on HMS §-s 15 selline regulatsioon juba olemas

ja seda vähesel määral täiendada, on tingitud sellest, et artikkel 21 on maksimum- või teisisõnu

täisharmoneerimist nõudev säte. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt peab

leebusprogrammi sätete ülevõtmisel lähtuma direktiivi preambuli punktist 51, mis komisjoni

sõnul peaks selgelt näitama, et leebusprogrammi riigisisesel loomisel peab maksimaalselt

juhinduma direktiivi VI peatükist nii selle ülesehituse kui ka terminoloogia võtmest. Seetõttu

peab kõigil ettevõtjatel olema kindlus, et neil on mistahes liikmesriigis õigus taotleda just

leebuse kohaldamise järjekohta. Euroopa Komisjoni hinnangul on direktiivi artikli 21

ülevõtmisel väga oluline riigisiseses õiguses lähtuda sellest, et leebuse kohaldamise taotlemisel

peab ettevõtja ise olema aktiivne ja vältima eksimusi, mistõttu riigisisesel konkurentsiasutusel

ei tohiks olla kohustust ja võimalust ettevõtjat selles protsessis toetada. Seega riigisisene õigus,

mis näeks ette, et kui leebusetaotleja esitab puudustega leebuse kohaldamise taotluse, antakse

46

talle automaatselt täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja mille jooksul esitatud teave

loetakse esitatuks puudustega taotluse esitamisel, ei oleks kooskõlas direktiiviga, kuivõrd

ettevõtja peab ise väljendama soovi leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks ühes

põhjendusega, miks esinevad taotluses puudused. Seejärel peab Konkurentsiametil olema

õigus, kuid mitte kohustus talle vastavasisuline täiendav tähtaeg ehk järjekoht anda.

Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud leebusetaotlejale anda leebuse

kohaldamise järjekoht, tuleb Konkurentsiametil anda taotluse esitanud isikule täiendav tähtaeg

leebuse kohaldamise taotlusest puuduoleva teabe esitamiseks. Nimetatud tähtaja määrab

Konkurentsiamet juhtumipõhiselt. Kui leebusetaotleja esitab teabe Konkurentsiameti määratud

tähtaja jooksul, loetakse see esitatuks ajal, kui leebusetaotleja esitas leebuse kohaldamise

taotluse eesmärgiga esmalt saada leebuse kohaldamise järjekoht. Säte näeb seega ette leebuse

kohaldamise järjekoha andmise ilma formaalse eraldiseisva taotluseta. Kui Konkurentsiamet,

arvestades leebuse kohaldamise taotluses toodud põhjendusi, otsustab täiendava tähtaja ehk

leebuse kohaldamise järjekoha andmata jätta, on tegemist leebuse kohaldamise taotluse läbi

vaatamata jätmisega (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22). Kui Konkurentsiamet täiendava

tähtaja annab, kuid isik selle jooksul puuduolevat teavet ei esita, jätab Konkurentsiamet samuti

leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22).

KonkS § 781 lõikega 22 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiameti

hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud järjekoha andmine

põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid leebusetaotleja ei esita

tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse

läbi vaatamata.“ Säte loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 21 ammendava

eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt

täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on vajalik tulenevalt

kavandatud KonkS § 781 lõikest 21. ECN+ direktiivi artiklis 21 sätestatu reguleerib Eesti õiguse

tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 21 tulenevalt ei tohi

riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab puudustega leebuse

kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS § 15 lõike 3 alusel

täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 21 ja 22 ette ammendava

eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist juhud, kus

Konkurentsiamet järjekohta ei anna või kui annab, aga leebusetaotleja sellist võimalust

täiendava tähtaja jooksul leebuse kohaldamise taotlust täiendada ei kasuta. Kavandatud lõike

22 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine.

KonkS § 781 lõikega 23 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui leebusetaotleja on

varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi mõjutanud salajase

kartelli kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse kohaldamiseks või leebuse kohaldamise

järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama salajast kartelli puudutavas leebuse

kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe asemel selle teabe

lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on võimalik salajase kartelli

tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet esitatud leebuse

kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 1 ja 2, mille eesmärk on

võimaldada salajases kartellis osaleval või osalenud ettevõtjal esitada Konkurentsiametile

lihtsustatud ehk lühendatud leebuse kohaldamise taotlus olukorras, kus ta varem on esitanud

sama salajase kartelli osas leebuse kohaldamise taotluse või leebuse kohaldamise taotluse

esitamise järjekoha taotluse Euroopa Komisjonile. Praktikas saab lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotluste esitamine seega realiseeruda, nagu ka säte ette näeb, üksnes salajaste

kartellide puhul, kuivõrd Euroopa Komisjoni leebusprogrammi tingimuste kohaselt

võimaldatakse leebust üksnes neile ettevõtjatele, kes esitavad leebuse kohaldamise avalduse

salajase kartelli osas (vt Commission Notice on Immunity from fines and reduction of fines in

47

cartel cases (ELT C 298, 8.12.2006, lk 17–22) ja direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 12 toodud

salajase kartelli definitsiooni). Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui taotlus on varem esitatud

Euroopa Komisjonile ja selle esemeks olev salajane kartell on mõjutanud rohkem kui kolme

liikmesriigi territooriumi, võib leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluse esitada üksnes

leebuse kohaldamise taotluse esitamiseks vajaliku teabe lühikirjeldusega (oluline on tähele

panna, et direktiiv artikli 22 lõike 2 kohaselt tuleb lühikirjeldus esitada kogu kohustusliku teabe

kohta, et iga KonkS § 781 lõike 2 teabepunkti kohta) . Lisaks peab leebuse taotleja taotluses

nimetama liikmesriigid, kust oleks tõenäoliselt võimalik salajase kartelli kohta tõendeid

koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotlust esialgu

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena. Tulenevalt direktiivi preambuli punktist 62 on

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise eesmärk „[…] vähendada nende taotlejate

halduskoormust, kes esitavad komisjonile leebema kohtlemise taotluse seoses väidetava

salajase kartelliga, mis hõlmab territooriumina rohkem kui kolme liikmesriiki. Kuna sellistel

juhtudel saab täieliku taotluse komisjon, peaks just tema olema leebema kohtlemise taotleja

jaoks peamine kontaktpunkt enne, kui on selgunud, kas komisjon hakkab juhtumit menetlema

täies ulatuses või osaliselt […]“. Seega tagajärjelt on lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlus

sama, mis leebuse kohaldamise järjekoha taotlemine, sest juhul, kui Euroopa Komisjon otsustab

salajase kartelli menetlemisega ise täielikult mitte tegeleda, peab riigisisene konkurentsiasutus

võimaldama leebusetaotlejale täiendava tähtaja teabe esitamiseks, et esitatud taotlust saaks

käsitleda leebuse kohaldamise taotlusena. Seetõttu on ka kõnesolevasse sättesse kavandatud

regulatsioon eriregulatsioon HMS §-le 15 (puudustega taotlus). Selleks, et tegemist oleks

ammendava eriregulatsiooniga, on avaliku kooskõlastamise ja arvamuse andmise järgselt

KonkS § 781 lõikesse 26 kavandatud ka nn puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmi-

sega kaasnev regulatsioon, st tagajärg juhuks, kui mh täiendavat tähtaega ei järgita.

KonkS § 781 lõikega 24 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi

lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks kontaktpunktiks Euroopa Komisjon,

kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast kartelli osaliselt või täielikult.

Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2 nimetatud teabe kohta nõuda üksnes

konkreetseid selgitusi. Kogu lõikes 2 nimetatud teavet võib Konkurentsiamet enne Euroopa

Komisjoni nimetatud otsust nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik salajase

kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 3 ja 5 ning reguleerib perioodi,

mil Euroopa Komisjon pole veel otsustanud, kas peab vajalikuks salajast kartelli, mille osas

talle ja liikmesriigi konkurentsiasutusele on esitatud leebuse kohaldamise taotlused, osaliselt

või täielikult ise menetleda. Säte näeb ette, et sellel perioodil on juhtivaks konkurentsiasutuseks

Euroopa Komisjon. Juhul, kui lihtsustatud kujul leebuse kohaldamise taotlus on esitatud ka

Konkurentsiametile, võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt täiendavalt nõuda üksnes kon-

kreetseid täpsustusi. N-ö täieliku leebuse kohaldamise taotluse esitamist, st taotluse, mis

sisaldab kogu KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud teavet, võib Konkurentsiamet nõuda üksnes väga

erandlikel asjaoludel siis, kui see on vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide

konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.

KonkS § 781 lõikega 25 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Euroopa Komisjon

teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud salajast kar-

telli mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu lõikes

2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks liht-

sustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal ning taotlus loetakse

tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles kirjeldatud salajane kartell puudu-

tab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse ja kestusega kui Euroopa

Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 5 ja 6 ning näeb ette, et juhul, kui

48

Euroopa Komisjon otsustab, et ei soovi temale esitatud leebuse kohaldamise taotluses

kirjeldatud salajast kartelli osaliselt ega täielikult menetleda, tuleb Konkurentsiametil

leebusetaotlejale anda täiendav tähtaeg, mille jooksul esitada n-ö täielik leebuse kohaldamise

taotlus ehk kogu Konks § 781 lõikes 2 nimetatud teave. Konkurentsiamet loeb tähtaegselt

esitatud teabe esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja

kellajal, kuid seda üksnes juhul, kui salajane kartell ühtib täielikult Euroopa Komisjonile

esitatud leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajase kartelliga. St et juhul, kui

leebusetaotleja muudab Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluse ulatust,

tuleb seda muuta ka liikmesriigi konkurentsiasutusele esitatud lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotluses. Sellisele kohustusele viitab ECN+ direktiivi preambuli punkt 63. Konkurentsiametil

on võimalus kontrollida lihtsustatud taotluse ulatuse vastavust Euroopa Komisjonile esitatud

leebuse kohaldamise taotluse ulatusele Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu.

KonkS § 781 lõikega 26 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiamet

annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud täiendava tähtaja, kuid

leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet või esitatud teabe kohaselt ei

puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajane kartell samu mõjutatud kaupu või

ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse

kohaldamise taotluses, mida on võidu ajakohastada, jätab Konkurentsiamet leebuse kohal-

damise taotluse läbi vaatamata.“ Sätte eesmärk on sarnaselt KonkS § 781 lõikega 22 luua

ammendav eriregulatsioon HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral

haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on

vajalik tulenevalt kavandatud KonkS § 781 lõigetest 23–25. ECN+ direktiivi artiklis 22 sätestatu

reguleerib Eesti õiguse tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 22

tulenevalt ei tohi riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab

puudustega leebuse kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS §

15 lõike 3 alusel täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 23–26

ette ammendava eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist

juhud, kus Konkurentsiamet annab peale Euroopa Komisjoni otsust, mille kohaselt komisjon

salajast kartelli osaliselt või täielikult menetleda ei soovi, täiendava tähtaja lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotluse täiendamiseks, aga leebusetaotleja seda võimalust ei kasuta või kasutab,

aga selliselt, et selgub, et Euroopa Komisjonile esitatud teave ei ühti Konkurentsiametile

esitatud teabega. Nagu kõnesolev säte ette näeb, aktsepteerib Konkurentsiamet seda, kui

leebusetaotleja on Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotlust selle esitamise

hetkest täiendanud, aga tulenevalt direktiivi preambuli punkti 63 kohaselt vaid siis, kui

vahepealsel ajal on täiendatud ka lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlust. Nimelt selgitab

ECN+ direktiivi preambuli punkti 63, et taotlejal on kohustus teavitada liikmesriikide

konkurentsiasutusi, kellele ta on esitanud lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse, kui

komisjonile esitatud leebema kohtlemise taotluse ulatus on muutunud ning ajakohastada seeläbi

ka lihtsustatud taotlust. Kavandatud lõike 26 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse

kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine.

KonkS § 781 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. ECN+ direktiivi ülevõtmisel kaotatakse

asjakohases osas füüsiliste isikute süüteokoosseisud ning uusi haldustrahvikoosseise füüsiliste

isikute jaoks ei looda (v.a füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses; vt täiendavalt

kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1). St et KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102

rikkumiste eest ei ole eelnõukohase seaduse jõustumisel enam võimalik vastutusele võtta

juriidilise isikuga seotud füüsilisi isikuid.

KonkS § 781 lõikesse 4 kavandatud muudatused: „Kui leebusetaotleja seda taotleb, kinnitab

Konkurentsiamet kinnitab leebusetaotlejale talle viivitamata kirjalikult, et on saanud kätte

leebuse kohaldamise taotluse kättesaamist, mis sisaldab kogu käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud teavet või mida Konkurentsiamet käsitleb esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise

49

taotlusena, märkides selle Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja täpse kellaaja, ning

edastab taotluse koos lisadega prokuratuurile.“, on tingitud ECN+ direktiivi artikli 20 lõikest

2 ning konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete,

otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Direktiivi artikkel 20 lõige 2 näeb

ette, et juhul, kui leebusetaotleja selleks soovi avaldab, peab Konkurentsiamet kirjalikult

kinnitama leebuse kohaldamise taotluse või lihtsustatud leebuse kohaldamise kättesaamist.

Kehtiv KonkS § 781 lõige 4 on seni ette näinud vastavasisulise (v.a see, et kehtivas õiguses ei

eksisteeri lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusi) teavituse ilma leebusetaotleja

sooviavalduseta. Kuigi eelnõu koostajad pidasid mõistlikuks sama põhimõtet säilitada, ei ole

seda võimalik teha, kuivõrd direktiivi artikli 20 lõige 2 on täisharmoneerimist nõudev, mistõttu

ei ole liikmesriigil võimalik selles ettenähtust kaugemale minna ja leebusetaotlejatele

suuremaid õigusi ette näha. Sellest tulenevalt on sätet avaliku kooskõlastamise ja arvamuse

andmise järgselt muudetud.

KonkS § 781 lõikega 41 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiamet

käsitleb talle esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotlusena, kinnitab ta leebusetaotlejale viivitamata, kas leebusetaotleja on salajase kartelli

toimepanemise suhtes esimene leebusetaotleja. Kui on, teavitab Konkurentsiamet leebusetao-

tlejat ka sellest, kas tema leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 23

sätestatud tingimustele.“ Säte on kavandatud Eesti õigusesse üle võtma ECN+ direktiivi artikli

22 lõiget 4. Seda, mis põhjusel just lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlus sellist leebuse-

taotleja teavitamist nõuab (kusjuures ilma leebusetaotleja sellesisulise taotluseta), ei oska eel-

nõu koostajad põhjendada. Ka direktiivi preambuli punkt 61 üksnes nendib, et „[k]ui liikmes-

riigi konkurentsiasutus ei ole mõnelt teiselt leebema kohtlemise taotlejalt sama väidetava

salajase kartelli kohta sellist eelnevat leebema kohtlemise taotlust saanud ning leiab, et

lihtsustatud taotlus vastab artikli 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele, peaks ta sellest teavitama

taotluse esitajat.“

KonkS § 781 lõike 5 punkti 1 kavandatud muudatused: „leebuse kohaldamise taotlus on

esitatud taotleja enda algatusel ning vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 1–2 sätestatud

nõuetele;“, on tingitud ECN+ direktiivi artikli 19 ülevõtmisest riigisisesesse õigusesse. Kehtiva

KonkS § 781 lõike 5 punkti 1 kohaselt on üks leebuse kohaldamise tingimusi see, et leebuse-

taotleja on leebuse kohaldamise taotluse esitanud enda algatusel. Direktiivi artikkel 19 sellist

tingimust ette ei näe, mistõttu seda säilitada pole võimalik. ECN+ direktiivi VI. peatükk on

maksimum- ehk täisharmoneerimist nõudev. Põhjus, miks „lõigetes 1 ja 2“ on asendatud „lõi-

getes 1–2“, seisneb selles, et ECN+ direktiivi ülevõtmisest tingitult on lõigete 1 ja 2 vahele

lisatud lõiked 11 ja 12.

KonkS § 781 lõike 5 punkti 2 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja lõpetab prokura-

tuuriga Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise karistusseadustiku §-s 400

sätestatud kuriteo kartellis tunnustele vastava teo toimepanemises, välja arvatud juhul, kui ta

kaasatakse jälitustoimingusse osalemise jätkamine on Konkurentsiameti hinnangul vajalik kon-

kurentsijärelevalvemenetluse terviklikkuse tagamiseks;“, viivad Eesti õiguse kooskõlla

direktiivi artikli 19 punktiga a, mille kohaselt peab leebusetaotleja oma osalemise (salajases)

kartellis lõpetama hiljemalt kohe pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist, v.a juhul, kui

liikmesriigi konkurentsiasutuse arvates on leebusetaotleja jätkamine rikkumise toimepanemises

põhjendatult vajalik menetluse terviklikkuse tagamiseks. Artikli 19 punktile a vastava pream-

buli punkti 54 kohaselt tekib olukord, kus on vajalik tagada liikmesriigi konkurentsiasutuse

uurimise terviklikkus siis, kui salajase kartelli teised väidetavad osalised ei tohi avastada, et

liikmesriigi konkurentsiasutus sai väidetavast kartellist teadlikuks enne, kui viimane teeb

selliseid uurimistoiminguid nagu etteteatamata kontroll. Viidatud preambuli punkti kohaselt on

direktiivi artikli 19 punkti a eesmärgiks seega tagada, et leebusetaotleja käituks keelatud teo

50

toimepanemise osas peale leebuse kohaldamise taotluse esitamist vastavalt riigisisese konku-

rentsiasutuse juhistele. Selliselt on sõnastatud ka KonkS § 781 lõike 5 punkti 2 kavandatud

muudatused, mille kohaselt lõpetab leebusetaotleja Konkurentsiametiga kooskõlastatult

viivitamata osalemise kartelli toimepanemises. Seejuures on Konkurentsiameti kaalutlus-

otsusest tulenevalt põhjendatud juhtudel (nt olukordades, kus täiendavate tõendite kogumiseks

või läbiotsimise ettevalmistamiseks on Konkurentsiametil vaja täiendavat aega) võimalik, et

leebusetaotleja jätkab kooskõlastatult keelatud teo toimepanemist. Sellisel juhul on Konkurent-

siametil õigus ka ette dikteerida, millises ulatuses kartellis osalemine peab leebusetaotleja poolt

jätkuma. Juhul kui säte sõnastada vastavalt direktiivi sõnastusele, mille kohaselt peaks

leebusetaotleja justkui omaalgatuslikult lõpetama keelatud teo toimepanemise viivitamatult

peale taotluse esitamist, võib tekkida oht, et liiga järsk loobumine kartellis osalemisest võiks

ajendada teisi osalejaid tegema uurimist takistavaid tegusid, eeskätt tõendite kõrvaldamist. Et

seda vältida, on sätte sõnastus asjakohases ulatuses teadlikult jäetud muutmata. St et olles

leebuse kohaldamise taotluse esitanud peab leebusetaotleja jääma oma edasise tegevuse osas

ootama Konkurentsiameti juhiseid. Kui selleks juhiseks on oma keelatud teo toimepanemine

lõpetada, kohustub leebusetaotleja seda tegema viivitamata. Kahtluse korral ei tohiks kartellis

osalemisega jätkata.

Konks § 781 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd olemuslikult on kõnesolev punkt

ja KonkS § 781 lõike 2 punkt 4 samasisulised. Leebuse kohaldamise taotlemisel on oluline, et

leebusetaotleja teeks Konkurentsiametiga viivitamatult ja avameelselt koostööd. Oluline on, et

leebusetaotleja esitaks kõik talle kättesaadava teabe leebuse taotlemise hetkel. Sellele viitab

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavas lauseosas kasutatud sõna „viivitamata“

(inglise keeles promptly). Hilisemat teabe esitamist tuleb seega pidada erandlikuks. Kui mingil

põhjusel peaks esinema olukord, kus leebusetaotleja saab teada või talle saab kättesaadavaks

teave, mille olemasolust ta leebuse taotlemise hetkel ei olnud teadlik, on tal KonkS § 781 lõike

5 punktis 4 sätestatud koostöökohustusest tingitult kohustus see kas Konkurentsiametile

avaldada või kättesaadavaks teha. Vastavale kohustusele viitab ka direktiivi artikli 19 punkt b,

mis läbi sama sätte alapunkti i sissejuhatava lauseosa käsitleb teabe esitamist leebusetaotleja

koostöökohustuse ühe osana.

KonkS § 781 lõike 5 punkti 4 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja teeb viivitamata oma

kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd uurimisasutuste ja prokuratuuriga Konkurentsi-

ametiga kuni karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpuni, sealhulgas on Konkurentsiametile kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib

kartelli asjaolude tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda

temaga seotud füüsilisi isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda endaga

varem seotud olnud füüsilisi isikuid;“, viivad Eesti õiguse kooskõlla direktiivi artikli 19 punkti

b sissejuhatava lauseosaga ning sama artikli punkti b alapunktidega ii ja iii. Samuti teevad

sättesse kavandatud muudatused konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimiseks

vajalikud muudatused. Direktiivi artikli 19 punkti b sissejuhatava lauseosa kohaselt peab

leebuse taotleja riigisisese konkurentsiasutusega tegema tõelist (genuine), täielikku (full),

pidevat (continuous) ja kiiret (expeditious) koostööd seni, kuni keelatud teo toimepanemise

osas on menetlus lõpetatud. Selleks, et kehtivat õigust saaks lugeda nimetatud tingimustega

kooskõlas olevaks, tuleb KonkS § 781 lõike 5 punkti 4 täiendada sõnadega „viivitamata“ ja

„pidevat“. Selleks, et kehtiv õigus oleks kooskõlas direktiivi artikli 19 punkti b alapunktidega

ii ja iii, tuleb lisaks eelpool nimetatule KonkS § 781 lõike 5 punktis 4 sätestatud koostöö

kohustust avada ning märkida, et see mh hõlmab leebusetaotleja kohustust jääda

Konkurentsiametile kättesaadavaks ning võimaldada oma juhtorgani liikmete, juhatajate ja

teiste töötajate küsitlemist ning mõistlike jõupingutuste tegemist selleks, et Konkurentsiametil

51

oleks vajadusel võimalik küsitleda ka leebusetaotleja endisi juhtorgani liikmeid, juhatajaid ning

teisi töötajaid.

KonkS § 781 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 17

lõikest 3. Kõnesolevas sättes seni kehtinud piiranguga sarnase, kuid kitsama piirangu kavandab

eelnõukohane seadus § 7834 lõikesse 3 (vt täiendavalt kavandatud § 7834 lõike 3 selgitust).

KonkS § 781 lõike 5 punkti 6 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja ei ole enne ega pärast

leebuse kohaldamise taotluse esitamist võltsinud, pahauskselt hävitanud ega kõrvale

toimetanud karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo menetluses asjakohaseidt tõendeid

teavet ega avaldanud prokuratuuri loata leebuse kohaldamise taotluse või kriminaalmenetluse

asjaolusid.“ on tingitud direktiivi artikli 19 punkti b alapunktide iv ja v ning sama artikli punkti

c ülevõtmise vajadusest ja konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste

kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. KonkS § 781 lõike 5

punkti 6 peamine eesmärk on kõrvaldada oht, et teised konkurentsi kahjustava eesmärgi või

tagajärjega ettevõtjatevahelistes kokkulepetes, otsustes või kooskõlastatud tegevustes osalejad

võiksid teha menetlust takistavaid tegusid, sh kõrvaldada või varjata teavet. Direktiivi

preambuli punkti 55 kohaselt on sellise tingimuse seadmisel leebusetaotlejale aga ka teine

põhjus. Nimelt kui konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja kaalub taotluse esitamist, esineb oht,

et selle juhtorgani liikmed, juhatajad või muud töötajad võivad hävitada leebusetaotleja

valduses olevaid tõendeid selleks, et varjata oma osalemist rikkumises. Nimetatud preambuli

punkti kohaselt peaksid riigisisesed konkurentsiasutused seetõttu kommenteeritava eelduse

hindamisel võtma arvesse konkreetseid asjaolusid, mis põhjustasid tõendite hävitamist,

võltsimist või teabe varjamist ning sellise tegevuse osatähtsust ja mõju, kui nad kaaluvad, kas

tõendite hävitamine seab kahtluse alla taotleja soovi teha tõelist koostööd.

KonkS § 781 lõike 5 punktiga 7 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „leebusetaotleja ei

ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid enne taotluse esitamist

avaldanud kellelegi teisele kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast taotluse esitamist, kuid

enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses avaldanud kellelegi ilma

Konkurentsiameti loata.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b

alapunkti v ja sama artikli punkti c alapunkti ii.

KonkS § 784 lõikesse 4 kavandatud muudatused: „Kui keelatud teo toime pannud solidaar-

võlgniku suhtes on Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku § 2051 Konkurentsiamet

käesoleva seaduse § 7834 lõike 1 või 2 alusel või teise liikmesriigi konkurentsiasutus või Euroo-

pa Komisjon kohaldanud leebust (edaspidi karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik),

peab karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes oma otsese ja

kaudse ostja ning otsese ja kaudse tarnija ees. Teiste võlausaldajate ees peab karistusest

trahvist vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes juhul, kui võlausaldajad ei saa

nõuet teiste võlgnike vastu rahuldada.“, on tingitud konkurentsi kahjustava eesmärgi või

tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminali-

seerimisest ning konkurentsijärelevalvemenetluse kavandamisest. Sellest tulenevalt hakkab

eelnõukohase seaduse jõustumisel leebust kohaldama Konkurentsiamet ja riigisisest

leebusprogrammi täies ulatuses reguleerima KonkS. Materiaalses ja formaalses tähenduses

karistuste asemel hakatakse eelnõukohase seadusega sisseviidavate KonkS-i täienduste alusel

keelatud teo toimepanemise eest ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele kohaldama haldus-

trahve ehk üksnes materiaalses tähenduses karistusi.

KonkS § 784 lõikesse 5 kavandatud muudatus: „[s]olidaarvõlgnike omavahelises suhtes peab

karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes ulatuses, milles ta

vastutab oma otsese ja kaudse ostja ning otsese ja kaudse tarnija ees. Kui keelatud teo

toimepanemine tekitab lisaks solidaarvõlgnike otsestele ja kaudsetele ostjatele ning otsestele ja

kaudsetele tarnijatele kahju ka teistele turuosalistele, vastutab omavahelises suhtes karistusest

52

trahvist vabastatud solidaarvõlgnik teistele turuosalistele tekitatud kahju eest võlaõigussea-

duse § 69 lõikes 1 sätestatud korras“, on sarnaselt sama paragrahvi lõikesse 4 kavandatud

muudatusega seotud sellega, et materiaalses ja formaalses tähenduses karistuste asemel haka-

takse eelnõukohase seadusega sisseviidavate KonkS-i täienduste alusel keelatud teo toimepane-

mise eest ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele kohaldama haldustrahve ehk üksnes materiaal-

ses tähenduses karistusi.

KonkS § 787 lõige 2 – kavandatud muudatused: „Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude

aegumistähtaeg peatub keelatud teo riikliku või haldusjärelevalve teostaja või keelatud teo

kohtuvälise või -eelse menetleja poolt esimese keelatud teo toimepanemist puudutava

menetlustoimingu tegemisega. Aegumistähtaja peatumine lõpeb aasta pärast peatumise aluseks

olevat menetlust lõpetava ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist, kui kaebust ei ole

esitatud, või peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud otsusega lõppemist või muul viisil

lõpetamist.“, tulenevad ECN+ direktiivi ülevõtmisel tingitud menetluskorra muutmisest.

KonkS § 788 lõige 2 – kavandatud muudatused lõike sissejuhatavas lauseosas: „Kohus võib

keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses koguda järgmisi tõendeid üksnes

juhul, kui keelatud teo riikliku või haldusjärelevalve teostaja, kohtuväline või -eelne menetleja

või keelatud tegu menetlev kohus (edaspidi menetleja) on oma menetluse lõpetanud:“, tulene-

vad ECN+ direktiivi ülevõtmisel tingitud menetluskorra muutmisest.

KonkS § 7812 – Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed – muudetakse eelnõu-

kohase seadusega terves ulatuses, st mh ka sätte pealkirja, milleks kehtivalt on: „Keelatud tegu

tuvastava jõustunud otsuse ja ettekirjutuse tagajärjed“. Säte sõnastatakse järgmiselt: „Keelatud

teo toimepanemise tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud teo toimepanemisest

tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat haldusakti ei ole tähtaegselt

vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu tuvastav

haldusakt kehtima.“ Sättesse kavandatud muudatused on pelgalt tehnilist laadi, kuivõrd säte

kehtival kujul reguleerib sisult sama ehk konkurentsiõiguse avalik-õigusliku rakendamise

käigus tuvastatud keelatud teo toimepanemise tagajärgi, teisisõnu keelatud teo tuvastuse seotust

tsiviilkohtule. Eelnõukohase seadusega loodava konkurentsijärelevalvemenetluse jõustumisel,

ei ole kõnesolevas kehtivas sättes viited järelevalve- ja väärteomenetlusele enam asjakohased.

Seetõttu muudetakse sätet selliselt, et see sobituks uue menetluskorraga. Seejuures, nagu

öeldud, jääb säte ka selle muudetud kujul jätkuvalt Eesti õigusesse üle võtma Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL artikli 9 lõiget 1, mis näeb ette, et liikmesriigi

konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse

rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101 või 102 või liikmesriigi

konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel nende liikmesriikide

kohtutes. See tähendab mh, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud KonkS 2. või 4. peatükiga või

ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine peab olema siduv keelatud teo

toimepanemise tagajärjel tekkinud nõuet (s.o mistahes lepinguline ja lepinguväline

õiguskaitsevahend, nt kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest tulenev

nõue) menetlevale kohtule. Teisisõnu, sätte sõnastuses kasutatud sõna “siduv” viitab sellele, et

hageja ei pea tsiviilkohtus rikkumise toimepanemist tõendama, sest see loetakse juba tuvastatud

asjaoluks.

TsMS üldregulatsiooni kohaselt saaks varem avalik-õigusliku menetluse raames

Konkurentsiameti poolt tuvastatud keelatud teo toimepanemist, selle teo tagajärjel tekkinud

nõude menetluses kasutada vaid tõendina, millel ei oleks ette kindlaks määratud jõudu (TsMS

§ 232 lõige 2).

KonkS 92. peatükiga – KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS – kavandatakse

seadusesse uus valdkonnaspetsiifiline erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse.

53

Peatüki eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi need sätted, mis puudutavad

ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamise menetlust, sh sunniraha ja trahvide määramist.

KonkS § 7813 – Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse

üldised alused – on seaduse peatüki sissejuhatuseks küll ebaharilik säte, sest sellesisulist

üldsätet kasutatakse HÕNTE § 8 lõike 1 kohaselt seaduste sissejuhatuseks, kuid eelnõu

koostajate hinnangul on see kõnesoleval juhul vajalik ka peatüki sissejuhatamiseks. Seda see-

tõttu, et esmakordselt luuakse kehtivasse menetluskorda ühe valdkonna spetsiifiline haldus-

menetlus, mis võimaldab nii rikkumisi lõpetada kui ka rikkumise toimepanemise eest rikkujat

karistada. Vastavasisuline regulatsioon tuleb õiguskorda asetada õigusselgelt ja -kindlalt.

Üldsäte toob selgelt välja, millisesse õigusharusse kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus

asetub ning millised on selle läbiviimisel kohalduvad raamid ja põhimõtted.

KonkS § 7813 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kavandatud KonkS 92. peatükk „sätestab konkurentsi-

järelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja korralduse“ ning seda, et konkurentsijärelevalve-

menetluse näol on tegemist on „haldusmenetlus[ega], millele kohaldatakse haldusmenetluse

seadust [92.] peatükis sätestatud erisustega“. Tsiteeritud sätete kohaselt on konkurentsi-

järelevalvemenetlus kavandatud uue erihaldusmenetlusena, millele üldseadusena kohaldub

haldusmenetluse seadus. Kuivõrd tegemist saab olema erihaldusmenetlusega, mille tulemusel

saab Konkurentsiamet volituse keelatud teo toimepanijale mh kohaldada trahvi, luuakse

konkurentsijärelevalvemenetlusega esmakordselt kehtivasse õigusesse valdkondlikud haldus-

trahvid, mis on oma ülempiirilt ja olemuselt materiaalsed karistused Euroopa Inimõiguse Kohtu

(edaspidi EIK) nn Engeli kriteeriumite järgi.69 Seejuures on oluline märkida, et halduskaristusi

leidub kehtivas õiguses ka pärast nullindate aastate alguses toimunud karistusõiguse reformi.

Nendeks on näiteks distsiplinaarmenetluses määratavad karistused. Samuti on oluline tähele

panna ja mõista, et kõnesoleva eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus ei ole

haldustrahvimenetlus, vaid ühendmenetlus (ka hübriidmenetlus), mis kätkeb endas nii korra-

kaitselist kui ka karistuslikku eesmärki.

KonkS 7813 lõige 3 sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgi, milleks on „tuvastada

keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ette-

võtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada

moonutamata konkurents“. Konkurentsijärelevalvemenetlust viiakse läbi rikkumise ehk kee-

latud teo toimepanemise suhtes (mitte potentsiaalse(te) rikkujate suhtes) eesmärgiga välja

selgitada, kas keelatud tegu on toime pandud või mitte. Keelatud teo tuvastamisel on

Konkurentsiametil õigus kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid (viimaste osas vt kavandatud KonkS § 7813 lõige

4). Konkurentsijärelevalvemeetmeteks, mida võib kohaldada eraldiseisvalt või teatud juhtudel

koos, on järgmised meetmed: kohustus lõpetada keelatud tegu, trahv keelatud teo

toimepanemise eest ja kohustuse võtmise heakskiitmine. Sättesse on kavandatud konku-

rentsijärelevalvemeetme määramise eesmärk. Selleks on moonutamata konkurentsi taastamine

ning säilitamine. Sama eesmärk tuleneb nii Euroopa Kohtu praktikast70 kui ka määrusest nr

1/200371. Moonutamata konkurentsi taastamise eesmärk väljendab konkurentsijärelevalve-

menetluse korrakaitselist mõõdet. Nimelt on Konkurentsiameti tegevuse üks eesmärke lõpetada

käimasolevad ehk vältavad ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud

69 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus (edaspidi EIKo) 08.06.1976, 5100/71 jt – Engel jt vs Madalmaad, p-d 80 jj. 70 Keelatud teo toimepanemise lõpetamise osas vt nt EKo 06.03.1974, liidetud kohtuasjad C-6/73 ja C-7/73 –

Istituto Chemioterapico Italiano ja Commercial Solvents vs. komisjon, EU:C:1974:18, p-d 45–46, mille kohaselt

ei ole keelatu teo toimepanemise lõpetamise eesmärk mitte ainult konkreetse rikkumise kõrvaldamine, vaid ka

selle rikkumise kordumise vältimine. 71 Vt määruse 1/2003 põhjenduspunkti nr 1: „In order to establish a system which ensures that competition in the

common market is not distorted, Articles 81 and 82 of the Treaty must be applied effectively and uniformly in

the Community.“ [rõhutus eelnõu autoritelt]

54

konkurentsireeglite rikkumised. Moonutamata konkurentsi säilitamise eesmärk väljendab

konkurentsijärelevalvementluse preventiivset mõõdet. Preventiivset toimet omavad

konkurentsijärelevalvemenetluses kohaldatavad trahvid. Seejuures tuleb rõhutada, et

moonutamata konkurentsi taastamine asub tähtsusjärjekorras kõrgemal kui moonutamata

konkurentsi säilitamine. Seda põhjusel, et moonutamata konkurentsi taastamine ning selle

kaudu vaba konkurentsi tagamine on oma olemuselt korrakaitseline ülesanne. See kohustus

tuleneb PS §-st 31, millest tuleneb riigivõimu kohustus tagada vaba turg. Korrakaitse on riigi

üks tuumikfunktsioone.

Kuigi ECN+ direktiivi artikli 1 lõike 2 esimese lause kohaselt kohaldub direktiiv otsesõnu

üksnes menetlustele, mis rakendavad eraldisesivalt või muu hulgas ELTL artikleid 101 ja 102,

ei võimaldaks selline direktiivi kohaldamisala määratlus praktikas direktiivi eesmärke täita.

Nagu seletuskirja sissejuhatavas osas kirjeldatud, näeb ECN+ direktiiv ette nõuded, mis peavad

olema kehtestatud menetlustele, milles uuritakse potentsiaalseid ELTL artiklite 101 ja 102

rikkumisi. Eelnevalt on kirjeldatud ka seda, millal kuuluvad ELTL artiklid 101 ja 102 kohal-

damisele lisaks liikmesriigisisesele konkurentsiõigusele – siis, kui nendes sätestatud keeldude

rikkumisel võib olla mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Kuigi nimetatud mõju liik-

mesriikidevahelisele kaubandusele peab Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema „märgatav“72,

ei pruugi selle tuvastamine olla võimalik menetluseelses faasis. Mõju ulatuse hindamiseks tuleb

välja selgitada, milline on asjaomaste ettevõtjate positsioon ja tähtsus asjaomasel kaubaturul.73

Konkurentsiamet saab seda teha üksnes menetluses võetavate menetlustoimingute ja uurimis-

meetmete kaudu. Kui Konkurentsiametil tuleks valik mitme erineva menetlusreeglistiku vahel

langetada pelgalt mõju eeldatavale ulatusele tuginevalt, ei pruugiks konkurentsiõiguse täitmise

tagamine üldse võimalikuks osutuda, rääkimata selle tõhusast tagamisest, kuivõrd ühe menet-

lusreeglistikuga kogutud tõendite ületõstmist teise menetlusreeglistiku alusel toimetatavasse

menetlusse ei saaks põhiõiguste erinevast kaitsetasemest tingitult täielikult tagada. Menetluse

teistkordne läbiviimine selleks, et tõendeid uuesti koguda, oleks ühelt poolt äärmiselt ebapro-

portsionaalne varem juba uurimismeetmetele allutatud isikute, eriti menetlusaluste isikute,

suhtes ja teiselt poolt võrdlemisi tulutu, sest nt läbiotsimise edukuse tagab menetlusaluse isiku

üllatusmoment – kuivõrd ta ei tea, et tema suhtes hakatakse sellist uurimismeedet kohaldama,

ei oska ta end selleks nt tõendite kõrvaldamise läbi ette valmistada. Lisaks tagab konkurentsi-

järelevalvemenetluse kohaldamisala laiendamine ka KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumistele

eesmärki ühtlustada valdkondlike normide rakenduspraktikat ning välistada, et sisult sama teo

tagajärjel (erinevus on üksnes teo mõju ulatuses ja seega teo kvalifitseeringus) ei tekiks

menetlusalusel isikul menetlusõiguslikult erinevad õigused ja kohustused.

KonkS § 7813 lõige 4 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise

heakskiitmine, keelatud teo toimepanemise lõpetamine ja keelatud teo toimepanemise eest

trahvi kohaldamine.“.

Igal meetmel on oma õiguslik alus ja oma kohaldamise eeldused. Kõnesolev säte on

deklaratiivne kataloog kõigist konkurentsijärelevalvemeetmetest.

Konkurentsijärelevalvemeetmeks on:

 keelatud teo toimepanemise lõpetamine, mis võimaldab nii käitumuslikku kui ka

struktuurset muudatust kaasa toova meetme määramist;

 Konkurentsiameti poolt kohustuse võtmise heakskiitmine;

 keelatud teo toimpanemise eest trahvi kohaldamine.

72 EKo 25.11.1971, C-22/71 – Béguelin Import vs. G.L. Import Export, EU:C:1971:113, lk 960, p 16. 73 Guidelines on the effect on trade concept contained in Articles 81 and 82 of the Treaty (2004/C 101/07), p 44.

55

Vastavalt asjaoludele ja meetme eesmärgile võib neid määrata kas üksikult või üheaegselt ehk

koosmõjus.

KonkS § 7813 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet viib läbi konkurentsijärelevalvemenetlust,

sealhulgas määrab konkurentsijärelevalvemeetmed, välja arvatud keelatud teo toimepanemise

eest trahvi kohaldamine. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab loetelu ametikohtadest, mida

täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetlust läbi

viia.“ Säte määratleb konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimise pädevuse. Pädevaks haldus-

organiks HMS § 8 lõike 1 tähenduses on Konkurentsiamet, kes määrab

konkurentsijärelevalvemeetmed, välja arvatud keelatud teo toimepanemise eest trahvi

kohaldamine, mis on halduskohtu pädevuses (vt kommenteeritava paragrahvi lõige 6 ning

käesoleva eelnõuga HKMS-le lisatud sätted). Kommenteeritava lõike teises lauses määratakse

HMS § 8 lõike 2 tähenduses kindlaks sisepädevuse määramise kord. Nimelt kinnitab

Konkurentsiameti peadirektor loetelu nendest ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on

pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetluses tegutseda. Säte on oluline

näitamaks, et konkurentsijärelevalvemenetlust kui mh ka trahvi määramist võimaldavat

menetlust peavad ja saavad läbi viia vaid vastava väljaõppe saanud ametnikud. Ametikohtade

loetelu tuleb kinnitada ametikohtade täpsusega, ametnikke nimeliselt määramata.

KonkS § 7813 lõige 6 täpsustab, et Konkurentsiametil on õigus keelatud teo toimepanemise eest

trahvi kohaldamiseks esitada taotlus halduskohtule. Selle tarvis on eelnõuga HKMS-i

kavandatud täiendavad sätted.

KonkS § 7813 lõige 7 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki

ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada

konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse: 1) käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki; 2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist; 3)

menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenevat avalikku huvi.“ Säte on kavandatud eesmärgiga sisustada ECN+ direktiivi

artikli 4 lõikest 5 tulenevat õigust liikmesriikide konkurentsiasutustele seada konkurentsiõiguse

kohaldamisel prioriteete. Kuigi viidatud ECN+ direktiivi sätte ülevõtmismeede on kavandatud

KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1, on kõnesoleva KonkS § 7813 lõike 6 mõte anda Konkurentsi-

ametile raamid, millest tulenevalt amet oma töös prioriteete saab seada. ECN+ direktiivi artikli

4 lõike 5 alusena võib näha Euroopa Kohtu praktikat, kus kohus on korduvalt leidnud, et

Euroopa Komisjon avalik-õigusliku konkurentsiõiguse kohaldajana ei saa menetleda kõiki

rikkumisi, mis talle teatavaks saavad, vaid peab oma töös tõhususe eesmärgil seadma

prioriteete.74 Millised on prioriteetide seadmise kriteeriumid ja milline on prioriteetide

seadmise menetlus, ECN+ direktiiv ei reguleeri. Teisisõnu, prioriteetide seadmise kriteeriumid

on ECN+ direktiiviga ühtlustamata ning nende sisustamisel on liikmesriikidel otsustusruum.

74 Euroopa Kohus leidis lahendis EKo 04.03.1999, C-119/97 – Ufex jt vs. komisjon, EU:C:1999:116, p-s 88: „The

Commission, entrusted by Article 89(1) of the EC Treaty with the task of ensuring application of the principles

laid down in Articles 85 and 86, is responsible for defining and implementing the orientation of Community

competition policy (Case C-234/89 Delimitis v Henninger Bräu [1991] ECR 1-935, paragraph 44). In order to

perform that task effectively, it is entitled to give differing degrees of priority to the complaints brought before it.”.

Hilisemalt on Euroopa Kohus seda mitmel korral korranud (vt nt EKo 14.12.2000, C-344/98 – Masterfoods ja HB,

EU:C:2000:689, p 46).

Prioriteetide seadmist käsitles ka Euroopa esimese astme kohtu varasem praktika. Vt näiteks esimese astme kohtu

otsus 18.12.1992, T-24/90 – Automec Srl, ECLI:EU:T:1992:97, p-s 77: „Siinkohal tuleb märkida, et avaliku

teenuse ülesande kandja pädevus võtta kõik talle usaldatud ülesande täitmiseks vajalikud korralduslikud meetmed,

sealhulgas prioriteetide määratlemine seadusega sätestatud piirides, kui neid prioriteete ei ole määratlenud

seadusandja, on haldustegevuse lahutamatu osa. See peab kehtima eriti juhul, kui ametivõimule on antud nii

laialdane ja üldine järelevalve- ja kontrollimisülesanne nagu komisjonile konkurentsi valdkonnas. Niisiis on see,

kui komisjon omistab konkurentsi valdkonda puudutavatele juhtumitele tähtsusastme, kooskõlas talle ühenduse

õigusega pandud kohustustega.“

56

Oluline on siinkohal rõhutada, et ECN+ direktiivi artikli 4 lõikest 5 tulenev prioriteetide

seadmise õiguse mõte on see, et konkurentsiasutus peab saama prioriseerida ELTL artiklite 101

ja 102 menetlusi. Direktiivi reguleerimisalasse otsesõnu ei kuulu need olukorrad, kus on kõne

all üksnes siseriiklike konkurentsireeglite täitmise tagamine. Siinse eelnõu koostajad on

soovinud laiendada prioriteetide seadmise õigust ka sellistele olukordadele, kus Konkurentsi-

ametil on menetluses üksnes KonkS 2. ja 4. peatükki puudutavad kaasused. Samuti on oluline

märkida, et prioriteetide seadmise õigus ei tähenda oportuniteedi põhimõtte rakendamist.

Oportuniteedi põhimõte on tuntud süüteomenetlustest ning see hõlmab endas õigust teatud

rikkumisi kindlate eelduste olemasolul mitte menetleda (nt avaliku menetlushuvi puudumine ja

isiku süü ei ole suur). Oportuniteedi põhimõte on mõeldud kohalduma minevikus toimepandud

rikkumistele. Prioriteetide seadmise fookus on teine. Prioriteedid ei ole mõeldud kohalduma

üksnes minevikus toimunud rikkumiste menetlemisel, vaid ka käimasolevate (st vältavate)

rikkumiste menetlemisel. Vältavate rikkumiste menetlemine on korrakaitselise olemusega.

Seetõttu on prioriteetide seadmise jaoks hoopis oluline küsimus, milline menetlus on teatud

ajahetkel teise(te) käimasolevate menetlus(te) suhtes olulisem. Prioriteedid ei ole alus ütlemaks,

et teatud liiki, laadi või ulatust omavaid konkurentsirikkumisi üldse ja jäädavalt ei menetleta.75

See oleks vastuolus riigi tuumikfunktsiooniga tagada korrakaitse, täpsemalt tagada vaba turg

(vt PS § 31).

Tartu Ülikooli haldustrahve puudutavas analüüsis on ühendmenetluste (milleks on ka eelnõu-

kohane konkurentsijärelevalvemenetlus) kohta leitud vastupidist. Analüüsi kohaselt on ühend-

menetluse mudel ühitatav (süüteomenetlusliku) oportuniteediga.76 Nimetatud seisukohta ei ole

Tartu Ülikooli eksperdid samas pikemalt põhjendanud ega analüüsinud. On kaheldav, kas

selline oportuniteedilahendus oleks menetluse puhul, mis on korraga nii korrakaitseline kui ka

karistav, üldse põhiseaduspärane. Seda põhjusel, et korrakaitse teenib põhiõiguste tagamise

eesmärki ning põhiõiguste tagamine on riigi kohustus. Seadusega ei saa vabaneda riigile

põhiseadusega pandud kohustustest. Oportuniteedi põhimõtte funktsioon on võimaldada riigil

otsustada, milliseid minevikus toimepandud (ja lõpetatud) tegusid on riigi ressursse ja koormust

arvestades mõistlik menetleda ja milliseid mitte. Oportuniteet tähendab sisuliselt seda, et riik

võib teatud tingimustel loobuda väheoluliste või avalikust huvist välja jäävate rikkumiste karis-

tamisest. Oportuniteedi sisseviimine korrakaitselisse menetlusse tähendaks sisuliselt seda, et

riik otsustab, milliseid põhiseadusest tulenevaid kohustusi täidab ja milliseid mitte. Täiendavalt

tuleb märkida, et korrakaitselist oportuniteeti ei tunne ka kehtiv korrakaitseõigus. Korra-

kaitseseadus näeb kaitstava hüvena ette avaliku korra, mis hõlmab endas õigusnormide

järgimist ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstust. Korrakaitseorganile ei ole

KorS alusel antud oportuniteedi kohaldamise õigust, et otsustada selle üle, milliste ohtude ja

rikkumiste puhul ta avalikku korda kaitseb. Korrakaitseorganil puudub õigus öelda, et teatud

valdkonnad või rikkumised on tervikuna ebaolulised ning seetõttu ta seal ohutõrjet või

korrarikkumiste kõrvaldamist ei teostata. Küll aga on korrakaitseorganitele antud kaalutlus-

õigusest tulenevalt volitus prioriseerida ühtesid korrakaitseolukordi teistele (nt reageerida kiire-

mini ja suuremate jõududega inimeste elu ja tervist ohustavatele olukordadele ning teises

järjekorras näiteks öörahurikkumisele).

Ka konkurentsijärelevalvemenetlus on plaanitud ühtse menetlusena, mis hõlmab endas nii

korrakaitselisi kui ka karistuslikke eesmärke. Just korrakaitselise komponendi tõttu ei saa

konkurentsijärelevalvemenetluses anda Konkurentsiametile õigust (ehk oportuniteeti) lõplikult

75 Vt näiteid: O. Brook, K. J. Cseres. Priority setting in EU and national competition law enforcement. Policy

Report. 2021, lk 25. Vt ka Hollandi kohtupraktikat: College van Beroep voor het bedrijfsleven, 20.08.2010, AWB

07/732, ECLI:NL:CBB:2010:BN4700, p 7.2.5.1. Kättesaadav:

https://uitspraken.rechtspraak.nl/inziendocument?id=ECLI:NL:CBB:2010:BN4700. 76 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses.

Aruanne. Tartu 2020, lk 74.

57

keelduda teatud konkurentsirikkumiste menetlemisest. Prioriteetide seadmise õigus võimaldab

Konkurentsiametil küll teatud ajahetkel tegeleda tema KonkS § 7813 lõikest 6 lähtuval

hinnangul kõige olulisemate kaasustega, kuid kui Konkurentsiameti ressurss vabaneb ning

muid esmatähtsaid menetlusi ei ole, peaks amet prioriteetide alusel kõrvalejäetud asju – eel-

kõige selliseid, kus esialgse hinnangu põhjal esineb vältav konkurentsirikkumine – edasi

menetlema.

Kõnealune prioriteetide seadmise säte omab konkurentsijärelevalvemenetluses tähendust

eelkõige menetluste algatamisel ja lõpetamisel. Konkurentsiamet on vaba võtma vastu halduse-

siseseid eeskirju, et prioriteetide seadmise kriteeriume asutusesiseselt täpsustada. Oluline on

aga see, et haldusesiseste prioriteetide seadmisel peab arvesse võtma kõiki kolme sättes toodud

kriteeriumit kumulatiivselt. Neid ei tasu aga segamini ajada eeldustega – tegemist ei ole kumu-

latiivsete eeldustega, vaid kumulatiivselt ehk koosmõjus kohalduvate hindamiskriteeriumitega.

See tähendab näiteks, et Konkurentsiamet ei saa seada rangeks prioriteediks tegeleda üksnes

mingis kindlas valdkonnas toimuvate rikkumistega (nt ehitussektor). Samuti ei saa Konku-

rentsiameti kõnesolevast sättest tulenevalt rangelt prioriseerida kaasuseid, kus tuleb kõne alla

üksnes minevikus toimepandud keelatud teo karistamine. Prioriteetide seadmisel peab arvesse

võtma seda, et Konkurentsiameti kohustus on tagada vaba konkurents ning seega tuleb tegeleda

ka käimasolevate ehk vältavate konkurentsirikkumiste kõrvaldamisega.

KonkS § 7814 – Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ning selle algatamata jätmise ja

lõpetamise alused – kehtestab konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise, algatamata jätmise

ja lõpetamise alused. Kõnesolev säte sisaldab asjakohases ulatuses erisätteid HMS § 35 ja HMS

§ 43 lõike 1 suhtes.

KonkS § 7814 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetlus algab: 1) Konkurentsiameti

esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepane-

misele, või 2) käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud keelatud teo toimepanemise lõpetamise

taotluse lubatavaks tunnistamisega.“

KonkS § 7814 lõike 1 punkti 1 kohaselt algab konkurentsijärelevalvemenetlus Konkurentsi-

ameti esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toime-

panemisele.

Võrreldes avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud eelnõuga, on Konku-

rentsiameti initsiatiivil menetluse algatamist praeguses versioonis muudetud. Kui nimetatud

varasema versiooni kohaselt oleks konkurentsijärelevalvemenetlus alanud esimese uurimis-

meetme kohaldamisega, siis praeguses versioonis algab menetlus esimese menetlustoimingu

sooritamisega. Seda põhjusel, et uurimismeetme kohaldamine, eelkõige läbiotsimine, nõuab

üksjagu eel- ja ettevalmistustööd. Selleks, et uurimismeetme ettevalmistustöö toimuks samuti

konkurentsijärelevalvemenetluse raames, peab menetlus algama Konkurentsiameti esimese

menetlustoiminguga.

Teave keelatud teo toimepanemise kohta võib Konkurentsiametini jõuda erinevaid kanaleid

pidi. Näiteks on mõeldav, et keelatud teo toimepanemisele pööratakse tähelepanu teiste turu-

osaliste poolt (nt märgukirja teel) või ilmneb Konkurentsiametile vastavasisuline teave aja-

kirjanduse vahendusel. Samuti võib teave võimalikust rikkumisest jõuda ametini infovahetuse

kaudu (nt KonkS § 7839 lõike 3 alusel prokuratuurilt, uurimisasutuselt või väärteo kohtuväliselt

menetlejalt või nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel piiriülese teabevahetuse kaudu).

Kõnesolevasse punkti kavandatud lävend „kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepane-

misele“ ei tähenda seda, et Konkurentsiametil peaksid enne menetluse algatamist olema tõendid

konkreetse rikkumise kohta – selline lähtekoht oleks kokkusobimatu menetluse eesmärgiga.

Kavandatud KonkS § 7813 lõikest 3 lähtuvalt toimetatakse konkurentsijärelevalvemenetlust

58

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, et vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete

kohaldamisega konkurentsi taastada ja säilitada.

Tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 4 lõikest 5 võib Konkurentsiamet menetluse omal initsiatiivil

algatamise üle otsustamisel võtta arvesse seda, kas keelatud teo menetlemine on KonkS 2. ja 4.

peatüki või ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel prioriteetne (vt kavandatud KonkS §

7813 lõige 6 ja § 7814 lõige 2 punkt 1). ECN+ direktiivi põhjenduspunkti 23 kohaselt peaks

konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel olema võimalik seada EL-i

toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks vajalikud menetlused tähtsuse

järjekorda, et kasutada tulemuslikult oma vahendeid ning keskenduda siseturul konkurentsi

moonutava konkurentsivastase käitumise ärahoidmisele ja lõpetamisele. Prioriteetide seadmist

on vaja eelkõige selleks, et Konkurentsiamet saaks tema käsutuses olevaid ressursse

tulemuslikult kasutada. Prioriteetide alusel saab Konkurentsiamet suunata oma inim- ja

finantsressursse just selliste keelatud teo tunnustega tegude toimepanemise uurimisele, mille

puhul näib kõige tõenäolisem, et rikkumine on toime pandud (sh toimub vältav rikkumine), või

mille toimepanemine võis kaasa tuua suurimaid tagajärgi konkurentsi toimimisele või

raskemaid tagajärgi tarbijate heaolule Eesti riigisisesel turul või laiemalt EL-i siseturul.

Prioriteetide seadmise õigus on kavandatud KonkS § 7813 lõikesse 6. Oluline on aga märkida,

et direktiiv nõuab liikmesriikidelt nende konkurentsiasutustele otsesõnu ELTL artiklite 101 ja

102 täitmise tagamise prioriseerimise võimalust. Siinne eelnõu plaanib prioriteetide seadmise

õigust laiendada ka üksnes riigisisestele kaasustele.

KonkS § 7814 lõike 1 punkt 2 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetlus algab KonkS §-s

7815 kavandatud taotluse (s.o taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks) lubatavaks

tunnistamisega. Keelatud teo toimepanemise lõpetamisele suunatud taotlusele kavandatakse eri

nõuded KonkS §-s 7815. Taotluse lubatavaks tunnistamise alused on kavandatud KonkS §-s

7816.

ECN+ direktiiv ei loo liikmesriikidele ei keeldu ega kohustust näha ette konkurentsijärele-

valvemenetluses ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo lõpetamise taotlemise

õigust. Samuti ei reguleeri direktiiv ka nende menetlemise korda. Küll aga märgib ECN+

direktiivi põhjenduspunkt 23, et „konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel

peaks olema võimalik seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks

vajalikud menetlused tähtsuse järjekorda, et kasutada tulemuslikult oma vahendeid ning

keskenduda siseturul konkurentsi moonutava konkurentsivastase käitumise ärahoidmisele ja

lõpetamisele. Sel eesmärgil peaks neil olema õigus kaebusi tagasi lükata põhjendusel, et need

ei ole esmatähtsad, välja arvatud nende avaliku sektori asutuste esitatud kaebuste puhul, kes

jagavad asjakohastel juhtudel konkurentsiküsimustes pädevate riiklike haldusasutustega ELi

toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning liikmesriigi konkurentsiõiguse täitmise tagamise

pädevust. See ei tohiks mõjutada konkurentsiküsimustes pädevate riiklike haldusasutuste õigust

lükata kaebusi tagasi muudel põhjustel, nagu pädevuse puudumine, või otsustada, et neil ei ole

põhjust meetmeid võtta. Ametlikult esitatud kaebuste puhul peab tagasilükkamise suhtes olema

võimalik kohaldada liikmesriigi õiguse kohaseid tõhusaid õiguskaitsevahendeid.“ ECN+

direktiivi artikli 4 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel

on õigus seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks käesoleva direktiivi

artikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel prioriteete. Kuivõrd konkurentsiküsimustes

pädevad riiklikud haldusasutused on kohustatud neile esitatud ametlikud kaebused läbi

vaatama, on neil ka õigus sellised kaebused tagasi lükata, kui nad ei pea kaebust konkurentsi-

normide täitmise tagamise seisukohalt prioriteetseks. See ei piira konkurentsiküsimustes

pädeva riikliku haldusasutuse õigust lükata kaebusi tagasi liikmesriigi õiguses ette nähtud

muudel alustel.“ Seega tuleneb ECN+ direktiivist, et ELTL artiklite 101 ja 102 tagamisel ei ole

59

EL-i õigusega kooskõlas range legaliteedi põhimõte,77 ehk teisisõnu põhimõte, mille kohaselt

on vastav asutus kohustatud sisuliselt hindama iga kaebust, mis neile laekub. Rõhutada tuleb,

et direktiivis sätestatud range legaliteedipõhimõtte keeld laieneb üksnes ELTL artiklite 101 ja

102 täitmise tagamisele. See tähendab praktikas, et kui konkurentsiasutusel ei ole menetluses

ühtegi piiriülese mõjuga ELTL artiklit 101 või 102 puudutavat kaasust, siis ei käsi direktiiv

puhtalt siseriiklike kaasuste puhul prioriteetide seadmist ette näha. Küll aga peab liikmesriik

ette nägema võimaluse, et mitteprioriteetsed siseriiklikud menetlused lõpetatakse, kui

konkurentsiasutusele ilmneb kahtlus ELTL artikli 101 või 102 rikkumisest.

Taotlustest ja kaebustest rääkides tuleb eristada taotlust haldusmenetluse seaduse tähenduses ja

süüteoteadet ning -kaebust süüteomenetluses. Taotlus HMS § 14 lõike 1 tähenduses on haldus-

menetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile esitatav avaldus. Kui

taotlusega soovitakse haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusorgani poolt, algatab

selline taotlus – kui eriseadus ei näe ette teisiti – HMS § 35 lõike 1 punkti 1 alusel haldus-

menetluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Taotletav haldusakt ei pruugi olla

luba, toetuse määramine vms, vaid isik võib taotleda ka teda soodustavat, kuid kolmandat isikut

koormavat haldusakti (nn topeltmõjuga haldusakt78). Sellised taotlused tulevad kõne alla

eelkõige korrakaitseõiguses.

Korrakaitseseaduse alusel toimuvatele haldusmenetlustele kohaldatakse haldusmenetluse sea-

duse sätteid, arvestades korrakaitseseaduse erisusi (vt ka KorS § 1 lõige 2). Erinormi puudu-

misel kohaldub KorS-s sätestatud üld- või erimeetme sooritamisele suunatud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse regulatsioon. Oluline on märkida, et korrakaitseseadus ei näe

haldusaktide andmise või toimingute tegemise haldusmenetluse alguse osas ette eriregulat-

siooni.79 Seega rakendub üldseadusena HMS § 35. Täpsustuseks tuleb märkida, et KorS § 4

lõige 2 ei ole riikliku järelevalvemenetluse algust puudutav norm, vaid täpsustab avaliku korra

mõiste sisu, olles oluline selle hindamisel, kas isikul on õigus nõuda haldusorganilt (kaalutlus-

vigadeta otsust) konkreetse meetme (nt KorS § 28 lõike 1 ettekirjutuse) tegemist või mitte.

Korrakaitseseaduse alusel ohu tõrjumise või korrarikkumise lõpetamise haldusakti andmisele

suunatud haldusmenetlus võib seega kehtiva õiguse alusel alata kolmanda isiku taotlusega teha

teisele isikule ettekirjutus (nt taotlus kohustada naabrit lammutama krundi piirile ehitatud ohtlik

ehitis).

Menetluse algusest tuleb hoida eraldi küsimust sellest, kas ja mida saab isik nõuda. Esiteks peab

taotletava meetme üheks eesmärgiks olema üksikisiku subjektiivse õiguse kaitse. Üksikisikul

on subjektiivne õigus näiteks juhul, kui asjakohane õigusnorm kaitseb lisaks avalikele huvidele

ka üksikisiku huvisid ning konkreetne üksikisik kuulub kaitstavate isikute ringi.80 KorS § 28

lõige 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna

avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus. Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu

77 O. Brook, K. J. Cseres. Priority setting in EU and national competition law enforcement. Policy Report. 2021,

lk 15. 78 A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 27: „Samas

võib taoliste koormavate otsuste tegemisest olla huvitatud mitte haldusorgan ise, ammugi mitte otsuse adressaat,

vaid mõni kolmas isik. Nõnda võib naaber paluda teha ebaseadusliku ehitise lammutamise ettekirjutuse,

korrarikkumisest häiritud linnakodanik võib pöörduda politsei poole.“ 79 Eriregulatsiooni võib kohata sätetes, mis ütlevad selgelt, et mingi haldusakt antakse või toiming tehakse pädeva

haldusorgani algatusel. Sellisel juhul on taotlejal õigus kaalutlusvigadeta otsusele menetluse algatamisel. 80 Kui taotletud on korrakaitsemeetme kohaldamist kolmanda isiku suhtes, siis tuleb mh lähtuda KorS §-st 4. See

ütleb, et avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute

subjektiivsete õiguste kaitstus. Lõige 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning

õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada

ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui

ohu tõrjumine on avalikes huvides.

60

põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5

lõige 2). Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse

õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lõige 1). KorS § 4 täpsustab, et avalik

kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja

isikute subjektiivsete õiguste kaitstus ning et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjek-

tiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku

õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse

realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes

huvides. Eelnevast tulenevalt võib isik teatud eelduste täitmisel (subjektiivne õigus ning KorS

§ 4 lõike 2 eeldustel) taotleda teda puudutava ohu tõrjumist või korrarikkumise lõpetamist KorS

§ 28 lõikes 1 sätestatud meetmega. Teiseks peab arvestama, et kui õiguslik alus haldusakti

andmiseks (nagu KorS § 28 lõige 1) annab haldusorganile kaalutlusõiguse, saab puudutatud

isik haldusorganilt nõuda üldjuhul üksnes kaalutlusvigadeta otsust. Teatud olukordades võib

korrakaitseorgani kaalutlusruum olla redutseeritud nullini (olukord, kus taotleja poolt nõutud

tegu on ainuke õiguspärane tegutsemisvõimalus).

Kehtiva õiguse järgi on konkurentsiõiguses pädev korrakaitseorgan Konkurentsiamet, mis

teostab mh järelevalvet KonkS 2. ja 4. peatüki ja ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise üle. KonkS-

s sätestatud keelunormid (nt KonkS § 4 ja § 16) ei ole mõeldud kaitsma üksnes avalikke huve,

vaid ka üksikisikute, sh teiste turuosaliste huve. Keelunormide kehtestamise ja nende tagami-

sega täidab riik PS § 31 lõike 1 lausest 1 tulenevat kohustust kaitsta vaba konkurentsi ja

ettevõtlust. Põhiõiguste kandjatel (s.t turuosalistel) on PS § 31 lõikest 1 tulenev õigus põhi-

õiguste adressaadi kaitsvale tegevusele vaba turu tagamisel.81 Riigikohtu üldkogu on rõhu-

tanud, et „PS § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega, seadusega võib sätestada selle õiguse

kasutamise tingimused ja korra (esimene ja teine lause). Põhiseadusega tagatud ette-

võtlusvabadusel on mitu tahku. Ühest küljest tagatakse sellega igaühe õigus tegeleda

ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või

müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu

toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takis-

tamisel või äritegevuse kahjustamisel. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega

ei kaitsta aga mitte üksnes teiste ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid ka tarbijat. Konkurentsi-

vabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga.“82

Konkurentsiseaduses sisalduvad keelunormid (nt KonkS § 4) on just sellel põhjusel kaitse-

normid, et need väljendavad PS § 31 lõikest 1 tuleneva riigi kaitsekohustust. Konkurentsiõiguse

vastavatest keelunormidest tuleneb turuosalistele subjektiivne õigus nõuda keeldudest kinni-

pidamist, kui turuosaline on konkurentsi rikkuvast tegevusest olulisest puudutatud (sh talle võib

kaasneda oluline kahju). Seda on kinnitanud ka Riigikohus, märkides järgmist: „Kolleegiumi

hinnangul ei saa Konkurentsiameti järelevalvet pidada üksnes avalikes huvides läbiviidavaks,

vaid selle ülesanne on kaitsta ka turuosaliste õigusi konkurentsiseadusega keelatud tegevuse

81 O. Kask, S. A. Ehrlich, A. Henberg – Ü. Madise jt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020, § 31

komm 6: „Ettevõtlusvabadus hõlmab ka isiku õigust nõuda riigilt selliste abinõude kasutamist, mis kaitsevad

ettevõtjat teiste isikute eest. Nii saab isik nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest kaitset, kui selline käitumine

tooks kaasa isiku ettevõtlusvabaduse ülemäärase kahjustamise (monopoolses seisundis ettevõtja seisundi

kuritarvitamine, dumping jm).“ 82 RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13 p 105.

61

eest. […] Niisuguses olukorras on kaebajal õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtu-

likule kontrollile.“83 Seda seisukohta on kinnitatud ka hilisemas kohtupraktikas.84 Konkurentsi-

õiguse siseriiklike keelunorme on ka teistes liikmesriikides tõlgendatud kui norme, mis kaitse-

vad lisaks avalikele huvidele ka normi kaitsealasse jäävate isikute õigusi.85

ELTL artiklite 101 ja 102 osas on turuosaliste kaitset rõhutanud ka Euroopa Kohus. Kohus on

rõhutanud, et EÜ asutamislepingu artikli 85 lõikel 1 ja artiklil 86 (nüüd ELTL artiklid 101 ja

102) on vahetu õigusmõju üksikisikute vahelistele suhetele ja nendest sätetest tulenevad

isikutele õigused, mida siseriiklikud õiguskorrad peavad kaitsma.86 Mis puutub Euroopa

Komisjoni poole kaebusega pöördumist, milles juhitakse tähelepanu ELTL artiklite 101 või 102

rikkumisele, on Euroopa Kohus rõhutanud Euroopa Komisjoni kohustust kaebust menetleda

ning mõistliku aja jooksul otsustada, kas kaebuse alusel algatada menetlus või keelduda kaebu-

ses toodud rikkumise menetlemisest (mida saab omakorda vaidlustada).87

Eelnõuga kavandatav konkurentsijärelevalvemenetlus seob ühte menetlusse88 nii korrakaitse

kui ka karistamise eesmärgid. Sellega asendatakse menetluste paljususe mudel. Ühendmenet-

luse loomisega ei saa aga kõrvale jätta põhiõiguste kaitset Konkurentsiameti poolt. Rõhutada

tuleb, et konkurentsijärelevalvemenetluse fookus ei ole üksnes karistamine. Tegemist ei ole

haldustrahvimenetlusega. Konkurentsiametile antav volitus kohustada ettevõtja või ettevõtjate

ühendus lõpetama konkurentsi keelunormi rikkuv tegevus ei kaitse üksnes avalikke huve, vaid

ka teiste turuosaliste huvi vabale konkurentsile. Turuosalisel peab – teatud eelduste täitmisel –

olema võimalus pöörduda Konkurentsiameti poole, et taotleda käimasoleva konkurentsiõiguse

rikkumise lõpetamist.

Ühendmenetluses võib sellise taotluse menetlemise üles ehitada kahel eri viisil. Esiteks võib

lähtuda HMS-s sätestatud üldisest mudelist, mille kohaselt võib haldusmenetlus haldusakti

andmiseks või toimingu tegemiseks alata taotlusega. Teiseks võib menetluse üles ehitada nii,

et menetlus algab üksnes pädeva haldusorgani initsiatiivil ning taotleja saab – subjektiivse

83 RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13, p 17. 84 Vt Konkurentsiameti kui tururegulaatori rolli osas: RKHKo 22.10.2014, 3-3-1-42-14, p 15: „Kolleegium on

varem leidnud, et Konkurentsiameti järelevalve ülesanne on kaitsta ka turuosalisi (vt 23. oktoobri 2013. a määrust

asjas nr 3-3-1-29-13, p 17). Selleski asjas ei saa kolleegiumi hinnangul Konkurentsiameti järelevalvet pidada

üksnes avalikes huvides läbiviidavaks. Selle järelevalve eesmärk on kaitsta ka vee-ettevõtja kliendi kui tarbija

õigusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega vastuolus oleva tegevuse eest.“ 85 Näitena saab tuua Saksamaa: vt C. Grave, J. Nyberg. – U. Loewenheim, K. M. Meessen, A. Riesenkampff, C.

Kersting, H. J. Meyer-Lindemann. Kartellrecht. 4. vlj. München 2020, äärenr 25: „Jedoch ist § 1 GWB nicht nur

auf den Schutz der Institution Wettbewerb gerichtet, sondern bezweckt auch einen damit parallel laufenden

Individualschutz. Private können daher aus vielen kartellrechtlichen Vorschriften und gerade aus §§ 1–3 GWB

einklagbare Rechte ableiten.“ 86 Vt üksikisikutevahelise suhte kohta: EKo 30.01.1974, 127/73 – BRT ja SABAM, EKL 1974, lk 51, p 16: „As the

prohibitions of articles 85 (1) and 86 tend by their very nature to produce direct effects in relations between

individuals, these articles create direct rights in respect of the individuals concerned which the national courts

must safeguard.“; EKo 18.03.1997, C‑282/95 P – Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, p 39. 87 EKo 18.03.1997, C‑282/95 P – Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, p-d 36 j: „Furthermore,

contrary to the argument put forward by the appellant, that does not authorize the Commission to persist in its

failure to act. Once that stage of the procedure has been completed the Commission is bound either to initiate a

procedure against the subject of the complaint - a procedure in which the complainant is entitled to participate in

accordance with the second paragraph of Article 19 of Regulation No 17 and Article 5 of Regulation No 99/63 -

or to adopt a definitive decision rejecting the complaint, which may be the subject-matter of an action for

annulment before the Community courts. In the context of such an action the complainant may rely on any legal

defects in the provisional measures preceding the definitive decision (IBM, cited above, paragraph 12). [37] It

must also be noted that the Commission's definitive decision must, in accordance with the principles of good

administration, be adopted within a reasonable time after it has received the complainant's observations.“ 88 Vrd A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses.

Aruanne. Tartu 2020, lk 74. Selles kasutatakse analoogse menetluse jaoks terminit „ühendmenetlus“.

62

õiguse olemasolul – nõuda kaalutlusvigadeta otsust haldusmenetluse algatamiseks.89 Mõlemal

mudelil on eelised ja puudused. Teisena nimetatud mudeli eelis on see, et haldusorganil on

endal kontroll selle üle, kas ja millal menetlus algab. Kui menetluse algatamiseks ja selle

tulemusel haldusakti andmiseks on esitatud taotlus, peab haldusorgan menetluse algatamata

jätmist põhjendama. Menetluse algatamata jätmisel peab haldusorgan võtma mh seisukoha selle

kohta, kas isikul on subjektiivne õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsust menetluse algatamisel.

Seevastu esimesena nimetatud mudeli – haldusmenetlus, mis võib automaatselt alata taotlusega

– eelis on see, et haldusorgan ei pea tegema eraldi otsust algatamise või algatamata jätmise

kohta. Kui isikul puudub subjektiivne õigus nõuda kaalutlusvigadega otsust haldusakti and-

miseks, jäetakse taotlus lihtsalt rahuldamata.

Eelnõus on taotluse roll konkurentsijärelevalvemenetluses lahendatud modifitseeritud viisil.

Konkurentsijärelevalvemenetlust saab alustada taotlus, mis täidab KonkS § 7815 nõudeid ja

mille Konkurentsiamet on tunnistanud lubatavaks. Regulatsiooni eesmärk on luua piisavalt

tõhus õiguslik filter, mis välistaks menetlusest alusetud, sh ilmselgelt põhjendamatud taotlused,

kuid mis võimaldaks menetluses osaleda neil isikutel, kelle puhul on konkurentsijärelevalve-

menetluses osalemine olulistel kaalutlustel põhjendatud.

Asjaolu, et konkurentsijärelevalvemenetlus võib alata taotluse lubatavaks tunnistamisega, võib

esialgu tunduda uudne. Seda eelkõige põhjusel, et konkurentsijärelevalvemenetluse näol on

tegemist menetlusega, milles võidakse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada karis-

tuslikke meetmeid. Samas ei ole tegemist millegi täiesti ebaharilikuga. Võrdluseks võib tuua

kriminaalmenetluse, kus kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohus-

tatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad vastavad erandlikud alused (vt KrMS § 6).

Kuriteo asjaolud võivad uurimisasutuse või prokuratuurini jõuda ka kuriteokaebusega (KrMS

§ 195 lg 2). Sisuliselt võib kriminaalmenetluse algatada üksikisiku kaebus teise isiku tegevuse

peale, sest uurimisasutus ja prokuratuur on lähtealustes kohustatud menetlust läbi viima. Võttes

veel arvesse, et kriminaalmenetluse ese on reeglina minevikus toimunud teole karistusõigusliku

hinnangu andmine, siis seda enam on õigustatud konkurentsijärelevalvemenetluse algus isiku

taotluse lubatavaks tunnistamisega, sest selle taotluse sisu on lõpetada vältav konkurentsiõiguse

rikkumine.

Kolmanda isiku (nt konkureeriva turuosalise) taotluse rolli üle on arutletud ka teistes liikmes-

riikides. Näiteks Saksamaal leitakse, et üldjuhul ei ole kolmandatel isikutel õigust nõuda päde-

valt konkurentsiametilt ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes haldusmenetluse algatamist ja

selle tulemusel ettekirjutuse tegemist. Siiski leitakse, et erandjuhtudel on ettekirjutuse tegemise

taotluse õigus kolmandal isikul olemas, seda eelkõige juhul, kui isik ei saa oma õigusi ise kaitsta

kohases menetluses ja kui teda ohustab keelatud teo tulemusel raske kahju, mida ei saa muude

talle kättesaadavate abinõudega kõrvaldada.90

Siinse eelnõuga soovitakse taotlustele ette näha sisuliselt sama kitsad tingimused nagu neile on

seatud ka Saksamaa õiguses. Õigusselguse huvides ei jäeta neid kriteeriume õiguskirjanduse ja

-praktika määrata, vaid kehtestatakse seaduses endas. Konkurentsijärelevalvemenetluse saab

algatada üksnes keelatud teo lõpetamise taotlus, mille Konkurentsiamet on tunnistanud lubata-

vaks. See tähendab, et konkurentsijärelevalvemenetlus ei alga automaatselt taotluse esitami-

89 RKHKo 13.10.2010, 3-3-1-44-10, p 15: „Kolleegium on seisukohal, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja

volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ 90 V. Emmerich. – U. Immenga, E.-J. Mestmäcker. Wettbewerbsrecht. 2. köide. 6. vlj. München 2020, GWB § 32

äärenr 15.

63

sega, vaid alles Konkurentsiameti tahteaktiga – taotluse lubatavaks tunnistamisega. Konku-

rentsiametile on antud ulatuslikud volitused jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused läbi

vaatamata, mh on Konkurentsiametile antud õigus jätta läbi vaatamata taotlus, milles väidetud

rikkumise vastu saab isik end kaitsta tsiviilõiguse alusel. Ühtlasi on taotlusele seatud

kõrgendatud vormi- ja sisunõuded, sh põhistamisnõuded. Eelnõuga kavandatud taotluse

regulatsioon säästab seega ühest küljest Konkurentsiameti ressursse, kuid võimaldab teisest

küljest oluliselt puudutatud turuosalistel saada efektiivset kaitset nende õiguste rikkumisele.

Nagu ülal mainitud, algab konkurentsijärelevalvemenetlus Konkurentsiameti poolt taotluse

lubatavaks tunnistamise ajahetkel. See tähendab, et taotluse lubatavuse hindamine toimub

väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Selles eelfaasis kohalduvad Konkurentsiameti

menetlusele üldjuhul üksnes HMS sätted. Silmas tuleb pidada, et Konkurentsiametil ei ole

taotluse lubatavuse hindamise faasis õigus kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse uuri-

mismeetmeid. Taotluse lubatavuse hindamise faas on toodud konkurentsijärelevalvemenet-

lusest välja põhjusel, et Konkurentsiamet peab saama mõjutada konkurentsijärelevalve-

menetluse algushetke. Menetluse algus ei tohiks sõltuda taotluse saabumise hetkest. Samuti ei

oleks konkurentsijärelevalvemenetluse mh karistusliku olemusega kooskõlas see, kui menetlus

loetakse tagantjärele alanuks taotluse esitamise hetkest.

Kui Konkurentsiamet on taotluse tunnistanud lubatavaks ning alates sellest hetkest on alanud

konkurentsijärelevalvemenetlus, on Konkurentsiametil õigus menetlus KonkS § 7814 lõikes 2

sätestatud alustel lõpetada (praktikas saab seda teha ka ühes otsuses, oluline on aga arvestada

kavandatud KonkS § 7814 lõikega 4). Üheks olulisemaks konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamise aluseks on õigus lõpetada menetlus prioriteetidele tuginedes (vt KonkS § 7814 lõike

2 punkt 1). Seejuures peab aga silmas pidama, et taotlusele KonkS § 7815 kohalduvad erisätete

puudumisel HMS sätted. Kui taotlus on tunnistatud lubatavaks ning Konkurentsiamet soovib

menetluse näiteks prioriteetidele tuginedes lõpetada (KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1), siis on

sisuliselt tegemist keelatud tegu lõpetama kohustava haldusakti nõudva taotluse rahuldamata

jätmisega. Selline menetluse lõpetamine tuleb vormistada haldusaktiga. See tuleneb eelnõuga

kavandatavast KonkS § 7814 lõikest 4.

KonkS § 7814 lõige 2 sätestab alused, millele tuginedes ei algata Konkurentsiamet konkurentsi-

järelevalvemenetlust või millele tuginedes lõpetatakse menetlus konkurentsijärelevalvemeedet

kohaldamata. Tegemist on erisättega KonkS § 634 suhtes. Alused, mis võimaldavad Konku-

rentsiametil konkurentsijärelevalvemenetlust mitte algatada, ei kohaldu taotluse lubatavaks

tunnistamisele. Taotluse lubatavaks tunnistamise alused on ammendavalt loetletud KonkS §-s

7816.

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui „käesoleva

seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise

tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldes teiste pooleliolevate

konkurentsijärelevalvemenetlustega prioriteetne“.

Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 5. Prioriteetide seadmine toimub KonkS § 7813

lõike 6 alusel. Menetluse lõpetamise alused on kehtivas õiguses sätestatud KonkS §-s 634.

Nendeks on näiteks juhud, kus konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud või ettevõtja on oluliselt

parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul. Eelnõukohase konkurentsijärelevalvemenetluse

raames saab konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada eelnimetatud olukordades üksnes siis,

kui menetlus ei ole KonkS § 7813 lõikes 6 nimetatud kriteeriumide alusel prioriteetne. KonkS §

7813 lõikes 6 nimetatud kriteeriumideks, mida menetluse lõpetamisel KonkS § 7814 lõike 2

punkti 1 alusel arvestama peab on:

 KonkS § 7813 lõikes 3 nimetatud eesmärgi tagamine;

64

 Konkurentsiameti ressursside tulemuslik kasutamine ja

 menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloom, ulatus ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenev avalik huvi.

Näiteks ei pruugi prioriteetide alusel saada lõpetada menetlust või jätta menetlus algatamata

olukorras, kus ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul, kuid toime-

pandud keelatud teo iseloomust, ulatuses ja mõjust tulenevalt on ettevõtja tegevuse osas oluline

avalik huvi.

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „selleks tuleneb

alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ“. Nõukogu 1/2003 määrusest tulenevad alused on eeskätt

artikli 11 lõige 6 (paralleelmenetlus Euroopa Komisjonis) ja artikkel 13 (paralleelmenetlus teise

liikmesriigi konkurentsiasutusega).

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „konkurentsi-

olukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev või konku-

rentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvas-

tamiseks“. Nimetatud alust saab, nagu selles kavandatud, kasutada kahel viisil. Esiteks, kui

Konkurentsiameti poolt varem läbiviidud konkurentsiolukorra analüüs (Konkurentsiameti

pädevuses on kehtiva ja ka eelnõuga muudetud KonkS § 55 lõikest 2 lähtuvalt konkurentsi-

olukorra analüüsimine) näitab, et konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ei ilmne teavet,

mis võimaldab keelatud tegu tuvastada. See ei tähenda, et rikkumist ei ole (aga ei tähenda ka

vastupidist), vaid seda, et riigi ressursi kulutamine ja menetlusalustele isikutele menetluskulude

tekitamine, mis tuleb kõnesoleval alusel menetlust lõpetades hüvitama (vt kavandatud KonkS

§ 7838 lõike 3 punkt 1), ei ole põhjendatud, kui asja menetlemine on (tõenäoliselt)

perspektiivitu. Põhjendatuks muutub sellise keelatud teo potentsiaalse toimepanemise suhtes

menetluse toimetamine siis, kui Konkurentsiametini jõuab nt läbi leebuse kohaldamise taotluse

või vilepuhumise teave, mis menetluse algatamist õigustaks. Ühtlasi saab sellisele

perspektiivituse alusele tugineda ka menetluse lõpetamisel lubatavaks tunnistatud taotlusega

alanud konkurentsijärelevalvemenetluses. Teiseks saab nimetatud alust kasutada käimasoleva

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseks. Sellisel juhul on menetlus alanud kas Konku-

rentsiameti enda initsiatiivil või KonkS § 7815 tähenduses taotluse lubatavaks tunnistamisega.

Nimetatud menetluse lõpetamise alus on asjakohane siis, kui Konkurentsiamet on kohaldanud

uurimismeetmeid, kogunud tõendeid, kuid leiab lõpuks siiski, et konkurentsijärelevalvemenet-

luse vältel saadud teave ei ole piisav, et tuvastada keelatud teo toimepanemine (et määrata vaja-

dusel konkurentsijärelevalvemeetmeid). Selleks, et konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetada

alusel, et selles ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ei vaja

konkurentsiolukorra analüüsi, st kommenteeritavat sätet tuleb lugeda kui kaht eraldiseisvat

alust sisaldavana. Esimene peaasjalikult algatamata jätmise, aga vastavalt olukorrale ka lõpe-

tamise alus (nt lubatavaks tunnistatud taotlusega alanud menetluse puhul): konkurentsiolukorra

analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev teave ei ole piisav

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, ja teine peaasjalikult lõpetamise alus: konkurentsi-

järelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine Konkurentsiameti poolt kõnesoleva sätte alusel

ei tähenda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on menetluse esemeks oleva keelatud teo osas

õigeks mõistetud. Teisisõnu, KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 ei oma õigeksmõistvat funktsiooni.

Sellist funktsiooni ei saa sellel olla ainuüksi põhjusel, et nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 ei

anna liikmesriikide pädevatele konkurentsiasutustele õigust lõplikult öelda, kas keelatud tegu

pandi toime või mitte (vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 5 teine taane koosmõjus

artikliga 10).

65

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 4 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „samale ette-

võtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest kohaldatud

konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni.“ Konku-

rentsijärelevalvemenetluses määratavad trahvid ei ole formaalselt karistused (s.t süüteod KarS

tähenduses). Samas on konkurentsijärelevalvemenetluses määratavad trahvid nn Engeli kritee-

riumide alusel91 materiaalses tähenduses karistused.92 Sätet põhjendab seega ne bis in idem

põhimõte, mis kuulub nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õiguse aluste hulka. Euroopa Liidu õiguse

kohaldamise osas otsustava tähtsusega EL-i põhiõiguste harta artikli 50 kohaselt ei tohi kedagi

uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi

juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. St et harta artiklist 50 tulenev ne bis in idem põhimõte

keelab samadel asjaoludel ja sama isiku suhtes dubleerida nii menetlusi kui ka santsioone, mis

on kriminaalõiguslikku laadi.93 Samasisuline PS § 23 lõige 3 kohaldub sätetele, mis direktiivi

üle ei võta, ning sätetele, mille ülevõtmiseks on Euroopa Liidu direktiiv jätnud liikmesriikidele

otsustusruumi. Sama teo eest samale isikule sanktsiooni kohaldamine oleks vastuolus korduvalt

karistamise keeluga ning sama põhimõtet laiendades oleks ka sama teo alusel sama isiku suhtes

konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldav tema sama teo toimepanemise eest

uuesti süüdistamisega. Kommenteeritav peatükk võimaldab juhul, kui isikule on teo eest

konkurentsijärelevalvemeede määratud, kuid ta seda ei täida, kohaldada muid meetmeid kui

sama keelatud teo uus menetlemine ja selle alusel meetmete muutmine.

Enne siinse eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist tuli kehtiva

EL-i konkurentsiõiguse kohaldamisel ne bis in idem põhimõtte puhul silmas pidada teatud

erisusi. Nimelt oli ne bis in idem põhimõttel keelatud tegude toimepanemisel ehk konku-

rentsiõiguse rikkumiste puhul Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tavapärase kaheastmelise

skeemi, s.o sama tegu + sama isik, asemel kolmeastmeline skeem. Tegemist oli konkurentsi-

õiguse spetsiifilise ne bis in idem põhimõtte väljendusega, kus mitmekordse karistamise keeld

eeldas kumulatiivselt kolme eelduse täitmist94:

✔ samad faktilised asjaolud;

✔ sama õigushüve kaitse;

✔ ja sama teo toimepanija ehk sama ettevõtja või ettevõtjate ühendus.

Esimene kriteerium tähistas faktiliste asjaolude samasust. Teine kriteerium puudutas küsimust,

kas trahv või muu avalik-õiguslik sanktsioon on tehtud sama õigushüve kaitseks. Just nimetatud

91 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus (edaspidi EIKo) 08.06.1976, 5100/71 jt – Engel jt vs Madalmaad, p-d 80 jj. 92 Materiaalselt karistuslikuks meetmeks võiks esmapilgul liigitada ka menetlusaluse isiku õigusi tõsisemalt

riivavaid ettekirjutusi, millega määratakse struktuurilised meetmed. Need meetmed on võrreldavad EL

karistusõiguslike direktiivide alusel ettenähtavate juriidilise isiku karistustega (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

5.07.2017 direktiiv 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse

abil, art 9). Samas tuleb märkida, et konkurentsijärelevalvemenetluses saab kohaldada struktuurseid meetmeid

üksnes vältava keelatud teo toimepanemise korral. Struktuursete meetmete eesmärk ei ole karistada, vaid lõpetada

korrarikkumine (keelatud teo toimepanemine). 93 EKo 20.03.2018, C-524/15 – Menci, EU:C:2018:197, p 25: „[…] the ne bis in idem principle prohibits a

duplication both of proceedings and of penalties of a criminal nature for the purposes of that article for the same

acts and against the same person (see, to that effect, judgment of 26 February 2013, Åkerberg Fransson, C-617/10,

EU:C:2013:105, paragraph 34).“ 94 EKo 23.02.2021, C‑857/19 – Slovak Telekom a.s., p 43: „Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, allub ne bis

in idem-põhimõtte kohaldamine kolmele tingimusele: faktiliste asjaolude, rikkumise toime pannud isiku ja

kaitstava õigushüve samasus (vt selle kohta 14. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Toshiba Corporation jt, C‑17/10,

EU:C:2012:72, punkt 97). Ne bis in idem-põhimõte keelab niisiis karistada sama isikut rohkem kui ühe korra sama

õigusvastase teo eest sama õigushüve kaitsmiseks (7. jaanuari 2004. aasta kohtuotsus Aalborg Portland jt vs.

komisjon, C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P, EU:C:2004:6, punkt

338).“

66

õigushüve kriteerium oligi konkurentsiõigusele spetsiifiline ne bis in idem põhimõtte täpsus-

tus.95 Seni polnud aga Euroopa Kohtu praktikas eelnõu koostajatele teadaolevalt esinenud

ühtegi juhtu, kus kohus oleks pidanud selgitama, kuidas kaitstavat õigushüve hinnata, mistõttu

eksisteeris seni vaid selle abstraktne määratlus. Näiteks oli Euroopa Kohtu suurkoda vaid

üldsõnaliselt kinnitanud, et EL-i ja riigisisesed konkurentsiõigusnormid käsitlevad konkurentsi

piiravat tegevust erinevatest aspektidest ning nende kohaldamisalad ei kattu.96

Kolmanda kriteeriumina tuli hinnata seda, kas sama teo (ja sama õigushüve kaitseks) on juba

trahvi või muud avalik-õiguslikku sanktsiooni kohaldatud samale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele.

Eelnevast tulenes seega, et kui ettevõtjale oli kohaldatud trahv ning trahv oli maksmiseks

määratud näiteks ühele kahest ettevõtjat moodustavast menetlusalusest isikust (nt tütarette-

võtjale), ei oleks, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhtudel, saanud algatada teise sama ette-

võtjat moodustava menetlusaluse isiku suhtes (nt emaettevõtja suhtes) menetlust, kui

✔ (emaettevõtja poolt moodustatav) ettevõtja oleks

✔ sama faktilise keelatud teo eest ja

✔ sama õigushüve kaitseks saanud trahvi.

Pärast kõnesoleva eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist on aga

Euroopa Kohtu suurkoda teinud konkurentsiasjades kaks ne bis in idem põhimõtet puudutavat

otsust: bpost97 ning Nordzucker jt98. Neist lähtuvalt on Euroopa Komisjon oma mitteametlikes

suunistes palunud Justiitsministeeriumil, kas kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkt 4 üldse

kustutada, sest ne bis in idem põhimõte kehtib niikuinii, või see ümber sõnastada selliselt, et

see suuremal määral arvestaks Euroopa Kohtu hiljutisi seisukohavõtte.

Eelnõule laekunud tagasisidet arvestades on siiski KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4 redigeeritud,

kuid seda mitte viisil, mil Euroopa Komisjon sooviks. Euroopa Komisjon näeks sätet ideaalis

järgmiselt: „the same undertaking or association of undertakings has already been subject to a

competition supervision measure or other equivalent public sanction in order to protect the

same legal interest in respect of the same prohibited act; this does not prevent the Competition

Authority from initiating competition review proceedings if proceedings by another authority

in respect of the same facts act pursue a distinct legitimate objective under different legislation,

provided that the two proceedings are conducted in a sufficiently coordinated manner between

the two competent authorities and within a proximate timeframe; and that the overall penalties

imposed correspond to the seriousness of the offences committed.”

Enne kui jõuame sätte uuesti sõnastuseni, märgivad eelnõu autorid, et nimetatud Euroopa Kohtu

suurkoja lahendites lükkas kohus ümber lahendist Aalborg Portland jt vs. komisjon alguse

saanud tõlgenduse, mille kohaselt konkurentsiõiguse rakendamisel allub ne bis in idem põhi-

mõtte kohaldamine eelnevalt kirjeldatud kolmele tingimusele: faktiliste asjaolude, rikkumise

toimepannud isiku ja kaitstava õigushüve samasus99. Käesoleva aasta lahendites kinnitab

Euroopa Kohtu üldkogu, et ne bis in idem põhimõtte kohaldamise suhtes kehtib siiski kaks

tingimust: „esiteks peab olema tehtud varasem lõplik otsus (bis-tingimus) ja teiseks peavad

varasem otsus ning hilisemad menetlused või otsused puudutama samu asjaolusid

95 Vt Kohtujuristi M. Bobek ettepanek, 02.09.2021, C-117/20 – bpost SA. 96 EKo 12.02.2012, C-17/10 – Toshiba Corporation e.a, EU:C:2012:72, p 81. 97 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202. 98 EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt., EU:C:2022:203. 99 EKo 07.01.2004, C-204/00 P - Aalborg Portland jt vs. komisjon, EU:C:2004:6, p 338.

67

(idem-tingimus)“100. Sellega leidis kohus, et ne bis in idem põhimõtte kaitseulatus valdkonniti,

ilma selleta, et vastupidine oleks selgelt sätestatud, erineda ei saa101.

Eelnõu autorid tõlgendavad nimetatud suurkoja otsuseid kokkuvõtvalt selliselt, et harta artikliga

50 (mis vastab EIKonv 7. protokolli artiklile 4) tagatud põhiõigus kehtib valdkondade üleselt

ühtmoodi, v.a juhul, kui seda on seadusega selgelt piiratud (mil viisil ja mis tingimustel saab

hartas sisalduvaid põhiõiguseid, sh ne bis in idem põhimõtet, piirata, on Euroopa Kohus

kõnesolevates suurkoja otsustes avanud).

Kuivõrd eelnõu autorid soovivad kavandatud KonkS § 7824 lõike 2 punktiga 4 luua vaid

didaktilist sätet, mis juhib menetleja tähelepanu sellele, et ka otsekohalduvat põhiõigust peab

menetlemisel arvesse võtma, muudame sätet varasema redaktsiooniga võrreldes järgmiselt:

„[Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konku-

rentsijärelevalvemeedet määramata, kui:] samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele on juba

sama keelatud teo toimepanemise eest sama õigushüve kaitseks kohaldatud konkurentsijärele-

valvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni“.

Normi sõnastuses on kasutatud termineid „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühendus“, sest rikkumise

eest vastutab ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Üksnes ettevõtja vastutusest tuleneb seda

moodustavate isikute solidaarne vastutus102. Ka eelpool nimetatud Euroopa Kohtu suurkoja

lahendid räägivad „ettevõtjast“ ne bis in idem põhimõtte tähenduses, mitte ettevõtjat moodus-

tavast isikust. bpost’i lahendi punktides 36 ja 37 on kohus avanud, mida kujutab idem-tingimus:

„[…] the ’idem’ condition requires the material facts to be identical […]. Identity of the

material facts must be understood to mean a set of concrete circumstances stemming from

events which are, in essence, the same, in that they involve the same perpetrator and are

inextricably linked together in time and space […].“ Nordzucker’i lahendi punktis 41 selgitab

kohus idem-tingimuse puhul, kuidas hinnata asjaolude samasust ehk, kuidas hinnata „whether

undertakings have adopted conduct having as its object or effect the prevention, restriction or

distortion of competition“.

Seejuures keelab ne bis in idem põhimõte, mille sisu on kavandatud kõnesolevasse KonkS §

7814 lõike 2 punkti 4, samadel asjaoludel sama ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes

dubleerida nii menetlusi kui ka karistusi, mis on kriminaalõiguslikku laadi103. Seega ei tähenda

sättesse kavandatud „konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku

sanktsiooni“ ettekirjutust või sunniraha. Küll aga, kui varem on keelatud tegu lõpetav

ettekirjutus ettevõtjale tehtud menetluses, mis mh võimaldab ka keelatud teo toimpanemise eest

trahvida, kuid trahvi pole kohaldatud, võiks seda pidada ne bis in idem põhimõtte rikkumiseks,

kui sama ettevõtja suhtes uut potentsiaalselt trahviga lõppevat menetlust toimetada.104

Seni on Eestis nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid konkurentsialaste rikkumiste eest karistatud

süüteomenetluses. Süüteomenetluses kohaldatud karistused peaks uuesti menetlemise ja karis-

tamise välistama, seetõttu on kõnesolevas punktis nimetatud konkurentsijärelevalvemeetmete

kõrval ka muid avalik-õiguslikke sanktsioone. Need meetmed ja sanktsioonid hõlmavad ka

muus (EL) riigis või Euroopa Komisjoni poolt kohaldatud meetmeid või muid avalik-õiguslikke

sanktsioone, eeldusel, et need on määratud sama keelatud teo toimepanemise eest. Seevastu

tsiviilkorras hüvitatud kahjud ja täidetud kohustused ei ole asjakohased.

100 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202, p 28; EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt.,

EU:C:2022:203, p 33. 101 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202, p 35; EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt.,

EU:C:2022:203, p 40. 102 vt nt EKo 25.11.20, C-823/18 P – komisjon vs. GEA Group, EU:C:2020:955, p 65. 103 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202, p 24; EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt.,

EU:C:2022:203, p 29. 104 EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt., EU:C:2022:203, p-d 63 ja 67.

68

Vastavalt Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõttele ei loeta keelatud teo toimepanemise

mittetuvastamist Konkurentsiameti poolt või menetluse lõpetamist alusel, et keelatud tegu ei

suudetud tuvastada, õigeksmõistmiseks ning seega ei arvestata menetluse lõpetamist rikkumist

tuvastamata uut menetlust välistavaks asjaoluks. Kui nii hartas kui ka põhiseaduses expressis

verbis nimetatud lõplik õigeksmõistmine puudub, ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse välis-

tamiseks alust. Õigeksmõistev toime saab konkurentsijärelevalvemenetluses olla üksnes jõus-

tunud kohtu otsusel, milles kohus on jõudnud järeldusele, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus

keelatud tegu toime ei pannud. Kui isik on lõplikult õigeks mõistetud süüteomenetluses,

välistab see uuesti süüdistamise ja karistamise EL-i põhiõiguste harta ja sellest tuleb ka Konku-

rentsiametil vahetult lähtuda.105

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 5 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärele-

valvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab, enam ei

eksisteeri.“ Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust ei eksisteeri siis, kui kõik teda moodustanud

isikud on lakanud eksisteerimast või kui ei ole ühtegi isikut, mis jätkaks ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse majandustegevust.

KonkS § 7814 lõige 3 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 1 teises taandes sätestatu ning

näeb ette järgmist: „Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada mine-

vikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata“.

Minevikus toimepandud keelatud teo tuvastamine ei ole Konkurentsiametile kohustuslik –

sättega antakse Konkurentsiametile kaalutlusõigus. Kuna tegemist on minevikus toimepandud

keelatud teoga, ei saa sellist tuvastamist Konkurentsiametilt keegi nõuda. Kaalutlusõigus

keelatud tegu tuvastada tagab Konkurentsiametile piisava paindlikkuse, et ta ei peaks kasutama

oma piiratud ressursse minevikus toimepandud keelatud tegude tuvastamiseks. Relevantne on

nimetatud säte eelkõige juhul, kui Konkurentsiameti õigus määrata keelatud teo toimepanemise

eest trahv, on aegunud. Sätte eesmärk on teisest küljest anda Konkurentsiametile võimalus teha

oma tuvastusega tee lahti konkurentsiõiguse eraõiguslikuks rakendamiseks (kahjunõuded).

Võrreldes eelnõukohase redaktsiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse

andmisele, on kõnesolevast sättest kustutatud sõnapaar „põhjendatud juhul“106, mis oleks

piiranud Konkurentsiameti kaalutlusõigust. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste koha-

selt oleks selline piirang ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 1 teist taanet arvestades põhjendamatu.

KonkS § 7814 lõige 4 näeb ette järgmist: „Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel ning menetlus lõpetatakse lõike 2 punktide 1–3

alusel, antakse selle kohta haldusakt.“ Võrreldes eelnõukohase redaktsiooniga, mis esitati

avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele, on tegemist uue KonkS § 7814 sättega. Säte

on vajalik, et määratleda üheselt, millises õiguslikus vormis taotluse lubatavaks tunnistamisega

alanud konkurentsijärelevalvemenetlus KonkS § 7814 lõike 1 punkti 2 alusel lõpetatakse.

Eelnõu esialgsesse versiooni ei kavandatud kõnesolevat sätet, kuna HMS § 43 lõike 2 lause 1

sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt.

Siinse eelnõuga kavandatud keelatud teo lõpetamisele suunatud taotlus (vt KonkS § 7815) on

oma olemuselt (topeltmõjuga) haldusakti andmisele suunatud taotlus. Eelnõu koostamisel võeti

aluseks see, et menetluse lõpetamine, kui see on alanud taotluse lubatavaks tunnistamisega,

tuleb vormistada HMS § 43 lõike 2 lause 1 alusel haldusaktiga. Teatud arengute tõttu

105 Vt ka A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford

University Press [2019], lk 972 ja seal viidatud kohtupraktika. 106 Kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitatud sätte sõnastus oli: „Konkurentsiamet võib põhjendatud

juhul konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada minevikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsi-

järelevalvemeedet kohaldamata.“

69

kohtupraktikas107 määratakse kõnesoleva sättega üheselt selgeks, et taotluse lubatavaks

tunnistamisega alanud menetluse lõpetamine punktides 1–3 alusel vormistatakse haldusaktina,

nii nagu see HMS § 43 lõike 2 lause 1 järgi mõeldud on. Seda põhjusel, et taotlusega nõutut

(kolmandale isikule suunatud kohustus lõpetada vältava keelatud teo toimepanemine) ei

rahuldata. Kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkide 1–3 alusel menetluse lõpetamine ei ole

suunatud menetlusaluse isiku õiguste ega kohustuste tekitamisele, muutmisele, lõpetamisele

ega tuvastamisele, küll aga kaasneb nimetatud alustel menetluse lõpetamisel taotleja suhtes

tuvastus, et taotleja ei saa (sel ajahetkel) tema poolt soovitud sekkumist nõuda.

Kommenteeritavas sättes nimetatud haldusakt, kui see on antud tingituna menetluse

lõpetamisest KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel, tuleb Konkurentsiametil kavandatud KonkS

§ 63 lõike 11 punkti 2 alusel tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

KonkS § 7814 lõige 5 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 2 ning sellega kehtestatakse, et

kui Konkurentsiamet otsustab pärast EL-i Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 11 lõike 3 alusel

Euroopa Komisjoni teavitamist konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada lõike 2 punkti 3

alusel, teavitab ta sellest Euroopa Komisjoni. Nimetatud KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 sätestab

konkurentsijärelevalve lõpetamise ja mittealgatamise aluse, kui ilmnenud teave ei ole piisav

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine

KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel ei tähenda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

õigeksmõistmist. See tähendab, et näiteks uute asjaolude ilmnemisel võib Konkurentsiamet

menetluse uuendada ja sama keelatud tegu edasi menetleda. KonkS § 7814 lõike 2 punkti 3

alusel menetluse lõpetamisel ei ole õigeksmõistmise toimet, kuna ELTL artiklite 101 ja 102

menetlemisel ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel pädevust keelatud teo toimepanemist

lõplikult tuvastada (vt määrus 1/2003 artikli 5 teine taane koosmõjus artikliga 10).

KonkS § 7814 lõige 6 sätestab, et „[k]ui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise alus on ära langenud, võib Konkurentsiamet omal

algatusel või haldusmenetluse seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud tingimustel menetlusosalise

taotluse alusel menetluse uuendada.“ KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud menetluse

läbiviimise prioriteetsus võrreldes teiste pooleliolevate menetlustega on ilmselgelt asjaolu, mis

võib muutuda, nt kui prioriteetsem menetlus lõpeb või vabanevad ressursid või ilmnenud

faktilised asjaolud keelatud teo ulatuse kohta võimaldavad prioriteete ümber hinnata. Samuti

KonkS § 7814 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alused, eeskätt

artikli 11 lõike 6 (paralleelmenetlus Euroopa Komisjonis) ja artikli 13 (paralleelmenetlus teise

EL-i liikmesriigi konkurentsiasutusega) alused võivad ära langeda, nagu ka KonkS § 7814 lõike

2 punktis 3 eraldi nimetatud teabe ebapiisavus. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine

punktis 3 sätestatud alusel ei tähenda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigeksmõistmist. Uute

asjaolude ilmnemisel võib Konkurentsiamet menetluse uuendada ja sama keelatud tegu edasi

menetleda. KonkS § 7814 lõike 2 punkti 3 alusel menetluse lõpetamisel ei ole õigeksmõistmise

toimet, kuna ELTL artiklite 101 ja 102 menetlemisel ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel

pädevust keelatud teo toimepanemist lõplikult tuvastada (vt määrus 1/2003 artikli 5 teine taane

koosmõjus artikliga 10).

Arvestada tuleb ka seda, et Euroopa Liidu konkurentsiõiguses on omaks võetud põhimõte, et

Euroopa Komisjon ei tuvasta rikkumise puudumist, kui selle olemasolu ei ole tõendamist

leidnud, vaid lõpetab sel juhul menetluse. Sarnaselt KonkS § 7814 lõike 2 punktile 3 ei tähenda

menetluse lõpetamine õigeksmõistmist ning seda vähem EL-i põhiõiguste harta artikli 50

tähenduses lõplikku õigeksmõistmist süüteosüüdistuses.

Lõikes 5 nimetatud menetluse uuendamise formaalseks aluseks on kas Konkurentsiameti

veendumusest lähtuv algatus või menetlusosalise taotlus. Viimasel juhul peab olema täidetud

107 Vrd RKHKo 14.03.2022, 3-19-509, p 19.

70

üks HMS § 44 lõikes 1 sätestatud eeldustest, eeskätt ilmnenud uued olulised tõendid, mis ei

olnud isikule varasema menetluse ajal teada, menetluse lõpetamine pettuse või muu

õigusvastase mõjutamise tulemusena või Konkurentsiameti nimel tegutsenud isiku toime

pandud kuritegu. Lõige 5 kohaldub konkurentsijärelevalvemenetluse uuendamisele, kuid mitte

algatamisele. Võrdluseks võib tuua, et ka kriminaalmenetluses ei välista kriminaalmenetluse

lõpetamine selle uuendamist, nt KrMS § 2001 lõikes 2, § 202 lõigetes 6 ja 7, § 203 lõigetes 4 ja

7 (vrd kommenteeritava paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud alust) sätestatu kohaselt või

algatamata jätmise puhul KrMS § 208 lõike 6 rakendumist.

KonkS § 7815 – Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks – sätestab sisulised ja

vormilised nõuded keelatud teo toimepanemise lõpetamisele suunatud taotlusele.

Võrreldes kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile esitatud eelnõuversiooniga, on

kommenteeritavast eelnõuversioonist kustutatud KonkS § 7815 lõige 3, mis nägi ette: „Konku-

rentsiamet võib taotleja nime tema põhjendatud taotluse alusel tunnistada teistele isikutele

avaldamisele mittekuuluvaks.“ Säte on muudetud kujul tõstetud KonkS § 63 lõike 11 punktiks

1. KonkS § 63 lõige 11 on kavandatud sätestama täiendavaid õiguslikke aluseid teabe

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamiseks.

KonkS § 7815 lõige 1 sätestab: „Isik võib kirjalikult taotleda keelatud teo toimepanemise

lõpetamist, kui toimepanemine puudutab oluliselt tema õigusi. Seejuures ei ole isikul õigust

nõuda keelatud teo lõpetamist kindlal viisil, sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalvemeetme

kohaldamist.“ Sättes nimetatud taotlus on suunatud Konkurentsiametile ning peab olema vor-

mistatud kirjalikult. Taotluse sisuks on nõue kaalutlusvigadeta otsustada ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks kohustamise üle. Keelatud

teo toimepanemise lõpetamist saab taotleda, kui selline tegu puudutab oluliselt taotleja õigusi.

Üksikisiku õiguste kaitse ei piirdu sellega, et liikmesriik näeb ette tsiviilõigusliku kahjunõude

esitamise võimaluse. Teatud juhtudel peab riik lubatava taotluse alusel tagama konkurentsi-

reeglite täitmist avalik-õiguslikult, st pädev konkurentsiasutus peab välja selgitama, kas ette-

võtja või ettevõtjate ühendus rikub ELTL artiklites 101 ja 102 sätestatud keeldusid, ning

vajadusel keelama konkurentsi moonutava tegevuse enne, kui sellega on teistele turuosalistele

põhjustatud oluline kahju. Sama kehtib ka siseriiklike KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud

keelunormide kohta.

Lõige 1 täpsustab seda, mida isik saab nõuda. Nimelt ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo

toimepanemise lõpetamist kindlal viisil (nt nõuda konkurentsiõiguse rikkumise lõpetamist

struktuursete meetmetega), sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalve meetme kohaldamist.

Viis, kuidas Konkurentsiamet vältava keelatud teo toimepanemise lõpetab, on Konkurentsi-

ameti valikukaalutluses. Kui isik suudab näidata, et keelatud teo toimepanemine ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse poolt puudutab oluliselt tema õigusi, saab ta nõuda üksnes kaalutlus-

vigadeta otsust otsustuskaalutlusõiguse teostamise raames (puudutab küsimust „kas“ kohustada

keelatud teo toimepanemist lõpetama). Konkurentsiamet ei pruugi määrata keelatud teo

lõpetamise kohustust KonkS § 7832 alusel. Rikkumine võidakse lõpetada ka kohustuste võtmise

heakskiitmisega (tegemist on samuti haldusaktiga).

Ajutiste meetmete määramist ei saa taotleja nõuda, sest ECN+ direktiivi artikli 11 lõige 1 näeb

ette: „Member States shall ensure that national competition authorities are empowered to act

on their own initiative […]“ (direktiivi eestikeelses versioonis: „Liikmesriigid tagavad, et liik-

mesriikide konkurentsiasutused oleksid volitatud võtma omal algatusel […]“). ECN+ direktiivi

artikli 11 lõige 1 on allajoonitud osas identne nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 8 lõikega

1, milles sätestatud „acting on its own initiative“ on õiguskirjanduses läbivalt interpreteeritud,

71

kui Euroopa Komisjoni ex officio õigust kohaldada ajutisi meetmeid.108 Euroopa Komisjoni

ajutiste meetmete määramise õigust tunnustas esmakordselt Euroopa Kohus 1980. aastal

lahendis Camera Care, kus leidis mh: “[the Commission] may, without prejudice to the rights

and interests of the party concerned by the complaint, take a decision upon the request for

interim measures […]“109. Seeläbi leidis kohus, et olenemata asjaolust, et toona kehtinud mää-

rus nr 17 ei võimaldanud expressis verbis ajutisi meetmeid võtta, see õigus Euroopa Komisjonil

siiski oli ja selle õiguse rakendamist oli võimalik ka (Eesti õiguse tähenduses) taotleda.

Kehtivasse nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1/2003 kirjutati aga vastavasisuline õigus ajutisi

meetmeid määrata selgesõnaliselt sisse, kuid selle ajani kehtinud kohtupraktikaga võrreldes ühe

erisusega – ajutiste meetmete määramise õigust ei ole võimalik kolmandatel isikutel nõuda.

(sellega seonduvalt vt juba eelnevalt viidatud õiguskirjandust). Eelduslikult tulenes see

peamiselt asjaolust, et nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt (nagu ka ECN+ direktiivi

artikli 11 lõike 1 kohaselt) tekib ajutiste meetmete kohaldamise õigus juhul, kui konkurentsile

laiemalt, mitte turuosalise õigustele, on tekkinud oht tõsiseks ja pöördumatuks kahjuks.110

Seega kaitstav õigushüve ei ole turuosalise subjektiivsed õigused. Seejuures on eelnõu autorid

seisukohal, et ulatuses, mis puudutab „omal algatusel“ tegutsemist, on ECN+ direktiivi artikli

11 lõige 1 täisharmoneerimist nõudev ehk teisisõnu, liikmesriigil ei ole selle ülevõtmisel antud

kaalutlusõigust.111 Täisharmoneerimist nõudev säte ei võimalda liikmesriigil selle eesmärki ega

mõju liikmesriigi õiguses kitsendada ega laiendada, kuivõrd säte on ammendav.112

Välistatud ei ole, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus lõpetab keelatud teo konkurentsijärele-

valvemenetluse kestel vabatahtlikult. Sellisel juhul kohaldub taotlejale KonkS § 7818 lõikes 2

sätestatud regulatsioon, mille kohaselt arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Tema

taotluses nõutu on sellisel juhul realiseerunud ning taotlus on n-ö ammendunud.

KonkS § 7815 lõige 2 kehtestab taotlusele sisulised nõuded nähes ette, et „[t]aotlus keelatud

teo toimepanemise lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nime, isikukoodi

või registreerimisnumbrit, aadressi ja muid kontaktandmeid; 2) identifitseerimist võimaldavaid

andmeid ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kes väidetavalt paneb toime keelatud tegu;

3) keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ning

toimepanemise geograafilist ulatust, aega ja viisi; 4) põhjendust, kuidas puudutab keelatud teo

toimepanemine oluliselt taotleja õigusi ja miks taotleja ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta

tsiviilkohtumenetluses.“

HMS § 14 kohaselt võib haldusmenetluses esitada taotlusi suuliselt ja kirjalikult. Kirjalikult

esitatud taotlus peab sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise

kuupäeva ja taotleja allkirja, haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi

ning selleks vajalikke kontaktandmeid ning muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. KonkS §

7815 sätestab HMS § 14 suhtes täpsustava erisätte.

Taotluses sisalduvate nõuete kataloogi kehtestamisel on eeskujuks olnud Euroopa Komisjoni

menetlustes kasutusel olev kaebuse formaat.113 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel

108 Vt nt R. Whish, D. Bailey. Competition Law. Tenth Edition. Oxford University Press 2021, lk 266; A. Ruiz

Feases. Sharpening the European Commission’s tools: interim measures. – European Competition Journal,

Volume 16, 2020; D. Mantzari. Interim Measures in EU Competition Cases: Origins, Evolution, and Implications

for Digital Markets. – Journal of European Competition Law & Practice, Volume 11, 2020, lk 489. 109 EKo 17.01.1980, C-792/79 – Camera Care vs. komisjon, EU:C:1980:18, p 21. 110 D. Mantzari. Interim Measures in EU Competition Cases: Origins, Evolution, and Implications for Digital

Markets. – Journal of European Competition Law & Practice, Volume 11, 2020, lk 489. 111 EKo 25.04.2002, C-52/00 – komisjon vs. Prantsusmaa, EU:C:2002:252, p 16. 112 EKo 15.09.2005, C-281/03 – Cindu Chemicals jt, EU:C:2005:549, p 44. 113 Komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste

menetluste teostamist komisjonis. – ELT 123, 27.4.2004, p. 18–24.

72

Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavates konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses tuleb

kaebajal selgitada, milline on tema õigustatud huvi. Õigustatud huvina (legitimate interest114)

käsitletakse seda, kui kaebaja on positsioonis, kus väidetav rikkumine teda otseselt ja kahju-

likult mõjutab.115 Seega ei käsitleta nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõike 2 kohaseks

kaebuseks seda, kui keegi pöördub Euroopa Komisjoni poole infoga potentsiaalsest rikkumisest

üldise huvi kaalutlustel (pro bono publico). Seda on arvesse võetud ka kõnesoleva sätte

loomisel. Taotlusele võrreldes HMS §-ga 14 rangete sisuliste nõuete esitamine järgib eesmärki,

et taotleja peab konkurentsijärelevalvemenetluse n-ö käimalükkamiseks esitama Konkurentsi-

ametile võimalikult üksikasjaliku ülevaate kahtlustatavast keelatud teost. Taotluses kirjeldatu

alusel annab Konkurentsiamet hinnangu, kas taotleja nõue Konkurentsiameti kaalutlusvigadeta

sekkumisele ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tegevusse on ilmselgelt põhjendamatu või mitte.

Samuti peab taotleja ära näitama, miks ei saa ta oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtu-

menetluses. Viimane kriteerium on oluline, et Konkurentsiamet saaks hinnata taotluse

lubatavust (vt KonkS § 7816).

KonkS § 7816 – Taotluse lubatavus – sätestab, millal peab taotluse lubatavaks tunnistama ja

millistel alustel seda ei tehta. Taotluse lubatavust, s.t küsimust, kas on alust jätta taotlus läbi

vaatamata või mitte, hinnatakse väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Taotluse luba-

tavuse hindamisele kohaldub HMS regulatsioon. Konkurentsijärelevalvemenetlus algab

taotluse puhul alles selle lubatavaks tunnistamisega Konkurentsiameti poolt. Lubatavaks

tunnistamise hetkest tekivad KonkS §-s 7815 nimetatud taotluse esitanud isikule (taotlejale)

konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatud õigused (nt esitada asjas oma seisukohad ja

arvamus). Juba käimasoleva konkurentsijärelevalvemenetluse võib Konkurentsiamet KonkS §

7814 lõikes 2 nimetatud alusel lõpetada. Kui taotleja poolt viidatud keelatud teo toimepanemine

menetluse kestel lõppeb, arvab Konkurentsiamet taotleja KonkS § 7818 lõikes 2 nimetatud

alusel menetlusosaliste ringist välja.

KonkS § 7816 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet tunnistab §-s 7815 nimetatud taotluse

lubatavaks, kui ei ole alust jätta seda läbi vaatamata.“ Läbi vaatamata jätmise alused on

sätestatud lõikes 2. Lõige 1 näeb ette seotud otsuse, s.t kui puudub alus jätta taotlus läbi

vaatamata, peab Konkurentsiamet selle lubatavaks tunnistama. Lubatavaks tunnistamisele ei

kohaldu KonkS § 7814 lõikes 2 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise

alused. KonkS § 7816 on eelnimetatud normi suhtes ammendav erisäte.

Konkurentsiametile ei ole taotluse lubatavuse hindamiseks seatud kõnesolevas sättes tähtaega.

Arvesse peab võtma HMS § 5 lõiget 2, mis sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgi-

päraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. Seega kehtib üldine mõistliku aja põhimõte.

KonkS § 7816 lõige 2 sätestab: „Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule jätab Konku-

rentsiamet käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotlus on

ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt puudutatud

või puudub vältav rikkumine; 2) taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi

tsiviilkohtumenetluses.“ Nimetatud läbi vaatamata jätmise alused on alternatiivsed, mitte

kumulatiivsed. HMS alustest tuleb kõne alla eelkõige taotluse läbi vaatamata jätmine tulenevalt

taotluse puudustest (HMS § 15). Keelatud teo lõpetamisele suunatud taotlusele kehtestatakse

plaanitava eelnõuga KonkS §-s 7815 sisulised ja vormilised erinõuded. Tegemist on taotluse

kohustuslike andmetega HMS § 15 lõike 2 tähenduses. Muus osas kohaldub HMS üldregu-

latsioon. Oluline on, et HMS § 15 lg 3 lause 2 näeb ette haldusorgani kaalutlusotsuse, sätes-

tades: „Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“

114 Vt määruse nr 1/2003 artikli 7 lõiget 2. 115 Commission Notice on the handling of complaints by the Commission under Articles 81 and 82 of the EC Treaty

(2004/C 101/05), punktid 33–40.

73

Taotluse läbi vaatamata jätmisele kehtib HMS § 14 lõikes 7 sätestatu, mille kohaselt

teavitatakse taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest. Kuna taotlus on suunatud keelatud teo

lõpetamisele Konkurentsiameti poolt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust kohustava

haldusaktiga, tuleb taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult põhjendada.

KonkS § 7816 lõike 2 punkti 1 kohaselt jätab Konkurentsiamet §-s 7815 nimetatud taotluse läbi

vaatamata, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja

õigused oluliselt puudutatud või puudub vältav rikkumine. Taotleja õigused on oluliselt puu-

dutatud, kui keelatud tegu teda oluliselt mõjutab (nt mõjutab taotlejat nii, et ta ei saa asja-

kohaselt turul enam mõistlikult ettevõtlusega tegeleda, tema turul tegutsemise on kahtlustatud

keelatud teo toimepanemise tõttu muutunud raskendatuks või lausa võimatuks või kahtlustatav

tegu võib talle kaasa tuua muu olulise kahju). Kui taotlusest nähtub, et taotleja juhib tähelepanu

minevikus toimunud keelatud tegudele, on tegemist ilmselgelt põhjendamatu taotlusega.

Minevikus toimepandud keelatud tegude tuvastamist ei saa nõuda, neile võib üksnes tähelepanu

juhtida (tegemist on sisuliselt kaebusega).

KonkS § 7816 lõike 2 punkti 2 alusel jäetakse taotlus läbi vaatamata ka siis, kui taotlejal on

samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses. Konkurentsijärelevalve-

menetlus ei ole mõeldud asendama või hõlbustama tsiviilõiguslike nõuete esitamist eraisikute

vahel. Konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks ja keelatud teo toimepanemise lõpe-

tamiseks on taotluse esitamine mõttekas siis, kui tsiviilõiguslike nõuetega ei ole võimalik

keelatud teo toimepanekut õigeaegselt takistada, et vältida olulise konkurentsikahju tekkimist.

KonkS § 7817 – Menetlusalune isik ning tema õigused ja kohustused – sätestab, kes on me-

netlusalune isik ning millised on tema õigused ja kohustused konkurentsijärelevalvemenetluses.

KonkS § 7817 lõige 1 sätestab: „Menetlusalune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ette-

võtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui

tal tekib kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks

oleva keelatud teo. Menetlusaluseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline

isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.“ Sätte kohaselt on menetlusalune isik seega

ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab,

kui on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. See,

milline on konkreetses asjas kõne alla tulev ettevõtja või ettevõtjate ühendus, on Konkurentsi-

ameti välja selgitada ja tõendada. Ettevõtjat moodustavate isikute ringist ühe või mitme isiku

väljavalimine menetlusaluseks isikuks on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamise analoogia

alusel kavandatud Konkurentsiameti diskretsioonina – menetlusaluseks isikuks saab see, kelle

Konkurentsiamet menetlusse kaasab. Sõna „kaasab“ tähistab seega Konkurentsiameti dis-

kretsiooni. Üldreegli kohaselt kaasab Konkurentsiamet isiku menetlusaluse isikuna menetlusse

seeläbi, et teavitab teda tema menetluslikust staatusest ning sellega kaasnevatest õigustest ja

kohustustest. Juhul kui esineb kõnesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus menetlusaluse

isiku teavitamata jätmiseks, toimub menetlusaluse isiku kaasamine esialgu ilma menetlusaluse

isiku sellekohase teavituseta. Sellisel juhul teavitatakse isikut siis, kui isiku suhtes kohaldatakse

esimest uurimismeedet.

Menetlusaluse isiku sisustamine läbi ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse mõistete tuleneb asja-

olust, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on Euroopa Liidu konkurentsiõigus

suunatud ettevõtjate tegevusele,116 mis tähendab, et EL-i konkurentsiõiguse rikkumise eest vas-

tutava üksuse määramisel tuleb lähtuda nimetatud EL-i õiguse autonoomsest mõistest117. Seega

116 EKo 07.01.2004, liidetud kohtuasjas C-204/00 P – Aalborg Portland jt vs. komisjon, EU:C:2004:6, p 59. 117 Esimese astme kohtu otsus 08.07.2008, T-99/04 – AC-Treuhand vs. komisjon, EU:T:2008:256, p-d 143–144.

74

kuivõrd ühe ettevõtja võivad moodustada mitu isikut, loob kõnesolev säte silla materiaal-

õigusliku subjekti, milleks on ettevõtja või ettevõtjate ühendus, ja menetlusõigusliku subjekti,

milleks on füüsiline või juriidiline isik või isikud, vahel.118 Terminil ettevõtjate ühendus Euroo-

pa Liidu Kohtu praktikas ühest väljakujunenud definitsiooni sarnaselt ettevõtja terminiga pole,

kuid akadeemilises kirjanduses on levinud ühtne arusaam, mille kohaselt koosneb ettevõtjate

ühendus samatüübilistest ettevõtjatest, kellede ühiseid huve ühendus esindab ja kaitseb teiste

majandusüksuste, riigiasutuste ja laiemalt kogu üldsuse ees119. Tegemist on seega üldjuhul

liikmeid omava esindusorganiga, mis võtab vastu otsuseid, mida tema liikmed või esindatavad

järgivad kas kohustusest või tingitult väljakujunenud tavast.120 Oluline on märkida, et

ettevõtjate ühendust moodustab juriidiline isik. Juriidilise isiku poolt moodustatava ettevõtjate

ühenduse liikmeteks on omakorda ettevõtjad, kellele kohaldub ettevõtja majandusüksusest

lähtuv definitsioon.

Menetlust lõpetava kohustuse ja/või trahvi saab määrata üksnes neile ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustavatele isikutele, kes on menetlusse menetlusaluse isikuna kaasatud ehk

kellele on menetluses omistatud menetlusaluse isiku roll ja sellega antud sellisest menetlus-

seisundist tulenevad spetsiifilised, vaid talle omistatud subjektiivsed õigused ja kohustused.

KonkS § 7817 lõikega 2 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Menetlusalusele isikule

omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja teadmised, kui see teine isik on

menetlusaluse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle pädevuses on tegutseda

menetlusaluse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenet-

luses menetlusalune isik.“ Sätet on võrreldes varasema eelnõuversiooniga, mis esitati avalikule

kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele, muudetud. Kui varasem versioon tegi viite TsÜS-

le (säte oli sõnastatud järgmiselt: „Menetlusalusele isikule omistatakse teise isiku käitumine,

temast tulenevad asjaolud ja teadmised tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 5 ja sama

seaduse 5. osas sätestatu kohaselt. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses

menetlusalune isik.“), on kommenteeritavas versioonis sellest loobutud, kuivõrd Euroopa

Kohtu praktika täiendaval analüüsil on ilmnenud, et TsÜS regulatsioon võib olla liiga kitsas

ega pruugi võimaldada arvesse võtta kõiki Euroopa Kohtu poolt oluliseks peetud nüansse.

Kommenteeritavas sättes on viide TsÜS-le asendatud autonoomse omistamise regulatsiooniga.

Autonoomne omistamise regulatsioon võimaldab kõikehõlmavalt juhinduda Euroopa Liidu

Kohtu praktikast, mida viitenorm TsÜS-le oleks vähemalt osaliselt kui mitte täielikult takis-

tanud. Nimelt juhtudel, kus EL-i liikmesriik on viinud oma riigisisesesse õigusesse liidu

õigusnormid selliselt, et need on muutunud riigisisese õigusega kohaldatavaks, on Euroopa

Kohus korduvalt tunnistanud end pädevaks lahendama liidu õigust puudutavaid eelotsusetaot-

lusi ka olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on väljaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala.121

Seega olukorras, kus kavandatud reeglistiku kohaldamisel peaks praktikas tekkima raskusi,

peaks eelkõige püüdma neid ületada tuginevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale, mitte niivõrd

liikmesriigi õiguse käsitlustele.

Eelnevast tulenevalt tuleb eelnõuga kavandatud KonkS § 7817 lõiget 2 mõista EL-i

konkurentsiõiguse autonoomse mõiste „ettevõtja“ kasutusele võtmisega kaasneva nähtusena.

Tegemist on seega pigem didaktilise sättega, mis selgitab esmakordselt Eesti õigusesse

118 Vt ka EKo 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 119 Vt kohtujurist Léger arvamust kohtuasjas C-309/99 – Wouters jt, EU:C:2001:390, p 61: „As a general rule, an

association consists of undertakings of the same general type and makes itself responsible for representing and

defending their common interests vis-à-vis other economic operators, government bodies and the public in

general.“ 120 R. Whish, D. Bailey. Competition Law. 9th edition, Oxford University Press 2018, lk 92. 121 Vt nt EKo 18.11.2021, C-306/20, Visma Enterprise, EU:C:2021:935, p 44.

75

sisseviidava ettevõtja kontseptsiooni piire. Tegemist on ettevõtja kontseptsiooni

kasutuselevõtust tulenevaga seetõttu, et puudutab ettevõtja vastutust. Ettevõtjat saab pidada

tahtlikult või ettevaatamatusest keelatud teo toimepanijaks ka siis, kui ettevõtja osanikud või

juhtkond ei olnud isegi teadlikult, et rikkumine on tingitud ettevõtja nimel tegutsema volitatud

isiku tegevusest.122

Nt kohtuasjas VM Remonts jt leidis Euroopa Kohus, et „[t]öötaja võimalik konkurentsivastane

tegevus on […] liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastamise seisukohalt omistatav

ettevõtjale, kelle koosseisu ta kuulub; viimast loetakse põhimõtteliselt vastutavaks.“123 Viidatud

lahend tugineb sellele eelnenud kohtupraktikas kirjeldatud loogikale: kuna töötaja ei ole majan-

dustegevuses iseseisev, vaid teeb tööd oma tööandjaks olevale ettevõtjale ja tema juhtimisel, ei

moodusta ta eraldiseisvat ettevõtjat, vaid osa oma tööandjast.124 Lisaks on Euroopa Kohus ka

selgelt öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamiseks ettevõtja poolt ei ole eelduseks

see, et ettevõtja osanikud või juhtkond olid rikkumisest teadlikud, vaid piisab sellise isiku

tegevusest, kes on pädev ettevõtja nimel tegutsema.125

Sätte teise lause kohaselt ei loeta esimeses lauses kasutatavat „teist isikut“ siiski konkurentsi-

järelevalvemenetluses identseks menetlusaluse isikuga vaatamata sellele, et tema teod ja tead-

mised võivad olla menetlusalusele isikule omistatavad. Menetluses käsitatakse nimetatud isikut

nagu muud isikut. Nii on tal uurimismeetmele allutamise korral sellele allutatud isiku õigused

(sh enesesüüstamise korral ei või antud teavet kasutada tõendina süüteomenetluses), kuid tal

puuduvad menetlusaluse isiku õigused, kuivõrd teda ei saa menetlusaluse isikuna menetlusse

liita.

KonkS § 7817 lõiked 3 ja 4 sätestavad: „(3) Menetlusalust isikut teavitatakse viivitamata kon-

kurentsijärelevalvemenetluse algatamisest. (4) Menetlusalust isikut ei teavitata: 1) kuni see

ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või 2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne

menetlusaluse isiku suhtes esimese uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike

2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.“ Üldreegli

kohaselt tuleb menetlusalust isikut konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest viivitamata

teavitada, kui menetlusalune isik on teada, st isik(ud), kes Konkurentsiameti hinnangul moo-

dustab või moodustavad potentsiaalse keelatud teo toime pannud ettevõtja ning keda

Konkurentsiamet kavatseb selle eest vastutavaks lugeda või trahviga karistada. Kui Konkurent-

siamet saab mõnest ettevõtjat moodustavast isikust teada konkurentsijärelevalvemenetluse

hilisemas faasis, tuleb teda teavitada menetlusaluse isiku seisundist viivitamata pärast isikust

teadasaamist ja talle vastava staatuse omistamisest. Eelnevalt nimetatud teadasaamise all

peetakse silmas nt seda, et lisaks konkurentsiõiguse n-ö otsesele rikkujale ei pruugi koheselt

olla selge, kas temaga ühes saab või peaks menetlusse liitma veel isikuid ehk teisisõnu koheselt

ei pruugi Konkurentsiametile olla selge, millised isikud ettevõtjat moodustavad. Sellegipoolest

on kustutatud varasemas redaktsioonis lõikes 3 sisaldunud tingimus, et menetlusalust isikut

teavitatakse, „kui menetlusalune isik on teada“.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 1 erand võimaldab menetlusalust isikut tema menetluslikust

seisundist mitte teavitada, kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. Erinevalt nt

KrMS § 33 lõikes 1 määratletud kahtlustatavast on menetlusalune isik määratletud keelatud teo

toimepanemise kahtluse olemasolu, mitte menetlustoimingute kaudu. Kriminaalmenetluses on

läbiotsimine uurimistoiming ning isiku allutamine kahtlustatavana läbiotsimisele annab talle

ühtlasi kahtlustatava menetlusseisundi. Konkurentsijärelevalvemenetluses võib kahtlus keela-

122 EKo 07.07.1983, C-100/80 kuni 103/80, Musique Diffusion française vs. komisjon, EU:C:1983:158, p 97. 123 EKo 21.07.2016, C-542/14, VM Remonts jt, EU:C:2016:578, p 24. 124 EKo 16.09.1999, C-22/98, Becu jt, EU:C:1999:419, p 26. 125 EKo 07.02.2013, C-68/12, Slovenská sporitel’ňa, EU:C:2013:71, p 25.

76

tud teo toimepanemises (ja seega menetlusaluse isiku seisund) eelneda läbiotsimisele, kuid kõ-

nealust menetlusalust isikut ei pea sellest teavitama, kuni see ohustaks tõendite kogumist. Sättes

sisalduv sõna “kuni” tõstab esile ajalist mõõdet: alates hetkest, mil isiku teavitamine enam

läbiotsimisega tõendite kogumist ei ohuta, tuleb menetlusalust isikut menetluse läbiviimisest

KonkS § 7817 lõike 3 alusel teavitada. Läbiotsimise alustamisel tuleb isiku seisund, õigused ja

kohustused talle teatavaks teha KonkS § 7822 lõike 7 kohaselt.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erand võimaldab menetlusalust isikut tema menetluslikust

staatusest esialgu üldse mitte teavitada kolme eelduse täitmisel:

 kui menetlus on § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud;

 lõpetatud menetluse vältel ei kohaldatud menetlusaluse isiku suhtes uurimismeedet ning

 menetlusaluse isiku teavitamine juba lõpetatud menetlusest ohustaks tõendite edasist

kogumist.

Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teatud menetlusi, mis on prioriteetide alusel

lõpetatud, hilisemal hetkel uuesti avada. Konkurentsijärelevalvemenetlus kui hübriidmenetlus

(st tegemist on üheaegselt nii korrakaitselise kui ka karistamist võimaldava menetlusega) võib

erinevalt süüteomenetlustest alata ka kolmanda isiku taotluse lubatavaks tunnistamisega Kon-

kurentsiameti poolt. ECN+ direktiivist tulenevalt peab Konkurentsiametil olema võimalus

taotluse alusel alanud menetlus mitteprioriteetsena lõpetada. Seda, kas mingi menetlus on

prioriteetne või mitte, peab Konkurentsiamet hindama mh väidetava rikkumise tähtsuse ning

oma ressursside pinnalt. Võib juhtuda, et Konkurentsiamet peab lõpetama ühe menetluse,

selleks, et tal oleks ressurssi tegeleda mingi olulisema, konkurentsi potentsiaalselt rohkem

mõjutava kaasusega. Ressursside vabanemisel ning muude olulisemate kaasuste puudumisel on

Konkurentsiametil õigus KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud menetlus

uuendada ja selle esemeks olnud rikkumist edasi menetleda. Selleks, et Konkurentsiametil üldse

oleks võimalus esialgu kõrvale jäetud menetlust uuendada ja edasi menetleda, tuleb tagada see,

et menetlusalune isik ei hävitaks vahepealsel ajal asjas olulisi tõendeid. Olukorras, kus Konku-

rentsiamet on menetluse KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetanud, aga on

selge, et isiku teavitamine ei ohustaks tõendite edasist kogumist tulevikus menetluse uuenda-

misel, tuleb menetlusalust isikut lõpetatud menetlusest teavitada. Riik ei tohi menetlusaluse

isiku suhtes toimetada varjatud menetlusi.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erandi sõnastusest tuleneb, et nimetatud teavitamata jätmise alust

saab rakendada üksnes pärast menetluse lõppemist, kuid mitte menetluse vältel. Käimasoleva

menetluse vältel on isiku teavitamata jätmise aluseid vaid üks, kui menetlusaluse isiku teavi-

tamine ohustaks läbiotsimisel tõendite kogumist (KonkS § 7817 lõike 4 punkt 1). Kui priori-

teetide alusel lõpetatud menetlust KonkS § 7814 lõike 6 alusel uuendatakse, tuleb menetlusalust

isikut tema seisundist teavitada, lähtudes KonkS § 7817 lõike 3 ja lõike 4 punkti 1 regulatsioo-

nist. Muul kui § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel menetluse lõpetamise korral tuleb

menetlusalust isikut toimetatavas menetluses teavitada. Kuniks menetlus kestab saab Konku-

rentsiamet menetlusaluse isiku mitteteavitamise korral tugineda ainult KonkS § 7817 lõike 4

punktile 1.

KonkS § 7817 lõige 5 sätestab: “Menetlusalust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike

2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt siis, kui on aegunud

õigus trahvi kohaldada.” Säte näeb ette, et kui isikut ei ole KonkS § 7817 lõike 4 punktist 2

tuleneva erandi alusel lõpetatud menetlusest teavitatud ning Konkurentsiamet ei ole vahepealsel

ajal menetlust uuendanud (ka menetluse uuendamise puhul kehtib reegel, et menetlusalust

isikut peab menetlusest teavitama, kui ei tugineta just KonkS § 7817 lõike 4 punktile 1), peab

Konkurentsiamet menetlusalust isikut minevikus toimunud menetlusest teavitama hiljemalt

siis, kui on aegunud Konkurentsiameti õigus trahvi kohaldada. Trahvi kohaldamise õiguse

77

aegumist reguleerib KonkS § 7836. Kõnesolev säte on eelnõusse lisatud pärast eelnõu avalikule

kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist tulenevalt Riigikohtu esitatud tagasisidest.

KonkS § 7817 lõige 6 sätestab: „Menetlusaluse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenet-

luse algatamisest tutvustatakse talle tema õigusi ja kohustusi. Isiku taotlusel selgitatakse talle

nende õiguste ja kohustuste sisu.“ Sätte kohaselt tutvustatakse menetlusalusele isikule tema

õigusi ja kohustusi tema teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt. Õiguste ja kohustuste tutvustamine ei tähenda nende üksikasjalikku

selgitamist, vaid võib olla saavutatud nt õiguste ja kohustuste kataloogi sisaldava faili või

dokumendi kättesaadavaks tegemise või õiguste ja kohustuste pelga ettelugemisega. Kuivõrd

menetlusalusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus lepingulisele ja asjakohasel

juhul riigi õigusabi korras nimetatud esindajale, sest tegemist on mh trahviga lõppeda võiva

menetlusega, kehtib eeldus, et menetlusalune isik endale pädeva esindaja ka võtab või seda riigi

õigusabi korras taotleb. Seega eeldatakse, et menetlusalusele isikule selgitab tema

menetluslikust staatusest tulenevaid õigusi ja kohustusi tema lepinguline või riigi õigusabi

korras nimetatud esindaja. Lõike teise lause kohaselt tuleb aga juhul, kui menetlusalune isik

seda eraldiseisvalt taotleb, menetlejal tema õiguste või kohustuste sisu detailsemalt selgitada.

Võrreldes eelnõu varasema redaktsiooniga on sättes kasutatud sõna „teatama“ asendatud sõna-

ga „tutvustama“. Sellist muutust ei tinginud mitte soov muuta sätte tähendust, vaid soov ühtlus-

tada kõnesoleva sätte sõnastust kavandatud KonkS § 7822 lõike 7 sõnastusega. Viimase kohaselt

juhul, kui menetlusalune isik saab oma menetluslikust staatusest teada nt hetkel, mil tema suhtes

kohaldatakse läbiotsimise uurimismeedet, on ka siis Konkurentsiametil kohustus tema õigusi ja

kohustusi „tutvustada“. Kahe sätte alusel on õiguste ja kohustuste tutvustamise kohustuse ulatus

sama.

KonkS § 7817 lõige 7 sisaldab menetlusaluse isiku õiguste kataloogi konkurentsijärelevalve-

menetluses.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „menetluse läbiviimisele

tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul“. Säte tuleneb ECN+ direktiivi art

3 lõikes 3 sätestatust. Viidatud põhiõigused hõlmavad nii põhiseadusest kui Euroopa inim-

õiguste ja põhivabaduste konventsiooni praktikast tulenevaid õigusi, kusjuures ELTL artiklite

101 ja 102 tagamisel kohalduvad ka EL-i põhiõiguste harta õigused.126 Olulisematena saab

nimetada inimväärikuse kaitset, isikupuutumatust, piinamise keeldu, privaatsust, isikuandmete

kaitset, võrdsuspõhiõigust, õigust heale haldusele, spetsiifilisemalt õigust kasutada õiguskaitse-

vahendeid (sh seaduse kohaselt edasi kaevata), õigust kaitsele ja õigusabile, õigusemõistmisele

erapooletus instantsis mõistliku aja jooksul (see realiseerub täielikult edasikaebe staadiumis,

Konkurentsiameti menetluses on see kohaldatav mutatis mutandis), süütuse presumptsiooni,

karistussätte tagasiulatuva kohaldumise keeldu, karistuse proportsionaalsust ja korduvalt

karistamise keeldu. Osad nendest õigustest on eraldi käsitletud kataloogi järgmistes punktides.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „saada endale

arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta“. Teabe saamise

õigus seisneb esiteks õiguses teada, milles seisneb kahtlus keelatud teo toimepanemises, samuti

mida talle ette heidetakse ja milline on teave, millel talle tehtavad etteheited põhinevad. Vii-

mane on korraldatud läbi õiguse tutvuda menetlustoimikus sisalduva teabega (vt KonkS § 7817

lõike 7 punkt 12). Kaudsemalt on menetlusalusel isikul läbi menetluses esitatud taotluse (vt

KonkS § 7817 lõike 5 punkt 10) võimalik soovida teabe kogumist Konkurentsiameti poolt

uurimismeetmeid kohaldades. Konkurentsiamet kogub nii süüstavaid kui ka süüd välistavaid

tõendeid ning võib seda teha ka menetlusaluse isiku taotlusel. Samuti on menetlusalusel isikul

126 Vt A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford

University Press 2019, lk 882 jj.

78

õigus ise esitada tõendeid (vt punkt 10). Konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva

keelatud teo kohta teabest arusaamiseks on menetlusalusel isikul õigus tõlgi abile (vt punkt 5).

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 3 on seonduvalt eelnevaga sätestatud, et kui menetlusalune isik

annab või peaks andma teavet, on tal õigus seda tehes teada, et antud teavet võidakse kasutada

tema vastu.

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 4 on seonduvalt eelnevaga sätestatud menetlusaluse isiku õigus

„keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnistaks keelatud teo toimepanemist või

süüstaks oma lähedast keelatud teo toimepanemises või avaldaks enda ja oma lepingulise või

riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud

haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset teabevahetust

konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemat

konfidentsiaalset teabevahetust või avaldaks teavet, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“. Säte on, esiteks, seotud

direktiivi artiklis 8 sätestatuga – teabe nõudmisel ei tohi menetlusalust isikut sundida

tunnistama keelatud teo toimepanemist.127 Teabe andmisest keeldumise õigus on asjakohane,

kui isikul on muidu kohustus teavet anda. Sellekohane kohustus tuleneb haldusmenetluses

üldiselt HMS § 38 lõike 3 esimesest lausest ning konkretiseerub kommenteeritavas peatükis

ettenähtud uurimismeetmete kaudu konkreetses teabenõudes (vt KonkS § 7825), mille täitmine

teabele juurdepääsu võimaldamise, kirjaliku teabe koondamise ja andmise või kirjalike või

suuliste vastuste andmise teel on menetlusalusele isikule kohustuslik ja mille mittetäitmine on

sanktsioneeritud. Kooskõlas EL-i konkurentsiõiguse praktikaga on nn vaikimisõigus

korrespondeeruv keeluga sundida ettevõtjat andma vastuseid, mis sisaldaks tema poolt keelatud

teo toimepanemise omaksvõttu (vt ka kavandatud KonkS § 7825 lõige 3).128

Säte on, teiseks, seotud Euroopa Liidu Kohtu praktika poolt piiritletud menetlusaluse isiku

õigusega kaitsjale. Euroopa Kohus leidis juba lahendis AM & S vs. komisjon129 1982. aastal, et

nn advokaadi (ingliskeelses tõlkes lawyer ning prantsuskeelses originaaltekstis l’avocat) ja

tema kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsust (legal professional privilege; LPP) tuleb Eu-

roopa Liidus kaitsta juhul, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust:

 teabevahetus peab olema seotud kliendi kaitseõiguse teostamisega ja

 nn advokaat peab olema sõltumatu130.

Advokaadi või muu välise õigusnõustaja ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõte

keelab üldjuhul nendevahelise teabevahetuse saladuse riived ning ulatub kaugemale kui

konkurentsijärelevalvemenetlus, st ka sama menetluse esemega seotud varasemale

teabevahetusele (varasem õigusnõustamine) - mida kinnitavad nii Euroopa Kohtu otsus

kohtuasjas AM ja S Europe Limited vs, Komisjon, esimese astme kohtu 17. septembri 2007. a

otsus kohtuasjas Akzo Nobel Chemicals Ltd vs Komisjon, kui ka hiljutine Euroopa Kohtu

08.12.2022 otsus kohtuasjas Orde van Vlaamse Balies jt v Vlaamse Regering.131

Selline ulatuslik teabevahetuse kaitse on tähtis tagamaks, et klient saab kindlaks määrata talle

kuuluvad õigused, oma kohustused ning tema tegevusega kaasnevad riskid nii käimasolevas

127 Vt eeskätt EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p-d 28–35; samuti A.

Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford University Press

2019, lk 911 jj. 128 EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p 35. 129 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157, p-d 21–25. 130 EKo 14.09.2010, C-550/07 – Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon, EU:C:2010:512, p-d

56–58. 131 EKo, 08.12.2022, C-694/20 - Orde van Vlaamse Balies jt v Vlaamse Regering, ECLI:EU:C:2022:963, pp 27,

28; 60-65.

79

konkurentsijärelevalvemenetluses, kui ka enne seda. Lause „või muu käesoleva seaduse § 7819

lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja“ on eelnõusse lisatud 2023. a.

maikuus aset leidnud kooskõlastusringi raames Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse

komisjonilt laekunud tagasiside põhjal, et konkurentsijärelevalvemenetluses ja väljaspool seda

võivad menetlusalast isikut sama esemega seoses esindada erinevad advokaadid. Eelnõukohane

§ 7819 lõige 3, aga, seob lepingulise esindaja mõistet konkurentsijärelevalvemenetlusega.

Samuti on Eesti Advokatuuri tagasiside põhjal lisatud viide advokatuuriseaduses sätestatud

advokaadi kutsesaladusele (AdvS §§ 43 ja 45). Sisuliselt tähendab see, et kogu teabevahetus

isiku ja tema advokaadi vahel peab olema konfidentsiaalne. Seadus laiendab kliendi ja

advokaadi usaldussuhte kaitse advokaadi kogu kutsetegevusele ning kindlustab kliendi ja

advokaadi usaldussuhte kaitse kõiges, mis seondub õigusteenuse osutamisega. Kuna

õigusteenuse mõiste on AdvS-s defineeritud avaralt, siis hõlmab advokaadi ja kliendi vahelise

suhtluse konfidentsiaalsuse nõue lisaks õigusnõustamisele, isiku esindamisele või kaitsmisele

kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamisele ka kliendi

huvides mõne muu õigustoimingu tegemist (AdvS § 40).

Erinevalt kaitseõigusega seotud teabevahetusest, kus konfidentsiaalsusega on kaetud nii

teabevahetus advokaadiga, kui ka teabevahetus mitteadvokaadist välise õigusnõustajaga, on

laiem kaitse (st konkurentsijärelevalvemenetluse esemega mitteseotud teabevahetusega seoses)

tagatud ainult isiku suhtlusele advokaadiga. Seda põhjusel, et Eesti kehtiva õiguse järgi on

ainult selline suhtlus kaitstud kutsesaladusega. Vastavalt AdvS § 43 lõigetele 1-3 on advokaat

õigusteenust osutades sõltumatu, talle usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ning advokaadi

poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud. Seevastu õigusbüroo ja seal

tegutsevate juristide tegevust ei reguleeri eriseadus. Nad pole seotud distsipliini ja kutse-eetika

reeglitega ning tagatistega, mida näeb ette AdvS. Puudub kutsealase ettevalmistuse süsteem ja

kontroll, nad ei ole seotud kutsesaladuse hoidmise kohustusega, mistõttu klient ei saa loota

seadusest tulenevale usalduse kaitsele, vaid üksnes abistaja südametunnistusele. Puudub

advokatuurile sarnane järelevalvesüsteem õigusnõustaja tegevuse üle ja mõjutusvahendid

seadust või kutse-eetika nõudeid rikkunud isiku suhtes.132

Sõltumatus ning kutsesaladuse hoidmise kohustus suurendavad avalikkuse usaldust advokaadi

kutse suhtes ning selline usaldus advokaadi suhtes kohaldub üldiselt, mitte ainult advokaadi

poolt täidetavate konkreetsete ülesannete suhtes. Advokaadi kui õigusnõustaja ja kliendi

vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on vajalik et advokaat saaks täita oma kohustusi ning

nõustada klienti nõutava põhjalikkusega ning see on võimalik vaid juhul, kui kliendil on

vabadus advokaadile avalikustada kogu informatsioon.

Samasugust vahet lepingulise esindaja ja muu advokaadist esindaja vahel tehakse, näiteks,

vangistusseaduses (VangS § 26). Kui kaitsja võib vastavalt KrMS § 42 lõikest 1 tulenevale

definitsioonile olla nii advokaat, kui ka muu lepingulisele esindajale kehtestatud

haridusnõuetele vastav isik, siis muu esindajaga suhtluse konfidentsiaalsus on selgelt tagatud

ainult advokaadi puhul.

Euroopa Kohus on oma praktikas leidnud ka, et „advokaadi ja tema kliendi teabevahetuse

konfidentsiaalsuse põhimõtte ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidu tasandil on

tingimata vajalik, et […] uurimine […] saaks toimuda kõigi asjassepuutuvate ettevõtjate võrdse

kohtlemise tingimustes. Kui see nii ei ole, kahjustab liikmesriigi õigusesse kuuluvate siseriikliku

õiguse normide või mõistete kasutamine liidu õiguse ühtsust. Ühetaoline tõlgendamine ja

kohaldamine liidu õiguskorras ei tohi sõltuda uurimise läbiviimise kohast ja siseriiklike

õigusaktide võimalikest erisustest.“ Sellest lähtuvalt peab ka konkurentsijärelevalvemenetluses

lähtuma LPP sisustamisel Euroopa Liidu Kohtu praktikast ja seda mitte üksnes ELTL artikli

132 Uno Lõhmus, Advokaadi ja kliendi usaldussuhe ja selle piirid, Juridica IX/2007, lk 608-618.

80

101 ja 102 kohaldamisalas, vaid ka pelgalt riigisisese konkurentsiõiguse rikkumisele

keskendunud menetlustes. Seda põhjusel, nagu sissejuhatavates tekstilõikudes kirjutatud, on ka

riigisisese konkurentsiõiguse kohaldamine ECN+ direktiivi kohaldamisalas.

Menetlusaluse isiku kaasaaitamiskohustus, mis väljendub läbi viimati nimetatud kohustuste, on

tasakaalustatud kõnesolevas punktis 4 ettenähtud õigusega mitte tunnistada keelatud teo

toimepanemist ja mitte avaldada LPP-ga kaitstavat teavet.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 5 on sätestatud menetlusaluse isiku õigus tõlgi abile

haldusmenetluse seaduses ja KonkS 92. peatükis sätestatud tingimustel. Selleks, et saada endale

arusaadavas keeles teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta (vt punkt 2) ja olla

endale arusaadavas keeles ära kuulatud (vt punkt 11), on menetlusalusel isikul õigus HMS § 21

lõike 1 alusel taotleda tõlgi kaasamist menetlusse.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 6 on sätestatud menetlusaluse isiku õigus „lepingulise või riigi

õigusabi korras nimetatud esindaja abile“, mille täpsem sisu on kavandatud KonkS § 7819

lõigetesse 2 ja 3. Kuigi kommenteeritav säte ega KonkS § 7819 lõige 2 ei sätesta eraldi õigust

lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja juuresolekule läbiotsimisel, oleks

Konkurentsiametil siiski mõistlik anda läbiotsimise kohaldamisel menetlusalusele isikule

mõistlik aeg, et tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja saaks läbiotsi-

misele kohale ilmuda. Sellise mõistliku minimaalse aja pakub ka nt Euroopa Komisjon EL-i

konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses133. Vastasel juhul võib olla küsitav, kas kommen-

teeritavas sättes nimetatud ja KonkS § 7819 lõikes 2 sisustatud õigus on menetlusalusele isikule

tagatud.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 7 on ette nähtud õigus „riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses

sätestatud alustel ja tingimustel“. Nimetatud aluseid ja tingimusi on selgitatud riigi õigusabi

seaduse muudatuste juures.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 8 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada tema suhtes läbi-

viidava uurimismeetme eesmärki (uurimismeetmed on kavandatud KonkS §-desse 7823 ja 7825).

Nimetatud õigusele vastab Konkurentsiameti kohustus tutvustada uurimismeetme kohalda-

misel uurimismeetmele allutatud isikule (kelleks võib olla ka menetlusalune isik) kohtu luba,

kui see on uurimismeetme kohaldamiseks vajalik, uurimismeetme eesmärki ja kavandatavat

käiku, meetmes osalevate isikute õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse kohustuste rikkumisega

kaasneva vastutuse eest (KonkS § 7822 lõige 7).

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 9 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus pärast uurimismeetme

läbiviimist tutvuda selle meetme talletusega (sh protokoll, stenogramm, heli- või audiovideo-

salvestus või eelnevate kombinatsioon) ning teha selle meetme tingimuste, käigu ja tulemuste

kohta avaldusi, mis tuleb samuti talletada. Rõhutada tuleb asjaolu, et talletuste kinnitamine

allkirjaga on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus. Selleks ei saa menetlusalust isikut

korraldusega kohustada. Konkurentsiameti ülesanne on talletada uurimismeetmete läbiviimine

viisil, mis võimaldab talletust kasutada usaldusväärse tõendina. Selleks on Konkurentsiametile

antud volitus teha talletusi video- ja helisalvestistega.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 10 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „esitada tõendeid ja

taotlusi“. Tõendi all on peetud silmas peatüki tõendamise regulatsiooni nõuetele vastavat

teavet, mis on asjakohane konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgi saavutamise osas.

Taotluse esitamise ja menetluse osas kohalduvad HMS sätted, kui kõnesolev seadus ei näe ette

vastavaid erisätteid.

133 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, p 6,

kättesaadav: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en.

81

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 11 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus olla endale arusaadavas

keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijäre-

levalvemeetme (vt KonkS § 7826 ja § 7813 lõige 4) kohaldamist. See õigus on seotud ECN+

direktiivi artikli 3 lõikes 2 sätestatuga. Konkurentsijärelevalvemenetluses on kavandatud kvali-

fitseeritud ärakuulamine (vt KonkS § 7827). Ärakuulamiseks peab menetlusalusele isikule esi-

tama etteheited ning võimaldama isikule menetlustoimikuga tutvumist. Selleks, et õigus olla

ära kuulatud oleks tagatud, tuleb vajadusel etteheited menetlusalusele isikule esitada keeles,

millest ta aru saab. Samuti tuleb talle vajadusel anda võimalus oma arvamus ja vastuväited

esitada keeles, millest ta aru saab.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 12 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „tutvuda menetlus-

toimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.“ Menetlustoimikuga

tutvumist reguleerib lähemalt KonkS § 7820.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 13 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „viibida juures,

kui Konkurentsiamet avab pitseri käesoleva seaduse § 7823 lõike 3 punktis 2 sätestatud korras

kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, saada enne seda mõistliku aja jooksul võimalus

punktis 4 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud

teabe märkimiseks Konkurentsiameti täpsustatud korras ning viibida ka teabe edasise

läbivaatamise juures“.

Vastavalt eelnõu § 7823 lõike 3 punktile 6 peab Konkurentsiamet, tagamaks käesolevas sättes

sätestatud menetlusaluse isiku õiguse realiseerimist, andma menetlusalusele isikule

läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne pitseeritud ümbriku avamist võimaluse

märkima ära § 7822 lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi

kutsesaladusega kaitstud teabe läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes

selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud teave arvatakse tõendite

hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda (vt § 7823 lõike 3 punkti 6

kommentaari).

KonkS § 7817 lõige 8 sätestab järgmist: „Menetlusalusel isikul on kohustus taluda tema suhtes

käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.“ Konkurent-

sijärelevalvemenetluses on sätestatud kaks uurimismeedet: läbiotsimine ja teabenõue. Mõlemad

uurimismeetmed koondavad omakorda Konkurentsiameti üksikvolitusi meetme läbiviimisel.

Näiteks sõltuvalt sellest, millist kohta (äriruumid või muud ruumid, sh eluruumid) Konkurentsi-

amet soovib läbi otsida, hõlmab halduskohtu loal toimuv läbiotsimine endas kõiki KonkS § 7823

lõikes 2 sätestatud volitusi.

Kui uurimismeetmes sisalduv volitus annab Konkurentsiametile õiguse teha mingeid toimin-

guid (see tähendab reaalakte: näiteks siseneda ruumi ja seda läbi otsida), siis peab meetmele

allutatud menetlusalune isik seda taluma. Kuna menetlusalune isik on reeglina juriidiline isik,

siis tuleb siin silmas pidada KonkS § 7819 lõikes 1 ja § 7817 lõikes 2 sätestatut. Kui mõni töötaja

takistab menetlusaluse isiku huvides Konkurentsiametil läbiotsimist, võidakse lugeda, et läbi-

otsimist on takistanud menetlusalune isik ise. Sellele võib järgneda menetluslik trahv. Kavan-

datava KonkS § 7823 lõike 7 alusel võib Konkurentsiamet kohaldada menetlusaluse isiku poolt

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni 1% ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse üleilmsest kogukäibest, kui ruumi läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu

läbiotsimisele. Kui näiteks mõni menetlusaluse isiku töötaja osutab Konkurentsiametile läbi-

otsimisel vastupanu, ei piirdu Konkurentsiameti volitused sellega, et Konkurentsiamet võib

KonkS § 7822 lõike 2 alusel anda korralduse lõpetada läbiotsimise takistamine. Ka muul uuri-

mismeetmele allutatud isikul kui menetlusalusel isikul on kohustus Konkurentsiameti uurimis-

meetmeid taluda. See tuleneb KonkS § 7822 lõikest 8. Konkurentsiametil on õigus anda KonkS

§ 7822 lõike 2 alusel vastavale töötajale korraldus lõpetada läbiotsimise takistamine.

82

KonkS § 7817 lõige 9 sätestab: „Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub, et menet-

lusaluseks isikuks loetud isik ei moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda kahtlusta-

takse keelatud teo toimepanemises, arvatakse see isik menetlusaluste isikute ringist välja. Kon-

kurentsiamet teavitab isikut sellest viivitamata.“ Eelöeldu tuleneb menetlusaluse isiku definit-

sioonist (KonkS § 7817 lõige 1). Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusalune isik

ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kui on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate

ühendus on toime pannud keelatud teo.

KonkS § 7818 – Menetlusosalised – sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse menetlusosalis-

te kataloogi. Tegemist on erinormiga HMS § 11 suhtes. HMS § 11 näeb ette, et haldusmenet-

luses on menetlusosalised taotleja, adressaat, kolmas isik ja teatud juhtudel ka teine

haldusorgan. Konkurentsijärelevalvemenetlusel on võrreldes üldosakohase haldusmenetlusega

teatud erisused. See tingib õigusselguse huvides vajaduse täpsustada konkurentsijärelevalve-

menetluse menetlusosaliste kataloogi.

KonkS § 7818 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusosalised: 1)

taotleja käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2) menetlusalune isik; 3) muu turuosaline, kelle

õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada ja kelle Konkurentsiamet on

menetlusse kaasanud.“ Konkurentsijärelevalvemenetluses saab olla kolme gruppi liigituvaid

menetlusosalisi. Juhtudel, kus Konkurentsiametile on esitatud KonkS § 7815 kohane taotlus ning

Konkurentsiamet on taotluse tunnistanud lubatavaks, on üheks menetlusosaliseks taotleja.

Taotlusega seonduv on reguleeritud KonkS §-des § 7815 ja § 7816. Konkurentsijärelevalve-

menetluse keskne menetlusosaline on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku definitsioon

sisaldub KonkS § 7817 lõikes 1. See on tihedalt seotud Euroopa Liidu õigusest tuleneva ettevõtja

ja ettevõtjate ühenduse mõistega. Menetlusalune isik on see isik, kellele võidakse konkurentsi-

järelevalvemenetluse lõppedes määrata konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamiseks vajalik

kohustus. Kolmandaks menetlusosaliseks võib olla muu turuosaline kui taotleja, kelle õigusi

võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada. Oluline on märkida, et muu turuosalise

lisamine menetlusse on Konkurentsiameti kaalutluses. See tähendab, et muu turuosalise kaasa-

mine ei ole kohustuslik.

Menetlusosaliste mõistest erinev mõiste on uurimismeetmele allutatud isik. Termin uurimis-

meetmele allutatud isik väljendab üksnes seda, et tegemist on isikute, kelle suhtes viikse läbi

uurimismeetmeid. Sõltuvalt sellest, kes see isik on, on tal uurimismeetme läbiviimise käigus

teatud õigused ja kohustused. Siin eristatakse uurimismeetmele allutatud isikutena menetlus-

alust isikut ja muid isikuid. Menetlusalusele isikule on uurimismeetmete raames kehtestatud

teistsugused nõuded kui muudele isikutele.

KonkS § 7818 lõige 2 sätestab: „Kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepane-

mine lõppenud, arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Enne seda annab Konku-

rentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited.“ Taotleja saab plaanitavas

konkurentsijärelevalvemenetluses nõuda (kaalutlusvigadeta otsust) keelatud teo toimepanemise

lõpetamiseks Konkurentsiameti poolt. See tähendab, et kui eeldatav keelatud teo

toimepanemine on konkurentsijärelevalvemenetluse kestel juba lõppenud, on taotluse nõue

muutunud alusetuks, s.t nõue on end ammendanud. Enne taotleja menetlusosaliste ringist

väljaarvamist annab Konkurentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited.

KonkS § 7819 – Esindamine – reguleerib, nagu sätte pealkirigi ütleb, esindamist. Nimetatud

säte näeb mh ette erisused HMS § 13 suhtes. HMS § 13 lõige 1 sätestab, et menetlusosalisel on

õigus kasutada haldusmenetluses esindajat ning et esindaja võib esindada menetlusosalist

kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.

KonkS § 7819 lõige 1 sätestab: „Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik

on juriidiline isik, osaleb ta konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu,

83

kellel on kõik esindatava õigused ja kohustused.“ Tegemist on KrMS §-le 36 analoogilise

sättega, et juriidilist isikut esindab menetluses regulaarselt tema seaduslik esindaja, kellel on

kõik esindatava õigused ja kohustused. See hõlmab õigust anda esindatava nimel suuliselt

küsitluse teel teavet – sellist õigust lepingulisel ja riigi õigusabi korras nimetatud esindajal ei

ole.

KonkS § 7819 lõige 2 sätestab: „Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võib

konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada lepingulise või, kui see on asjakohane, riigi õigus-

abi korras nimetatud esindaja abi muu hulgas uurimismeetme kohaldamisel. Kui Konku-

rentsiamet nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib tema eelnimetatud esindaja viibida

küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel.“ Sätte

kohaselt võib nii menetlusosaline (sh menetlusalune isik) kui ka muu uurimismeetmele

allutatud isik kasutada lepingulise või (menetlusaluse isiku puhul, kellele riigi õigusabi korras

esindaja on nimetatud) riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abi, muu hulgas ka uurimis-

meetme kohaldamisel. Seega võib nt uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole menetlusalune

isik, olla lepinguline esindaja ka suuliste selgituste andmisel, analoogiliselt kriminaalmenet-

lusega. Lõike teises lauses täpsustatakse, et juhul, kui Konkurentsiamet nõuab isikult teavet

suulises vormis küsitlemise teel, võib lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja

viibida küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel.

Seega on lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja õigused erinevad seadusliku

esindaja omadest. Kuigi kommenteeritav säte ei sisalda eraldi õigust lepingulise või riigi

õigusabi korras nimetatud esindaja juuresolekule läbiotsimisel, oleks Konkurentsiametil siiski

mõistlik anda läbiotsimise kohaldamisel menetlusalusele isikule mõistlik aeg, et tema

lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja saaks läbiotsimisele kohale ilmuda.

Sellise mõistliku minimaalse aja pakub ka nt Euroopa Komisjon EL-i konkurentsiõiguse

kohaldamise menetluses134. Vastasel juhul võib olla küsitav, kas KonkS § 7817 lõike 7 punktis

6 nimetatud ka kõnesolevas lõikes sisustatud õigus on menetlusalusele isikule tagatud.

KonkS § 7819 lõige 3 näeb ette jätmist: „Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenet-

luses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult

tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §

28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja

volitust tõendab volikiri. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“ Säte avab, kes

on lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses. Arvestades, et konkurentsijärele-

valvemenetlus võib potentsiaalselt lõppeda trahvi ehk karistava meetmega, näeb KonkS § 7817

lõike 7 punkt 6 menetlusalusele isikule ette õiguse lepingulise või riigi õigusabi korras nime-

tatud esindajale. Kommenteeritava paragrahvi lõige 2 annab õiguse kasutada lepingulise

esindaja abi ka muudel konkurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetmele allutatud isikutel.

Seetõttu on oluline, et lepingulise esindaja näol oleks tegemist kompetentse esindusõigust

omava isikuga. Kõnesoleva sätte kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla kas advokaat või

sättes ettenähtud õigusharidusega isik. Advokaadi puhul esindusõigust eeldatakse, muude päde-

vate isikute puhul tuleb esindusõiguse olemasolu volikirjaga tõendada.

Lepingulise esindaja valikul tuleb aga silmas pidada, et kehtiva Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei ole mitte iga lepingulise esindaja ja kliendi ehk antud menetluses menetlusaluse

isiku vaheline teabevahetus nn LPP-ga kaitstud (vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõike

7 punkti 4 selgitust).

KonkS § 1819 lõige 4 sätestab, et advokaati ei või teabenõudega kohustada andma

Konkurentsiametile teavet ega juurdepääsu teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

134 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, p 6,

kättesaadav: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en.

84

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses. Eelnõu § 7822 lg 3 on

erisätteks ka § 7825 ees, kuid sätted on erinevalt sõnastatud ning arusaadavuse huvides on lisatud

käesolev lõige, mis täpsustab advokaadilt teabe nõudmise piirangut.

KonkS § 7820 – Menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda – sätestab Konkurentsiameti poolt

konkurentsijärelevalvemenetluses peetava menetlustoimikuga seonduva regulatsiooni, sh, mis

on menetlustoimik ehk mida see peab sisaldama, mis keeles seda peetakse ja sellega tutvumise

ehk sellele ligipääsu õiguse.

Avaliku kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise järgselt on kõnesolevast paragrahvist kustu-

tatud algne lõige 2 (varasemas redaktsioonis oli sätte number 7821), mis nägi ette: „Menetlus-

alusel isikul on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel teda käsitletakse menetlusaluse

isikuna. Konkurentsiamet võib keelduda teabele juurdepääsu võimaldamisest ulatuses, mis võib

oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kahjustada konkurentsijärelevalvemenetlust.“ Selle

eesmärk oleks olnud olukorras, kus oluliselt ei oleks saanud kahjustada teiste isikute õigused

või kus kahjustada ei oleks saanud konkurentsijärelevalvemenetlus, võimaldada menetlusalu-

sele isikule, enne menetlustoimikule kui tervikule ligipääsuõiguse saamist, ligipääs sellisele

teabele, mille alusel oleks isik ettevõtjat moodustavaks isikuks loetud ja seeläbi menetlusaluse

isikuna menetlusse kaasatud. Sätte eesmärk oleks seega olnud menetlusalusele isikule või-

maldada konkurentsijärelevalvemenetluse kestel kahtluse alla seada oma kuuluvust ettevõtjasse

ehk majandusüksusesse. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt aga takistaks

selline regulatsioon konkurentsijärelevalvemenetluse tõhusat toimetamist, kuivõrd Konkurent-

siamet takerduks vaidlustesse, mis võiksid jääda menetluse sellesse staadiumi, kus menetlus-

aluseid isikuid ära kuulatakse. Nimetatud Euroopa Komisjoni suunistest tulenevalt on algne

KonkS § 7820 lõige 2 kustutatud.

Ka kavandatud KonkS § 7820 (varem § 7821) lõige 5, mis sätestas „Konkurentsiamet ei võimalda

juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele, kokkuleppe sõlmimise taotlusele, ärisaladusele

ega muule konfidentsiaalsele teabele, kui see ei ole vajalik menetlusaluse isiku kaitse

tagamiseks“ on eelnõust pärast selle avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele

esitamist kustutatud. See tuleneb n-ö võrdsete relvade põhimõttest (principle of equality of

arms), millest peab lähtuma ka Euroopa Komisjon oma EL-i konkurentsiõiguse rakendamise

menetluses135. Teoreetiliselt oleks KonkS § 7820 lõike 5 säilitamine selle algsel kavandatud

kujul võimalik vaid juhul, kui menetluses luua konfidentsiaalsusringid (st kogu

menetlustoimikus olevale teabele saaks juurdepääsu menetlusaluse isiku lepinguline või riigi

õigusabi korras nimetatud esindaja, kes saaks selles sisalduvast teabest teha selektsiooni, mis

on menetlusaluse isiku kaitseõiguste tagamiseks vajalik – see võimaldaks maksimaalselt kaitsta

menetlustoimikus sisalduvat ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet). Kuivõrd eelnõu esi-

tati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele selliselt, et sellesse konfidentsiaalsus-

ringe kavandatud ei olnud ja senistes katsetes teiste eelnõude puhul ei ole samalaadsed ette-

panekud laiapõhjalist toetust saanud, ei ole võimalik sellist lahendust eelnõusse lisada (pealegi

tingiks selliste põhimõtteliste muudatuste tegemine uue avaliku konsultatsiooni, kuid

arvestades ECN+ direktiivi mitteõigeaegsest ülevõtmisest algatatud rikkumismenetlust Eesti

Vabariigi suhtes, pole uus laiapõhjaline konsultatsioon võimalik). Seetõttu jääb eelnõukohases-

se seadusesse reegel, et Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku menetlusalusele isikule

kättesaadavaks (hiljemalt) koos arvamuse ja vastuväidete andmise võimalusega. Ühtki piiran-

gut sellele menetlusaluse isiku õigusele kavandatud eelnõu enam ette ei näe.

KonkS § 7820 lõige 1 sätestab: „Menetlustoimik sisaldab ajalises järgnevuses kogu teavet kon-

kurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva keelatud teo kohta, sealhulgas Konkurentsiameti

poolt konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud teabe saamise aega,

135 Vt nt ÜKo 29.06.1995, T-30/91 – Solvay vs. komisjon, EU:T:1995:115, p 83.

85

allikat ja viisi.“ Säte ei sisalda menetlustoimikule vorminõuet, et võimaldada Konkurentsia-

metil toimikut pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Algselt oli sätte sõnastuse aluseks

Euroopa Komisjoni toimikule juurdepääsu reeglite teatise136 punkt 8, mille kohaselt sisaldab

komisjoni toimik uurimise kõiki dokumente, mis on saadud, koostatud ja/või kogutud

konkurentsi peadirektoraadi poolt uurimise käigus. Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele

ja arvamuse andmisele esitamist on sätet täiendatud selliselt, et menetlustoimik ei sisalda mitte

kogu konkurentsijärelevalvemenetluse käigus saadud, koostatud või kogutud teavet, vaid

üksnes menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta saadud, koostatud või kogutud teavet.

Muudatus on ajendatud Konkurentsiameti tagasisidest ning eelnõus on arvestatud vajadusega

piiritleda menetlustoimikus sisalduvat teavet, et toimikut mitte koormata sisult asjakohatu või

isegi lubamatu teabega.

Menetlustoimikusse saab lisada üksnes teavet, mida Konkurentsiametil on õigus saada või

koguda. Konkurentsiametil ei ole õigust nt koguda KonkS § 7822 lõike 3 lauses 2 nimetatud

menetlusaluse isiku ja tema lepingulise esindaja või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja

konfidentsiaalset teabevahetust (legal professional privilege ehk LPP). Kuna

Konkurentsiametil ei ole õigust sellist teavet koguda, ei ole ametil õigust ka sellist teavet vallata

ega toimikusse lisada. Kui vastav teave on siiski toimikusse lisatud, tuleb see toimikust

viivitamata eemaldada.

KonkS § 7820 lõige 2 sätestab: „Menetlustoimikut peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib

menetlustoimikus olla vaid koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks

ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu.“ Sätte eesmärk on seega

reguleerida, mis keelsena konkurentsijärelevalvemenetluses menetlustoimikut peetakse ja seda,

kuidas peavad selles kajastuma võõrkeelsed dokumendid. Kuivõrd menetlustoimikut saab pida-

da üksnes eestikeelsena, ühtib kavandatud menetlustoimiku regulatsioon keelenõudelt HKMS

§-s 80 sätestatuga, mille kohaselt toimub halduskohtumenetlus ja halduskohtu asjaajamine eesti

keeles. Samuti ühtib kavandatud KonkS § 7820 lõige 2 HKMS § 87 lõikega 2, mis näeb ette, et

halduskohtumenetluses haldusasja toimikus võivad muukeelsed dokumendid olla vaid tõlkega

varustatult, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades doku-

mentide sisu ja mahtu. Toimiku keelenõuete ühtlustamine on oluline selleks, et kahjustada ei

saaks menetlusaluse isiku kaebeõigus. Nagu Riigikohus kõnesolevale eelnõukohasele seaduse-

le tagasisidet andes ütles, siis „[ü]hemõtteliselt tuleks vältida olukorda, kus HKMS § 81 lg 1

alusel asutakse kohtus nõudma dokumentide tõlkimist kaebajalt, kui Konkurentsiameti nõusole-

kul on menetlus läbi viidud muus keeles.“ Sellest tulenevalt on keele ja tõlke nõuded eelnõus

võrreldes varasema redaktsiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmi-

sele, läbivalt muudetud.

Juhul, kui Konkurentsiamet kogub menetlustoimikusse teavet kasutades selleks läbiotsimise

uurimismeedet (kavandatud KonkS § 7823), tuleb Konkurentsiametil enda ja menetlustoimiku

tarbeks see teave tõlkida. Sellele kohaldub vaid üks erisus ja see on kõnesoleva sätte teises

lauses, mis võimaldab teavet mitte tõlkida, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne,

arvestades dokumendi sisu ning mahtu. See muidugi ei vabasta kohustusest tõlkida teabest

vähemalt neid osi, millele soovitakse asjaolude või keelatud teo toimepanemise tuvastamise

tõendamisel tugineda. Sama kohaldub olukorras, kus Konkurentsiamet kogub teavet muult kui

menetlusaluselt isikult kasutades selleks teabenõude uurimismeedet (kavandatud KonkS § 7825

lõike 6 punkt 2). Juhul, kui Konkurentsiamet kogub teavet menetlusaluselt isikult ja kasutab

selleks teabenõude uurimismeedet, näeb kavandatud KonkS § 7825 lõige 6 punkt 1 ette, et me-

netlusalune isik peab selle teabe esitama kas eestikeelsena või koos tõlkega eesti keelde, välja

arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu

136 Komisjoni teatis komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82, EMP

lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel, (2005/C 325/07).

86

ja mahtu. Menetlusalusele isikule loodud erisus, mis võimaldab esitatava teabe tõlkimise mahtu

piirata, on seega mõnevõrra laiem, et välistada olukorda, kus menetlusalune isik peab tarbetult

suures mahus tõlkima nt inglise keelset teksti. Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul peaks

menetlusalune isik siiski tõlkima teavet, mis viimase hinnangul kujutab ebaproportsionaalset

tõlkimise kohustust, on Konkurentsiametil võimalik teda selleks kohustada KonkS § 7822 lõikes

2 nimetatud korraldusega.

KonkS § 7820 lõige 3 sätestab: „Taotlejal käesoleva seaduse § 7815 tähenduses on õigus

taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet otsustanud konkurentsijärele-

valvemenetluse lõpetada § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei võimalda

taotlejal juurdepääsu ärisaladusele ega muule konfidentsiaalsele teabele“ Säte annab seega

õiguse isikule, kes on Konkurentsiametile esitanud lubatavaks tunnistatud taotluse keelatud teo

toimepanemise lõpetamiseks, taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet

otsustanud tema taotlusest alanud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada. Selline õigus

tekib taotlejal siis, kui menetluse lõpetamise aluseks on olnud tõdemus, et Konkurentsiametile

menetluse vältel ilmnenud teave ei ole olnud piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks

või kui varasema turuolukorra analüüsi tulemusel võib öelda, et menetlus on perspektiivitu

(taotluse lubatavaks tunnistamise faasis seda aspekti arvesse võtta ei saa). Kõnesoleva sätte

aluseks on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004137 artikli 8 lõige 1.

Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist on sättesse

lisatud teine lause. See on sättesse lisatud kuivõrd sama paragrahvi lõige 5, mis eelmises

redaktsioonis nägi ette juurdepääsupiirangud kõigile menetlusosalistele, k.a menetlusalusele

isikule, on eelnõust kustutatud. Selle kohta saab lähemalt lugeda kõnesoleva paragrahvi

sissejuhatavatest märkustest.

KonkS § 7820 lõige 4 sätestab, et „Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku menetlusalusele

isikule kättesaadavaks hiljemalt koos arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusega.“ Säte

reguleerib küsimust, millisel ajahetkel tehakse menetlusalusele isikule kättesaadavaks kogu

menetlustoimik. Selleks ajahetkeks on hiljemalt hetk, mil menetlusalusele isikule antakse

võimalus esitada asjas arvamus ja vastuväited. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine on

reguleeritud KonkS §-s 7827. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise keskne element on

Konkurentsiameti poolt koostatud etteheited. Juurdepääs keelatud teo toimikule on

menetlusõiguslik tagatis, mis on mõeldud poolte võrdsuse põhimõtte kaitsmiseks ja kaitseõi-

guste tagamiseks.

KonkS § 7821 – Saladuse hoidmise kohustus – näeb ette piirangud konkurentsijärelevalve-

menetluse käigus saadud teabe kasutamisele. Saladuse hoidmise kohustus on tagatud kavanda-

tava väärteokoosseisuga KonkS §-s 7311.

KonkS § 7821 lõiked 1 ja 2 sätestavad: „(1) Menetlustoimikule juurdepääsu saanud menetlus-

alune isik peab hoidma saladuses leebuse kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise

taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib menetlusalune isik kasutada lisaks konkurentsi-

järelevalvemenetlusele, milles ligipääs menetlustoimikule tagati, üksnes enda esindamiseks või

kaitse tagamiseks kohtumenetluses, mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega

seotud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse esemeks võib olla: 1) kar-

tellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine või 2) keelatud tegu tuvastava

haldusakti vaidlustamine.“ Sätted võtavad kehtivasse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi ar-

tikli 31 lõike 4, mille eesmärk direktiivi preambuli punkti 72 kohaselt on minimeerida oht, et

ennast süüstavaid tõendeid võidakse avaldada väljaspool menetlust, mille tarbeks need on

137 Komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste

menetluste teostamist komisjonis, ELT L 123, 27.4.2004, lk 18–24, konsolideeritud tekst.

87

esitatud. Selleks, et seda vältida loob kavandatud lõige 1 reegli, mille kohaselt peab menet-

lustoimikule juurdepääsu saanud menetlusalune isik hoidma saladuses leebuse kohaldamise

taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib menetlus-

alune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs menetlustoi-

mikule tagati, üksnes oma esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses, mis on otseselt

sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud. Lõige 2 näeb ette need lõikes 1 nimetatud

kohtumenetlused, mis on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega.

KonkS § 7821 lõike 1 punkt 1 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4 punkti a ning

määratleb lõike 1 tähenduses kohtumenetlusena menetluse, mille ese on kartellis osalenud isi-

kutele solidaarselt määratud trahvi jagamine.

KonkS § 7821 lõike 1 punkt 2 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4 punkti b ning mää-

ratleb lõike 1 tähenduses kohtumenetlusena sellise menetluse, mille esemeks on keelatud tegu

tuvastava haldusakti vaidlustamine.

KonkS § 7821 lõige 3 sätestab: „Enne Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamist on menetlusosalisel keelatud kohtumenetluses kasutada järgmist konkurentsijärele-

valvemenetluse käigus saadud teavet: 1) teave, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenet-

luse jaoks koostanud; 2) teave, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetluses

koostanud ning menetlusosalisele saatnud; 3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud

kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi võetud“. Säte sisaldab keeldu, mille kohaselt ei või

menetlusosaline kasutada kohtumenetluses enne Konkurentsiameti poolt

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist punktides 1–3 sätestatud, konkurentsijärelevalve-

menetluse käigus saadud teavet.

KonkS § 7821 lõike 3 punkt 1 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti a ning sätes-

tab, et lõike 3 alusel ei tohi kasutada teavet, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenetluse

jaoks koostanud.

KonkS § 7821 lõike 3 punkt 2 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti b ning

sätestab, et lõike 3 alusel ei tohi kasutada teavet, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärele-

valvemenetluses koostanud ja menetlusosalisele saatnud.

KonkS § 7821 lõike 3 punkt 3 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti c ning

sätestab, et lõike 3 alusel ei tohi konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmi-

mise taotlust, mis on tagasi võetud.

KonkS § 7821 lõige 4 sätestab: „Menetlusosalise ja muu uurimismeetmele allutatud isiku

lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet. Menetlus-

aluse isiku esindajal on lubatud seda teavet avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivat

teavet võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul.“ Nimelt on esindaja kohustatud

hoidma saladuses talle konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks

saanud teavet, kuid ta võib seda avaldada esindatavale. Kolmanda lause kohaselt võib ta,

vastupidi, esindatava kohta käivat teavet avaldada vaid esindatava nõusolekul. Säte on ana-

loogiline KrMS § 41 lõikes 6 kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku esindaja kohta sätes-

tatuga. Sättega seondub menetlusaluse isiku õigus keelduda teabe andmisest (KonkS § 7817

lõige 7 punkti 4), samuti uurimismeetmete üldsättes toodud norm, mille kohaselt ei ole Konku-

rentsiametil õigus LPP-ga kaitstud teavet koguda.

KonkS § 7822 – Uurimismeetmed – on konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete (st

läbiotsimine ja teabe nõudmine) üldsätte.

KonkS § 7822 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 lõikes 3

sätestatud eesmärgist lähtuvalt tõendite kogumiseks kohaldada §-des 7823 ja 7825 sätestatud

88

uurimismeetmeid.“ Nimetatud uurimismeetmed võtavad üle ECN+ direktiivi artiklites 6–9

sätestatud volitused. Lõige 1 määrab ühtlasi, et Konkurentsiamet võib konkurentsijärele-

valvemenetluses kohaldada üksnes nimetatud sätetes sisalduvaid volitusi. KorS-s, VTMS-s ja

KrMS-s sätestatud volitusi ei saa Konkurentsiamet keelatud teo tuvastamiseks kasutada.

Kuivõrd lõige 1 annab Konkurentsiametile õiguse kohaldada nimetatud uurimismeetmeid

tõendite kogumiseks, siis tuleneb uurimismeetmete volitustest ka õigus kogutud teavet lugeda,

läbi töötada ja hinnata. Tõendite kogumise eesmärgi alla kuulub ka uurimismeetme ettevalmis-

tamiseks teabe nõudmise sätte alusel teabe kogumine (nt päring andmekogudest selleks, et

valmistada ette menetlusaluse isiku juures läbiotsimise teostamist).

Sättest on võrreldes eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist

kustutatud 2. lause: „Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi.“

Nimetatud volitus on viidud eraldiseisvasse lõikesse (vt järgmist lõiget).

KonkS § 7822 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda

korraldusi.“ Sätte sisaldab õiguslikku alust, millele tuginedes saab Konkurentsiamet uurimis-

meetme kohaldamiseks anda korraldusi. Nimetatud õiguslikku alust saab rakendada nii KonkS-

s uurimismeetmete juures sätestatud üksikvolituste täitmise tagamiseks kui ka eraldiseisvalt.

Neist esimesel juhul – koosmõjus juba KonkS-s sätestatud volitustega – rakendatakse korral-

dust näiteks läbiotsimisel, kus Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääs (nt parool) teabe-

kandjatele, õigus dokumente läbi vaadata jne. Korralduse andmise õigust saab kasutada ka

eraldiseisvalt (kuid siiski vaid uurimismeetmete kohaldamise raames), kuid üksnes väga vähe-

olulisi riiveid kaasatoovate kohustuste jaoks. Nt saab sellisel viisil kasutada korralduse andmise

õigust isikusamasuse tuvastamiseks.

Sättesse kavandatud korralduste andmise õigusel on piirid. Esiteks ei saa korralduste andmise

õigusega minna mööda KonkS-s selgelt sätestatud uurimismeetme volituste piiridest ega ka

muudest 92. peatükis selgelt sätestatud õigustest. Näiteks, uurimismeetmele allutatud isikul on

õigus tutvuda talletustega, kuid tal ei ole seatud kohustust talletusega tutvumist allkirjaga

kinnitada. Sellist allkirjastamise kohustust ei saa seada ka korralduste andmise õiguse alusel,

kuna sätte mõte on olnud seda selgelt vältida. Samuti ei saa korraldusega takistada nt isiku

õigust kasutada õigusabi. Ühtlasi ei saa korraldusega nõuda menetlusaluselt isikult enda süü

tunnistamist ega ka LPP (legal professional privilege) kaitsega teabe üleandmist. Vastavalt ei

saa korralduse andmise õigusega takistada ka menetlusaluse isiku õigust kaitsta LPP kaitse alla

kuuluvat teavet (näiteks ei saa Konkurentsiamet keelata menetlusaluse isiku seaduslikul või

lepingulisel esindajal või töötajatel tagada, et Konkurentsiamet ei võtaks läbiotsimiselt kaasa

vastavat LPP teavet, sest LPP teavet Konkurentsiamet koguda ei tohi). Euroopa Komisjoni nn

koidikureidide (dawn raid) praktikas võimaldatakse menetlusaluse isiku õigusnõustajatel ja

teistel menetlusaluse isikuga seotud isikutel isegi eraldada endale ruum, milles nad võivad

viibida ning läbiotsimise käigus menetlusaluse isiku kaitsestrateegiat ehitada (sellesse ruumi

Euroopa Komisjon ei sisene). Tavapärane praktika on ka see, et liikumine menetlusaluse isiku

äriruumides on vaba. Menetlusalune isik või tema õigusnõustaja võib määrata igale komisjoni

ametnikule n-ö varju, kes käib läbiotsiva ametnikuga kaasas, märgib üles dokumendid jm teabe,

mille komisjoni ametnikud või töötajad kas kaasa võtavad või millest koopiaid teevad. Selline

„varju“ kasutamine on vajalik mh selleks, et üksnes menetlusaluse isikuga seotud isikud saavad

tuvastada, milline teave kuulub LPP-ga kaitstud teabe hulka. Eelnõu koostajad juhivad

siinkohal tähelepanu Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi (DG COMP) veebilehel

olevale infolehele, mille punkt 14 kohaselt kuulub ka nn koidikureidilt kaasavõetud äri ja raa-

matupidamisteabe üheskoos menetlusaluse isiku esindajatega läbi vaatamisele: „If the selection

of documents relevant for the investigation is not yet finished at the envisaged end of the on-

site inspection at the undertaking's premises, the copy of the data set still to be searched may

be collected to continue the inspection at a later time. This copy will be secured by placing it

in a sealed envelope. The undertaking may request a duplicate. The Commission will invite the

89

undertaking to be present when the sealed envelope is opened and during the continued

inspection process at the Commission's premises. Alternatively, the Commission may decide to

return the sealed envelope to the undertaking without opening it. The Commission may also ask

the undertaking to keep the sealed envelope in a safe place to allow the Commission to continue

the search process at the premises of the undertaking in the course of a further announced

visit.“138 Kusjuures kõnesolevale näib viitavat ka ECN+ direktiivi preambuli punkt 33: „Kon-

trollide tarbetu pikenemise minimeerimiseks peaks konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel

haldusasutustel olema õigus teha ka edaspidi uurimisaluse ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

puhul läbiotsimisi ning teha valik nende tegevust puudutavate raamatupidamis- ja muude

dokumentide koopiatest ja väljavõtetest konkurentsiasutuse ruumides või muudes selleks ette-

nähtud ruumides. Selliste läbiotsimiste käigus tuleks järjepidevalt tagada ettevõtjate kaitseõi-

guste austamine.“ Seejuures ei ole tegemist sugugi uue praktikaga, kuivõrd viiteid sellest leiab

ka kohtupraktikast.

Samuti peavad korraldused olema uurimismeetme läbiviimise eesmärki arvestades sobivad,

vajalikud ja mõõdukad, teisisõnu, proportsionaalsed. „Uurimismeetme kohaldamiseks“ tähen-

dab, et nimetatud õiguslikku alust saab kasutada üksnes ja ainult koos konkreetse uurimis-

meetmega. Väljaspool konkreetsete uurimismeetmete läbiviimist Konkurentsiamet nimetatud

alusel korraldusi anda ei saa.

Korraldusi saab tagada vahetu sunniga üksnes juhul, kui korraldus on antud KonkS § 7823 lõikes

8 nimetatud meetmete tagamiseks. Muudel juhtudel on Konkurentsiametil õigus määrata sunni-

raha või karistus. Viimase puhul tuleb eristada trahvi ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

KonkS 92. peatükis sätestatud alustel ja korras ning väärteokaristust muule uurimismeetmele

allutatud isikule, kes ei ole menetlusalune isik, kavandatud KonkS § 7310 alusel.

KonkS § 7822 lõige 3 sätestab: „Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus

saada juurdepääs teabele või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet sõltumata teabe-

kandjast. Hõlmatud on ka igasugune teabevahetus, välja arvatud menetlusaluse isiku ja tema

lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes

3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vaheline konfidentsiaalne

teabevahetus konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasem

konfidentsiaalne teabevahetus, samuti teabe, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse

advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“ Säte võtab mh osaliselt üle

ECN+ direktiivi artikli 8, mille kohaselt hõlmab kogu vajalik teave teavet, mis on kõnealusele

ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav. Teave võib olla dokumendil, e-kirjas,

sellistes programmides nagu Word ja PDF, samuti kalendriväljavõtetes jms. Teavet on võimalik

leida ka SMS-st või sotsiaalmeediaplatvormi sõnumist isiku telefonis, mida ta veel avanud ei

ole. Samuti sellistest e-kirjadest ja paberkandjal kirjadest, mis ei ole veel avatud. Oluline on

siinkohal aga märkida, et Konkurentsiameti õigus saada juurdepääs teabele ja koguda teavet ei

hõlma endas õigust saada teavet menetlusaluse isiku reaalajas toimuva sõnumivahetuse või

laiemalt sideandmete kohta (nt teabenõude teel sideteenuse ettevõtjalt), kuivõrd see kujutaks

endast õigusvastast jälitustegevust. Sisuliselt jälitustegevuse toimetamise välistab rangelt

tõendite sättes sisalduv jälitustegevusest saadud tõendite kasutamise keeld (kavandatud KonkS

§ 7828 lõige 4).

Kommenteeritav säte seab Konkurentsiameti õigusele saada juurdepääs teabele ja koguda tea-

vet olulise piirangu – legal professional privilege’st ehk LPP-st tulenev piirang. LPP-ga kaits-

tud teabeks on menetlusaluse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud

esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise

õigusnõustaja vaheline konfidentsiaalne teabevahetus, milleks kehtiva Euroopa Liidu Kohtu

138 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003,

kättesaadav aadressil: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en.

90

praktika kohaselt on kirjalik teave, mida menetlusalune isik on oma lepingulise või riigi

õigusabi korras nimetatud esindajaga või muu välise õigusnõustajaga vahetanud sellise

menetluse esemeks oleva rikkumisega seonduvalt, milles kohaldatakse ELTL artikleid 101 või

102, või, mis võib päädida trahvi määramisega.139 Üldreegli kohaselt saab konfidentsiaalseks

lugeda vastavasisulist teabevahetust alates nimetatud menetluse algatamisest, kuid kehtiva

kohtupraktika kohaselt võib LPP kaitse laieneda ka menetluse esemega seotud varasemale

teabevahetusele.140 Seejuures katab privileeg kehtiva kohtupraktika kohaselt suhtlust ettevõtja

või ettevõtjate ühenduse ja eksternse õigusliku esindajaga. Nn in-house juristid privileegi alla

ei kuulu.141 LPP kaitse põhimõtte juures tuleb arvestada ka sellega, et see on loodud kaitsma

klienti (kõnesolevas menetluses menetlusalust isikut).142 Lepingulisele või riigi õigusabi korras

nimetatud esindajale või muule käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele

vastava välise õigusnõustaja laieneb õigus keelduda tema ja tema kliendi suhtlust puudutava

teabe väljaandmisest. Samuti on kooskõlas AdvS-ga konfidentsiaalne ka kogu teabevahetus

isiku ja tema advokaadi vahel (vt selle kohta eelnõu § 7817 lg 7 p 4 kommentaari).

Kuna kõnesolev säte seab piirangu teabevahetusele, millele Konkurentsiametil on õigus saada

juurdepääs ja mida tal on õigus koguda, tuleb Konkurentsiametil sellest piirangust lähtuda

uurimismeetmete kohaldamisel. Uurimismeedet ei saa kasutada selleks, et eelnimetatud

konfidentsiaalsele teabele juurdepääs saada või seda koguda. Seetõttu peab Konkurentsiamet

vastavalt eelnõu § 7823 lõike 3 punktile 6 andma menetlusalusele isikule läbiotsimise käigus või

pärast läbiotsimist ning enne pitseeritud ümbriku avamist võimaluse märkima ära § 7822 lõikes

3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud

andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud

teave, arvatakse tõendite hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda.

Selleks, et KonkS-i kavandatud §-de 7823 (läbiotsimine) ja 7825 (teabe nõudmine) kohaldamisel

Konkurentsiamet piirangu vastu ei eksiks, oleks ametil mõistlik täpsustada põhjalikumalt

halduseeskirjaga reeglid, kuidas LPP-ga kaitstud teavet uurimismeetme kohaldamisel tuvastada

ja sellega ümber käia ning mismoodi menetlusalune isik LPP ära märkimise protsessi täpselt

kaasatakse. Ametil on seejuures oluline haldusesiseste reeglite loomisel jääda seaduses

sätestatud piiresse. Halduseeskirjaga ei saa seaduses sätestatut laiendada ega kitsendada, selle

mõte saab olla üksnes tüüpiliste diskretsiooniliste otsuste tarbeks üldiste suuniste kehtestamine.

Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et vigade vältimiseks võib teatud olukordades

halduseeskirja kehtestamine olla koguni vajalik143.

KonkS § 7822 lõige 4 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konku-

rentsiameti ametnike ja muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise

käigu ja selle vahetud tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib kasutada pildi-,

heli- ja videosalvestisi. Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega

ning teha uurimismeetme kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille

Konkurentsiamet talletab.“ Kommenteeritav säte näeb ette uurimismeetmete kohaldamise

talletamise. Talletusena tuleb mõista nii kirjalikke talletusi, kui ka pildi-, heli- ja videotalletusi,

mida kommenteeritava sätte alusel on Konkurentsiametil õigus teha ka uurimismeetmele

allutatud isiku tahte vastaselt. Pildi-, video- ja helisalvestamisega kaasnev riive õigusele isiku

kujutisele, helile ja pildile on väheintensiivne ning teenib olulist eesmärki – koguda ELTL

artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks vajalikke tõendeid.

Tegemist on proportsionaalse ning seega õigustatud põhiõiguste riivega. Oluline on, et neist

139 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157. p 23. 140 Ibid. 141 Ibid., p 21. 142 S. Barthelmeß, L. Rudolf. – U. Loewenheim, K. M. Meessen, A. Riesenkampff, C. Kersting, H. J. Meyer-

Lindemann. Kartellrecht. 4. vlj. München 2020, VerfVO Art. 18, äärenr 49 jj. 143 RKPJKo 3-4-1-12-13, p 32.

91

nähtuks sättes nimetatud informatsioon. Oluline on ka märkida, et uurimismeetmele allutatud

isikul on õigus talletusega tutvuda ning teha selle kohta ka omapoolseid avaldusi ja märkusi,

mis omakorda talletatakse. Uurimismeetmele allutatud isik ei ole aga kohustatud talletust oma

allkirjaga kinnitama. Selline kinnitamine ei anna talletusele mingit sisuliselt suuremat tõendi-

väärtust, kui isik on – sõltumata sellest, kas ta on nõus või mitte – andma ametile allkirja.

Tegemist oleks sisutühja formaalsusega. Lõppastmes kehtib põhimõte, et Konkurentsiamet on

ükskõik mis lubatud viisil kohustatud tõendama, et isikule tõepoolest võimaldati talletusega

tutvumist.

KonkS § 7822 lõige 5 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise talletus loetakse samaväärseks

protokolliga haldusmenetluse seaduse § 18 tähenduses.“ Kommenteeritava sätte eesmärk on

võrdsustada Konkurentsiameti poolt tehtavad talletused protokolliga haldusmenetluse seaduse

tähenduses. Uurimismeetme kohaldamisel tehtud talletusele ei kohaldata HMS §-i 18. Talletu-

sed loetakse HMS §-s 18 sätestatud protokollidega samaväärseks. Konkurentsiamet peab nii

kirjalike kui ka heli- ja videosalvestatud talletuste puhul järgima kõnesoleva paragrahvi lõikes

4 sätestatud nõudeid. Talletuse lubamise eesmärk läbi HMS §-ga 18 võrdsustamise on anda

ametile võimalikult suur paindlikkus oma tegevuse ja uurimismeetmete kohaldamise jäädvus-

tamisel.

KonkS § 7822 lõige 6 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata:

1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja teabele juurdepääsu saamiseks, selle sisu hindamiseks või

muuks; 2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme

eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või kohaldamiseks,

turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks.“ Punkti 1 alusel võib uurimismeetmete

kohaldamisele, st nii läbiotsimisele kui ka teabe nõudmisele, kaasata spetsialisti, kelle oskusi

on vaja teabele juurdepääsu saamisel, selle sisu hindamisel või muul eesmärgil. Nimetatud säte

võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatu. Seejuures tuleb

tähele panna, et kõnesoleva punkti alusel on Konkurentsiametil õigus halduse käepikendusena

menetlusse kaasata eraõiguslik isik. Teise haldusorgani kaasamiseks puudub eraldiseisva

volitusnormi andmise vajadus, kuivõrd halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi

regulatsioonis on vastavad alused ja kord juba reguleeritud. Punkti 2 alusel võib konkurent-

sijärelevalvemenetluses kohadatavatest uurimismeetmetest ühele, st läbiotsimise kohaldami-

sele, kaasata politsei, kui see on vajalik nimetatud uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks,

sealhulgas uurimismeetme kohaldamise ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, turvalisuse tagami-

seks või vahetu sunni kohaldamiseks. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 2. Konku-

rentsijärelevalvemenetlus on menetlus, mida juhib Konkurentsiamet. Konkurentsiametil ei

pruugi olla IT-tehnilist võimekust, kindlasti ei ole tal vahetu sunni kohaldamise volitusi. Sellest

tulenevalt on Konkurentsiametile antud õigus kaasata uurimismeetme kohaldamisele spetsia-

liste ja politseiametnikke.

KonkS § 7822 lõige 7 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisel tutvustatakse uurimismeetmele

allutatud isikule kohtu luba, kui see on meetme kohaldamiseks vajalik, meetme eesmärki ja

kavandatavat käiku ning meetmes osalevate isikute menetluslikku seisundit, õigusi ja kohustusi

ning hoiatatakse teda kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. Kui §-s 7823 sätestatud

uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave

Konkurentsiametile üle anda.“ Kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse all mõeldakse

eelkõige trahve n-ö menetluslike rikkumiste eest. Kui käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud

uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave

Konkurentsiametile vabatahtlikult üle anda. See tähendab, et Konkurentsiamet annab isikule

kõigepealt võimaluse teha koostööd ning anda teave välja ilma, et uurimismeetmele allutatud

isikule adresseeritaks korralduse läbi kohustus teavet esitada.

92

KonkS § 7822 lõige 8 sätestab: „Uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole menetlusalune

isik, on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohal-

datavaid uurimismeetmeid.“ Säte näeb ette talumiskohustuse, mis on analoogne menetlusaluse

isiku KonkS § 7817 lõikes 8 sätestatud talumiskohustusele. Talumiskohustusega käsikäes käib

ka Konkurentsiameti õigus anda uurimismeetme läbiviimiseks vajalikke korraldusi (KonkS §

7822 lõige 2).

KonkS § 7822 lõige 9 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise käigus saadud teabekandja

tagastatakse viivitamata ja Konkurentsiameti poolt sellelt talletatud teave hävitatakse, kui see

ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole teisiti kokku lepitud.“ Kommenteeritava sätte mõte

on reguleerida küsimusi, mis saab uurimismeetme käigus saadud teabekandjatest (nt kõva-

kettad). Teabekandjad tuleb tagastada viivitamatult, kui neid pole Konkurentsiametil enam

vaja. Kui neilt on salvestatud teavet, mida menetluses enam ei kasutata, tuleb see hävitada. Säte

annab võimaluse kokku leppida teisiti.

Termin "viivitamata" on seaduses määratlemata õigusmõiste. Samas, kui mingi toiming tuleb

seaduse kohaselt teha viivitamata, tähendab see seda, et toiming tuleb teha võimalikult kiiresti

ja kohustatud isik ei tohi toimingut edasi lükata kauem, kui see vastavalt asjaoludele

põhjendatud on. Ei ole võimalik öelda, et sõna "viivitamata" viitab alati ühesuguse pikkusega

ajavahemikule. Sõltuvalt asjasse puutuvast kohustusest ja konkreetsetest asjaoludest võib

termin hõlmata eri pikkusega perioode.144

KonkS § 7823 – Läbiotsimine – kehtestab õigusliku aluse Konkurentsiameti poolt läbiviidavale

uurimismeetmele – läbiotsimisele. Läbiotsimise eesmärk tuleneb uurimismeetmete üldsättest,

täpsemalt KonkS § 7822 lõikest 1. Selleks on koguda konkurentsijärelevalvemenetluses

tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo

toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taasta-

maks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi (KonkS § 7813 lõige 3). Nimetatud säte võtab

ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel üle ECN+ direktiivi artiklid 6 ja 7.

ECN+ direktiivist tulenevat läbiotsimise uurimismeedet saab kohaldada ka pelgalt riigisisese

mõjuga asjakohaste konkurentsiõiguse rikkumiste menetlemisel, st KonkS 2. ja 4 peatüki täit-

mise tagamisel. Nagu seletuskirja sissejuhatavates osades on selgitatud, on eelnõu autorite

hinnangul ka asjakohased riigisisesed konkurentsiõiguse keelud ja nende kohaldamine ECN+

direktiivi kohaldamisalas, mis sest, et direktiiv otsesõnu seda ei ütle. Sellegipoolest selgitame,

et läbiotsimise uurimismeede kujul ja ulatuses, milles see on sätestatud ECN+ direktiivis, oleks

kooskõlas ka PS-ga, kui tegemist ei oleks PSTS § 2 olukorraga. Piiriülese mõjuta KonkS 2. ja

4. peatüki täitmise tagamisel riivaks läbiotsimine PS §-s 33 sätestatud põhiõigust kodu puutu-

matusele. PS § 33 lause 1 kohaselt on kodu puutumatu. Lause 2 kohaselt ei tohi tungida kellegi

eluruumi, valdusesse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud

juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo

tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Läbi-

otsimise eesmärk on koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse

korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsi-

järelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. Nimetatud eesmärk

hõlmab endas vaba konkurentsi kaitset (PS § 31 lg 1), mis on põhiseadusjärku eesmärk. Teiseks

täidab läbiotsimine ja selle käigus tõendite kogumine avaliku korra kaitse eesmärki. PS §-s 33

144 RKKKm 3-1-1-37-14, p. 17.

93

nimetatud avalik kord on põhiseaduse tasandi mõiste ning selle all tuleb mõista tervet õigus-

korra tagamist (avaliku korra lai tõlgendus).145 Õiguskorra alla lähevad ka KonkS 2. ja 4. pea-

tüki keelunormid. Kolmandaks tuleb KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamisel kõne alla ka PS

§-s 33 nimetatud eesmärk “kriminaalmenetlus”. Põhiseaduse tähenduses ei ole kriminaalmenet-

lus üksnes kriminaalmenetlus KrMS tähenduses. Põhiseaduse tähenduses kriminaalmenetlus

võib olla mis tahes menetlus, milles määratav karistus on materiaalselt kriminaalkaristus PS ja

EIK nn Engel’i kriteeriumite tähenduses. ECN+ direktiivis ette nähtud karistused on kriminaal-

karistused põhiseaduse tähenduses. PS §-s 33 nimetatud “tõe väljaselgitamiseks kriminaal-

menetluses” sobiks legitiimse eesmärgina ka eelnõus kavandatud haldustrahvidele. Läbiot-

simise eesmärk koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral

kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärele-

valvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi, on niisiis legitiimne ees-

märk.

Läbiotsimine oleks proportsionaalne, kui see on legitiimset eesmärki arvestades sobiv, vajalik

ja mõõdukas. Läbiotsimine võimaldab KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks tõendeid ko-

guda. Tegemist on sobiva meetmega. Puudub mõni muu alternatiivne ja isikut vähem riivav

meede, mis võimaldaks tõendeid sama efektiivselt koguda. Näiteks teabenõude puhul ei ole

tagatud see, et isik annab välja kogu asjakohase teabe. Välistatud ei ole ka see, et teatud tõendid

hävitatakse ning Konkurentsiamet ei saa sellest suure tõenäosusega teada. Konkurentsiametil

puudub ilma läbiotsimiseta võimalus tagada, et amet saaks asjas koguda kõik asjakohased tõen-

did. Siinse eelnõuga kavandatav muudatus toob mh kaasa selle, et Konkurentsiamet ei saa

tõendeid koguda jälitustoimingutega. Läbiotsimise teostamise võimalus oleks seega vajalik

meede legitiimse eesmärgini jõudmiseks. Läbiotsimise mõõdukuse tagamiseks on ette nähtud

halduskohtu loa kohustus. Läbiotsimise üldine eeldus on see, et Konkurentsiametile on

ilmnenud keelatud teole viitav teave. N-ö inspektsioonilisi läbiotsimisi Konkurentsiamet

teostada ei saa. Samuti peab Konkurentsiamet nende kohtade (nt eluruumid), mis ei ole äriruu-

mid, läbiotsimiseks põhjendama ära kahtluse, et vastavas kohas leidub menetlusaluse isikuga

seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

Läbiotsimisega põhjustatud PS §-s 33 sätestatud põhiõiguse riive oleks seega mõõdukas.

KonkS § 7823 kavandatav uurimismeede oleks seega proportsionaalne ning PS §-ga 33 koos-

kõlas.

Läbiotsimise käigus võidakse ruume ja teabekandjaid teatud ajavahemikuks pitseerida, teabe-

kandjaid saab Konkurentsiamet KonkS § 7823 lõike 3 alusel ka kaasa võtta. See riivaks omandi-

põhiõigust (PS § 32). Pitseerimise eesmärk on tõendite säilitamine, sh see, et tõendeid ei muu-

deta või hävitata. Ei ole ühtegi teist vähemalt sama tõhusat, kuid isikut vähem riivavat meedet,

mis pitseerimisega järgitavat eesmärki täidaks. Ruumide pitseerimise kestuse küsimuses on

Konkurentsiametile antud kaalutlusõigus, mida amet peab kasutama proportsionaalsuse põhi-

mõtet järgides. Ameti tegevus on vaidlustatav üldkorras. Läbiotsimisega kaasnev ettevõtlus-

vabaduse (PS § 31) riive (näiteks ei saa pitseeritud ruume või pitseeritud või kaasa võetud

teabekandjaid teatud ajavahemikul kasutada) oleks samuti õigustatav samadel kaalutlustel mis

PS §-de 33 ja 32 riived. Läbiotsimisele puudub vähemalt sama tõhus alternatiiv tõendite

kogumiseks, mis samal ajal riivaks isikute õigusi vähem. Meetme mõõdukust tagaks mh see, et

halduskohus peab läbiotsimiseks andma loa ning hindab, kas Konkurentsiameti poolt taotletav

läbiotsimine on põhjendatud ja proportsionaalne.

Siinkohal tuleb aga veelkord rõhutada, et üksnes riigisisestes KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise

tagamise menetlustes tuleb tagada, et riigisisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud

menetlus oleks põhiõiguste kaitse tasemelt sama mis ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumistele

145 O. Kask, H. Sepp. - Ü. Madise jt (toim.). Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020 - PS § 33

kommentaar, p 9.

94

suunatud menetlus. Seda põhjusel, et Konkurentsiametil peab olema võimalus liikuda riigi-

sisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud menetlusest ELTL artikli 101 ja 102 rikkumis-

tele suunatud menetlusse nii, et tõendid oleksid ristkasutatavad ja tõendite kogumiseks ettenäh-

tud uurimisvolitused samaväärsed. Vastasel juhul oleks ohustatud ELTL artiklite 101 ja 102

tõhus kohaldamine (ECN+ direktiivi artikli 1 lõige 1). Teisisõnu tekiks olukord, kus liikmesriigi

õigus looks takistusi EL-i õiguse tõhusaks kohaldamiseks.146 Seetõttu ei ole eelnõu autorite

hinnangul võimalik ECN+ direktiivi tõlgendamisel tugineda vaid selles otsesõnu kirja pandule.

Mõelda tuleb, kas realistlikult suudaksime tagada direktiiviga taotletava tulemuse saavutamist

ilma direktiivist tulenevaid nõudeid ka riigisiseste rikkumiste menetlemisele ette nägemata.

Eelnõu autorid on jõudnud seisukohale, et ei suudaks, mistõttu on ka KonkS 2. ja 4. peatüki

rikkumised de facto direktiivi kohaldamisala. Vastupidisele tulemusele pole eelnõu autoritele

teadaolevalt jõudnud ükski teine EL-i liikmesriik.

KonkS § 7823 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsi-

mise: 1) äriruumis, sealhulgas hoones, sõidukis või maa-alal, mis on menetlusaluse isiku oman-

dis või valduses, või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata kohas, sealhulgas eluruumis, hoo-

nes, sõidukis või maa-alal, kui on põhjendatud kahtlus, et seal asub menetlusaluse isikuga seo-

tud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.“

Kõnesoleva lõike eesmärk on osaliselt võtta üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõige 1 ja artikli 7

lõiked 1 ja 2. Säte sisaldab esiteks kataloogi kohtadest, kus Konkurentsiamet läbiotsimist

teostada võib. Teiseks sisaldab säte selget halduskohtu loa kohustust.

Kohtade jaotuse (vastavalt punkti 1 ja punkti 2 loetelu) mõte on ruume eristada. Punktis 1 on

loetletud ettevõtja või ettevõtjate ühendusega seotud äriruumid. Äriruumide alla ei loeta üksnes

hooneid ja selles leiduvaid ruume, vaid ka sõidukeid ja maa-alasid, mis on ettevõtja või ettevõt-

jate ühenduse tegevusega seotud. Oluline on märkida, et kuna ettevõtja on materiaalõiguse

subjekt (vt ELTL artiklid 101 ja 102), siis kõnesolev säte kõneleb menetlusõiguse subjektist, st

menetlusalusest isikust ehk isikust või isikutest, kes ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moo-

dustab või moodustavad. Ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse ruumide all tuleb mõista nii neid

ruume, mis on nii ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku omandis

kui ka valduses (nt renditud äripinnad). Punktis 2 on antud loetelu ruumidest, mis ei ole punktis

1 nimetatud ruumid. See tähendab, et nimetatakse punkti 1 alla kuuluvad ruumid ning kõik

muud ruumid kuuluvad punkti 2 loetelu alla. Punkti 2 loetelu alla kuuluvad olulisimana elu-

ruumid (nt juhatuse liikme kodu). Punktis 1 nimetatud äriruumide puhul on konkurentsijärele-

valvemenetluses läbiotsimise teostamise materiaalseks eelduseks see, et Konkurentsiametile

ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele (vt KonkS § 7814 lõike 1 punkt 1 – sisuliselt

on tegemist konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise lävendiga), aga esinema peab ka

põhjendatud kahtlus, et ruumis asub menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave,

mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

Ka kohtu loa osas eristab ECN+ direktiiv punktis 1 ja punktis 2 toodud ruume. Ettevõtja või

ettevõtjate ühendusega seotud ruumide (äriruumide) puhul jätab ECN+ direktiiv liikmesriiki-

dele õiguse kehtestada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ruumides läbiotsimistele kohtu

eelneva loa kohustuse (vt ECN+ direktiiv artikli 6 lõige 3). Muu kui ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse ruumide läbiotsimiseks nõuab ECN+ direktiivi artikli 7 lõige 2, et läbiotsimist ei

146 EKo 14.06.2011, C-360/09 – Pfleiderer, p 24 ja selles viidatud lahendid: “Kuigi nende normide kehtestamine

ja rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse, peavad nad seda pädevust siiski teostama liidu õigust järgides

(vt selle kohta 12. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑154/08: komisjon vs. Hispaania, punkt 121 ja seal

viidatud kohtupraktika). Iseäranis ei tohi nad muuta liidu õiguse rakendamist võimatuks või ülemäära raskeks (vt

selle kohta 16. juuli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑298/96: Oelmühle ja Schmidt Söhne, EKL 1998, lk I‑4767,

punktid 23 ja 24 ning seal viidatud kohtupraktika) ning eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas peavad nad

jälgima, et nende kehtestatud või rakendatud normid ei kahjustaks ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat kohaldamist

(vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus VEBIC, punkt 57).”

95

toimetata ilma liikmesriigi kohtuasutuse eelneva loata. Kõnesoleva paragrahvi lõike 1 lause 1

võtab seega üle ECN+ direktiivi art 7 lg 2. Eelnõuga nähakse ette, et kohtu eelnev luba on

vajalik kõigi läbiotsimiste puhul, st kohtu luba nõutakse ka ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse

ruumide läbiotsimiseks. Seda põhjusel, et ulatuses, milles direktiiv jätab liikmesriigile otsustus-

vabaduse, tuleb lisaks EL-i põhiõiguste hartale järgida põhiseaduses sätestatud põhiõigusi.

Kuna konkurentsijärelevalvemenetluses võidakse tõendeid koguda ka karistusliku trahvi

määramiseks, tuleb tagada läbiotsimisele allutatud isikute võimalikult ulatuslik põhiõiguste

kaitse. Kriminaalmenetluses võib läbiotsimist toimetada üldjuhul eeluurimiskohtuniku loal (vt

KrMS § 91 lõige 2). Üksnes erandjuhtudel võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri määruse

alusel. Konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks on KonkS 2. ja 4. peatüki ja ELTL artiklite

101 ja 102 keelunormide rikkumised. Neil rikkumistel on majandus(õigus)lik iseloom.

Üldjuhul valmistatakse eelnimetatud keelatud tegude puhul läbiotsimine põhjalikult ette.

Halduskohtult loa taotlemine ei tohiks seetõttu ettevõtja või ettevõtjate äriruumide puhul

põhjustada olulist viivitust. Nentida võib, et teatud juhtudel võib nimetatud keelatud tegude

väljaselgitamisel olla vajalik kiire tegutsemine. Võttes aga arvesse, et KonkS 2. ja 4. peatükk

ning ELTL artiklid 101 ja 102 ei kaitse õiguskorra kõige olulisemaid õigushüvesid, nagu

inimese elu ja tervis, on läbiotsimisele allutatud isiku õiguste kaitseks proportsionaalne see, kui

Konkurentsiamet ootab ka kiirust nõudvas olukorras ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

äriruumide ja muude punktis 1 nimetatud kohtade puhul ära halduskohtu loa.

KonkS § 7823 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha

läbiotsimise advokaadi valduses. Advokaadi valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi

kutsesaladust sisaldavate andmete äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui advokaati,

advokaadibüroo töötajat või advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises

ning on alust arvata, et kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud

konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokaadi valduse läbiotsimisele kohaldatakse

kriminaalmenetluse seadustikus advokaadi valduse läbiotsimise kohta sätestatut käesolevas

lõikes sätestatud eranditega.“.

KrMS § 91 lõige 8 sätestab, et notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima

notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa

läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama

advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või

advokaat.

Advokaadibüroo läbiotsimise lubatavuse hindamisel on keskse tähtsusega advokaadi

kutsesaladuse kaitse. AdvS § 43 lõike 3 järgi on advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega

seotud teabekandjad puutumatud. Vajadus kaitsta advokaadi kutsesaladust õigustab

advokaadibüroo läbiotsimisele tavapärasest kõrgemate menetluslike nõuete seadmist. EIK on

pidanud advokaadibüroo läbiotsimisel vajalikuks nt otsitavate ja äravõetavate dokumentide

piiritlemist, põhjenduste esitamist selle kohta, miks kriminaalasjas asjakohased tõendid asuvad

läbiotsimiskohas ja sõltumatu vaatleja kohalolu (EIKo nr 13710/88, p 37; EIKo nr 71362/01, p

47).147

KonkS § 7823 lõige 3 sätestab: „Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks

loa, on Konkurentsiametil õigus: 1) ette teatamata siseneda käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 1 või 2 nimetatud kohta ning selle ja selles asuvad esemed läbi otsida; 2) talletada või

kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid, millel võib olla menetlusaluse isikuga

seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;

3) saada juurdepääs teabele, mis on läbiotsimisele allutatud isikule kättesaadav, ning talletada

selles sisalduvat äri- ja raamatupidamisteavet; 4) pitseerida käesoleva paragrahvi lõike 1

147 Riigikohtu 07.10.2021 otsus nr 3-19-467/28, p.18.

96

punktis 1 nimetatud koha, selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda määratud

tähtajaks, samuti keelata menetlusalusel isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe

muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine; 5)

kohustada läbiotsimise käigus menetlusalust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures

ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konku-

rentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale

ilmumiseks piisava ajavaru.“ Nimetatud sätte puhul on oluline mõista ECN+ direktiivi artik-

litest 6 ja 7 tulenevat eripära: kui halduskohus on Konkurentsiametile läbiotsimiseks (kas

kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud ruumi) loa andnud, tuleb selle loaga

kaasa KonkS § 7823 lõikes 3 nimetatud volituste pakett. Sellise regulatsiooni tingib ECN+

direktiivi sõnastus (vt „Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt sellis-

te kontrollide tegemiseks volitatud või määratud ametnikel ja nendega kaasasolevatel isikutel

on vähemalt järgmised õigused“). Ehk teisisõnu, halduskohus ei saa loa andmisel otsustada, et

Konkurentsiamet võib nt küll kasutada oma volitusi KonkS § 7823 lõike 3 punktist 1, kuid mitte

näiteks punktist 4. Halduskohtu volitus kontrollida, kas läbiotsimine on lubatud, hõlmab endas

seaduses sätestatud eelduste kontrolli uurimismeetme kui terviku kohaldamiseks ja seeläbi

läbiotsimise kui terviku proportsionaalsuse kontrolli.

KonkS § 7823 lõike 3 punkt 1 sätestab, et läbiotsimine hõlmab õigust „ette teatamata siseneda

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohta ning selle ja selles asuvad esemed

läbi otsida.“ Sättega võetakse üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a ja osaliselt punkt b

ning artikli 7 lõige 3 (mis mh viitab omakorda ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti a ja b

kohaldamisele). ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a sätestab, et liikmesriigid tagavad, et

konkurentsiasutusel on õigus ette teatamata siseneda kõikidesse ettevõtjate ja ettevõtjate ühen-

duste ruumidesse, kogu nende territooriumile ja kõikidesse transpordivahenditesse. ECN+ di-

rektiivi artikli 6 lõike 1 punkt b sätestab mh, et konkurentsiasutusel peab olema õigus vaadata

läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata sellest, millisel kandjal neid hoitakse.

KonkS § 7823 lõike 3 punktis 1 nimetatud õigust „siseneda ning selle ja selles asuvad esemed

läbi otsida“ tuleb tõlgendada ECN+ direktiivi eesmärgist lähtuvalt: Konkurentsiameti eesmärk

on leida äri- ja raamatupidamisteavet. Kõnesolevas sättes sisalduv volitus katab ära niisiis kaks

Konkurentsiameti tegevust:

 ette teatamata (seega ka nõusolekuta) sisenemine, sh sisenemiseks vajalik uste avamine ja

takistuste kõrvaldamine;

 ruumi ja selles leiduva läbi otsimine, eesmärgiga leida ja läbi vaadata menetlusaluse

isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteavet.

Ette teatamata sisenemine hõlmab endas kõiki volitusi, mis on vajalikud, et kõrvaldada takistusi

ja avada suletud uksi. Ette teatamata sisenemine sisaldab endas ka õigust avada lukustatud uksi

(kasutades selleks nt lukuabi). Eelnõus otsustati loobuda KorS § 50 lõikele 1 sarnanevast

näidisloetelust (vrd „Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda

valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse,