| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/24/5848-9 |
| Registreeritud | 31.05.2024 |
| Sünkroonitud | 03.06.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääneranna Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääneranna Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
4 6
5
7
8
9
10
13
11
21
17
18
91
20
14
15
16
21
22
2a
2
2
2a
2
86301:004:0067 Kalju
43001:001:1373 Varbla metskond 63
43001:001:1433 Männamäe
86301:004:0252 Olevi
86301:004:0321 Iisaku
86301:004:0381 Kalda
86301:004:0330 Metsandi
86302:003:0076 Eespõllu 43001:001:1373
Varbla metskond 63
43001:001:1373 Varbla metskond 63
86301:001:0412 Põllumetsa
86301:001:0353 Hansu
43001:001:1373 Varbla metskond 63
86302:002:0224 Hindreku
86302:002:0222 Tõusla
86301:004:0226 Moringi
86301:004:0179 Vana-Andruse
21
Kalda
86301:004:0381
86301:004:0330 Metsandi
86301:001:0413 Väike-Põllumetsa
86301:001:0414 Uuemetsandi
86301:004:0408 Põlde
detailne lahendus
Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu
Laanenurga Tuuliku OÜ
selle kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Põhilahendus: planeeritud tuulepark ja
42
22.03.2024
Töö koostamise korraldaja
Planeerija
Kuupäev
Töö koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
Lääneranna vallavalitsus
Merlin Kalle
1 : 15 000
Lääneranna vald
21004000
19 13
4 Va rb la -V ää
nj a te e
-N u rm
s i te
e
1 9 1 0 1 A
u d ru -T
õ s ta
m a a
(metsatee)
8630522 Kuluka - Matu tee
Varbla kalmistu
Varbla kirik
LEPPEMÄRGID:
Lähima avalikult kasutatava tee number ja nimetus
kasutatava tee katte servast
Määruse nr 71 kohane tuuliku lubatud vähim kaugus avalikult
Katastriüksuse nimi ja tunnus, millel asub planeeritud tuulik
Katastriüksuse piir
Natura elupaiga tunnustega ala
Elektri õhuliini 1-20 kV kaitsevöönd 10 m
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 12 m
Maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevöönd 1 m
Loodusliku veekogu kalda piiranguvöönd 100 m
(vt märkus nr 3)
Loodusliku veekogu kalda ehituskeeluvöönd 50 m
Loodusliku veekogu kalda veekaitsevöönd 10 m
Planeeritud tee ja montaažiplatsi põhimõtteline asukoht
Planeeritud tuuliku number
Planeeritud tuuliku põhimõtteline asukoht
Planeeritud tuuliku vundamendi ehitusala
Planeeritud krundi hoonestusala
Planeeritud tuulepargi eelvaliku ala numbriga
3. Vastavalt LKS § 38 lg 2 ulatub jõe kaldal metsamaal MS § 3 lg 2 tähenduses ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini 2. Kitsenduste andmetena on kasutatud Maa-ameti kitsenduste mõjualasid seisuga 19.02.24 1. Aluskaardina on kasutatud aktuaalset Maa-ameti aluskaarti WMS teenusenaMärkused:
2
1913 2 Va
rbla- Kilgi
-Rammuka tee
8630061 Varbla kalmistu tee
8630015 Helmküla tee
8630014 Otti-Sepa tee
elektrituulikute arendusalale P2 Piha külas tuulepargi detailplaneering 20.06.2019 otsusega nr 152 algatatud
8630015 Helmküla tee
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lääneranna Vallavalitsus
Jaama tn 1
90302, Pärnu maakond, Lääneranna
vald, Lihula linn
Teie 06.05.2024 nr 8-11/550-1
Meie 31.05.2024 nr 7.2-1/24/5848-9
Lääneranna valla tuuleparkide
eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 2
ja 2a ning KSH teise etapi aruande
kooskõlastamine märkustega
Olete taotlenud, lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 112 lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse poolt
17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ alusel, kooskõlastust Lääneranna valla tuuleparkide
eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 2 ja 2a ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) teise etapi aruande eelnõule. Ala nr 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral
Ännikse küla territooriumil. Ala nr 2a asub Allika küla, Nõmme küla ja Ännikse küla
territooriumil. Ala nr 2 on 448 ha ja 2a 145 ha suurune, kokku hõlmab eelvaliku ala 593 ha.
Planeeringuga määrati ehitusõigus kokku 20 elektrituuliku püstitamiseks.
Kõikidel detailselt käsitletavatel katastriüksustel, kuhu on kavandatud tuuliku ehitamine, puudub
otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Tuulikutele juurdepääsuks on kavandatud ristmikud
riigitee nr 19134 Varbla-Väänja km 2,97 ja km 3,296 ning nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee
km 59,87.
Esitasime ettepanekud Lääneranna valla tuulepargi ja selle rajamiseks vajaliku taristu
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta 22.09.2021 kirjaga nr
7.1-2/21/21002-2 (edaspidi seisukohad). Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruande tulemusel valiti Lääneranna vallas tuuleparkide
rajamiseks sobiva asukohana välja alad 2 ja 2a, mis asuvad valla hõredalt asustatud piirkonnas,
jäädes suurematest asulatest kaugemale. Kooskõlastasime Lääneranna valla tuuleparkide
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
esimese etapi aruande 18.10.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/5848-5.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Lääneranna
valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 2 ja 2a ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) teise etapi aruande järgnevatel tingimustel:
1) planeeringu seletuskirja osa 4.5 täiendatakse ning peale lauset „Tuulikute teenindamiseks
vajalike mahasõitude kavandamisel riigiteelt tuleb nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks
taotleda Transpordiametilt“, lisatakse lause: „Tulenevalt Transpordiameti nõuetest võib riigitee
ristmike asukoht ja geomeetria võrreldes planeeringus toodud lahendusega muutuda“;
2 (2)
2) planeeringu seletuskirja osa 4.7 täiendatakse ning lisatakse osa lõppu lause: „Tehnovõrkude
rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada
Transpordiametiga“;
3) planeeringu seletuskirja osa 4.13.2 täiendatakse ning lisatakse lause: „Lennundusseaduse § 35
lg 61 alusel tuleb tuulikute ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiameti
lennundusteenistusega“.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui kohaliku omavalitsuse
eriplaneering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada see Transpordiametile
lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 1. SK100_laaneranna_ep_detailne lahendus.pdf
2. J42_laaneranna_tuulikud_ep_pohilahendus_tuulikud_koos.pdf
58581095, [email protected]
LÄÄNERANNA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU DETAILNE LAHENDUS
ALADELE 2 JA 2A
Planeeringu koostamise korraldaja:
Lääneranna Vallavalitsus Jaama tn 1 90302 Lihula linn Pärnu maakond [email protected]
Planeeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostaja: Detailse lahenduse koostamise projektijuht/ planeerija: Detailse lahenduse KSH aruande koostajad:
Hendrikson DGE Raekoja plats 9
51004 Tartu
Merlin Kalle
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
KSH juhtekspert: Jaak Järvekülg
KSH projektijuht, eluslooduse valdkonna ja Natura ekspert:
Kaile Eschbaum
Sotsiaalsete ja kultuuriliste sh visuaalsete mõjude ekspert:
Veronica Luidalepp
Jäätmeteke/ringmajanduse valdkonna ekspert: Katri
Järvekülg
Müra, varjutuse ja vibratsiooni valdkonna ekspert: Veiko
Kärbla
Veevaldkonna (põhja- ja pinnavesi), maavarade ja pinnase
ekspert: Ingrid Vinn
Eluslooduse valdkonna (mh rohevõrgustik) ekspert: Anni
Kurisman
Kliima ja õnnetuseohu ekspert: Merilin Paalo
Kliimaspetsialist: Kadri Kuusk
Planeeringu koostamisest huvitatud isik:
Laanenurga Tuuliku OÜ (registrikood 14866915)
Töö nr: 21004000
Versioon: Kooskõlastamiseks, 04.05.2024
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ...................................... 7
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 8 2.1 Eelvaliku ala asukoht ..........................................................................................................................8 2.2 Eelvaliku ala ja selle mõjuala üldine iseloomustus ning analüüs .......................................................8 2.3 Maakasutus ........................................................................................................................................9 2.3.1 Kitsendused .................................................................................................................................. 10 2.4 Liiklus ............................................................................................................................................... 10 2.5 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 11 2.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................................... 11 2.5.2 Natura 2000 .................................................................................................................................. 11 2.5.3 Linnustik ....................................................................................................................................... 11 2.5.4 Nahkhiired .................................................................................................................................... 12 2.5.5 Taimestik ja vääriselupaigad ........................................................................................................ 12 2.5.6 Rohevõrgustik .............................................................................................................................. 13 2.5.7 Pinna- ja põhjavesi ....................................................................................................................... 13 2.6 Tehnovõrgud ................................................................................................................................... 14
3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE ............. 14
4 PLANEERIMISETTEPANEK ................................................................................. 15 4.1 Eelvaliku ala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid .. 15 4.2 Planeeringulahenduse valiku põhjendused..................................................................................... 16 4.3 Kruntideks jaotamine ....................................................................................................................... 16 4.4 Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .................................. 17 4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted
............................................................................................................................................................... 23 4.6 Haljastus, piirdeaiad ........................................................................................................................ 25 4.7 Tehnovõrgud ja -rajatised ................................................................................................................ 25 4.8 Maaparandus .................................................................................................................................. 27 4.9 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 28 4.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 28 4.11 Keskkonnatingimused ................................................................................................................... 29 4.11.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................................. 29 4.11.2 Natura 2000 ................................................................................................................................ 29 4.11.3 Linnustik ..................................................................................................................................... 29 4.11.4 Nahkhiired .................................................................................................................................. 30 4.11.5 Taimestik ja vääriselupaigad ...................................................................................................... 30 4.11.6 Rohevõrgustik ............................................................................................................................ 31 4.11.7 Pinna- ja põhjavesi ..................................................................................................................... 31 4.11.8 Avariiolukorrad ........................................................................................................................... 31 4.11.9 Jäätmed ...................................................................................................................................... 32 4.11.10 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................... 32 4.11.11 Varjutamine .............................................................................................................................. 33 4.11.12 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 34 4.11.13 Seire läbiviimise vajadus .......................................................................................................... 37 4.12 Piirangud ....................................................................................................................................... 38 4.12.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid ................................................................................... 38 4.12.2 Servituudi vajaduse määramine ................................................................................................. 38 4.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 39 4.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 39 4.13.2 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 40
www.dge.ee
B - JOONISED
Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena
1. Situatsiooniskeem M 1 : 75 000
2. Tugijoonis (tuulik nr 1) M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 1) M 1 : 500
4. Tugijoonis (tuulik nr 4) M 1 : 500
5. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 4) M 1 : 500
6. Tugijoonis (tuulik nr 5) M 1 : 500
7. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 5) M 1 : 500
8. Tugijoonis (tuulik nr 6) M 1 : 500
9. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 6) M 1 : 500
10. Tugijoonis (tuulik nr 7) M 1 : 500
11. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 7) M 1 : 500
12. Tugijoonis (tuulik nr 8) M 1 : 500
13. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 8) M 1 : 500
14. Tugijoonis (tuulik nr 9) M 1 : 500
15. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 9) M 1 : 500
16. Tugijoonis (tuulik nr 10) M 1 : 500
17. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 10) M 1 : 500
18. Tugijoonis (tuulik nr 11) M 1 : 500
19. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 11) M 1 : 500
20. Tugijoonis (tuulik nr 12) M 1 : 500
21. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 12) M 1 : 500
22. Tugijoonis (tuulik nr 13) M 1 : 500
23. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 13) M 1 : 500
24. Tugijoonis (tuulik nr 14) M 1 : 500
25. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 14) M 1 : 500
26. Tugijoonis (tuulik nr 15) M 1 : 500
27. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 15) M 1 : 500
28. Tugijoonis (tuulik nr 16) M 1 : 500
29. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 16) M 1 : 500
30. Tugijoonis (tuulik nr 17) M 1 : 500
31. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 17) M 1 : 500
32. Tugijoonis (tuulik nr 18) M 1 : 500
33. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 18) M 1 : 500
34. Tugijoonis (tuulik nr 19) M 1 : 500
35. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 19) M 1 : 500
36. Tugijoonis (tuulik nr 20) M 1 : 500
37. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 20) M 1 : 500
38. Tugijoonis (tuulik nr 21) M 1 : 500
39. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 21) M 1 : 500
40. Tugijoonis (tuulik nr 22) M 1 : 500
41. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 22) M 1 : 500
42. Põhilahendus: planeeritud tuulepark ja selle kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed M 1 : 15 000
43. Elektriliinide ühendusskeem M 1 : 75 000
44. Kruntimine M 1 : 45 000
C - KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE
D – LISAD
Esitatud digitaalselt eraldi failidena
1) Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsus nr 107 „Lääneranna valla tuuleparkide
eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruande vastuvõtmine alade nr 2 ja 2a osas“
2) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne aladele 2 ja 2a
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 7
A – SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED
Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise lähtedokumendiks on Lääneranna Vallavolikogu
04.05.2023 otsus nr 107 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine alade nr 2 ja 2a osas“.
Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas kohaliku
omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Eriplaneeringu eesmärk
on leida asukoha eelvaliku käigus kogu Lääneranna valla territooriumil võimalikud sobivad asukohad
elektrituulikute püstitamiseks ning seejärel valida alternatiivsete võimaluste kaalutlemisel sobivaim
asukoht ja koostada detailne lahendus tuulepargi rajamiseks.
Asukoha eelvaliku ja I etapi KSH tulemusel valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja
kolm ala: ala nr 2 koos 2a-ga; ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5a-ga.
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK)
ning asukoha eelvaliku etapp viidi läbi aastatel 2020–2023. Eelvaliku etapi materjalide ja
kaardirakendusega saab tutvuda eriplaneeringu kodulehel:
https://hendrikson.ee/maps/L%C3%A4%C3%A4neranna-EP/.
Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukohavaliku
menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus on ehitusprojektide koostamise alus.
Planeeringu koostamisel on alusdokumentatsioonina asjakohases sisus kasutatud:
▪ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruannet;
▪ Pärnu maakonnaplaneeringut (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74) ja selle lisa 6 - Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut;
▪ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet aladele 2 ja 2a (Hendrikson ja Ko OÜ, eelnõu mai 2024);
▪ Lääneranna tuulepargi eelprojekti (AS Connecto Eesti, töö nr 2103281, aprill 2024);
▪ Piha külas tuulepargi detailplaneeringut ning keskkonnamõju strateegilist hindamist Pärnu maakonna planeeringus ja Varbla valla üldplaneeringus märgitud elektrituulikute arendusalal P2 (algatatud Lääneranna Vallavolikogu 20.06.2019 otsusega nr 152);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale planeeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geoalus OÜ poolt koostatud maa-ala
topo-geodeetilist alusplaani tehnovõrkudega (töö nr 23-G281). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on
L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500. Topo-geodeetiline
alusplaan mõõdistati mitmes järgus: augustis 2023, veebruaris ja aprillis 2024.
Eelvaliku alaga nr 2 kattuvalt asub ala lõunaosas Piha küla tuulepargi detailplaneeringu ala. Siiani
detailplaneeringu planeerimisettepanekut kohalikule omavalitsusele menetlemiseks esitatud ei ole.
8 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Käesolev planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Olemasolev olukord perspektiivsete tuulikute asukohtades on graafiliselt kajastatud tugijoonistel.
2.1 Eelvaliku ala asukoht
Tuuleparkide rajamiseks sobivad alad nr 2 ja 2a paiknevad Lääneranna vallas hõredalt asustatud
piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale. Ala nr 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja
vähesel määral Ännikse küla territooriumil; ala nr 2a asub Allika küla, Nõmme küla ja Ännikse küla
territooriumil.
Ala nr 2 on 448 ha ja 2a 145 ha suurune, kokku hõlmab eelvaliku ala 593 ha.
Eelvaliku alade asukohad Lääneranna vallas on vaadeldavad joonisel nr 1.
2.2 Eelvaliku ala ja selle mõjuala üldine iseloomustus ning
analüüs
Käsitletavad alad valiti välja eriplaneeringu I etapis läbiviidud analüüside ja KSH tulemusena. Ehk I
etapis kasutati tuulepargi rajamiseks sobilike alade leidmiseks mitmeid erinevaid kriteeriume, nagu
näiteks 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest, 600 m puhver nahkhiirte püsielupaikadest,
piisav kaugus (300 m) riigiteedest, kaugus Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest; oluliste loodusväärtuste
puudumine alal jmt (leitav I etapi aruandes). Vastavalt eriplaneeringu asukohavaliku etapi KSH-le
puuduvad alal tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid.
Valdava enamuse alast nr 2 ja 2a moodustab metsamaa, vähemal määral on esindatud põllumaa,
rohumaa ja muu lage ala. Metsad on intensiivses metsamajanduslikus kasutuses. Ala on kaetud tiheda
metsateede, kuivenduskraavide ja nendega seotud sihtide võrgustikuga. Intensiivse maaparanduse
järgselt on kunagistele lagedatele sooaladele kujunenud noored puistud.
Mõlemad alad koosnevad nn lahustükkidest, kus alasid eraldavad kas looduslikest või tehislikest
objektidest põhjustatud kitsenduste alad.
Ala nr 2 idapoolne ala jääb Piha (PÜ-91) maaparandussüsteemi alale koodiga 6112060020090/001,
Piha (PÜ-91) maaparandussüsteemi alale koodiga 6112060020070/004, Piha maaparandussüsteemi
alale koodiga 6112090020150/001 ja Piha (PÜ-91) maaparandussüsteemi alale koodiga
6112090020140/001. Ala nr 2a läänepoolne osa jääb Allikanõmme (TTP-422) maaparandussüsteemi
alale koodiga 6112060020060/001 ja idapoolne osa Piha II (PÜ-91) maaparandussüsteemi alale
koodiga 6112060020050/001. Maaparandussüsteemi eesvooludest jäävad alale nr 2: PIHA (PÜ-91)
koodiga 6112090020180 (alla 10 km2 valgalaga) ja Raheste koodiga 6112060020080/001 (alla 10 km2
valgalaga).
Põhja-lõunasuunaliselt kulgeb lahustükkide vahel Küti jõgi (reg. kood VEE1120600, avalikult kasutatav
veekogu, valgalaga üle 25 km², riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) ja Kolga jõgi (reg. kood
VEE1120900, avalikult kasutatav veekogu, valgalaga üle 25 km², riigi poolt korrashoitav ühiseesvool).
Ala nr 2 läänepoolsete lahustükkide vahel kulgeb elektriõhuliin pingega 1-20 kV (AS-35; Elektrilevi OÜ)
ja sellega samas koridoris Lope Mäli sideliin (valguskaabel, Tuuleenergia OÜ).
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 9
Avalikult kasutatavatest teedest kulgeb eelvaliku alade nr 2 ja 2a vahel kirde-edelasuunaliselt riigitee nr
19134 Varbla-Väänja tee, alast nr 2 lõunasuunas riigitee nr 19132 Varbla-Kilgi-Rammuka tee. Riigiteega
nr 19134 Varbla-Väänja tee ristub metsatee nr 8630522 Kuluka-Matu tee. Aladest kaugemale
läänesuunda jääb avalikult kasutatav riigitee nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee ja avalikult
kasutatavad kohalikud teed nr 8630015 Helmküla tee ning nr 8630061 Varbla kalmistu tee.
Alast nr 2 jäävad lähimad külakeskused järgmisesse kaugusse: Piha küla ca 1,5 km lõunasse/edelasse,
Helmküla ca 1,5 km läände, Varbla küla ca 1,6 km edelasse ja Raheste (Aruküla) küla ca 2 km edelasse.
Alast nr 2a jäävad lähimad külakeskused järgmisesse kaugusse: Ännikse küla ca 1,7 km idasuunda,
Allika küla ca 2,6 km läänesuunda ja Nõmme küla ca 3,9 km edelasuunda.
Lääneranna valla selles osas asuvad ka töötavad tuulepargid: Mäli ja Tamba. Alast nr 2 jääb Mäli
tuulepark ca 1,6 km kaugusele läänesuunda ja Tamba tuulepark ca 6 km loodesuunda; alast nr 2a jääb
Mäli tuulepark ca 3,5 km edelasse ja Tamba tuulepark ca 4,5 km loodesse.
Planeeritavate tuulikute asukohad ja nende arv eelvaliku aladel selgus planeeringulahenduse ja KSH
koostamise käigus lähtuvalt teostatud uuringutest ja analüüsidest, vt ptk 4.2.
Geodeetiline mõõdistus teostati lähtuvalt detailsest lahendusest planeeritud tuulikute ja neid
ühendavate teede asukohtades.
2.3 Maakasutus
Eelvaliku ala katab kokku 593 ha suuruse maa-ala. Eriplaneeringu detailses lahenduses on käsitletud
katastriüksusi, millele jäävad kavandatud tuulikud, vt tabel 2.3.1.
Tabel 2.3.1. Maaüksuste andmed1 Jrk
nr
Aadress/nimetus Katastritunnus Katastriüksuse pindala Maakasutuse sihtotstarve
1 Hindreku 86302:002:0224 4,58 ha Maatulundusmaa 100%
2 Tõusla 86302:002:0222 2,37 ha Maatulundusmaa 100%
3 Kalju 86301:004:0067 17,44 ha Maatulundusmaa 100%
4 Varbla metskond 63 43001:001:1373 4192,48 ha Kaitsealune maa 70% Maatulundusmaa 30%
5 Männamäe 43001:001:1433 40,74 ha Maatulundusmaa 100%
6 Põlde 86301:004:0408 34,50 ha Maatulundusmaa 100%
7 Olevi 86301:004:0252 43,83 ha Maatulundusmaa 100%
8 Vana-Andruse 86301:004:0179 43,95 ha Maatulundusmaa 100%
9 Iisaku 86301:004:0321 48,78 ha Maatulundusmaa 100%
10 Kalda 86301:004:0381 42,06 ha Maatulundusmaa 100%
11 Hansu 86301:001:0353 28,08 ha Maatulundusmaa 100%
12 Metsandi 86301:004:0330 44,59 ha Maatulundusmaa 100%
13 Põllumetsa 86301:001:0412 14,92 ha Maatulundusmaa 100%
14 Väike-Põllumetsa 86301:001:0413 18 921 m² Maatulundusmaa 100%
15 Moringi 86301:004:0226 18,63 ha Maatulundusmaa 100%
16 Uuemetsandi 86301:001:0414 18 252 m² Maatulundusmaa 100%
17 Eespõllu 86302:003:0076 9,52 ha Maatulundusmaa 100%
Planeeritud tuulikute aluse maa sihtotstarbeks on valdavalt maatulundusmaa. Aktuaalse põhikaardi
alusel jäävad vaid tuulikud nr 7, 17 ja 21 põllu- või rohumaale, ülejäänud asuvad kõik metsamaal, kus
kulgevad ca 3- 4 m laiused metsateed ja -sihid. Maapinna keskmiseks absoluutkõrguseks on ca
15 m/abs.
1 Maa-ameti geoportaal
10 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
2.3.1 Kitsendused
Kuna metsamaal asub rohkesti kuivenduskraave, millest osad täidavad maaparandussüsteemi
eesvoolu rolli (vt ptk 2.2), ulatuvad osadele käsitletavatest katastriüksustest veekogudest tingituna
järgmised kitsendused:
▪ maaparandussüsteemi maa-ala2;
▪ maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast3;
▪ maaparandussüsteemi eesvool veekaitsevööndi laiusega 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv4;
▪ jõe kalda piiranguvöönd laiusega 100 m ja ehituskeeluvöönd laiusega 50 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist5; erisusega jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini6;
▪ jõe kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist7;
▪ avalikult kasutatava jõe kalda kallasrada 4 m põhikaardile kantud veekogu piirist8.
Esitatud kitsendused on graafiliselt kajastatud nii tugijoonistel kui joonisel nr 42.
2.4 Liiklus
Lähimad avalikult kasutatavad riigiteed eelvalikualadele on kõrvalmaantee nr 19134 Varbla-Väänja tee
(keskmine ööpäevane liiklus 2022.a 136 a/ööp, millest sõiduautod ja pakiautod 98% ja autorongid 2%)
ja kõrvalmaantee nr 19132 Varbla-Kilgi-Rammuka tee (keskmine ööpäevane liiklus 2022.a 40 a/ööp,
millest sõiduautod ja pakiautod 100%). Riigiteega nr 19134 Varbla-Väänja tee ristub metsatee nr
8630522 Kuluka-Matu tee. Kõrvalmaantee nr 19134 on asfaltkatteline tee, kus sõidutee osa laius on ca
6 m. Sellelt alguse tee saav metsatee nr 8630522 kulgeb vahetult Piha eesvoolukraavi ääres olles
killustik-katteline ja laiusega ca 4 m.
Aladest kaugemale– läänesuunda jääb kõrvalmaantee nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee
(keskmine ööpäevane liiklus 2022.a 294 a/ööp, millest sõiduautod ja pakiautod 95%, veoautod ja
autobussid 4% ja autorongid 1%) ja avalikult kasutatavad kohalikud teed nr 8630015 Helmküla tee ning
nr 8630061 Varbla kalmistu tee. Kõrvalmaantee nr 19101 on asfaltkatteline tee, kus sõidutee osa laius
on ca 6 m.
Kuna eriplaneeringu I etapis kasutati tuulepargi rajamiseks sobilike alade leidmiseks mitmeid erinevaid
puhvreid (sh 300 m puhvrit riigiteedest), siis eelpool nimetatud teede kaitsevööndid eelvalikualadele ei
ulatu.
Kõikidel detailselt käsitletavatel katastriüksustel, kuhu on kavandatud tuuliku ehitamine, puudub otsene
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
2 maaparandusseadus 3 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 4 veeseadus 5 looduskaitseseadus ja veeseadus 6 looduskaitseseadus 7 veeseadus 8 keskkonnaseadustiku üldosa seadus 1
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 11
2.5 Keskkonnatingimused9
2.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
Eelvalikualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte: kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitsealuseid liike
ja kivistisi, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid
loodusobjekte. Kaitstavate loodusobjektide asukohtade asumine alal välistati juba sobivate alade valiku
etapis, kus mõju vältimiseks välistati üldiselt arendusalade kattumine kaitstavate loodusobjektidega.
Vaid III kaitsekategooria liikide leiukohti välistavana ei arvestatud. Alal 2 EELISes registreeritud LK III
leiukohti ei leidu. Alale 2a jääb osaliselt laanepüü registreeritud leiukoht (KLO9119912). Alal 2a tuvastati
KSH raames läbiviidud taimestiku uuringutel II kaitsekategooria käpalise, kõdu-koralljuure leiukoht, mis
on nüüdseks ka EELIS andmebaasi kantud (KLO9348306).
2.5.2 Natura 2000
Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis viidi läbi Natura
eelhindamine, mis jõudis muuhulgas järeldusele, et eriplaneeringuga kavandatavate esialgselt sobivate
tuulealade nr 2 ja 2a mõjualas ei asu Natura 2000 alasid ja seega on ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele välistatud ning asjakohast hindamist nende alade puhul pole vaja
läbi viia. Lisaks oli välja toodud, et juhul kui järgnevates etappides tegevuse täpsustumisel ning
uuringute läbiviimisel täpsustub tegevuse mõjuala, siis tuleb uuesti kaaluda ka mõju Natura aladele ning
mõjualasse jäävatele linnualadele viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine.
Eelnevast tulenevalt ei viidud eriplaneeringu asukohavaliku ehk I etapi KSH aruandes läbi Natura
hindamist aladele 2 ja 2a. Küll aga toodi alade 2 ja 2a puhul selgituseks, et Natura eelhindamises
määratleti linnualade puhul mõjuala järgmiselt: tuulealadest enam kui 3 km kaugusel asuvad linnualad
loetakse mõjuala välisteks, kuna seda võib pidada üldiselt piisavaks vahemaaks, et välistada häiriv jm
mõju ka tundlikumatele liikidele (nagu ka kotkad, metsakanalised, must-toonekurg)10. Tuulealadele 2 ja
2a lähim Natura 2000 ala on Väinamere linnuala, mis asub üle 3 km kaugusel ja on loodud valdavalt
mere ja rannikuga seotud lindude kaitseks, kes sisemaal asuvate ja suures osas metsaga kaetud
arendusaladega seotud ei ole. Samuti ei jää alad 2 ja 2a linnualaga seotud liikide regulaarsetele
liikumisteedele toitumisalade (tüüpiliselt põllud) ning ööbimiskohtade (sood, madal rannikumeri) vahel.
Seega pole aladel 2 ja 2a põhjust eeldada konflikti rändlindudega ega mõju esinemist mõne Natura
linnuala kaitse-eesmärkidele. Seega ei asu alad 2 ja 2a ühegi Natura ala mõjualas ning hindamise
läbiviimine neile ei ole vajalik.
2.5.3 Linnustik
I etapi KSH aruandes seati kohustus mh tuulealal nr 2 ja 2a läbi viia linnustiku uuringud eesmärgiga
arvestada detailse lahenduse väljatöötamisel tuulealadel ja/või nende lähedal, sh kaitstavatel aladel,
elutsevate kaitsealuste linnuliikidega või anda sisend tuulikute paigutuse sobivuse hindamiseks ning
vajadusel teha lahenduse muutmise ettepanekud, leevendamaks mõju linnustikule.
Detailse etapi KSH protsessi raames viidi 2023. aasta kevadest kuni sügiseni aladel 2 ja 2a täpsustav
linnustiku uuring/inventuur, mille põhjal elupaikade jm infot arvesse võttes anti hinnangud erinevate
liikide ja liigirühmade kohta konkreetsel alal. Linnustiku uuring tõi välja, et alal 2 ja 2a on väga tugevalt
inimese poolt mõjutatud kooslused, kus metsaelustikule sisuliselt elupaigad puuduvad; alal ei tuvastatud
rangelt kaitstavate I kategooria liikide pesitsemist ning vaid ühel juhul II kaitsekategooria liigi esinemine,
on ala väärtus linnustikule pigem väike ja seetõttu pigem sobivalt valitud ning tuulikutega kaasnevate
mõjude riskid on seetõttu üldiselt ka madalad.
9 allikas: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne aladele 2 ja 2a 10 „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 28.06.2021)
12 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
2.5.4 Nahkhiired
Ka nahkhiirte osas teostati detailse etapi KSH protsessi raames täpsustav nahkhiirte uuring, mis hõlmas
perioodi 2023. aasta kevadest kuni sügiseni. Käsitiivaliste uuringu tulemused näitasid, et
tuuleenergeetika alad 2 ja 2a on keskmisest kõrgema arvukusega nahkhiirte elupaigad, kus on terve
suve vältel, võrreldes muude sarnaste planeeringualadega, kõrgem nahkhiirte arvukus. Sellest
tulenevalt võib pidada nahkhiirte hukkumisriski antud piirkonnas kõrgeks. Püsivaatluspunktid näitasid,
et nahkhiirte arvukus on piirkonnas kevadel madal, s.t alasid ei läbi massiline nahkhiirte kevadränne,
samuti ei kasuta nahkhiired piirkonda kevaditi massiliselt toitumisalana. Suve esimesel poolel, nahkhiirte
sigimisperioodil, kasvab piirkonnas nahkhiirte arvukus. Arvukuse tõusu põhjuseks on tõenäoliselt
poegimiskolooniate paiknemine piirkonnas. Piirkonnas paiknevad vähemalt põhja-nahkhiire ja
suurvidevlase poegimiskolooniad.
2.5.5 Taimestik ja vääriselupaigad
Ala 2 ja 2a arendamisel on olulise mõju tekkimise risk taimestikule ja taimekooslustele minimeeritud
juba asukohavaliku etapis: neil aladel ei olnud registreeritud kaitstavate taimede leiukohti ega ka
väärtuslikke kooslusi (nt loodusdirektiivi elupaigatüübid vm). Lähtudes ettevaatusprintsiibist seati
asukohavaliku etapis siiski nõue läbi viia taimestiku uuringud.
Tuulepargi rajamisega kaasneva võimaliku mõju analüüsimiseks viidi detailse lahenduse etapi KSH
protsessi raames aladel 2 ja 2a läbi taimestiku uuring, mis hõlmas perioodi 2023. aasta kevadest kuni
sügiseni. Kokku leiti inventuuri käigus 15 erinevat liiki kaitsealuseid taimi ja samblaid. I kaitsekategooria
liike arendusalalt ei tuvastatud, II kaitsekategooria liikidest leiti ainult kõdu-koralljuurt (Corallorhiza
trifida) kahes leiukohas. Ülejäänud tuvastatud liigid on alal laialt levinud ning piirkonnas üsna
sageliesinevad III kategooria kaitsealused liigid. Alalt tuvastatud kaitstavate liikide nimestik koos
vaatluspunktide arvuga on toodud tabelis 2.5.5.1.
Inventuuri käigus leiti kuues asukohas kokku 13,5 ha alasid, mis vastasid loodusdirektiivi elupaigatüübi
9010* (vanad loodusmetsad) tunnustele. Samuti inventeeriti üle vääriselupaik nr 204791, mis on
inventuuri andmetel 100-aastane mustika kasvukoha kuusik, kus esineb palju erinevas
lagunemisastmes lamapuitu, kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud puid. Ära märkimist väärib arvukate
erinevate orhideeliikidega ala 2 lääneservas Ristikivi (kt 86301:004:0139) ja Petersoni
(kt 86301:004:0466) maaüksustel. Metsaelupaigana pole ala väärtuslik, kuid alal esineb viis või enam
erinevat orhideeliiki.
Taimestiku uuringu tulemusel leiti, et ala on tuulepargiks üsna hästi valitud ja puuduvad olulised
kitsendusi põhjustavad tegurid.
Asukohavaliku etapis toodi välja, et ala 2a idaosas on registreeritud vääriselupaik nr 204791, samuti
ulatub tuuleala lõunaserva väikeses ulatuses vääriselupaik nr 206114. Seetõttu seati tingimus
vääriselupaikadega arvestamiseks: planeeringu detailses etapis tuleb vääriselupaikades metsaraiest
hoiduda. Soovitatav on arvestada võimaliku servaefekti mõjuga ning võimalusel vältida raadamist ka
vääriselupaikade vahetus ümbruses (60 m raadiuses).
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 13
Tabel 2.5.5.1. Kaitstavate liikide nimekiri koos vaatluspunktide arvuga
2.5.6 Rohevõrgustik
Kogu kavandatav tuulepark jääb Pärnu maakonnaplaneeringus ja koostatavas Lääneranna valla
üldplaneeringus määratud rohevõrgu tugialale. Eriplaneeringu I etapis on käsitletud tuulealadel 2 ja 2a
tuuleenergeetika arendamise võimalikku mõju rohevõrgustikule ning lähtudes rohevõrgu peamisest
eesmärgist tagada võrgustiku sidusus ja toimivus jõutud järeldusele, et:
▪ ala 2 arendamisega kaasneb ebasoodne mõju nii rohevõrgustiku terviklikkusele kui ka sidususele. Selle leevendamiseks anti eriplaneeringus soovitus jätta ala 2 keskel arendamata rohevõrgustiku koridori pikendusena vähemalt 400 m laiune koridor või sama lai riba arendusala tugiala serva jäävas osas, et võimaldada elustiku liikumist arendusalast idapool olevasse metsamassiivi (vt joonis 2.5.6.1);
▪ ala 2a arendamise mõju rohevõrgustikule on ebaoluline ning puudub leevendavate meetmete vajadus.
Joonis 2.5.6.1 Väljavõte eriplaneeringu I etapis koostatud kaardist tuulealade paiknemise kohta rohevõrgustikus
2.5.7 Pinna- ja põhjavesi
Planeeringuala piirkonnas on maapinnalt esimene Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Ala 2 jääb
tervikuna suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda, ala 2a keskmiselt kaitstud põhjaveega alale.
14 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Kavandatava tegevuse ala kattub maaparandushoiualaga ja külgneb Küti jõe ning Kolga jõega (vt ptk
2.2 ja 2.3).
2.6 Tehnovõrgud
Käsitletavatel katastriüksustel tehnovõrgud puuduvad.
3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE
Arvestamisele kuulub Pärnu maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringuga seatakse ruumilise arengu
põhimõtted kogu maakonnale. Maakonnaplaneering toob välja, et taastuvenergeetika valdkonnas on
perspektiivne edasi arendada kohalikel ressurssidel (puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial)
baseeruvat energiatootmist. Pärnumaal on määratud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga (algselt
kehtestatud 2013. aastal, hiljem lisati teemaplaneering kehtivasse maakonnaplaneeringusse)
tuuleparkide arenduspiirkonnad ja -alad. Eelvaliku alale jääb maakonnaplaneeringu kohane
elektrituulikute arenduspiirkond P2. Ülejäänud eelvaliku ala asub valdavalt täiendavat tähelepanu
vajaval alal, kus arendamisel on vaja täiendavalt tähelepanu pöörata rohelisele võrgustikule,
väärtuslikele maastikele, kaitsestaatuseta loodusväärtuslikele objektidele ja kaitstavate objektide
puhvertsoonidele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ning keskkonnaregistrisse kantud
maardlatele.
Eriplaneeringu detailse etapi koostamisel kuulub eelkõige arvestamisele eriplaneeringu asukoha
eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne, sest need on kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks.
Vastavalt I etapi aruandele tehti eriplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Lääne
maakonnaplaneeringut 2030 + ning Pärnu maakonnaplaneeringut, kuna kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud alad paiknevad väljaspool Lääne
maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 5 („Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering
“Tuuleenergeetika”“) ning Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 („Pärnu maakonna planeeringu
tuuleenergeetika teemaplaneering“) määratletud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid11. Pärnu ja
Lääne maakondade tuuleenergeetika teemaplaneeringud kehtestati 2013.a. 10 a jooksul on muutnud
nii reaalne olukord füüsilises keskkonnas kui ka täienenud teadmised tuuleenergeetika vajaduse ja
mõjude osas, samuti arenenud tehnoloogia. Eelnevast tulenevalt oli uute alade määramine kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis otstarbekas ja vajalik.
Eriplaneeringu I etapis valiti välja tuulepargi rajamiseks võimalikud sobivad alad (vt skeem 3.1) ja
määrati edasiseks järgmised põhimõtted:
▪ alade piirid võivad täpsustuda detailse lahenduse koostamisel, mh läbiviidavate linnustiku uuringute tulemuste alusel;
▪ asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vundament;
▪ detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena võivad kavandatavate elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek.
Sobivatele aladele määrati nii üldised kõikidele aladele rakenduvad tingimused kui alapõhised
tingimused, millest edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda.
11 teemaplaneeringute seletuskirjade ptk 3.3.2 on välja toodud, et tuuleparkide planeerimist väljaspool teemaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendusalasid ja arenduspiirkondi käsitletakse teemaplaneeringu muutmisena
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 15
Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel on esitatud tingimuste ja soovitustega võimaluste piires
arvestatud ja vastavus on välja toodud käesoleva seletuskirja asjakohases peatükis.
Skeem 3.1. Väljavõte eriplaneeringu I etapi aruande tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade joonisest
Valla ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused määratletakse üldplaneeringus. Eelvaliku aladel
kehtib Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrusega nr 1 kehtestatud Varbla valla üldplaneering.
Lääneranna Vallavolikogu 15.02.2018 otsuse nr 41 Varbla, Lihula, Hanila ja Koonga valla
üldplaneeringute ülevaatamine lisa kohaselt on kehtiv Varbla valla üldplaneering vananenud ning endise
Varbla valla territooriumi osas tuleb koostada uus üldplaneering. Lääneranna Vallavolikogu algatas
23.08.2018 otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
koostamise ning nimetatute menetlus on töös.
Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis12, mille sobivaim asukoht vajab kaalumist läbi avaliku
protsessi kas üld- või eriplaneeringu käigus. Seega annab käesolev koostatav eriplaneering sisendi
koostatavasse Lääneranna valla üldplaneeringusse.
4 PLANEERIMISETTEPANEK
4.1 Eelvaliku ala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Käsitletava ala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 2 ja 3 toodud kirjeldusele ja
analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Arvestades olemasolevast keskkonnast ning
asukohast tulenevaid asjaolusid, on eelvaliku ala ruumilise arengu eesmärgiks tasakaalustatult ehitatud
ja looduskeskkonda käsitledes välja töötada tuulepargi rajamiseks sobivatel aladel tuulikute,
12 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri
16 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
juurdepääsuteede ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Planeeritud ruumilahendus soodustab
Eesti riigil suuremas mahus taastuvenergia kasutamist.
Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb nii Eesti 2035 seatud eesmärgist kliimaneutraalsele
energiatootmisele, aga samuti ka Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest, mis on seatud Eesti
riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030. Nendest üks peamisi on vähendada kasvuhoonegaaside
heidet 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. aastaga ning 70% aastaks 2030. Seejuures peetakse
tähtsaks, et taastuvenergia arendamisel „panustatakse lahendustele, mis kasutavad maksimaalselt ära
Eesti geograafilistest ning looduslikest tingimustest tulenevaid võimalusi“. Eestis kui tuultele avatud
mereriigis, on tuul üks peamisi taastuvenergiaressursse, millele kliimaeesmärkide täitmisel tähelepanu
pöörata. Sellest tulenevalt on tuuleparkide arendamine üks peamistest meetmetest, millega kliima- ja
energiapoliitikas seatud eesmärkide saavutamiseni jõuda püütakse.
4.2 Planeeringulahenduse valiku põhjendused
Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel lähtuti eriplaneeringu I etapis välja valitud sobivatele
aladele esitatud põhimõtetest, tingimustest ja soovitustest; KSH-s (sh loodusuuringutes) esitatud
soovitustest, ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, tuulikute ja neid teenindava taristu
kavandamise tehnilistest põhimõtetest, kehtivast seadusandlusest jmt.
Planeeringu detailse lahenduse lähtealuseks olid võimalikud tuulikute asukohad, mida kasutati
eriplaneeringu asukohavaliku etapis aladele 2 ja 2a müra ja varjutuse näidismodelleerimiste
läbiviimiseks. Seesama tuulikute lahendus oli aluseks KSH raames läbi viidud loodusuuringutele
(linnustiku-, taimestiku- ja nahkhiirte uuring) detailse lahenduse etapis.
Läbiviidud loodusuuringute tulemuste alusel tehti eriplaneeringu asukohavaliku etapis kasutatud
võimaliku tuulikute paiknemise osas olulisemad muudatused käesoleva planeeringulahenduse
kujunemiseks järgnevalt:
▪ loobuti kahe tuuliku (nr 2 ja 3) arendamisest endises asukohas ala 2a idapoolsel lahustükil, kuna nahkhiirte uuring taolise ettepaneku mõju vältimiseks tegi. Need tuulikud lisati alale 2 (uute numbritega 21 ja 22);
▪ tuulikute nr 5 ja nr 7 asukohti nihutati lähtudes taimestiku ja linnustiku uuringute tulemustest;
▪ tuuliku nr 6 piirkonnas nihutati juurdepääsuteed selliselt, et see kulgeks mööda olemasolevat metsasihti ja väljapool inventeeritud 9010* elupaika.
Lisaks rakendati veel mitmeid väiksemaid muudatusi– osade tuulikute ja teede asukohti nihutati
tulenevalt tehnilistest vajadustest ja kehtivast seadusandlusest (nt vooluveekogu veekaitsevöönditega
arvestamine).
Seega on planeeringuga määratud ehitusõigus kokku 20 tuuliku püstitamiseks. Tuulikute numbrid on
kavandatud 1–22 (v.a tuulik nr 2 ja 3– täpsemalt on loodusuuringute tulemusi arvestades loobutud
asukohtades nr 2 ja 3 tuulikute rajamisest ning need on paigutatud keskkonnamõju mõttes sobivamasse
piirkonda tuulikutena nr 21 ja 22).
Tuulikute juurdepääsuteede asukoha kavandamisel järgiti võimalikult maksimaalselt olemasolevate
teede, kraavide ja metsasihtide trajektoore. Tehnovõrguliinid kavandati ühtses koridoris olemasolevate
liinidega.
4.3 Kruntideks jaotamine
Planeeritud krundid on moodustatud olemasolevate katastriüksuste alusel ja planeeringu lahendusega
valdavalt katastriüksuste piire ega pindalasid ei muudeta, vt tabel 4.3.1.
Erandiks on Hindreku katastriüksus (kt 86302:002:0224, pindala 4,58 ha), mille läänepoolse piiri ja
naaberkatastriüksuse (Liimanni, kt 86302:002:0061) idapoolse piiri osas esineb ebatäpsus (piiride
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 17
kaugus üksteisest on ca 4 m). Planeeringulahenduses on piir korrigeeritud ühtseks. Sellest lähtuvalt on
Hindreku krundi suuruseks planeeritud 4,75 ha.
Tabel 4.3.1. Kruntide suurused ja kasutamise sihtotstarbed
Jrk
nr
Krundi aadress/
nimetus
Krundi
planeeringu-
eelne
suurus
Krundi
planeeringu-
järgne
suurus
Krundi
kasutamise
sihtotstarve13
1 Hindreku 4,58 ha 4,75 ha metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
2 Tõusla 2,37 ha 2,37 ha metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
3 Kalju 17,44 ha 17,44 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
4 Varbla metskond 63 4192,48 ha 4192,48 ha metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
5 Männamäe 40,74 ha 40,74 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
6 Põlde 34,50 ha 34,50 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
7 Olevi 43,83 ha 43,83 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
8 Vana-Andruse 43,95 ha 43,95 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
9 Iisaku 48,78 ha 48,78 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
10 Kalda 42,06 ha 42,06 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
11 Hansu 28,08 ha 28,08 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
12 Metsandi 44,59 ha 44,59 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
13 Põllumetsa 14,92 ha 14,92 ha metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
14 Väike-Põllumetsa 18 921 m² 18 921 m² metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
15 Moringi 18,63 ha 18,63 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
16 Uuemetsandi 18 252 m² 18 252 m² põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
17 Eespõllu 9,52 ha 9,52 ha põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
Käsitletava ala kruntide lahendust illustreerib joonis nr 44.
4.4 Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja
arhitektuursed tingimused
Planeeringuga on määratud ehitusõigused 20 tuuleelektrigeneraatori püstitamiseks.
Tuuleelektrigeneraator ehk tuulik muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli
pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks. Tuulik koosneb lihtsustatult öeldes vundamendist,
mastist ehk tornist ning generaatorist koos rootorlabadega ehk tiivikuga. Tuuliku vundament, torn ning
generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise14.
Planeeringuga on määratud igale krundile hoonestusala15 ja hoonestusala sees tuuliku vundamendi
ehitusala.
Krundi hoonestusala määramisel on arvestatud krundile ulatuvate kitsendustega ja nendele kehtivate
erisustega16. Krundile ulatuvad kitsendused on vaadeldavad planeeringujoonistel.
13 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 ; 14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.06.2022 kiri nr 1.15-5/2022/2988-2 15 planeerimisseaduse kohaselt on krundi hoonestusala planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi 16 näit. looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 12 erisusega veekogu kalda ehituskeeluvööndis: ehituskeeld ei laiene kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale või looduskaitseseaduse § lg 2: järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini
18 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Käesoleva planeeringuga alale hooneid ei ole kavandatud ning hoonestusala ja ehitusõigused on
määratud rajatistele ehk elektrituulikutele. Ehitusõiguses toodule lisaks on lubatud alajaama (-de)
kavandamine st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv kruntide ehitusõigustes ei kajastu.
Elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on
krundi hoonestusala määratud suurem kui rajatise suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse
projekteerimisel vajadusel rajatist mõningal määral nihutada. Samal eesmärgil on ka tuuliku
vundamendi ehitusala määratud suurem kui eeldatav vundamendi ulatus.
Põhimõttelisel illustreerival lahendusel on tuuliku vundament kujutatud raadiusega 12 m, pindalaga
452 m².
Igale krundile määratud hoonestusala (-de) ja vundamendi ehitusala (-de) suurused on toodud tabelis
4.4.1. Samuti on nimetatud tabelis välja toodud, milline tuuliku osa on krundile planeeritud.
Teisi planeeritud rajatisi (alajaam, plats, tee jmt) on lubatud püstitada nii hoonestusalale kui väljapoole
seda.
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele peab tuulepargi asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse
jääma elektrituuliku vundament ja detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste
ja ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena võivad kavandatavate
elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava
maaomaniku nõusolek.
Eeltoodud tingimustega on planeeringulahenduses arvestatud ja tuulikute vundamentide ehitusalad on
kavandatud eelvaliku alade piiresse.
Tuulikute paigutamise osas andis eriplaneeringu I etapp soovituse paigutada võimalusel tuulikud
korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad avatud vaated tuuleparkide suunas, sh
Helmkülast ja Mälikülast aladele 2 ja 2a hõlmaksid nad avatud vaadetes võimalikult väikese nurga.
Helmküla ja Mäliküla tuumikutest avanevad vaatesuunad on orienteeritud tuulepargi, eriti ala 2
lääneküljele. Detailses lahenduses on olenevalt olemasolevatest tingimustest ja võimalustest
soovitusega maksimaalsel võimalikul määral arvestatud.
Tabel 4.4.1. Andmed krundile planeeritud tuuliku osade, hoonestusala suuruse ja vundamendi ehitusala suuruse
kohta
Krundi nimetus
Krundile jääva rajatise - tuuliku nr
Krundile ulatuva tuuliku osa nimetus: vundament (V), laba (L) või vundament ja laba (V ja L)
Krundi suurus
Rajatiste suurim lubatud ehitisealune
pind (m²)17
Krundile kavandatud hoonestusala suurus (m²)
Krundile kavandatud vundamendi ehitusala suurus (m²)
Hindreku 1 V ja L 4,75 ha 19 700 30 993 7 782
Tõusla 1 L 2,37 ha 11 700 20 431 0
1 25 447
Kalju 4 V ja L 17,44 ha
25 447 47 882 5 868
Varbla metskond 63
5 V ja L 4 192,48 ha
Nr 5: 25 447 Nr 5: 62 687 Nr 5: 8 590
11 V ja L Nr 11: 25 447 Nr 11: 62 744 Nr 11: 6 190
18 V ja L Nr 18: 25 447 Nr 18: 60 547 Nr 18: 5 394
19 V ja L Nr 19: 25 447 Nr 19: 60 853 Nr 19: 8 924
20 V ja L Nr 20: 25 447 Nr 20: 62 744 Nr 20: 5 588
17 olenevalt tuuliku täpsest asukohast planeeritud tuuliku vundamendi ehitusalal, sõltub krundile ulatuva tuuliku osa ( -de) ehitisealune pind; tingimus on, et mitme krundi peale ulatuva rajatise (tuuliku) suurim lubatud ehitisealune pind kokku on 25 447 m²
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 19
Krundi nimetus
Krundile jääva rajatise - tuuliku nr
Krundile ulatuva tuuliku osa nimetus: vundament (V), laba (L) või vundament ja laba (V ja L)
Krundi suurus
Rajatiste suurim lubatud ehitisealune
pind (m²)17
Krundile kavandatud hoonestusala suurus (m²)
Krundile kavandatud vundamendi ehitusala suurus (m²)
22 V ja L Nr 22: 25 447 Nr 22: 62 744 Nr 22: 8 924
Kokku: 6 * 25 447= 152 682
Männamäe 6 V ja L 40,74 ha
Nr 6: 25 447 Nr 6: 45 899 Nr 6: 8 924
7 V ja L Nr 7: 24 400 Nr 7: 38 532 Nr 7: 7 065
Kokku: 49 847
Põlde 7 L 34,50 ha
11 700 23 809 0
7 25 447
Olevi 8 V ja L 43,83 ha
Nr 8: 24 900 Nr 8: 42 979 Nr 8: 7 289
9 V ja L Nr 9: 25 447 Nr 9: 42 565 Nr 9: 8 924
Kokku: 50 347
Vana- Andruse
8 L 43,95 ha
5 300 11 440 0
8 25 447
Iisaku 10 V ja L 48,78 ha
Nr 10: 25 447 Nr 10: 41 572 Nr 10: 8 924
21 V ja L Nr 21: 25 447 Nr 21: 48 713 Nr 21: 8 924
Kokku: 50 894
Kalda 12 V ja L 42,06 ha
Nr 12: 22 400 Nr 12: 36 675 Nr 12: 8 784
13 V ja L Nr 13: 19 000 Nr 13: 24 854 Nr 13: 5 825
14 V ja L Nr 14: 19 400 Nr 14: 25 755 Nr 14: 7 961
Kokku: 60 800
Hansu 12 L 28,08 ha
Nr 12: 11 000 Nr 12: 19 664 Nr 12: 0
13 L Nr 13: 11 700 Nr 13: 19 016 Nr 13: 0
14 L Nr 14:8 300 Nr 14: 13 649 Nr 14: 0
Kokku: 31 000
12 25 447
13 25 447
14 25 447
Metsandi 15 V ja L 44,59 ha
Nr 15: 20 300 Nr 15: 28 396 Nr 15: 7 724
16 V ja L Nr 16: 19 500 Nr 16: 32 157 Nr 16: 7 989
Kokku: 39 800
Põllumetsa 15 L 14,92 ha
8 300 15 905 0
15 25 447
Väike- Põllumetsa
16 L 18 921 m²
5 600 8 486 0
Moringi 16 L 18,63 ha
3 500 8 285 0
Uuemetsandi 16 L 18 252 m²
1 950 2 489 0
16 25 447
Eespõllu 17 V ja L 9,52 ha 25 447 50 548 8 924
20 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Vastavalt kehtiva määruse18 definitsioonile on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind.
Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal.
Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal.
Olenevalt tuuliku täpsest asukohast planeeritud tuuliku vundamendi ehitusalal ehk ulatusest, millega
tuulik krundile ulatub, sõltub krundile jääva tuuliku osa (-de) ehitisealune pind19. Planeeringuga on
määratud krundile ulatuv maksimaalne ehitisealune pind olukorras, kus valdav osa tuulikust ulatub
krundile. Sealjuures on määratud tingimus, et mitme krundi peale ulatuva rajatise (tuuliku) suurim
lubatud ehitisealune pind kokku on 25 447 m². Ehk, kui valdav osa tuulikust ulatub ühele krundile, siis
teise krundi suurim lubatud ehitisealune pind ei saa olla maksimaalses väärtuses.
Tuulikule määratud suurim lubatud ehitisealune pind tuleneb planeeritud tuuliku maksimaalsest rootori
raadiusest ehk laba pikkusest püstiasendis, milleks on kavandatud 90 m20 21.
Arvestades, et tuulik koosneb lihtsustatult öeldes erinevatest osadest: vundamendist, tornist ja
generaatorist koos rootorlabadega, on planeeringulahenduse kohaselt kavandatud ka krunte, millele
ulatuvad vaid rootorlabad. Ka sellisel juhul on krundile määratud rajatiste suurimaks lubatud arvuks 1;
samas on kruntidele, millele ulatub nii vundament, torn kui rootorlabad, samuti rajatiste suurimaks
lubatud arvuks määratud 1. Planeeringuga on määratud tingimus, et mitme krundi peale ulatuvad tuuliku
osad moodustavad kokku ühe rajatise ehk tuuliku, millele on määratud konkreetne tuuliku number.
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele kavandati eelvalikualale tuulikud tipukõrgusega (tuuliku torn
+ rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) kuni 285 m. Ehk tipukõrguse definitsioon ei sisalda
võimalikku tuuliku vundamendi kõrgust. Seega on käesoleva lahendusega planeeritud tuulikule lisaks
kuni 3 m kõrgune vundament ehk tuuliku lubatud maksimaalseks suhteliseks kõrguseks on kavandatud
288 m.
Kruntide ehitusõigused on toodud põhijoonistel ja tabelis 4.4.2.
Tabel 4.4.2. Kruntide ehitusõigused ja andmed krundile planeeritud tuuliku osade kohta
Krundi nimetus Krundile jääva rajatise - tuuliku nr
Krundi suurus
Krundi kasutamise sihtotstarve*
Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind (m²)**
Rajatiste lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (m)
Rajatiste suurim lubatud arv***
Krundile ulatuva tuuliku osa nimetus: vundament (V), laba (L) või vundament ja laba (V ja L)
Hindreku 1 4,75 ha metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
19 700 288 1 V ja L
Tõusla 1 2,37 ha metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
11 700 288 1 L
1 25 447
Kalju 4 17,44 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
25 447 288 1 V ja L
Varbla metskond 63
5 4 192,48 ha
metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
Nr 5: 25 447 288 6 V ja L
11 Nr 11: 25 447
288 V ja L
18 Nr 18: 25 447
288 V ja L
18 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused 19 tuuliku osa (-de) ehitisealune pinna suurus sõltub, kui suures ulatuses tuulik krundile ulatub 20 suurim lubatud ehitisealune pind = π*r2 = 3,14159265359*902 = 25 447 m² 21 detailse lahenduse etapi KSH aruandes on arvestatud hetkel tootmises olevatest tuulikutest ühe võimsaima ja suuremate parameetritega tuulikuga, mille rootori raadius on 87,5 m; planeeringulahenduses on väärtus ümardatud 90 m-le
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 21
Krundi nimetus Krundile jääva rajatise - tuuliku nr
Krundi suurus
Krundi kasutamise sihtotstarve*
Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind (m²)**
Rajatiste lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (m)
Rajatiste suurim lubatud arv***
Krundile ulatuva tuuliku osa nimetus: vundament (V), laba (L) või vundament ja laba (V ja L)
19 Nr 19: 25 447
288 V ja L
20 Nr 20: 25 447
288 V ja L
22 Nr 22: 25 447
288 V ja L
Kokku: 6 * 25 447= 152 682
Männamäe 6 40,74 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
Nr 6: 25 447 288 2 V ja L
7 Nr 7: 24 400 288 V ja L
Kokku: 49 847
Põlde 7 34,50 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
11 700 288 L
7 25 447
Olevi 8 43,83 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
Nr 8: 24 900 288 2 V ja L
9 Nr 9: 25 447 288 V ja L
Kokku: 50 347
Vana-Andruse 8 43,95 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
5 300 288 1 L
8 25 447
Iisaku 10 48,78 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
Nr 10: 25 447
288 2 V ja L
21 Nr 21: 25 447
288 V ja L
Kokku: 50 894
Kalda 12 42,06 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
Nr 12: 22 400
288 3 V ja L
13 Nr 13: 19 000
288 V ja L
14 Nr 14: 19 400
288 V ja L
Kokku: 60 800
Hansu 12 28,08 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia
Nr 12: 11 000
288 3 L
22 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Krundi nimetus Krundile jääva rajatise - tuuliku nr
Krundi suurus
Krundi kasutamise sihtotstarve*
Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind (m²)**
Rajatiste lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (m)
Rajatiste suurim lubatud arv***
Krundile ulatuva tuuliku osa nimetus: vundament (V), laba (L) või vundament ja laba (V ja L)
tootmise ja jaotamise ehitise maa
13 Nr 13: 11 700
288 L
14 Nr 14:8 300 288 L
Kokku: 31 000
12 25 447
13 25 447
14 25 447
Metsandi 15 44,59 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
Nr 15: 20 300
288 2 V ja L
16 Nr 16: 19 500
288 V ja L
Kokku: 39 800
Põllumetsa 15 14,92 ha metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
8 300 288 1 L
15 25 447
Väike-Põllumetsa 16 18 921 m² metsamaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
5 600 288 1 L
Moringi 16 18,63 ha metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
3 500 288 1 L
Uuemetsandi 16 18 252 m² põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
1 950 288 1 L
16 25 447
Eespõllu 17 9,52 ha põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
25 447 288 1 V ja L
* vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
**olenevalt tuuliku täpsest asukohast planeeritud tuuliku vundamendi ehitusalal, sõltub krundile ulatuva tuuliku osa (-de)
ehitisealune pind; tingimus on, et mitme krundi peale ulatuva rajatise (tuuliku) suurim lubatud ehitisealune pind kokku on 25 447
m²
***tuulik koosneb lihtsustatult öeldes erinevatest osadest: vundamendist, mastist ehk tornist ning generaatorist koos
rootorlabadega ehk tiivikust; planeeringulahenduse kohaselt on planeeritud ka krunte, millele ulatuvad vaid rootorlabad - ka sel
juhul on krundile määratud rajatiste suurimaks lubatud arvuks 1; samas on kruntidele, millele ulatub nii vundament, torn kui tiivik,
samuti rajatiste suurimaks lubatud arvuks määratud 1; tingimus on, et mitme krundi peale ulatuvad tuuliku osad moodustavad
kokku ühe rajatise ehk tuuliku
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele vältida
põllumassiivide asjatut killustamist, et tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus.
Planeeritud tuulikutest jäävad põllu- või rohumaale tuulikud nr 7, 17 ja 21. Tuulikud on kavandatud
võimalikult põllu- või rohumaa serva lähedale, arvestades sealjuures juurdepääsuteede vajalikke
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 23
pöörderaadiusi, sirgeid lõike jmt. Seega on planeeringulahendusega maksimaalselt võimalikus ulatuses
tingimusega arvestatud.
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailsel planeerimisel eelistada võimalusel tuulikute
ja kaasneva taristu asukoha valikul analüüsitavatel aladel paiknevaid mittemetsamaid, et tagada
majandataval metsamaal võimalus jätkata metsa majandamist.
Kuna tuulepargi eelvalikuala asub valdavalt metsamaal, arvestati planeeringulahenduses antud
tingimusega võimaluste piires. Metsamaale on kavandatud 17 tuulikut, mille montaažiplatsid ja nende
nö puhveralad hõlmavad ca 4% (ca 20,4 ha) kogu eelvalikualale jäävast metsamaast (ca 526,5 ha).
Eelvaliku alal säilival majandataval metsamaal on võimalus jätkata metsa majandamist.
Elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega,
mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna
Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas
müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. Eelnevast lähtudes ei ole võimalik ega vajalik määrata
kavandatud tuulikutele arhitektuurseid tingimusi.
Samuti on tuulikutootjatel olemas standardsed vundamendi lahendused, mis on samuti läbinud
ehitusekspertiisi. Lõplik vundamendi lahendus tuleb välja selgitada pärast tuulikutootja väljavalimist ning
ehitusgeoloogia tegemist vastavalt väljavalitud tuulikutootja nõuetele. Tuulikute asukohtades tehtavate
geoloogiliste uuringute tulemused tuleb võtta aluseks tuulikute vundamentide arvutuses koos
konkreetse piirkonna tuule ja muude normkoormustega ning tuulikutootjapoolsete nõuetega.
Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu toimima jäämine.
Ehitustegevuse ajaks ohutuse eesmärgil tuleb krundi omanikuga kokku leppida ajutised piirangud teatud
alade kasutamisel (põllumaa kasutamine, alal viibimine jmt).
4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine ning liikluskorralduse põhimõtted
Lähimad avalikult kasutatavad riigiteed eelvalikualale on kõrvalmaantee nr 19134 Varbla-Väänja tee,
kõrvalmaantee nr 19132 Varbla-Kilgi-Rammuka tee ja kõrvalmaantee nr 19101 Audru-Tõstamaa-
Nurmsi tee. Kohalikest avalikult kasutatavatest teedest on lähimad nr 8630015 Helmküla tee ning nr
8630061 Varbla kalmistu tee.
Riigiteega nr 19134 Varbla-Väänja tee ristub metsatee nr 8630522 Kuluka-Matu tee.
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise
ülesandeks määrata avalike juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtted ning tuulikute kaugus
avalikult kasutavatest teedest sõltumata nende funktsioonist. On märgitud, et tuleb arvestada, et
elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele, sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja
lubatud sõidukiirusest, paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D =
rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede
puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada
planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D)22.
Detailses lahenduses on juhindutud kehtivast määrusest nr 7123, mis eriplaneeringu I etapi koostamisel
ei olnud veel jõustunud. Käesolevate eelvaliku alade puhul ei ole põhjendatud normist kõrgemate nõuete
rakendamine ning planeeritud tuulikud on kavandatud avalikult kasutatavate teede teekatte servast
minimaalselt 285 m kaugusele (L = (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites;
H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites).
22 Transpordiameti esitatud tingimus eriplaneeringu I etapi koostamisel 23 kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid
24 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Planeeringulahenduses on tuulikule nr 1 juurdepääsuks kavandatud teenindustee algusega nr 19134
Varbla-Väänja teelt. Samalt teelt on planeeritud juurdepääs tuulikutele nr 5, 6, 9, 10, 11 ja 22, sealjuures
osaliselt ära kasutades olemasolevat metsateed nr 8630522 Kuluka-Matu tee. Tuulikutele nr 7, 8 ja 21
on kavandatud juurdepääs nr 8630015 Helmküla teelt. Riigiteelt nr 19134 ja kohalikult teelt nr 8630015
on lahenduses omavahel ka ühendatud. Tuulepargi lõunapoolsemale osale ehk tuulikutele nr 12-20 on
juurdepääs planeeritud nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi teelt.
Vähendamaks raadamisvajadust metsamaal, on nii tuulepargisiseste kui avalikult kasutatavatelt teedelt
alguse saavad teenindusteed planeeritud maksimaalselt kas olemasoleva tee trajektoorile, olemasoleva
kraavi äärde või olemasolevale metsasihile.
Valdavalt ühtib tuulikuni nr 1 kavandatud teenindustee olemasoleva ca 3 m laiuse killustikkattega teega.
Metsatee nr 8630522 on ca 4 m laiune ning samuti kaetud killustikuga. Planeeringukohane tuuleparki
suunduv tee algusega teelt nr 19101 järgib osaliselt olemasoleva ca 2 m laiuse pinnastee trajektoori,
mida on pikendatud tuulepargini. Teelt nr 8630015 lähtuv tuuleparki suunduv tee järgib samuti
olemasoleva ca 4 m killustiktee trajektoori.
Tabel 4.5.1. Andmed katastriüksuste kohta, millele on planeeritud põhimõtteline juurdepääsutee
Aadress/nimetus Olemasolev maakasutuse sihtotstarve
Tuuliku nr, mida teenindab
Tee asukoht eelvaliku alal (A) / väljaspool eelvaliku ala (VA)
Varbla metskond 5 Maatulundusmaa 100% 1 A ja VA
Hindreku Maatulundusmaa 100% 1 A
Kalju Maatulundusmaa 100% 4 A ja VA
Aabrami Maatulundusmaa 100% 4 A ja VA
Männamäe Maatulundusmaa 100% 4, 7, 8, 21, 6 A ja VA
Põlde Maatulundusmaa 100% 8, 9 VA
Vana-Andruse Maatulundusmaa 100% 8, 9 A
Olevi Maatulundusmaa 100% 8, 9, 10 A
Iisaku Maatulundusmaa 100% 10, 21 A
Aabramimetsa Maatulundusmaa 100% 4, 7, 8, 21, 6 VA
Metsa-Veski Maatulundusmaa 100% 4, 7, 8, 21, 6 VA
Talismani Maatulundusmaa 100% 4, 7, 8, 21, 6 VA
Varbla metskond 63
Kaitsealune maa 70% Maatulundusmaa 30%
5, 6, 9, 10, 11, 18, 19, 20, 22
A ja VA
Kalda Maatulundusmaa 100% 12, 13, 14 A
Hansu Maatulundusmaa 100% 12, 13, 14 A
Kubja-Hansu Maatulundusmaa 100% 12, 13 A
Soobiku Maatulundusmaa 100% 12, 13 A
Moringi Maatulundusmaa 100% 12, 13, 14 A
Põllumetsa Maatulundusmaa 100% 12, 13 A
Metsandi Maatulundusmaa 100% 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20
A ja VA
Eespõllu Maatulundusmaa 100% 17, 18, 19, 20 A
Uuemetsandi Maatulundusmaa 100% 14 A
Tagapõllu Maatulundusmaa 100% 14 A
Tuulikute juurdepääsuteed on põhimõttelises lahenduses kavandatud ca 6 m laiustena, st ka
olemasolevad teed tuleb laiendada ja tugevdada (teostada ehitamine), et tee kannaks tuulikuid
monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Samuti on tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats,
mida kasutatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Reeglina rajatakse
montaažiplats vahetult tuuliku vundamendi kõrvale, et võimaldada kraanal tuuliku komponente paika
tõsta. Peale tuuliku püstitamist kasutatakse platsi vajadusel hooldustöödeks. Põhimõttelisel illustreerival
lahendusel on montaažiplats kujutatud mõõtudega 37*72 m, pindalaga 2 664 m².
Teede ja platside lahendus tuleb täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud
projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.
Tuulikute teenindamiseks vajalike mahasõitude kavandamisel riigiteelt tuleb nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks taotleda Transpordiametilt.
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 25
Parkimisvajadus tuulikute juures puudub, seega parkimiskohti kavandatud ei ole. Hooldustööde ajal on
võimalik parkida montaažiplatsil.
Põhimõtteline juurdepääsuteede ja platside lahendus on kajastatud planeeringu põhijoonistel ja joonisel
nr 42. Andmed katastriüksuste kohta, millele on planeeritud põhimõtteline juurdepääsutee, asuvad
tabelis 4.5.1.
4.6 Haljastus, piirdeaiad
Valdavalt asuvad planeeritud tuulikud metsamaal. Kuigi tuulikute juurdepääsuteede asukoha
kavandamisel on lahenduses järgitud olemasolevate teede, kraavide ja metsasihtide trajektoore, tuleb
olemasolevaid teid laiendada ning ehitada tuulikute montaažiplatsid, mille ümber tuleb jätta vaba ala.
Nimetatud tegevuste tõttu tuleb osaliselt olemasolevat metsa raadata. Põhimõttelise illustreeriva
lahenduse alusel on raadamisele mineva metsa ala suurus (sisse on arvestatud ka eelvaliku alast
väljapoole jäävad kavandatud juurdepääsuteed või olemasolevate teede laiendamine) ca 45,8 ha.
Illustreerival lahendusel ei ole perspektiivselt likvideeritavaid üksikpuid või metsaala märgitud
likvideeritava objektina, kuna täpne lahendus tuleb anda projekteerimisel.
Olulist maapinna kõrguste muutmist ega istutatavat haljastust planeeringulahendus ette ei näe.
Territoorium planeeritud tuulikute ümbruses jääb kasutusele maatulundusmaana.
Kavandatud tuulikute ümber piirdeaedu planeeritud ei ole, kuid lubatud on montaaživäljakute tee poolne
osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud
tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda.
4.7 Tehnovõrgud ja -rajatised
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailse lahenduse faasis kontrollida tuulikute
asukohtade määramisel sidemastide asukohti ning tagada, et tuulik(ud) ei asuks mobiilsidemastile
lähemal kui 500 m.
Eeltoodud tingimusega on planeeringulahenduses arvestatud ja planeeritud tuulikud jäävad
mobiilsidemastidest kaugemale kui 500 m.
Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvalikualale kui sellest väljapoole
planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Vastavalt eriplaneeringu I etapi
tulemustele on põhivõrguga liitumiseks vajalikke ehitisi lubatud rajada kogu KOV EP planeeringualale
(st ka väljapoole tuuleparkide rajamiseks sobivaks tunnistatud alasid).
Eelvalikuala nr 2 põhjaossa tuuliku nr 4 vahetusse lähedusse Kalju krundile on kavandatud
põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht. Projekteerimise etapis on vajadusel lubatud alajaamu juurde
kavandada ja planeeringuga kavandatud alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Tuulikud
on planeeritud ühendada nimetatud alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on kavandatud tuulikute
juurdepääsuteede äärde.
Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga tuulepargi alale planeeritud alajaamast
põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega. Liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV alajaam
Kalli külas Alajaama katastriüksusel (kt 33402:002:0165). Lõpe alajaama suunduvate maakaablite
kavandamisel on arvestatud eriplaneeringu I etapi tingimustega, sh et uued kaabelliinid järgiks
võimalusel maksimaalselt olemasolevaid tehnilise taristu koridore või nende vahetut lähedust.
Eesmärgiks on vältida täiendava tehisobjekti poolt põhjustatavat sekkumist looduslikku keskkonda ja
vähendada maa koormamist erinevate kaitsevöönditega. Samuti jälgiti, et uue kaabelliini koridor väldiks
maksimaalselt kaitsealuste objektide läbimist.
26 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Kavandatud trajektooril tuulepargi alajaamast Lõpe alajaama läbib kaabelliin Nätsi-Võlla
looduskaitseala. Siiski asub trajektoor ühtses koridoris olemasoleva 10 kV õhuliini, Lõpe-Mäli 35 kV
maakaabelliini ja Lõpe-Mäli valguskaabliga, mistõttu avalduvad keskkonnamõjud on minimaalsed.
Tuulikute sideühenduse tagamiseks on kavandatud side maakaabelliin, mis tuleb paigutada samasse
trassi elektrikaabliga.
Elektripaigaldistel ja sideliinidel peab olema tagatud normide kohane kaitsevöönd.
Tabel 4.7.1. Andmed katastriüksuste kohta, millele on planeeritud tuulepargi alajaama ja Lõpe alajaama vaheline
põhimõtteline elektriliin
Nr Aadress/nimetus Katastritunnus
1 Alajaama 33402:002:0165
2 Sööni-Villema 33402:002:0052
3 Varbla metskond 81 33402:001:0212
4 Jaagu 33402:001:0057
5 Kütitaguse 33401:001:0497
6 Kubja 33401:001:0008
7 Küti 33402:001:0186
8 16180 Karuse-Kalli tee
86302:002:0097
9 Varbla metskond 211 33401:001:0269
10 Mustu tee 33401:001:0391
11 Mustumetsa 33402:002:0152
12 Vana-Virtsu maantee 33401:001:0392
13 Kruusiaugu 43001:001:0316
14 Vana-Väänja 86302:002:0392
15 Väänja-Metsa 86302:002:0206
16 Metsaveere 86302:002:0150
17 Varbla metskond 269 86302:002:0398
18 Vahtra 86302:002:0037
19 Jõenurme 86301:001:0422
20 Nurme 86301:001:0423
21 Sillaotsa 86302:002:0272
22 19134 Varbla-Väänja tee
86302:002:0096
23 19134 Varbla-Väänja tee
43001:001:0817
24 Sillaotsa 86302:002:0271
25 Telliskivi 43001:001:0280
26 Telliskivitehase 43001:001:0279
27 Koidumetsa 86302:002:0051
28 Koidu 86302:002:0050
29 Alt-Kalda 86302:002:0285
30 Kalda 86302:002:0196
31 Niine 86302:002:0032
32 8630032 Rauksi tee 86302:002:0296
33 Härma 86302:002:0251
34 Põlma tee 43001:001:0392
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 27
Nr Aadress/nimetus Katastritunnus
35 Kasetoa 86302:002:0083
36 Lehtmetsa 86302:002:0071
37 Vahemetsa 86302:002:0227
38 Tehnilise 86302:002:0318
39 Sepaküla-Ado 86302:002:0201
40 Sepaküla-Metsa 86302:002:0324
41 Tolliliiva 43001:001:0283
42 Keldrisauna 86301:001:0467
43 Varbla metskond 63 86302:003:0056
44 Tuleviku 86301:001:0374
45 Andruse 86302:002:0262
46 8630024 Ännikse tee 86302:002:0291
47 Andruse 86302:002:0266
48 Ennukse-Andrese 86302:002:0232
49 Kalju 86301:004:0067
Põhimõtteline elektriliinide ühenduse skeem on kajastatud joonisel nr 43 ja nö liinialused
katastriüksused nimetatud tabelis nr 4.7.1. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus tuleb anda
projektiga. Projekteerimisel tuleb arvestada eriplaneeringu I etapi tingimustega, millega arvestati ka
käesolevas põhimõttelises lahenduses.
4.8 Maaparandus
Eelvaliku alale kavandatud tuulikud jäävad mitmele maaparandussüsteemi alale: Allikanõmme
(TTP- 422) 6112060020060/001, Piha (PÜ-91) 6112060020070/004, Piha (PÜ-91)
6112060020090/001, Piha (PÜ-91) 6112090020140/001 ja Piha (PÜ-91) 6112090020140/001.
Maaparandussüsteemi eesvooludest asuvad kavandatud tuulikupositsioonide vahetus läheduses:
Raheste eesvool 6112090020170 (valgalaga kuni 10 km²), Piha (PÜ-91) 6112090020180 eesvool
(valgalaga kuni 10 km²), Küti jõgi 6112060020000 (valgalaga üle 25 km2, riigi poolt korras hoitav
ühiseesvool) ja Kolga jõgi 6112090020000 (valgalaga üle 25 km2, riigi poolt riigi poolt korras hoitav
ühiseesvool).
Kuigi tuuliku põhimõtteliste asukohtade kavandamisel püüti vältida rajatiste maaparandusehitistele
kavandamist, on kohati maaparandusvõrk tihe ja ehitatavad rajatised on planeeritud olemasolevatele
maaparandusehitistele (näit. tuulik nr 6, 7, 10). Illustreerival lahendusel ei ole perspektiivselt
likvideeritavaid või truupidega asendatavaid kraave jmt märgitud likvideeritava objektina, kuna täpne
maaparandusehitiste rekonstrueerimise lahendus tuleb anda projekteerimisel.
Planeeritud tuulikute ümbruses jätkub metsa majandamine, põlluharimine või karjatamine
maatulundusmaal, kus maaparandus tagab viljelusväärtuse suurendamise või keskkonnakaitse.
Vastavalt maaparandusseadusele peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama
maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama
liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure
isepuhastusvõimega.
Seega peab tuulikute valdaja tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv
võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal muudatuste tegemist. Projekteerimisel tuleb
28 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
leida selleks vastavad lahendused (vajadusel uute kollektorite rajamine ja olemasolevate dreenide
nendega ühendamine, läbilõigatud dreenide otsakorkidega sulgemine, vajadusel uute kollektorite ja
dreenide rajamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja
ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Põllumajandus- ja Toiduametile.
Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise
kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise
kavatsuse kooskõlastab ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja
Toiduametiga.
Projekteerimisel lähtuda maaparandusseadusest.
4.9 Tuleohutuse tagamine
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailse planeerimise etapis lahendada
päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja
tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega kasutades selleks
detailse lahenduse planeeringuetappi ja vertikaalplaneerimist. Samuti tuleb kaasata Päästeamet
tuulikute ligipääsuteede projekti koostamisse.
Tuulikutele juurdepääsuks ja päästetehnikaga manööverdamiseks saab päästetransport kasutada
tuulikute teenindusteid ja montaažiplatse.
Lähimad välised tuletõrjeveevõtu kohad asuvad Hooldekodu katastriüksusel (kt 86301:004:0316) Allika
külas ja Sisaliku katastriüksusel (kt 43001:001:1498) Varbla külas.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema
nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 1024 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest
vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust
või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest
mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas tuleb määra ehitusprojektis lähtudes suurima
tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.
Tuulepargi tuleohtlikust tuleb täpsemalt käsitleda teede ja/või maaparandusprojekti koostamise raames.
Olenevalt realiseeritavate tuulikute arvust ja lõplikust paiknemisest tuleb projekteerimisel vajadusel
kavandada täiendavaid veevõtukohtasid.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale,
tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 25.
Tuulikute siseselt saab tuleohutust tagada paigaldades rajatistele automaatse tulekahju tuvastamise
süsteemi.
4.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb planeeritud elektrituulikud varustada kaugjälgitava
turvasignalisatsiooniga.
24 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 25 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 29
4.11 Keskkonnatingimused26
Planeeringu koostamisega toimus paralleelselt KSH koostamine, mis teostati nii asukoha eelvaliku ehk
eriplaneeringu I etapis kui ka detailse lahenduse ehk II etapis. KSH konkreetsemaks eesmärgiks on
eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata
ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. Keskkonnamõju
peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Arvestades, et nii asukoha eelvaliku etapi VTK-s kui ka KSH aruandes teostati mõjude esialgne
kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine, siis planeeringu detailse lahenduse KSH
aruandes ei käsitletud neid mõjuvaldkondi, mis VTK ja I etapi KSH aruande koostamisel olid tuvastatud
kui ebaolulised.
4.11.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
Detailse lahenduse koostamisel arvestati läbi viidud uuringus tuvastatud II kaitsekategooria käpalise
leiukohaga ja alale 2a osaliselt ulatuva laanepüü registreeritud leiukohaga ning lahendus ei näe ette
tuulikuid ega kaasnevat taristut nimetatud liikide leiukohtadele ega nende lähedusse, mõlemad
leiukohad säilivad olemasolevas ulatuses. Täiendavalt on KSH-s mõju kaitstavatele loodusobjektidele
asjakohasel juhul käsitletud KSH alapeatükkides seoses olulisemate liigirühmadega (linnustik,
nahkhiied, taimed).
4.11.2 Natura 2000
Aladel 2 ja 2a ei ole põhjust eeldada konflikti rändlindudega ega mõju esinemist mõne Natura linnuala
kaitse-eesmärkidele, samuti ei asu alad 2 ja 2a ühegi Natura ala mõjualas ning hindamise läbiviimine
neile ei ole vajalik. KSH II etapi aruande hindamise ja läbiviidud linnustiku uurimuse käigus ei ilmnenud
täiendavaid asjaolusid, mis annaksid alust I etapi aruande järeldusi Natura osas muuta. Kui I etapi
aruandes oli teada, et alale 2 ja 2a lähima linnuala (Väinamere) kaugus on veidi üle 3 km, siis detailses
lahenduses kavandatakse tuulikuid tegelikkuses linnualast veel kaugemale: lähim tuulik (nr 1) asub
linnualast ca 4,8 km kaugusel.
4.11.3 Linnustik
Tuulikutega kaasnevad mõjud linnustikule on järgmised27:
▪ häirimine (sunnib linde elupaika vahetama);
▪ linnud võivad hukkuda kokkupõrgetes tuulikutega;
▪ senised elupaigad kaovad või muutuvad ning ei ole lindudele enam sobivad;
▪ kaudsed mõjud saagi kättesaadavusele;
▪ tuulepargid võivad olla takistus lennuteekonnal, nn barjääriefekt.
KSH II etapi raames läbi viidud linnustiku uuringu tulemusel leiti, et sisuliselt on Eesti loodusmaastikes
võimatu leida piirkonda, kus puuduks negatiivne mõju meie looduslikele liikidele. Kuna aga käesoleva
uuringuala maastikud on juba väga tugevalt inimmõjust degradeeritud ning intensiivses
metsamajanduslikus kasutuses, siis suuri täiendavaid negatiivseid mõjusid tuulikute rajamisest oodata
ei ole.
Kuigi ala enda väärtus ei ole kaitstava linnustiku jaoks kõrge, siis eraldi on II etapi KSH aruandes siiski
käsitletud mõju kotkastele. Kuigi planeeringualal ega selle vahetus läheduses kotkaid teadaolevalt ei
26 allikas: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne aladele 2 ja 2a 27 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D., & Scrase, I. (2013). Wind Farms and Birds: An Updated Analysis of the Effects of Wind Farms on Birds, and Best Practice Guidance on Integrated Planning and Impact Assessment. Strasbourg .
30 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
pesitse, siis lähimaks on planeeritavast alast idas, Massumetsa looduskaitsealal asuv merikotka pesa
(I kaitsekategooria, KLO9129760). Lisaks on II etapi KSH aruandes arendusalale eraldi hinnang antud
linnustiku rändeliikumiste osas. Kuigi asukohavaliku etapi hindamine leidis, et 2 ja 2a alade puhul pole
põhjust eeldada konflikti rändlindudega, siis teemat II etapi KSH aruandes täpsustati.
Tuulepargi planeerimisel on oluline minimeerida vajalike maastikku muutvate tööde mahud ning juba
projekteerimise faasis planeerida lindudega kokkupõrgete ärahoidmise meetodite kasutamist. Seega
töötati välja leevendavad meetmed, mille eesmärk on minimeerida tuulepargi rajamisest linnustikule
tulenevat negatiivset mõju. Meetmete väljatöötamisel võeti arvesse uuringutes esitatud ettepanekuid,
mida oli võimalik arvestada, lähtudes muuhulgas tehnilistest, seadustest tulenevatest jm piirangutest.
Osaliselt arvestati meetmetega juba detailse lahenduse koostamisel, osaliselt kuuluvad meetmed
arvestamisele edaspidiselt (vt ptk 4.11.12). Meetmete rakendamisel ei ole planeeringulahenduse
elluviimisel linnustikule ette näha olulist ebasoodsat mõju.
4.11.4 Nahkhiired
Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab jagada kaheks:
▪ elupaikade kadumine ja muutumine;
▪ nahkhiirte hukkumine (nii otsene kontakt liikuvate tuuliku labadega kui ka barotrauma tagajärjel).
KSH II etapi raames läbi viidud nahkhiirte uuring sedastas, et tuulealad 2 ja 2a on keskmisest kõrgema
arvukusega nahkhiirte elupaigad, kus hukkumisriski võib uuringu tulemuste ja esinevate liikide põhjal
kõrgeks pidada. Eelnevast tulenevalt töötati välja leevendavad meetmed, mille eesmärk on nahkhiirte
hukkumisriski minimeerida. Osaliselt arvestati meetmetega juba detailse lahenduse koostamisel,
osaliselt kuuluvad meetmed arvestamisele edaspidiselt (vt ptk 4.11.12). Meetmete rakendamisel ei ole
planeeringulahenduse elluviimisel nahkhiirtele ette näha olulist ebasoodsat mõju.
4.11.5 Taimestik ja vääriselupaigad
Tuulepargi rajamisega kaasnev potentsiaalne mõju seisneb eeskätt otseses taimede ja kasvukohtade
hävitamises või kahjustamises ning võib olla oluline eeskätt juhul, kui rajatava taristu (tuulikud, teed,
kaablid jm) asukoht kattub kaitstavate taimede kasvukohtade või väärtuslike taimekooslustega. Lisaks
võib tuulikute ning taristu rajamine tekitada servaefekti. Viimane võib osutuda eeskätt oluliseks kui
metsamaastikes leiduvate väärtuslike koosluste (nt vääriselupaigad või metsaelupaigad) lähedale
kavandatakse raadamisalasid, mis muudavad kõrval paiknevate koosluste valgus- jm tingimusi.
Servaefekt võib kirjanduse andmetel metsataimestiku puhul ulatuda 60 meetrini28.
KSH II etapi raames läbi viidud taimestiku uuringu kohaselt on tegemist tugevalt inimmõjutatud alaga,
kus ei leidu rangelt kaitstavaid liike (LKI puudub ja LKII leidub vaid üks liik) ja väärtuslikke kooslusi leidub
pigem vähe. Uuringus inventeeriti üle vääriselupaik nr 204791, mis asus kavandatava tuuliku nr 2
lähedal. Kuna teiste loodusuuringute tulemusel tuuliku nr 2 rajamisest loobuti, siis ei ole ka
vääriselupaiga lähedal enam kavandatavaid struktuure, mis võiksid vääriselupaika kahjustada .Ka teise
vääriselupaiga, nr 206114 lähedale ei kavandata tuulikuid ega kaasnevat taristut. Seega mõju
vääriselupaikadele puudub.
Tulenevalt mõnede III kaitsekategooria taimede ja 9010* elupaigatüübi paiknemisest tuulikute/kaasneva
taristu piirkonnas töötati välja leevendavad meetmed mõju minimeerimiseks. Osaliselt arvestati
meetmetega juba detailse lahenduse koostamisel, osaliselt kuuluvad meetmed arvestamisele
edaspidiselt (vt ptk 4.11.12). Meetmete rakendamisel ei ole planeeringulahenduse elluviimisel
taimestikule ette näha olulist ebasoodsat mõju.
28 Eestimaa Looduse Fond (K. Kohv). (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 31
4.11.6 Rohevõrgustik
Detailses lahenduses on jäetud eelvaliku ala nr 2 keskele umbes 420 m laiune koridor, kus pole
arendustegevusi (sh raadamist) planeeritud. Seega on detailse lahenduse kavandamisel arvestatud
eriplaneeringu I etapis antud soovitusega ning tagatud elustiku liikumise võimalused eelvaliku alast nr
2 läände jäävast rohekoridorist läbi eelvaliku ala idapool asuvasse metsamassiivi. Koostatud uuringute
põhjal on kogu piirkonna maastikud väga tugevalt inimese poolt mõjutatud. Kavandatavad objektid on
detailse lahenduse kavandamisel paigutatud nii, et säiliksid vähesed alal asuvad kõrge
loodusväärtusega alad. Eelnevast lähtuvalt ei ole tuulepargi rajamisel piirkonna looduskaitselise
väärtusele ja ökosüsteemide seisundile olulist mõju oodata.
Loomade liikumisvõimaluste osas on oluline ka välja tuua, et tuulepargi ala ei ole kavas aiaga piirata.
4.11.7 Pinna- ja põhjavesi
Eelvaliku ala nr 2 külgneb Küti jõega ja Kolga jõega. Kolga jõgi on määruse nr 7329 alusel kogu ulatuses
kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse. Looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 1 kohaselt on
keelatud selliste veekogude loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
Küti ja Kolga jõgedele on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel kehtestatud 50 m laiune ehituskeeluvöönd, mis
metsamaal laieneb veekogu kalda piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Ehituskeeld ei laiene LKS § 38
lg 4 p 8 kohaselt maakaabelliinile, LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ning p 9 kohaselt sillale.
Kavandatava tegevuse puhul ei laiene ehituskeeld seega Küti jõega ristuvatele juurdepääsuteede
rajamisele. Lisaks ei laiene ehituskeeld LKS § 38 lg 5 p 12 kohaselt maaparandussüsteemi eesvoolu,
mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale.
Kavandatava tegevuse puhul on selliseks eesvooluks Raheste maaparandussüsteemi kraav, mille
kohale ulatuvad tuuliku nr 8 rootorilabad, samuti Piha (PÜ-91) maaparandussüsteemi kraav, mille
kohale ulatuvad tuuliku nr 11 rootorilabad.
Tuulepargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside, montaažiplatside, juurdepääsuteede, trasside
ning alajaama ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.
Tuulepargi kasutamisetapi aegsetest mõjudest pinna- ja põhjaveele omavad kõige suuremat negatiivset
mõju avariid ja õnnetusjuhtumid, mida täpsemalt on käsitletud ptk-s 4.11.8. Ülejäänud mõjud kaasnevad
eelkõige juurdepääsuteede hooldusega ja ei erine oluliselt tavapärase teehooldusega kaasnevatest
mõjudest (lume lükkamine, puu- ja põõsarinde raie, teekraavide hooldus), mida ei saa lugeda olulisteks
ebasoodsateks mõjudeks.
Veekogudega seotult on määratud leevendavad meetmed, vt ptk 4.11.12.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinna- ja
põhjaveerežiimile ning kvaliteedile. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha negatiivse mõju ilmnemist
vee-elustikule tingimusel, et ei muudeta Kolga ja Küti jõe looduslikku sängi ega hüdroloogilist režiimi.
4.11.8 Avariiolukorrad
Üheks avarii tagajärjeks võib olla reostuse oht. Ohustatavaks piirkonnaks on tuulikute lähiümbrus.
Peamiseks riskiallikaks on elektrituuliku gondlis asuvates seadmetes kasutatav õli (kokku kuni
mõnisada liitrit), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette.
Ala 2 jääb tervikuna suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda, Ala 2a keskmiselt kaitstud põhjaveega
alale.
Peamine abinõu on päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada. Operatiivse info
elektrituuliku seisundist tagab pidev digitaalne kontroll. Õlilekke võimalus esineb vaid tuuleturbiini kokku
29 keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikade nimistu
32 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
kukkumisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Avarii
tulemusel tekkinud jäätmed (sh vanaõli, kasutuskõlbmatud seadmed, sh ohtlike ühenditega saastunud
seadmed) tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning selle käitlemisel kinni
pidada jäätmeliigi käitlusele seatud nõuetest, seejuures eelistades jäätmete suunamist ringlusesse
(jäätmeseadus, § 6530).
Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav ka tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel
lahti murduvate jääkamakate oht. Arvestades, et jäätumisest tingitud ohutegurite minimeerimiseks
integreeritakse tuulikusse erinevaid seiresüsteeme, mis tuvastavad jäätumist, labade soojussüsteemid
jms, mille abil on suuresti võimalik jäätumisega seotud ohutegureid vältida, aga ka seda, et jäätumise
vältimine on tuuliku omaniku huvides, siis ei ole tegemist arvestatava ohuga.
Üheks ohuteguriks võib olla ka tuuliku süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Tuleõnnetuste vältimiseks
peab tuulikupargi valdaja tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku seire ning hoolduste toimimise
vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides kasutusele
võtma tulekahju signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult vara teavitada. Tuulikutele
on võimalik paigaldada ka automaatsed tule tuvastus- ja kustutussüsteemid suurema kahju
ärahoidmiseks. Tulenevalt tuuliku kõrgusest on maa pealt väga keeruline süttinud gondlit kustutada.
Tulekahju tekkimise korral piirab Päästeamet põlenguala, kuna redelauto ja veejuga tuuliku gondlini ei
ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut
ennast päästa pole võimalik.
4.11.9 Jäätmed
Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist mõju
keskkonnale. Suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis, kuid kaasaegsed tuulikud
on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning Mello et al. (2022)Error! Bookmark not defined. andmetel on tuulikute k
omponendid (metall, betoon, plast, elektroonika) 85–90% ulatuses taas- või korduvkasutatavad,
sealjuures ületab mitmete materjalide hind demonteerimise kulud. Probleemne on tuuliku labade käitlus,
kuid arvestades tuulikute eluiga ning labade ümbertöötlemiseks tehtavat teadus- ja arendustööd, võib
oodata taaskasutusmäära suurenemist ning seeläbi demonteerimisega kaasnevate jäätmete käitlusega
kaasneva keskkonnamõju vähenemist.
Jäätmete nõuetekohaseks käitluseks ja keskkonnakasutuse vähendamiseks on soovituslik rakendada
ptk-s 4.11.12 toodud meetmeid.
4.11.10 Müra ja vibratsioon
Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise
ebasoodsa mõjuga, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata müra normtasemete tagamisele ning vajadusel
ette näha müra teket vähendavad meetmed.
Kavandatavast tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav aluseks võtta kõige rangem
elamualade müraalane nõue ehk öine tööstusmüra sihtväärtus (40 dB). Maaomanikuga kokkuleppel
võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka piirväärtuse nõuetest (45 dB).
Detailse lahenduse KSH aruandes teostati müra leviku modelleerimine kahe erineva tuuliku mudeli
kohta, sh ühte võimalikku suurimat tuulikumudelit (Vestas V172) silmas pidades, kuid käesoleva
planeeringu raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi. Nt on võimalik valida väiksemate
parameetritega ning müratasemega mudel, samuti võib ka käsitletud mudeli (V172) puhul tuulikutootja
poolt esitatav täpsustatud garanteeritud müratase jääda väiksemaks kui KSH aruande raames teostatud
müra leviku arvutuste lähteandmed (konservatiivsed andmed, mis sisaldavad ka võimalikku
määramatust +2 dB).
30 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 33
Samuti ei ole välistatud tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest loobumine (küll ei ole
lubatud tuulikute arvu planeeringu kehtestamise järgselt suurendada). Seega on tuulikute lõpliku arvu
ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõplikul tuulikutüübi väljavalimisel tõenäoliselt vajalik teostada täpsem
müra modelleerimine, mis arvestaks juba konkreetse tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja
müraandmed) ning täpset paigutust. Samuti tuleb täpsemalt üle vaadata tuulikute öise töörežiimi ja/või
tööaja piirangute küsimus.
Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed
meetmed ja tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale
töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete täitmise lähimates
elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra koosmõju esinemise (öisel ajal) piirkonnas
asuvate olemasolevate tuulikutega.
Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra
kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning
täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse
raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks on
asjakohased.
Vibratsioon piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on fikseeritud määruses nr 7831,
määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete aga ka koolide ning lasteaedade
kaitset.
Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt edasi
kandudes tuuliku tornis. Tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus, peab tuuliku konstruktsioon
olema vibratsiooni teket minimeeriv, vibratsiooni summutav ja vibratsiooni edasikandumist takistav.
Oluliseks osaks vibratsiooni vältimisel ja summutamisel on tuuliku vundament, mis peab olema
konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev.
Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil.
Eeskätt tagamaks turbiini püsivus (sh pikaaegne vastupidavus ja seda ka ekstreemsetes tingimustes),
rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab võimalikult väikse
vibratsiooni tekke vundamendis ja vastavalt ka vähese leviku ümbritsevas pinnases.
Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike
(eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu). Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate tundlike
aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega minimaalselt 1 km), mis on piisav
vältimaks ülenormatiivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu leviva
vibratsioon levikut tundlike objektideni. Antud vahemaa puhul suudavad vaid vastavad tundlikud
mõõteseadmed tuvastata vibratsiooni olemasolu, kuid mõju jääb inimese tajupiiridest oluliselt
väiksemaks.
4.11.11 Varjutamine
Detailse lahenduse KSH aruandes teostati varjutamise kestuse modelleerimine. Modelleerimisel
aluseks olnud parameetritega tuulikute (sh maksimaalne variant ehk rootori diameeter 175 m, torni
kõrgus 200 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse korral on tuulepargi ümbruses mitmetes
elamupiirkondades selgelt ületatud nii soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse
väärtus (30 tundi aastas) kui ka realistlikele oludele vastav soovituslik väärtus (8 tundi aastas). See
tähendab, et kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel
rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel
elamualadel.
31 sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid
34 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise
kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel võimalik konkreetsed tuulikud
lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi
seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitletud
antud juhul varjutamist teatud tuulikute rajamist üheselt takistava ning välistava tegurina.
Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise
modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke
kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse varjutamise (olemasolevate ja
kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades täiendava varjutamise mõju)
tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel
päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik.
4.11.12 Leevendavad meetmed
Detailse lahenduse koostamisel arvestati jooksvalt võimalikult maksimaalselt II etapi KSH-st tulenevate
meetmete, soovituste ja lahenduste muudatustega. Järgnevalt on välja toodud ala 2 ja 2a kohta
asjakohased meetmed nii eriplaneeringu KSH I etapi aruandest kui ka detailse lahenduse aruandest.
Meetmed on KSH-s ekspertide poolt välja töötatud konkreetse arendusala vajadusi silmas pidades iga
käsitletud teemavaldkonna lõikes. Täpsemalt, ettepanekute ja leevendavate meetmetega arvestamisel
on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada.
Maakasutus
1. KSH soovitab kaaluda tuulikule nr 17 juurdepääsu rajamist tuuliku nr 16 juurde viivalt nii, et ei
killustataks väärtusliku põllumajandusmaa massiivi (suunates juurdepääsutee väärtusliku
põllumajandusmaa massiivi idaservast). Kindlasti tuleb aga tagada ligipääsud selliselt, et
kõikidele heina- ja põllumaadele oleks maaharijatel olemas juurdepääs ja rajatav tuulikute
taristu (nt teed või kraavid) seda ei takistaks.
Müra
2. Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele ajale mitte
kavandada.
3. Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasnevamüra hindamisel on soovitatav aluseks võtta
kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk öine tööstusmüra sihtväärtus (40 dB).
Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka piirväärtuse nõuetest
(45 dB).
4. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada
detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või
vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete
täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad võimaliku müra koosmõju esinemise
(öisel ajal) piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega.
Varjutamine
5. Kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel
rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist
lähimatel elamualadel. Olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates
elamupiirkondades (Helmküla ja Varbla külas) on soovitatav eesmärgiks võtta täielikult
täiendava varjutamise kui häiringu lisandumise vältimine.
6. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem
varjutamise modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise
põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks ülenormatiivse
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 35
varjutamise (olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates
elamupiirkondades täiendava varjutamise) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku
ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav
tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik.
Linnustik
7. Suurendada rootorite visuaalset kontrasti rootori ühe
laba või kõigi labade osaliselt mustaks värvimise
kaudu (vt joonis 4.11.1.1).
8. Tagada, et tuulepargi alal ei vedeleks loomseid
jäätmeid. Sellega väheneb oluliselt ala kasutamise
intensiivsus röövlindude (eriti merikotkad) poolt.
9. Tuulepargi territooriumile ja lähiümbrusse ei tohi rajada
rändlindudele toitumiseks sobivaid põllukultuure (nt
mais, taliteraviljad jmt), mis on lindudele
atraktiivsemad, kui (looduslikud) rohumaad.
10. Arvestades tuuleparkide järjest suurenevat hulka ja
nende kumulatiivset mõju linnustikule oleks
looduskaitselisest seisukohast projekteerimise faasis
mõistlik kaaluda ka täiendavate aktiivsete
tehnoloogiate kasutuselevõttu. Kaasajal on juba välja
töötatud või aktiivses arenduses mitmeid lahendusi32,
mis võimaldavad aktiivset tuulikute juhtimist lindudega
kokkupõrgete vähendamiseks33.
Nahkhiired
11. Perioodil 1. juuni – 15. september tuleb igal öösel päikeseloojangust päikese tõusuni
planeeringuala 2 idapoolsel lahustükil (vt joonis 4.11.1.2 kollaselt tähistatud ala) asuvate
tuulikute nr 5, 7, 9, 10, 11, 13, 14, 16, 17, 18, 19, 20 ja 22 käivitumise kiirust (nn cut-in speed)
tõsta piirini 5 m/s.
32 vt. näiteks https://www.robinradar.com/wind-farm-bird-radar, https://www.northwindresearch.no/innovations/skarv -bird-collision- avoidance-system/, https://spoor.ai/ , https://swiss-birdradar.com/ 33 Vt ka Garcia-Rosa PB, Tande JOG. 2023. Mitigation measures for preventing collision of birds with wind turbines . Journal of Physics: Conference Series 2626: 012072.
Joonis 4.11.1.1 Tuuliku labade visuaalse
kontrasti suurendamise näide
36 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Joonis 4.11.1.2 Hinnang alade sobivusele tuulepargi rajamiseks
12. Planeeringuala 2a läänepoolsel lahustükil (vt joonis 4.11.1.2 kollaselt tähistatud ala) tuleb
perioodil 1. juuni –15. september igal öösel päikeseloojangust päikese tõusuni tuuliku nr 1
käivitumise kiirust (nn cut-in speed) tõsta piirini 5 m/s.
13. Planeeringuala 2 läänepoolsele lahustükile tuulikute püstitamisel (vt joonis 4.11.1.2 tähistatud
roheliselt, planeeritavad tuulikud nr 4, 7, 8, 12, 13, 15 ja 21) võib tekkida vajadus hooajaliselt,
teatud ilmastikutingimustel tuulikud seisata. Vajadus selgitakse välja järelseire (vt ptk 4.11.2)
käigus ning vajadusel seatakse täpsemad tingimused.
Taimestik
14. Lodukannikese (LK III) kasvualal vältida täiendavate kuivenduskraavide rajamist (puudutab
tuulikuid 1, 4, 12 ja 15 ning nende juurdepääsuteid).
15. Võimalusel vältida kraavide põhjalikku rekonstrueerimist tuulikute juurdepääsuteede ääres
kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukoha kraavides (tuulikute 17, 18, ja 19 juurdepääsuteede
piirkond).
Pinnas, pinna- ja põhjavesi
16. Ehitustegevuse korral tuleb vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise korral tuleb see
koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada.
17. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
18. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb
ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms planeerida platsid võimalikult
kaugele veekogudest ja kraavidest.
19. Põllumajandusmaalt eemaldatav huumuskihti/muld tuleb võimalikult kiiresti ajada laiali samas
asuvale põllumajandusmaale.
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 37
20. Juurdepääsuteede ristumised vooluveekogudega tuleb lahendada truupide või torusildadega
selliselt, et need ei muudaks Kolga ja Küti jõe veekogu looduslikku sängi ega hüdroloogilist
režiimi.
21. Truupide ja/või torusildade rajamisel tuleb arvestada, et truubi ehitamine avalikult kasutataval
veekogul kuulub veeseaduse (VeeS) § 196 mõistes veekeskkonnariskiga tegevuste hulka, mis
tuleb Keskkonnaametis registreerida, v.a juhul, kui tegevus klassifitseerub
maaparandussüsteemi ehitamise või maaparandushoiutööde alla.
22. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti
nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.
Jäätmeteke ja ringmajandus
23. Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus korraldada
vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, määrusest
nr 2134 ning Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega).
24. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest
eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat
keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust
konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne
materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta.
25. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti
maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja
taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul).
26. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid,
kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.
27. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel
teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt
määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti
on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal.
4.11.13 Seire läbiviimise vajadus
Vastavalt KSH detailse lahenduse aruandele on ettepanekud seire osas teemavaldkondade kaupa
järgnevad:
Müra
Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra
kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning
täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse
raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks on
asjakohased.
Linnustik
Tuulepargi püstitamisel on vajalik läbi viia linnustiku järelseire. Järelseirega peab alustama tuulepargi
valmimise järgselt ja see peab kestma vähemalt 2 hooaega, s.t 2 aastast seireperioodi. Järelseire
metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada
olevatest parimatest praktikatest. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed
ning edasise järelseire vajaduse. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.
34 keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded
38 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
Nahkhiired
Tuulepargi püstitamisel aladel 2 ja 2a on vajalik tuulepargi järelseire läbiviimine, selgitamaks hukkuvate
nahkhiirte arvu ja potentsiaalset mõju asurkonnale. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise
järgselt. Järelseire metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud
ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Järelseire peab kestma vähemalt 2 aastat. Seire
tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse.
Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.
4.12 Piirangud
4.12.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid
Tehnovõrkudel ja -rajatistel tuleb arvestada kehtivast seadusest tulenevate kaitsevööndite ulatuse ning
vööndis kehtivate tingimustega. Kaitsevööndiks on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille
ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja
kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
4.12.2 Servituudi vajaduse määramine
Servituudid (sh isiklikud kasutusõigused) seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Isiklik
kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja
teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile.
Projekteeritavatele tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses
(võrgu-) valdajate kasuks.
Tabelis 4.12.2.1 on kirjeldatud kruntide kaupa, milline tuuliku osa käsitletud krundile ulatub. Valdavalt
on vajalik seada servituut või sõlmida hoonestusõiguse leping kinnistu omanikuga, kelle kinnistule
ulatuvad tuuliku rootorlabad. Lisaks on vajalik seada servituut või sõlmida hoonestusõiguse leping
Varbla metskond 63 krundil, kus maa omandivormiks on riigimaa.
Tuuliku alune krunt jääb selle omanikule. Servituudid seatakse või hoonestusõiguste lepingud
sõlmitakse tuulikute arendaja ja kinnistuomanike vahel.
Tabel 4.12.2.1. Servituudi seadmise või hoonestusõiguse lepingu sõlmimise vajadus
Krundi nimetus Krundile jääva rajatise - tuuliku nr
Krundile ulatuva tuuliku osa nimetus: vundament (V), laba (L) või vundament ja laba (V ja L)
Tõusla 1 L
Varbla metskond 63
5 V ja L
11 V ja L
18 V ja L
19 V ja L
20 V ja L
22 V ja L
Põlde 7 L
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 39
Krundi nimetus Krundile jääva rajatise - tuuliku nr
Krundile ulatuva tuuliku osa nimetus: vundament (V), laba (L) või vundament ja laba (V ja L)
Vana-Andruse 8 L
Hansu 12 L
13 L
14 L
Põllumetsa 15 L
Väike-Põllumetsa 16 L
Moringi 16 L
Uuemetsandi 16 L
4.13 Planeeringu elluviimine
4.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Kavandatud tuulepargi alal ei asu ega selle vahetusse lähedusse ei jää kultuurimälestisi,
pärandkultuuriobjekte, looduslikke pühapaiku ning puuduvad väärtustatud hooned ja miljööalad. Samuti
ei asu ala maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul, Varbla väärtuslik maastik jääb alast
nr 2 ca 600 m kaugusele. Seega ei ole põhjust eeldada olulist otsest või kaudset ebasoodsat mõju
tuuleparki ümbritsevatele kultuuriväärtustele.
Planeeritud tuulepark asub lähimatest külakeskustest minimaalselt ca 1,5 m kaugusel ning lähimatest
registreeritud eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel. Seetõttu võib hinnata, et otsest mõju külade
asustatud osade maakasutusele ei ole. Tuulepargi mõju maakasutusele on lokaalne – tuulikute alune
metsamaa muudetakse tootmismaaks, millega suureneb tootmismaa osakaal piirkonnas. Muutused
maakasutuses tulenevad ennekõike metsa raadamisest.
Positiivne mõju piirkonna maakasutusele avaldub eelkõige kaudselt näit. infrastruktuuri parendamise
või nn võrgutasuta otseliiniga tekkiva energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse kaudu. Nende
rajamise võimalus on sõltuv kohalikust üldplaneeringust ja selle realiseerumine ei sõltu otseselt
käesolevast planeeringust.
Tuulikute rajamine ei mõjuta eeldatavalt otseselt asustuse arengut antud piirkonnas. Mõjud on pigem
kaudsed, ilmnedes nt elanike elukohaeelistuste kaudu, mida omakorda võivad mõjutada ka
elukeskkonnas toimuvad muutused. Samas mõjutavad elanike elukohaeelistusi ka muud aspektid lisaks
elukeskkonnale, eriti aga töökohtade ja teenuste paiknemine. Viimastele avaldab tuuleparkide rajamine
kaudset mõju ja eelkõige ehitusetapis, kus võib suureneda vajadus kohalike teenuste järele. Vähesel
määral võib kohalike inimeste teenuseid vaja minna ka nt kasutusetapis maatükkide hooldamiseks.
Kuna tuuleparkide ehitamine ja hooldus nõuab spetsiifilisi oskusi, tuuakse eeldatavalt tööjõud pigem
piirkonda sisse. Seetõttu ei ole tuuleparkide rajamisega oodata olulist otsest mõju kohalike elanike
tööhõivele.
Tuuleparkidel on kaudne mõju inimeste elukeskkonnale eelkõige sotsiaalse häiringu kaudu. Häiringut
võivad põhjustada nii visuaalne mõju, müra kui ka varjutus. Tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne
muutus maastikus, mis tingib visuaalse mõju tajumise. Tuulikute nähtavus sõltub ühelt poolt vaatepunkti
40 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
ümbritsevast keskkonnast, teiselt poolt aga ka otseselt ilmastikuoludest. Vaadet mõjutavad ka
vaatluspunkti läheduses paiknevad elemendid (kõrgemad hooned, kõrghaljastus jne).
Eesti õigusaktid visuaalseid mõjusid ega nende hindamist ei käsitle, selle kohta puuduvad ka normid ja
standardid. Tuulikute nägemisest tekkiv visuaalne mõju sõltub vaatleja subjektiivsest tajust
(tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist,
vaate muutuse ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest. Samuti on visuaalne mõju otseselt seotud
maastiku omadustega (metsasus, reljeef jms). Visuaalse mõju vähendamiseks saab vähendada
nähtavust nt kasutades vaatepunkti läheduses vaadet varjavaid elemente (peamiselt haljastust).
Tuulepargi rajamine võib avaldada kaudset negatiivset mõju tuulepargist mõne kilomeetri kaugusel
paiknevate elamute kinnisvara väärtusele. Samas ei ole seda Eestis uuritud ning võimalikud on ka
lahendused, kus talumistasust saadav rahaline hüve kompenseerib häiringust tuleneva negatiivse mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 4.13.2 toodud elluviimise
tingimustega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus.
Planeeringu KSH kohaselt kaasneb kavandatava tegevusega nii negatiivse kui ka positiivse mõjuga
aspekte, kuid mõjud ei ole enamasti olulised. KSH-s hinnati kavandatava tegevuse elluviimisel
kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrati ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks vajalikud meetmed ning seirete läbiviimise vajadus.
4.13.2 Planeeringu elluviimise tingimused
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojektide koostamise ja maakorralduslike toimingute
teostamise35 alus.
Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Hindreku krundist katastriüksuse moodustamine.
2. Planeeritud tuulikute asukohtades geoloogiliste uuringute teostamine.
3. Tuulikute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (sh maaparandussüsteemi alal truupide,
kollektorite jmt) ning rajatiste (juurdepääsutee jmt) projekteerimine ja ehitamine.
4. Servituutide seadmine.
5. Tuulikute projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine.
6. Ehitistele kasutuslubade väljastamine.
Planeeringulahendusega on kavandatud tehnovõrguühendused (elekter ja side) maakaabelliinidega.
Planeeritud tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub arendaja ja tehnovõrkude valdaja
koostöös. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad
koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt osapoolte
kokkulepetele
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab tuuliku igakordne valdaja,
kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
35 vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri -andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 41
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja
ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Põllumajandus- ja Toiduametile.
Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekt või ehitusteatise alusel ehitise
kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise
kavatsus tuleb ehitus- või muu loa andjal või ehitusteatise menetlejal kooskõlastada Põllumajandus- ja
Toiduametiga.
Päästeamet tuleb kaasata tuulikute ligipääsuteede projekti ja tuulikupargi välise kustutusvee tagamise
lahenduse koostamisse.
Kohustuslik on läbi viia järgnev seire:
Müra
Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra
kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning
täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse
raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks on
asjakohased.
Linnustik
Tuulepargi püstitamisel on vajalik läbi viia linnustiku järelseire. Järelseirega peab alustama tuulepargi
valmimise järgselt ja see peab kestma vähemalt 2 hooaega, s.t 2 aastast seireperioodi. Järelseire
metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada
olevatest parimatest praktikatest. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed
ning edasise järelseire vajaduse. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.
Nahkhiired
Tuulepargi püstitamisel aladel 2 ja 2a on vajalik tuulepargi järelseire läbiviimine, selgitamaks hukkuvate
nahkhiirte arvu ja potentsiaalset mõju asurkonnale. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise
järgselt. Järelseire metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud
ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Järelseire peab kestma vähemalt 2 aastat. Seire
tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse.
Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.
Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on soovitatav säilitada võimalusel mets kaitsehaljastusena
asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide poolsetes külgedes (nt Varbla, Helmküla, Ännikse, Tuudi,
Nõmme, Allika).
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 43
B – JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 75 000
2. Tugijoonis (tuulik nr 1) M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 1) M 1 : 500
4. Tugijoonis (tuulik nr 4) M 1 : 500
5. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 4) M 1 : 500
6. Tugijoonis (tuulik nr 5) M 1 : 500
7. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 5) M 1 : 500
8. Tugijoonis (tuulik nr 6) M 1 : 500
9. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 6) M 1 : 500
10. Tugijoonis (tuulik nr 7) M 1 : 500
11. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 7) M 1 : 500
12. Tugijoonis (tuulik nr 8) M 1 : 500
13. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 8) M 1 : 500
14. Tugijoonis (tuulik nr 9) M 1 : 500
15. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 9) M 1 : 500
16. Tugijoonis (tuulik nr 10) M 1 : 500
17. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 10) M 1 : 500
18. Tugijoonis (tuulik nr 11) M 1 : 500
19. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 11) M 1 : 500
20. Tugijoonis (tuulik nr 12) M 1 : 500
21. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 12) M 1 : 500
22. Tugijoonis (tuulik nr 13) M 1 : 500
23. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 13) M 1 : 500
24. Tugijoonis (tuulik nr 14) M 1 : 500
25. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 14) M 1 : 500
26. Tugijoonis (tuulik nr 15) M 1 : 500
27. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 15) M 1 : 500
28. Tugijoonis (tuulik nr 16) M 1 : 500
29. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 16) M 1 : 500
30. Tugijoonis (tuulik nr 17) M 1 : 500
44 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A
www.dge.ee
31. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 17) M 1 : 500
32. Tugijoonis (tuulik nr 18) M 1 : 500
33. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 18) M 1 : 500
34. Tugijoonis (tuulik nr 19) M 1 : 500
35. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 19) M 1 : 500
36. Tugijoonis (tuulik nr 20) M 1 : 500
37. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 20) M 1 : 500
38. Tugijoonis (tuulik nr 21) M 1 : 500
39. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 21) M 1 : 500
40. Tugijoonis (tuulik nr 22) M 1 : 500
41. Põhijoonis tehnovõrkudega (tuulik nr 22) M 1 : 500
42. Põhilahendus: planeeritud tuulepark ja selle kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed M 1 : 15 000
43. Elektriliinide ühendusskeem M 1 : 75 000
44. Kruntimine M 1 : 45 000
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele 2 ja 2A 45
C – KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE