Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avalik väljapanek

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avalik

väljapanek

Lääneranna Vallavolikogu võttis 08.08.2024 otsusega nr 190 vastu Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu aladele 2 ja 2a. Planeeringu esimese etapi ehk asukoha eelvaliku eesmärgiks oli

leida Lääneranna vallas sobivad kohad elektrituulikute parkide püstitamiseks. Eriplaneeringu

esimeses etapis valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja kolm ala: ala nr 2 koos

2a-ga; ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5a-ga.

Eriplaneeringu teises etapis määratakse kindlaks tuuleparkide detailsed lahendused, sealhulgas

tuulikute arv, asukoht, kõrgus, leevendusmeetmed ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed

ja elektri ülekandeliinid koos liitumiskohtadega.

Planeerimisseaduse § 118 lõike 1 alusel korraldab Lääneranna Vallavalitsus kohaliku omavalitsuse

tuuleparke kavandava eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avaliku väljapaneku

30.08.2024 – 01.10.2024 Lääneranna Vallavalitsuses (Jaama tn 1, Lihula linn) ja valla veebilehel:

https://www.laanerannavald.ee/tuuleparkide-eriplaneering.

Eriplaneeringuga hõlmatav ala nr 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse

küla territooriumil; ala nr 2a asub Allika küla, Nõmme küla ja Ännikse küla territooriumil. Alad

asuvad valla hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale.

Ala nr 2 on 448 ha ja ala nr 2a 145 ha suurune, kokku hõlmab eelvaliku ala 593 ha. Alade piir on

nähtav planeeringumaterjalides.

Olemasolevalt moodustab valdava enamuse alast nr 2 ja 2a metsamaa, vähemal määral on

esindatud põllumaa, rohumaa ja muu lage ala. Alad asuvad valdavalt maaparandussüsteemi

aladel. Mõlemad alad koosnevad n-ö lahustükkidest, kus alasid eraldavad kas looduslikest või

tehislikest objektidest põhjustatud kitsenduste alad (nt jõe kaldaalad, elektriliini kaitsevöönd).

Vastavalt eriplaneeringu esimese etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele

puuduvad alal 2 ja 2a tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid.

Eriplaneeringu detailse lahendusega on määratud kavandatavate ehitiste ehitusõigused ning

lahendatud muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne.

Planeeringuga määrati ehitusõigus kokku 20 elektrituuliku püstitamiseks. Tuulikute alused krundid

on moodustatud olemasolevate katastriüksuste alusel ja planeeringu lahendusega valdavalt

katastriüksuste piire ega pindalasid ei muudeta. Kruntide kasutamise sihtotstarvetes on

13.08.2024 nr 2024/8-11/944-1

2

kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

kasutusotstarve ehk tuulikute alust maad käsitletakse tootmismaana.

Eelvalikualale hooneid kavandatud ei ole ning hoonestusalad ja ehitusõigused on määratud

rajatistele ehk elektrituulikutele. Ehitusõiguses toodule lisaks on eriplaneeringu detailse

lahendusega lubatud alajaama (-de) kavandamine, st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv

kruntide ehitusõigustes ei kajastu. Iga elektrituulik on planeeritud kuni 288 m kõrgune ja

ehitisealuse pinnaga kuni 25 447 m².

Planeeritud tuulikuid teenindavad juurdepääsuteed on maksimaalselt kavandatud kas olemasoleva

tee trajektoorile, olemasoleva kraavi äärde või olemasolevale metsasihile, et vähendada

raadamisvajadust metsamaal. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena tuulikule on vajalik

olemasolev tee renoveerida selliselt, et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid

sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse

ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Teede ja platside lahendus tuleb

täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad

tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.

Osaliselt on juurdepääsuteed kavandatud üle Küti jõe ning nendel juhtudel tuleb läbi viia jõe kalda

ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus, kus kalda ehituskeeluvöönd vähendatakse planeeritud

teede ristumiskohtades Küti jõega kuni torusildadeni.

Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi

reguleeriva võrgu toimima jäämine.

Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvalikualale kui sellest

väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Täpne elektri- (ja

sidevarustuse) lahendus lahendatakse projektiga. Projekteerimise osana täpsustub vajadusel

kaabli asukoht ning toimub ka kavandatava kaabli/-te mõjude hindamine (KMH eelhinnang).

Eelvalikuala nr 2 põhjaossa on kavandatud põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht.

Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada ja planeeringuga kavandatud

alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Tuulikud on planeeritud ühendada nimetatud

alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on kavandatud tuulikute juurdepääsuteede äärde.

Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga tuulepargi alale planeeritud alajaamast

põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega. Liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV

alajaam Kalli külas Alajaama katastriüksusel (kt 33402:002:0165).

Planeeringuga on määratud ka servituutide seadmise vajadus. Valdavalt on vajalik seada servituut

või sõlmida hoonestusõiguse leping kinnistu omanikuga, kelle kinnistule ulatuvad tuuliku

rootorlabad või tehnovõrkudele seada isiklikud kasutusõigused valdajate kasuks.

Detailse lahenduse koostamisel arvestati maksimaalselt II etapi KSH-st tulenevate meetmete,

soovituste ja lahenduste muudatustega. Detailse lahenduse KSH-s töötati välja leevendavad

meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku

ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas

pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad järgmisi teemavaldkondi:

maakasutus, müra, varjutamine, linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi,

jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, linnustiku ja nahkhiirte

osas.

KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on

planeeringu lisaks.

3

Arvamusi on võimalik saata kirjalikult Lääneranna Vallavalitsusele 01.oktoobrini 2024 e-posti

aadressil [email protected] või postiga aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302,

Pärnu maakond.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingvar Saare

vallavanem

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avalik

väljapanek

Lääneranna Vallavolikogu võttis 08.08.2024 otsusega nr 190 vastu Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu aladele 2 ja 2a. Planeeringu esimese etapi ehk asukoha eelvaliku eesmärgiks oli

leida Lääneranna vallas sobivad kohad elektrituulikute parkide püstitamiseks. Eriplaneeringu

esimeses etapis valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja kolm ala: ala nr 2 koos

2a-ga; ala nr 3 ja ala nr 5 koos 5a-ga.

Eriplaneeringu teises etapis määratakse kindlaks tuuleparkide detailsed lahendused, sealhulgas

tuulikute arv, asukoht, kõrgus, leevendusmeetmed ning vajalik taristu, sealhulgas juurdepääsuteed

ja elektri ülekandeliinid koos liitumiskohtadega.

Planeerimisseaduse § 118 lõike 1 alusel korraldab Lääneranna Vallavalitsus kohaliku omavalitsuse

tuuleparke kavandava eriplaneeringu alade 2 ja 2a detailse lahenduse avaliku väljapaneku

30.08.2024 – 01.10.2024 Lääneranna Vallavalitsuses (Jaama tn 1, Lihula linn) ja valla veebilehel:

https://www.laanerannavald.ee/tuuleparkide-eriplaneering.

Eriplaneeringuga hõlmatav ala nr 2 asub Helmküla, Piha küla, Kilgi küla ja vähesel määral Ännikse

küla territooriumil; ala nr 2a asub Allika küla, Nõmme küla ja Ännikse küla territooriumil. Alad

asuvad valla hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale.

Ala nr 2 on 448 ha ja ala nr 2a 145 ha suurune, kokku hõlmab eelvaliku ala 593 ha. Alade piir on

nähtav planeeringumaterjalides.

Olemasolevalt moodustab valdava enamuse alast nr 2 ja 2a metsamaa, vähemal määral on

esindatud põllumaa, rohumaa ja muu lage ala. Alad asuvad valdavalt maaparandussüsteemi

aladel. Mõlemad alad koosnevad n-ö lahustükkidest, kus alasid eraldavad kas looduslikest või

tehislikest objektidest põhjustatud kitsenduste alad (nt jõe kaldaalad, elektriliini kaitsevöönd).

Vastavalt eriplaneeringu esimese etapi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele

puuduvad alal 2 ja 2a tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid.

Eriplaneeringu detailse lahendusega on määratud kavandatavate ehitiste ehitusõigused ning

lahendatud muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks on Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne.

Planeeringuga määrati ehitusõigus kokku 20 elektrituuliku püstitamiseks. Tuulikute alused krundid

on moodustatud olemasolevate katastriüksuste alusel ja planeeringu lahendusega valdavalt

katastriüksuste piire ega pindalasid ei muudeta. Kruntide kasutamise sihtotstarvetes on

13.08.2024 nr 2024/8-11/944-1

2

kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

kasutusotstarve ehk tuulikute alust maad käsitletakse tootmismaana.

Eelvalikualale hooneid kavandatud ei ole ning hoonestusalad ja ehitusõigused on määratud

rajatistele ehk elektrituulikutele. Ehitusõiguses toodule lisaks on eriplaneeringu detailse

lahendusega lubatud alajaama (-de) kavandamine, st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv

kruntide ehitusõigustes ei kajastu. Iga elektrituulik on planeeritud kuni 288 m kõrgune ja

ehitisealuse pinnaga kuni 25 447 m².

Planeeritud tuulikuid teenindavad juurdepääsuteed on maksimaalselt kavandatud kas olemasoleva

tee trajektoorile, olemasoleva kraavi äärde või olemasolevale metsasihile, et vähendada

raadamisvajadust metsamaal. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena tuulikule on vajalik

olemasolev tee renoveerida selliselt, et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid

sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse

ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Teede ja platside lahendus tuleb

täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad

tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.

Osaliselt on juurdepääsuteed kavandatud üle Küti jõe ning nendel juhtudel tuleb läbi viia jõe kalda

ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus, kus kalda ehituskeeluvöönd vähendatakse planeeritud

teede ristumiskohtades Küti jõega kuni torusildadeni.

Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi

reguleeriva võrgu toimima jäämine.

Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvalikualale kui sellest

väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Täpne elektri- (ja

sidevarustuse) lahendus lahendatakse projektiga. Projekteerimise osana täpsustub vajadusel

kaabli asukoht ning toimub ka kavandatava kaabli/-te mõjude hindamine (KMH eelhinnang).

Eelvalikuala nr 2 põhjaossa on kavandatud põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht.

Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada ja planeeringuga kavandatud

alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Tuulikud on planeeritud ühendada nimetatud

alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on kavandatud tuulikute juurdepääsuteede äärde.

Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga tuulepargi alale planeeritud alajaamast

põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega. Liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV

alajaam Kalli külas Alajaama katastriüksusel (kt 33402:002:0165).

Planeeringuga on määratud ka servituutide seadmise vajadus. Valdavalt on vajalik seada servituut

või sõlmida hoonestusõiguse leping kinnistu omanikuga, kelle kinnistule ulatuvad tuuliku

rootorlabad või tehnovõrkudele seada isiklikud kasutusõigused valdajate kasuks.

Detailse lahenduse koostamisel arvestati maksimaalselt II etapi KSH-st tulenevate meetmete,

soovituste ja lahenduste muudatustega. Detailse lahenduse KSH-s töötati välja leevendavad

meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku

ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas

pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad järgmisi teemavaldkondi:

maakasutus, müra, varjutamine, linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi,

jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, linnustiku ja nahkhiirte

osas.

KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on

planeeringu lisaks.

3

Arvamusi on võimalik saata kirjalikult Lääneranna Vallavalitsusele 01.oktoobrini 2024 e-posti

aadressil [email protected] või postiga aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302,

Pärnu maakond.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingvar Saare

vallavanem