Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ja KSH I etapi aruande kooskõlastamine

Planeeringu korraldaja:

Lääneranna Vallavalitsus Jaama tn 1 90302 Lihula linn Pärnu maakond [email protected]

Eriplaneeringu konsultant:

Hendrikson ja Ko OÜ Raekoja plats 8

51004 Tartu

Maakri 29

10145 Tallinn

Huvitatud isik:

Laanenurga Tuuliku OÜ Valli tee 10 Rohuneeme küla 74012 Viimsi vald Harju maakond

Versioon EELNÕU, 20.06.2022

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 2

Sisukord

SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .......................................................................................................... 5

1.1 SOBIVATE ALADE VALIK......................................................................................................................................... 5

1.2 SOBIVATE ALADE ARENDUSTINGIMUSED .................................................................................................................. 8

1.3 TUULEPARGI TEHNILINE LAHENDUS ....................................................................................................................... 14

1.3.1 Tuulikud ................................................................................................................................................ 15

1.3.2 Juurdepääsuteed, montaažiplatsid ja tuuleparkide alajaamad ........................................................... 16

1.4 KAVANDATAVATE TUULEPARKIDE ÜHENDAMINE PÕHIVÕRGUGA ................................................................................. 17

2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ........................................................................18

2.1 HINDAMISMETOODIKA ....................................................................................................................................... 18

2.2 MÕJU INIMESE TERVISELE, SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE JA VARALE ........................................................................... 19

2.2.1 Asustus ja maakasutus, visuaalne mõju ............................................................................................... 19

2.2.2 Müra ja vibratsioon .............................................................................................................................. 24

2.2.3 Varjutus ................................................................................................................................................ 37

2.2.4 Mõju pärandkultuuriobjektidele, kultuurimälestistele ja väärtuslikele maastikele.............................. 44

2.2.5 Mõju varale........................................................................................................................................... 52

2.2.6 Mobiilside ............................................................................................................................................. 53

2.2.7 Kliima .................................................................................................................................................... 54

2.3 MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE (RADARID, RIIGIKAITSELISED EHITISED) ............................................................... 56

2.4 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .............................................................................................................................. 57

2.4.1 Natura asjakohane hindamine ............................................................................................................. 57

2.4.2 Mõju linnustikule .................................................................................................................................. 66

2.4.3 Mõju nahkhiirtele ................................................................................................................................. 71

2.4.4 Mõju rohevõrgustikule.......................................................................................................................... 72

2.4.5 Mõju muudele loodusväärtustele ......................................................................................................... 76

2.5 MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE .............................................................................................................. 77

2.5.1 Mõju pinnasele ..................................................................................................................................... 77

2.5.2 Pinna- ja põhjavesi, mõju veerežiimile ja -kvaliteedile ......................................................................... 79

2.6 MÕJU MAAVARADELE ........................................................................................................................................ 82

2.7 JÄÄTMETEKE JA RINGMAJANDUS .......................................................................................................................... 83

2.8 AVARIIOLUKORDADE ESINEMINE JA VÕIMALIKUD TAGAJÄRJED .................................................................................... 85

3 ERIPLANEERINGU ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE EELNÕULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD ...89

3.1 ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE KOOSKÕLASTAMISE JA ARVAMUSE AVALDAMISE TULEMUSED ....................... 89

3.2 ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE AVALIKUSTAMISE TULEMUSED ............................................................... 89

LISA 1. LÄÄNERANNA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS .............................................................................90

LISA 2. VISUALISEERINGUD .............................................................................................................................91

LISA 3. ANALÜÜSITAVATE ALADE PIIRIDEST KUNI 3 KM KAUGUSEL ASUVATE ASUSTUSÜKSUSTE RAHVASTIKU

MUUTUS 2011-2021........................................................................................................................................92

LISA 4. LÄÄNERANNA VALLA TUULEENERGIA ERIPLANEERINGU NAHKHIIRTE EKSPERTHINNANG ...................95

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 3

SISSEJUHATUS

Lääneranna Vallavolikogu algatas 14.05.2020 otsusega nr 197 Lääneranna vallas kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate

arendusalade leidmiseks ja vajaliku taristu kavandamiseks koos keskkonnamõju strateegilise

hindamisega (edaspidi KSH). Planeeringu eesmärk on leida asukohti suurtele tuuleparkidele (min

250 ha, vt selgitus ptk 1.1). Planeeringuala on kogu valla territoorium suurusega 1362,67 km².

Joonis 1 Eriplaneeringu ala paiknemine. Parempoolsel skeemil on roosa piirjoonega tähistatud

haldusreformi eelsed maakondade piirid – loodepoolne osa Lääneranna vallast jäi Läänemaale,

kagupoolne Pärnumaale.

Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis1, mille sobivaim asukoht vajab kaalumist läbi avaliku

protsessi kas üld- või eriplaneeringu käigus. Eriplaneeringuga samaaegselt on koostamisel ka

Lääneranna valla üldplaneering. Koostatav eriplaneering annab sisendi üldplaneeringusse, samuti

arvestatakse eriplaneeringu koostamisel üldplaneeringu ruumiliste arengusuundadega.

Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest, millest üks

peamisi on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 % aastaks 2050 võrreldes 1990. aastaga ning

70 % aastaks 2030. Seejuures peetakse tähtsaks, et taastuvenergia arendamisel „panustatakse

lahendustele, mis kasutavad maksimaalselt ära Eesti geograafilistest ning looduslikest tingimustest

tulenevaid võimalusi“ (Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030). Eestis, kui tuultele avatud

mereriigis, on tuul üks peamisi taastuvenergiaressursse, millele kliimaeesmärkide täitmisel tähelepanu

pöörata. Sellest tulenevalt on tuuleparkide arendamine üks peamistest meetmetest, millega kliima- ja

energiapoliitikas seatud eesmärkide saavutamiseni jõuda püütakse. Eriplaneeringu vastavust

laiematele eesmärkidele ja seoseid asjakohaste planeerimisdokumentidega on põhjalikumalt kirjeldatud

KSH väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) ptk 2.6 (vt lisa 1).

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi ka

PlanS) § 95 lg 7 ehitise asukoha eelvalikust ja detailse lahenduse koostamisest. Planeeringu

1 Vabariigi Valitsuse määrus Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri (Vastu võetud 01.10.2015 nr 102) p 4: tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 4

koostamisega on lahutamatult seotud ka KSH protsess, mis viiakse läbi nii asukoha eelvaliku kui ka

detailse lahenduse etapis. Käesolev dokument koos seotud kaardirakendusega

(https://hendrikson.ee/maps/L%C3%A4%C3%A4neranna-EP/kaardirakendus.html) on asukoha

eelvalik ja KSH I etapi aruanne (nimetatud ka asukoha eelvaliku KSH aruanne).

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on

KSH eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning

kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; ning edendada säästvat arengut. Käesoleva

ruumilise planeeringu KSH konkreetsemaks eesmärgiks on eelkõige hinnata kavandatava tegevuse

elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. Asukoha eelvaliku KSH aruandes tuuakse välja

suunised, mõju olulisuse kriteeriumid ja eritähelepanu vajavad asjaolud järgmise, detailse lahenduse

KSH aruande koostamiseks. Tuuleparkide asukohaalternatiivide2 väljaselgitamiseks viidi läbi sobivate

alade valik (vt ptk 1.1).

Eriplaneeringu protsessi etappidest ja asukoha eelvaliku olemusest on põhjalik ülevaade antud KSH

VTK peatükis 2.2. Samuti on VTK-s käsitletud kavandatava tegevuse kooskõla kõrgemalseisvate

arengudokumentidega (VTK ptk 2.6).

Riigihanke tulemusel konsulteerib Lääneranna vallavalitsust eriplaneeringu koostamisel ja KSH läbi

viimisel Hendrikson ja Ko OÜ meeskond järgmises koosseisus:

Üldplaneeringu osakonna juhataja, planeeringu kvaliteedijuht Pille Metspalu

Keskkonnaosakonna juhataja, KSH juhtekspert Jaak Järvekülg

Planeerija, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud Veronica Luidalepp

Planeerija (detailne lahendus) Jaanus Aavik

Keskkonnakorralduse spetsialist, jäätmeteke/ringmajandus Katri Järvekülg

Keskkonnakorralduse spetsialist, välisõhk/õhusaaste Marek Bamberg

Keskkonnakorralduse spetsialist, müra ja vibratsioon Veiko Kärbla

Keskkonnaosakonna projektijuht, põhja- ja pinnavesi Ingrid Vinn

Keskkonnakorralduse spetsialist, loomastik, Natura alad Kaile Eschbaum

Keskkonnakorralduse spetsialist, rohevõrgustik, looduskaitse Anni Kurisman

Keskkonnakorralduse spetsialist, kliima, õnnetuseoht Merilin Paalo

Keskkonnakorralduse spetsialist, maavarad, pinnas Epp Zirk

Ornitoloog Hannes Pehlak

Geoinformaatika spetsialist, kartograaf Jaanus Padrik

Kartograaf Kairit Kapp

2 Alternatiivid KeHJS § 40 lg 4 p 9 tähenduses

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 5

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

1.1 Sobivate alade valik

Tuulepargi rajamiseks võimalike sobivate alade valikul võeti lähtekohaks, et ühtse tervikuna käsitletav

ala peab olema suurusega vähemalt 250 ha (arvestades eriplaneeringu algatamise taotluses huvitatud

isiku poolt väljapakutud ala suurust3). Alade leidmiseks viidi läbi geoinformaatiline analüüs, mille jaoks

vajalikud ruumiandmete päringud teostati mais 2021 (andmeallikad Maa-amet, RMK, ETAK). Analüüsi

tulemusi täpsustati märtsis 2022, kui võeti arvesse Keskkonnaameti poolt välja töötatud puhvreid

vältimaks olulist mõju elustikule (ruumiandmed konsultantidele jagatud 28.06.2021; korrektuuriga

2.12.2021). Tuulepargi rajamiseks sobilike alade leidmiseks kasutati järgmisi kriteeriume:

▪ 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest

▪ 2000 m puhver Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest

▪ Välistatud on kattumine I ja II kaitsekategooria kaitsealuste loodusobjektidega

▪ 600 m puhver kaitsealadest, mille kaitse-eesmärkides on linnu- või nahkhiireliike

▪ 600 m puhver nahkhiirte püsielupaikadest

▪ 600 m puhver Natura 2000 linnualadest

▪ 2000 m puhver kotkaste püsielupaikadest

▪ 3000 m puhver suur-konnakotka ja must-toonekure püsielupaikadest

▪ 1000 m puhver kanakulli (LK II) leiukohtadest

▪ 500 m puhver teadaolevatest RMK puhkealadest

▪ 500 m puhver kalmistutest

▪ 300 m puhver riigiteedest

▪ 300 m puhver 110–330 kV ja 40 m puhver <110 kV elektriliinidest

▪ Riigikaitseliste objektide piiranguvöönd

▪ Veekogud koos ehituskeeluvööndiga

Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja väljatöötamise kavatsuse avalikustamise tulemusel otsustati

käsitleda tuulepargi rajamiseks esialgselt sobivate aladena kõiki 7 analüüsi tulemusel selgunud ala.

Keskkonnaameti poolsete puhvrite rakendamisel märtsis 2022 vähenes ala nr 1 pindala oluliselt,

mistõttu otsustati see ala edasisest analüüsist välja jätta. Mõnevõrra muutusid ka ülejäänud alade piirid

(vt alljärgnev joonis 1.1.1).

3 Eriplaneering algatati Laanenurga Tuuliku OÜ, registrikood 14866915, taotluse alusel, kes soovis

rajada tuuleparki Lääneranna valla Helmküla, Piha ning Kilgi külade territooriumil asuvale 276,6 ha suurusele maa-alale.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 6

Joonis 1.1.1. Tuuleenergeetika arendamiseks esialgselt sobivate alade muutus peale Keskkonnaameti

poolsete puhvrite rakendamist (märtsis 2022)

Esialgselt sobivaid alasid analüüsiti KSH töögrupi poolt (vt ptk 2), hindamise tulemusi on arvestatud

ptk 1.2 toodud arendustingimuste seadmisel.

KSH töögrupp alustas alade analüüsimist Natura aladele mõju välja selgitamisega. Võimalik ebasoodne

mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele tuleb arendustegevuse puhul välistada. Natura

hindamise tulemusel (vt ptk 2.4.1) selgus, et ala nr 7 on kaasneva võimaliku mõju tõttu ebatõenäoline.

Juba esialgsed KSH VTK etapis antud hinnangud (nii „Nelja maakonna tuuleenergeetika

teemaplaneeringu“ käigus kogutud linnustiku andmetele tuginev Natura eksperdi hinnang kui ka

täiendavalt tellitud ornitoloogi hinnang) nimetasid ala nr 7 osas võimalikku olulist negatiivset mõju

linnustikule. Seetõttu soovitasid planeeringu koostajad juba lähteseisukohtade koostamisel seda

võimaliku arendusalana mitte arvestada. Avalikustamisel laekunud tagasiside põhjal soovis otsustaja

ala nr 7 siiski käsitleda planeeringumenetluses võimaliku sobiva alana ja viia sellele alale läbi ka I etapis

mõjuhindamine, selgitamaks välja võimalike leevendusmeetmete olemasolu. Natura hindamise

(vt ptk 2.4.1.) tulemusel leiti, et ala nr 7 puhul ei saa ebasoodsat mõju välistada.

Eelnevast tulenevalt loeti ala nr 7 eelvalikus sisuliselt ebasobivaks alaks, kus ilma konkreetsete

uuringute, täiendava Natura hindamise ja teiste keskkonnamõjude hindamise positiivsete tulemusteta

ei ole võimalik kaaluda tuulepargi rajamist. Juhul, kui ala nr 7 vastu on selge arendushuvi, tuleb enne

ala sobivaks tunnistamist ja detailse lahenduse koostamist:

1) Viia läbi linnustiku uuring (uuringud korraldada sarnasel põhimõttel nagu teiste arendusalade

puhul (vt ptk 1.2 punkt 10). Ala 7 puhul on lisaks avajalik teostada rändeliikumise uuring, mille

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 7

puhul registreeritakse lindude lennuteed, -kõrgused ja võimalikud peatuskohad ning vajalik võib

olla 3D radari kasutamine)

2) Tuginedes linnustiku uuringu tulemustele viia läbi Natura hindamine Väinamere linnualale

3) Juhul, kui Natura hindamise tulemusel selgub, et alale 7 tuulepargi rajamisel puudub ebasoodne

mõju Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele (või on mõju võimalik leevendada), koostada

alale nr 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne (PlanS §par 104)

4) Menetleda aruannet ja täiendavat eelvaliku otsuse eelnõud vastavalt Plans § 105-109.

Käesoleva asukoha eelvaliku ja I etapi KSH tulemusel valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate

asukohtadena välja 5 ala. Nendele aladele seati arendamise tingimused (vt ptk 1.2) ja määrati

tingimused tuuleparkide elektri põhivõrguga liitmiseks (vt ptk 1.4). Ebatõenäoliseks osutusid

alad nr 4 ja 6 (vt tingimused ptk 1.2), kuid leevendavate meetmete kasutamisel ja huviliste

ilmnemisel võib tuuleparkide rajamine osutuda siiski võimalikuks. Ala nr 3 puhul vajab suurt

tähelepanu mõju linnustikule (vt ptk 2.4.2). Senise teabe põhjal võib seal leiduda mitmete

kaitsealuste linnuliikide elupaiku, mistõttu võib alal nr 3 tuuleenergeetika edasine arendamine

osutuda keeruliseks. Alade piirid võivad täpsustuda detailse lahenduse koostamisel, muuhulgas

läbiviidavate linnustiku uuringute tulemuste alusel4.

Täpsem info alade ja nende lähiümbruse kohta on leitav veebipõhisest kaardirakendusest

https://hendrikson.ee/maps/L%C3%A4%C3%A4neranna-EP/kaardirakendus.html.

4 Piiride täpsustamiseks loetakse ptk 1.1. alguses toodud lähtekriteeriumite muutusest tulenevaid

muudatusi, mis põhinevad kas uuringutel või hetkeolukorra muutusel (nt uue elamu rajamine, mis nõuab puhvertsooni). Muudatused võivad alasid nii suurendada kui vähendada. Muuhulgas on seisuga mai 2022 teadaolevalt plaanis muuta veekogude ehituskeeluvööndit puudutavat seadusandlust, mis võimaldaks ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu raames. Muudatustega kaasnevaid mõjusid tuleb hinnata detailse lahenduse koostamise raames.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 8

Joonis 1.1.2. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ja tuuleparkide kaablikoridoride

põhimõttelised asukohad

1.2 Sobivate alade arendustingimused

Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda alljärgnevatest tingimustest ja soovitustest:

Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused

1. Asustus ja maakasutus

a) Kaaluda koostatavas valla üldplaneeringus energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse

kavandamist tuuleparkide lähedusse (arvestades 6 km võrgutasuta otseliini rajamise

võimalusega).

b) Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest

ca 3 km raadiuses.

c) Soovitatav on säilitada võimalusel mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses,

tuuleparkide poolsetes külgedes (nt Varbla, Helmküla, Ännikse, Tuudi, Nõmme, Allika).

d) Paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad

avatud vaated tuuleparkide suunas (nt Vatla küla keskusest alale nr 3 ja Soovälja külast alale

nr 5a, Kinksi külast alale nr 5) hõlmaksid nad avatud vaadetes võimalikult väikese nurga.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 9

e) Detailsel planeerimisel eelistada võimalusel tuulikute ja kaasneva taristu asukoha valikul

analüüsitavatel aladel paiknevaid mittemetsamaid, et tagada majandataval metsamaal

võimalus jätkata metsa majandamist.

f) Täpsustada tuleb kasvava metsa raadamise ulatus ning arvestada seejuures võimalikult

suure puhvertsooni säilitamisega tuulikute ümber (alale 4 detailse lahenduse koostamisel

tuleb metsa raadamise vajadus ja ulatus Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) maadel

kooskõlastada RMK-ga).

g) Tuulepargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside, montaažiplatside, juurdepääsu teede,

trasside ning alajaamade paigutamisel tuleb nende asukohad kooskõlastada maaomanikega

(sh RMK-ga).

2. Müra

a) Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses

olla olulise mõjuga, mistõttu tuleb planeerimise järgmistes etappides läbi viia täpsemad

analüüsid sobiva tuulikute arvu ja paigutuse määramiseks.

b) Üldjoontes võib öelda, et ainuüksi inimese tervise kaitsest lähtuvalt võib kõik arendusalad

lugeda sobivaks (kuna eeltingimusena rakendatud 1 km suurune puhver elamualadest

võimaldab ilma müra normtaseme ületamist põhjustamata kindlasti teatud arvu tuulikuid

aladele paigutada), küsimus on pigem selles, mitu tuulikut igale konkreetsele alale on

võimalik ette näha.

c) Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel (ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel) on

planeerimise järgmistes etappides üldjuhul soovitatav aluseks võtta kõige rangem

elamualade müraalane nõue ehk öine tööstusmüra sihtväärtus (40 dB). Maaomanikuga

kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka piirväärtusest (45 dB).

3. Varjutamine

a) Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (vastavalt ka täpsete tuuliku mõõtmete selginemisel) ning

tuulikute lõpliku arvu ning täpsete asukohtade fikseerimisel tuleb teostada täpsem

varjutamise modelleerimine ning lähimate mõjutatud alade kaupa detailsemalt käsitleda

varjutamise ilmnemise kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks näiteks ülenormatiivse

varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (ning

vastava töögraafiku väljatöötamiseks).

b) Lubatud teoreetilise maksimaalse (ehk olukord, kus päike paistab kogu päeva ning tuuliku

labad on kogu aja jooksul risti vaatesuunaga) varjutamise kestuse väärtusena on soovitatav

kasutada varjutamise kestust 30 tundi aastas ühe eluhoone juures. Reaalsetele piirkonna

tingimustele vastava olukorra hindamisel (arvestades päikesepaiste kestust ja valdavaid

tuulesuundi) tuleb rakendada soovitusliku varjutamise kestuse ülempiirina väärtust 10 tundi

aastas (Taani nõuded). Toodud väärtuste ületamisel tuleb välja töötada ja rakendada

tuulikute töörežiimi piiravaid meetmeid. Kui lähiaastatel töötatakse välja ka varjutamist

käsitlevad Eesti siseriiklikud normid või soovitused, tuleb aluseks võtta juba vastavad uued

nõuded. Sarnast lähenemist tuleb rakendada kõikide arendusalade puhul.

4. Kultuuriväärtused

a) Pinnasetöödel arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstulekul on leidja

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

b) Kohatunnetuse säilitamiseks kaaluda koostatavasse üldplaneeringusse tingimuse lisamist,

et kultuurimälestiste vahetus läheduses tuleb säilitada kõrghaljastus ja/või metsad

tuuleparkide suunas, nt Varbla ja Karuse kiriku ümbrustes.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 10

c) Vaadete säilitamiseks ilusatest vaatekohtadest tuleks tuulikuid paigutada võimalusel nii, et

need hõlmaksid võimalikult väikese nurga vaatest ning oleks paigutatud üksteist varjavalt

järgmistes kohtades:

▪ Vatla linnamäelt alale nr 5

▪ Tuhu soo vaatetornist alale nr 3 ja alale nr 5

▪ Soontagana vaatetornist alale nr 4 ja alale nr 6.

5. Mõju varale

a) KSH soovitab kinnisvara väärtuse languse leevendamiseks kompenseerida kohalikele

elanikele tuuleparkide rajamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja/või kaasata neid

aktsionäride või osanikena tuulepargi arendusse.

b) KSH soovitab kavandada tuuleparkide lähedusse (6 km raadiusesse) ettevõtluspiirkondi, et

kasutada võrgutasuta elektriühenduse otseliini.

6. Mobiilside

a) Detailse lahenduse faasis tuleb kontrollida tuulikute asukohtade määramisel sidemastide

asukohti ning tagada, et tuulik(ud) ei asuks mobiilsidemastile lähemal kui 500 m. Seejuures

vajadusel teha koostööd mobiilside operaatoritega, et selgitada välja mobiilside mastide

täpsed asukohad.

7. Kliima

a) Detailse lahenduse etapis tuleb läbi viia täpsemad kasvuhoonegaaside (KHG) arvutused,

kui on teada tuulikute täpsemad parameetrid ja paiknemine, mis mõjutavad raadamise

mahte ning pinnasetööde vajadust.

8. Riigikaitselised objektid

a) Iga tuuleenergia arendamisala puhul on vajalik kooskõlastada detailse

planeeringulahenduse koostamisel iga konkreetse tuuliku täpne asukoht, sõltumata

planeeritava tuuliku kõrgusest.

b) Eriplaneeringu detailse lahenduse faasis kooskõlastatakse tuulikute täpne asukoht

Kaitseministeeriumiga.

9. Natura asjakohane hindamine

a) Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Natura aladel

ja nende mõjualasse jäävate tegevuste puhul tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate

tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura

2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia

läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.

10. Linnustik

a) Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamise etapis tuleb arvestada, et kõikide

tuulealade puhul on vaja läbi viia linnustiku uuringud (vt tabel 2.4.2.1 ptk 2.4.2).

Uuringute eesmärk on arvestada detailse lahenduse väljatöötamisel tuulealadel ja/või nende

lähedal, sh kaitstavatel aladel, elutsevate kaitsealuste linnuliikidega või anda sisend tuulikute

paigutuse sobivuse hindamiseks ning vajadusel teha lahenduse muutmise ettepanekud

leevendamaks mõju linnustikule. Võimalusel tuleb uuringutes arvestada kumulatiivsete

aspektidega. Kogu eriplaneeringu linnustiku uuringuvajadustes selgema ülevaate saamiseks

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 11

on siia peatükki integreeritud ka Natura asjakohase hindamise tulemusena selgunud

tuulealade detailse lahenduse etapis vajalikud uuringud.

Kõigi alade puhul tuleb kindlasti korraldada:

▪ kaitstavate haudelinnuliikide inventuur. Uuringualaks on arendusala ja

600 m puhver selle ümber. Lähtutakse Natura 2000 alade inventeerimise

metoodikast (erinevuseks on üldloendus ka metsamaastikes).

Detailse lahenduse etapis täpsustada järgmiste uuringute vajadus (ning sellest lähtuvalt

uuringud läbi viia):

▪ elupaigakasutuse uuring. Eesmärk on analüüsida laia kodupiirkonnaga

haruldaste linnuliikide (kotkad, must-toonekurg) elupaigakasutust uuritaval

tuulealal (eelistatult varustades vähemalt ühe vanalinnu paarist GPS-

jälgimisseadmega;

▪ peatuskohtade ja liikumisteede uuring. Sookure-, hane- ja

luigekogumitele ning osadele soodes pesitsevatele kahlajatele on

iseloomulikud igapäevased liikumised toitumis- ja ööbimispaikade või

pesitsusalade vahel. Uuringualaks on arendusalal ja selle lähikonnas

paiknevad avamaastikud, registreeritakse lindude lennuteed, -kõrgused ja

peatuskohad;

(Hetkel teadaoleva info põhjal vajalik elupaigakasutuse ning peatuskohtade ja liikumisteede

uuringute vajaduse indikatsioon alade kaupa on täpsustatud allpool tabelis „Alapõhised

tingimused“.)

11. Nahkhiired

a) Kõikidel tuuleenergeetika aladel, millega liigutakse detailse planeerimise faasi, tuleb

tuulepargi rajamisega kaasneda võivate mõjude täpsemaks hindamiseks korraldada

eeluuring võimalike nahkhiirte elupaikade ja rändekoridoride välja selgitamiseks.

12. Rohevõrgustik

a) Kaaluda koostatavas Lääneranna ÜP-s alale 4 suubuva rohevõrgustiku koridori põhjapoolse

otsa nihutamist umbes poole kilomeetri võrra läände, et selle suue võimalikust tuulepargi

alast mööda juhtida.

b) Kaaluda koostatavas Lääneranna ÜP-s alale 5 jääva rohekoridori nihutamist või täiendava

koridori lisamist Karuse ja Linnuse küla vahelisele alale orienteerudes Karuse-Linnuse

hoiuala paiknemise järgi.

13. Muud loodusväärtused

a) Planeeringu detailsemas etapis tuleb vääriselupaikades (VEP) metsaraiest hoiduda.

Soovitatav on arvestada võimaliku servaefekti mõjuga ning võimalusel vältida raadamist ka

VEP-ide vahetus ümbruses (60 m raadiuses).

14. Pinnas

a) Soovitatav on eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad

tingimused, mis ei eelda suuremahulist kuivendamist või pinnasetöid.

b) Eelistada uute ligipääsuteede rajamise asemel olemasolevate teede kasutamist, et

vähendada mõju pinnasele ja ka ressursikulu.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 12

15. Pinna- ja põhjavesi

a) Detailse lahenduse etapis tuleb täpsustada ala hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest

lähtuvalt hinnata mõju põhjaveele, arvestades täpsustatud teavet kavandatava tegevuse

osas.

b) Kavandatav tegevus ei tohi halvendada maaparandusehitiste toimimist. Projekteerimisel on

vajalik arvestada maaparandusehitistega, sh vajadusel kavandada nende ümbertõstmist,

täiendamist vms

c) Detailne planeeringulahendus ja ehitusprojektid on vaja kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga

16. Maavarad

a) Maardla alale tuulepargi rajamiseks tuleb detailse planeeringulahenduse koostamisel,

projekteerimistingimuste või ehitusloa vm sarnase dokumendi taotlemisel küsida

Maapõueseaduse alusel kooskõlastus Maa-ametilt.

b) Rajatiste kattumisel mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik saada loa

omaja/taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastav kooskõlastus tuleb lisada

planeeringu dokumentide hulka.

17. Jäätmed ja ringmajandus

a) Tekkivate jäätmete käitlus nii ehitamise, kasutamise kui demonteerimise/utiliseerimise etapis

tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele.

b) Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada.

c) Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid,

kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.

d) Tekkivad taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale

(jäätmeseadus ning kohaliku omavalitsuse (KOV) jäätmehoolduseeskiri).

e) Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi,

ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnaluba

omavatele ettevõtetele.

f) Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel

teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt

määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud

kohti on keelatud.

18. Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed

a) Detailse planeerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja

päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise

lahendused koostöös päästeasutusega kasutades selleks detailse lahenduse

planeeringuetappi ja vertikaalplaneerimist. Samuti tuleb kaasata Päästeamet tuulikute

ligipääsuteede projekt koostamisse

Alapõhised tingimused

Mõjuvaldkond Alapõhised tingimused

Mõju inimese tervisele, sotsiaalsete vajadustele ja varale

Mõju pärandkultuuriobjektidele,

kultuurimälestistele ja

väärtuslikele maastikele

Vältida alal nr 4 tuulikute rajamist Soontagana väärtuslikule

maastikule, et säilitada maksimaalselt olemasolevaid väärtusi.

Alal nr 5 teha koostööd Muinsuskaitseametiga

pärandkultuuriobjekti Rapla-Virtsu raudtee tammi kasutamise

võimaluste väljaselgitamiseks.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 13

Maakasutus Aladel 2 ja 3 vältida võimalusel põllumassiivide asjatut killustamist

tuulikute paigutamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele.

Alal 5 asuval kahel RMK kinnistul - Lihula metskond 31

(katastritunnusega 41101:004:0125) ning Lihula metskond 27

(katastritunnusega 41101:004:0110) on kavandatud maareformi

tagasipööramine, mistõttu ei ole võimalik tuulikuid ning tuulikutega

seotud rajatisi sinna planeerida.

Müra Arendusalade 2 ja 2a puhul tuleb välja töötada meetmed ja

tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine

ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis minimeerivad

võimaliku müra koosmõju tekke kavandatavate tuulikute ja

olemasolev Mäli tuulepargi vahelistes elamupiirkondades

(peamiselt Helmküla territooriumil).

Mõju looduskeskkonnale

Natura asjakohane hindamine Ala nr 4 puhul tuleb planeeringu järgmises etapis läbi viia

linnustiku uuring ning selle tulemustele tuginedes töötada välja

tuulepargi detailne lahendus (tuulikute arv ja paigutus), mis

säilitaks Lavassaare ja Tuhu-Kesu linnualade vahelise sidususe

ning ohutud lennukoridorid linnualade ja toitumisalade vahel ning

hoiaks ära võimaliku barjääriefekti ning kokkupõrked.

Alade nr 3, 4, 5, 5a ja 6 puhul tuleb planeeringu järgmises etapis

läbi viia linnustiku uuring ning selle tulemustele tuginedes töötada

välja tuuleparkide detailne lahendus (tuulikute arv ja paigutus),

mis ei mõjutaks Tuhu-Kesu linnuala liikide soodsat seisundit,

linnuala lahustükkide vahelist sidusust ega ka sidusust teiste

linnualade või oluliste elupaikadega.

Mõju linnustikule Planeeringu järgmises etapis tuleb korraldada laia

kodupiirkonnaga haruldaste linnuliikide elupaigakasutuse

uuringud järgmistel aladel: 2 ja 2a (must-toonekurg, merikotkas),

3 (must-toonekurg, kaljukotkas), 5 (must-toonekurg, kalju- ja

merikotkas), 5a (kalju-, meri- ja väike-konnakotkas) ning 6 (must-

toonekurg). Sulgudes on toodud linnuliigid, kelle elupaigakasutust

on senise teabe põhjal vaja konkreetsel alal uurida.

Lisaks tuleb aladel 3 ja 5a planeeringu detailsemas

planeerimisetapis korraldada uuringud hanede, luikede ja

sookurgede peatumiskohtade ja liikumisteede uurimiseks.

Põhjapoolsemate tuulealade puhul (5, 5a, 6 ja 4) peab hindama

ka võimalikku mõju metsise tuumalale, eeskätt liigi elupaikade

vahelise sidususe tagamisele.

Mõju rohevõrgustikule Jätta ala 2 keskel arendamata rohevõrgustiku koridori

pikendusena vähemalt 400 m laiune koridor või sama lai (400 m)

riba arendusala tugiala serva jäävas osas, et võimaldada elustiku

liikumist arendusalast idapool olevasse metsamassiivi.

Loobuda alal 3 arendustegevusest Lääneranna ÜP-s

kavandatava rohevõrgustiku koridori jääval alal.

Vältida alale nr 4 ulatuva Soontagana madalsoo ulatuslikku

kuivendamist.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 14

Hoiduda alale nr 5 ulatuva Vatla (Linnuse) rabaosa ulatuslikust

kuivendamisest.

Loobuda alal 6 tuuleenergeetika arendamisest.

Mõju nahkhiirtele Soovitatav loobuda ala nr 5a idapoolsel lahustükil

tuuleenergeetika arendamisest lähtudes seal esinevatest

nahkhiirtele potentsiaalselt sobilikest elupaikadest.

Mõju maavaradele Vastavalt maapõueseaduse § 14 lõikele 2 on maapõue seisundit

ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes

Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

volitatud asutuse nõusolekul (ala nr 3, 5 ja 6 puhul).

Soovitus kehtivate kaevandamislubadega ja Keskkonnaametis

menetluses olevate taotletavate mäeeraldiste ning nende

teenindusmaade aladele rajatisi mitte planeerida. Rajatiste

kattumisel mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik

saada loa omaja/taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning

vastava kooskõlastuse palume lisada planeeringu dokumentide

hulka (ala nr 5).

Alale nr 6 on võimalik tuulikuid rajada vaid peale maavara

ammendamist.

1.3 Tuulepargi tehniline lahendus

Tuulepargi täpne tehniline lahendus selgub detailse lahenduse faasis. Alljärgnevates peatükkides

toodud kirjeldus annab üldise ülevaate tuulepargist ja on mõjude hindamise aluseks.

Foto 1.3.1. Droonivaade olemasolevatele Mäli tuulikutele (kogukõrgus 150 m)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 15

Foto 1.3.2 Illustratiivne näide - vaade Enefit Green Pakri tuulepargile

1.3.1 Tuulikud

Praegusel hetkel kavandatakse Eesti maismaale üldjuhul kolmelabalisi horisontaalteljega5 tuulikuid.

Käesolevas planeeringus kavandatakse tuulikuid tipukõrgusega (tuuliku torn + rootori raadius ehk laba

pikkus püstiasendis) kuni 285 m.

Foto 1.3.1.1 Kolmelabaline horisontaalteljega tuulik (allikas https://energiatalgud.ee/Elektrituulik#fn36).

5 https://energiatalgud.ee/Elektrituulik#fn36

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 16

Tuulikute võimsus on aja jooksul kiirelt kasvanud, hetkel on valdavalt arenduses kuni 7 MW võimsusega

maismaatuulikud. Elektrituulikud toodavad energiat, kui tuule kiirus on vahemikus ca 3–25 m/s (ideaalne

tuule kiirus energia tootmiseks on u 12-13 m/s).

Tuulikute paigutus ja arv sobival alal otsustatakse detailse lahenduse koostamisel. Üldjuhul

arvestatakse tuulikute vahekauguseks valdavas tuulesuunas 5 rootori diameetrit. Teistes

tuulesuundades võib vahemaa olla väiksem. Käesolevas eelvaliku etapis on üldise ettekujutuse

andmiseks välja pakutud indikatiivne paigutus aladele 2, 2a ja 5, 5a (vt alljärgnev joonis 1.3.1.2).

Seejuures tuleb rõhutada, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega vaid pigem illustratsiooniga, mis aitab

selgitada tuulikutega kaasnevaid mõjusid (nt müra, vt ptk 2.2.2).

Joonis 1.3.1.2 Tuulikute indikatiivne paigutus aladel 2, 2a ja 5, 5a

1.3.2 Juurdepääsuteed, montaažiplatsid ja tuuleparkide alajaamad

Tuulepargialadele ja ka üksikutele tuulikutele tuleb rajada juurdepääsuteed. Teed peavad olema piisava

kandevõime ja parameetritega, et võimaldada tuulikute osade ja ehitustehnika transporti, samuti

tuulikute hilisemat hooldust. Juurdepääsuteed algavad avalikult kasutatavalt teedelt ja on aastaringselt

kasutatavad.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ülesandeks on määrata avalike juurdepääsuteede ja

liikluskorralduse põhimõtted ning tuulikute kaugus avalikult kasutavatest teedest sõltumata nende

funktsioonist. Detailse lahenduse väljatöötamisel ja projekteerimisel ning ehitustegevuse kavandamisel

tuleb koostöös Transpordiametiga hinnata riigiteede liikluskorraldust ja ümberehituse vajadust.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 17

Tuuliku püstitamiseks on vajalik nn montaažiplats hinnangulise maavajadusega ca 1 ha. Platsi

kasutatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Reeglina rajatakse

montaažiplats vahetult tuuliku vundamendi kõrvale, et võimaldada kraanal tuuliku komponente paika

tõsta. Peale tuuliku püstitamist kasutatakse platsi vajadusel hooldustöödeks.

Tuulepargi alale rajatakse alajaam või alajaamad, mis ühendatakse maakaablite kaudu tuulikutega.

Hinnanguline alajaama maavajadus on ca 4000 m2. Alajaamade asukohad ja täpne maavajadus

määratakse detailse lahenduse käigus.

1.4 Kavandatavate tuuleparkide ühendamine põhivõrguga

Kavandatavad tuulepargid ühendatakse elektri põhivõrguga tuulepargi alale rajatavast alajaamast

põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablite kaudu. Eeldatavateks liitumispunktideks on Lihula 110 kV

(perspektiivis 110/330 kV) ja Lõpe 110 kV alajaamad (vt joonis 1.4.1), kuid liituda on võimalik ka

110/330 kV liinile.

Maakaablite paigutamisel tuleb:

1) Võimalusel kasutada olemasolevaid tehnilise taristu koridore või nende vahetut lähedust.

Eesmärgiks on vältida täiendava tehisobjekti poolt põhjustatavat sekkumist looduslikku

keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi erinevate kaitsevööndite;

2) Vältida elu- ja puhkehoonete vahetut lähedust ja kultuurimälestisi;

3) Võimalusel vältida kaitsealuste objektide läbimist, kuid kui see on siiski vajalik või otstarbekas,

siis tuleb lähtuda konkreetse ala kaitse-eeskirjas toodud tingimustest;

4) Välistada tuleb ebasoodsad mõjud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 18

2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

2.1 Hindamismetoodika

Üldist KSH I etapis rakendatavat hindamismetoodikat on eelnevalt kirjeldatud VTK ptk 3.1 (vt lisa 1).

Käesolevas aruandes on täiendavalt lisatud täpsustused, seejuures on konkreetsete mõjude hindamise

metoodikat vajadusel täpsustatud ka läbivalt vastava hindamisteema juures järgnevates

alapeatükkides.

Lisaks KeHJS-s nõutavatele keskkonnamõjudele käsitletakse käesolevas mõjude hindamises ka

planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel

lähtutakse põhimõttest, et hinnata ja võimalusel leevendada tuleb eelkõige planeeritud tegevuse

elluviimisel keskkonnas kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. Arvestades, et VTK-s on juba teostatud

mõjude esialgne kaardistamine (Vt lisa 1 - VTK ptk 5) ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine, siis

KSH aruandes ei käsitleta neid mõjuvaldkondi, mida VTK koostamisel on tuvastatud kui ebaolulised.

Vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 on mõjude hindamisel läbivalt arvestatud mõjude võimaliku vahetu,

kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa iseloomuga.

Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse eelkõige mitme tegevuse (ala, mõjuteguri) kombineeritud mõju

kuhjumist, mis võib osutuda ka suuremaks, kui üksikute liidetud mõjude summa. Kumulatiivne mõju võib

ilmneda, kui planeeringu(te) ja sellega kavandatava(te) tegevus(t)e tõttu toimub mõjude territoriaalne

(ühes piirkonnas, ühel alal) või ajaline kattumine, ressursside korduv eemaldamine või juurdevool või

ka maastiku korduv muutmine. Käesoleva planeeringu kontekstis võib kumuleeruv mõju oluliseks

osutuda eelkõige tuulepargi kasutamise etapis. Seda on käesolevas hindamises arvestatud läbivalt

erinevate teemade (nt müra, linnustik) juures ning vajadusel ka kajastatud vastavates alapeatükkides.

Alternatiivsete lahendustena6 käsitletakse käesolevas planeeringu etapis ja KSH-s tuulepargi

rajamiseks võimalike sobivate alade asukohaalternatiive. Alternatiivsete lahenduste leidmiseks viidi läbi

geoinformaatiline analüüs (vt ptk 1.1 ja pikem ülevaade lisas 1 esitatud VTK dokumendis). Käesolevas

peatükis käsitletakse alternatiivsete lahendustega eeldatavalt kaasnevaid olulisi mõjusid ning antakse

soovitused sobivamate lahenduste valikuks.

Eriplaneeringu iseloomust lähtudes on käesolevas aruandes toodud mõju hindamine teostatud

täpsusastmes, mis on asukohavaliku etapis võimalik ja asjakohane. Asukoha eelvaliku KSH aruandele

järgneb detailse lahenduse KSH, mille raames on võimalik hinnata konkreetses asukohas tuulepargi

rajamise mõjusid (selles etapis selguvad tuulikute arv, nende paiknemine, parameetrid, vajalikud

ligipääsuteed, kaabelliinide asukohad jmt).

Mõjude hindamise käigus on asjakohane välja tuua nii olemasoleva olukorra kirjeldus kui ka tegevusega

kaasnevad tagajärjed, mis võivad viia muutusteni keskkonnas. Analüüsitavate alade

keskkonnatingimuste kirjeldus on vajadusel esitatud käesolevas peatükis koos mõjuhinnangutega ja iga

mõjuvaldkonna juures on esitatud ka tingimused ja soovitused detailse lahenduse etapiks. Võimalusel

tuuakse välja ka positiivsete mõjude võimendamise võimalused.

6 KeHJS § 40 lg 4 p 9 tähenduses

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 19

2.2 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja

varale

2.2.1 Asustus ja maakasutus, visuaalne mõju

Lääneranna vallas elab 01.01.2021 seisuga 5190 elanikku7. Suurimad asulad on ca 1200 elanikuga

Lihula linn ja ca 500 elanikuga Virtsu alevik. Vald on väga hõredalt asustatud – keskmine

rahvastikutihedus on 3,8 in/km² (vt joonis 2.2.1.1). Maakasutuses domineerib metsa- ja põllumaa, mille

keskel paiknevad väiksemad külakeskused ja hajali paiknevad talud. Suuremad tootmisalad paiknevad

Lihula ja Virtsu asulates ja nende äärealadel. Üksikuid tootmishooneid paikneb hajali ka teistes valla

piirkondades.

Joonis 2.2.1.1 Asustustihedus eriplaneeringu alal (Andmed: Statistikaamet, 2021)

7 Andmed: Statistikaamet (22.04.2022 seisuga)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 20

Olemasolevad tuulepargid

Vallas töötab 9 elektrituulikute parki kokku 35 tuulikuga ja koguvõimsusega ca 77 MW (vt joonis 2.2.1.2).

Joonis 2.2.1.2 Olemasolevad tuulepargid

Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade ümbrus

Analüüsitavad tuuleparkide alad paiknevad hõredalt asustatud piirkondades, jäädes suurematest

asulatest kaugemale.

Alad on valdavalt ümbritsetud väikestest küladest, kus rahvaarv ei ületa 20 inimest. Kuigi piirkonna

suurim asula, Lihula linn, on kaheneva rahvaarvuga, ei saa alasid ümbritsevates väikestes külades välja

tuua ühest üldist trendi. Kõikide alade ümbruses on asulaid, mille rahvaarv on viimase 10 aasta jooksul

kahanenud. Samas on alade ümbruses ka külasid, kus rahvaarv on suhteliselt stabiilne või isegi

kasvanud (vt lisa 3). Alade ümbruse asustuse ja maakasutuse detailsem iseloomustus on esitatud

tabelis 2.2.1.2.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 21

Tabel 2.2.1.1 Alade ümbruse asustuse ja maakasutuse iseloomustus

Ala nr 2 2a 3 4 5 5a 6

Asub asustusüksuste territooriumil

▪ Helmküla ▪ Piha küla ▪ Kilgi küla

▪ Allika küla ▪ Nõmme küla ▪ Ännikse küla

▪ Sookalda küla ▪ Kiska küla ▪ Vatla küla

▪ Kibura küla ▪ Järve küla ▪ Kõima küla ▪ Parasmaa küla

▪ Kinksi küla ▪ Karuse küla ▪ Kunila küla ▪ Tuudi küla ▪ Vagivere küla

▪ Nurme küla ▪ Kunila küla ▪ Parivere küla

▪ Emmu küla ▪ Tarva küla

Lähimad külakeskused

▪ Piha küla ca 1,5 km lõunas/edelas

▪ Helmküla ca 1,5 km läänes

▪ Varbla küla ca 1,6 km edelas

▪ Raheste (Aruküla) küla ca 2 km edelas

▪ Ännikse küla ca 1,7 km idas Allika küla ca 2,6 km läänes

▪ Nõmme küla ca 3,9 km edelas

▪ Paadremaa ca 1,8 km idas

▪ Vatla ca 2 km loodes

▪ Nurmsi küla ca 2,5 km põhjas

▪ Paatsalu ca 2,5 km läänes

▪ Koonga ja Lõpe ca 5–8 km lõunas

▪ Karuse ca 1 km läänes

▪ Kinksi küla 1–2 km läänes

▪ Tuudi küla ca 2,2 km põhjas

▪ Nurme küla 2,8 km põhjas

▪ Vatla küla ca 5 km lõunas

▪ Kõmsi küla ca 5–6 km läänes

▪ Lihula linn tihedamalt ca 6– 7 km kirdes

▪ Soovälja ca 1,5 km

▪ Nurme küla ca 3 km

▪ Lihula linn ca 3-4 km

▪ Koonga ja Lõpe ca 5–8 km lõunas

Alast 1—3 km kaugusel asuvate majapidamiste arv8

149 56 111 53 199 54 67

Kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga (%)9

2,2 0 2,9 0 0 0 0

Kaugus lähimast alajaamast/ kõrgepingeliinist (km)

1,4 2,9 1,8 13,6 5,0 3,4 10,0

8 Andmed: ETAK 2022 9 Andmed: Lääne maakonna planeering 2030+, Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne 22

Ala nr 2 2a 3 4 5 5a 6

Kaugus lähimast kõrgepingeliinist (km)

14,7 13,6 5,9 9,8 0,4 0,4 5,7

Maastik alal Valdavalt metsamaa

Valdavalt metsamaa

Nii metsamaa kui ka avatud maastik

Peamiselt avatud maastik, vähesemal määral ka metsamaa

Peamiselt avatud maastik, vähesemal määral ka metsamaa

Valdavalt metsamaa

Valdavalt metsamaa

Olemasolevad tuulepargid ala läheduses

▪ Mäli tuulepark ca 1,6 km läänes

▪ Tamba tuulepark ca 6 km loodes

▪ Mäli tuulepark ca 3,5 km edelas

▪ Tamba tuulepark ca 4,5 km loodes

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

23

Mõju hinnang

Käesoleva planeeringuga on tuuleparkide asukohad kavandatud väga hõredalt asustatud

piirkondadesse. Üldjuhul jäävad analüüsitavad alad tihedamalt asustatud aladest rohkem kui 2 km

kaugusele ning lähimatest registreeritud eluhoonetest10 vähemalt 1 km kaugusele. Seetõttu võib

hinnata, et otsest mõju külade asustatud osade maakasutusele ei ole. Mõju piirkonna maakasutusele

avaldub eelkõige kaudselt nt infrastruktuuri parendamise või nn võrgutasuta otseliiniga tekkiva

energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse kaudu. Kuna tuulikute kavandamiseks muudetakse

olemasolev maakasutus tootmismaaks, suureneb piirkonnas ka tootmismaa osakaal.

Tuulikute rajamine ei mõjuta eeldatavalt otseselt asustuse arengut antud piirkonnas. Mõjud on pigem

kaudsed, ilmnedes nt elanike elukohaeelistuste kaudu, mida omakorda võivad mõjutada ka

elukeskkonnas toimuvad muutused. Samas mõjutavad elanike elukohaeelistusi ka muud aspektid lisaks

elukeskkonnale, eriti aga töökohtade ja teenuste paiknemine. Viimastele avaldab tuuleparkide rajamine

kaudset mõju ja eelkõige ehitusetapis, kus võib suureneda vajadus kohalike teenuste järele. Kuna

tuuleparkide ehitamine ja hooldus nõuab spetsiifilisi oskusi, tuuakse eeldatavalt tööjõud pigem piirkonda

sisse. Seetõttu ei ole tuuleparkide rajamisega oodata olulist otsest mõju kohalike elanike tööhõivele.

Küll aga võib tuuleparkide rajamine mõjutada ettevõtete paiknemist ning sellega kaudselt mõjutada ka

teistes sektorites töökohtade arvu piirkonnas. Tuulepargi rajamisel on võimalik kuni 6 km kaugusel

paiknevale tootmishoonele võrgutasuta elektrienergia kasutamiseks rajada otseliin. See võimaldab

piirkonda rajada nt suurema elektritarbimisega ettevõtteid. Selliste ettevõtete rajamise üheks eelduseks

on sobivate äri- ja tootmismaade olemasolu või nende äri- ja tootmisettevõtete rajamise võimalusega

arvestamine üldplaneeringutes. Seetõttu on soovitatav kaaluda koostatavas Lääneranna vallas

tuuleparkidest 6 km raadiuses sobivate tootmishoonete asukohtasid (nt olemasolevate tootmisalade

juures Lihulas).

Tuuleparkidel on kaudne mõju inimeste elukeskkonnale eelkõige sotsiaalse häiringu kaudu. Tuulepargi

puhul on asjakohased ennekõike visuaalne mõju, müra ja ka varjutus. Müra ja varjutust käsitletakse ptk

2.2.2 ja 2.2.3.

Tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne muutus maastikus, mis tingibki visuaalse mõju tajumise. Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide

ja taju raamistikule11. Nähtav ümbrus saab siin nimetuse visuaalse mulje järgi. Eesti õigusaktid

visuaalseid mõjusid ega nende hindamist ei käsitle, selle kohta puuduvad ka normid ja standardid.

Tuulikute nägemisest tekkiv visuaalne mõju sõltub vaatleja subjektiivsest tajust (tundlikkusest),

vaatluspunktile või vaatele omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist, vaate muutuse

ulatusest, eelnevast kogemustest jt faktoritest12. Firestone et al. (2015)13 sõnul on inimeste arvamus

tuulikute visuaalse mõju ulatusest sõltuvuses nende enda seisukohast tuulikute püstitamise osas – kui

ollakse pooldaval seisukohal, ei olda häiritud ka tuulikute nähtavusest, kui tuulikute püstitamist ei

pooldata, on need ka visuaalselt häirivad. Sama on leidnud ka Molranova et al. (2012)14. Samuti on

visuaalne mõju otseselt seotud maastiku omadustega (metsasus, reljeef jms).

Muutused maakasutuses tulenevad ennekõike metsa raadamisest. Detailsel planeerimisel eelistada

tuulikute ja kaasneva taristu asukoha valikul analüüsitavatel aladel paiknevaid mittemetsamaid, et

tagada majandataval metsamaal võimalus jätkata metsa majandamist nii enne kui ka pärast tuulepargi

valmimist ning tuulepargi töö alustamist. Samuti tuleb täpsustada kasvava metsa raadamise ulatus ning

arvestada seejuures võimalikult suure puhvertsooni säilitamisega tuulikute ümber. Tuulepargi

10 ETAK seisuga märts 2021 11 Arold, I. Eesti maastikud, lk 9. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005.

13 Firestone, J.,Bates,A., Knapp L.A (2015).See me, Feel me, Touch me, Heal me: Wind turbines,

culture, landscapes, and sound impressions, Land Use Policy.46: 241-249. https://doi.org/10.1016/j.landusepol.2015.02.015. 14 Molranova, K., Sklenicka, P., Stiborek, J., Svobodova, K., Salek, M., Brabec, E. (2012). Visual

preferences for wind turbines: Location, numbers and respondent characteristics. Applied Energy. 92:269-278.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

24

toimimiseks vajalike tuulikualuste platside, montaažiplatside, juurdepääsu teede, trasside ning

alajaamade paigutamisel tuleb nende asukohad kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega

(RMK). Täiendavalt on RMK andnud tingimuse, et tuulepargi 4 alale detailse lahenduse koostamisel

tuleb metsa raadamise vajadus ja ulatus RMK maadel kooskõlastada. Alal 5 asuval kahel RMK kinnistul

- Lihula metskond 31 (katastritunnusega 41101:004:0125) ning Lihula metskond 27 (katastritunnusega

41101:004:0110) on kavandatud maareformi tagasipööramine, mistõttu ei ole võimalik tuulikuid ning

tuulikutega seotud rajatisi sinna planeerida.

Tuulikud kogukõrgusega 285 m võivad väga heade ilmastikuolude ja tasase reljeefi puhul olla nähtavad

kuni 35 km kauguselt. Vaadet mõjutavad ka vaatluspunkti läheduses paiknevad elemendid (kõrgemad

hooned, kõrghaljastus jne). Visuaalsest mõjust annavad esialgse ettekujutuse aladele 2, 2a, 5 ja 5a

tehtud visualiseeringud (vt lisa 2). Mõju on suurem, kui tuulikute ja vaatepunkti vahele jäävad avatud

maastikud ning kui muutuvad vaated, mida hinnatakse või millega ollakse harjunud nt suurematelt

teedelt, aga ka külade keskustest või eluhoonete juurest.

Tingimused ja soovitused

▪ Tuulikute paigutamisel väärtuslikele põllumajandusmaadele (alade 2 ja 3 puhul) vältida

võimalusel põllumassiivide asjatut killustamist.

▪ Kaaluda koostatavas valla üldplaneeringus energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse

kavandamist tuuleparkide lähedusse (arvestades 6 km võrgutasuta otseliini rajamise

võimalusega).

▪ Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest ca 3

km raadiuses.

▪ Soovitatav on säilitada mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide

poolsetes külgedes (nt Varbla, Helmküla, Ännikse, Tuudi, Nõmme, Allika).

▪ Paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad

avatud vaated tuuleparkide suunas (nt Vatla küla keskusest alale nr 3 ja Soovälja külast alale nr

5a, Kinksi külast alale nr 5) hõlmaksid nad avatud vaadetes võimalikult väikese nurga.

▪ Detailsel planeerimisel eelistada tuulikute ja kaasneva taristu asukohavalikul analüüsitavatel

aladel paiknevaid mittemetsamaid, et tagada majandataval metsamaal võimalus jätkata metsa

majandamist.

▪ Täpsustada tuleb kasvava metsa raadamise ulatus ning arvestada seejuures võimalikult suure

puhvertsooni säilitamisega tuulikute ümber (alale 4 detailse lahenduse koostamisel tuleb metsa

raadamise vajadus ja ulatus RMK maadel kooskõlastada RMK-ga).

▪ Tuulepargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside, montaažiplatside, juurdepääsu teede,

trasside ning alajaamade paigutamisel tuleb nende asukohad kooskõlastada Riigimetsa

Majandamise Keskusega (RMK).

▪ Alal 5 asuval kahel RMK kinnistul - Lihula metskond 31 (katastritunnusega 41101:004:0125) ning

Lihula metskond 27 (katastritunnusega 41101:004:0110) on kavandatud maareformi

tagasipööramine, mistõttu ei ole võimalik tuulikuid ning tuulikutega seotud rajatisi sinna

planeerida.

2.2.2 Müra ja vibratsioon

Mõju iseloomustus

Müraks võib lugeda igasugust heli, mis on soovimatu ja mõjub häirivana. Füüsikalises mõttes on müra

paljude erineva võnkesageduse ja intensiivsusega helide korrapäratu segu. Võnkeid, mis jäävad

inimkõrva tajuvuse piiridest (20–20 000 Hz) alla- või ülespoole, nimetatakse vastavalt infra- (alla 20 Hz)

ja ultraheliks. Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–4000 Hz sagedusega heli suhtes.

Madalasageduslikuks loetakse helisid sagedusvahemikus 20–200 Hz. Tuulikute poolt tekitatav müra on

segu erineva sagedusega komponentidest.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

25

Müra kahjulikkus oleneb müratasemest (intensiivsusest, amplituudist), sagedusest, iseloomust,

muutlikkusest, toimeajast, inimese individuaalsetest omadustest. Kõige ebameeldivam on

kõrgsageduslik ja impulssmüra (nt lõhkamistööd, millega kaasnevad lühikesed intensiivsed

mürasündmused), eriti pikemaajalise toime korral. Üldiselt on kõrgsageduslik ja tonaalsete

komponentidega müra mõnevõrra ebameeldivam ja ärritavam kui kesksageduslik ning pidevaspektriline

müra. Samuti peetakse häirivaks muutuva intensiivsuse ja helisagedusega müra.

Tabel 2.2.2.1 Näiteid erinevate seadmete ja tegevustega kaasnevast mürast

Müratase

(dBA) Müraallikas

0

20-30

30-40

35-40

40

40-45

50-60

60

60-65

70-75

85-90

100

110

120

130-140

140

Inimese kuulmislävi

Sosistamine

Mõõdukas tuul

Elutuba

Tavapärane tuulikute müra normtase elamute juures

Vihmasadu

Vestlus

Aktiivse tegevusega kontor

Liiklus kõrvaltänaval

Tihe liiklus magistraaltänaval

Raskeveokite liiklus

Ketassaag, puur

Rokk-kontsert

Reaktiivlennuki start (hoovõturaja ääres)

Inimese valulävi

Tulirelvad (1 m kaugusel)

Müra võib mõjuda inimeste tervisele ja heaolule mitmel moel. Olenevalt müratasemest ja müra

esinemise ajalisest kestusest võib müra häirida või raskendada inimese töötamist, suhtlemist ja

puhkamist. Samuti võib pidev eksponeeritus kõrge tasemega mürale kahjustada kuulmist (sh

põhjustada kuulmisvõime halvenemist, mis ei ole küll asjakohane tuulikute kontekstis, kuna müratase

on kuulmiskahjustuse tekkimiseks liiga tagasihoidlik), põhjustada stressi või muid erinevaid

funktsionaalseid häireid.

Valdav osa elanikest tunneb igapäevases elukeskkonnas segava faktorina pidevat mürataset alates 55-

60 dB (sageli on peamiseks häiringu põhjustajaks liiklusmüra). Sellise tugevusega müra organismi

otseselt ei kahjusta, kuid võib põhjustada keskendumisraskusi ja meeleolu langust, öise müra puhul ka

unehäireid ning lahtise aknaga toas on keeruline uinuda. Kestev müratase 60 dB võib häirida elulisi

toiminguid nagu mõtlemine, suhtlemine, keskendumine. 70 dB taustamüra raskendab juba teise inimese

kõnest arusaamist. Pideva viibimise korral üle 75 dB tugevusega müratsoonis sagenevad elanike

kaebused ja võimalikud tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat (nt 8 h jooksul)

müra tugevusega üle 85 dB. Kuulmiselundi ühekordse kahjustuse riskipiiriks peetakse 130-140 dB

tugevusega müra. Mürafooni suurenemine 10 dB võrra on inimese jaoks üldjuhul tajutav mürataseme

kahekordistumisena. Müratundlikkus sõltub ka konkreetse inimese kõrva reaktsioonist, näiteks

vanusega müratundlikkus langeb.

Liiklusmüra ning tuulikute müra võrdlemisel on leitud15, et kuigi tuulikuid tajutakse häiringuna suhteliselt

madala mürataseme juures (40 dB), siis tervisemõjude seisukohast laiapõhjalised uuringud tuulikute

müra puhul otsest seost krooniliste haigustega ei ole tuvastanud ning peamine mõju võib olla häiring

(kuna tuulikuid on kuulda) ja teatud juhtudel võib esineda ka uinumisega seotud raskuseid. Samal ajal

on suur osa elanikkonnast mõjutatud oluliselt intensiivsemast liiklusmürast (müratasemega vahemikus

15 Health effects of wind turbine noise and road traffic noise on people living near wind turbiines,

Jenni Radun, Henna Maula, Pekka Saarinen, Jukka Keränen, Reijo Alakoivu, Valtteri Hongisto (2022)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

26

45-65 dB ning kohati ka rohkem) ning kõrgema liiklusmüra tasemega aladel elavate inimeste puhul

võivad esineda ka juba erinevad tõsisemad terviseprobleemid (kõrgendatud südamehaiguste risk jne).

Tuulikutest tingitud mürahäiringuid on uuritud nt Rootsis teostatud uuringus16 ning on leitud, et ka

mürataseme vahemikus 35-40 dB (ning veelgi madalama mürataseme korral) võib küllaltki

märkimisväärne osa (isegi kuni 15-25%) elanikest ennast häirituna tunda. Samas toodi uuringus välja,

et madalate müratasemete korral on häiring tihti seotud ka muude teguritega (visuaalne mõju, üldine

hoiak tuulikute suhtes) kui ainult otsene mürahäiring, mis seletab ka äärmiselt madalate müratasemete

(25-30 dB) korral mõningase häiritud inimeste osakaalu. Sarnaselt esineb müra normtasemest

madalamate müratasemete korral häiringuid mingil osal elanikkonnast ka muude müraallikate (sh

liiklusmüra aga ka teised tööstuslikud müraallikad) puhul.

Kuna reeglina tavainimesed ei ela ega viibi pikaajaliselt aladel, kus esineks inimtervisele ohtlikult kõrge

müratase, keskenduvad mürauuringud peamiselt mürafooni võrdlemisele kehtestatud normidega ja

inimeste subjektiivsete kaebuste ning häiringute analüüsimisele. Müra (nagu ka iga teise

keskkonnaaspekti) puhul tuleb vahet teha norme ületaval müratasemel (mis peaks üldjuhul ühtima

ülemäärast häiringut/ebameeldivust tekitava mürataseme mõistega) ning tajutaval müratasemel (mille

korral müra olemasolu on tuvastatav, kuid tegemist ei ole normtaset ületava, tervist kahjustava ning

olulist häiringut põhjustava olukorraga).

Normid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase ning ei

põhjustataks ülemäärast häiringut, aga see ei tähenda, et müraallikat ei oleks üldse kuulda (samuti ei

ole inimeste erinevast tundlikkusest olenevalt normtaseme tagamise korral täielikult välistatud ka

häiringute esinemine). Normtasemest madalama mürataseme puhul võib küll inimene kuulda

müraallikat, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Sama lähenemine on laialt levinud ja

maailma (samuti Eesti) tervisekaitsega tegelevate organisatsioonide poolt heakskiidu saanuna

kasutatav ka teiste müraallikate puhul (liiklusmüra, tööstusmüra), kusjuures liiklusmüra puhul on nii

päeval kui öösel üldjuhul lubatud näiteks 5-10 dB kõrgemad müratasemed kui tööstuslike müraallikate

(sh tuulikute) puhul.

Tuulikuparkide puhul sõltub müra levik tundlike elamualadeni eelkõige tuule kiirusest ja suunast,

õhuniiskusest ning õhukihtide soojuslikust kihistumusest, samuti maastiku eripäradest (pinnareljeefist,

taimestiku olemasolust, veekogudest ja ehitistest). On selge, et paljudest tuulikutest koosneva

tuulepargi müratase (ning vastavalt ka vajalik puhverala suurus) on suurem üksiktuuliku omast.

Kuna tuulikute parameetrid (rootori diameeter, võimsus) on aastate jooksul suurenenud, siis on

tuuleparkide kavandamisel kujunemas teatud seaduspära, mille kohaselt sama suurele maa-alale

(planeeringualale) kavandatakse väiksem arv tuulikuid, kuid need on võimsamad ning suuremate

parameetritega kui nt 10-15 a tagasi. Ühtlasi on valdavalt eesmärgiks seatud ka suuremate vahemaade

tagamine tundlike aladega (nt minimaalselt 1 km puhver elamualadest). Lisaks võib välja tuua, et kuigi

tuulikute parameetrid (nt rootori diameeter) on uute mudelite puhul järjest suurenemas, ei ole samal ajal

aset leidnud (tänu labade disainile) proportsionaalselt samaväärset tuulikutest tingitud mürataseme

tõusu.

Tuulepargi arendustegevusega kaasnev müra jaguneb kaheks: ehitusaegne müra ja tuulikupargi

töötamisega kaasnev müra. Ehitustegevusega kaasneb ehitusaegne lühiajaline müra, mis ei erine

tavapärase ehitustegevusega kaasnevast ega ole seetõttu ka olulise mõjuga. Kuna tuulikud

kavandatakse üldjuhul enam kui 1 km kaugusele eluhoonetest, siis ei saa ehitusaegse müra mõju

oluliseks lugeda.

Käitamisaegse müra puhul on kaasaegsete tuulikute puhul inimesele kuuldav peamiselt tuuliku labade

tekitatav kesksageduslik aerodünaamiline heli (ehk müra), teiste müraallikate osatähtsus (alajaamad,

tuuliku mehaanilised osad jms) on väike. Labade liikumisega kaasnevat sahinat täielikult vältida ei ole

võimalik, kuid mürataset saab vähendada nt rootori pöörete arvu vähendamisega, vähendamaks laba

16 Human response to wind turbine noise – perception, annoyance and moderating factors, Eja

Pedersen, Göteborg University, 2007

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

27

tipu liikumise kiirust (tuulde „lõikamisega“ kaasneva hõõrdumise müra) ning suurema kiirusega

kaasnevat aerodünaamilist müra. Vaiksema tuule korral on seega pöörete arv väiksem ja sellega koos

ka müratase madalam.

Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral ka mehaaniline heli (põhjustatud tuuleturbiini käigukasti,

mootori jt mehhanismide poolt), kuid kaasaegsetel tuulikutel on võetud kasutusele erinevaid

isolatsioonimaterjale ning tehnilisi võtteid mehaanilise müra vähendamiseks, mis sisuliselt välistavad

tuuliku sees paiknevate seadmete mõju esinemise (tajumise) lähimatel tundlikel aladel. Lisaks toodangu

optimeerimisele on tuulikute disaini puhul tuulikutootjate poolt eesmärgiks seatud ka müra vähendamine

(vaiksemate tuulikute järele on reeglina suurem nõudlus). Selgitamaks välja tuulepargi käitamisaegse

müra olulisus on asjakohane keskenduda tuuliku labade liikumisega kaasneva müra mõju hindamisele.

Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest (nt elamutest) sellisele kaugusele (lähtudes müra

normtasemete tagamisest), mis üldjuhul välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava müra

esinemise. Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud inimeste tervise kaitset ning põhjendatud

häiringuid silmas pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad olukorrad lugeda vastuvõetavaks.

Samas võib siiski välja tuua, et ka normtasemele vastav müra võib teatud oludes (nt soodsa tuule suuna

korral) olla tajutav ehk müra normtasemele vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust.

Soodsa tuule suuna korral võib tuulikutest tingitud müra olla tajutav ka kaugemal kui 1 km, nt ka ca

30 dB tugevune müra võib teatud ilmastikutingimuste korral olla eristatav üldisest looduslikust foonist

ning olla kuuldav enam kui 2 km kaugusel tuulikust. Ehk siis minimaalne elamualade puhver (1 km

tuulikutest) ei taga olukorda, mille korral tuulikuid ei ole kuulda, küll aga tagab 1 km suurune puhver

üldjuhul müra normtasemetele vastava olukorra.

Madalsageduslik müra

Tuulikutega seonduvalt räägitakse sageli madalsagedusliku müra (heli sagedusvahemikus 20–200 Hz)

olulisusest. Tuuliku poolt tekitatav heli koosneb (tekkekohas) erineva sagedusega komponentidest

(kõrgsageduslik osa on kõige väiksema osakaaluga), kuid tuleb arvestada müraallika ja kuulaja (nt

lähimad elamud) suure vahemaaga, mis mõjutab oluliselt müra iseloomu (ehk tajutavat müra spektrit

või kõrgust erineval kaugusel tuulikust).

Tuleb arvestada, et madalsageduslik müra (või ka laiaspektrilise müra madalsageduslik komponent)

levib enamasti mõnevõrra kaugemale kui kesk- ja kõrgsageduslik müra, kuna see ei sumbu nii

efektiivselt erinevatesse tõketesse (võrreldes kesk- ja kõrgsagedusliku müraga). Kõrgsageduslik müra

neeldub (sumbub) efektiivsemalt erinevates ainetes (sh gaasides ehk ka atmosfääriõhus).

Madalsageduslikku müra summutavad aga peamiselt ainult massiivsed kehad (nt paksud seinad

hoonetel) ning seetõttu on avamaastikus suhteliselt suure vahemaa korral (nt 1 km või rohkem)

madalsageduslik müra paremini kuulda ning eristatav kui kesk- või kõrgsageduslik müra (mis on

suuremal määral juba ümbritsevas keskkonnas sumbunud).

Müraallikatest kaugenedes võib tajuda efekti, mille kohaselt ühest ja samast müraallikast lähtuva müra

spekter muutub mõnevõrra madalamaks (kuna kõrgsageduslik komponent sumbub ning hajub

efektiivsemalt). Seetõttu võib ka tuulikust kaugemale liikudes tajuda, et kaugemale kostub pigem

madalama sagedusega müraspekter, kuigi tuuliku juures ei ole madalama sagedusega komponent

sedavõrd domineeriv. Sama tendents on märgatav ka muude müraallikate puhul, nt maanteest

eemaldudes jääb domineerima liiklusmüra madalamatel sagedustel.

Ühtlasi võib madalsageduslik mürakomponent levida efektiivsemalt ka hoonete siseruumidesse (nt juhul

kui seinad ei ole piisavalt massiivsed või akende heliisolatsioon ei ole piisav), probleem võib olla

aktuaalne eelkõige vanemate puitmajade korral (eriti kergkonstruktsiooniga ehitise korral).

Infraheli

Tuulikute puhul kerkib mõnikord esile ka eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (tavaolukorras

inimkõrvale tajumatu heli) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul tuleb samaaegselt käsitleda kahte

muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja helirõhu tugevust (dB), kuna väljaspool inimese tavapärast

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

28

kuulmisläve esineva madalasagedusliku müra alumise spektrivahemiku ehk infraheli

(sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB). Infraheli mõju

inimese tervisele on maailmas uuritud ja väidetakse, et intensiivne infraheli (nt kosmosesõidukites)

mõjutab inimese vegetatiivset närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm,

keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt.

Võimalikku tuuliku töötamisest tingitud infraheli on uuritud nii Suurbritannias, Taanis, Saksamaal kui ka

USA-s, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi, kuid üldine järeldus on, et moodsate vastutuult

seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on väga madalal tasemel, mis jääb oluliselt

madalamaks kui tajulävi.

Sisuliselt ei ole väide – infraheli võib tekkida tervisehäireid – vale, kuid selleks, et mitte põhjustada

valearusaamasid tuleb alati rõhutada, et reaalseks ohu tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt

kõrge (intensiivne) helirõhk.

Arstiteaduslikud uuringud on näidanud, et infraheli taju algab siiski kuulmisorganist ning kui infraheli ei

ole piisavalt tugev, et seda kuulda, ei ole reeglina võimalik ka mingil muul moel infraheli füsioloogiliselt

tajuda17.

Inimesed kuulevad reeglina (rütmilist) tuuliku labade liikumisest tingitud kesksageduslikku heli (mis

sisaldab ka inimesele kuuldavat madalsageduslikku komponenti), mida mõnikord peetakse ekslikult ka

infraheliks.

Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB,

madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab tajulävi ületamiseks helirõhk olema oluliselt

tugevam – ca 80 dB 20 Hz piirkonnas ning 100 dB 5 Hz piirkonnas (joonis 2.2.2.1). Nimetatud

tugevusega madalsageduslikku heli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega. Samuti ei

põhjusta inimese tajulävest nõrgem infraheli teadaolevalt muid füsioloogilisi või psühholoogilisi efekte.

Tuulikute tekitatud infraheli on reeglina nii madalal tasemel, et vaid spetsiaalsed mõõteaparaadid ja

andmetöötlusseadmed suudavad seda registreerida ja tavaolukorras ei ole reaalne, et inimesed

tunnetaksid seda, samuti puudub risk inimese tervisele ja seda ka tuulikutele oluliselt lähemal viibides

(võrreldes käesoleva planeeringuga määratud minimaalse puhveralaga 1 km eluhoonetest).

Põhjalik madalsagedusliku müra (sh infraheli) uuring18 viidi läbi Soomes (avaldati 2020. aastal). Soome

riigi poolt tellitud uuringu viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus. Uuringust leiti, et kuigi ka mitme

kilomeetri kaugusel tuulikutest elavad inimesed peavad mõnikord infraheli (ehk inimkõrvale tajumatuid

helisid) võimalikuks häiringu allikaks, ei suuda inimesed kontrollitud katsetingimustes infraheli ning selle

mõju siiski tuvastada. Seega saab peamise võimaliku mõjuna siiski välja tuua tavapärase ning

inimkõrvale kuuldava heli (mis võib samuti sisaldada ka madalsageduslikku komponenti) aga ka

visuaalsete mõjudega seotud asjaolusid (varjude liikumine, tuulikute nähtavus maastikus).

17 Moller H, Pedersen C S. Hearing at low and infrasonic frequencies. Noise Health 2004;6:37-57 18 Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Panu Maijala, Anu Turunen, Ilmari Kurki, Lari Vainio, Satu Pakarinen, Crista Kaukinen, Kristian Lukander, Pekka Tiittanen, Tarja Yli-Tuomi, Pekka Taimisto, Timo Lanki, Kaisa Tiippana, Jussi Virkkala, Emma Stickler, Markku Sainio. 2020

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

29

Joonis 2.2.2.1 Inimese kuulmislävi erinevates sagedusvahemikes

Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses, näiteks on tuulikutele sarnaste sageduskarakteristikutega tuul

samuti üheks infraheli tekitajaks. Samuti põhjustavad tuulikutega samal tasemel ja ka intensiivsemat

infraheli erinevad tööstuslikud seadmed ja transpordivahendid, ometi ei ole ka nende masinate poolt

tavapäraselt tekitatav inimesele tajumatu madalasageduslik müra terviseriskide põhjustajaks.

Igapäevaelus võib tajutavat infraheli (sagedusvahemikus 10–20 Hz) kohata lahtise aknaga autos suurel

kiirusel sõites ning mõningal määral ka suurte ventilatsioonisüsteemide töötamisel. Puhtal kujul tajutavat

infraheli igapäevases elus siiski tihti ei kohta.

Mida madalama sagedusega heli on, seda raskem on eristada tuuliku poolt emiteeritavat

madalsageduslikku müra looduslikust foonist (sh tuulest), mis raskendab tuulises piirkonnas tuuliku

poolt tekitatava madalasagedusliku müra täpset määramist ka mõõtmiste teel.

Inimkõrvaga tajumatut ultraheli (sagedusega enam kui 20 000 Hz) on tuulikute puhul uuritud eelkõige

seoses nahkhiirte ja tuulikuparkide kooseksisteerimisega. Arvatakse, et nahkhiirte jaoks kuuldav

ultraheli võib meelitada loomi tuulikute lähedusse ja põhjustada kokkupõrkeid pöörlevate labadega.

Siiski valitseb hetkel üldine arvamus, et tuulikud emiteerivad ultraheli äärmiselt väikses koguses ja

otsest seost ei saa tuua ka nahkhiirte tähelepanu tõmbamise osas, rääkimata mõjust inimese tervisele.

Kaasaegsete tuulikute puhul on oluline hinnata potentsiaalset mürafooni eelkõige inimesele tajutavas

sagedusspektris (eelkõige kesksagedustel 1000–4000 Hz aga ka kuuldava spektri madalamas

vahemikus ehk sagedustel 20-200 Hz) ja vastavalt valitavate tuulikute mürakarakteristikutele tagada

piisav vahemaa tundlike aladega.

Müra normtasemed

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Määruse

nõudeid tuleb täita planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu

avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad

töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Määruses kasutatakse samaväärsetena mõisteid müra

ja helirõhutase.

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse

tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad sh elektrituulikud. Tuulikutest tingitud

mürale ei ole Eestis eraldi müra normtasemeid kehtestatud. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

30

kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks

võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast

sõiduvahendite müraspektrit.

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele

järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

▪ II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-

alad, rohealad;

▪ III kategooria – keskuse maa-alad;

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Tuulikuparkide ümbruse müratundlikud hoonestusalad (elamud) tuleb reeglina lugeda II kategooria

aladeks.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust

huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb lähimatel müratundlikel aladel üldjuhul eesmärgiks seada

rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab paremad tingimused

kui piirväärtusele vastav olukord. Eesti seadusandluses toodud sihtväärtusele vastav müratase (40 dB

öösel) on kõige levinum normtase ka teiste riikide praktikas tuulikute mõju hindamisel. Olemasolevatel

aladel on seadusandluse kohaselt samas lubatud ka piirväärtuse nõuetele vastav müratase.

Välisõhu normväärtustega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–

23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud

müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid

asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7–23) sisaldab ka õhtust aega (19–23), millele

rakendatakse parandustegurit +5 dB.

Tabel 2.2.2.2 Tööstusmüra normtasemed (päeval/öösel, dBA)

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra sihtväärtus 45/35 50/40 55/45

Müra piirväärtus 55/40 60/45 65/50

II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel, tööstusmüra

piirväärtus II kategooria alade puhul on päeval 60 dB ja öösel 45 dB.

Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavus öistele nõuetele.

Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel (ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel) võetakse reeglina

aluseks kõige rangem nõue ehk öine sihtväärtus. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel

elamumaadel lähtuda ka piirväärtuse nõuetest (45 dB).

Võrdlusena võib välja tuua ka teistes riikides kasutusel olevad tuulikute müra normtasemed

elamualadel. Sageli on eluhoonete puhul normtasemeks Eestiga sarnaselt 40 dB öisel ajal:

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

31

▪ Soomes on öisel ajal tuulikutest tingitud müra puhul normtasemeks 40 dB19 elamute juures,

päevasel ajal on lubatud kuni 45 dB;

▪ Rootsis on öisel ajal tuulikutest tingitud müra puhul samuti normtasemeks 40 dB20 elamute juures

(puhkealadel 35 dB);

▪ Taanis on tuulikutest lähtuva müra normid reguleeritud sõltuvalt tuule kiirusest21: avatud

maastikus asuvate elamupiirkondade puhul tuule kiirusel 8 m/s on normtasemeks 44 dB ja tuule

kiirusel 6 m/s 42 dB; eriti müratundlike objektide puhul (nt puhkealad) tuule kiirusel 8 m/s on

normtasemeks 39 dB ja tuule kiirusel 6 m/s 37 dB;

▪ Suurbritannias on öisel aja lubatud kuni 43 dB22 ja päevasel ajal kuni 40 dB;

▪ Saksamaal on elamualade normiks 40 dB öisel ajal23;

▪ Poolas on samuti lubatud kuni 40 dB öösel ja 50 dB päeval24.

Siseruumide müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) on kehtestatud sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mille kohaselt eluhoonete elu- ja magamisruumides on

tööstusaladelt (võrdsustatav tuulikutega) lähtuva müra puhul päevasel ajal lubatud 30 dB, öisel ajal

25 dB (nõue kehtib suletud akende korral). Muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele

müraallikatele on kehtestatud lühiajalise mürasündmuse maksimaaltaseme norm LpA,max, mis tööstuslike

allikate puhul on elu- ja magamisruumides öisel ajal 40 dB.

Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed samuti sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ (määruse lisa Madalsagedusliku müra hindamine). Määruse lisas on

toodud soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja

magamisruumides (ehk ainult siseruumides) ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal.

Tabel 2.2.2.3 Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute

elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal

1/3 oktaavriba

kesksagedus,

Hz

10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Helirõhutase

Lp,eq, dB 95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Vastavalt määrusele kasutatakse madalsagedusliku müra hindamist juhul, kui müra põhjustab kodanike

kaebusi (siseruumides), kuid mõõdetud müratase ei ületa siseruumide normtasemeid (LpA,eq,T) või on

sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab toodud

arvsuurusi, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete

rakendamist.

Reeglina ei ole ca 1 km kaugusel tuulikutest (käesoleva planeeringuga kavandatav minimaalne

puhverala eluhoonetest) madalasagedusliku müra soovituslike normtasemete ületamist ette näha, kuid

olenevalt hoonete konstruktsioonist ning seisukorrast (eelkõige helipidavusest) võib müra teatud

olukordades siiski ka siseruumides tajutav olla. Eeldada võib, et kaasaegsetes hea helipidavusega

hoonetes on tagatud head tingimused, kuid nt vanemates puitmajades võib tuulikute müra olla siiski

tuntav.

19 Valtioneuvoston asetus tuulivoimaloiden ulkomelutason ohjearvoista (1107/2015) 20 Vägledning om buller fran vinkraftwert 21 Danish Statutory Order for Noise from Wind Mills 22 Assessment and rating of noise from wind farms (ETSU-R-97) 23 “TA-Lärm 1998" (Technical Guidance for Protection against Noise) 24 Regulation of the Minister of the Environment of 14 June 2007 - On acceptable levels of

environmental noise

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

32

Mõju hinnang

Uute tuulikute kavandamisel hinnatakse tuuleturbiinide müra arvutuslikult, mis annab korraga ülevaate

müra levikust suurel maa-alal. Müra mõõtmised (nt olemasolevate tuulikute puhul) on komplitseeritud,

kuna foonimürast selgelt eristamiseks ning tuuliku töötamisest tingitud mürataseme määramiseks peaks

tuuleturbiini müra mõõtmise ajal olema vähemalt 10 dB suurem kui taustamüra, kuid 35–40 dB

vahemikus on neid tingimusi looduses raske tagada (huvi pakkuvast müraallikast tingitud müratase on

tuulikute puhul nt oluliselt väiksem kui liiklusmüra või tavapärase rasketööstuse poolt tekitatav müra

puhul).

Üldjuhul on tuuliku poolt tekitatav müra seotud tuule kiirusega. Mida tugevam on tuul, seda kiiremini

pöörleb rootor, vastavalt suureneb ka labade läbi õhu liikumise kiirus ning müratase. Kuna kavandatakse

üha kõrgemaid tuulikuid, siis võib tuule kiirus tuuliku rootori kõrgusel ja maapinnal (inimese kõrgusel)

olla küllaltki erinev ning maapinnal lähedal suhteliselt tuulevaikse olukorra puhul võib tuulik siiski

töötada. Vastavalt võib ka suhteliselt vaikse ilma korral tuulik selgesti tajutav ning kuuldav olla. Inimeste

taju seisukohast võib oluliseks pidada just suhteliselt vaikse loodusliku mürafooniga õhtuid ja öid

olukorras, kus tuulikud siiski töötavad (kuna torni kõrgusel esineb piisav tuul) ning tuuliku müra võib

piirkonna üldises foonis selgemalt domineerida.

Tuulise ilma korra (ehk olukorras, kus tuuline ilm esineb ka maapinna lähedal) hakkab normidega

võrdlemise seisukohalt olulises mürataseme vahemikus (35 - 40 dB) tuule kiirusel üle 8 m/s (tegemist

on tuule kiirusega, mille korral kaasaegsed tuulikud saavutav üldjuhul oma maksimaalse müratasemele

vastava töörežiimi) taustamüra moodsate tuuleturbiinide häält mõningal määral summutama (foonimüra

ning tuuleturbiini müra segunevad teatud määral).

Vaiksemates tuuleoludes (kui tuuliku rootori kõrgusel ei leidu piisavat tuult) töötab ka tuulik reeglina

vaiksemas režiimis, vastavalt on ka müra levik piiratud väiksema alaga (v.a juhul kui tuuliku torni

kõrgusel esineb piisav tuule kiirus ning tuulik töötab täisvõimsuse lähedased režiimis ning sel juhul on

ka vaikse ilma korral müra mõjuala maksimaalse teoreetilise olukorra lähedane). Eluhoonete poolt

tuulikute suunas puhuva tuule korral jäävad müratasemed juba oluliselt väiksemaks (suurusjärgus 10

dB või ka enam) või ei ole tuulikut üldse kuulda.

Müra levimiseks on tingimused eelvaliku alade lähistel üldjuhul suhteliselt head – maastik on suures

ulatuses avatud. Müralevi soodustavatest tuultest domineerivad antud piirkonnas (Lääneranna vald)

edelatuuled. Suhteliselt kõrge on ka lõuna- ja läänetuulte osakaal.

Eeldatava olulise mõjuala suurusena käsitletakse ligikaudu 1 km suurust ala tuulikutest (siiski tuleb

silmas pidada, et tuulikud on teatud oludes kuuldavad ka kaugemal). Täpne mõjuala ulatus sõltub

konkreetsest tuulikute arvust ning paigutusest. Üldjuhul jääb ka tuulikute gruppi korral öise müra

sihtväärtuse (40 dB) ületamise võimalik ala väiksemaks kui 1 km, kuid välistatud ei ole situatsioonid,

kus teatud elamupiirkonda ümbritsevad tuulikud mitmest suunast ning sel juhul ei pruugi 1 km puhverala

teoreetiliselt piisav olla. Seetõttu tuleb läbi viia müraolukorra hindamine ka 1 km suuruse

puhverala nõude rakendamise korral.

Tuulikupargi mürakaardi koostamisel arvestatakse kõigi tuulikute summaarset müraemissiooni liites

tuulikute omavaheline kumuleeruv müraosa. Iga tuulikut käsitletakse kui eraldi punktmüraallikat ning

mürakaardil esitatakse maksimaalne müra levik samaaegselt kõigis suundades. Tegelikes oludes

esineb mürakaardil kujutatud olukord korraga seega suhteliselt kitsas sektoris (ilmakaares).

Müra leviku modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvaraga WindPRO. Arvutamisel kasutati

rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2:

General method of calculation”, mis on olnud Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod

liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega).

Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.

Müra levik on antud ebasoodsates tingimustes – tuulikud töötavad maksimaalses töörežiimis (vastav

töörežiim saavutatakse üldjuhul tuule kiirusel 8 m/s (referentskõrgusel 10 m maapinnast)). Mürakaartidel

kujutatakse müra leviku ulatust samaaegselt kõikides suundades (ilmakaartes).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

33

Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud müra leviku kaartide koostamisel kasutati hüpoteetilist

tuulikut müraemissiooniga (Lw) 108 dB(A)), mis kirjeldab võimalikku maksimaalset mõju tüüpilise

kaasaegse „suure maismaatuuliku“ korral. Müra modelleerimisel lähtuti madalamast (võrreldes

planeeringuga lubatud maksimaalse kõrgusega) torni kõrgusest (ehk masti kõrgusest 120 m), kuna

arvutuslikult ei esine suurt erinevust torni kõrguse ning müra leviku vahel, sealjuures võib kõrgem torn

kaasa tuua isegi mõnevõrra väiksemad müratasemed, kuna vahemaa maapinnaga (müra hindamise

aukohaga) suureneb.

Modelleerimise aluseks võetud müraemissioon on pisut suurem kui tuntud tuulikutootja (Vestas,

Enercon, Gamesa, Siemens jne) samaväärsete parameetritega tuulikute puhul (tüüpiliselt jääb sarnaste

parameetritega tuulikute müraemissioon vahemikku 105–107 dB(A)).

Kaasaegsete tuuliku puhul vahetult tuuliku all (maapinnal) esinev müratase (ehk helirõhutase Lp mingis

punktis, teatud kaugusel müraallikast) on tavapäraselt vahemikus 50-60 dB. Tuuliku tootjate poolt

esitatakse konkreetset mudelit kirjeldava andmena aga tuulikut iseloomustav helivõimsustaseme

väärtus Lw (summaarne tuulikust lähtuv müratase ehk müraemissioon), mis näitab, kui suurt akustilist

energiat mingi müraallikas kiirgab ning tuulikute helivõimsustase on tavapäraselt suurusjärgus 105 dB.

Siinkohal tuleb silmas pidada, et müratase mingis konkreetses punktis (nt maapinnal teatud kaugusel

tuulikust) ja helivõimsustase (mis on teoreetiline müraallikat iseloomustav suurus) on erinevad mõisted.

Helivõimsustase on teoreetiline suurus ja sobib müra leviku arvutuste sisendandmeteks ning erinevate

müraallikate võrdlemiseks, kuid mitte ühegi tuuliku ümbruses (ning isegi mitte vahetult tuuliku all

viibides) ei esine samaväärset (100 dB lähedast) mürataset.

Müralevi modelleerimisel on arvestatud ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Heli neelduvus

sõltuvalt maapinna ja maakasutuse omadustest on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli

peegeldav pinnas: maantee, veekogud, betoon) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud,

põõsad, heinamaa, lumine pind). Antud juhul domineerib kogu uuritaval alal akustiliselt „pehme” ehk

helilaineid neelav looduslik pinnas, kuid arvutustes on siiski kasutatud konservatiivsemat väärtust

(koefitsient 0,5 ehk segapind, mis koosneb 50% ulatuses heli peegeldavatest pindadest), mis aitab

tagada suuremaid puhveralasid (metoodika vastavalt Keskkonnaministeeriumi 2021. a avaldatud

juhendmaterjalile25).

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja

metsaalad. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad suuremad metsatukad, võivad tegelikkuses

avalduvad müratasemed olla ka mõnevõrra väiksemad kui arvutustes näidatud, kuigi kõrgete tuulikute

puhul on müra levikut tõkestavate objektide mõju sageli siiski tagasihoidlik.

Joonisel 2.2.2.2 on esitatud indikatiivne müra leviku näidimismodelleerimine arendusalade 2 (17

tuulikut) ja 2a (3 tuulikut) puhul. Joonisel 2.2.2.3 on esitatud indikatiivne müra leviku

näidimismodelleerimine arendusalade 5 (21 tuulikut) ja 5a (4 tuulikut) puhul. Mürakaartide puhul tuleb

silmas pidada, et tegemist ei ole lõpliku tuulikute arvu ega paigutusega, mürakaardid on koostatud

illustreerimaks võimalikku mõju erinevates piirkondades. Kui tuulikute arv ja paigutus muutub, muutub

vastavalt ka müraolukord. Kuna ka konkreetne tuuliku mark ei ole hetkel teada, võeti mürakaartide

koostamisel aluseks maksimaalsete parameetritega tuulikute teoreetiline müraemissioon (ehk 108

dB(A)).

25 https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura , dokument „Müraga arvestamine tuulikute

planeerimisel“

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

34

Joonis 2.2.2.2 Arendusalade 2 ja 2a illustratiivne mürakaart (Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2022)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

35

Joonis 2.2.2.3 Arendusalade 5 ja 5a illustratiivne mürakaart (Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2022)

Välja pakutud indikatiivse tuulikute arvu ja asetuse korral ei jää arendusala 2 ja 2a puhul ühtegi

eluhoonet 40 dB-st kõrgema müratasemega alale. Ala 2 puhul tuleb tuulepargi ala planeerimise

järgmistes etappides arvestada ka olemasoleva 4 tuulikuga Mäli tuulikupargiga (olemasolevad tuulikud

jäävad oluliselt lähemale müratundlikele eluhoonetele kui kavandatavad tuulikud) ning välja töötada

meetmed ja tingimused, mis minimeerivad võimaliku müra koosmõju tekke kahe tuulepargi vahelistes

elamupiirkondades (peamiselt Helmküla territooriumil Audru - Töstamaa – Nurmsi tee äärde jäävate

eluhoonete puhul). Üheks võimalikuks meetmeks on näiteks müra normide mõistes kõige kriitilisemal

ajaperioodil (öine aeg vahemikus 23.00-7.00) kavandatavas tuulikupargis teatud tuulikute välja

lülitamine (teoreetilist koosmõju põhjustavate tuulesuundade korral) või vaiksemale töörežiimile

ümberlülitamine (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatse

reguleerimissüsteemiga). Ainuüksi aladele 2 ja 2a kavandatud tuulikute paigutust silmas pidades on ala

tuuleenergia arendamiseks aga sobilik.

Arendusalade 5 ja 5a puhul võib esialgse modelleerimise põhjal välja tuua, et tuulikupargist lääne-,

loode- ja põhjasuunas jäävad üksikud eluhooned 40 dB-st kõrgema müratasemega alale ehk esialgsete

arvutuste põhjal võib esineda öise müra sihtväärtuse ületamist (tegemist on illustreeriva mürakaardiga,

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

36

mis ei kajasta võimalikku detailset lahendust). Arvestades, et kavandatavate tuulikuparkide

lähiümbruses tuleb eesmärgiks seada uutest tööstuslikest müraallikatest lähtuva müra kõige rangem

kehtestatud nõue – sihtväärtus, mis iseloomustab häid tingimusi elamualadel öisel ajal (40 dB) – tuleb

tuulikute planeerimise järgmistes etappides müraolukorda täpsemalt hinnata (lähtuvalt täpsustatud

tuuliku tüübist ja tuulikute arvust ning paigutusest) ning tagada normtasemele vastav olukord.

Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti kindla tuulikutüübi väljavalimisel (vastavalt ka

kavandatavate tuulikute mõõtmete selginemisel) tuleb kõigi arendusalade puhul teostada täpsem müra

modelleerimine, mis arvestaks juba konkreetse tuuliku andmeid (mõõdud ja müraemissioon) ning täpset

paigutust.

Arendusalade 2 ja 2a puhul tuleb välja töötada meetmed ja tingimused (peamiselt kavandatavate

tuulikute töörežiimi reguleerimisega seotud meetmed), mis minimeerivad võimaliku müra koosmõju

tekke kahe tuulepargi (kavandatavad tuulikud ja olemasolev Mäli tuulepark) vahelistes

elamupiirkondades (peamiselt Helmküla territooriumil).

Kokkuvõte ja tingimused edaspidiseks planeerimiseks

▪ Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla

olulise mõjuga, mistõttu tuleb planeerimise järgmistes etappides läbi viia täpsemad analüüsid

sobiva tuulikute arvu ja paigutuse määramiseks;

▪ Üldjoontes võib öelda, et ainuüksi inimese tervise kaitsest lähtuvalt võib kõik arendusalad lugeda

sobivaks (kuna eeltingimusena rakendatud 1 km suurune puhver elamualadest võimaldab ilma

müra normtaseme ületamist põhjustamata kindlasti teatud arvu tuulikuid aladele paigutada),

küsimus on pigem selles, mitu tuulikut igale konkreetsele alale on võimalik ette näha;

▪ Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel (ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel) on

planeerimise järgmistes etappides üldjuhul soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade

müraalane nõue ehk öine tööstusmüra sihtväärtus (40 dB). Maaomanikuga kokkuleppel võib

olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka piirväärtusest (45 dB);

▪ Arendusalade 2 ja 2a puhul tuleb välja töötada meetmed ja tingimused (nt teatud ajal

kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis

minimeerivad võimaliku müra koosmõju tekke kavandatavate tuulikute ja olemasolev Mäli

tuulepargi vahelistes elamupiirkondades (peamiselt Helmküla territooriumil).

Tuulikupargist lähtuva vibratsiooni hinnang

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt edasi

kandudes tuuliku tornis. Vibratsiooni teke on minimaalne, kuna tagamaks tuuleturbiini püsivus ja

vastupidavus, peab tuuliku konstruktsioon olema vibratsiooni võimalikult vähe tekkida laskev, seda

summutav ja edasikandumist vältiv.

Oluliseks osaks vibratsiooni vältimisel ja summutamisel on tuuliku vundament, mis peab olema

konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev.

Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil.

Eeskätt tagamaks turbiini püsivus (sh pikaaegne vastupidavus ja seda ka ekstreemsetes tingimustes),

rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks minimaalse

vibratsiooni tekke vundamendis ja vastavalt minimaalse leviku ümbritsevas pinnases.

Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike

(eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu). Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate tundlike

aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega minimaalselt 1 km), mis on piisav

vältimaks ülenormatiivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu leviva

vibratsioon levikut tundlike objektideni. Antud vahemaa puhul suudavad vaid vastavad tundlikud

mõõteseadmed tuvastata vibratsiooni olemasolu, kuid mõju jääb inimese tajupiiridest oluliselt

väiksemaks.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

37

2.2.3 Varjutus

Mõju iseloomustus

Varjutamise (tuulikute puhul kasutatakse samaväärsena ka mõistet „varjutus“) all mõistetakse visuaalset

häiringut, mis tekib päikeselistel päevadel elektrituulikute rootorite pöörlemisest (labade liikumisest)

tingitud varjude liikumise tulemusel. Varjutamise esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päiksega

(päikesekiirtega) ühel joonel (vaatleja ja päikese vahel). Aasta jooksul tekkiv varjutamise ala ei ole

ümber tuuliku ringikujuline, vaid tulenevalt päikese näivast liikumisest taevavõlvil kagu ja edela suunas

välja venitatud „liblika“ kujuline. Samuti oleneb varjutamise esinemine aastaajast (lisaks muidugi ka

kellaajast).

Varjutuse reaalne esinemine sõltub eelkõige ilmastikuoludest – pilvisusest, tuule suunast (tuuliku labade

asendist) ning päikese seisust. Varjutuse kestust ja ulatust hinnatakse reeglina arvutuslikult (sageli

arvestades piirkonnale omaseid aasta keskmisi meteoroloogilisi andmeid). Reaalselt esineb olukorda,

mil vari saab mingis konkreetses punktides tekkida, üldjuhul suhteliselt harva. Varjud on pikimad

päikesepaistelistel hommiku- ja õhtutundidel, mil päikesekiired langevad madala nurga all ning kõige

lühemad keskpäeval. Pikimad on varjud ida- ja läänekaares, kuid mida pikemad on varjud, seda lühemat

aega varjutamine kestab. Teoreetiliselt võivad suurte (nt tuulikud kogukõrgusega ca 250 m) tuulikute

varjud ulatuda mitme kilomeetri kaugusele.

Sageli tuuakse tuulikuparkide puhul välja, et tuulikutest lähtuv varjude liikumine ei põhjusta

märkimisväärset häiringut kaugemal kui ca 10 tuuliku rootori läbimõõdu kaugusel tuulikutest, kuid see

ei tähenda, et kaugemal ei pruugi varjutamist üldse esineda. Vaatlemisel kaugemalt kui 10 rootori

diameetrit ei tundu rootori labad lõikavat päikesekiiri enam sedavõrd teravalt ning tuulik võib teatud

kauguselt vaadates paista pigem statsionaarse objektina päikesekiirte ees.

Üheks varjutamist kui häiringu esinemist mõjutavaks teguriks loetakse ka tuuliku laba laiust ning nt

arvutusprogrammidega varjutamise esinemise hindamisel lähtutakse sageli eeldusest, et juhul, kui

konkreetsest vaatepunktist vaadates katab tuuliku laba vähem kui 20% päikese näivast pindalast, ei

esine varjutamist kui selget häiringut. Hetkel turul pakutavate suuremate maismaatuulikute (rootori

diameetriga ca 170 m) puhul jääb nt labade maksimaalne laius suurusjärku 4,5-5 m, mis teeb

maksimaalseks varjutamise kui selge häiringu esinemise kauguseks ca 2-2,2 km. Samuti tuleb

arvestada, et veelgi kaugemalt vaadates on päike juba niivõrd madalal, et atmosfääri optilistest

omadustest tulenevalt ei ole päikesekiirgus kuigi erk, mistõttu teoreetiliselt tekkiv varjutus on reaalselt

raskesti märgatav ning tõenäoliselt ei põhjusta häiringut.

Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutatakse üldjuhul aasta keskmisi meteoroloogilisi

andmeid: päikesepaiste keskmist jaotust kuude lõikes (nt Keskkonnaagentuuri (varasemalt EMHI)

andmed 1991–2020 a26) ja domineerivate tuulte jaotust. Eesti kliimas moodustab päikesepaisteline aeg

aasta keskmiselt ca 40% maksimaalsest võimalikust. Päikesepaiste tõenäosus on suurem suvekuudel

(mais, juunis, juulis ja augustis on päikesepaistelise aja osakaal ca 50% maksimaalsest võimalikust),

talvekuudel langeb päikesepaistelise aja osakaal maksimaalsest võimalikust 10–15%-ni (novembris,

detsembris ja jaanuaris).

Teine oluline aspekt varjutuse kujunemisel on tuule suund, kuna tuuliku rootor pöörab ennast tuule

suunas ning vastavas suunas saavad tekkida ka maksimaalse ulatusega varjud. Seetõttu kasutatakse

varjutuse hindamisel ka piirkonnale iseloomuliku tuulteroosi, Pärnumaal ning Lääne-Eestis on valdavalt

domineerivaks edelatuuled. Tuulevaikseid päevi, mil varjutamist ei esine, on hinnanguliselt 30 päeva

aastas, kuid hindamaks võimalikku maksimaalset mõju, ei võeta arvutamisel tuulevaikseid päevi sageli

siiski arvesse.

26 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paiksesepaiste -kestus/

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

38

Varjutamise kaardi koostamisel ei arvestata üldjuhul võimalike varjutuse levikut takistavate objektide

(näiteks metsaalad või kõrvalhooned) mõjuga, mistõttu tavapäraselt kaardil esitatu on ka sellest

aspektist lähtuvalt mõnevõrra ülehinnatud situatsioon. Arvutamisel eeldatakse, et hoonete aknad

asetsevad risti tuulikupargi tuulikutega, mis samuti ei pruugi praktikas sageli tõele vastata ja võib

põhjustada varjutamise mõningast ülehindamist.

Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal.

Muu maailma praktikas on tänaseks välja töötatud eraldi normatiivid maksimaalse teoreetilise

varjutamise kestuse kohta (ehk olukord, mis ei arvesta pilvist aega ja tuulesuundi, eeldatakse, et päike

paistab kogu võimaiku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti) ning piirkonna

realistlikele tingimustele vastava olukorra (arvestades päikesepaiste kestust ja valdavaid tuulesuundi)

jaoks.

Lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise kestuse väärtusena on rahvusvaheliselt enim

kasutatavaks soovituseks kuni 30 tundi varjutamist aastas (nt Saksamaa nõuded27) ühe eluhoone

juures.

Reaalsetele piirkonna tingimustele vastava olukorra hindamisel (arvestades päikesepaiste kestust ja

valdavaid tuulesuundi) rakendatakse soovitusliku varjutamise kestuse ülempiirina nt väärtusi 10 tundi

aastas (Taani nõuded28) ja ka 8 tundi aastas (Saksamaa nõuded). Antud juhul on soovitatav

planeeringus minimaalseks eesmärgiks võtta mitte rohkem kui 10h reaalsetele oludele vastavat

varjutamist konkreetses tundlikus punktis (nt mingi eluhoone juures). Üldjuhul võibki öelda, et

realistlikele tingimustele vastav varjutamise kestus jääb ca 3-4 korda väiksemaks kui maksimaalne

teoreetiline varjutamise kestus mingis konkreetses punktis.

Mõju hinnang

Käesoleva töö raames koostati tuulikuparkide kavandamise ja mõju hindamise spetsiaaltarkvaraga

WindPRO illustratiivsed varjutamise kaardid arendusalade 2 ja 2a ning 5 ja 5a puhul. Varjutamise puhul

lähtuti teoreetilisest tuulikust rootori diameetriga 200 m ja torni kõrgusega 185 m, tuuliku kogukõrgus

vastavalt 285 m (hetkel seeriatootmises olevatest tuulikutest suurimad on mõnevõrra väiksemate

parameetritega ehk rootori diameetriga ca 170 m,). Tulemuste analüüsimisel tuleb siiski silmas pidada,

et tegemist ei ole tuulikute kindlalt fikseeritud koordinaatidega, samuti ei ole hetkel teada ka tuuliku tootja

ega täpne mudel (samuti on rootori diameetriks võetud hetkel seeriatootmises olevatest tuulikutest

suuremad parameetrid, mis toob kaasa suurema varjutamise mõju). Konkreetse tuuliku margi ja

parameetrite (samuti tuulikute arvu ja asukohtade) täpsustamisel tuleb tuulikute kavandamise

järgmistes etappides modelleerimistulemusi täpsustada.

Alljärgnevalt esitatakse illustratiivsed maksimaalse teoreetilise varjutamise kestuse kaardid (realistlikele

tingimustele vastav varjutamise kestus jääb ca 3-4 korda väiksemaks) ehk arvutustulemused, mille

puhul ei ole arvestatud päikesepaiste kestust ega valdavaid tuulesuundasid (vt joonis 2.2.3.1 ja 2.2.3.2).

Vastava normväärtusena tuleb seega käsitleda 30 tundi aastas. Kaartide lugemisel tuleb silmas pidada,

et vastava värviga pidevjoonest tuulikute poole jääval alal on ületatud antud joonele vastav varjutamise

summaarne tundide arv aastas.

27 Hinweise zur Ermittlung und Beurteilung der optischen Immissionen von Windenergianlagen (WEA-

Schattenwurf-Hinweise), 2002 28 Naturstyrelsen, Miljøministeriet 2015 – Vejledning om planlægning for og tilladelse til opstilling af

vindmøller

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

39

Joonis 2.2.3.1 Arendusalade 2 ja 2a illustratiivne varjutamise kaart (Aluskaart: Maa-ameti põhikaart,

2022), kaardil on esitatud maksimaalne teoreetiline varjutamise kestus tundides ühe kalendriaasta

jooksul

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

40

Joonis 2.2.3.2 Arendusalade 5 ja 5a illustratiivne varjutamise kaart (Aluskaart: Maa-ameti põhikaart,

2022), kaardil on esitatud maksimaalne teoreetiline varjutamise kestus tundides ühe kalendriaasta

jooksul

Arvutustulemused näitavad, et näidismodelleerimisel aluseks olnud maksimaalsete parameetritega

tuuliku ning esialgse tuulikute arvu ja paigutuse korral on nii alade 2 ja 2a kui ka alade 5 ja 5a puhul

mitmetes elamupiirkondades selgelt ületatud soovituslik varjutamise ajalise kestuse väärtus (30 tundi).

See tähendab, et juhul, kui tuulikute parameetrid, arv ning paigutus jääb detailse lahenduse koostamise

etapis üldjoontes samaks, siis tuleb tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi

piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel elamualadel.

Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise

kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel võimalik konkreetsed tuulikud

lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi

seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta

antud juhul teoreetilist varjutamise normväärtuse ületamist teatud tuulikute rajamist üheselt takistava

ning välistava tegurina.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

41

Alljärgnevalt (joonis 2.2.3.3) on graafikul esitatud detailne varjutamise analüüs arendusalade 2 ja 2a

näitel. Analüüsiks valiti elamuid erinevatest ilmakaartest, mis illustreerib varjutamise esinemist

tuulikutest erinevatesse suundadesse jäävatel aladel. Graafikult on võimalik välja lugeda iga uuritava

kinnistu puhul varjutamise ilmnemise kuupäev, kellaaeg ja kestus ühe kalendriaasta jooksul. Graafikult

saab välja lugeda konkreetse tuuliku, mis päikesepaistelistel päevadel võib teatud kellaajal varjutamist

põhjustada ning vastavalt on võimalik iga tuulik seadistada viisil, mis lülitab antud tuuliku varjutamise

ilmnemise ajal välja (meedet on vaja rakendada ainult päikesepaistelisel päeval). Joonisel 2.2.3.4 on

toodud arendusalade 2 ja 2a lähedal täpsema varjutamise analüüsi (varjukalendri) jaoks valitud

eluhoonete asukohad.

Joonis 2.2.3.3 Arendusalade 2 ja 2a lähedal täpsema varjutamise analüüsi (varjukalendri) jaoks valitud

eluhoonete asukohad

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

42

Joonis 2.2.3.4 Arendusalade 2 ja 2a lähedal asuvate eluhoonete juures varjude ilmnemise

näidiskalender. Kalendrist on võimalik välja lugeda konkreetse hoone juures (päikesepaistelisel päeval)

esineva varjutamise ilmnemise kuupäev ja kellaaeg, erineva värviga on tähistatud erinevatest tuulikutest

tingitud varjutamine

Varjutamise esinemise kalendrist on näha, et tuulikupargist erinevatesse suundadesse jäävate alade

puhul esineb ka varjutamist üpriski erinevatel aastaaegadel ja kellaaegadel:

▪ Tuulikutest põhjasuunas (Ristteeotsa kinnistu Ännikse külas) võib esineda varjutamist

pärastlõunasel ajal (ajavahemikus 14-17, kuid erinevatel päevadel siiski pisut erinevalt kellaajal

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

43

ja mitte kogu mainitud aja vältel) ning ainult jaanuaris-veebruaris ning oktoobri keskpaigast

detsembri alguseni. Suvekuudel antud piirkonnas varjutamist ei esine;

▪ Tuulikutest idasuunas (Matu-Kordoni kinnistu Kilgi külas) võib esineda sügis-, talve- ja

kevadkuudel varjutamist pärastlõunasel ajal, kuid vastu suve nihkub varjutamise ilmnemise aeg

hilisemaks (juuni ja juulis varjutamist ei esine);

▪ Tuulikutest kagusuunas (Ööoja kinnistu Kilgi külas) võib õhtuti esineda varjutamist aprilli algusest

kuni septembri alguseni, sealjuures on juunis varjutamise ilmnemise aeg kõige hilisem (juunis

ca 21.00-22.00, aprillis aga vahemikus 19.00-20.00). Sügis ja talveperioodil antud piirkonnas

varjutamist ei esine;

▪ Tuulikutest edelasuunas (Altvälja kinnistu Piha külas) võib esineda varjutamist ainult

varahommikusel ajal (vahemikus 5.00-7.00) ning aprilli lõpust augusti keskpaigani. Päevasel ja

õhtusel ajal ning sügis ja talveperioodil antud piirkonnas varjutamist ei esine;

▪ Tuulikutest läänesuunas (Raba kinnistu Helmkülas, ligikaudu sarnane olukord esineb ka

piirkonna teiste eluhoonete juures) võib esineda varjutamist samuti ainult hommikusel ajal

(vahemikus 5.30-9.00, vastu suve nihkub varjutamise ilmnemise aeg varasemaks) ning

veebruari lõpust mai lõpuni ning juuli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Päevasel ja õhtusel ajal

ning talveperioodil (oktoobri keskpaik kuni veebruari lõpp) ja südasuvel (juuni algus kuni juuli

keskpaik) antud piirkonnas varjutamist ei esine;

▪ Tuulikutest loodesuunas (Selja kinnistu Allika külas) võib esineda varjutamist hommikusel ja

ennelõunasel ajal (vahemikus 5.00-11.00, vastu suve nihkub varjutamise ilmnemise aeg

varasemaks) ning peaaegu kogu aasta vältel (erinevatel päevadel muidugi erineva kestusega).

Pärastlõunasel ja õhtusel ajal antud piirkonnas varjutamist ei esine.

Suvekuudel põhjustab tõusev päike hommikuti kõige pikemaid varje tuulikutest läänesuunas. Loojuv

päike toob aga õhtuti kaasa kõige pikemad varjud tuulikutest idasuunas. Keskpäeval on päike kõrgemal

ja varjud lühemad ning varjud esinevad ainult tuulikutest põhjasuunas. Talveperioodil võib varjutamist

esineda peamiselt keskpäeval ja ainult tuulikutest põhjasuunas. Kõige häirivamaks loetakse

suveperioodil ning õhtusel ajal esinev varjutamine (antud juhul tuulikutest idasuunas asuvate alade

puhul), kuna see on aeg, mil inimesed viibivad kõige rohkem väljas.

Varjutamise kui häiringu tegelik mõju sõltub lisaks ka olemasolevatest visuaalsetest barjääridest (mets

puud, hooned), mis varje “murravad”. Reaalselt takistavad maksimaalset varjude ulatust mitmed

olemasolevad barjäärid (kõrghaljastus, hooned jms), kuid arvestades kavandatavate tuulikute suuri

mõõtmeid, on varjutamist tõkestavate barjääride mõju eeldatavasti siiski tagasihoidlik (kuigi mõnes

punktis võib mõju olla ka oluline).

Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (vastavalt ka täpsete tuuliku mõõtmete selginemisel) on soovitatav

teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning ka lähimate mõjutatud alade kaupa detailsemalt

käsitleda varjutamise ilmnemise kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks näiteks ülenormatiivse

varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (ning vastava tuuliku

töötamise ajagraafiku väljatöötamiseks).

Visuaalse mõju ja varjutamise kui võimaliku häiringu minimeerimiseks ei saa ka üheselt soovitada

väiksemate parameetritega tuulikute kavandamist, kuna väiksemaid tuulikuid mahub samale

arendusalale tõenäoliselt rohkem ning seega ei pruugi mõju kõigis piirkondades otseselt väheneda.

Varjutamise võimaliku ülenormatiivse mõju piiramiseks on pigem soovitatav rakendada tuulikute

töörežiimi piiramise meetmeid, mis ei too eeldatavasti kaasa ka märkimisväärset tuulikute

energiatootlikkuse vähenemist, kuna tuuliku seiskamise tunnid ei moodusta märkimisväärset osa

kalendriaastast (ega ka üksikpäevadest).

Kokkuvõte ja tingimused edaspidiseks planeerimiseks

Varjutamise kestuse näidismodelleerimistel aluseks olnud maksimaalsete parameetritega tuuliku ning

esialgse tuulikute arvu ja paigutuse korral on nii alade 2 ja 2a kui ka alade 5 ja 5a puhul mitmetes

elamupiirkondades selgelt ületatud soovituslik varjutamise ajalise kestuse väärtus (30 tundi). See

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

44

tähendab, et juhul, kui tuulikute parameetrid, arv ning paigutus jääb detailse lahenduse koostamise

etapis ligikaudu samaks, siis tuleb tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid

meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel elamualadel.

Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise

kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel võimalik konkreetsed tuulikud

lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi

seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta

antud juhul teoreetilist varjutamise normväärtuse ületamist teatud tuulikute rajamist otseselt takistava

või välistava tegurina.

▪ Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (vastavalt ka täpsete tuuliku mõõtmete selginemisel) ning

tuulikute lõpliku arvu ning täpsete asukohtade fikseerimisel tuleb teostada täpsem varjutamise

modelleerimine ning lähimate mõjutatud alade kaupa detailsemalt käsitleda varjutamise

ilmnemise kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks näiteks ülenormatiivse varjutamise

tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (ning vastava töögraafiku

väljatöötamiseks).

▪ Lubatud teoreetilise maksimaalse (ehk olukord, kus päike paistab kogu päeva ning tuuliku labad

on kogu aja jooksul risti vaatesuunaga) varjutamise kestuse väärtusena on soovitatav kasutada

varjutamise kestust 30 tundi aastas ühe eluhoone juures. Reaalsetele piirkonna tingimustele

vastava olukorra hindamisel (arvestades päikesepaiste kestust ja valdavaid tuulesuundi) tuleb

rakendada soovitusliku varjutamise kestuse ülempiirina väärtust 10 tundi aastas. Toodud

väärtuste ületamisel tuleb välja töötada ja rakendada tuulikute töörežiimi piiravaid meetmeid. Kui

lähiaastatel töötatakse välja ka varjutamist käsitlevad Eesti siseriiklikud normid või soovitused,

tuleb aluseks võtta juba vastavad uued nõuded. Sarnast lähenemist tuleb rakendada kõikide

arendusalade puhul.

2.2.4 Mõju pärandkultuuriobjektidele, kultuurimälestistele ja

väärtuslikele maastikele

Tuulikud on oma olemuselt maastikupilti oluliselt muutvad ehitised ja võivad avaldada mõju nii

väärtuslikele maastikele kui ka kultuuripärandile sh nii kultuurimälestistele kui ka

pärandkultuuriobjektidele.

Lääneranna vald on rikas nii riiklike kultuurimälestiste kui pärandkultuuriobjektide poolest, samuti

paiknevad vallas mitmed Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringutega määratud väärtuslikud maastikud

(vt joonis 2.2.4.1, Tabel 2.2.4.1).

Kultuurimälestised

Kultuurimälestiste alla kuuluvad nii ajaloo-, arheoloogia kui ka arhitektuurimälestised ning need on

riikliku kaitse all. Mälestiste ruumiline paiknemine järgib asustusstruktuuri, mis omakorda on seotud

teedevõrguga. Analüüsitavatel tuulepargi aladel ei paikne ühtegi kultuurimälestist. Aladest kuni 3 km

raadiuses paiknevate kultuurimälestiste kokkuvõtlik ülevaade on toodud tabelis 2.2.4.1.

Pärandkultuuri objektid

Pärandkultuuri objektide all mõistetakse põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus,

mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on maaomanike ja kogukonna endi kätes.

Objektid on väga eriilmelised – nii mõisnike poolt ülespaisutatud jõed, algupärased talukohad kui ka

põlispuud-metsad jms. Sarnaselt kultuurimälestistega on objektid valdavalt inimasustuse lähedal, mis

omakorda on koondunud teede ümbrusesse. Analüüsitavatel tuulepargi aladel paikneb ainult üks

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

45

pärandkultuuriobjekt: alal nr 5 Rapla-Virtsu raudtee tamm (Tabel 2.2.4.1). Aladest kuni 3 km raadiuses

paiknevate pärandkultuuriobjektide kokkuvõtlik ülevaade on toodud tabelis 2.2.4.1.

Väärtuslikud maastikud

Väärtuslikud maastikud on määratletud Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+ (selle lisa

teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”) ning Pärnu maakonna

planeeringuga 2030 (selle lisa 3 “Väärtuslikud maastikud”). Mõlemad planeeringud on kehtestatud

2018. a. Väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi on võimalik täpsustada koostamisel olevas

Lääneranna valla üldplaneeringus. Käesoleva eriplaneeringu eelvaliku etapi aruande koostamise ajaks

ei ole üldplaneeringu lahendus valminud, seega ei ole väärtuslike maastike puhul võimalik arvestada

võimalike üldplaneeringus täpsustatud tingimustega. Käesolevas hinnangus lähtutakse

maakonnaplaneeringutes seatud tingimustest, mis on kehtivad uue planeeringu kehtestamiseni.

Tuulepargid kui domineerivad rajatised ei pruugi üldjuhul toetada väärtuslike maastike väärtuste

säilimist, milleks on Lääneranna vallas ajalooliselt kujunenud kultuurmaastikud või loodusmaastikud.

Väärtuslikele maastikele on maakonnaplaneeringust tulenevalt üldjuhul keelatud domineerivate

objektide kavandamine29. Pärnu maakonna planeeringu järgi on tuulegeneraatorite ehitamine

väärtuslikele maastikele võimalik ainult üld- või eriplaneeringu alusel30.

Analüüsitavad alad ei paikne üldjuhul väärtuslikel maastikel, v.a ala nr 4 lääneosa, mis kattub

Soontagana väärtusliku maastikuga. Analüüsitavate alade lähedusse jäävatest väärtuslikest maastikest

tulenev kajastub alljärgnevas tabelis 2.2.4.1. Maastike väärtustamisega on seotud ka silmapaistvalt

ilusa vaatega kohad ja teelõigud, mis on määratud Pärnu maakonna planeeringus 2030+ ning ilmekad

vaated ja teelõigud Lääne maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“.

29 Lääne maakonnaplaneering: „Väärtuslikule maastikule ei ehitata olulise ruumilise mõjuga objekte

ega püstitata kõrgehitisi või rajatisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms ilma äärmise vajaduseta“. 30 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/1_Parnu-maakonna-planeeringu-

seletuskiri.pdf lk.44

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

46

Joonis 2.2.4.1 Väärtuslike maastike ja kultuuripärandi paiknemine Lääneranna vallas (Andmed: Pärnu

maakonna planeering 2030+, Lääne maakonnaplaneering 2030, Lääne maakonna teemaplaneering „

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

47

Tabel 2.2.4.1 Alade ja kultuuriväärtuste ülevaade

Ala nr 2

Pärandkultuur

Ala nr 2 läheduses paiknevad mitmed mälestuskivid, tuuleveski, keldrid,

mõisaarhitektuuri objektid, talukohad, vahtkondade kordonid,

moonakamajad, vanad geodeetilised märgid ja kohanimed ning

ajaloosündmustega/ traditsioonidega seotud ja võõrliikidega puistud.

Riiklikud kultuuriväärtused

Uue-Varbla mõisa peahoone, Uue-Varbla mõisa kelder 1, Uue-Varbla mõisa

tall, Uue-Varbla mõisa teenijatemaja, Uue-Varbla mõisa kelder 2, Uue-Varbla

mõisa kuivati, Uue-Varbla mõisa ait, Uue-Varbla mõisa park, Varbla kirik,

Varbla kirikuaed, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Ohvrikivi "Püha kivi",

Varbla kirikuaia piirdemüür, Värav, 19.saj. lõpp (malm, raudsepis), Värav,

19.saj. lõpp (malm, raudsepis), Veski talu pukktuulik, Ohvriallikas,

Ohverdamiskoht "Hiiepanga mägi"

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ala nr 2-st umbes 600 m kaugusel asub Varbla väärtuslik maastik.

Ala nr 2a

Pärandkultuur

Ala nr 2a läheduses on mitmed ajaloosündmustega/traditsioonidega ja

võõrliikidega puistud, moonakamajad, mälestuskivid, metsateed, talukohad,

vahtkondade kordonid ning vanad geodeetilised märgid. Lisaks jääb selle ala

lähedusse ka lasketiir, kelder, kiviaed, metsaestakaad, tuletõrje veevõtukoht

ning tõrvapõletuskoht.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

48

Riiklikud kultuuriväärtused

Varbla kirik, Varbla kirikuaed, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Varbla

kirikuaia piirdemüür, Värav, 19.saj. lõpp (malm, raudsepis), Värav, 19.saj.

lõpp (malm, raudsepis), Veski talu pukktuulik, Ohvriallikas, Ohverdamiskoht

"Hiiepanga mägi"

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ala nr 2a-st umbes 1,5 kaugusel paikneb Varbla väärtuslik maastik.

Ala nr 3

Pärandkultuur Ala nr 3 läheduses paikevad heinaküün, meierei, mõisaarhitektuuri objektid,

talukohad, vahtkondade kordon ning vesiveski.

Riiklikud kultuuriväärtused

Paatsalu mõisa kuivati, Paatsalu mõisa jääkelder, Paatsalu mõisa sepikoda,

Paatsalu mõisa viinavabrik, Paatsalu mõisa viinakelder 1, Paatsalu mõisa

viinakelder 2, Paatsalu mõisa härjatall, Ohvriallikas, Paadrema õigeusu kirik,

Paadrema mõisa ait, Paadrema mõisa tall-tõllakuur, Paadrema mõisa park,

Illuste mõisa peahoone, Illuste mõisa tall-tõllakuur, Illuste mõisa park,

Ohvriallikad, Kultusekivid, Vatla mõisa peahoone, Vatla mõisa pargi

piirdemüür, Vatla mõisa ait, Vatla mõisa tall-tõllakuur, Vatla mõisa

kasvuhoone, Vatla mõisa magasiait, Vatla mõisa park, asulakohad,

kivikalmed

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ala nr 3 vahetus kauguses väärtuslikud maastikud puuduvad. Lähim

väärtuslik maastik asub 2,2 km kaugusel.

Alast kirdes ca 2,8 km kaugusel asub Tuhu soo vaatetorni ilus vaatekoht.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

49

Ala nr 4

Pärandkultuur

Ala nr 4 läheduses asuvad keldrid, muinasaegsed kalmekohad,

muinaslinnused- ja põllud, paemurrud, talukohad, savitööstused, lubjaahjud,

paekarjäärid, koolihooned, pärimustega kivid, ohvri- ja kultusekivid,

tuuleveskid, vahtkondade kordonid, vanad kohanimed, põliskülade kohad,

kiviaiad/tarad, külatänavad, talve-, pakk- ja maanteed, maaparandusobjektid,

silmapaistvad puistud ja puude grupid.

Riiklikud kultuuriväärtused

Kõima mõisa peahoone, Kõima mõisa ait, Kõima mõisa piirdemüürid, Kõima

mõisa park, Ohvriallikas "Teetsi, Täitsi allikas", Linnus "Soontagana

maalinn", Kivikalmed, kultusekivid, lohukivid, asulakohad, linnus, muistsed

põllud, kalmistud.

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ala nr 4 lääneosa kattub lääneosas Soontagana väärtusliku maastikuga.

Alast 2, 8 km põhjas asub Soontagana linnamäe vaatetorn (ilus vaatekoht).

Ala nr 5

Pärandkultuur

Ala nr 5 läheduses paiknevad mitmed heinaküünid, muldonnid, talukohad,

raudteejaamad, vahtkondade kordonid, raudteed ning Nõukogude Liidu ajast

pärandkultuurimärgid. Lisaks asuvad seal veel lubjaahi, veski, pastoraadi

park, postijaam, põline talu tee- ja maantee. Ala nr 5 läbib Rapla-Virtsu

raudtee tamm.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

50

Riiklikud kultuuriväärtused

Ohvrikivi "Hiiekivi", Kultusekivid, Ohvriallikas "Kaie kaev", Karuse kalmistu,

Karuse kirikuaed, Hauaplaat, 13.saj. (paas), Ratasrist, 17.saj. (paas),

Ratasrist, 17.saj. (paas) Rist, 1623 (paas), Schmiti perekonna ratasristi

katke, 17.saj. (paas), Karuse kirik, Karuse kirikuaia piirdemüür, Karuse

kirikuaia kabel, Tuudi mõisa peahoone, Tuudi mõisa jääkelder, Tuudi mõisa

park, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Asulakohad, kaks linnust (üks

neist Vatla), asulakohad, kivikalmed. Kivikalme, Ohverdamiskoht

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ala nr 5 vahetus kauguses väärtuslikud maastikud puuduvad. Lähim

väärtuslik maastik asub 5 km kaugusel.

Alast edelas ca 1 km kaugusel asub Vatla linnamäel asuv ilus vaatekoht.

Alast lõunas ca 5,5 km kaugusel asub Tuhu soo vaatetorni ilus vaatekoht.

Ala nr 5a

Pärandkultuur

Ala nr 5a läheduses paiknevad: Kunila poolmõis, talukohad, karjamõisad,

künniasemed, Rapla-Virtsu raudtee tamm, istutuslangid, asundustalud ja üks

kivisild, Tuudi raudteejaam ja Tuudi metsavahikoht.

Riiklikud kultuuriväärtused 2 asulakohta ja üks kalmistu

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ei kattu ühegi väärtusliku maastikuga. Lähim asub kaugemal kui 5 km.

Ala nr 6

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

51

Pärandkultuur

Ala nr 6 lähedusse jääb kõrts, köstritalu, metsavendade punker, põlispuu,

Nõukogude Liidu ajast pärandkultuurimärk, haiglahoone, tuuleveski,

vahtkondade kordon, vallamaja, vana geodeetiline märk ning piiriaed. Peale

nimetatud pärandkultuuriobjektide asuvad seal veel eripärase tehnoloogiaga

rajatud/silmapaistvad puistud, hiiepuud, koolihooned, lubjaahjud, paemurrud,

mõisaaegsed tootmishooned, talukohad, vanad kohanimed, põliskülade

kohad, põlised metsa- ja maanteed ning karjatanumad.

Riiklikud kultuuriväärtused

Tarva doktoraadi tall-tõllakuur, Tarva doktoraadi kaev, Tarva doktoraadi

haigla, Tarva doktoraadi kelder, Keblaste mõisa tuuleveski, Tarva doktoraadi

elamu, Keblaste mõisa kelder, Mihkli kirikuaed, Mihkli kirik, Mihkli kirikuaia

piirdemüür, Mihkli kirikuaia kabelid, Mihkli pastoraadi peahoone, Mihkli

pastoraadi pargi vaas, Mihkli pastoraadi kelder , Mihkli pastoraadi tall-

tõllakuur, Keblaste mõisa valitsejamaja, Keblaste mõisa ait-kuivati, II

maailmasõjas hukkunute ühishaud, Vabadussõja mälestussammas,

ohvriallikad, ohvrikivid, kivikalmed, kultusekivid, lohukivi, linnus, kalmistud,

asulakohad, muistsed põllud.

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ala nr 6 ei kattu väärtusliku maastikuga.

Alast idas ca 5,5 km kaugusel asub Soontagana linnamäe vaatetorni ilus

vaatekoht.

Mõju hinnang

Kavandatavatest tuuleparkidest on otsene mõju väärtuslikule maastikule alal nr 4, mis kattub osaliselt

Soontagana väärtusliku maastikuga. Kuigi Pärnu maakonna planeering otseselt ei välista väärtuslikele

maastikele tuulikute ehitamist, soovitab KSH võimalusel siiski väärtusliku maastiku ala vältida, et

säilitada maksimaalselt kaitstavaid väärtusi.

Ala nr 5 kattub pärandkultuuriobjektiga Rapla-Virtsu raudtee tamm. EELIS andmetel on

pärandkultuuriobjekti funktsionaalsusest säilinud alla 20%, tamm on teadaolevalt kasutusel karjääri

väljaveoteena, Lihulas asulasisese tänavana. Raudteetramm võiks olla üheks võimalikuks

juurdepääsuteeks alale. Raudteetammi kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks tuleb detailse lahenduse

koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Mõju teistele alade läheduses paiknevatele

pärandkultuuriobjektidele vähene, juhul kui need säilivad olemasolevas seisundis.

Kuna ükski analüüsitavatest aladest ei kattu kaitsealuste kultuurimälestistega, puudub analüüsitavatel

aladel tuuleparkide rajamisel mälestistele otsene mõju. Siiski on pinnasetöödel vaja arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning

teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kultuuripärandile võib aga mõju olla ka kaudne. Kultuuripärand on seotud tähenduste ja subjektiivsete

väärtustega, mistõttu on sellist mõju raske objektiivselt hinnata. Nii nagu ka visuaalsete mõjude puhul

(vt ptk 2.2.1) on täheldatud, sõltub mõju hindaja arvamusest tuulikute suhtes31, Arvamusi on kohalikul

tasandil võimalik mõjutada nt arendajate ja kohalike elanike hea koostöö kaudu. Betakova et al. (2015)32

on leidnud, et mõju tugevus sõltub sellest, kui esteetiliseks maastikku hinnatakse. Mida esteetilisem

maastik, seda suurem on tuulikute mõju ja seda kaugemal tuuleparkidest on seda mõju tunda. Betakova

et al poolt uuritud 150 m kogukõrgusega tuulikute puhul ulatus mõju atraktiivsetel maastikel kuni 10 km

kaugusele, seevastu vähem atraktiivsetel maastikel kuni 5 km kaugusele.

Lääneranna valla maastikud on esteetiliselt nauditavad maastikud, seda eriti kultuuripärandi

koondumise kohtades: vanades külakeskustes, teede ristumiskohtades, endisaegsete mõisate ja

31 Vt nt: Jerpåsen, G.B., & Larsen, K.C.. (2011). Visual impact of wind farms on cultural heritage: A Norwegian case study. Environmental Impact Assessment Review. 31:206 -215, . 32 Betakova, V., Vojar, J., Sklenicka, P. (2015). Wind turbines location: How many and how far? Applied Energy, 151:23-31.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

52

kirikute ümbruses, väärtuslikel maastikel. Tuuleparkide rajamisel nendele maastikele või nende

lähedusse ei ole võimalik mõjusid vältida. Sellegipoolest on oluline eelkõige arhitektuurimälestiste

ümbruses säilitada kohatunnetust võimalikult suures ulatuses. Selleks teeb KSH ettepaneku lisada

Lääneranna valla koostatavasse üldplaneeringusse tingimus, et kultuurimälestiste vahetus läheduses

tuleb säilitada kõrghaljastus ja/või metsad tuuleparkide suunas, nt Varbla kiriku (vt ka lisa 2 -

visualiseeringud) ja Kurese kiriku ümbruses.

Maastike väärtuste hindamiseks on maakonnaplaneeringutes välja toodud ilusad vaatekohad.

Rajatavad tuulepargid on nähtavad mitmest ilusast (ilmekast) vaatekohast. Vaadete säilitamiseks

ajaloolistele maastikele on oluline vähendada visuaalset mõju nendest kohtadest (vt konkreetsemad

soovitused all loetelus).

Tingimused ja soovitused

▪ Vältida alal nr 4 tuulikute rajamist Soontagana väärtuslikule maastikule, et säilitada

maksimaalselt olemasolevaid väärtusi.

▪ Alal nr 5 teha pärandkultuuriobjekti Rapla-Virtsu raudtee tammi kasutamise võimaluste

väljaselgitamiseks teha koostööd Muinsuskaitseametiga.

▪ Pinnasetöödel arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstulekul on leidja

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

▪ Kohatunnetuse säilitamiseks kaaluda koostatavasse üldplaneeringusse tingimuse lisamist, et

kultuurimälestiste vahetus läheduses tuleb säilitada kõrghaljastus ja/või metsad tuuleparkide

suunas, nt Varbla ja Kurese kiriku ümbrustes.

▪ Vaadete säilitamiseks ilusatest vaatekohtadest tuleks tuulikuid paigutada võimalusel nii, et need

hõlmaksid võimalikult väikese nurga vaatest ning oleks paigutatud üksteist varjavalt järgmistes

kohtades:

o Vatla linnamäelt alale nr 5

o Tuhu soo vaatetornist alale nr 3 ja alale nr 5

o Soontagana vaatetornist alale nr 4 ja alale nr 6.

2.2.5 Mõju varale

Mõju varale saab hinnata eelkõige kinnisvara väärtuse tõusu või languse kaudu. Lääneranna valla

merele lähemal olevad külad on hinnatud puhkepiirkonnad, kus, võib eeldada, et kinnisvara hinnad on

maapiirkonna kohta pigem kõrged.

Mõju hinnang

Uuringud näitavad, et tuuleparkide rajamisel võib kinnisvara hinnale olla negatiivne mõju ning see sõltub

mitmest aspektist. Sunak & Madlener (2016) leidsid, et kõige olulisemalt mõjutab kinnistute väärtust

tuuleturbiinide nähtavus ning kaugus, mille kõige ekstreemsematel juhtudel on maatükkide väärtused

langenud 9-14%.33 Dröes & Koster (2021) kinnitavad samuti, et tuuleparkidel on mõju kinnisvara

väärtusele, kuid olulisemalt väiksemal skaalal. Sh on mõju suurus sõltuvuses tuulikute kõrgusega. Nad

leidsid, et alla 50 m kõrgused tuulikud vähendavad vara väärtust kuni 2% ning nende mõju ulatub kuni

1 km kaugusele. Tuulikud kõrgusega 50–150 m vähendavad varade hinda kuni 3,4% ning tuulikud, mis

on kõrgemad kui 150 m vähendavad vara väärtust kuni 8,3%. Mõju suurus väheneb korrelatsioonis

kaugusega tuulikust ning ulatub kuni 2,5 km kaugusele.34 Gibbons (2015) on leidnud, et vara väärtus

33 Sunak, Y., & Madlener, R., (2016). The impact of wind farm visibility on property values: A spatial

difference-in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91. 34 Dröes, M.I., & Koster, H.R.A.. (2021). Wind turbines, solar farms, and house prices. Enegy Policy.

155:112327.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

53

on tihedalt seotud tuulikute nähtavusega kinnistutelt. Laiemat mõju vara väärusele põhjustavad

suurema tuulikute arvuga (20+ turbiini) tuulepargid. Uuringu andmetel mõjutavad kuni 20 tuulikuga

tuulepargid kõige enam 2 kilomeetri raadiuses paiknevaid kinnistuid, vähendades nende väärtust

keskmiselt 5–6%. Samas 20 ja enama tuulikuga tuulepargid vähendavad 2 km raadiuses paiknevate

kinnistute väärtust kuni 12%. Kui suuremad tuulepargid suudavad mõjutada kinnisvara väärtust kuni

14 km kaugusel, siis väiksemate tuuleparkide mõju ulatub kuni 4 km kaugusele35.

Mõjude leevendamiseks on uuringutes soovitatud mõjude kompenseerimist kohalikele elanikele või

nende kaasamist aktsionäridena, millel omakorda on positiivne mõju ka inimeste hinnangutele

tuuleparkide osas36.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas kohaliku kasu mudelit (talumistasu), kus

tulu saaksid ka tuuleparke ümbritsevad elanikud. Sellisel mudelil oleks hõredalt asustatud piirkondades

vara väärtusele eeldatavalt positiivne mõju. Septembris 2021 kooskõlastusringil olnud määruses oli ette

nähtud kompensatsioonimehhanismid kuni 3 km kaugusel tuulepargist elavatele inimestele. Seisuga

05.05.2022 on toetusmehhanismi väljatöötamine alles käimas. Juhul kui eriplaneeringu detailse

lahenduse koostamise ajaks peaks selline mudel Eestis toimima, koostatakse järgmise etapi KSH-s

avalikkuse ja kohalike elanike jaoks ülevaade ja kaardikiht võimalike talumistasude kohta arendusalade

kaupa.

Kavandatavatest tuuleparkidest kuni 6 km kaugusel asuvad ettevõtted saavad rajada kokkuleppel

tuulepargi omanikuga nn otseliini, mis on vabastatud elektriühenduse võrgutasudest. See muudab

piirkonna ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks suure energiatarbega ettevõtetele ja tootmisüksustele,

millega kaasnevad ka uued töökohad, millel omakorda on kaudne positiivne mõju kinnisvara väärtusele.

Tingimused ja soovitused

▪ KSH soovitab kinnisvara väärtuse languse leevendamiseks kompenseerida kohalikele elanikele

tuuleparkide rajamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja/või kaasata neid aktsionäride või

osanikena tuulepargi arendusse.

▪ KSH soovitab kavandada tuuleparkide lähedusse (6 km raadiusesse) ettevõtluspiirkondi, et

kasutada võrgutasuta elektriühenduse otseliini.

2.2.6 Mobiilside

Mobiililevi ja mobiilne internet on raadioside-lahendus, mille eduka toimimise aluseks on kahepoolne

suhtlus mobiilsidemasti ja mobiiltelefoni/nutiseadme vahel. Tuulegeneraatorid ei kujuta üldiselt

mobiilside või mobiilse interneti levile ohtu, kuna mobiilne levisüsteem põhineb madala latentsusajaga

pakettkommunikatsioonil, mis tähendab, et signaali ülekandmiseks on võimalik jagada signaal osadeks

ehk tükeldada see pakettideks, mis suunatakse seejärel läbi mobiilsidevõrgu. Antud paketid võivad

liikuda saatjalt vastuvõtjale erinevaid teid pidi. Tänu sellisele tehnoloogiale suunatakse mobiiltelefonide

asukoha ja võrguliikluse muutumisel signaal dünaamiliselt ümber, läbi teiste pakettide ilma, et kasutajal

tekiks häiringuid sideteenuste kasutamisel. Kui mobiilside signaalühendus pole mingil põhjusel

(nt tuuliku või muu häire tõttu) saadaval, lülitub pakett automaatselt ümber teisele paketile, ilma teenuse

katkestuseta. Potentsiaalne probleem mobiillevis võib tekkida vaid juhul, kui tuulegeneraator asub

sidemastile lähemal kui 500 meetrit ning vastuvõttev sideantenn jääb otseselt n-ö tuulepargi taha.

Sellisel juhul võib tekkida probleeme elektromagnetlainete levimisel ning tuulikute ümbrusesse võib

tekkida nn „surnud tsoon“, kus mobiililevi kvaliteediga võib esineda probleeme. Taolise nähtuse

35 Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house

price. Journal of Environmental Economics and Management. 72:177-196. 36 Dröes, M.I., & Koster, H.R.A.. (2016). Renewable energy and negative externalities: The effect of

wind turbines on house prices. Journal of Urban Economics . 96:121-141.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

54

esinemistõenäosus on aga küllaltki väike, sest antud mõju avaldub vaid siis, kui tuulik või mõni muu

elektromagnetlaine levimist pärssiv objekt asub saate- ja vastuvõtuantenni otseses vaateväljas. Lisaks

sõltub see otseselt saatja ja vastuvõtva antenni vahelisest kaugusest ning tuulegeneraatorite kaugusest

sidemastidest.

Eriplaneeringu protsessi alguses seati sobivate tuulealade leidmiseks puhvrid nii elu- ja ühiskondlikest

hoonetest kui ka Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest, mis tagavad selle, et vahemaa

tuulegeneraatoritega oleks vähemalt 1000 m, tiheasustusaladel isegi 2000 m. Lisaks on Lääne

maakonnaplaneeringus 2030+ on välja toodud, et suured infrastruktuuri elemendid (kõrgepingeliinid,

riigiteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) on puhveralaga 150 m, mis vähendab nn

„surnud tsoonide“ tekkevõimalusi.

Tingimused ja soovitused

▪ Detailse lahenduse faasis tuleb kontrollida tuulikute asukohtade määramisel sidemastide

asukohti ning tagada, et tuulik(ud) ei asuks mobiilsidemastile lähemal kui 500 m. Seejuures

vajadusel teha koostööd mobiilside operaatoritega, et selgitada välja mobiilside mastide täpsed

asukohad.

2.2.7 Kliima

Mõju globaalsele kliimale

Globaalne soojenemine ja sellest tingitud kliimamuutused on põhjustatud eelkõige kasvuhoonegaaside

emissioonist fossiilsete kütuste tootmisel, töötlemisel ja põletamisel ning energia tootmisel.

Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia

tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate

kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Tuuleenergia kasutamine on globaalses ja üleriigilises kontekstis

üldjuhul keskkonnasõbralikum kui fossiilsete kütuste (näiteks Eestis valdavalt põlevkivi) kasutamine.

Näiteks 1 kWh elektri tootmiseks kulub umbes 1,4 kg põlevkivi37. Kui 5% elektrist toodetaks Eestis tuule

abil, siis väheneks põlevkivivajadus 0,67 mln tonni aastas.38 Võib eeldada, et kaevanduste mõju

piirkonna taimkattele, loomastikule ja ka põhjaveele on suurem kui tuulepargi rajamisel.

Põlevkivielektri tootmisel paisatakse 1 MWh elektrienergia tootmisega (tänase tehnoloogiaga)

atmosfääri 1026 kg CO2 39, 1,1–1,5 kg NOx ja 10–18 kg SO21. Vestas V90-3,0 MW tuuleturbiini mudeli

elutsükli uurimuses leiti, et tuulik toodab oma elutsükli jaoks vajaliku energiakoguse 6,6 kuuga. Oma

eluea jooksul toodab antud tuulik aga ligikaudu 158 000 MWh energiat ehk keskmiselt 36 korda rohkem

energiat kui ta ise oma elu jooksul kulutab.40 Väga heas asukohas toodab see tuulik umbes 280 000

MWh oma eluea 20 aasta jooksul – võrreldes seda mõjuga keskkonnale, siis paisatakse selle tuuliku

töötamisega süsihappegaasi õhku 230 000 tonni vähem kui sama energia koguse saavutamisel kivisöe

põletamisel.

Elektrituulikutes kasutatakse lülitusseadmete isolaatorina väävelheksafluoriidi (SF6), mis on väga suure

globaalse soojenemise potentsiaaliga kasvuhoonegaas. See tähendab, et 1 kg SF6 globaalse

soojenemise potentsiaal on võrdne 22 800 kg CO2 potentsiaaliga41. Erinevad teadusartiklid ja Vestas

V90-3,0 MW elutsükli analüüs näitavad, et aastas võib tuuleturbiinist lenduda umbes 0,1%

37 A.Vainola, Põlevkivi kaevandamise arenguväljavaated. Tallinna Tehnikaülikool. 2015 https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/concern/loengusari_tty_andres_vainola.pdf 38 Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute KSH aruanne. 2019 39 Konist, A.; Uibi, M. Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (ClimMit). Tallinna Tehnikaülikool; Tartu Ülikool. 2021 40 Life cycle assessment of offshore and onshore sited wind power plants based on Vestas V90 -3,0 MW turbines. Vestas Wind Systems A/S, 2006 41 Widger P, Haddad A. Evaluation of SF6 Leakage from Gas Insulated Equipment on Electricity

Networks in Great Britain. Energies. 2018; 11(8):2037. https://doi.org/10.3390/en11082037

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

55

väävelheksafluoriidi, mis 20 tööaasta jooksul moodustab potentsiaalselt 2% tuulikus kasutatavast SF639.

Seega nt kolmkümnest V90–3,0 MW turbiinist koosneva elektrijaama puhul eralduks tuulepargi eluea

jooksul ligikaudu 100 grammi SF6, mis moodustab alla 0,01% kasvuhoonegaaside globaalse

soojenemise potentsiaalsest mõjust.

Mõju lokaalsele kliimale

Hoolimata tuuleenergia kiirest arengust ei ole väga põhjalikult uuritud tuulikute mõju kliimale lokaalsel

tasandil, kuid siiski leidub viiteid tekkivate mikrokliimade kohta. Mõne läbiviidud uuringu põhjal selgub,

et lokaalset kliimat mõjutavad ülisuured tuulepargid, mis koosnevad tuhandetest tuulikutest.42, 43, 44

Läbiviidud uuringute põhjal võivad ülisuured tuulepargid tekitada erinevaid maapinnalähedasi

õhutemperatuure tuuleparkidest allatuult ja vastutuult olevate aladel läheduses. Kirjanduse andmetel

omavad suured tuulepargid öösel soojendavat ja päeval jahutavat mõju. Need mõjud tulenevad

tuuleturbiini rootorite tekitatud turbulentsist tingitud suurenenud õhumasside vertikaalsest

segunemisest. Läbiviidud simulatsioonide kohaselt võib 21-st 2 MW võimsusega tuulikust koosneva

tuulepargi mõju ulatuda allatuult kuni 18-23 km raadiuses. Reaalsuses sõltub potentsiaalne mõju

tuuleparkide suurusest ja atmosfääri stabiilsusest/tingimustest. Tuulikute poolt mõjutatav temperatuuri

kõikumine on 1-3 C° piires ning see ei ole konstantne, sh on oluline märkida, et 1-3 C° mõju on

täheldatud ülisuurte, tuhandetest tuulikutest koosnevate tuuleparkide puhul. Väiksemate tuuleparkide

mõju lokaalsele kliimale on tunduvalt väiksem ning ei ole eeldatavalt oluline.

Tuuleparkide ehitamisega kaasneb ka maakasutuse ja taimkatte muutus (nt metsa raadamine,

turbaalade kasutusele võtt jmt), mis põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab ka

süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud

näiteks lehtpuupuistutel. Erivanuselised arukaasikud on ühed paremini süsinikku siduvad

metsaökosüsteemid, mille aastaseks seotud süsiniku koguseks on hinnatud 3.7-4.9 t C ha/aastas45.

Täpsema süsiniku sidumismahu vähenemishulga saab arvutada detailse lahenduse faasis, kui on teada

täpsed asukohad potentsiaalsete tuuleparkide rajamiseks ning raadatava metsa maht. Aga vaadates,

kui palju väheneb tuulepargi töötamisega õhku paisatava CO2 kogus vajaliku energiahulga tootmiseks,

siis ületab see oluliselt metsamaa raadamisest tuleneva süsiniku sidumise vähendamise.

Kliimamuutuste mõju tuuleparkidele

Kliimamuutuste tagajärjel on oodata eelkõige ekstreemsete ilmaolude nagu tormide, paduvihmade,

äikse, kuuma- ja külmalainete sagenemist, samuti nähakse ette keskmiste õhtutemperatuuride tõusu,

sademete hulga ja tuulekiiruse kasvu ning lumikatte vähenemist.

Kliimamuutused omavad mõju ka tuuleparkidele. Kliimamuutustest tingitult hakkavad tulevikus

tuuleparkidele enim mõju omama keskmiste tuulekiiruste kasv, tuulte perioodilisus/turbulentsus ja jäite

esinemise sagedus.

Eesti kliimastsenaarium aastani 2100 näeb ette 3-18% keskmiste tuulekiiruse suurenemise46. Seega on

kliimamuutuste positiivse mõjuna oodata tuulenergia tootmispotentsiaali kasvu seoses keskmiste

tuulekiiruste kasvamisega, Potentsiaalse ohuna saab välja tuua ekstreemsemate ilmastikuolude nagu

tormide sagenemise, millega seoses võib suureneda tuulikute väljalülitamise vajadus. St igal

tuulikutüübil on nimivõimsus, millest rohkem elektrit pole võimalik toota, isegi kui tuulekiirus järjest

42 Roy, S.B.; Traiteur, J.J. Impacts of wind farms on surface air temperatures. Proc. Natl. Acad. Sci. USA 2010, 107, 17899–17904. 43 Roy, S.B. Simulating impacts of wind farms on local hydrometeorology. J. Wind Eng. Ind. Aerodyn. 2011 44 Stergiannis, N.; Caralis, G.; van Beeck, J.; Runacres, M.C. The Effect of Wind Energy on Microclimate: Lessons Learnt from a CFD Modelling Approach in the Case Study of Chios Island † . Appl. Sci. 2021, 11, 5873. https://doi.org/ 10.3390/app11135873 45 Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur 46 Andres Luhamaa, Ain Kallis, Kaupo Mändla, Aarne Männik, Tiia Pedusaar, Kai Rosin. 2015. Eesti

tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

56

suureneb. Seega kui tuulekiirused seoses tormituultega kasvavad, tuleb tuulikud lõpuks välja lülitada,

sest liiga suur tuulekiirus tekitab rootorile tarbetud pinget ning kiirendab nende kulumist. Kui tuulikute

väljalülitumise vajadus sageneb, siis seab see ohtu energiasüsteemi stabiilsuse ning varustuskindluse.

Üldiselt hakatakse tuulikuid kinni lülitama 25 m/s kiiruse juures47.

Lisaks tugevnevatele tuultele võivad tugevad paduvihmad omada negatiivset mõju tuuleparke

ümbritsevatele teedele ning soodustada nende amortiseerumist, mistõttu raskeneb ligipääsetavus

tuuleparkide juurde ning juurdepääsuteed võivad vajada lisahooldust.

Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav ka tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel

lahti murduvate jääkamakate oht. Labade jäätumiseks on vaja kõrget suhtelist õhuniiskust ning kiirelt

langevat õhutemperatuuri nullist mõned kraadid madalamal. Madalamate temperatuuride korral ei ole

suhteline õhuniiskus enamasti piisav jäätumise tekkeks. Tuulikute rootorite jäätumine on probleemiks

eelkõige teatud piirkondades (nt mägistel aladel). Euroopa Komisjoni juhitud projekti „Wind Energy

Production in Cold Climates” raames koostati aastal 2000 Euroopa esimene nn jääkaart48, mille järgi

asub Eesti alal, kus jäätumine on juhuslik (skaalal tugev – palju päevi – vähe päevi – juhuslik, vt joonis

2.8.1). Arvestades kliimamuutustega kaasnevaid keskmiste temperatuuride tõuse, jääb jäätumise oht

tulevikus tõenäoliselt pigem väiksemaks.

Tingimused ja soovitused

▪ Detailse lahenduse etapis tuleb läbi viia täpsemad KHG arvutused, kui on teada tuulikute

täpsemad parameetrid ja paiknemine, mis mõjutavad raadamise mahte ning pinnasetööde

vajadust.

2.3 Mõju riigikaitselistele objektidele (radarid,

riigikaitselised ehitised)

Vastavalt määrusele “Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed

riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” § 3 lg 1 ei tohi riigikaitselise ehitise

piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või ümberehitamine

vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Vastavalt sama

määruse § 4 lg 2–3 ei tohi ehitiste püstitamine või olemasoleva ehitise laiendamine või ümberehitamine

vähendada radari töövõimet. Radari piiranguvööndi ruumilist ulatust selgitatakse kavandatava ehitise

püstitamisega või olemasoleva ehitise laiendamisega või ümberehitamisega seotud isikule tema

põhjendatud huvi korral asjakohase menetluse käigus.

Tuuleparkide arendamist Eestis on pika aja jooksul takistanud elektrituulikute kõrgusele riigikaitselise

õhuseiresüsteemi poolt seatud piirangud. Aastal 2025, kui valmib uus õhuseire radar, vabaneb

riigikaitselistest kõrguspiirangutest üle poole Mandri-Eesti aladest. Selle eesmärgiks on hõlbustada

taastuvelektri toodangu kahekordistamist lähima kümnendi jooksul. Vastavalt ENMAK 2030 peab

taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest aastal 2030 moodustama 50 % ning Euroopa Liidu

“Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030” alusel on vaja toota aastal 2030 vähemalt 27 %

energiast taastuvatest energiaallikatest.

47 Dupont, Elise & Koppelaar, Rembrandt & Jeanmart, Hervé. (2017). Global available wind energy

with physical and energy return on investment constraints. Applied Energy. 209. 10.1016/j.apenergy.2017.09.085. 48 Tammelin, B., Cavaliere, M., Holttinen, H., Morgan, C., Seife rt, H. and Säntti. K., 2000. Wind

energy production in cold climate. Meteorological publications No 41. Finnish Meteorological Institute. pp. 41.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

57

Selle tulemusel kaovad 2025. aastal riigikaitselased piirangud tuuleparkide püstitamiseks ka

Lääneranna vallas. Kõrgusepiirangutest vabanemine tähendab seda, et tuuleenergeetikaalale saab

püstitada 285 m tipukõrgusega tuulikuid.

Tingimused ja soovitused

• Iga tuuleenergia arendamisala puhul on vajalik kooskõlastada detailse planeeringulahenduse

koostamisel iga konkreetse tuuliku täpne asukoht, sõltumata planeeritava tuuliku kõrgusest.

2.4 Mõju looduskeskkonnale

2.4.1 Natura asjakohane hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA)

ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile

„Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“49 ja juhendile "Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"50

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise

menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse

tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui

tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või

elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada ja ala terviklikkust säilitada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärk on kavandatava tegevuse

tõenäoliste mõjude prognoosimine. Selle tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik

liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohase hindamise etapis viiakse läbi Natura alale

avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad

meetmed.

Lääneranna valla tuulealade eriplaneeringu Natura eelhindamine on läbi viidud KSH VTK-s (vt lisa 1 ptk

3.4.1), milles leiti, et eriplaneeringuga kavandatavate esialgselt sobivate alade nr 2 ja 2a mõjualas ei

asu Natura 2000 alasid ja seega on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele

välistatud ning asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Samas tuleb alade 3, 4, 5, 6 ja 7 puhul liikuda

edasi asjakohase hindamise etappi, kuna nende alade puhul ei olnud võimalik Natura eelhindamise

etapis mõju Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele välistada. Lisandunud on tuuleala 5a, mis

liidetakse hindamisse. Käesolevas eelvaliku etapi aruandes viiakse läbi Natura asjakohane hindamine

kuue nimetatud tuulenergeetika ala mõjualas olevatele Natura aladele.

49 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 50 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Tellija: Keskkonnaamet.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

58

Siinkohal on välja toodud olulisemad Natura hindamise põhimõtted, millest lähtuda just kõrgema tasandi

strateegiliste planeerimisdokumentide hindamisel. Strateegilise planeerimisdokumendi Natura

hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele.

Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi

täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed

strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise kohustus kõrgema tasandi strateegiliste

planeerimisdokumentide (ka eriplaneeringu I etapp) puhul võimaldab varakult arvesse võtta

loodusväärtuste poolest tundlike Natura alade kaitse vajadusi. Sellel tasandil aitab Natura hindamine

välja selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida

võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil. Kui strateegilise

planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke

hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etapis

(mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse

ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb

välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loa tasandile iga kavandatava

tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Seega, eriplaneeringu I etapi tasandil toimub Natura hindamine küll

projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel, kuid vajadusel

määratakse vastavalt planeeringu täpsusastmele (milleks on eriplaneeringu I etapp) tingimused

eriplaneeringu II etappi e detailse lahenduse väljatöötamiseks.

Järgneva Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku

ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid

jms) ning läbiviidud linnustiku uuringust/eksperthinnangust saadud teavet.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Lääneranna valla EP eesmärgiks on leida Lääneranna vallas tuuleparkidele võimalikud sobivad

asukohad ning koostada sobivatesse asukohtadesse detailsed planeeringulahendused ehitusõiguse

määramiseks. EP I etapis on välja valitud tuuleenergeetika arenduseks esialgselt sobilikud alad, mida

käsitletakse käesolevas Natura hindamises. Detailne lahendus tuulikute ja maakaablite täpsete

asukohtadega koostatakse eriplaneeringu II etapis ja seda siinkohal ei hinnata. Kavandatava tegevuse

kohta on antud ülevaade ptk 1.3.

Lääneranna valla EP-ga ei kavandata tuulikuid (st tuulikute kavandamiseks sobivaid alasid) Natura 2000

loodus- ega linnualadele. Lisaks on välistatud tuulikute kavandamiseks sobilike alade planeerimine

linnualadele lähemal kui 600 m ning loodusaladele lähemal kui 100 m. Planeeringuga kavandatavate

tuuleenergeetika arenduseks sobilike alade paiknemist Natura 2000 võrgustiku suhtes illustreerib

järgnev joonis 2.4.1.1.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

59

Joonis 2.4.1.1 Tuuleenergeetika arendamiseks välja valitud esialgselt sobivate alade paiknemine

Natura 2000 võrgustiku alade suhtes (Andmed: EELIS, 2022)

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade kirjeldus

Tabelis 2.4.1.1 on esitatud kirjeldused võimalikku tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade kohta.

Tabelis toodud alad selgusid KSH väljatöötamise kavatsuses läbiviidud Natura eelhindamises ning

lisaks käsitletakse lisandunud 5a tuuleala. Tabelis on tärniga märgitud nn esmatähtsad

elupaigatüübid/liigid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid/liigid, mille kaitsmise eest

kannab Euroopa Liit (EL) erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaikade

looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.

Tabel 2.4.1.1 Eriplaneeringu tegevuse mõjupiirkonda jäävad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende

kaitse-eesmärgid

Natura ala

nimetus ja

kood

Ala kaitse-eesmärkideks olevad liigid ja elupaigad

Lavassaare

linnuala

RAH0000084

Liigid: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii),

soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt

(Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

60

Natura ala

nimetus ja

kood

Ala kaitse-eesmärkideks olevad liigid ja elupaigad

urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Kurese

loodusala

RAH0000556

Elupaigad: kadastikud (5130), lood (alvarid - *6280), liigirikkad madalsood (7230),

rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070).

Karuse-

Linnuse

loodusala

RAH0000477

Elupaigad: kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Liigid: emaputk (Angelica palustris) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride).

Poanse

loodusala

EE0040206

Elupaigad: kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad

– 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070).

Liigid: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna)

ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior)

Tuhu-Kesu

linnuala

RAH0000130

Liigid: sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind

(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa

totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere

linnuala

EE0040001

Liigid: pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),

väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea),

kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta

bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla

(Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires

(Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-

loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-

kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),

täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

61

Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamisele

Natura hindamine on läbi viidud järgnevas tabelis 2.4.1.2, kus on esitatud Natura aladele avalduva mõju hinnang.

Tabel 2.4.1.2 Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkidele

51 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1 -1/18/300

Natura ala

nimetus Mõju hinnang Järeldus

Lavassaare

linnuala

RAH0000084

Tuuleala nr 4 asub LiA-st minimaalselt 1 km kaugusel ja selle väljaarendamisel puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud LiA

piires, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus, niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses.

Linnuala üheks oluliseks kaitse-eesmärgiks on soolinnustiku elupaikade säilimine jätkuvalt heas seisundis. Soolinnustiku

liigilise mitmekesisuse säilimine ja arvukuse püsimine praegusel tasemel. Tuulealale nr 4 lähimaks linnuala osaks on

Kõima raba, kus on paljude soolindude, nt I kat niidurüdi ja II kat mustaba-vigle, sarvikpüti, laululuige ning mitmete

sookahlajate registreeritud leiukohad. Leiukohad säilivad ja neile mõju ei ole.

Küll aga on teada, et avamaastikud linnualast loodes on soodes pesitsevate mustsaba-viglede, ka väikeluige ja mitmete III

kategooria sookahlajate püsivaks toitumisalaks. Sealjuures käivad selle piirkonna avamaastikel toitumas ka põhjapoolsete

soo-alade linnud (sh Tuhu-Kesu linnualalt). Seega on vaja tuulealal nr 4 välja töötada detailne lahendus (tuulikute arv ja

paigutus), mis säilitaks Lavassaare linnuala ja Tuhu-Kesu linnuala vahelise sidususe ning ohutud lennukoridorid

linnualade ja toitumisalade vahel ning hoiaks ära võimaliku barjääriefekti ning kokkupõrked. Lahenduse väljatöötamise

aluseks on linnustiku uuringu läbiviimine.

Ala ühe tundlikuma liigi, kaljukotka, pesapaigad asuvad tuulealast üle 10 km kaugusel ja ei ole vastavalt liigi kaitse

tegevuskavale51 mõjualas. Tegevuskava kohaselt moodustavad kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine

toitumisala) pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad.

Eriplaneeringu

põhilahenduse osas

muudatuste vajadus

puudub. Linnuala

terviklikkus säilib, kui

rakendatakse meetmeid (vt

Tabel 4.4.1.4) detailse

lahenduse väljatöötamisel

planeeringu järgmises

etapis.

Kurese

loodusala

RAH0000556

LoA-le lähimaks on tuuleala nr 4, mis asub loodusala idapoolseimast lahustükist ca 350 m kaugusel. Lahustükil on

inventeeritud erinevad elupaigad (kadastikud, alvarid, puiskarjamaad), mis säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses.

Arvestades, et ala kaitse-eesmärkideks ei ole müratundlikke liike, siis ei mõjuta ehitustegevuse jm pargi

arendamise/töötamisega kaasnev müra loodusala.

Ebasoodne mõju planeeringu elluviimisel puudub.

Ebasoodne mõju

planeeringu elluviimisel

puudub. Eriplaneeringu

põhilahenduse osas

muudatuste vajadus

puudub ja samuti puudub

vajadus leevendavate

meetmete rakendamiseks.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

62

Natura ala

nimetus Mõju hinnang Järeldus

Karuse-

Linnuse

loodusala

RAH0000477

Tuuleala nr 5 asub LoA lähimast lahustükist ca 180 m kaugusel ja nende vahele jääb metsamaa. Lahustükil on

inventeeritud erinevad metsaelupaigad (9010*, 9020*ja 9080*), mis säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses (sh

valgus ja niiskustingimused jm).

Arvestades, et ala kaitse-eesmärkideks ei ole müratundlikke liike, siis ei mõjuta võimalik ehitustegevuse jm pargi

arendamise/töötamisega kaasnev müra loodusala.

Ebasoodne mõju planeeringu elluviimisel puudub.

Ebasoodne mõju

planeeringu elluviimisel

puudub. Eriplaneeringu

põhilahenduse osas

muudatuste vajadus

puudub ja samuti puudub

vajadus leevendavate

meetmete rakendamiseks.

Poanse

loodusala

EE0040206

KSH väljatöötamise kavatsuses läbi viidud Natura eelhindamise tulemustest tulenes vajadus hinnata asjakohasel

hindamisel tuuleala nr 7 mõju Poanse loodusalale. Kuna aga Natura hindamise Väinamere linnualale (vt tabeli viimane

rida) leiab, et tuuleala nr 7 realiseerimine ilma ebasoodsate mõjudeta ei ole võimalik ja selle alaga detailsesse lahendusse

ei liiguta, siis puudub vajadus ka Poanse loodusala hindamise läbiviimiseks. Ebasoodne mõju planeeringu elluviimisel

puudub.

Ebasoodne mõju

planeeringu elluviimisel

puudub. Eriplaneeringu

põhilahenduse osas

muudatuste vajadus

puudub ja samuti puudub

vajadus leevendavate

meetmete rakendamiseks.

Tuhu-Kesu

linnuala

RAH0000130

Alad nr 3, 4, 5, 5a ja 6 asuvad LiA-st minimaalselt 1 km kaugusel ja nende väljaarendamisel puuduvad otsesed

ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus, niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses.

Linnualade puhul tuleb aga arvestada ka alast väljapool asuvate arenduste võimaliku mõjuga (nt erinevate linnuala

lahustükkide vahelise sidususe häirimine läbi barjääriefekti jne).

Tuhu-Kesu linnuala koosneb viiest lahustükist, mis hõlmavad nelja suurt märgala kompleksi (sh Tuhu soo, Tuudi raba,

Avaste soo, Lihula raba), kus kaitstakse soode, niitude ja metsalinnustikku. LiA kaitse-eesmärgiks on muuhulgas

kaljukotkas. Kaljukotka kaitse tegevuskava kohaselt moodustavad kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala)

pesast 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad. Tuulealad nr 3, 4, 5 ja 5a asuvad osaliselt LiA-l

registreeritud kotkapesadele lähemal kui 5 km ning seetõttu on vajalik neil aladel tuulenergeetika arendamiseks läbi viia

linnustiku uuring sobiva detailse lahenduse väljatöötamiseks.

Arvestades, et linnualal asuvast Avaste soost kagus asuvad avamaastikud on soodes pesitsevate mustsaba-viglede ja

mitmete III kategooria sookahlajate püsivaks toitumisalaks, siis on tuulealal nr 4 vajalik välja töötada detailne lahendus

(tuulikute arv ja paigutus), mis säilitaks sidususe ning ohutud lennukoridorid linnualade ja toitumisalade vahel ning hoiaks

ära võimaliku barjääriefekti ning kokkupõrked. Lahenduse väljatöötamise aluseks on linnustiku uuringu läbiviimine.

Linnustiku uuringu sisend on vajalik ka linnuala lahustükkide vahele jäävatel tuulealadel (eeskätt ala nr 6, aga ka alad nr 3

ja 4) detailse lahenduse väljatöötamiseks, et tuulikute täpne asukoht, paigutus ja hulk valitaks vajadusel selliselt, et säiliks

linnuala sidusus ning ohutud lennukoridorid. LiA liikidest on elu- ja mängupaikade vahelise sidususe säilitamine väga

olulise tähtsusega näiteks tedre jaoks.

Eriplaneeringu

põhilahenduse osas

muudatuste vajadus

puudub. Linnuala

terviklikkus säilib, kui

rakendatakse meetmeid (vt

Tabel 4.4.1.4) detailse

lahenduse väljatöötamisel

planeeringu järgmises

etapis.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

63

Natura ala

nimetus Mõju hinnang Järeldus

Väinamere

linnuala

EE0040001

Tuuleala nr 7 asub Väinamere linnualast minimaalselt 600 m kaugusel.

Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti

rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Tegemist on Ida-Atlandi rändetee osaga, kus

peatub, pesitseb, toitub ja sulgib tuhandeid veelinde. Ala üheks suurima looduskaitselise väärtusega linnuliigiks on

muuhulgas väikeluik, kelle arvukus küünib rändel kuni 10 000 isendini.

Alal nr 7 tuuleenergeetika arendamisel on kõige olulisemaks linnukaitseliseks takistuseks just rändeaegsed väike- ja

laululuige, valgepõsk-lagle, sookure ja teiste rändlindude, nt suur-laukhane, rabahane, kiivitaja kogumid ala lähikonnas, ja

tõenäoliselt ka tuulealal endal. Kõik nimetatud liigid on Väinamere linnualal kaitse-eesmärkideks. Need liigid kasutavad

toitumiseks alast nr 7 lõunas, idas ja loodes asuvaid rohumaid ja põlde ning võivad sageli potentsiaalset tuuleala ületades

asukohta vahetada. Osad liigid/isendid ööbivad Matsalu lahe rannavees või rannikualadel, ületades toitumisalade ja

ööbimiskoha vahel liikudes igapäevaselt võimalikku arendusala nr 7 (nt sookurg, Leito jt 2005). Ka nelja maakonna

teemaplaneeringu linnustiku-analüüs (Kuresoo jt 2011) määratleb piirkonna tundliku alana väikeluige, hanede, valgepõsk-

lagle ja sookure kogumite esinemise tõttu.

Tuuleala nr 7 väljaarendamisel puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus, niiskus

jm) linnualal säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Samas tooks tuulepargi arendus alal nr 7 kaasa Väinamere

linnualal kaitstavate liikide toitumisalade ja liikumisteede kvaliteedi languse ja/või hülgamise, üksikjuhtudel tõenäoliselt ka

kaitsealuste liikide isendite hukkumise kokkupõrkel tuulikuga. Sellega avaldaks tuulepargi arendus ebasoodsat mõju

Väinamere linnuala liikidele ja läbi selle aeglustaks või isegi takistaks Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Varasemalt läbiviidud tööde, olemasoleva info ja ekspertteabe põhjal saab järeldada, et tuuleala nr 7 arendamisega

kaasneb Väinamere linnualale ebasoodne mõju ning seetõttu tuleb loobuda tuuleala nr 7 arendamisest.

Vajalik on planeeringu

põhilahenduse muudatus.

Väinamere linnuala kaitse-

eesmärkidele ebasoodsa

mõju ärahoidmiseks tuleb

loobuda planeeringu

lahenduses

tuuleenergeetika ala nr 7

edasisest arendamisest.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

64

Kas kavandatav tegevus võib kahjustada Natura alade terviklikkust?

Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase

ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada

leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.

Hindamaks, kas kavandatav tegevus avaldavad ebasoodsat mõju Natura alade terviklikkusele, on

järgnevas tabelis 2.4.1.3 esitatud kontrollküsimustik.

Tabel 2.4.1.3 Kontrollküsimused Natura alade terviklikkuse säilimise kohta

Nagu tabelist nähtub, ei saa planeeringus kavandatud tuulealade ja kaasneva taristu kavandamisel

praeguses täpsusastmes välistada järgmiste Natura alade (mõne ala kaitse-eesmärgi) soodsa seisundi

mõjutamist: Lavassaare linnuala, Tuhu-Kesu linnuala ja Väinamere linnuala. Seetõttu on järgmises

alapeatükis nende alade ja asjakohaste kaitse-eesmärkide osas välja töötatud leevendavad meetmed

(Tabel 2.4.1.4).

Leevendavate meetmete kavandamine

Kavandatava tegevusega ei saa välistada ebasoodsa mõju teket mitmete loodus- ja linnualade kaitse-

eesmärkidele. Mõjude välistamiseks vajalikud eriplaneeringu lahenduse muudatusettepanekud ja

mõjude minimeerimise meetmed on esitatud järgnevas tabelis.

Kas projekt või kava võib:

L a

v a

s s

a a

re L

iA

K u

re s

e L

o A

K a

ru s

e -L

in n

u s

e L

o A

P o

a n

s e

L o

A

T u

h u

-K e

s u

L

iA

V ä

in a

m e

re L

iA

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala

loodi?

ei ei ei ei ei jah

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide

vahelist tasakaalu või asustustihedust?

ei ei ei ei ei jah

Põhjustada liikide ümberasumist ja seega vähendada nende liikide levikuala

piirkonnas?

ei ei ei ei ei jah

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? ei ei ei ei jah ei

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased

üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

ei ei ei ei ei ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide

tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

jah ei ei ei jah jah

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? jah ei ei ei jah jah

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides

(nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga

või

ökosüsteemina.

ei ei ei ei ei ei

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

65

Tabel 2.4.1.4 Kavandatava tegevuse osas leevendavate meetmete kavandamine ning vajadus planeeringulahenduse muutmiseks

Natura ala

nimetus Tegevus

Mõjutatavad

liigid/elupaigad Ettepanek planeeringu lahenduse muutmiseks/meetmed

Hinnang

tõhususele

Lavassaare

LiA

Tuuleala nr 4

arendamine

mustsaba-vigle,

väikeluik ja

mitmed alal

kaitstavad

sookahlajad.

▪ Ala nr 4 puhul tuleb planeeringu järgmises etapis läbi viia linnustiku uuring ning selle

tulemustele tuginedes töötada välja tuulepargi detailne lahendus (tuulikute arv ja

paigutus), mis säilitaks Lavassaare ja Tuhu-Kesu linnualade vahelise sidususe ning

ohutud lennukoridorid linnualade ja toitumisalade vahel ning hoiaks ära võimaliku

barjääriefekti ning kokkupõrked.

Tõhus

Tuhu-Kesu

linnuala

Tuuleala nr 3, 4, 5,

5a ja 6 arendamine

Kaljukotkas, teder,

mustsaba-vigle

jne

▪ Alade nr 3, 4, 5, 5a ja 6 puhul tuleb planeeringu järgmises etapis läbi viia linnustiku

uuring ning selle tulemustele tuginedes töötada välja tuuleparkide detailne lahendus

(tuulikute arv ja paigutus), mis ei mõjutaks Tuhu-Kesu linnuala liikide soodsat

seisundit, linnuala lahustükkide vahelist sidusust ega ka sidusust teiste linnualade või

oluliste elupaikadega.

▪ Läbiviidavas linnustiku uuringus tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele ja

liikidele:

o kaljukotka sobivate elupaikadega arvestamine kuni 5 km kaugusel

pesast;

o mustsaba-viglede jt sookahlajatele sobivate lennukoridoride säilitamine

linnuala ja Avaste soost kagus paiknevate toitumisalade vahel, et ära

hoida võimalikku barjääriefekti ning kokkupõrked;

o LiA lahustükkide vahelise sidususe ning erinevate linnualade vahelise

sidususe (eeskätt ala nr 6, aga ka alad nr 3 ja 4) ning ohutute

lennukoridoride tagamine liikide vajadustest lähtuvalt (nt teder).

Tõhus

Väinamere

LiA

Tuuleala nr 7

arendamine

Väikeluik,

laululuik, sookurg,

suur-laukhani,

rabahani,

valgepõsk-lagle

jne.

▪ Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele ebasoodsa mõju ärahoidmiseks tuleb loobuda

planeeringu lahenduses tuuleenergeetika ala nr 7 edasisest arendamisest.

Planeeringu

lahenduse

muutmine −

tõhus.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

66

Natura hindamise tulemus ja järeldused

Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendumisel ei ole ette näha

ebasoodsate mõjude avaldumist järgmistele hindamises käsitletud Natura 2000 võrgustiku

aladele ega nende kaitse-eesmärkidele: Kurese, Karuse-Linnuse ja Poanse loodusala.

Eriplaneeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on arvesse võetud nende Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate alade paiknemist ning Natura 2000 aladele ega mõjualasse objekte ei ole kavandatud.

Tagatud on loodusalade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund.

Töös käsitletud ülejäänud Natura alade (Lavassaare; Tuhu-Kesu ja Väinamere linnuala) puhul ei

saa välistada eriplaneeringu elluviimisel ebasoodsa mõju tekkimist, mistõttu on välja pakutud

muudatusettepanekud või leevendavad meetmed rakendamiseks eriplaneeringu detailse

lahenduse etapis (Tabel 2.4.1.4, esitatud tulbas nimega „Ettepanek planeeringu lahenduse

muutmiseks/meetmed“). Planeeringulahenduse muudatusettepanekutega arvestamisel ja

leevendavate meetmete sisse viimisel planeeringusse on võimalik ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku aladele välistada.

Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Natura aladel ja

nende mõjualasse jäävate tegevuste puhul tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste

rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura

hindamine vajalikus täpsusastmes.

2.4.2 Mõju linnustikule

Mõju hinnang

Tuuleparkide mõju linnustikule avaldub peamiselt elupaikade hävimises või elupaikade kvaliteedi

languses häiringute tõttu, kokkupõrkesuremuses või kaasnevates vigastustes, barjääriefektis,

võimalikus mõjus rändele jne. Sealjuures tuleb arvestada, et tuulealade väljaarendamisel on linnustikule

pikaajaline mõju ja see kestab kuni tuulepargi demonteerimiseni.

Kõige selgemalt avaldub tuulikute mõju kokkupõrkesuremuses. Risk sõltub eelkõige tuulepargi

asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad

tuulikutega liuglendurid, sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud. Kokkupõrkeohtu

suurendab tuulikute paigaldamine tihti kasutatavatele liikumisteedele, nt pesitsusala ja toitumisala

vahele, rände pudelikaelte piirkonda jne. Kokkupõrke ohuga seostub ka barjääriefekt. Tuuleparki

vältivad linnud peavad lendama sellest mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade

kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem

suuremate tuulikuparkide puhul või ka juhul, kui tuulikupark rajada lindude regulaarsele liikumisteele52.

Tuulikute rajamisest tulenev otsene elupaigakadu on enamasti suhteliselt vähene, samas tuleb

arvestada ka juurdepääsuteede ja elektrikaablite rajamisega. Tuulikupargist tulenevad ning elupaiga

kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui lammutamisetapis.

Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks linnurühmadeks peetakse luikesid, hanesid, kurgi,

kahlajaid ja mõnesid värvuliste liike, samuti metsakanalisi53.

52 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) . Edaspidi viidatud kui Keskkonnaameti soovitused, 2021 53 Keskkonnaameti soovitused, 2021

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

67

Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on seega esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik.

Eriplaneeringuga on tuulikute esialgselt sobivad alad valitud selliste kriteeriumite alusel, et alad

kaitstavate (sh linnukaitseliste) aladega ei kattuks, välistades tuulikute otsesed mõjud linnustiku kaitse-

eesmärkidele. Samas on mitme tuuleala vahetus läheduses, vähem ala piires, registreeritud

kaitsealuste linnuliikide elupaiku (täpsemad keskkonnaregistris olevad andmed toodud allpool iga ala

kohta), kuid süstemaatiliselt pole aladel kaitsealuseid linnuliike inventeeritud. Seetõttu on eelvalikualade

detailse lahenduse (tuulikute arv ja paigutus) välja töötamiseks vaja inventeerida seal esinevad

võimalikud kaitsealused linnuliigid, et nende elupaiganõudlustega lahenduses arvestada..

Lisaks tuleb arvestada, et lindude liikuva eluviisi tõttu võivad ebasoodsad mõjud avalduda ka

kaitstavatest aladest ja esialgsetest kaitsepuhvritest väljaspool ning tähtis on pöörata tähelepanu

lindude elupaikade vahelisele sidususele. Näitena võib siin tuua metsise, keda peetakse oluliseks

katusliigiks. Eelvalikualade piirkonda ulatub metsise Ämmu tuumaala54, mis hõlmab Lihula-Avaste

sookompleksi mängualasid ja elupaiku. Sinna lähistele jääb ka Tuhu looduskaitsealal asuv metsiste

elupaik, mis on keskkonnaregistri andmetel tõenäoliselt isoleerituse tõttu tühjaks jäänud. Seega peab

põhjapoolsemate tuulealade puhul (4, 5, 5a ja 6) hindama tuulikute rajamisega kaasneda võivat

võimalikku mõju metsise tuumalale ja liigi elupaikade vahelise sidususele.

Vähem tähtis pole ka eriplaneeringu elluviimisega potentsiaalselt kaasnev kumulatiivne mõju, sh

võimalus, et kõik analüüsitavad alad leiavad tuuleenergeetika arendamisel rakendamist. Eriplaneeringu

eelvalikualade kavandamise etapis ei ole ette näha, et tuulealad koosmõjus sulgeksid olulise

rändekoridori või kumuleeruks negatiivne mõju muul moel täiendavalt üksikute alade mõjule. Alad

paiknevad küll risti peamise lindude Eesti maismaa rändesuunaga (kirdest edelasse), kuid need ei jää

potentsiaalselt oluliste rändesuundade teele, samuti paikneb alade vahel märkimisväärseid

tuulearenduseta alasid. Samas on oluline, et tuulealade detailsete lahenduste väljatöötamiseks vajalike

uuringute läbiviimisel arvestataks vajadusel ka kumulatiivsete aspektidega. Kumulatiivse mõju

avaldumise tõenäosus suureneb eeldatavasti iga uue eelvalikuala kasutusele võtmisega, kuid kindlasti

mängib olulist rolli konkreetse ala asukohaspetsiifika, planeeritud detailne lahendus ja loodusväärtuste

paiknemine.

Suur osa eriplaneeringuga kavandatud tuuleparkide rajamisega potentsiaalselt mõjutatavatest

kaitsealuste linnuliikide elupaikadest on võetud kaitse alla ning kuuluvad ka mõne Natura 2000

võrgustiku linnuala koosseisu. Neid käsitletakse konkreetsemalt ja asukohaspetsiifilisemalt

Natura asjakohase hindamise ptk-s 2.4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevat võimalikku mõju

muudele kaitsealustele linnuliikidele käsitletakse analüüsitavate alade kaupa alljärgnevates mõju

hinnangu lõikudes. Sealjuures keskendutakse peamiselt tuulikutest tingitud ohuteguritele rohkem

vastuvõtlikumatele liigirühmadele.

Tuulealade rajamisega kaasneva linnustikumõju hindamisel on lähtutud keskkonnaregistri ning

loodusvaatluste andmebaaside PlutoF ja observation.org viimase kümne aasta andmetest.

Eelvalikualade linnustuku elupaikadest ülevaate saamiseks külastati potentsiaalseid tuulealasid 28.08

ja 11.09 2021. ning 29.03, 31.03, 6.04, 28.04 ja 4.05 2022. aastal (H. Pehlak).

Ala nr 2

Ala lähedal asuvad järgmised linnustiku kaitsega seotud alad: Massumetsa ja Paadrema

looduskaitseala (vastavalt ca 600 m ja 2,8 km) ning Varbla must-toonekure (LK I) püsielupaik (ca 3 km).

Sealjuures on Paadrema loodukaitseala kaitse-eesmärkideks kaljukotkas (LK I) ja merikotkas (LK I) ning

Massumetsa looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on merikotkas.

Must-toonekure kaitsetegevuskava kohaselt on liigi kodupiirkond umbes 10 km laiune ala pesapaiga

ümbruses. Kavas on rõhutatud vajadust vältida tuulikute püstitamist sellele alale. Samuti on märgitud,

et kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-

54 Meelis Leivits. (2021). Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

68

toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja liigi elupaigakasutus nendel

aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke ega pesitsusaladele ning nende

vahele. Arvestades must-toonekure tegevuskavas toodud aspekte, jääb ala nr 2 mõjualasse eelnevalt

mainitud Varbla must-toonekure püsielupaik.

Samuti on merikotka tegevuskavas rõhutatud vajadust vältida tuulikute paigutamist pesa ja toitumisala

vahele. Ala nr 2 paikneb vähemalt ühel juhul merikotka pesapaiga (Massumetsa LKA-l) ja mere kui

tõenäolise toitumisala, vahel.

Paadrema looduskaitsealal asuv kaljukotka pesapaik arhiveeriti 2019. aastal ja hetkel teadaolevalt liik

kaitseala enam ei asusta. Samuti ei ole teada kaljukotka pesapaiku mujal ala nr 2 võimalikus mõjualas

(tegevuskavast lähtuvalt 5 km raadiuses).

Seega eelnevast lähtuvalt tuleb arvestada, et ala nr 2 võimalikus mõjualas asuvad merikotka ja must-

toonekure elupaigad. Ala detailse lahenduse väljatöötamise etapis tuleb korraldada must-toonekure ja

merikotka elupaigakasutuse uuringud, et arvestada lahenduse väljatöötamisel nende liikide

elupaiganõudlustega.

Ala nr 2a

Ka ala nr 2a lähedal asuvad Massumetsa ja Paadrema looduskaitseala (ca 1 km) ning Varbla must-

toonekure püsielupaik (ca 7 km). Ka siin ei saa välistada tuulepargiga kaasnevat mõju merikotkale ja

must-toonekurele. Seega tuleb ka ala nr 2a detailse lahenduse väljatöötamise etapis korraldada nende

linnuliikide elupaigakasutuse uuring, et arvestada lahenduse väljatöötamisel merikotka ja must-

toonekure elupaiganõudlustega.

Lisaks on alast 2a umbes 1 km kaugusel loodes kuuldud (06.05.2018) laulvat kassikakku (LK I) ning

piirkonnas leidub liigile sobivaid metsi. Selle ala olulisus kassikakule pole teada ning pole välistatud liigi

elupaiga paiknemine tuuleala mõjualas (Keskkonnaameti 2021. a soovituste kohaselt on tundlik 1 km

laiune ala liigi elupaiga ümber). Seetõttu tuleb detailse lahenduse väljatöötamisel võimalik kassikaku

elupaik eelnevalt kindlaks teha.

Samuti ulatub alale laanepüü (LK III) elupaik. Ala nr 2a detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb uurida

ka selle liigi potentsiaalseid elupaiku ja lahenduse planeerimisel nendega arvestada.

Ala nr 3

Linnustiku kaitsega seotud kaitsealadest asuvad ala nr 3 lähistel Paadrema ja Tuhu looduskaitsealad

(mõlemad ca 1 km kaugusel). Paadrema looduskaitsealal olulisi linnustiku kaitse-eesmärke on juba

käsitletud eelnevates lõikudes. Tuhu looduskaitsealal on oluline alal pesitsev ja ka selle kaitse-

eesmärgiks olev kaljukotkas. Samuti jäävad ala lähistele Mõtsu ja Nehatu must-toonekure

püsielupaigad (vastavalt ca 5,2 km ja 4,9 km).

Eelnevates lõikudes kirjeldatud liigikaitselistel põhjustel tuleb ka ala nr 3 detailsema lahenduse

väljatöötamisel arvestada selle mõjupiirkonnas elutsevate must-toonekurgede elupaigakasutusega ja

selleks vastavad uuringud korraldada. Lisaks ei saa välistada, et Tuhu looduskaitsealal elutsev

kaljukotkas kasutab toitumiseks tuulealale nr 3 jäävat Paadrema sood. Ka selle liigi täpne

elupaigakasutus tuleb ala nr 3 detailsema lahenduse väljatöötamisel välja selgitada.

Tuleb tähele panna, et tulenevalt Tuhu-Kesu linnuala Natura asjakohasest hindamisest on alal nr 3

vajalikud lisaks must-toonekurele ja linnuala eesmärgiks olevale kaljukotkale ka teiste linnuala

kaitstavate lindude (eeskätt sookahlajad, luiged, teder) uuringud, et tagada detailse lahenduse

väljatöötamisel linnuala lahustükkide ja teiste linnualade vaheline sidusus ning ohutud lennuteed

(vt täpsemalt tabel 2.4.1.4).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

69

Peale eeltoodu asuvad alal nr 3 mitme III kaitsekategooria linnuliigi elupaigad. Valdava osa alast hõlmab

tedre mängu- ja pesitsuselupaik, samuti on seal leitud väike-kirjurähni, väike-kärbsenäpi ja punaselg-

õgija pesitsusalad. Ala detailsema lahenduse väljatöötamisel tuleb täpsustada seal elutsevate häirimise

ja elupaigamuutuste suhtes tundlike liikide elupaiku ning vajadusel arvestada nende

elupaiganõudlustega.

See ala on ka potentsiaalne hanede ja sookurgede toitumisala. Detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb

välja selgitada selle olulisus ning vajadusel (kui selgub, et tegu on olulise toitumisalaga) sellega

lahenduses arvestada.

Ala nr 4

Peamised linnukaitselised väärtused asuvad nii alast põhja- kui ka kagusuunas paiknevatel Natura 2000

võrgustiku Lavassaare ja Tuhu-Kesu linnualadel, mille vahele tuuleala jääb. Natura hindamise tulemuste

järgi (vt ptk 2.4.1) tuleb alale nr 4 planeeringu järgmises etapis välja töötada detailne lahendus, mis

säilitaks Lavassaare ja Tuhu-Kesu linnualade vahelise sidususe ning ohutud lennukoridorid linnualade

ja toitumisalade vahel ning hoiaks ära võimaliku barjääriefekti ja kokkupõrked. Selleks tuleb alal nr 4

korraldada linnustiku uuring, et arvestada lahenduse väljatöötamisel lähiala kaitstavate alade

linnukaitseliste eesmärkidega (eeskätt väikeluiged ja mitmed sookahlajad).

Lisaks eeltoodule on ala nr 4 loodeosas ja selle vahetus läheduses vaadeldud 12.03.2017 tetresid

(12 lindu). Detailsema lahenduse väljatöötamisel tuleb tetrede täpne elupaik välja selgitada, et sellega

lahenduse järgmises etapis arvestada.

Ala nr 5

Alal lähistel asuvad mitmed linnustiku kaitsega seotud alad. Need on nt Tuhu looduskaitsealal (Tuhu-

Kesu linnuala) asuv kaljukotka pesa (ca 2,5 km), Nehatu must-toonekure püsielupaik (ca 3,5 km) ja

Kunila merikotka püsielupaik (ca 2 km) jne. Seetõttu ei saa välistada lähipiirkonnas asuvatel kaitsealadel

elutsevate kaitsealuste liikide toitumisalade ja kodupiirkondade ulatumist alale nr 5 (merikotka puhul ala

paiknemist pesapaiga ja toitumisala vahel). Eelnevast lähtuvalt tuleb korraldada nimetatud linnuliikide

elupaigakasutuse uuringud, et ala 5 detailsema lahenduse väljatöötamisel nende elupaiganõudlustega

arvestada.

Lisaks on alal registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva händkaku elupaiku. Samuti on alast 300-

2500 meetrit põhjapool registreeritud mitmeid väikepistriku (Falco columbarius) (LK I) vaatlusi ning

võimalik on liigi pesitsemine alal või (pigem) selle lähikonnas. Analüüsitava ala lõunaosas on 2016.

aastal vaadeldud must-toonekurge toitumas. Alale ulatuv Kõverdama raba ja turbatootmisala on

tõenäoline tedre elupaik. Peale eeltoodu leidub ala suhtelises läheduses (alla 1 km kaugusel) III

kaitsekategooriasse kuuluvate röövlindude (hiireviu, raudkull) elupaiku. Kaitsealuste liikide

kontsentratsioon ala 5 ümbruses on kõrge, mistõttu tuleb enne detailse lahenduse väljatöötamist ala

inventeerida kõigi mainitud liikide potentsiaalseid elupaiku, et vajadusel lahenduses nende

elupaiganõudlustega arvestada.

Ala nr 5a

Ala lähedal asuvad linnustiku kaitsega seotud alad: Lihula maastikukaitseala (ca 1,5 km idas), kus muu

hulgas elutseb kaljukotkas, Kunila väike-konnakotka (I LK) püsielupaik (ca 2,2 km kagus), Kunila

merikotka püsielupaik (I LK) (ca 2 km lõunas), Tuudi väike-konnakotka püsielupaigad (mõlemad

ca 2,2 km loodes). Ala detailsema lahenduse väljatöötamise eelduseks on nende liikide

elupaigakasutuse uuringud ja vastavalt sellele lahenduses elupaiganõudlustega arvestamine.

Samuti jääb ala 5a lähistele mitu händkaku (Strix uralensis) elupaika (viis elupaika ca 750-1100 m

kaugusel). Liigi jaoks võib tundlikuks pidada umbes 1 km laiust ala pesapaiga ümber (Keskkonnaameti

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

70

soovitused, 2021). Seetõttu on tuleb alal 5a enne detailsema lahenduse väljatöötamist täpsustada liigi

levikuala ning vajadusel sellega lahenduses arvestada.

Alast kagus asuvad Soovälja põllud on väike- ja laululuige ning hanede peatuskohaks.

Märkimisväärseim vaatlus toimus seal 18.03.2017, kui vaadeldi 94 väike- ja 40 laululuike (Leho

Luigujõe). Lindude valdavad lennusuunad Soovälja põldudelt võivad olla loode suunas (Nurme ja Tuudi

avamaastikud, Matsalu RP), mis ületaks ala 5a; põhja suunas (Lihula ja Alaküla, Matsalu RP) ning kirde

ja ida suunas (Lihula raba). Ala kasutamise regulaarsus on teadmata ning sõltub mh kasvatatavast

kultuurist. Detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb kindlaks teha Soovälja põldudel peatuvate lindude

liikumistee ning sellega lahenduses arvestada.

Ala nr 6

Ala lähedal asub must-toonekure (LK I) Madissaare looduskaitsealal paiknev leiukoht, sh pesa 3 km

kaugusel. Samuti peatus alast 1,1 km läänes Lihula raba servas (võimalik, et toitus) 30.04.2021 must-

toonekurg. Pole välistatud, et must-toonekurg toitub regulaarselt analüüsitaval alal või ületab seda

toitumisalale lennates. Ala detailsema lahenduse väljatöötamise eelduseks on must-toonekure

elupaigakasutuse uuring ja vastavalt sellele lahenduses elupaiganõudlustega arvestamine.

Sarnaselt aladele 3 ja 4 tuleb ka ala nr 6 puhul arvestada Natura asjakohase hindamise tulemusi, mille

järgi on detailse lahenduse väljatöötamisel vaja arvestada linnualade vahelise sidususega ning selleks

on vajalik linnuala kaitse-eesmärgiks oleva linnustiku liikumisteede uuring.

Lisaks ulatub alale väikses ulatuses LK III kaitsekategooria liigi, rukkiräägu, leiukoht, kelle elupaigaga

tuleb võimalusel detailse lahenduse väljatöötamisel arvestada.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et kaitsealuste loodusobjektide seisukohalt on esialgsel hinnangul

tuulepargi rajamiseks sobivad pigem alad, millel kaitstavaid loodusobjekte ei leidu. Analüüsitud

alade seast on selliseks ala nr 2. Aladel nr 2a, 4, 5, 6 on registreeritud küll kaitstavaid

loodusobjekte, kuid mõjud neile ei pruugi sobiva planeeringulahenduse korral olla olulised. Mõju

kaitstavatele loodusobjektidele võib olla suurem ala 3 puhul, kus on registreeritud mitmeid

linnukaitselisi väärtusi. Lisaks tuleb mainida, et alade eelistused arenduseks sõltuvad oluliselt

ka linnukaitselistest väärtustest alade lähedal (eeskätt tundlikumad linnuliigid nagu

metsakanalised, röövlinnud, must-toonekurg jt). Olemasoleva teabe põhjal võib tuua välja, et ala

nr 3 läheduses on mitmeid linnukaitselisi objekte, mille tõttu võib planeeringuala

edasiarendamine olla keerukas.

Tingimused ja soovitused

Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamise etapis tuleb arvestada, et kõikide tuulealade puhul on

vaja läbi viia linnustiku uuringud. Uuringute eesmärk on arvestada detailse lahenduse väljatöötamisel

tuulealadel ja/või nende lähedal, sh kaitstavatel aladel, elutsevate kaitsealuste linnuliikidega või anda

sisend tuulikute paigutuse sobivuse hindamiseks ning vajadusel teha lahenduse muutmise ettepanekud

leevendamaks mõju linnustikule. Võimalusel tuleb uuringutes arvestada kumulatiivsete aspektidega.

Kogu eriplaneeringu linnustiku uuringuvajadustest selgema ülevaate saamiseks on siia peatükki

integreeritud ka Natura asjakohase hindamise tulemusena selgunud tuulealade detailse lahenduse

etapis vajalikud uuringud.

Kõigi alade puhul tuleb korraldada:

▪ kaitstavate haudelinnuliikide inventuur. Uuringualaks on arendusala ja 600 m puhver selle

ümber. Lähtutakse Natura 2000 alade inventeerimise metoodikast (erinevuseks on üldloendus

ka metsamaastikes).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

71

Detailse lahenduse etapis täpsustada järgmiste uuringute vajadus (ning lähtuvalt sellest uuringud läbi

viia):

▪ elupaigakasutuse uuring. Eesmärk on analüüsida laia kodupiirkonnaga haruldaste linnuliikide

(kotkad, must-toonekurg) elupaigakasutust uuritaval tuulealal (eelistatult varustades vähemalt

ühe vanalinnu paarist GPS-jälgimisseadmega). Hetkel teadaoleva info põhjal tuleb

elupaigakasutuse uuringud korraldada järgmistel aladel: 2 ja 2a (must-toonekurg, merikotkas),

3 (must-toonekurg, kaljukotkas), 5 (must-toonekurg, kalju- ja merikotkas), 5a (kalju-, meri- ja

väike-konnakotkas) ning 6 (must-toonekurg). Sulgudes on märgitud linnuliigid, kelle

elupaigakasutust on senise teabe põhjal vaja konkreetsel alal uurida.;

▪ peatuskohtade ja liikumisteede uuring. Sookure-, hane- ja luigekogumitele ning osadele

soodes pesitsevatele kahlajatele on iseloomulikud igapäevased liikumised toitumis- ja

ööbimispaikade või pesitsusalade vahel. Uuringualaks on arendusalal ja selle lähikonnas

paiknevad avamaastikud, registreeritakse lindude lennuteed, -kõrgused ja peatuskohad. Hetkel

teadaoleva info põhjal tuleb uuring korraldada aladel 3 ja 5a;

▪ elupaikade vahelise sidususe uuring. Põhjapoolsemate tuulealade puhul (5, 5a, 6 ja 4) peab

hindama tuulealade arendamise võimalikku mõju metsise tuumalale, eeskätt liigi elupaikade

vahelise sidususe tagamisele.

2.4.3 Mõju nahkhiirtele

Mõju hinnang

Tuuleparkide rajamisega kaasneva mõju analüüsimiseks nahkhiirtele lähtutakse eeskätt 2022. aastal

valminud OÜ Elustik (koostaja Oliver Kalda) koostatud eksperdiarvamusest „Lääneranna valla

Tuuleenergia eriplaneeringu nahkhiirte eksperthinnang“ (vt lisa 4). Selle kohaselt on Lääneranna vallast

2022. aasta märtsi lõpu seisuga teada kümne käsitiivaliste taksoni esinemine. Need on tiigilendlane

(Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), nattereri lendlane (Myotis nattererii), pruun-

suurkõrv (Plecotus auritus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus

pygmaeus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), hõbe-nahkhiir ja suurvidevlane (Nyctalys noctula) ning

liigikompleks tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus).

Üldiselt võib nahkhiirte leviku infot vallas pidada väheseks. Süsteemselt on andmeid kogutud vaid

üksikutes elupaikades ja suure osa vaatlustest moodustavad juhuvaatlused. Põhjalikumalt on andmeid

kogutud vaid Virtsu, Matsalu ja Vatla piirkonnas.

Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab selle mehhanismi järgi jagada kaheks – elupaikade kadumine ja

muutumine ning nahkhiirte hukkumine. Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade

kadumise/muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks) ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt

asukohast, suureks kuni väga suureks. Seega on suurimaks tuuleparkidega kaasnevaks probleemiks

nahkhiirte hukkumine. Selle põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid spetsiifilistes

tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel. Hukkumisrisk on üldjuhul suurem

asukohtades, kus tuulikud on paigutatud nahkhiirtele sobivasse biotoopi või selle vahetusse lähedusse,

nagu näiteks metsad ja veekogud, mõne nahkhiirekoloonia kodupiirkond, või asuvad piirkondades, kus

nahkhiired rände ajal koonduvad. Lisaks tuleb arvestada, et paljud nahkhiireliigid on elupaigatruud ja

poegimiskoloonia kodupiirkonnas paiknev tuulepark mõjutab tõenäoliselt populatsiooni pika aja vältel.

Nahkhiirtele on elualadena sobivad ennekõike maastikud, kus leidub vanemaid metsi ning veekogusid,

lisaks on osadele liikidele oluline ka hoonete olemasolu, mida kasutatakse päevaste varjepaikadena.

Veekogud on nahkhiirtele olulised ennekõike toitumisaladena, kuid pakuvad ka joomise võimalusi.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

72

Puistud on nahkhiirtele toitumisaladeks, kuid annavad ka päevaseid varjevõimalusi (nt vanad

õõnsustega haavapuud). Samuti on puistute servad olulised liikumisteedena.

Analüüsitavatelt aladelt pole andmeid nahkhiirte esinemise kohta, kuid ekspertarvamuse koostajate

hinnangul ei anna vähese uurituse tõttu puudulik info alust eeldada, et nahkhiired neilt aladel täielikult

puuduvad. Seetõttu analüüsiti alasid lähtuvalt nahkhiirtele vajalikest elupaiga komponentidest (sobilike

puistute ja veekogude olemasolu), samuti lähipiirkonnas teadaolevatest nahkhiirte elupaikadest ning

hinnati selle põhjal analüüsitavate alade sobivust nahkhiireliikide elupaigaks. Tuulikute püstitamisega

seotud ohtude hindamisel võeti analüüsimisel arvesse ka erinevate nahkhiireliikide tuulikutega

kokkupõrke riski taset55. Kogutud kameraalandmete analüüsi tulemusena tehti järgmised järeldused:

▪ Aladel 2, 2a, 3, 4, 5 ja 6 ei leidu elupaikasid, mis välistaksid enne täiendavaid uuringuid tuulikute

paigaldamise.

▪ Ala 5a kahte lahustükki eraldab nahkhiirtele toitumisalasid pakkuv Tuudi jõgi. Ala idapoolsele

lahustükile jääb sobilikke varjumispaiku võimaldav vana haavapuistu, mistõttu see on

potentsiaalselt nahkhiirtele sobiv elupaik ja sinna ei ole soovitatav tuulikuid paigutada.

Tingimused ja soovitused

Planeeringu edasistes detailsemates etappides:

▪ on soovitatav loobuda ala nr 5a idapoolsel lahustükil tuuleenergeetika arendamisest lähtudes

seal esinevatest nahkhiirtele potentsiaalselt sobilikest elupaikadest.

▪ Kõikidel tuuleenergeetika aladel, millega liigutakse detailse planeerimise faasi, tuleb tuulepargi

rajamisega kaasneda võivate mõjude täpsemaks hindamiseks korraldada eeluuring võimalike

nahkhiirte elupaikade ja rändekoridoride välja selgitamiseks.

2.4.4 Mõju rohevõrgustikule

Lääne56 ja Pärnu57 maakonnaplaneeringute järgi on kõigil analüüsitavatel aladel kokkupuude

maakonnaplaneeringutes seatud rohevõrgustiku alaga. Koostatava Lääneranna valla üldplaneeringuga

on kavas rohevõrgustiku paiknemist täpsustada, aga planeeringu eelnõus (seisuga aprill 2022) pole

plaanis teha märkimisväärseid muudatusi maakonnaplaneeringuga seatud rohevõrgustiku

põhimõttelisele struktuurile. Analüüsitavate alade paiknemist rohevõrgustiku suhtes kujutab joonis

2.4.4.1.

Rohevõrgustiku peamised eesmärgid saab jagada kolmeks: elurikkuse kaitse ja säilitamine,

kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse edendamine. Nende

eesmärkide täitmiseks ja rohevõrgustiku toimimiseks peavad võrgustiku struktuurid (koridorid ja

tugialad) olema ökoloogiliselt sidusad. Samuti peab rohevõrgustik olema multifunktsionaalne ja täitma

samaaegselt erinevaid ülesandeid elurikkuse säilitamisest majanduslike funktsioonideni (nt

loodusturism)58.

Nii Lääne kui ka Pärnu maakonnaplaneeringus on käsitletud rohevõrgustikualale tuulikute rajamisega

seonduvat. Planeeringute kohaselt ei tohi elektrituulikute rajamine kahjustada rohelise võrgustiku

toimimist ja sidusust. Samuti on seatud tingimus, et elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise

55 Olenevalt lennukõrgusest: madal, keskmine või kõrge 56 Riigihalduse minister kehtestas Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1 -

4/70. 57 Riigihalduse minister kehtestas Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74 58 Hendrikson & Ko. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

73

võrgustiku alale tuleb hinnata konkreetses arenduspiirkonnas detailplaneeringu, üldplaneeringu

tuuleenergeetika teemaplaneeringu või eriplaneeringu koostamise käigus.

Joonis 2.4.4.1 Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade paiknemine rohevõrgustikus ning

muudatusettepanekud kavandatavate rohekoridoride ümberpaigutamiseks koostatavas Lääneranna

ÜP-s.

Mõju hinnang

Kavandatud tegevusega rohevõrgustikule kaasneva mõju hindamisel on lähtekohaks eeldus, et

võrgustik peab toimimiseks olema sidus ja funktsionaalne (sh leevendama arendustegevuste mõju).

Eriplaneeringu kontekstis võib peamine mõju rohevõrgustikule seisneda elustiku liikumise takistamises

ning tuumalade kui terviklike elupaikade ja elupaigakogumike killustamises. Sealjuures võib negatiivne

mõju olla otsene, kui liigi elupaik ja/või liikumistee arendustegevuse käigus hävib (nt raadatakse

metsaliikidele liikumiseks vajalik puistu), kuid võib avalduda ka kaudselt koosluste teisenemise läbi.

Viimase all mõeldakse arendustegevuse tõttu looduslike koosluste muutumist pikema aja jooksul seal

varem elutsenud liikide jaoks ebasobivaks. Näitena saab tuua märgalade kuivendamise, mille tagajärjel

suureneb oluliselt taimedele omastatavate toitainete sisaldus, mis on soodne ekspansiivsetele liikidele.

Aja jooksul kaob alalt teatud niiskustingimustele omane spetsiifiline taimekooslus, hoogustub

puittaimede kasv ning halvenevad märgaladega seotud loomaliikide elutingimused (nt kahlajate toidu

kättesaadavus mullast)59. Samuti mõjutab kuivendamine enamasti kuivenduskraavi/drenaaži

lähiümbrusest laiemat ala, mõjuulatus oleneb pinnasest, veerežiimist jt teguritest, sealjuures on

59 PKÜ. Koostaja: Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

74

madalsoo ökosüsteemid veetaseme muutuste suhtes tundlikumad kui raba ökosüsteemid60. Vt ka ptk

2.5.1 Mõju pinnasele.

Maismaa selgrootutele, kahepaiksetele ja roomajatele on oluline eelkõige säilitada terviklikke elupaiku.

Võimalik mõju on liigi- ja asukohapõhine ning seotud suuresti liikide elupaikade ja killustunud elupaikade

vahelise sidususe säilimisega. Imetajatel mängivad rolli nii liikumise takistamine kui ka elupaikade

killustumine, nt sõralised vajavad elupaikadena eelkõige suuri, vähese mõjuga elupaiku61. Suurkiskjate

osas on andmed vastuolulised. Horvaatias toimunud uuringu näitel on nende jaoks häiriv vaid tuulepargi

ehitamiseperiood ning selle käitamise ajal nad tuuleparki ei väldi62. Teisalt on nad sõltuvad saakloomade

(nt metskits ja halljänes) olemasolust, kes olgugi, et teoreetiliselt inimmõjule vähemtundlikud, võivad

mõnede uuringute põhjal tuuleparke vältida63.

Piirkonna ökosüsteemide seisundi ja nende vahelise sidususe kohta annavad hea sisendi ja ülevaate

Keskkonnaagentuuri ELME projekti64 käigus koostatud üle-eestilised ökosüsteemide, loodushüvede ja

nende vaheliste seoste ruumilised teemakaardid.

Alljärgnevalt on eelnevat arvesse võttes hinnatud igal analüüsitaval alal tuuleenergeetika arendamisega

potentsiaalselt kaasnevat ebasoodsat mõju piirkonna rohevõrgustikule. Sealjuures on vajadusel

tõstetud esile ka olulisemad erinevused maakonnaplaneeringus määratud ning koostatava Lääneranna

valla ÜP-s kavandatud rohevõrgustiku vahel ning põhjendatud juhtudel tehtud ettepanekuid ÜP-s

kavandatud rohevõrgustiku lahenduse muutmiseks.

Ala 2 paikneb valdavas ulatuses rohevõrgustiku tugialal. Ala 2 lääneserva lähistele ulatub ka rohevõrgu

koridor, mis ühendab kõnealusel tugialal asuvat Ermistu ja Tõhela järvede ning Paatsalu lahe vahelist

loodusmaastikku läänepool Rannaküla servas, samuti tugialal, asuva metsaga. Kuigi tegu on suhteliselt

kitsa koridoriga, on sellel elustiku liikumise tagamisel suur roll: ELME projekti teemakaartide järgi on

koridori ümbritseva tugialade vahelise piirkonna loodusmaastiku seisund ja sidusus määratud kõige

halvemasse seisundiklassi, s.o vilets.

Ala 2 on suhteliselt suur (u 450 ha, umbes 2% kogu tugialast) ja paikneb metsamaastikus (oluline, kuna

tuulikute ja nendega seotud taristu rajamisega muudetakse maastiku iseloomu), mistõttu on selle

rajamisel eeldatavasti ebasoodne mõju tugiala terviklikkusele. Samuti mõjutaks ala arendamine

rohevõrgustiku sidusust, kuna sinna suubub eelpool mainitud rohekoridor. Vähem häirimistundlikele

väikeulukitele on ala tõenäoliselt jätkuvalt läbitav ja rohevõrgustiku funktsionaalsus säilib, kuid

suurulukitele võib see saada takistuseks. Kuna valdav osa ümbruskonnast on viletsa sidususega, siis

pole paraku koridorile ka alternatiivset asukohta.

Kokkuvõtvalt kaasneb ala arendamisega ebasoodne mõju nii rohevõrgustiku terviklikkusele kui ka

sidususele. Selle leevendamiseks on soovitatav jätta ala 2 keskel arendamata rohevõrgustiku koridori

pikendusena vähemalt 400 m laiune koridor või sama lai (400 m) riba arendusala tugiala serva jäävas

osas, et võimaldada elustiku liikumist arendusalast idapool olevasse metsamassiivi.

Ala 2a kaks lahustükki paiknevad eelnevates lõikudes kirjeldatud Tõhela-Ermistu järvede ja Paatsalu

lahe vahelise tugiala keskosas. Kuna ala asub tervikuna metsamaastikus, siis mõjutab selle arendamine

tuuleenergeetika eesmärgil maastiku olemust ning seeläbi ka tugiala terviklikkust. Samas on tegu

suhteliselt väikese alaga, mille osakaal tugialast jääb alla 1%, seega võib mõju rohevõrgustikule pidada

pigem väikeseks ning leevendavaid meetmeid pole vaja seada.

60 Tallinna Ülikool. Koostajad: Truus, L. jt. (2018). Sood kliima võtmes. Internetiväljaanne Eesti

looduskaitse spetsialistidele. LIFE Kliima allprogrammi projekt Life -Peat-Restore 2016-2021 61 Keskkonnaameti soovitused, 2021 62 Peternel, H. et al. (2022). Development of wind farms in forest habitats – using a mitigation hierarchy to minimize impacts on large carnivores. Conference on Wind energy and Wildlife impacts 63 Keskkonnaameti soovitused, 2021 64 Projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid” (projekti number: 2014 -2020.8.01.16-0112)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

75

Ala 3 kahest lahustükist suurem ulatub vähesel määral Tuhu soostikku ümbritsevale rohevõrgustiku

tugialale, kusjuures kavandatavas Lääneranna ÜP-s on plaanis nihutada tugiala serva põhjasuunas

ning ala 3 jääks siis sellest terves ulatuses välja. Samuti jäävad kavandatud arendusalale

rohevõrgustiku koridorid. Sarnaselt alale 2 jääb kõnealune koridor viletsa ökoloogilise sidususega

piirkonda.

Ala arendamise mõju rohevõrgustiku tugiala terviklikkusele on suhteliselt väikese kattuvuse (130 ha) ja

tugiala servaalal paiknemise tõttu tõenäoliselt väike. Lääneranna ÜP eelnõuga planeeritavale tugialale

puudub mõju sootuks. Samas lõikab planeeritav arendusala läbi tugialade vahelise rohekoridori,

sealjuures on kattuvus üsna ulatuslik, hõlmates Lääneranna ÜP eelnõuga kavandatud rohekoridorist

peaaegu poole, linnulennult umbes 3 km pikkuse lõigu. Maakonnaplaneeringuga seatud rohekoridoril

on kattuvus veelgi suurem ning arendusala mõjutaks koridori kahel lõigul. Rohekoridori moodustab

suuresti loodusmaastik (mets ja soo), mistõttu seal tuulepargi arendamine muudaks arvestatavalt

maastiku iseloomu (eelkõige läbi võimaliku kuivendamise ja metsaraie) ja sellel oleks ka oluline

ebasoodne mõju elustiku liikumise tagamisele. Kuna mujal lähipiirkonnas on valdavalt tegu

põllumajandusmaastikuga ja ökoloogiline sidusus on vilets, siis pole rohekoridorile võimalik pakkuda ka

alternatiivset asukohta. Eelnevast lähtuvalt on soovitatav loobuda tuuleenergeetika arendamisest

Lääneranna ÜP-s kavandatava rohevõrgustiku koridori jääval alal.

Ala 4 jääb terves ulatuses suurele Lihula-Avaste soostikku hõlmavale rohevõrgu tugialale.

Planeeringuala paikneb tugiala kagupiiril ning selle serva ulatub ka kaks rohekoridori: idapoolne laiem

koridor ühendab mainitud tugiala kagus asuva Lavassaare soostikuga ning läänepoolne koridor Naissoo

ja Koonga küla kandi metsi hõlmava tugialaga.

Eeldatavasti on ala arendamisel mõningane mõju tugiala terviklikkusele, kuid kuna arendusala hõlmab

sellest vaid väikese osa (umbes 1%), siis võib mõju pidada pigem tagasihoidlikuks. Samas tuleb olla

väga ettevaatlik sealse veerežiimi mõjutuste osas. Ala ulatub osaliselt Soontagana madalsoole, millest

laias laastus pool jääb kavandatavalt arendusalalt välja. Edasistes planeeringuetappides tuleb hoiduda

madalsoo ulatuslikust kuivendamisest, eriti kuivendusmõju laienemisest väljaspoole arendusala, et

vältida võimalikku olulist ebasoodsat mõju tuumala terviklikkusele.

Tõenäoliselt ei kaasne alal tuuleenergeetika arendamisega olulist ebasoodsat mõju idapoolse

rohekoridori funktsioneerimisele, kuna planeeringuala hõlmab laiast koridorist vaid väikse osa ning seda

läbi ei lõika (tugeva kuivendamisega ei saa olulist mõju siiski välistada). Seevastu suubub läänepoolne

koridor planeeringualale, mistõttu võib sellel elustiku liikumisele olla arvestatav ebasoodne mõju.

Leevendava meetmena on võimalik kaaluda koridori põhjapoolse otsa nihutamist umbes poole

kilomeetri võrra läände, et selle suue projektialast mööda juhtida.

Ala 5 jääb osaliselt kahe tugiala territooriumile ning neid ühendavale rohevõrgustiku koridorile.

Idapoolne tugiala hõlmab ala 3 juures kirjeldatud Tuhu soostikku ja seda ümbritsevat loodusmaastikku,

läänepoolne Karuse ja Poanse külade vahelist metsa.

Planeeringuala hõlmab idapoolsest tugialast arvestatava osa (veidi üle 300 ha, s.o üle 4% tugialast).

Kuna selles osas on tugiala valdavalt metsamaa, siis võib planeeritud tegevuste elluviimisega

kaasnevate maastiku muutustega avalduda tugiala terviklikkusele arvestatav ebasoodne mõju.

Arvestades, et planeeringuala lõikab läbi tugialade vahelise koridori, toob tuulikute rajamine eeldatavasti

kaasa ebasoodsa mõju rohevõrgu sidususele. Selle leevendamiseks võib kaaluda rohekoridori

nihutamist või täiendava koridori lisamist Karuse ja Linnuse küla vahelisele alale orienteerudes Karuse-

Linnuse hoiuala paiknemise järgi. ELME projekti kohaselt on sellel alal ökoloogiline sidusus küllaltki hea

(valdavalt väga hea ja hea), mis toetab samuti sinna koridori planeerimise ettepanekut.

Samuti ulatub alale allesjäänud osa Vatla (Linnuse) rabast. Valdav osa kunagisest rabaalast asub

Kõverdama turbatootmisalal. 2010. aastal toimunud inventuuri põhjal on allesjäänud rabaosa kõrval

asuva turbakaevanduse tugeva kuivendava mõju tõttu kehvas seisus. Soovitatav on tuuleenergeetika

arendamisel hoiduda allesjäänud rabaosa liigniiske veerežiimi olulisest mõjutamisest, kuna selle

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

76

tagajärjel võivad erinevad kuivendavad mõjud kumuleeruda ning oluliselt kiirendada allesjäänud raba

hääbumise protsessi.

Ala 5a läänepoolne lahustükk asub valdavas ulatuses (u 10 ha) varasemalt kirjeldatud Tuhu soostiku

tugialal. Lääneranna valla ÜP eelnõuga on planeeritud nihutada tugiala piiri ka veidi lääne poole,

mistõttu kahaneks planeeringuala tugialaga kattuv osa 5 ha-le. Kuna planeeringuala hõlmab tugialast

üsna väikese osa, siis võib sellel tuuleenergia arendamise mõju tugiala terviklikkusele pidada

väheoluliseks.

Ala 6 paikneb valdavas ulatuses Lihula-Avaste soostikku hõlmaval tugialal. Samuti suubub sinna

rohekoridor, mis ühendab mainitud tugiala lõuna pool asuva Karinõmme ja Tarva külades asuva

metsamaastikuga.

Planeeringuala hõlmab rohevõrgustiku tugialast, mis on kogu planeeringualale jäävas osas

metsamaastik, suhteliselt suure ala (Lääneranna valla ÜP eelnõus kavandatud tugialast umbes 475 ha,

maakonnaplaneeringus kehtestatud ligi 500 ha; s.o umbes 3% tugialast). Seega tõenäoliselt kaasneb

ala arendamisega tugialale ebasoodne mõju. Mõju tugevust suurendab planeeringuala asukoht, mis on

Lihula ja Avaste soostiku vahelisel kitsamal tugiala osal, mistõttu planeeringuala arendamisega

kaasneks märkimisväärne negatiivne tugiala killustav efekt. Kahtlemata mõjutataks alale tuulikute

püstitamisega ka rohevõrgustiku sidusust, kuna planeeringualale suubub eelnevalt mainitud

rohekoridor. Ümbruskonna ökoloogiline sidusus on ELME teemakaartide põhjal enamasti vilets, mistõttu

puuduvad rohekoridorile ka toimivad alternatiivid. Rohevõrgustiku säilitamise ja kaitse eesmärgist

lähtuvalt ei ole soovitatav alal 6 tuuleenergeetikat arendada.

Tingimused ja soovitused

▪ jätta ala nr 2 keskel arendamata rohevõrgustiku koridori pikendusena vähemalt 400 m laiune

koridor või sama lai (400 m) riba arendusala tugiala serva jäävas osas, et võimaldada elustiku

liikumist arendusalast idapool olevasse metsamassiivi;

▪ loobuda alal nr 3 arendustegevusest Lääneranna ÜP-s kavandatava rohevõrgustiku koridori

jääval alal;

▪ kaaluda koostatavas Lääneranna ÜP-s alale nr 4 suubuva rohevõrgustiku koridori põhjapoolse

otsa nihutamist umbes poole kilomeetri võrra läände, et selle suue võimalikust tuulepargi alast

mööda juhtida;

▪ vältida alale nr 4 ulatuva Soontagana madalsoo ulatuslikku kuivendamist;

▪ kaaluda koostatavas Lääneranna ÜP-s alale 5 jääva rohekoridori nihutamist või täiendava

koridori lisamist Karuse ja Linnuse küla vahelisele alale orienteerudes Karuse-Linnuse hoiuala

paiknemise järgi;

▪ hoiduda alale nr 5 ulatuva Vatla (Linnuse) rabaosa ulatuslikust kuivendamisest;

▪ loobuda alal 6 tuuleenergeetika arendamisest.

2.4.5 Mõju muudele loodusväärtustele

Muude loodusväärtustena käsitletakse käesolevas peatükis planeeringualadel registreeritud

vääriselupaiku65 (VEP-id) ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Nende väärtuste puhul on peamised

ohutegurid seotud metsamaastikus toimuvate muutustega, eeskätt läbi võimaliku raadamise. See võib

65 Metsaseaduse § 23 lg 2 järgi on vääriselupaik ala, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud,

ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

77

kaasa tuua kasvukohtade hävimise ja killustumise, samuti servaefekti, mis kirjanduse andmetel võib

metsataimestiku puhul ulatuda 60 meetrini66.

Võimalik mõju

Aladel 2, 5a ja 6 pole eespool mainitud loodusväärtusi registreeritud, mistõttu neid alasid siin peatükis

detailsemalt ei käsitleta.

Ala 2a idaosas asub VEP nr 204791, samuti ulatub tuuleala lõunaserva väikeses ulatuses VEP nr

206114. Alal 3 asub üks VEP: nr 210940, ning alal 5 asub kaks VEP-i: VEP nr 206352 asub seal terves

ulatuses ja VEP nr 206351 osaliselt. Edasistes etappides on eeldatavasti võimalik nende VEP-ga

arvestada ning sinna rajatisi ja/või metsaraiet mitte kavandada67. Samuti on otstarbekas pidada silmas

eelpool mainitud servaefekti ulatust ning planeerida vajalikud rajatised sellest alast välja.

Kaitsealuseid taimeliike leidub alal 3 asuvas madalsoos. Seal kasvavad III kaitsekategooria taimeliigid

lodukannike (Viola uliginosa) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Taimede

kasvukohtades kehtib isendi kaitse68, mis tähendab, et seal kasvavaid taimi on keelatud

hävitada/kahjustada ulatuses, mis ohustab konkreetse liigi säilimist selles kasvukohas. Taimede

kasvukoht on ulatuslik (hõlmates 130 ha-l peaaegu kogu Paadrema soo). Eeldatavasti vähemalt osa

kasvukohast tuulikute vahel säilib. Pealegi on tegu piirkonnas laialt levinud liikidega, mistõttu nende

kasvukohas tuuleenergeetika arendamine taimede kohalikku asurkonda oluliselt ei mõjuta.

Alal 4 kasvab samuti mitu III kaitsekategooria taimeliiki. Sarnaselt alal 3 leitud liikidele on ka siin

kasvavad taimed kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)

ja harilik porss (Myrica gale)) seotud seal asuvate soostunud aladega ning ka siin tuuleenergeetika

arendamine nende liikide kohalike asurkondade seisundit ei mõjuta.

Ala 5 keskosas, Kuitsa soos, kasvab harilik porss. Ka selle ala puhul ei mõjutaks kavandatud tegevused

piirkonnas laialt levinud porsa kohaliku asurkonna seisundit.

Tingimused ja soovitused

▪ Planeeringu detailsemas etapis tuleb VEP-ides metsaraiest hoiduda. Soovitatav on arvestada

võimaliku servaefekti mõjuga ning võimalusel vältida raadamist ka VEP-ide vahetus ümbruses

(60 m raadiuses).

2.5 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

2.5.1 Mõju pinnasele

Analüüsitavate alade pinnakatte moodustavad valdavalt turvas, soosetted, meresetted ning

jääjärvelised setted. Maapinna absoluutkõrgus on ca 10–30 m, põhjaveetase kõrge. Vaadeldavad alad

jäävad piirkondadesse, kus mullastikus domineerivad madalatele ja niisketele aladele iseloomulikud

soomullad, turvasmullad ja gleimullad. Liigniisketele pinnastele viitab ka võrdlemisi ulatuslik

maaparandushoiusüsteemide paiknemine aladel (täpsemalt käsitletud ptk 2.5.2) ja märgalade levik

(vt joonis 2.5.1.1). Käesolevas hindamises on märgalade käsitluses aluseks võetud ETAK vastav

andmekiht, kuhu on kaasatud liigniisked alad, kus on moodustunud turbakiht või mis on ajutiselt või

pidevalt üleujutatud.

66 Eestimaa Looduse Fond (K. Kohv). (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride

uuring 67 Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse

korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lg 2 68 § 48 lg 4

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

78

Ala 2 idapoolsemas osas levivad erinevad soomullad, läänepool rohkem gleimullad. Märgaladega

kattuvust on ETAK andmetel 0,3 ha (0,1%) ulatuses.

Ala 2a jääb suuremas osas leede-gleimulla levikualale ja märgaladega kattuvust ETAK andmetel ei ole.

Ala 3 lõuna ja keskosas levivad madalsoomullad, põhja ja läänepoolsetel aladel oluliselt väiksemas

ulatuses gleistunud leostunud mullad. Märgaladega kattuvust on ETAK andmetel 90 ha (12%)

(Paadrema soo).

Ala 4 idaosa jääb madalsoo muldade levikualale. Läänepoolses osas on mullastik mitmekesisem ning

seal esineb nii leostunud kui rähkseid gleimuldi. ETAK andmetel ca 115 ha (45% kogu alast) ulatuses

on märgalad (Soontagana soo).

Alast 5 on väga mitmekesise mullastikuga piirkond, kus lõunapoolses osas võib täheldada ulatuslikumat

soomuldade levikut ning põhjapoole liikudes on esindatud nii turvastunud mullad kui leetjad gleimullad.

Ala kattub 53 ha ulatuses (ca 7%) märgalaga (Vatla raba, mida on nimetatud ka Kõverdama raba,

Linnuse raba).

Alal 5a levivad leostunud ja leetjad gleimullad, märgaladega kattuvust ETAK andmetel ei ole

Ala 6 jääb tervikuna soomuldade levikualale. Märgaladega kattuvus 0,3 ha (0,1%) alast.

Joonis 2.5.1.1 Maaparandushoiualade ja märgalade paiknemine eriplaneeringualal

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

79

Mõju hinnang

Mõju pinnasele (sh mullastikule) avaldub peamiselt ehitusetapis (nii tuulikute kui ka nende jaoks vajaliku

taristu rajamisel). Mõju avaldavad nii ehitustehnika (selle liikumine maastikul), ehitusmaterjali

ladustamine kui ka pinnase eemaldamine ehitusalalt või ligipääsuteede rajamisel. Ehitustehnika

liikumise ja materjali ladustamise mõju on pigem ajutise ja lühiajalise loomuga, mille järel endine olukord

taastub. Samas pinnase eemaldamise tulemusena või ligipääsude rajamisega hävineb senine pinnas

jäädavalt (ligipääsuteede rajamisel kooritakse kasvupinnas, ehituseks mittesobiv pinnas eemaldatakse

ning asendatakse see teetammi koostises vajalike materjalidega). Liigniisketes piirkondades ehitamine

võib vajada täiendavat kuivendamist, mis mõjutab pinnase niiskusrežiimi ning muudab ka pinnase

omadusi. Mõju on püsiv ja mõju ulatus sõltub kuivendatava pinnase omadustest ning piirkonna

veerežiimist. Eeldatavasti on tegemist pigem lokaalse mõjuga, mis hõlmab ennekõike tuulikute

ehitusplatse, kaasneva taristu ehitusalasid ja nende lähiala. Tuleb siiski tähele panna, et märgalade

kuivendamisel võib olla ka ulatuslikum mõju piirkondlikele ökoloogilistele väärtustele (vt täpsemalt ptk

2.4.4 Mõju rohevõrgustikule).

Võimalikku mõju pinnasele aitab vähendada olemasolevate teede kasutamine (vajadusel ka

ümberehitamine) ligipääsudena ja ehitusgeoloogiliselt paremate ehitustingimustega alade valik tuulikute

püstitamiseks (soovitatav on vältida märgalasid ja pehmete ning lihkeohtlike pinnastega piirkondi).

Pinnasetööde vajadus ja maht, samuti kuivendamisvajadus sõltuvad tuulepargi asukohast ja täpsest

lahendusest (sh vundamenditüübi valikust). Mõju pinnasele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis

vastavate lahenduste selgumisel.

Tingimused ja soovitused

▪ Soovitatav on eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad

tingimused, mis ei eelda suuremahulist kuivendamist või pinnasetöid.

▪ Eelistada uute ligipääsuteede rajamise asemel olemasolevate teede kasutamist, et vähendada

mõju pinnasele ja ka ressursikulu.

2.5.2 Pinna- ja põhjavesi, mõju veerežiimile ja -kvaliteedile

Eriplaneeringuala piirkonnas on maapinnalt esimene Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Eesti

Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardi69 andmetel on suurem osa analüüsitavatest

aladest nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud, vähem on kaitsmata ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alasid.

Kuna käesoleva EP-s sobilike tuulealade valikul on määratud, et tuulikuid ei rajata üldjuhul elamualadele

lähemale kui 1 km, siis teadaolevalt ei jää analüüsitavatele aladele ligemale ühtegi puurkaevu. Kõige

lähemal asub puurkaev eelvaliku alale Tarva külas, kus kaev nr PRK0013442 jääb eelvaliku ala piirist

ca 1 km kaugusele läänesuunda.

Ulatuslik osa vaadeldavatest aladest kattub maaparandushoiualadega (vt joonis 2.5.1.1), mille

toimimine on vaja tagada ka tuulepargi väljaarendamise järgselt. Vastavalt maaparandusseaduse § 47

lg 1 on maaparandussüsteemis keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub

Põllumajandus- ja Toiduameti poolt antud luba või kooskõlastus.

Tuulepargi arendamisega võib kaasneda ebasoodsa mõju oht veekogude lähedusse või kui

ehitustegevuse käigus rajatakse uusi kraave, mis suunatakse olemasolevasse veekogusse.

Looduskaitseseadusest tulenevalt ei ole veekogude ehituskeeluvööndisse tuulikute ja nendega seotud

69 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000, Eesti Geoloogiakeskus, 2001

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

80

taristu rajamine lubatud70 . Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul

on ehituskeeluvööndi laius 50 m, väiksemate (kuni 25 km2) ojade ja kraavide, sh maaparandussüsteemi

avatud eesvoolude ehituskeeluvööndi laius on 25 m. Järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3

lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Suuremad

vooluveekogud ja põhjavee kaitstus eriplaneeringu alal on kujutatud joonisel 2.5.2.1.

Ala 2 jääb tervikuna suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda. Suurem osa alast, 259 ha (ca 58%),

kattub Piha maaparandushoiualaga ning seda läbib Küti jõgi (VEE1120600, valgla >25 km2, riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool).

Ala 2a on tervikuna keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ning paikneb täielikult maaparandushoiualal

(Allikanõmme, Piha II). Seda lõikab Küti jõgi (VEE1120600, valgla >25 km2, riigi poolt korrashoitav

ühiseesvool).

Ala 3 puhul on valdav osa nõrgalt kaitstud põhjaveega. Vaid väikeses ulatuses põhja ja kirdeosas on

keskmiselt kaitstud põhjavesi. Maaparandushoiualadega kattuvust on ca 294 km2 (40%) alast

(Paadermaa, Koru III).

Ala lõunaosa lõikab Paadrema jõgi (VEE1119600, valgla >25 km2, riigi poolt korrashoitav ühiseesvool).

Paadrema jõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 7371 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude hulka, kus veekogu loodusliku sängi ja

hüdroloogilise režiimi muutmine on keelatud. Lääneosas kulgeb Hõbesalu kraav (VEE1119500,

nimetatud ka Tuka jõgi, valgla 10 kuni 25 km², riigi poolt korrashoitav ühiseesvool).

Ala 4 on tervikuna nõrgalt kaitstud põhjaveega. Maaparandushoiualadega kattub ca 80 ha (32%) alast

(Laanealuse, Suitsu, Soontagana). Vooluveekogudest läbib lääneosa Paju kraav (VEE1116000,

nimetatud ka Suitsu peakraav, valgla 10 kuni 25 km², riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) ning

idapoolset osa Kõima kraav (VEE1115600, nimetatud ka Tammaru peakraav, valgla >25 km2, riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool).

Ala 5 paikneb suuremas osas nõrgalt kaitstud, vaid väikeses ulatuses lõuna ja põhja osa keskmiselt

kaitstud põhjaveega alal. Maaparandushoiualadega (Tuudi, Jaagu metsakuivendus, Vagivere) kattub

498 ha (ca 65%). Suuri vooluveekogusid alale ei jää, lõunaotsas riivab ala Virita kraav.

Ala 5a jääb tervikuna nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Ca 13 ha (23%) ulatuses

maaparandushoiualaga (Tuudi) kattuvat ala läbivad suurematest vooluveekogudest Oidermaa

peakraav (VEE1118100, >25 km2, riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) ja Tuudi jõgi (VEE1117900,

valgla >25 km2, riigi poolt korrashoitav ühiseesvool).

Ala 6 paikneb valdavalt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, vaid väike osa idapiirkonnast jääb nõrgalt

kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alale. Kogu ulatuses (501 ha) kattub piirkond

maaparandushoiualadega (Veltsa, Karide, Aasakaasiku). Vooluveekogudest on suurem idapoolset osa

lõikav Vanamõisa jõgi (VEE1116100, valgla >25 km2, riigi poolt korrashoitav ühiseesvool).

70 Ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule

ja -rajatisele. Ehituskeeld ei laiene ka kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga vastavat erandit ei kaasne 71 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforel li ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

81

Joonis 2.5.2.1 Põhjavee kaitstus ja pinnaveekogud eriplaneeringualal.

Mõju hinnang

Detailse lahenduse planeerimisel on võimalik tuulepargiga kaasnevaid infrastruktuure paigutada

selliselt, et ebasoodsat mõju veekogudele ei avalduks või et kaasnev mõju veekogudele oleks

minimaalne. Kuna ehitustöid veekeskkonnas otseselt ei kavandata, ei ole tõenäoline, et kavandatava

tegevuse elluviimisel avaldub veekogudele oluline ebasoodne mõju.

Võimalik mõju põhjaveele võib avalduda, kui vundamentide rajamiseks on vajalik alandada veetaset

(mõju voolurežiimile). Tuulikute vundamentide valik sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest ning teatud

tingimustel võivad stabiilsuse tagamiseks vundamendid ulatuda mitmekümne meetrini. Arvestades

teadaolevate puurkaevude sügavusi ja nende paiknemist analüüsitavate alade suhtes on siiski

vähetõenäoline olulise negatiivse mõju avaldamine. Detailse lahenduse etapis on vajalik selgitada, kas

piirkonnas võib olla registrisse mittekantud salvkaeve. Samuti tuleb mõju puurkaevudele täpsustada

detailse lahenduse KSH käigus lähtudes täpsemast infost kavandatava tegevuse osas.

Samuti võib avalduda mõju veekvaliteedile, kui õnnetuse või hooletu ehitustegevusega kaasneb reostuse levik. Võimalik negatiivne mõju põhjaveele on eelkõige seotud avariiolukordadega. Ehitustegevuse ja tuulepargi sulgemise etapis on võimalikuks riskiallikaks ennekõike kasutatav ehitustehnika (kütus) ja võimalikud kasutatavad kemikaalid. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse riskiallikaks pidada tuuleturbiini gondlis asuvas käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni 400 l tuuliku kohta). Gondli purunemisel või hooletu õlivahetuse korral võib õli sattuda pinnasesse, kust võib levida

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

82

edasi pinna- või põhjavette. Avariiolukordade ja õnnetusjuhtumite teemat on pikemalt käsitletud ptk 2.8. Õlilekete või õnnetusjuhtumite tõttu veekeskkonna reostumine on pigem vähetõenäoline, kui rakendatakse vastavaid ennetusmeetmeid (korras ehitustehnika, pädevad hooldustehnikud, regulaarne tehniline kontroll jne).

Maaparandusehitiste kahjustamine võib põhjustada üleujutusi vastava maaparandusobjektiga seotud aladel, mis võib omakorda põhjustada kahju inimeste varale või looduskeskkonnale.

Tingimused detailse lahenduse etapiks

▪ Detailse lahenduse etapis tuleb täpsustada ala hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt

hinnata mõju põhjaveele, arvestades täpsustatud teavet kavandatava tegevuse osas.

▪ Kavandatav tegevus ei tohi halvendada maaparandusehitiste toimimist. Projekteerimisel on

vajalik arvestada maaparandusehitistega, sh vajadusel kavandada nende ümbertõstmist,

täiendamist vms.

▪ Detailne planeeringulahendus ja ehitusprojektid on vaja kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga.

2.6 Mõju maavaradele

Analüüsitavatest aladest vaid aladel 3, 6 ja 5 on kattuvus keskkonnaregistris arvel oleva maardlaga (vt

joonis 2.6.1). Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik

tuulepargi rajamine peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS)

§ 14 lõikele 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes

Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul, mistõttu on

soovitatav planeeringu koostamisel arvestada maardlate paiknemist ning maardlatele tuulikuid ja rajatisi

mitte planeerida. Turbamaardlate puhul on vaja arvestada täiendavalt veel MaaPS § 45 lõikes 1

sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes

kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirja kantud alal või maardlal72. Tuulikuid on sellistele aladele võimalik rajada vaid peale maavara

ammendumist.

Samas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatanud ja esitanud ministeeriumitele

kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu

väljatöötamise kavatsuse, milles on muuhulgas välja toodud ettepanek lubada aladel, kus maavarad on

MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud

ei ole, vahekasutusena ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku

muudatuste kehtestamist ja MaaPS-s maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda

elektrituulikute parkide ja seonduvate kommunikatsioonide rajamise lubamist kooskõlas uuendatud

seaduste mõttega.

Suurem osa alast 3 kattub Paadrema (Anepselja) turbamaardlaga (registrikaart nt 633). Tänase

seisuga seal mäeeraldisi ei ole, hästi lagunenud turvas on arvel aktiivse või passiivse reservvaruna.

Ala 6 kattub Lihula turbamaardlaga (registrikaart nr 164). Ala kattub selle maardla osaga, mis on

nimetatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2 toodud nimekirjas, millest

lähtuvalt on sinna võimalik tuulikuid rajada peale maavara ammendamist.

72 Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade

ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

83

Ala 5 kattub Kõverdama turbamaardla (registrikaart nr 114) turbatootmisalaga (kehtiv kaevandamisluba

L.MK.LÄ-36790) ja Ohemäe liivakarjääriga (registrikaart nr 318, kehtiv kaevandamisluba L.MK/324941).

Joonis 2.6.1 Maardlad eriplaneeringualal seisuga 05.05.2022

Tingimused ja soovitused

Edasisel planeerimisel on vajalik arvestada, et:

▪ Maardla alale tuulepargi rajamiseks tuleb detailse planeeringulahenduse koostamisel,

projekteerimistingimuste või ehitusloa vm sarnase dokumendi taotlemisel küsida

Maapõueseaduse alusel kooskõlastus Maa-ametilt.

▪ Rajatiste kattumisel mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik saada loa

omaja/taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastav kooskõlastus tuleb lisada

planeeringu dokumentide hulka.

▪ Alale nr 6 on võimalik tuulikuid rajada peale maavara ammendamist.

2.7 Jäätmeteke ja ringmajandus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Lääneranna valla tuulepargi

rajamisel tekivad jäätmed peamiselt ehitamise ja lammutamise faasis, vähesel määral ka käitamise

faasis – peamiselt kuluvad osad ja muud liikuva seadme hooldusega seotud määrdeained ja kemikaalid.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

84

Tuulepargi ehitusetapis on jäätmete käitlemise korraldamine võrreldav tavapärase ehitustegevusega,

mille korral keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Mello et al. (2022) tuuleparkide eluringi analüüsi andmetel avaldab kõige suuremat

keskkonnamõju tuulikute tootmine ja paigaldus.73 Eelkõige paigalduse mõju vähendamiseks on vajalik

nii ehitamise kui lammutamise faasis taaskasutada (või taaskasutusse suunata) maksimaalne kogus

jäätmeid. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid,

kuna see väldib ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. Jäätmekäitlus (nt

mineraalsete jäätmete kasutamine teede ja platside rajamiseks) tuleb korraldada vastavalt

jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning KOV

jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega).

Tekkivad taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale (jäätmeseadus

ning KOV jäätmehoolduseeskiri). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda

muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat

keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei

ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks

spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud

kohti on keelatud.

Keskmiselt on tuulikute eluiga 20–30 aastat ning suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi

lammutamisfaasis: tehnoseadmed - elektroonikajäätmed, tuulikulabad (fiiberplast) ja tuuliku mast ning

vundament – betoon ja metall. Kaasaegsed tuulikud on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning Mello et

al. (2022) andmetel on tuulikute komponendid 85-90% ulatuses taaskasutatavad, kuid kõige suuremat

probleemi valmistab tuuliku labade käitlemine.

Lisaks kasutusaja lõppemisel teostatavale demonteerimisele, tuleb täiendavalt arvestada avariide

tulemusel (tulekahju, deformeerumine, vmt) tekkivate jäätmetega, sh väljavahetamist vajavate

tuulikulabadega. Jensen & Skelton (2018) poolt kirjutatud teadusartiklis tuuakse samuti välja

tuulikulabade taaskasutuse kitsaskohad. Tuulikulabad koosnevad mitmetest erinevatest

komposiitmaterjalidest, mis muudab taaskasutamise keeruliseks ning kulukaks. Seetõttu on levinumaks

utiliseerimise meetodiks seni olnud labade põletamine/tuhastamine ning saadud tuhajäätmete

kasutamine näiteks ehitustööstuses täitematerjalina. Alternatiivseteks utiliseerimise meetoditeks on

labade prügimäele ladustamine või uue otstarve leidmine, näiteks linnamööblina või mänguväljakutel.74

Artikli autorite sõnul on käimas aktiivne teadustöö labade eluea pikendamise ning jätkusuutlikumate

materjalide tootmistehnoloogia osas.

Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti

maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall, betoon, plast jm komposiitmaterjal,

elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed. Metall, plast, elektroonikaseadmed ja mineraalsed jäätmed on

juba praegusel ajal kergesti ümbertöödeldavad ja taaskasutatavad, samuti on termilise töötlusega

võimalik käidelda tekkivad ohtlikud jäätmed (hooldusel tekkivad määrded, õlid jmt).

Tingimused ja soovitused

▪ Tekkivate jäätmete käitlus nii ehitamise, kasutamise kui demonteerimise/utiliseerimise etapis

tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele.

73 Mello, G., Dias, M.F., Robaina, M. (2022). Evaluation of the environmental impacts related to the

wind farms end-of-life. Energy Reports. 8(3):35-40. 74 Jensen, J.P., & Skelton, K. (2018). Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and

possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. 97:165-176.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

85

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada.

▪ Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna

see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.

▪ Tekkivad taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale

(jäätmeseadus ning KOV jäätmehoolduseeskiri).

▪ Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi,

ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnaluba

omavatele ettevõtetele.

▪ Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel

teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt

määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on

keelatud.

2.8 Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed

Sarnaselt muude seadmetega, võib ka tuulikutes ette tulla tehnilisi häireid, mis võivad põhjustada ka

õnnetusi või reotust. Inimesele võivad need ohtlikuks muutuda juhul, kui tuuliku osad alla kukuvad või

tuulik ise kokku variseb. Kuna tuuliku labad on enamasti klaaskiust, ei põhjusta mõra või murdumine

kohe laba alla kukkumist ja suuremat õnnetust on võimalik vältida. Operatiivse info elektrituuliku ja tema

labade tehnilise seisundi kohta tagab pidev digitaalne seire. Tuuliku tehnilise seisundi kohta annavad

hea ülevaate erinevad andurid, mida jälgitakse juhtimiskeskuses. Jälgitavate näitajate andmete põhjal

on võimalik tuulik kõrvalekallete esinemisel kiiresti kaugjuhtimispuldist seisata. Samuti kasutatakse

tuulikulabade seisundi hindamiseks perioodilisi paikvaatluseid. Droonide abil fotografeeritakse tuulikute

labade pind ja tehisintellekt otsib neilt fotodelt võimalikke kõrvalekaldeid. Kõrvalekalde avastamisel

kontrollitakse leitu üle ning kavandatakse remonttööd.

Uurimust on tehtud ka tuuliku osadega toimuvate õnnetusjuhtumite sageduse kohta, mis põhineb

avalikustatud õnnetusjuhtumite statistikal. Kõige suurem tõenäosus on osakeste kukkumiseks gondli ja

torni küljest – arvutuslikult juhtub selliseid õnnetusi kord ca 590 kasutusaasta kohta. Terve tuuliku tiiva

ära kukkumist tuleb ette üks kord ca 1200 aasta jooksul. Gondli (k.a käigukasti ning teiste õli sisaldavate

osade) alla kukkumine tuleb ette kord ca 3100 kasutusaasta jooksul. Tiiviku tipu või tüki ärakukkumine

toimub kord ca 3800 kasutusaasta jooksul ning tuuliku täielik ümberkukkumine juhtub arvutuste kohaselt

kord 7700 aasta jooksul.

Õnnetusjuhtumite statistika põhjal võivad tuuliku küljest kõige kaugemale lennata tiiviku tükid ja tiiviku

labad. Tiiviku tükk on teadaolevalt lennanud kuni 500 m kaugusele tuulikust. Tiiviku laba on lennanud

kuni 150 m kaugusele. Tuuliku ümberkukkumise korral on ohustatud ala ulatus võrdne torni ja laba

kogupikkusega. Gondli ja sealt pärit osakeste õnnetuste korral jäävad osakesed aga suhteliselt torni

lähedale (pool tiiviku läbimõõdust).

Tuulikuga juhtuvate õnnetuste sagedus on aja jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks tuuliku labadega

toimunud õnnetusjuhtumite sagedus on võrreldes 1990-ndate aastate algusega vähenenud 3,1 korda

(oli 0,0026 ning nüüd 0,00084). Seoses tuulikute tehnoloogia arenguga, jätkub tõenäoliselt õnnetuste

sageduse vähenemine.

Seega, korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja

ekspluatatsioonil ei ole tuulikutest lähtuv avariirisk kuigi suur, tuulikute kokku varisemise juhud on

üliharvad. Lisaks on elementaarne, et tuulikuparkide arendajad ise on huvitatud oma seadmete

pikaajaliselt tööst ja tagavad seadmete stabiilsuse, mis hoiab ära vibratsiooni ja resonantsid. Siiski ei

ole võimalik avariiolukordi täielikult välistada.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

86

Üheks avarii tagajärjeks võib olla reostuse oht. Ohustatavaks piirkonnaks on tuulikute lähiümbrus.

Peamiseks riskiallikaks on elektrituuliku gondlis asuvates seadmetes kasutatav õli (kokku kuni

mõnisada liitrit), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette.

Käesolevas eriplaneeringus asuvad analüüsitavad alad nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega

aladel.

Oma olemuselt oleks sedalaadi õnnetus sarnane näiteks avariiga maanteel ning peamine abinõu on

päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada. Operatiivse info elektrituuliku

seisundist tagab pidev digitaalne kontroll. Õlilekke võimalus esineb vaid tuuleturbiini kokku kukkumisel,

tõenäosus õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Vanaõli tuleb üle anda

jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada vanaõli

käitlusnõuetest (Jäätmeseadus, § 6575 ).

Jäätumine

Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav ka tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel

lahti murduvate jääkamakate oht. Labade jäätumiseks on vaja kõrget suhtelist õhuniiskust ning kiirelt

langevat õhutemperatuuri nullist mõned kraadid madalamal. Madalamate temperatuuride korral ei ole

suhteline õhuniiskus enamasti piisav jäätumise tekkeks.

Tuulikute rootorite jäätumine on probleemiks eelkõige teatud piirkondades (nt mägistel aladel). Euroopa

Komisjoni juhitud projekti „Wind Energy Production in Cold Climates” raames koostati aastal 2000

Euroopa esimene nn jääkaart76, mille järgi Eesti asub alal, kus jäätumine on juhuslik (skaalal tugev –

palju päevi – vähe päevi – juhuslik, vt joonis 2.8.1). Arvestades kliimamuutustega kaasnevaid keskmiste

temperatuuride tõuse, jääb jäätumise oht tulevikus tõenäoliselt pigem väiksemaks. Seega on Eesti

suhteliselt riskivaba kliima ning maastikuga piirkond, kuid mõningane oht sellisteks juhtumiteks siiski

esineb.

75 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 76 Tammelin, B., Cavaliere, M., Holttinen, H., Morgan, C., Seifert, H. and Säntti. K., 2000. Wind

energy production in cold climate. Meteorological publications No 41. Finnish Meteorological Institute. pp. 41.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

87

Joonis 2.8.1 Tuulikute jäätumisohtu käsitlev jääkaart7

Pöörlevatel tiibadel tekkivad jäätükid on väikesed, kuid võivad teoreetiliselt kanduda mitmesaja meetri

kaugusele, valdavalt ei ületa vahemaa siiski tuuliku laba tipu kõrgust (antud juhul maksimaalselt kuni

285 m). Seisva tuuliku küljest võivad eralduda ka suuremad ning ohtlikumad jäätükid, kuid nende

mõjuala on väiksem (peamiselt võib oht avalduda tuulikupargi töötajatele).

Valdavalt soovitatakse aladel, kus jäätumise tõenäosus on „suur” paigaldada tuulikud ohustatavatest

objektidest kaugusele, mis leitakse järgneva valemiga: 1,5*(torni kõrgus + rootori läbimõõt)77. Ohu

minimiseerimiseks on kasutusel erinevaid tehnoloogilisi lahendusi - seiresüsteemid, mis peatavad

tuulikute töö jäätumise korral, labade soojustussüsteemid jms, milliste seast peab tuulikute ülesseadja

valima endale sobivaima ohutuse tagava konkreetse lahenduse. Enamike kaasaegsete tuulikute puhul

kuulub jäätumisvastane soojendussüsteem tuulikute nn standardvarustusse ehk probleem on suuresti

kõrvaldatud.

Isegi ülal toodud valemit aluseks võttes ei kujuta tuulikud käesolevas planeeringus jäätumisel olulist

ohtu, kuna kõik elamud ja ka maanteed asuvad oluliselt kaugemal kui 500 meetrit. Lähemale jäävad

teed on väikese kasutusintensiivsusega tuulikute juurde viivad teed.

Tulekahju

Üheks ohuteguriks võib olla ka tuuliku süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Kuigi üldjuhul peetakse

energiatööstuses võrreldes teiste energiasektoritega (gaasi või nafta) tuulikute süttimist väga harva

esinevaks juhtumiks78, süttis Eestis 2015. aastal Lääne-Viru maakonnas asuvas Tüükri külas

tuulegeneraator, mis süütas ka u 3000 ruutmeetri ulatuses kulu. Seega metsaaladele tuulikute rajamisel

esineb tuuliku tulekahju tekke korral oht metsatulekahju esinemiseks. Lisaks tehnilistele riketele võib

tuuliku süttimist põhjustada tuulepargialale lähedal asuval turbatootmisalal tekkiv tolm, mis levib nii

horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodsate ilmastikutingimuste koosesinemisel võib tolmu levik

77 Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt - und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore)” 2005 78 Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

88

ulatuda ka väljapoole turbatootmisala. Tuulikutele langev turbatolm võib tavapärasest tõenäolisemalt

tuua kaasa tuulikute süttimise.

Erinevate uuringute järgi on leitud, et tuulikute süttimine moodustab hinnanguliselt 10-30% kõikidest

tuulegeneraatoritega seotud avariidest.79 Lisaks on leitud, et igal aastal süttib maailmas 2000 tuuliku

kohta 1 tuulik 80 ehk selliste õnnetuste esinemine on võrdlemisi väikse tõenäosusega.

Tuleõnnetuste vältimiseks peab tuulikupargi valdaja tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku seire

ning hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud

tuuleparkides kasutusele võtma tulekahju signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult

vara teavitada. Siiani ei ole tuulikutele paigaldatud statsionaarseid tulekustutussüteeme ning tulenevalt

tuuliku kõrgusest on maa pealt väga keeruline süttinud gondlit kustutada. Tulekahju tekkimise korral

piirab Päästeamet põlenguala, kuna redelauto ja veejuga tuuliku gondlini ei ulatu. Seega tulekahju

tekkimisel suudetakse piirata tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut ennast päästa pole

võimalik. Detailse planeerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja

päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise lahendused

koostöös päästeasutusega kasutades selleks detailse lahenduse planeeringuetappi ja

vertikaalplaneerimist. Samuti tuleb kaasata Päästeamet tuulikute ligipääsuteede projekt koostamisse

Tingimused ja soovitused:

▪ Detailse planeerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja

päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise

lahendused koostöös päästeasutusega kasutades selleks detailse lahenduse planeeringuetappi

ja vertikaalplaneerimist. Samuti tuleb kaasata Päästeamet tuulikute ligipääsuteede projekt

koostamisse.

79 Uadiale, Sylvester & Urbán, E. & Carvel, Ricky & Lange, David & Rein, G.. (2014). Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science. 11. 983-995. 10.3801/IAFSS.FSS.11-983. 80 Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill -aflame-why-wind-turbine-fires-happen- how-often-and-whatcan-be-done-about-it

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

89

3 ERIPLANEERINGU ASUKOHA EELVALIKU JA KSH I ETAPI ARUANDE EELNÕULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD

3.1 Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande

kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise tulemused

Lisatakse ettepanekute laekumise järgselt.

3.2 Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande

avalikustamise tulemused

Lisatakse avalikustamise järgselt.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

90

LISA 1. LÄÄNERANNA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

Esitatud eraldiseisva failina.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

91

LISA 2. VISUALISEERINGUD

Esitatud eraldiseisva failina.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

92

LISA 3. ANALÜÜSITAVATE ALADE PIIRIDEST KUNI 3 KM KAUGUSEL ASUVATE ASUSTUSÜKSUSTE RAHVASTIKU MUUTUS 2011-2021

(Andmed: Väikeasulate uuring 202281, Väikeasulate uuring 201982)

Asustusüksused 3 km

puhvris ala piirist

Rahvaarv

(REL 2011)

Rahvaarv

(2021)

Muutus %

2011–202183

Ala nr 2

Allika küla 23 7

Aruküla 58 50 -14 %

Helmküla 47 40 -15 %

Kadaka küla 1 3

Kilgi küla 10 10

Koeri küla 0 0

Korju küla 2 2

Mereäärse küla 12 16

Mäliküla 15 18

Nõmme küla 2 4

Piha küla 18 20

Raheste küla 35 39 11 %

Rauksi küla 5 11

Tamba küla 10 14

Varbla küla 107 82 -23 %

Ännikse küla 12 10

Ala nr 2a

Allika küla 23 7

Helmküla 47 40 -15 %

Kadaka küla 1 3

Kilgi küla 10 10

Koeri küla 0 0

Korju küla 2 2

Mereäärse küla 12 16

Nõmme küla 2 4

Piha küla 18 20

Rauksi küla 5 11

Tamba küla 10 14

Tõusi küla 90 91 1 %

Ännikse küla 12 10

Ala nr 3

Hõbesalu küla 14 9

81 https://hendrikson.ee/maps/V%C3%A4ikeasulad-2022/ 82 https://www.hendrikson.ee/maps/V%C3%A4ikeasulad/ 83 Muutuse % näidatakse asustusüksustele, kus elas 2021. aastal rohkem kui 20 inimest.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

93

Asustusüksused 3 km

puhvris ala piirist

Rahvaarv

(REL 2011)

Rahvaarv

(2021)

Muutus %

2011–202183

Kiska küla 8 7

Korju küla 2 2

Käru küla 9 9

Linnuse küla 26 23 -12 %

Mõtsu küla 37 18

Nehatu küla 28 33 18 %

Nurmsi küla 32 32 0 %

Paadrema küla 22 22 0 %

Paatsalu küla 65 66 2 %

Sookalda küla 9 9

Tamba küla 10 14

Vatla küla 158 163 3 %

Äila küla 19 24 26 %

Ala nr 4

Emmu küla 19 29 53 %

Hõbeda küla 3 2

Järve küla 11 8

Kibura küla 2 6

Kurese küla 0 0

Kõima küla 26 26 0 %

Mihkli küla 27 19

Naartse küla (Põhja-Pärnumaa vald) 16

Naissoo küla 1 3

Parasmaa küla 0 0

Piisu küla 1 2

Ura küla 25 23 -8 %

Vakalepa küla (Põhja-Pärnumaa vald) 20

Vastaba küla 6 8

Ala nr 5

Järise küla 17 18

Karuse küla 20 21 5 %

Kause küla 26 25 -4 %

Kinksi küla 31 27 -13 %

Kunila küla 6 7

Linnuse küla 26 23 -12 %

Lõo küla 32 26 -19 %

Nurme küla 37

Nurmsi küla 32 32 0 %

Pajumaa küla 11 12

Parivere küla 45

Peanse küla 8

Petaaluse küla 22

Ridase küla 24 22 -8 %

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

94

Asustusüksused 3 km

puhvris ala piirist

Rahvaarv

(REL 2011)

Rahvaarv

(2021)

Muutus %

2011–202183

Soovälja küla 6

Tuudi küla 139

Vagivere küla 22 18

Valuste küla 39 38 -3 %

Vatla küla 158 163 3 %

Voose küla 20 18

Ala nr 5a

Hälvati küla 22 25 14 %

Kunila küla 6 7

Lihula linn 1338 1175 -12 %

Nurme küla 37

Parivere küla 45

Sookatse küla 0 0

Soovälja küla 6

Tuudi küla 139

Valuste küla 39 38 -3 %

Ala nr 6

Emmu küla 19 29 53 %

Hälvati küla 22 25 14 %

Karinõmme küla 8 10

Kibura küla 2 6

Kurese küla 0 0

Mihkli küla 27 19

Parivere küla 45

Rootsi-Aruküla 6

Rootsi küla 11

Tarva küla 19 24 26 %

Vastaba küla 6 8

Veltsa küla 15 12

Võhma küla 19 13

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja I etapi aruanne

95

LISA 4. LÄÄNERANNA VALLA TUULEENERGIA ERIPLANEERINGU NAHKHIIRTE EKSPERTHINNANG

OÜ Elustik (koostaja Oliver Kalda), 2022

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääneranna Vallavalitsus

[email protected]

Jaama tn 1

90302, Pärnu maakond, Lääneranna

vald, Lihula linn

Teie 27.09.2022 nr 2022/8-11/1858-1

Meie 18.10.2022 nr 7.2-1/22/5848-5

Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste

eelnõude ja KSH esimese etapi aruande

kooskõlastamine

Olete taotlenud planeerimisseaduse § 105 lõike 1 alusel kooskõlastust Lääneranna valla

tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõudele ja eriplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruandele.

Esitasime ettepanekud Lääneranna valla tuulepargi ja selle rajamiseks vajaliku taristu

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta 22.09.2021 kirjas nr 7.1-

2/21/21002-2, 14.08.2022 saadetud kirjas nr 7.2-1/22/5848-3 juhtisime tähelepanu puudustele

kooskõlastamiseks esitatud dokumentides. Kirjas tehtud ettepanekute alusel on lähteseisukohti

täiendatud ning lisaks aruandele esitatud kooskõlastamiseks vallavolikogu otsuste eelnõud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame eelnõud ja

eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande (kirjale lisatud).

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui selleks ajaks ei ole tehtud

asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise

või sellest keeldumise otsust, siis palume taotleda uus kooskõlastus, vajadusel esitada

korrigeeritud eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm ettepanekute saamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 2022-06-20_asukoha_eelvalik_KSH_I_etapi_aruanne-koskõlastamiseks.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]