Notari leping 1042

1

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1042

ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kahekümne üheksandal mail kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (29.05.2024. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress info@transpordiamet.ee, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Silja Värtina, isikukood 48303206016, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e- notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Aktsiaselts Paide Vesi, registrikood 10464290, asukoht Kaevu tn 4, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, e-posti aadress info@paidevesi.ee, edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Tarmo Vaher, isikukood 36010194914, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Paide linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Allikjärve küla,

Paide linn, Järva maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 6804650 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 68401:003:0228, pindala 708,0 m², aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Allikjärve küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

2

1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (29.05.2024).

1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel ehitisi (hooneid ega rajatisi) registreeritud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta ei ole tehtud katastripidaja märkeid.

1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, tee avalik kasutus, kaitseala piiranguvöönd, nitraaditundlik ala, uuringu ala, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndid), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud.

1.7. Lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus paikneb kaitseala piiranguvööndis ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete kohaselt on loodusobjekti tüüp: piiranguvöönd, loodusobjekti nimetus: Roosna-Alliku MKA, Roosna-Alliku piiranguvöönd, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005 määrus nr 214 „Roosna-Alliku maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

1.8. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste mälestiste kaitsevööndites:

1.8.1. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15110) – Roosna-Alliku mõisa moonakatemaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.2. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15109) – Roosna-Alliku mõisa kasvuhoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.3. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15108) – Roosna-Alliku mõisa piirdemüürid – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.4. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15107) – Roosna-Alliku mõisa kelder – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.5. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15106) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 3 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.6. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15105) – Roosna-Alliku mõisa

3

karjalaut 2 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.7. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15104) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 1 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.8. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15103) – Roosna-Alliku mõisa tall – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.9. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15102) – Roosna-Alliku mõisa meierei – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.10. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15101) – Roosna-Alliku mõisa alleed – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.11. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15100) – Roosna-Alliku mõisa park – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.12. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15099) – Roosna-Alliku mõisa valitsejamaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.13. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15098) – Roosna-Alliku mõisa peahoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.14. 27.11.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 9767) – Kultusekivi – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.8.15. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis, ehitismälestis (registri nr 4025) – Roosna- Alliku mõisa kalmistu ja kabel – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086).

1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Allikjärve küla,

Paide linn, Järva maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 7556550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 68401:003:0097, pindala 132940,0 m², aadress 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, Allikjärve küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

4

1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

1) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 15.01.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.10, 3.11 ja 4 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 15.01.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.01.2020. Kohtunikuabi Hele Olli. 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini ja liitumiskilbi ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 14.12.2022 lepingu punktidele 3. ja 4. ning lepingu lisaks olevale plaanile. 14.12.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.12.2022. Kohtunikuabi Sigrid Orumets.

1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (29.05.2024).

1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220638656 ADSL2 ja sõlm 71,9 olemas vallasasi 221309422 Roosna-Alliku aleviku valgustus 830,0 olemas kinnisasi 221445300 Veetorustik kavandatav kinnisasi

1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval

maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024).

1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, kaitseala piiranguvööndid, eesvoolu kaitsevöönd, maaparandushoiuala, uuringu ala, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, planeeringu ala, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vööndid, tee avalik kasutus, geodeetilise märgi kaitsevööndid, ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, nitraaditundlik ala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud.

1.15. Lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus paikneb kaitseala piiranguvööndites ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete kohaselt on:

1.15.1. loodusobjekti tüüp: piiranguvöönd, loodusobjekti nimetus: Roosna-Alliku MKA, Roosna-Alliku piiranguvöönd, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005 määrus nr 214 „Roosna-Alliku maastikukaitseala kaitse-eeskiri“;

1.15.2. loodusobjekti tüüp: kaitsealune park, loodusobjekti nimetus: Roosna-Alliku mõisa park, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus:

5

23.01.1959.a. Paide raj. TSN TK otsus nr 14 „Vanade parkide ja veekogude kaitse alla võtmisest Paide rajoonis“.

1.16. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste mälestiste kaitsevööndites:

1.16.1. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15110) – Roosna-Alliku mõisa moonakatemaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.2. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15109) – Roosna-Alliku mõisa kasvuhoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.3. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15108) – Roosna-Alliku mõisa piirdemüürid – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.4. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15107) – Roosna-Alliku mõisa kelder – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.5. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15106) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 3 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.6. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15105) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 2 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.7. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15104) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 1 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.8. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15103) – Roosna-Alliku mõisa tall – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.9. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15102) – Roosna-Alliku mõisa meierei – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.10. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15101) – Roosna-Alliku mõisa alleed – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.11. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15100) – Roosna-Alliku mõisa park – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus

6

nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.12. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15099) – Roosna-Alliku mõisa valitsejamaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.13. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15098) – Roosna-Alliku mõisa peahoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.14. 27.11.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 9767) – Kultusekivi – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.16.15. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis, ehitismälestis (registri nr 4025) – Roosna-Alliku mõisa kalmistu ja kabel – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086).

1.17. Lepingu esemeks III on 15120 Roosna-Alliku - Järva-Jaani tee, Allikjärve küla,

Paide linn, Järva maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega.

1.18. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11066550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 68401:003:0020, pindala 35490,0 m², aadress 15120 Roosna-Alliku - Järva-Jaani tee, Allikjärve küla, Paide linn, Järva maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.18.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.18.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

1) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 31.05.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 31.05.2018. a lepingu lisaks oleval plaanil. 31.05.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.06.2018. Kohtunikuabi Hele Olli. 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 25.01.2022 lepingu punktidele 3.2. ja 4. ning lepingu lisaks 2 olevale plaanile. 25.01.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.01.2022. Kohtunikuabi Anneli Luur.

1.18.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

7

1.19. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (29.05.2024).

1.20. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220860287 reoveekanalisatsioonitorustik 77,0 olemas kinnisasi 220856894 veetorustik 42,0 olemas kinnisasi 221445300 Veetorustik kavandatav kinnisasi 220605469 Sargvere veetorustik 84,3 olemas vallasasi

1.21. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme III koosseisu kuuluval

maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme III koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024).

1.22. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid, tee avalik kasutus, nitraaditundlik ala, kaitsmata põhjaveega ala, uuringu ala, geodeetilise märgi kaitsevööndid, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndid), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud.

1.23. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme III koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste mälestiste kaitsevööndites:

1.23.1. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15110) – Roosna-Alliku mõisa moonakatemaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.2. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15109) – Roosna-Alliku mõisa kasvuhoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.3. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15108) – Roosna-Alliku mõisa piirdemüürid – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.4. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15107) – Roosna-Alliku mõisa kelder – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.5. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15106) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 3 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

8

1.23.6. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15105) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 2 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.7. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15104) – Roosna-Alliku mõisa karjalaut 1 – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.8. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15103) – Roosna-Alliku mõisa tall – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.9. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15102) – Roosna-Alliku mõisa meierei – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.10. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15101) – Roosna-Alliku mõisa alleed – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.11. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15100) – Roosna-Alliku mõisa park – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.12. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15099) – Roosna-Alliku mõisa valitsejamaja – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.13. 25.05.1998.a. arvele võetud ehitismälestis (registri nr 15098) – Roosna-Alliku mõisa peahoone – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.14. 27.11.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 9768) – Kultusekivi – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954);

1.23.15. 27.11.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 9767) – Kultusekivi – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086);

1.23.16. 20.05.1997.a. arvele võetud ajaloomälestis, ehitismälestis (registri nr 4025) – Roosna-Alliku mõisa kalmistu ja kabel – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 3 (RTL 1997, 65, 355), "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086).

9

Lepingu ese I, lepingu ese II ja lepingu ese III edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende

suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.

2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.

2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 8 lg 71 sätestatust ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82 (Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Majandus- ja taristuministri 15.11.2021.a. käskkirjaga nr 227 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori 08.02.2023.a. käskkirjaga nr 1.1-1/23/17 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist.

2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike kasutusõigustega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja 15.05.2024.a. korraldusega nr 1.1-3/24/385.

2.1.10. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala

10

suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Kasutusõiguse ala I on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval

plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67231.

2.2.3. Kasutusõiguse ala II on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67233.

2.2.4. Kasutusõiguse ala III on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67229.

2.2.5. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.

2.2.6. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.

2.2.7. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ega tema volitusi tühistatud ja vajadusel neid on nõuetekohaselt pikendatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks, sealhulgas käesoleva lepingu sõlmimine ei välju Õigustatud isiku igapäevase majandustegevuse raamest.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II ja lepingu esemele III isiklike

kasutusõiguste seadmisega ei kahjustata kinnistusraamatutesse kantud piiratud asjaõigustega soodustatud isikute huve.

2.3.3. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 ja Transpordiameti maade osakonna juhataja 15.05.2024.a. korralduse nr 1.1-3/24/385 alusel.

2.3.4. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.5. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning

on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.

3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kaitsehülsis veetorustiku omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67231.

11

3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 6804650 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kaitsehülsis veetorustiku omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67233.

3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 7556550 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

3.7. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele III tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus veetorustiku omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala III) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67229.

3.9. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 11066550 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

Isiklik kasutusõigus I, isiklik kasutusõigus II ja isiklik kasutusõigus III eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. Kasutusõiguse ala I, kasutusõiguse ala II ja kasutusõiguse ala III eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga

säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras. 4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust

kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene

12

tagajärg. 4.1.5. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju

andmete õigsuse eest. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanide ja Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel tähistatud kasutusõiguse ala.

4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.

4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.

4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile maantee@transpordiamet.ee, edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel.

4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”.

4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.

4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel

tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.

4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.

4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.

4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.

13

4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud kannab Õigustatud isik.

4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.

4.9. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 15.04.2024 kirjaga nr 7.1- 2/24/22522-11 kooskõlastatud ning OÜ HEKA PROJEKT poolt koostatud projektile nr 23-129 „Roosna-Alliku aleviku Saare tänavale veevarustuse torustiku rajamine“ ning Beprof OÜ põhiprojektile nr 23-129 „Roosna-Alliku veevarustuse rajamine. Teed, taastamine“. Projekti realiseerimisel ja tehnovõrgu ehitamisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

4.9.1. Tehnovõrgu omanik on esitanud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed ja kinnitab isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus, et ruumikuju andmed vastavad käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel tähistatud kasutusõiguse alale.

4.9.2. Enne ehitustööde algust tuleb sõlmida huvitatud isiku (AS Paide Vesi) ja Transpordiameti vahel riigitee tee katendi taastamise leping.

4.9.3. Riigitee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru teelõik km 108,141-110,922 oli taastusremondi objekt 2022. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 4 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2022. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

4.9.4. Riigitee nr 15120 Roosna-Alliku -Järva-Jaani tee teelõik km 0,081-5,221 oli pindamistööde objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

4.9.5. Tehnovõrgu omanik on esitanud Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega.

4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu

nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.

4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale korraldusele jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.

14

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega I

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 6804650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290) kasuks kaitsehülsis veetorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.05.2024. a sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67231.

5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega II

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7556550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290) kasuks kaitsehülsis veetorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.05.2024. a sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67233.

5.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega III

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 11066550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Paide Vesi (registrikood 10464290) kasuks veetorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.05.2024. a sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 67229.

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid)

15

notariaalakti digitaalsele originaalile. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.

6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme

(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu netosumma kokku 59,60 eurot. Käibemaks 13,11 eurot. Notari tasu kokku 72,71 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Silja Värtina allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Tarmo Vaher allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

16

LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud.

3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]

8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

17

10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

14. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

15. Vastavalt ehitusseadustiku § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,

18

kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

16. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m.

17. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

18. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

20. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana