Kõrveküla-Vahi kergliiklustee ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Tabivere 30.05.2024 nr 681

Kõrveküla-Vahi kergliiklustee ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Tartu Vallavalitsusele esitati ehitusloa taotlus 2411271/02955 Tartu valda, Kõrveküla aleviku ja

Vahi aleviku vahele jalgratta- ja jalgtee (ehitisregistri kood 221455153 – loakohustuslik) ja

tänavavalgustuse (221455154 – loakohustuslik) rajamiseks.

OÜ Hendrikson & Ko on koostanud 03.11.2023 keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu

Kõrveküla-Vahi tee äärde kavandatava jalgratta- ja jalgtee ehitamise kohta. Dokumendi

tulemusena esitatud info alusel ei ole kavandatava tegevusega negatiivse (ebasoodsa)

keskkonnamõju avaldumist ette näha.

Tulenevalt KeHJS §11 lõikest 22 tuleb KMH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks

eelhinnangu ja otsuse eelnõu. Transpordiamet eelhinnangu osas arvamust ei avaldanud

(seisukoht esitati ehitusprojekti kohta). Põllumajandus- ja Toiduamet esitas 15.11.2023 otsuse nr

6.2-2/48475 kooskõlastada Kõrveküla-Vahi tee jalgratta- ja jalgtee ehitusloa väljastamise

korralduse eelnõu riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Murisoo peakraav

(maaparandussüsteemi/ ehitise kood 2104420020000/001) kaitsevööndis täiendavate

tingimusteta. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub Kõrveküla-Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

projektlahendusega ning keskkonnamõjude eelhinnangus esitatuga. Keskkonnaamet on oma

seiskoha esitanud 30.11.2023 kirjaga nr 7-9/23/22709-2, mille kohaselt on Keskkonnaamet

seisukohal, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole täiemahuline keskkonnamõju

hindamine antud projekti puhul vajalik, kui arvestatakse eelhinnangus välja toodud tingimustega.

Tartu Vallavalitsus on 11.04.2024 korraldusega nr 410 andnud välja ehitusloa Tartu valda,

Kõrveküla alevikku, 22210 Kõrveküla-Lähte tee L3 (kü tunnus 79403:002:0048), 3 Jõhvi-Tartu-

Valga tee L1 (kü tunnus 79403:002:0501), Kõrveküla-Tartu kergtee L1 (kü tunnus

79403:002:0167), Lombi külla, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79403:002:0126), Raadi

alevisse, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79401:006:0203), 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü

tunnus 79403:002:0513), 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79403:002:0507), 3 Jõhvi-Tartu-

Valga tee (kü tunnus 79403:002:0798) ja 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79403:002:0418)

maaüksustele ehitise jalgratta- ja jalgtee (EHR kood 221455153) rajamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg

1 p 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 ja

§ 6 1 lg 1, Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kõrveküla-Vahi tee äärde jalgratta- ja jalgtee

ehitamise kohta, sest kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2. Korralduse peale võib esitada Tartu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Lisa: Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee keskkonnamõjude eelhinnang (töö nr

23004642), koostaja OÜ Hendrikson & Ko.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee

jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 23004642 Tartu-Tallinn 2023

V e rs

io o n 0

3 .1

1 .2

0 2 3 /// T

Ö Ö

N R

2 3

0 0 4

6 4 2

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 9

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ..................................................................................................................9

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 10

4.2.1. Võõrliigid .............................................................................................................. 10

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 12

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 12

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet ................................................................................. 14

4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 14

4.7. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 15

4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 15

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 16

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee

jalgratta- ja jalgtee projektile. Kavandatav tegevus asub Tartu maakonnas Tartu vallas

riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga Vahi tee ringristmikust kuni Kõrveküla – Lähte teeni

(Vasula tee) tee paremal küljel (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Palmpro OÜ

poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga oktoober 2023.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Allikas: Maa-

amet 2023

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise

põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel

on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023187

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse

ette jalgratta- ja jalgtee rajamist olemasolevast sõiduteest eemale).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

6

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks jalg- ja jalgrattatee koos

valgustusega põhiprojekti koostamine koos ehitusloa taotlemisega .

Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1.

Plaanilahendus

Jalgratta- ja jalgtee algab riigiteel nr 3 Vahi ringristmikul ja kulgeb põhja pool maanteed

kuni Kõrveküla – Lähte tee (nr 22210) ristmikuni. Katte laius on 3,0 m ja kaugus sõidutee

servast 10…17 m, erandina kahes kohas 5,9 ja 6,3 m.

Jalgratta- ja jalgtee ületab 2 mahasõitu kohalikele teedele ja ühte riigiteed.

Projekteeritakse 2 ühenduskohta „Musta tee“ autobussipeatustega ja ühenduskoht Rehe

teele. Ühendusteede laius on 2,5 m. Lõunapoolse „Musta tee“ autobussipeatuse tasku

juurde viiakse 2,5 m laiune ja 56 m pikkune jalgtee Rehevärava tänavalt.

Kõrveküla – Lähte tee ristmikul tuleb eraldussaart laiendada ületuskoha juures min

2,5 m-ni.

Kõrveküla – Lähte sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee vahelises lõigus on jalgratta- ja jalgteele

projekteeritud Kõrveküla poole haak, et võimaldada 5%-st pikikallet. Otsesuunas on trepp

laiusega 2 m.

Pikiprofiil ja vertikaalplaneering

Pikikalded on vahemikus 0,2…4,9%. Madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on

4,5 m.

Kergliiklustee põikkalle on 2%. Mulde nõlvus on 1:2, truupide otstes 1:1,5.

Sademevete ärajuhtimine

Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevale haljasalale, kust veed juhitakse

kraavide ja truupide kaudu olemasolevatesse kraavidesse.

Truubid

Madalamatesse kohtadesse ja olemasolevate riigitee truupide kohale on projekteeritud

kokku 5 plasttruupi läbimõõduga 0,4…0,5 m, 2 terastruupi läbimõõduga 1,2 m ja üks

truubi pikendus läbimõõduga 1,0 m. Truupide ehitamise käigus eemaldatakse kraavidest

alla 100 m3 pinnase ning paigutatakse sinna tagasi samuti alla 100 m 3 tahkeid aineid.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

8

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

9

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( Tartu vallas

Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte

ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna alal on tegemist

olemasoleva (sõidu)teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava

tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on

projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka

soodne mõju.

Käesolevas eelhinnangus on analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, arvestades kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nimetatud teemasid. Vastavalt määruse

suunistele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise

tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on

teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on

võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad

meetmed on esitatud peatükis 5.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Tartu maakonnas ning maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on toodud välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele:

◼ Tartu ja Tartu lähiala ühises linnastunud ruumis rajatakse sidus ja katkematu jalgratta- ja jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik. Igapäevane jalgrattal liikumine on arenev suundumus, eriti piisavas läheduses (igapäevasõitjaile 5 – 7 km) asuvate sihtkohtadeni.

◼ Linna lähivööndis paiknevad maanteeäärsed jalgratta- ja jalgteed ühendatakse sujuvalt Tartu linna jalgratta- ja jalgteedega.

◼ Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni (Lähte, Vasula, Luunja, Roiu, Kambja, Elva, Puhja).

◼ Reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga.

Käesoleva projektiga kavandatav tegevus aitab maakonnaplaneeringus kirjeldatud eesmärke täita ning projektis on planeeringus esitatud tingimustega võimaluste piires arvestatud.

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/tartumaa/tartumaa-maakonnaplaneering-2030/

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

10

Kavandatav tegevus jääb ka maakonnaplaneeringu „Põhijoonis“ kaardi l märgitud jalgratta- ja jalgteede vajadusega alale.

Projektiala asub Tartu vallas ning valla üldplaneering on kehtestatud Tartu Vallavolikogu

15.06.2022 otsusega nr 43. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud üldised põhimõtted

jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamiseks järgmiselt:

kergliiklustee täpne paiknemine, valgustus ja ruumivajadus (nt teepool, täpne algus - ja

lõpp-punkt peab olema loogiline ja vajadustest lähtuv, tee/tänava ületuskohad,

paiknemine maaüksusel vms) ning liigitus määrata liigilt täpsema planeeringu või

projektiga, arvestades sh tee või raudtee omaniku poolt väljastatud tehnilisi tingimusi ning

kehtivaid norme ja regulatsioone; luua ohutud ja mugavad võimalused jalgsi liikumiseks,

kujundada teed/tänavad kohaseks erinevatele kasutajatele, mis vajadusel eeldab liiklust

rahustavate meetmete kasutamist. Peale- ja mahasõidud rajada lauged, tänava/tee

ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades kergliiklejate

harjumuspäraseid, lähtekohast sihtpunkti, liikumisi ning ühissõidukipeatuste asukohti;

linna lähialal arvestada sidusa võrgustiku toimimiseks ühendusi Tartu linnaga; linna

lähialal rajada täiendavalt kulisshaljastust, et tagada ökoloogiline ja maastikuline

mitmekesisus ning meeldiv keskkond; märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi

kergliiklejaid segada.

Käesolevas projektis on üldplaneeringus nimetatud tingimustega võimaluste piires

arvestatud.

Tartu valla üldplaneeringu kaardirakenduse alusel jääb kavandatav tegevus samuti

üldplaneeringuga planeeritava kergliiklustee alale.

Tartu maakonnaplaneeringu „Põhijoonise“ ning Tartu valla üldplaneeringu

kaardirakenduse alusel ei jää kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku

maastiku aladele.

Eeltoodud kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas nii

maakonnaplaneeringu kui ka Tartu valla üldplaneeringu eesmärkide ja suunistega.

Kuna kavandatava tegevusega on ette nähtud jalg- ja jalgrattatee rajamist olemasoleva

maantee kõrvale, siis võib olla vajalik võõrandada olemasoleva tee kõrvast maad ning

maakasutus selles osas muutub. Arvestades aga kavandatava tegevuse mahtu, võib

öelda, et sellega ei kaasne maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Pro jektiga ei

halvendata juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt.

Kavandataval tegevusel puudub ka oluline mõju lähipiirkonna praegustele ja

planeeritavatele tegevustele.

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

4.2.1. VÕÕRLIIGID

Kavandatav tegevus jääb andmebaasi EELIS andmetel sosnovski karuputke kolooniast (VLL1007428, vt joonis 4.1) ca 15 m kaugusele. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline karuputke taimi mitte lihtsalt maha niita, vaid tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel ka selle teadlik ümberpaigutamine.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

11

Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7 -9/17/6992 andnud Transpordiametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist:

Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.

Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).

Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse.

Juhul kui ehitustööde käigus nähakse ette (ajutisi) tegevusi karuputke kasvualal, on

soovitatav enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku

täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine sosnovski karuputke koloonia ning

pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

12

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Keskkonnaportaali andmetel jääb lähim registreeritud kultuuriväärtusega objekt –

pärandkultuuri punktobjekt Kangru karjamõis – projektiga kavandatavast jalg- ja

jalgrattateest ca 100 m kaugusele (vt joonis 4.1, ptk 4.2). Keskkonnaportaali andmetel on

Kangru karjamõisast või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%. Teised

piirkonnas paiknevad pärandkultuuriobjektid jäävad projektialast veel kaugemale.

Tulenevalt projekti olemusest (jalgratta- ja jalgtee rajamine olemasoleva sõidutee

lähistele) ning kaugusest muinsuskaitse aluste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes

võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline ebasoodne mõju

kultuuriväärtustele.

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb osaliselt keskmiselt kaitstud ning osaliselt suhteliselt kaitstud põhjaveega aladel.

Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0021422 jääb ca 45 m kaugusele projektiga kavandatavast tegevusest. Puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatus sanitaarkaitseala, millel tegevusi ette nähtud pole (vt joonis 4.2). Teised piirkonnas paiknevad puurkaevud jäävad kaugemale. Seega pole põhjust eeldada olulist mõju puurkaevudele.

Kavandatav tegevus ületab Murisoo peakraavi (VEE1044200), mis ei kuulu avalikult

kasutatavate veekogude nimistusse. Peakraavile on kehtestatud ka veekaitseliste

piirangutega vöödid, sh ehituskeeluvöönd. Aga veekogudele kehtestatud ehituskeeld ei

laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja

10) avalikult kasutatavale teele. Seega antud juhul vooluveekogust tulenev ehituskeeld

kavandatavale jalgratta- ja jalgteele ei laine, kuna antud kohas ühtib kavandatav tegevus

üldplaneeringus ette nähtud avalikult kasutatava teega (kergliiklusteega).

Projektiga nähakse ette 5 truubi rajamist. Murisoo peakraavis nähakse ette ehitustööde käigus truubi rajamisel veekogu sängist eemaldada alla 100 m3 tahkeid aineid. Tagasitäitel paigutatakse veekogusängi tagasi täitepinnast mahuga alla 100 m3 tahkeid aineid. Kavandatava tegevuse veekogu geomeetriat ei muudeta.

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jääb süvendamise maht alla nimetatud piirmäära (500 m3) ning veekogusse tahkete ainete uputamise maht samuti oluliselt alla piirmäära (2000 m 3). Seega ei ole kavandatava tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lg (1).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui

toimub:

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

13

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Kuna kavandatava tegevusega toimub truubi ehitamine mitte avalikult kasutataval

veekogul (Murisoo peakraav), mille korral jäävad süvendatava pinnase mahud ja

tagasi paigutatavate tahkete ainete mahud alla 100 m3, siis on veekogus tööde

teostamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevale haljasalale, kust veed juhitakse

kraavide ja truupide kaudu olemasolevatesse kraavidesse. Kavandatavalt jalgratta- ja

jalgteelt kraavi valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse iseloomust) põhjust

eeldada reostuskoormust. Sõiduteelt sademevee kogumist käesoleva projektiga ette ei

nähta.

Maaparandussüsteemide registri andmetel paikneb kavandatav tegevus vähesel määral

maaparandussüsteemi Muri-Aidosoo (MS kood/ehitise kood 2104420020060/002)

äärealal ning ristub riigi poolt korrashoitava ühiseesvooluga Murisoo peakraav

(MS kood/ehitise kood 2104420020000/001). Lisaks jääb projektiga kavandatava

jalgratta- ja jalgtee vahetusse lähedusse ka maaparandussüsteem Kuusisoo

(MS kood/ehitise kood 2104420020100/002, vt joonis 4.2).

Kuna kavandatav tegevus jääb maaparandussüsteemi alale, siis tulenevalt

maaparandusseaduse § 50 lõike 1 alusel tuleb käesolev projekt kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele

veekaitsemeetmetele:

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Lisaks vältida ehitusaegseid

tegevusi puurkaevude hooldusaladel (10 m). Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine joogikaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras

ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid .

Käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu

ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

14

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes.

Aluskaart: Maa-amet 2023

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Projektiga kavandatakse jalgratta- ja jalgtee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

4.6. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette ka kergliiklustee valgustamist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objek tile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

15

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tartu valla5 jäätmehoolduseeskirjas olevate

nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.8. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/407092021028

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

16

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri

16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest.

Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju

hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele

ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise

keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Võõrliigi sosnovksi karuputke kolooniate (vt joonis 4.1, ptk 4.2.1) juures tuleks

vältida karuputke leviku soodustamist. Keskkonnaameti soovitused selleks on

esitatud ptk 4.2.1. Juhul kui ehitustööde käigus nähakse ette (ajutisi) tegevusi

karuputke kasvualal, on soovitatav enne tööde algust Keskkonnaametiga

ühendust võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

◼ Kuna kavandatava tegevusega toimub truubi ehitamine mitte avalikult kasutataval

veekogul (Murisoo peakraav), mille korral jäävad süvendatava pinnase mahud ja

tagasi paigutatavate tahkete ainete mahud alla 100 m 3, siis on veekogus tööde

teostamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

◼ Kuna kavandatav tegevus jääb maaparandussüsteemi alale, siis tulenevalt

maaparandusseaduse § 50 lõike 1 alusel tuleb käesolev projekt kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga (vt täpsemalt ptk 4.4).

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest

kaugemale kui 50 m. Lisaks vältida ehitusaegseid tegevusi puurkaevude

hooldusaladel (10 m). Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

joogikaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid

töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja

määrdeõlide lekkeid.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

17

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tartu valla6 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/407092021028

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Tabivere 30.05.2024 nr 681

Kõrveküla-Vahi kergliiklustee ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Tartu Vallavalitsusele esitati ehitusloa taotlus 2411271/02955 Tartu valda, Kõrveküla aleviku ja

Vahi aleviku vahele jalgratta- ja jalgtee (ehitisregistri kood 221455153 – loakohustuslik) ja

tänavavalgustuse (221455154 – loakohustuslik) rajamiseks.

OÜ Hendrikson & Ko on koostanud 03.11.2023 keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu

Kõrveküla-Vahi tee äärde kavandatava jalgratta- ja jalgtee ehitamise kohta. Dokumendi

tulemusena esitatud info alusel ei ole kavandatava tegevusega negatiivse (ebasoodsa)

keskkonnamõju avaldumist ette näha.

Tulenevalt KeHJS §11 lõikest 22 tuleb KMH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks

eelhinnangu ja otsuse eelnõu. Transpordiamet eelhinnangu osas arvamust ei avaldanud

(seisukoht esitati ehitusprojekti kohta). Põllumajandus- ja Toiduamet esitas 15.11.2023 otsuse nr

6.2-2/48475 kooskõlastada Kõrveküla-Vahi tee jalgratta- ja jalgtee ehitusloa väljastamise

korralduse eelnõu riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Murisoo peakraav

(maaparandussüsteemi/ ehitise kood 2104420020000/001) kaitsevööndis täiendavate

tingimusteta. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub Kõrveküla-Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

projektlahendusega ning keskkonnamõjude eelhinnangus esitatuga. Keskkonnaamet on oma

seiskoha esitanud 30.11.2023 kirjaga nr 7-9/23/22709-2, mille kohaselt on Keskkonnaamet

seisukohal, et lähtudes teadaolevast informatsioonist ei ole täiemahuline keskkonnamõju

hindamine antud projekti puhul vajalik, kui arvestatakse eelhinnangus välja toodud tingimustega.

Tartu Vallavalitsus on 11.04.2024 korraldusega nr 410 andnud välja ehitusloa Tartu valda,

Kõrveküla alevikku, 22210 Kõrveküla-Lähte tee L3 (kü tunnus 79403:002:0048), 3 Jõhvi-Tartu-

Valga tee L1 (kü tunnus 79403:002:0501), Kõrveküla-Tartu kergtee L1 (kü tunnus

79403:002:0167), Lombi külla, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79403:002:0126), Raadi

alevisse, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79401:006:0203), 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü

tunnus 79403:002:0513), 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79403:002:0507), 3 Jõhvi-Tartu-

Valga tee (kü tunnus 79403:002:0798) ja 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (kü tunnus 79403:002:0418)

maaüksustele ehitise jalgratta- ja jalgtee (EHR kood 221455153) rajamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg

1 p 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 ja

§ 6 1 lg 1, Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kõrveküla-Vahi tee äärde jalgratta- ja jalgtee

ehitamise kohta, sest kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2. Korralduse peale võib esitada Tartu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Lisa: Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee keskkonnamõjude eelhinnang (töö nr

23004642), koostaja OÜ Hendrikson & Ko.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee

jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 23004642 Tartu-Tallinn 2023

V e rs

io o n 0

3 .1

1 .2

0 2 3 /// T

Ö Ö

N R

2 3

0 0 4

6 4 2

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 9

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ..................................................................................................................9

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 10

4.2.1. Võõrliigid .............................................................................................................. 10

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 12

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 12

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet ................................................................................. 14

4.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 14

4.7. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 15

4.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 15

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 16

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee

jalgratta- ja jalgtee projektile. Kavandatav tegevus asub Tartu maakonnas Tartu vallas

riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga Vahi tee ringristmikust kuni Kõrveküla – Lähte teeni

(Vasula tee) tee paremal küljel (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Palmpro OÜ

poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga oktoober 2023.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega). Allikas: Maa-

amet 2023

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise

põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel

on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023187

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse

ette jalgratta- ja jalgtee rajamist olemasolevast sõiduteest eemale).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

6

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks jalg- ja jalgrattatee koos

valgustusega põhiprojekti koostamine koos ehitusloa taotlemisega .

Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1.

Plaanilahendus

Jalgratta- ja jalgtee algab riigiteel nr 3 Vahi ringristmikul ja kulgeb põhja pool maanteed

kuni Kõrveküla – Lähte tee (nr 22210) ristmikuni. Katte laius on 3,0 m ja kaugus sõidutee

servast 10…17 m, erandina kahes kohas 5,9 ja 6,3 m.

Jalgratta- ja jalgtee ületab 2 mahasõitu kohalikele teedele ja ühte riigiteed.

Projekteeritakse 2 ühenduskohta „Musta tee“ autobussipeatustega ja ühenduskoht Rehe

teele. Ühendusteede laius on 2,5 m. Lõunapoolse „Musta tee“ autobussipeatuse tasku

juurde viiakse 2,5 m laiune ja 56 m pikkune jalgtee Rehevärava tänavalt.

Kõrveküla – Lähte tee ristmikul tuleb eraldussaart laiendada ületuskoha juures min

2,5 m-ni.

Kõrveküla – Lähte sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee vahelises lõigus on jalgratta- ja jalgteele

projekteeritud Kõrveküla poole haak, et võimaldada 5%-st pikikallet. Otsesuunas on trepp

laiusega 2 m.

Pikiprofiil ja vertikaalplaneering

Pikikalded on vahemikus 0,2…4,9%. Madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on

4,5 m.

Kergliiklustee põikkalle on 2%. Mulde nõlvus on 1:2, truupide otstes 1:1,5.

Sademevete ärajuhtimine

Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevale haljasalale, kust veed juhitakse

kraavide ja truupide kaudu olemasolevatesse kraavidesse.

Truubid

Madalamatesse kohtadesse ja olemasolevate riigitee truupide kohale on projekteeritud

kokku 5 plasttruupi läbimõõduga 0,4…0,5 m, 2 terastruupi läbimõõduga 1,2 m ja üks

truubi pikendus läbimõõduga 1,0 m. Truupide ehitamise käigus eemaldatakse kraavidest

alla 100 m3 pinnase ning paigutatakse sinna tagasi samuti alla 100 m 3 tahkeid aineid.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

8

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

9

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( Tartu vallas

Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte

ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna alal on tegemist

olemasoleva (sõidu)teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava

tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on

projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka

soodne mõju.

Käesolevas eelhinnangus on analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, arvestades kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nimetatud teemasid. Vastavalt määruse

suunistele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise

tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on

teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on

võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad

meetmed on esitatud peatükis 5.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Tartu maakonnas ning maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on toodud välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele:

◼ Tartu ja Tartu lähiala ühises linnastunud ruumis rajatakse sidus ja katkematu jalgratta- ja jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik. Igapäevane jalgrattal liikumine on arenev suundumus, eriti piisavas läheduses (igapäevasõitjaile 5 – 7 km) asuvate sihtkohtadeni.

◼ Linna lähivööndis paiknevad maanteeäärsed jalgratta- ja jalgteed ühendatakse sujuvalt Tartu linna jalgratta- ja jalgteedega.

◼ Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni (Lähte, Vasula, Luunja, Roiu, Kambja, Elva, Puhja).

◼ Reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga.

Käesoleva projektiga kavandatav tegevus aitab maakonnaplaneeringus kirjeldatud eesmärke täita ning projektis on planeeringus esitatud tingimustega võimaluste piires arvestatud.

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/tartumaa/tartumaa-maakonnaplaneering-2030/

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

10

Kavandatav tegevus jääb ka maakonnaplaneeringu „Põhijoonis“ kaardi l märgitud jalgratta- ja jalgteede vajadusega alale.

Projektiala asub Tartu vallas ning valla üldplaneering on kehtestatud Tartu Vallavolikogu

15.06.2022 otsusega nr 43. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud üldised põhimõtted

jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamiseks järgmiselt:

kergliiklustee täpne paiknemine, valgustus ja ruumivajadus (nt teepool, täpne algus - ja

lõpp-punkt peab olema loogiline ja vajadustest lähtuv, tee/tänava ületuskohad,

paiknemine maaüksusel vms) ning liigitus määrata liigilt täpsema planeeringu või

projektiga, arvestades sh tee või raudtee omaniku poolt väljastatud tehnilisi tingimusi ning

kehtivaid norme ja regulatsioone; luua ohutud ja mugavad võimalused jalgsi liikumiseks,

kujundada teed/tänavad kohaseks erinevatele kasutajatele, mis vajadusel eeldab liiklust

rahustavate meetmete kasutamist. Peale- ja mahasõidud rajada lauged, tänava/tee

ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades kergliiklejate

harjumuspäraseid, lähtekohast sihtpunkti, liikumisi ning ühissõidukipeatuste asukohti;

linna lähialal arvestada sidusa võrgustiku toimimiseks ühendusi Tartu linnaga; linna

lähialal rajada täiendavalt kulisshaljastust, et tagada ökoloogiline ja maastikuline

mitmekesisus ning meeldiv keskkond; märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi

kergliiklejaid segada.

Käesolevas projektis on üldplaneeringus nimetatud tingimustega võimaluste piires

arvestatud.

Tartu valla üldplaneeringu kaardirakenduse alusel jääb kavandatav tegevus samuti

üldplaneeringuga planeeritava kergliiklustee alale.

Tartu maakonnaplaneeringu „Põhijoonise“ ning Tartu valla üldplaneeringu

kaardirakenduse alusel ei jää kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku

maastiku aladele.

Eeltoodud kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas nii

maakonnaplaneeringu kui ka Tartu valla üldplaneeringu eesmärkide ja suunistega.

Kuna kavandatava tegevusega on ette nähtud jalg- ja jalgrattatee rajamist olemasoleva

maantee kõrvale, siis võib olla vajalik võõrandada olemasoleva tee kõrvast maad ning

maakasutus selles osas muutub. Arvestades aga kavandatava tegevuse mahtu, võib

öelda, et sellega ei kaasne maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Pro jektiga ei

halvendata juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt.

Kavandataval tegevusel puudub ka oluline mõju lähipiirkonna praegustele ja

planeeritavatele tegevustele.

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

4.2.1. VÕÕRLIIGID

Kavandatav tegevus jääb andmebaasi EELIS andmetel sosnovski karuputke kolooniast (VLL1007428, vt joonis 4.1) ca 15 m kaugusele. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline karuputke taimi mitte lihtsalt maha niita, vaid tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel ka selle teadlik ümberpaigutamine.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

11

Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7 -9/17/6992 andnud Transpordiametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist:

Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.

Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).

Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse.

Juhul kui ehitustööde käigus nähakse ette (ajutisi) tegevusi karuputke kasvualal, on

soovitatav enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku

täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine sosnovski karuputke koloonia ning

pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

12

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Keskkonnaportaali andmetel jääb lähim registreeritud kultuuriväärtusega objekt –

pärandkultuuri punktobjekt Kangru karjamõis – projektiga kavandatavast jalg- ja

jalgrattateest ca 100 m kaugusele (vt joonis 4.1, ptk 4.2). Keskkonnaportaali andmetel on

Kangru karjamõisast või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%. Teised

piirkonnas paiknevad pärandkultuuriobjektid jäävad projektialast veel kaugemale.

Tulenevalt projekti olemusest (jalgratta- ja jalgtee rajamine olemasoleva sõidutee

lähistele) ning kaugusest muinsuskaitse aluste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes

võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline ebasoodne mõju

kultuuriväärtustele.

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb osaliselt keskmiselt kaitstud ning osaliselt suhteliselt kaitstud põhjaveega aladel.

Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0021422 jääb ca 45 m kaugusele projektiga kavandatavast tegevusest. Puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatus sanitaarkaitseala, millel tegevusi ette nähtud pole (vt joonis 4.2). Teised piirkonnas paiknevad puurkaevud jäävad kaugemale. Seega pole põhjust eeldada olulist mõju puurkaevudele.

Kavandatav tegevus ületab Murisoo peakraavi (VEE1044200), mis ei kuulu avalikult

kasutatavate veekogude nimistusse. Peakraavile on kehtestatud ka veekaitseliste

piirangutega vöödid, sh ehituskeeluvöönd. Aga veekogudele kehtestatud ehituskeeld ei

laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja

10) avalikult kasutatavale teele. Seega antud juhul vooluveekogust tulenev ehituskeeld

kavandatavale jalgratta- ja jalgteele ei laine, kuna antud kohas ühtib kavandatav tegevus

üldplaneeringus ette nähtud avalikult kasutatava teega (kergliiklusteega).

Projektiga nähakse ette 5 truubi rajamist. Murisoo peakraavis nähakse ette ehitustööde käigus truubi rajamisel veekogu sängist eemaldada alla 100 m3 tahkeid aineid. Tagasitäitel paigutatakse veekogusängi tagasi täitepinnast mahuga alla 100 m3 tahkeid aineid. Kavandatava tegevuse veekogu geomeetriat ei muudeta.

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jääb süvendamise maht alla nimetatud piirmäära (500 m3) ning veekogusse tahkete ainete uputamise maht samuti oluliselt alla piirmäära (2000 m 3). Seega ei ole kavandatava tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lg (1).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui

toimub:

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

13

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Kuna kavandatava tegevusega toimub truubi ehitamine mitte avalikult kasutataval

veekogul (Murisoo peakraav), mille korral jäävad süvendatava pinnase mahud ja

tagasi paigutatavate tahkete ainete mahud alla 100 m3, siis on veekogus tööde

teostamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevale haljasalale, kust veed juhitakse

kraavide ja truupide kaudu olemasolevatesse kraavidesse. Kavandatavalt jalgratta- ja

jalgteelt kraavi valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse iseloomust) põhjust

eeldada reostuskoormust. Sõiduteelt sademevee kogumist käesoleva projektiga ette ei

nähta.

Maaparandussüsteemide registri andmetel paikneb kavandatav tegevus vähesel määral

maaparandussüsteemi Muri-Aidosoo (MS kood/ehitise kood 2104420020060/002)

äärealal ning ristub riigi poolt korrashoitava ühiseesvooluga Murisoo peakraav

(MS kood/ehitise kood 2104420020000/001). Lisaks jääb projektiga kavandatava

jalgratta- ja jalgtee vahetusse lähedusse ka maaparandussüsteem Kuusisoo

(MS kood/ehitise kood 2104420020100/002, vt joonis 4.2).

Kuna kavandatav tegevus jääb maaparandussüsteemi alale, siis tulenevalt

maaparandusseaduse § 50 lõike 1 alusel tuleb käesolev projekt kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele

veekaitsemeetmetele:

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Lisaks vältida ehitusaegseid

tegevusi puurkaevude hooldusaladel (10 m). Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine joogikaevude ja veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras

ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid .

Käesolevas peatükis kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu

ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

14

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes.

Aluskaart: Maa-amet 2023

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET

Projektiga kavandatakse jalgratta- ja jalgtee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

4.6. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevusega nähakse ette ka kergliiklustee valgustamist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objek tile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

15

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tartu valla5 jäätmehoolduseeskirjas olevate

nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.8. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/407092021028

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

16

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri

16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest.

Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju

hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele

ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise

keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Võõrliigi sosnovksi karuputke kolooniate (vt joonis 4.1, ptk 4.2.1) juures tuleks

vältida karuputke leviku soodustamist. Keskkonnaameti soovitused selleks on

esitatud ptk 4.2.1. Juhul kui ehitustööde käigus nähakse ette (ajutisi) tegevusi

karuputke kasvualal, on soovitatav enne tööde algust Keskkonnaametiga

ühendust võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

◼ Kuna kavandatava tegevusega toimub truubi ehitamine mitte avalikult kasutataval

veekogul (Murisoo peakraav), mille korral jäävad süvendatava pinnase mahud ja

tagasi paigutatavate tahkete ainete mahud alla 100 m 3, siis on veekogus tööde

teostamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

◼ Kuna kavandatav tegevus jääb maaparandussüsteemi alale, siis tulenevalt

maaparandusseaduse § 50 lõike 1 alusel tuleb käesolev projekt kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga (vt täpsemalt ptk 4.4).

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja

põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest

kaugemale kui 50 m. Lisaks vältida ehitusaegseid tegevusi puurkaevude

hooldusaladel (10 m). Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

joogikaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja vette. Teede rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid

töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja

määrdeõlide lekkeid.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades

Tartu vallas Kõrveküla – Vahi tee jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

17

valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tartu valla6 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/407092021028