Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 23.05.2023

korraldusele nr 221

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus: Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering (DP0355).

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab EP Majaprojekt OÜ.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 6293 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Vaela tee 41 6293 m2 30401:001:0509 elamumaa 100%

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Olemasolev tehnovarustus Kinnistul puudub tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus on lahendatud kaevuga (Rajatis 220410377) ja kanalisatsioon on lahendatud mahuti ja imbväljakuga. Liitumiskilp asub Vaela tee 39 kinnistul. Kinnistut läbib madalpinge õhuliin ja madalpinge maakaabel. Sidevarustus on lahendatud kaabliga.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Vaela teelt.

ÜVK kohustus ÜVK liitumise kohustus lahendatakse detailplaneeringuga.

2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu (kahe korteriga elamu) kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 1 kinnistu min suurus peab olema 3000 m2. Pos. nr 2 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 2 kinnistu min suurus

1/9

peab olema 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituut pos. 1 kasuks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaela tee 41 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa välja

arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000

m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

2/9

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5

m; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,

metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele

kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad

olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Vaela tee 41 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon elamu maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud:

3/9

 Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1).

 Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

 Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

 Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

5. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte ning avalik huvi Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Enne Kiili Vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgitas Kiili Vallavalitsus välja, kas huvitatud isiku esitatud taotluses kirjeldatud planeerimise vastu on praegusel juhul olemas avalik huvi. Kuna tegemist on olemasoleva elamumaa kinnistu jagamisega ning 2 elamuühiku lisandumisega leidis Kiili Vallavalitsus, et parm viis avaliku huvi väljaselgitamiseks on detailplaneeringu menetlus.

6. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

6.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud

4/9

ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):

 ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;

 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

5/9

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

6.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):

 atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;

 elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse

ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on

6/9

võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus

elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet)

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 1 paariselamu.

maastiku killustumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 1 paariselamu.

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 1 paariselamu.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 1 paariselamu.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mõningad negatiivsed mõjud. Samas saab väita, et negatiivne mõju on

7/9

minimaalne ja mitmeid võimalikke negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

7. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp.

2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

8/9

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

8. Detailplaneeringu menetlus 17.12.2021 – Kiri nr 8-1/2068.

Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 04.01.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon ei toeta detailplaneeringu algatamist esitatud kujul. Viia kooskõlla üldplaneeringuga.

25.02.2022 – Kiri nr 8-1/2068-1. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.

03.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon toetab detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.

Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt

9/9

0,7 ha 6293 m²

3577 m² 2716 m²

Planeeritava ala bilanss:

Krunt 2 Elamumaa (E):

Planeeritava ala ligikaudne suurus:

Sihtotstarve: elamumaa 100 %

Tehnilised näitajad:

Krunt 1 Elamumaa (EE2):

Vaela tee 41 kinnistu suurus:

1

100 % elamumaa

EE2 Kahe korteriga elamu

3577 300 Kahe korteriga

elamul 9,0m Abihoonel 4,5m

20-45 1 kahe korteriga

elamu 2 abihoonet

Kahe korteriga

elamul 2 Abihoonel 1

Hoonete välimus peab olema visuaalselt

nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi andmiseks või eristuva lahenduse

loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tumedaid värvitoone. Võib kasutada ja

omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid

materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis).

Puidust lattaed, tellistest või

plokkidest laotud aed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Maksimaalne piirdeaia kõrgus

maapinnast võib olla tee pool 1,4m ning kinnistute vahel 1,6m. Väravad

ei tohi avaneda täna-vamaale. Piirete lahendus peab sobituma

olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga.

TP-3 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit

2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit 3) Muinsuskaitse piirangud 4) Kaevu sanitaarkaitseala 10m

5) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast

7) Teeservituudi vajadus krundi 2 kasuks 8) Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru

2

100 % elamumaa EE Üksikelamu

2716 360 Eramul 9,0m Abihoonel 4,5m

20-45 1 üksikelamu 1 abihoone

Üksikelamul 2 Abihoonel 1

Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi

andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või

tumedaid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid

materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale

(näiteks plastikust laudis).

Puidust lattaed, tellistest või plokkidest laotud aed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire.

Maksimaalne piirdeaia kõrgus maapinnast võib olla tee pool 1,4m

ning kinnistute vahel 1,6m. Väravad ei tohi avaneda täna-vamaale. Piirete

lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava

hoone arhitektuuriga.

TP-3 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala

4) Muinsuskaitse piirangud 5) Kaevu sanitaarkaitseala 10m

6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast 7) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru

8) Tuleõhutuskuja 8m

Pos. nr Krundi pindala

(m²)

Krundi planeeritud sihtotstarve

Lubatud hoone kõrgus (m)

maapinnast

Lubatud ehitisealune

pindala (m²)

Lubatud katusekalle

kraadi

Minimaalne tulepüsivus-

klass

PiirangudLubatud hoonete arv krundil

Maksimaalne korruselisus

Fassaadimaterjal Piirded

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

4 | 18

I ÜLDOSA 1.1. LÄHTEANDMED Antud planeeringu koostamisel on aluseks võetud:

 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud 16.05.2013.a. otsusega nr 26)

 Planeeringu koostamisel on kasutatud AderGeo OÜ poolt koostatud topo- geodeetilist alusplaani (töö nr T990721)

Arvestatud on tellija soovidega ning kehtiva seadusandluse ja normidega. Detailplaneering on koostatud vastavalt planeerimisseaduses sätestatud nõuetele. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule ehitusõiguse määramine.

1.2. DETAILPLANEERINGU ÜLDEESMÄRGID  Krundi ehitusõiguse määramine

 Arhitektuurinõuete seadmine

 Haljastuse ja heakorra lahendamine

 Servituutide vajaduse määramine

 Tehnovõrkude lahendamine

 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

 Sademevee äravoolu lahendamine

 Tuleohutusnõuete tagamine

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

5 | 18

II OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, KONTAKTALA JA ASENDIPLAAN Asukoht Planeeringuala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas, Vaela tee 41 kinnistul. Kinnistu andmed: Vaela tee 41 kinnistu- katastritunnuseks on 30401:001:0509, pindala on 6293m² ning sih-

totstarve on 100% elamumaa. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7 ha. Kontaktala Kinnistu jääb 11115 Kurna-Tuhala tee äärde. Küla paikneb logistiliselt soodsal

positsioonil Kiili-, Luige- ja Jüri aleviku suhtes. Ühtlasi on maanteeühendus soodne ka kaugemate Eesti piirkondadega, kuna kinnistust ca 800m põhja pool on 11 Tallinna ringtee.

Kinnistu on ümbritsetud elamu-, maatulundus- ja ärimaadega (vt. joonis DP-02). Kinnistu paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeelamumaa) . Olema- solev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Planeeringuala paikneb tihedama asustusega piirkonnas. Kontaktalas on hoonete katusekalded 20-45 kraadi (enamjaolt on viilkatusega hooned). Fassaadimaterjalidena domineerivad eramutel looduslikud materjalid puit ja tellis. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda lõuna poole sõites pääseb Kiili alevikku, mis asub planeeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna- Tuhala teed mööda põhja poole sõites pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõi- ta Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lähim alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud kohas. Transport toimub mööda 11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood asub Kiili alevikus. Planeeringu alal ei ole üldvõrgud välja ehitatud (tsentraalne vee- ja kanalisatsioonivarustus). Planeeringualal on olemas elektri õhuliin ning elektri liitumine. Asendiplaan

Juurdepääs on tagatud asfalteeritud 11115 Kurna-Tuhala teelt. Olemasolevat sissesõidu

lahendust ei muudeta. Ehitisregistri andmetel on Vaela tee 41 kinnistu hoonestatud: Üksikelamu (EHR kood: 116007711) Abihoone (EHR kood: 116007714)

Pumbakuur (EHR kood: 116007715). Antud hoone on lammutatud Kinnistul on järgmised rajatised: Rajatis 220259483 (Salu eramu elektrivarustus) Rajatis 220300230 (Ilba II Mü elektrivarustus)

Rajatis 220410377 (Kaev) Rajatis 220410378 (Väravad ja piirded)

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

6 | 18

Planeeringualal olevad piirangud 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit

3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala 4) Muinsuskaitse piirangud 5) Kaevu sanitaarkaitseala 50m 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast

Piiranguid vt. jooniselt DP-04. 2.2. KESKKONNATINGIMUSED Kinnistust suur osa on kaetud heinamaaga. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säi-

litada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning lik- videerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürata- seme mõõtmise meetodid tagada vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 (Vastu võetud

04.03.2002). 2.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistul puudub tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus on lahendatud kaevuga (Rajatis 220410377) ja kanalisatsioon on lahendatud mahuti ja imbväljakuga.

Asukohtu vt. jooniselt DP-03 ja DP-05. 2.4. ELEKTRIVARUSTUS Liitumiskilp asub Vaela tee 39 kinnistul. Kinnistut läbib madalpinge õhuliin ja madalpin-

ge maakaabel. 2.5. SIDEVARUSTUS Sidevarustus on lahendatud kaabliga.

2.6. SOOJAVARUSTUS Soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit).

2.7. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Sademevesi hajutatakse kinnistu siseselt haljasalal. 2.8. ÕHU SAASTE Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning läheduses asuvate hoonete kütmisest põh- justatud õhu saaste.

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

7 | 18

2.9. MÜRA Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra 11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel.

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

8 | 18

III PLANEERIMISLAHENDUS 3.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Käsitletav planeeringuala koosneb kahest krundist:

Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu). Krundi suuruseks on 3577 m², millele võib rajada kahe korteriga elamu ja 2 abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku 300 m². Ehitusala on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel DP-04.

Krundi piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit 2)Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit 3) Muinsuskaitse piirangud

4) Kaevu sanitaarkaitseala 10m 5) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast 7) Teeservituudi vajadus krundi 2 kasuks 8) Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru

Krunt 2- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (E-üksikelamu). Krundi suuruseks on 2716 m², millele võib rajada üksikelamu ja abihoone ehitisealuse pinnaga kokku 360 m². Ehitusala on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel DP-04.

Krundi piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala

4) Muinsuskaitse piirangud 5) Kaevu sanitaarkaitseala 10m 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast 7) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru

8) Tuleõhutuskuja 8m 3.2. ARHITEKTUURI NÕUDED Krunt 1 - Hoonete paigutus: Kahe korteriga elamu soovituslik asukoht on näidatud joo-

nisel DP-04. Lisaks on võimalik ehitada krundile veel 2 abihoonet. Kahe korteriga elamu suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m. Kahe korteriga elamu max. korruselisus on 2. Abihoone max. korruselisus on 1. Abihoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 4F,5m.

Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab- riga ning tagada tuleohutus.

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

9 | 18

Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või risti 11115 Kurna-Tuhala teega. Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema

visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt- sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume- daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis).

Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane). Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast. Lubatud piirded: puidust lattaed, tellistest või plokkidest laotud aed, kinnistute vahel võib

olla võrkpiire. Maksimaalne piirdeaia kõrgus maapinnast võib olla tee pool 1,4m ning kinnistute vahel 1,6m. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Piirete lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Abihoone lahendus peab sobima kahe korteriga elamu arhitektuuriga. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Krunt 2 - Hoonete paigutus: Olemasolevate hoonete asukohad on näidatud joonisel DP- 04. Üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9,0m.

Üksikelamu max. korruselisus on 2. Abihoone max. korruselisus on 1. Abihoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 6,5m. Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab-

riga ning tagada tuleohutus. Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või risti 11115 Kurna-Tuhala teega. Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema

visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt- sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume- daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis). Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane). Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast.

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

10 | 18

Lubatud piirded: puidust lattaed, tellistest või plokkidest laotud aed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Maksimaalne piirdeaia kõrgus maapinnast võib olla tee pool 1,4m ning kinnistute vahel 1,6m. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Piirete lahendus peab

sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Abihoone lahendus peab sobima elamu arhitektuuriga. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

3.3. HALJASTUS JA HEAKORD, KESKKONNAKAITSE Haljastus Kõrghaljastuse planeerimisel lähtuda kõrghaljastuse mürakaitselisest ja puhverdavast mõ-

just. Soovitav on planeerida kõrghaljastus krundi sõiduteede poolses osas. Ehitiste ja kommunikatsioonide projekteerimisel lähtuda olemasolevast kõrghaljastusest ja selle säi- litamise vajadusest. Vajadusel puude eemaldamisel arvestada asjaoluga, et metsatingi- mustes kasvanud puud on kohastunud kasvama grupis, mitte üksikult. See tingib puude mahavõtmise suuremate gruppidena, mitte üksikult. Üksikuna kasvama jäetud puud või-

vad kergesti tuule käes murduda. Krunt 1 on põllumaa. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast

kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja ma- dalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehituspro- jektis. Krunt 2 on hoonestatud ja haljastatud. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada

võimalikukult suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja ma- dalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehituspro-

jektis. Müra Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511);

Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71, Välisõhus leviva müra normtase-

med ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

11 | 18

Hoonete omanik või valdaja on kohustatud tagama müranormide täitmise arvestades olemasolevaid ja projekteeritud või projekteeritavaid teid. Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra

11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel. Õhu saaste Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning hoonete kütmisest põhjustatud õhu saaste. Soovitatav on vältida hoonete kütmisel kivisöe kasutamist. Koha peal seisva auto mootor

tuleks välja lülitada. Jäätmekäitlus Hoonetele on ette nähtud prügikonteinerid, kuhu paigutatakse sorteeritud prügi liigiti ning mis peavad olema sulguva kaanega. Soovitavalt varjata konteiner haljastuse abil, et

see jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäät- mete äraveo eest vastutab hoone haldaja. Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest ja Kiili vallas kehtivatest vastavatest määrustest. Prügikonteinerid peavad paiknema naa- berkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

Valgustus Hooned ja krundisisesed jalgteed on soovitatav varustada õuevalgustitega. 11115 Kurna- Tuhala teel on tänavavalgustus olemas. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering Kiili valla kontekstis

olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Strateegiline valik ala kasutamiseks elamualana on juba tehtud üldplaneeringu koostamise ajal. Algatatud detailplaneering võimaldab viia selle varasema strateegilise valiku ellu. Ala on elamuehituseks sobilik, sest alal puuduvad olulised ehituslikud piirangud, väärtuslik kõrghaljastus ja see asub

olemasolevate elamute läheduses. Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks Käesoleva planeeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid keskkonnatingimusi:

 Ehitustööde ajal tuleb arvestada, et naabruses asuvad elamud. Seetõttu tuleb ar- vesse võtta öösel kehtivaid rangemaid müranorme ja vältida müra põhjustavaid töid kella 21.00 ja 8.00 vahelisel ajal, mil see häiriks kõige enam naabreid. Nii ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel kuuluvad arvestami-

sele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel raken- dada Eesti standard EVS 84-2:2003 ,,Hoonete heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü- ra eest.” nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 § 6 sätestatud müra normtasemeid.

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

12 | 18

 Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehi- tusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkesta- mise abinõud;

 Pärast uusehitise valmimist tuleb krunt heakorrastada, rajada kõrg- ja madalhal- jastus (hoovimuru, ilutaimed, puud);

 Säästva arengu põhimõtete järgimise ning keskkonnasõbralike lahenduste kasu- tamise eesmärgil ei ole planeeritud elamute kütmiseks lubatud kivisöekütte kasu- tamine; rajatavaid hooneid hakatakse kütma pellet-, maa- või elektriküttega, mida

vajadusel kombineeritakse kaminate ja pliitidega. Alal soovitakse kasutada pas- siivkütet ja energiatõhusaid ehituslikke konstruktsioone. Maaküte rajamisel tuleb arvestada, et horisontaalselt rajatav torustik peab olema kinnistu piirist ja kraavist 2m kaugusel. Maakütte kontuuri täpne lahendus ja paigutus lahendatakse hoone

ehitusloa projektis. Samuti peab arvestama, et soojuspuurauk tuleb rajada vasta- valt ehitusseadustiku § 124 nõuetele ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puur- kaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha koos- kõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puuri- mispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkae- vu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmesea- duses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja sõlmida prügi regulaarse äraveo leping (sagedusega vähemalt üks kord kuus) keh- tivat jäätmeluba omava firma poolt – vastava lepingu olemasolu on hoonele kasu- tusloa saamise eelduseks;

 Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kiili Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemi- se vältimiseks nende tekkekohas ja organiseerima liigiti kogutud jäätmete (sh ehitusaegsete ehitusjäätmete) viimise selleks ettenähtud mahutitesse või vallava- litsuse poolt määratud kogumispunktidesse (sh ohtlike jäätmete kogumispunkti). Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmesea- dust ning Kiili valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on tagatud kesk- konnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal;

 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord teostada vastavalt „Kiili valla jäät- mehoolduseeskiri“ nõuetele;

 Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnami-

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

13 | 18

nistri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra- taseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutu-

sega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibrat- siooni piirväärtusi;

 Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtu- sed, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

 Kui on vaja rajada kraave, tuleb need rajada nii, et need kaitseks naabreid üle piiri valguva sademevee eest. Kraave tuleb edaspidi perioodiliselt puhastada. Kraavi- pervede korrashoiu eest oma krundil ja sellega piirneval alal vastutav krundi omanik. Kraave on keelatud rajada, sulgeda või panna torusse ilma Kiili Vallava- litsuse kirjaliku loata;

 Vastavalt Eesti radooniriski kaardile asub kinnistu normaalse radoonisisaldusega alas 30-50 kBq/m³. Eraldi radoonitõkke meetmeid ei ole vaja rakendada. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada normidele vastav ra-

doonitase hoones.

 Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtestatavate nõuete täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt olulist mõju kaasa ei too. Siiski muudab ala arendamine piirkonna üldilmet ja loob naabruses elavatele elanikele teistsuguse keskkonna. Vältimaks ebameeldivusi naabritele tuleb ala arendamise alustamisest, ja müra tekitavatest ehitustöödest naaberkruntidel oleva- te elamute läheduses naabreid teavitada.

Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Avariiohtlikku olukorda on võimalik vältida vaadeldava ala korrashoiuga ja planeeringus kavandatud tegevuse elluviimisega:

 teede planeeringujärgne ja õigeaegne rajamine, territooriumi korrashoid, mille ra- kendumisel on territooriumi eri osadele juurdepääs tagatud:

 lahendatud on tuletõrjeveevarustus – planeeringuala vahetus läheduses puudub tu- letõrje veevõtukoht. Kinnistule paigaldatakse 50m³ tuletõrje veevõtumahutid.

 liiklusohutuse tagavad väljaehitatud juurdepääsuteed

 normatiivsete parkimiskohtade väljaehitamine

 radooniriski ennetamine. Kasutusele võetavad meetmed peavad olema nii tehnili- selt kui majanduslikult teostatavad.

 vältida tuleb võimalikke ehitusaegseid avariiohlikke olukordi:

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

14 | 18

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida ma- sinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev korista- mine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süs- teem (kaasarvatud vajalike san-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele).

 Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispai- ka.

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis omakorda võib põhjustada täiendavaid sotsiaalseid konflikte, so. ohustada naa- beraladel elavate inimeste heaolu (müra), vara jm.

 oluline osa on järelvalvel ja koostööl erinevate osapoolte vahel.

3.4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS 11115 Kurna-Tuhala teed mööda lõuna poole sõites pääseb Kiili alevikku, mis asub pla- neeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda põhja poole sõites pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõita Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lä- him alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud kohas. Transport toimub mööda 11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood asub Kiili alevikus. Parkimine on lahedatud kinnistu siseselt.

Planeeringuala jääb 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee kaitsevööndisse (30m tee servast). Piiranguid vt. jooniselt DP-04 ja DP-05

3.5. TULEOHUTUSNÕUDED Alus Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 97

EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) EVS 812-2:2014+AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.02.2021. Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" Planeeringuala Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on tuldkartev e. TP-3. Hoonestusala kõige väiksem vahemaa peab olema 8m. Lähim hoone on ehitusalast 8,0m kaugusel (vt. joonis DP-04).

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

15 | 18

Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi: Lahendus 1- saadakse planeeritavast 50m³ tuletõrje veevõtumahutist (asukohta vt. jooni- selt DP-05). Tuletõrjemahutid peavad paiknema min. 30m kaugusel hoonest (mida ei ole

võimalik tagada). Mahuti väljavõtu kaugus olemasolevast hoonest on 24,1m. Mahutid on planeeritud mahasõidu juurde. Lahendus 2- hoonetesse paigaldatakse sprinklersüsteem Lahendus 3- Ehitatakse välja piirkonna tuletõrje veevõtukoht vastavalt kehtivatele nor-

midele ja standarditele. Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid. 3.6. KURITEGEVUSE ENNETAMINE Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi

rajatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud kuritegevuse ennetamise standardiga. *Autode parkimine hoonete ees tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega autodega seotud probleeme. *Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine krundi kujunduses vähendab sissemurdmiste riski. *Turvauste ja -suluste kasutamine vähendab sissemurdmiste riski. *Elava kasutusega ala vähendab kuriteohirmu. *Läbipääsu tõkestamine piirete rajamise näol vähendab soovimatute isikute viibimist

krundil. Piirdeaed annab ka võimaluse valvekoera pidamiseks aia sees. *Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohir- mu.

*Atraktiivne kujundus, materjal ja värvid vähendavad kuriteohirmu ja vandalismiaktide ning grafiti ohtu, *Korrashoid vähendab kuriteohirmu. *Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. Väga tõhus on toimiv naabrivalve.

3.7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA - vajalike servituutide seadmine; - detailplaneeringu kehtestamine; - tehnovõrkude ja rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega; - ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude ja muude rajatiste ehitamiseks; - hoonete ehituslubade ja kasutuslubade väljastamine.

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

16 | 18

IV INSENER-TEHNILINE LAHENDUS 4.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Krunt 1

Majandus-joogivesi saadakse olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m (pla- neeringuga vähendatakse sanitaarkaitseala 10m peale).

Kuni üldvõrkude väljaehitamiseni on kanalisatsioon lahendatud ühel boksil sertifitseeri- tud 12m³ reoveemahutiga.

Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal pinnase paksus vähemalt 1,8m.

Olmereovee- ja majapidamisjoogivee vooluhulk on ca 0,40 m³/d. Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.

Krunt 2

Majandus-joogivesi saadakse olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m (pla- neeringuga vähendatakse sanitaarkaitseala 10m peale).

Kaevu hooldusala ja imbväljaku omavaheline kaugus (kuja) peab vastama nõuetele (im-

mutada võib alates 50m kaugusel kaevu hooldusala välispiirist). Antud nõue ei ole taga- tud ning seda ei ole võimalik ka krundi suurusest tagada. Imbväljak tuleb likvideerida ning paigaldada sertifitseeritud 12m³ reoveemahuti.

Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal pinnase paksus vähemalt 1,8m.

Olmereovee- ja majapidamisjoogivee vooluhulk on ca 0,40 m³/d. Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.

4.2. ELEKTRIVARUSTUS Krunt 1 Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimus- tele. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt. jooniselt DP-05. Liitumiskilbid on planeeritud kinnistu piiri vahetusse lähedusse (vt. joo-

nis DP-05). Peakaitse suuruseks on planeeritud 3x20A boks. Võrguettevõttele kuuluvast liitumis-mõõtekeskusest kuni hoone sisestus- peajaotuskeskuseni paigaldada 0,4 kV alumiiniumsoontega (Al) maakaabelliin AXPK 4G25. Planeeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas

vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu ulatuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

17 | 18

tehnokommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N survetugevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib kaablikaitsetoru olla ka 450N survetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi paigaldamisel arvestada

tehnovõrgu koondplaanil antud sidumismõõte ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetada kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive.

Krunt 2 Olemasolevat lahendust ei muudeta. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt. jooniselt DP-05.

4.3. SIDEVARUSTUS Krunt 1 Sidevarustus lahendatakse ruuteriga läbi õhu. Krunt 2 Sidevarustus on lahendatud kaabliga. Olemasolevat lahendust ei muudeta. 4.4. SOOJAVARUSTUS Krunt 1 Hoonete soojavarustus lahendada energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi küte). Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse kontuuri kaugus kinnistu piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadme- te (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoo-

nete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel kesk- konnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mü- rataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“. Krunt 2 Olemasolv soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit). Tulevikus

lahendada soojavarustus energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi küte). Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse kontuuri kaugus kinnistu piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“.

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela tee 41 kinnistu detailplaneering Projekti staadium: DP eskiis, Kuupäev 11.11.2021, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

18 | 18

4.5. SADEMEVESI, DRENAAŽ JA VERTIKAALPLANEERING Sademevesi hajutatakse ja immutatakse kinnistu siseselt haljasalal. Sademevee juhtimine naaberkinnistule ja kanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Sademevee hetkkoormused: Kaetud ja sillutatud pinnal on sademevee hetkkoormus Qsk1=0,008 l/s m² kohta. Haljasalal on sademevee hetkkoormus Qsk2=0,005 l/s m² kohta.

Detailplaneeringu koostamisel osalesid: Koostas: Ermo Pais Arhitekt: Andrei Pleskatšjov

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 23.05.2023

korraldusele nr 221

VAELA KÜLAS VAELA TEE 41 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering (DP0355).

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 6293 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Vaela tee 41 6293 m2 30401:001:0509 elamumaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu (kahe korteriga elamu) kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 1 kinnistu min suurus peab olema 3000 m2. Pos. nr 2 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 2 kinnistu min suurus peab olema 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituut pos. 1 kasuks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

1/5

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.

Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire;

4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.

5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute

tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise

sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);

5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad;

2/5

5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu

kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus

määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Vaela teelt; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse

vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.

7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed.

8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põhja päästekeskusega, 8.1.2 Transpordiametiga, 8.1.3 Muinsuskaitseametiga. 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.

9. Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuded): 9.1.1 tekstiosa:

 tiitelleht;  sisukord;  täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);

3/5

 seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).

9.1.2 joonised:  situatsiooniskeem;  tugiplaan;  planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;  põhijoonis;  tehnovõrkude joonis;  vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;

9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).

10. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:

 Seletuskiri  Joonised  Tehnilised tingimused  Kooskõlastused

10.2 Lisade kaust sisaldab:  Menetlusdokumendid  Koostatud uuringud

10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina.

Failide nimekuju näide: 1_Vaela_tee_41_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad:

1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid

11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis.

12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu.

13. Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat.

4/5

13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

5/5

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 23. mai 2023 nr 221

Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 25.02.2022 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/2068-1 ja 13.04.2023 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/147-22.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on EP Majaprojekt OÜ (Järve põik 2c, Assaku alevik, 75301 Rae vald, tel +372 52 033 89, e-post [email protected]).

1. Algatada Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamine (DP0355). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 6293 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1 Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu (kahe korteriga elamu) kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi

suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 1 kinnistu min suurus peab olema 3000 m2. Pos. nr 2 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune

pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 2 kinnistu min suurus peab olema 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituut pos. 1 kasuks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

6. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.

7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 8.1 Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 8.2 Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).

9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

11. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 23.05.2023 korraldusele nr 221; 2. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu lähteseisukohad.