Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/25/11713-9
Registreeritud	01.10.2025
Sünkroonitud	02.10.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kiili Vallavalitsus
Vastutaja	Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (118447 tm).

Failid

vallavalitsuse_korraldus_nr_341.asice

Lisa_1_Seletuskiri_341_DP.pdf

Lisa_2_dp_seletuskiri.pdf

Lisa_3_dp_pohijoonis.pdf

vallavalitsuse_korraldus_nr_341.pdf

Lisa_1_Seletuskiri_341_DP.pdf

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 16.09.2025 korralduse nr 341 juurde

Detailplaneeringu nimetus Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering (DP0356).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 6293 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Vaela tee 41 6293 m2 30401:001:0509 elamumaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused.

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Vaela tee 37 4961.0 30401:001:0205 Elamumaa 100% 2 Opmani tee 3 13147.0 30401:001:0457 Elamumaa 100% 3 Opmani tee 1 3062.0 30401:001:0508 Elamumaa 100% 4 Vaela tee 39 1164.0 30401:001:0511 Elamumaa 100% 5 11115 Kurna-

Tuhala tee 217831.0 30401:003:0228 Transpordimaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Kasutuselevõtu aasta Ehitisealune pind

1 116007714 Laut-kuur Olemas 86.0 2 116007715 Pumbakuur Olemas 9.0 3 220300230 Ilba II mü elektrivarustus Olemas 2006 416.0 4 220410377 Kaev Olemas 0.0 5 220259483 Salu eramu elektrivarustus Kavandatav 162.0 6 116007711 Elamu Olemas 1940 120.0 7 220410378 Väravad ja piirded Olemas 0.0

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus Kinnistul puudub tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus on lahendatud kaevuga (Rajatis 220410377) ja kanalisatsioon on lahendatud mahuti ja imbväljakuga. Liitumiskilp asub Vaela tee 39 kinnistul. Kinnistut läbib madalpinge õhuliin ja madalpinge maakaabel. Sidevarustus on lahendatud kaabliga.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Vaela teelt.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Kitsenduste mõjuala ID Ulatus (m2)

Seotud kitsendusi põhjustava objekti nähtus

1 Elektripaigaldise kaitsevöönd

224290517 15.10 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

2 Elektripaigaldise kaitsevöönd

224290514 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

3 Veehaarde sanitaarkaitseala

1176636969 4,573.07 Puurkaev

4 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

11115 1,564.48 Maantee

5 Elektripaigaldise kaitsevöönd

1285220 25.82 Elektriõhuliin alla 1 kV

6 Elektripaigaldise kaitsevöönd

1285221 104.54 Elektriõhuliin alla 1 kV

7 Elektripaigaldise kaitsevöönd

214283130 38.77 Elektriõhuliin alla 1 kV

8 Elektripaigaldise kaitsevöönd

214296664 73.73 Elektriõhuliin alla 1 kV

9 Muinsuskaitseala või kinnismälestise ala

17975 346.16 Kinnismälestis

10 Muinsuskaitseala või kinnismälestise kv

17975 3,574.66 Kinnismälestis

11 Sideehitise kaitsevöönd

189293942 1.59 Sideehitis maismaal

12 Elektripaigaldise kaitsevöönd

3237814 11.75 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

13 Elektripaigaldise kaitsevöönd

33505457 6.35 Elektrimaakaabelliin

14 Elektripaigaldise kaitsevöönd

214283124 122.16 Elektrimaakaabelliin

15 Elektripaigaldise kaitsevöönd

214283132 124.22 Elektriõhuliin alla 1 kV

16 Elektripaigaldise kaitsevöönd

214283129 36.53 Elektrimaakaabelliin

17 Elektripaigaldise kaitsevöönd

214296659 4.92 Elektrimaakaabelliin

18 Elektripaigaldise kaitsevöönd

214296658 9.27 Elektrimaakaabelliin

19 Elektripaigaldise 222816146 90.54 Elektrimaakaabelliin

kaitsevöönd 20 Uuringu ala U1552 6,293.25 Uuringu ala (geoloogiline)

Tabel 4: Kehtivad piirangud

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas, Vaela tee 41 (30401:001:0509) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vaela tee 41 kinnistu jagamine 2 elamumaa ja 1 transpordimaa krundiks ja uutele kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Pos. nr 1 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise paariselamu (kahe korteriga elamu) kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruseline abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 1 kinnistu min suurus on 3577 m2. Pos. nr 2 kinnistule tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Pos. nr 2 kinnistu suurus on 2716 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne, kui pole sõlmitud ligipääsuservituut pos. 1 kasuks. Ehitusõiguse tabel on kajastatud põhijoonisel. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaela tee 41 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:  planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa

välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti;  valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min

2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;  üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;  üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;  väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoone 4,5 m;  haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

 hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi);

 palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada.

 teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;

 läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;  kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneeringus arvestab eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Vaela tee 41 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon elamu maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud:

 Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1).

 Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

 Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

 Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

5. Avalik huvi Käesoleva otsusega suunatakse detailplaneering avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku etapis pannakse avalikult välja Kiili Vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning oodatakse nendele seisukohti – ettepanekuid ja vastuväiteid. Selles etapis saavad kodanikud esitada viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult välja avalik huvi konkreetsele lahendusele.

6. Detailplaneeringuga kavandatu 6.1. Planeeritava ala kruntimine

Krunt 1 suurusega 3362 m²- 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu). Lubatud suurim suletud brutopind on 600 m², hoonestustiheduse näitaja 0,18. Krunt 2 suurusega 2716 m²- 100% elamumaa (E-üksikelamu). Hoonestustiheduse näitaja 0,22, lubatud suurim suletud brutopind on 600 m². Krunt 3 suurusega 215 m²- 100% transpordimaa (LT- transpordimaa).

Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud põhijoonisel.

6.2. Hoonestuskava Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest. Kruntide ehitusala on üldjuhul planeeritud 4 m krundi piirist va. piirangute alas. Kruntide ehitusala vt. jooniselt DP-04. Hoonestusala suurus krundil 1 on 1567 m² ja krundil 2 on 1730 m².

6.3. Arhitektuurinõuded Lubatud piirded: Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40m) ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60m ja lubatud rajada krundi piirile). Tellistest või plokkidest aed pole lubatud. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud. Piirete lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned: Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad

väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaber katastriüksus omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

Krunt 1: Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tumedaid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis). Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane). Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast.

Krunt 2: Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tumedaid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis). Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane). Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast.

6.4. Avaliku ruumi nõuded PlanS § 126 lg 1 punkt 7 alusel on planeeringu ülesandeks määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted. Kuna kruntidel puudub kergliiklustee ühendus olemasoleva kõnniteede võrgustikuga siis antud planeeringu on ära näidatud perspektiivne kergliiklustee, mis kulgeb kuni Opmani ristmikuni. Perspektiivse kergliiklustee väljaehitamise kohustus on Kiili Vallavalitsusel. Täpne kergliiklustee lahendus koostatakse eraldi tehnoloogilise projektiga.

6.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale

Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju krundi heakorrastamise näol. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning

muudavad külas elamupiirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud Planeeringu ala on muinsuskaitse piirangud ning kitsendused kinnismälestise 17965 kaitsevööndis. Ehitustöid tuleb teha vastavalt Muinsuskaitseseadusele (Vastu võetud 20.02.2019) § 58 Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded. Järgida tuleb uute elamute ja abihoonete rajamisel kehtivaid nõudeid siis otsene negatiivne kultuuriline mõju puudub. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Hoonete rajamine planeeritud ehitusalas on kooskõlas Vaela külas väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja –liikidele Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal ja selle läheduses taime-või loomaliikide elupaigad. Kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju kaitstavatele loodusobjektidele ja –liikidele.

Loodusvarade kasutamine, jäätmete- ja energiamahukus Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse. Tegevuse käigus ei kasutata looduvarasid (liiv, killustik, muld) mahus ja moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast.

Mõju pinnasele, põhjaveele ja pinnaveele Kavandatava tegevuse puhul avaldub mõju maapinna tõstmise, vundamentide rajamise ning hoonete ja rajatiste ehitamise tõttu. Tegemist on ehitustegevuse tavapärase mõjuga. Sademevesi immutatakse pinnasesse omal krundil.

Kumulatiivne ja piiriülene mõju Vaela külas toimub aktiivne elamuarendus. Asustuse tihenemine avaldab kumulatiivselt mõju keskkonnaseisundile, sh õhukvaliteedile, müratasemele, pinnaveele jne. Arvestades, et

elamupiirkonna rajamine ei ole iseloomult intensiivse mõjuga, siis ei ole põhjust eeldada olulise kumulatiivse mõju esinemist. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju.

6.6. Servituudi vajadused Olemasolevaid servituute ja piiranguid vt jooniselt DP-02. Planeeritavaid servituute ja piiranguid vt jooniselt DP-05 ja DP-05.

Krundi 1 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m mõlemale poole kaablit (Krundi 2 ja Opmani

tee 3 kasuks) 2) 2)Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 1 ja

Elektrilevi OÜ kasuks) 3) Muinsuskaitse piirangud 4) Kaevu sanitaarkaitseala 10 m 5) Veetoru kaitsevöönd 2 m mõlemale poole toru (krundi 2 kasuks) 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30 m tee servast 7) Teeservituudi vajadus (krundi 2 kasuks) 8) Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru (krundi 2 kasuks)

Krundi 2 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 3 kasuks) 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit (Vaela tee 39 kasuks) 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala 4) Muinsuskaitse piirangud 5) Kaevu sanitaarkaitseala 10 m 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30 m tee servast 7) Veetoru kaitsevöönd 2 m mõlemale poole toru (krundi 1 kasuks) 8) Tuleõhutuskuja 8 m

Krundi 3 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m mõlemale poole kaablit 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit 3) Muinsuskaitse piirangud 4) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30 m tee servast

6.7. Detailplaneeringu elluviimise kava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks.

4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamine.

5. Uute avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja - rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) üleandmine võrguettevõtjatele.

6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on (100%) valmis ehitatud/lepingud sõlmitud: 7.1. liitumisleping kohaliku vee-ettevõtjaga;

8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele.

9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

10. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et: 10.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;

10.2. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;

10.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad peavad olema Valla omandis.

7. Detailplaneeringu menetlus 17.12.2021 – Kiri nr 8-1/2068.

Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 04.01.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon ei toeta detailplaneeringu algatamist esitatud kujul. Viia kooskõlla üldplaneeringuga. 25.02.2022 – Kiri nr 8-1/2068-1.

Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 03.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon toetab detailplaneeringu algatamist esitatud kujul. 13.04.2023 – haldusleping nr 8-15/147-22. 23.05.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 221

Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine 30.05.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 30.05.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes. 09.06.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu. 12.06.2023 – Kiri nr 8-1/2068-2.

Muinsuskaitseameti seisukohad. 16.06.2023 – Kiri nr 8-1/2068-3.

Transpordiameti seisukohtade väljastamine. 18.10.2024 – kiri nr 8-1/2068-17.

Transpordiameti kooskõlastus. 28.10.2024 – kiri nr 8-1/2068-18.

Päästeameti kooskõlastus.

13.06.2025 – kiri nr 8-1/2068-20. Kiili KVH mittekooskõlastamine.

29.08.2025 – kiri nr 8-1/2068-23. Muinsuskaitseameti kooskõlastus.

8. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

1 Päästeameti Põhja päästekeskus

28.10.2024 nr 7.2-3.1/3585-4

Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 07.10.2024 kirjaga nr 8- 1/2068-16 kooskõlastamiseks Kiili valla Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu materjalid. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Vaela tee 41 detailplaneeringu materjalid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo Põhja päästekeskus

2 Transpordiamet 17.10.2024 nr 7.2-2/24/11713- 8

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 30401:001:0509, edaspidi planeering). Planeeringuga kavandatakse eeldused kinnistu jagamiseks kaheks elamumaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning teenindava taristu rajamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 kinnistu detailplaneeringu (EP Majaprojekt OÜ töö nr 16-2017). Juhime tähelepanu, et planeeringu põhijoonisel vajab korrigeerimist nähtavuskolmnurk, et haarad ulatuksid riigitee sõiduradadele (mitte väljapoole riigiteed) nagu oli varasemas versioonis. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 OÜ Kiili KVH 13.06.2025 nr 6- 21/751-1

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja lõike 3 edastas Kiili Vallavalitsus 11.06.2025 meile tutvumiseks ja kooskõlastuse andmiseks Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu materjalid. Meie arvates ei tulene OÜ-le Kiili KVH ühegi nimetatud õigusakti

sättest õigust detailplaneeringute kooskõlastamiseks. OÜ Kiili KVH ei kuulu detailplaneeringute kooskõlastamise pädevust omavate asutuste hulka. Küll saab OÜ Kiili KVH detailplaneeringu koostamisse kaasatud isikuna väljendada oma arvamust. Juhime Kiili Vallavalitsuse tähelepanu, et oma arvamust Vaela tee 41 detailplaneeringuga seonduvalt oleme väljendanud juba möödunud aasta 8. novembril. Selgitame alljärgnevalt oma seisukohta. Keskkonnaministri 6. aprilli 2006.a. käskkirjaga nr 396 kinnitati Kiili valla põhjavee prognoosvaruks1 O-C veekihis 800m3/d ja C-V veekihis 500m3/d. OÜ Kiili KVH on juba varasemalt juhtinud Kiili Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et O-C ja C-V veekihist täna faktiliselt veelubade alusel võetava vee ja kehtestatud detailplaneeringutes (mis on ette nähtud varustada Kiili KVH süsteemist, kuid kus hetkel veel veevõttu ei toimu) kirjeldatud planeeringute elluviimiseks vajaliku vee kogus kokku ületab oluliselt Keskkonnaministri 6. aprilli 2006.a. käskkirjaga nr 396 kasutada lubatatud põhjaveevaru. Olukord ei ole tänaseks paranenud. Vaela tee 41 detailplaneeringuga nähakse ette lahendada kavandatavate kruntide veevarustus läbi liitumise OÜ Kiili KVH ühisveevärgiga ehk piiratud põhjaveevaru arvelt. Arvestades tänast tegelikku veevõttu, juba kehtestatud detailplaneeringutes kirjeldatud veekoguseid ja omavalitsuse kohustust arvestada planeeringute kehtestamisel kehtiva põhjaveevaruga, ehk täiendavate planeeringute tarbeks vaba põhjaveevaru puudumist, ei ole meil võimalik antud detailplaneeringuga ettenähtavat veevarustuse lahendust heaks kiita. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Väärtnõu juhatuse liige

4 Muinsuskaitsea met

29.08.2025 nr 5- 10/2099-1

Esitasite Muinsuskaitseametile (edaspidi Amet) kooskõlastamiseks Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu. Planeeringualal asub arheoloogiamälestise asulakoha (reg-nr 17975) kaitsevöönd. Amet kooskõlastas Vaela tee 41 detailplaneeringu. Kooskõlastus nr 52456 29.08.2025. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Ly Renter nõunik 528 8105

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

Lisa_2_dp_seletuskiri.pdf

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneering (DP0355) Projekti staadium: Detailplaneering, Kuupäev 11.11.2023, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

2 | 33

SISUKORD I SELETUSKIRI SISUKORD ..................................................................................................................................... 2

I SELETUSKIRI ............................................................................................................................. 4

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................... 4

1.1 Kehtivad õigusaktid .............................................................................................................. 4

1.2 Arengukavad ja strateegiad ................................................................................................... 4

1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud ......................................................... 4

1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid ...................................... 4

1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused..................... 4

1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid ............................. 4

1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused ........... 5

1.8 Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt........................................ 5

1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud .................................................................... 5

1.10 Eesti standardid ................................................................................................................... 5

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ........................................................ 5

3. PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS....................... 5

4. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ............................................................................. 7

5. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ........................ 8

5.1 Detailplaneeringu eesmärk algatamisel on sama esitatud algatamise korralduses ................ 8

5.2 Planeeringu eesmärk kehtestamisel ....................................................................................... 8

5.3 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule .............................................................. 8

5.4 Kehtiv detailplaneering ......................................................................................................... 8

6. PLANEERINGUALA LAHENDUS .......................................................................................... 8

6.1 Planeeringuala tehnilised näitajad ......................................................................................... 8

6.2 Planeeringuala krundijaotus .................................................................................................. 9

6.3 Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted ........................................................... 9

6.4. Krundi ehitusõigus ............................................................................................................... 9

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded .............................................................................. 10

6.6. Avaliku ruumi nõuded........................................................................................................ 12

6.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ................................................................. 12

6.8. Miljööväärtuslikud alad ..................................................................................................... 13

6.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 13

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ............................................................................... 14

6.11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................... 16

6.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed ............................................................. 18

6.13. Kaitsealused objektid ....................................................................................................... 18

6.14. Keskkonnatingimused ...................................................................................................... 19

6.15. Tuleohutuse tagamine ...................................................................................................... 22

6.16. Servituutide vajaduse määramine .................................................................................... 22

6.17. Muinsuskaitse ................................................................................................................... 23

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .......................... 24

8. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................. 25

9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ................................................... 26

II JOONISED ................................................................................................................................ 31

III TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD ............................................ 32

3 | 33

IV KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................................. 33

V MENETLUSDOKUMENDID .................................................................................................. 34

4 | 33

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1 Kehtivad õigusaktid Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; si- Seministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasu- tamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; Riigi- halduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”. 2. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehooldu- seeskiri. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud 16.05.2013.a. otsusega nr 26)

Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja info- tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõu- ded“)

Arvestatud on tellija soovidega ning kehtiva seadusandluse ja normidega. 1.2 Arengukavad ja strateegiad Kiili valla üldplaneering (kehtestatud 16.05.2013.a. otsusega nr 26)

1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud Puuduvad 1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid Laut- kuur ehitusluba nr 1612271/18757 Elamu ehitusluba nr 1612271/18672 Pumbakuur Ehitise teatis nr 2699 ja 2700 Väravad ja piirded- Ehitise teatis nr 2704

1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused Ehitisregistri andmetel pole projekteerimistingimusi väljastatud

1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid Salu eramu elektrivarustus- Ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 252 Ilba II mü elektrivarustus- Ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 1448 Kaev- Ehitise teatis nr 2702

5 | 33

1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingi- mused

Ehitisregistri andmetel pole projekteerimistingimusi väljastatud

1.8 Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt Puuduvad 1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud AderGeo OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr T990721) Geokulgur OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr 19-03-24) 1.10 Eesti standardid Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-2:2014+AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas, Vaela tee 41 katastriük- susel. Katastriüksuse andmed:

Katastriüksuse aadress

Katastriüksuse suurus m²

Katastriüksuse num- ber

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

Vaela tee 41 6293 30401:001:0509 100% elamumaa Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,63 ha. Katastriüksus jääb 11115 Kurna-Tuhala tee äärde. Küla paikneb logistiliselt soodsal po- sitsioonil Kiili alevi, Luige- ja Jüri aleviku suhtes. Ühtlasi on maanteeühendus soodne ka kaugemate Eesti piirkondadega, kuna katastriüksusest ca 800m põhja pool on 11 Tallinna ringtee. Katastriüksus on ümbritsetud elamu-, maatulundus- ja ärimaadega (vt. joonis DP-02). Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela- mumaa) . Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Juurdepääs on tagatud asfalteeritud 11115 Kurna-Tuhala teelt. Olemasolevat sissesõidu lahendus tuleb parandada vastavalt joonistele. Kontaktalas on hoonete katusekalded 20- 45 kraadi (enamjaolt on viilkatusega hooned). Fassaadimaterjalidena domineerivad era-

6 | 33

mutel looduslikud materjalid puit ja tellis. Planeeringu alal ei ole üldvõrgud välja ehitatud (tsentraalne vee- ja kanalisatsioonivarustus). Planeeringualal on olemas elektri õhuliin ning elektri liitumine.

Veevarustus ja kanalisatsioon Katastriüksusel puudub tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus on lahen- datud kaevuga (Rajatis 220410377) ja kanalisatsioon on lahendatud mahuti ja imbvälja-

kuga. Asukohtu vt. jooniselt DP-03 ja DP-05. Elektrivarustus Liitumiskilp asub Vaela tee 39 katastriüksusel. Katastriüksust läbib madalpinge õhuliin ja

madalpinge maakaabel. Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud kaabliga.

Soojavarustus Soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit). Sademevee ärajuhtimine Sademevesi hajutatakse katastriüksusel siseselt haljasalal. Ehitisregistri andmetel paiknevad Vaela tee 41 katastriüksusel järgnevad hooned ja rajatised: Üksikelamu (EHR kood: 116007711) Abihoone (EHR kood: 116007714) Pumbakuur (EHR kood: 116007715). Antud hoone on lammutatud Katastriüksusel on järgmised rajatised:

Rajatis 220259483 (Salu eramu elektrivarustus) Rajatis 220300230 (Ilba II Mü elektrivarustus) Rajatis 220410377 (Kaev) Rajatis 220410378 (Väravad ja piirded)

Planeeringualal olevad piirangud 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 3 kasuks) 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 1 ja Elektrilevi OÜ kasuks) 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala 4) Muinsuskaitse piirangud

7 | 33

5) Kaevu sanitaarkaitseala 50m 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast Piiranguid vt. jooniselt DP-04 ja DP-05.

4. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS Katastriüksus jääb 11115 Kurna-Tuhala tee äärde. Küla paikneb logistiliselt soodsal po- sitsioonil Kiili alevi, Luige- ja Jüri aleviku suhtes. Ühtlasi on maanteeühendus soodne ka

kaugemate Eesti piirkondadega, kuna katastriüksusest ca 800m põhja pool on 11 Tallinna ringtee.

Katastriüksus on ümbritsetud elamu-, maatulundus- ja ärimaadega (vt. joonis DP-02). Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela- mumaa). Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Planeeringuala paikneb tihedama asustusega piirkonnas. 11115 Kurna-Tuhala teed möö- da lõuna poole sõites pääseb Kiili alevisse, mis asub planeeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda põhja poole sõites pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõita Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lähim alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud kohas. Transport toimub mööda 11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood asub Kiili alevis.

Planeeritava ala kontaktvööndis on taotlus esitatud ja kehtestatud järgmised detailplanee- ringud (vt joonis DP-02): DP0290 Mardi kinnistu detailplaneering (Kehtestatud 02.01.2018) DP0134 Karla kinnistu detailplaneering (Kehtestatud 15.11.2007) DP0158 Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (Kehtestatud 23.09.2010) DP0331 Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneering (Kehtestatud 19.08.2021) DP0116 Ilba II kinnistu detailplaneering (Kehtestatud 04.10.2005) DP0157 Ilba ja Lepiku kinnistute detailplaneering (Kehtestatud 20.06.2011) DP0340 Vaela külas Tominga ja Saare detailplaneering (Taotlus esitatud 23.03.2021)

Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga elamumaa krundid piirkonda sobi- vad, sest: Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela-

mumaa). Katastriüksusel on olemas juurdepääsutee Katastriüksuse lähistel on eluks vajalik infrastruktuur Võimalik on liituda tsentraalsete tehnovõrkudega

8 | 33

5. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 5.1 Detailplaneeringu eesmärk algatamisel on sama esitatud algatamise korralduses Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509) katastriüksuse jagamine ja uutele moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. 5.2 Planeeringu eesmärk kehtestamisel Eesmärgid on samad mis algatamise korralduses. 5.3 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela- mumaa). Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Üldplaneeringus esitatud nõuded:

 planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sot- siaalmaa välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm ük- sikelamu krunti;

 valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;

 üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

 üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5m;

 haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;

 hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi);

 palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada;

 teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;

 läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

 kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

5.4 Kehtiv detailplaneering Kehiv detailplaneering puudub 6. PLANEERINGUALA LAHENDUS 6.1 Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,63 ha. Katastriüksuse andmed:

9 | 33

Vaela tee 41 katastriüksus - katastritunnuseks on 30401:001:0509, pindala on 6293m² ning sihtotstarve on 100% elamumaa. Kavandatud on olemasoleva elamumaa jagamine kaheks elamumaa ja üheks transpordi- maa krundiks: Krunt 1 suurusega 3362 m²- 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu) Lubatud suurim suletud brutopind on 600m² Hoonestustiheduse näitaja 0,18 Krunt 2 suurusega 2716 m²- 100% elamumaa (E-üksikelamu) Hoonestustiheduse näitaja 0,22 Lubatud suurim suletud brutopind on 600m² Krunt 3 suurusega 215 m²- 100% transpordimaa (LT- transpordimaa) 6.2 Planeeringuala krundijaotus Käsitletaval planeeringualal jagatakse olemasolev elamumaa katastriüksus kaheks ela- mumaa ja üheks transpordima krundiks (vt. joonis DP-04): Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu). Krundi aadress või aadressi ettepanek: Vaela tee 41a Krunt 2- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (E-üksikelamu). Krundi aadress või aadressi ettepanek: Vaela tee 41 Krunt 3- Planeeritud sihtotstarve on 100% transpordimaa (LT- transpordimaa) Krundi aadress või aadressi ettepanek: Vaela tee L1 6.3 Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted Kruntide ehitusala on üldjuhul planeeritud 4m krundi piirist va. piirangute alas. Kruntide ehitusala vt. jooniselt DP-04. Hoonestusala suurus krundil 1 on 1567m² ja krundil 2 on 1730m². 6.4. Krundi ehitusõigus Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu). Ehitusala ja ehitusõiguse tabel on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel DP-04. Hoonete paigutus: Kahe korteriga elamu soovituslik asukoht on näidatud joonisel DP-04.

Lisaks on võimalik ehitada krundile veel abihoone. Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab- riga ning tagada tuleohutus. Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või

risti 11115 Kurna-Tuhala teega. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

10 | 33

Krunt 2- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (E-üksikelamu). Ehitusala ja ehitusõiguse tabel on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel DP-04. Hoonete paigutus: Olemasolevate hoonete asukohad on näidatud joonisel DP-04.

Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab- riga ning tagada tuleohutus. Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või risti 11115 Kurna-Tuhala teega.

Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded Krunt 1 Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt- sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume- daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis). Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane). Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast. Lubatud piirded: Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40m)

ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60m ja lubatud rajada krundi piirile). Tellistest või plokkidest aed pole lubatud. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud. Piirete lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist

lahendust. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned: Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehi-

tamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puu- dumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoo- netega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitis- te ehitisealuste pindade summa.

11 | 33

Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekait- sevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirja-

liku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaber katastriüksuse omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja info-

tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõu- ded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hoo- ned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

Krunt 2 Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt-

sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume- daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis). Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane).

Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast. Lubatud piirded: Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40m) ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60m ja lubatud rajada krundi

piirile). Tellistest või plokkidest aed pole lubatud. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud. Piirete lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned: Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehi- tamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puu-

dumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoo- netega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitis- te ehitisealuste pindade summa.

12 | 33

Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekait- sevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge

ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirja- liku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaber katastriüksus omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja info- tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõu- ded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hoo-

ned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 6.6. Avaliku ruumi nõuded Planeeringualal ei teki avaliku ruumi kuna tegemist on eraomandiga. 6.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

 Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga  Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energia-

säästlike hoonete kontseptsioonist  Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama

energiatõhususe miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ven- tilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehi- tise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele

 Kliima- ja energiaeesmärkide kohaselt tuleb tagada taastuvenergia kombineeritult kasutamise lahendus. Soovituslik on hoone katusele paigaldada päikesepaneelid.

 tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+ A1:2021„Päevavalgus hoonetes”.

 piirete kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevat looduslikku olustikku ja ehi- tustraditsioone

 ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tu- leb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Vastavalt Ehitusseadustikule võib tee ehitusprojekte koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega lii- tumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Transpor- diamet

 planeeringuala piirneb riigiteedega ja sellest tulenevat peab ehitusprojektide koos- tamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringu- tega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigi teeliiklusest põhjustatud häiringute ula- tust tuleb hinnata ja vajadusel võtta tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse” § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 esita- tud müra normtasemete tagamiseks ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses

13 | 33

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise, määramise ja hin- damise meetodid“.

 kõik planeeringuga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse te- gevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga

 Edasise projekteerimise käigus lisada haljastusprojekt koos rajatava kõrghaljastu- se määramisega.

 Edasise projekteerimise käigus lisada sademeveelahendamise projekti. Kaasata sademevee osa projekteerimiseks vajaliku pädevust omav spetsialist.

 Soovituslik on katuselt tulev vihmavesi koguda maa-alusesse mahutisse ning ka- sutada seda tegevusteks mis ei eelda joogivee kvaliteediga vee kasutamist, näiteks wc-poti loputusvesi, kastmisvesi jms.

Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded

 Lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt;  lammutusjäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse reostunud või

saastunud huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Kiili valla jäätme- hoolduseeskirja nõuetele;

 olemasoleva hoone ümberehituse või laiendamise lahendus peab arvestama ole- masolevat;

 uus hoone osa peab haakuma olemasoleva hoone arhitektuurse lahendusega, kasu- tatavad materjalid sobima olemasoleva hoonestusega.

6.8. Miljööväärtuslikud alad Planeeringuala ei asu miljööväärtuslikul alal 6.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra 11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel. Transpordiamet ei võta endale kohustusi olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhu- saaste) leevendamiseks. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda lõuna poole sõites pääseb Kiili alevisse, mis asub pla- neeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda põhja poole sõites pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõita Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lä- him alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud kohas. Transport toimub mööda 11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood asub Kiili alevis. Parkimine on lahedatud krundi siseselt.

Planeeringuala jääb 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee kaitsevööndisse (30m tee servast). Piiranguid vt. jooniselt DP-04 ja DP-05 Nähtavuskolmurk on näidatud joonisel DP-04 ja DP-05. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Parkimiskohti on arvestatud krundile 1 6 tk ja krundile 2 3tk.

14 | 33

Pos. nr. Ehitise otstarve Ausutuse asukoht (väike- elamute ala)

Normatiivsete parkimiskohtade

arv

Detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arv

1 Kahe korteriga elamu 6 6 6 2 Üksikelamu 3 3 3

PlanS § 126 lg 1 punkt 7 alusel on planeeringu ülesandeks määrata planeeringuala liik- luskorralduse põhimõtted. Kuna kruntidel puudub kergliiklustee ühendus olemasoleva kõnniteede võrgustikuga siis antud planeeringu on ära näidatud perspektiivne kergliiklus- tee, mis kulgeb kuni Opmani ristmikuni. Perspektiivse kergliiklustee väljaehitamise ko- hustus on Kiili Vallavalitsusel. Täpne kergliiklustee lahendus koostatakse eraldi tehno- loogilise projektiga. 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Lähtuda tuleb Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale paigutamiseks“ Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt OÜ Kiili KVH tehnilistele tingi-

mustele nr 1218 ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilistele üldtingimus- tele.

Krunt 1

Hetkel saadase majandus-joogivesi olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m. Antud lahendus likvideeritakse ja liitutakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Ühe krundi kohta on arvestatud keskmiseks veevõtu ja reovee ärajuhtimise koguseks järgnevalt: paariselamu krunt 0,5 m3/d ja maksimaalseks hetkevooluhulgaks 2,0 l/s

Ühisveevarustuse torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De32 ja isevoolse ühiskana- lisatsiooni torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De160.

Minimaalne rajamissügavus maapinnast on survetorustikul 1,8 m ja isevoolutorustikul 1,2 m mõõdetuna toru peale. Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.

Krunt 2

Hetkel saadase majandus-joogivesi olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m (planeeringuga vähendatakse sanitaarkaitseala 10m peale) ning kaevu hakatakse kasuta- ma kastmiseks.

Ühe krundi kohta on arvestatud keskmiseks veevõtu ja reovee ärajuhtimise koguseks järgnevalt: ühepereelamu krundi 0,3 m3/d ja maksimaalseks hetkevooluhulgaks 2,0 l/s

15 | 33

Ühisveevarustuse torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De32 ja isevoolse ühiskana- lisatsiooni torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De160.

Minimaalne rajamissügavus maapinnast on survetorustikul 1,8 m ja isevoolutorustikul 1,2 m mõõdetuna toru peale. Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.

Isevoolutorustike kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 100 m. Üldjuhul on kaevude lubatud minimaalne läbimõõt De560/500, sirgetel lõikudel kahe 100 meetri kaugusel asuva De560/500 kaevu vahel võib paigaldada ka kaeve De400/315. Elektrivarustus Tehnorajatise planeerimisel transpordimaale tuleb arvestada alljärgnevate märkustega : Planeeritavad elektrikilbid paigutada planeeritavale kinnisasjale vahetult aia äärde ristu- miskohalt nähtavuse tagamiseks. Krunt 1 Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimus- tele. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt.

jooniselt DP-05. Liitumiskilbid on planeeritud krundi piiri vahetusse lähedusse (vt. joonis DP-05). Peakaitse suuruseks on planeeritud krundile pos 2 3x16A boks ning kokku 3x32A. Võrguettevõttele kuuluvast liitumis-mõõtekeskusest kuni hoone sisestus-

peajaotuskeskuseni paigaldada 0,4 kV alumiiniumsoontega (Al) maakaabelliin AXPK 4G25. Planeeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu ula- tuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning tehno-

kommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N survetu- gevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib kaablikaitsetoru olla ka 450N sur- vetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi paigaldamisel arvestada tehnovõrgu koondplaanil antud sidumismõõte ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid

vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetada kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. Krunt 2 Olemasolevat lahendust ei muudeta. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt. jooniselt DP-05.

16 | 33

Sidevarustus Krunt 1 Sidevarustus lahendatakse ruuteriga läbi õhu. Krunt 2 Sidevarustus on lahendatud kaabliga. Olemasolevat lahendust ei muudeta.

Soojavarustus Krunt 1 Hoonete soojavarustus lahendada energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi küte). Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse kontuuri kaugus krundi piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonna- ministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratase- me mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“. Krunt 2 Olemasolev soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit). Tulevikus lahendada soojavarustus energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi küte). Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse kon- tuuri kaugus krundi piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonna-

ministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratase- me mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“. 6.11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastus Kõrghaljastuse planeerimisel lähtuda kõrghaljastuse mürakaitselisest ja puhverdavast mõ- just. Soovitav on planeerida kõrghaljastus krundi sõiduteede poolses osas. Ehitiste ja kommunikatsioonide projekteerimisel lähtuda olemasolevast kõrghaljastusest ja selle säi- litamise vajadusest. Vajadusel puude eemaldamisel arvestada asjaoluga, et metsatingi- mustes kasvanud puud on kohastunud kasvama grupis, mitte üksikult. See tingib puude mahavõtmise suuremate gruppidena, mitte üksikult. Üksikuna kasvama jäetud puud või- vad kergesti tuule käes murduda. Krunt 1 on põllumaa. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projek- teerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säi-

17 | 33

limine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säili- tamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Krunt 2 on hoonestatud ja haljastatud. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja ma-

dalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehituspro- jektis. Müra Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511);

Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71, Välisõhus leviva müra normtase-

med ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

Hoonete omanik või valdaja on kohustatud tagama müranormide täitmise arvestades olemasolevaid ja projekteeritud või projekteeritavaid teid. Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra 11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel. Õhu saaste Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning hoonete kütmisest põhjustatud õhu saaste. Soovitatav on vältida hoonete kütmisel kivisöe kasutamist. Koha peal seisva auto mootor

tuleks välja lülitada. Jäätmekäitlus Hoonetele on ette nähtud prügikonteinerid, kuhu paigutatakse sorteeritud prügi liigiti

ning mis peavad olema sulguva kaanega. Soovitavalt varjata konteiner haljastuse abil, et see jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäät- mete äraveo eest vastutab hoone haldaja. Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest ja Kiili vallas kehtivatest vastavatest määrustest. Prügikonteinerid peavad paiknema naa-

berkrundist vähemalt 3m kaugusel, kui naaberkrundi omanikud ei lepi kokku teisiti. Valgustus Hooned ja krundisisesed jalgteed on soovitatav varustada õuevalgustitega. 11115 Kurna- Tuhala teel on tänavavalgustus olemas.

18 | 33

6.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed Sademevesi hajutatakse ja immutatakse krundi siseselt haljasalal. Sademevee juhtimine naaberkrundile ja kanalisatsioonitorustikku on keelatud. Sademevett ei tohi juhtida riigi- tee alusele maaüksusele.

Sademevee hetkkoormused: Kaetud ja sillutatud pinnal on sademevee hetkkoormus Qsk1=0,008 l/s m² kohta. Haljasalal on sademevee hetkkoormus Qsk2=0,005 l/s m² kohta. Drenaažisüsteeme ei rajata. Soovituslik on katuselt tulev vihmavesi koguda maa-alusesse mahutisse ning kasutada seda tegevusteks mis ei eelda joogivee kvaliteediga vee kasutamist, näiteks wc-poti lopu- tusvesi, kastmisvesi jms. 6.13. Kaitsealused objektid Planeeringu ala on muinsuskaitse piirangud ning kitsendused kinnismälestise 17965 kait- sevööndis. Muinsuskaitseseadus (Vastu võetud 20.02.2019) § 58. Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded (1) Pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehi- tusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammuta- mise. (2) Kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kait- sevööndis ei ole ametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik ametit ehita- misest ette käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud korras. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule teavitatakse ametit ette: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2) raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja ki- rikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja aja- loolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis; 4) ankurdamisest, traalimisest, süvendamisest ja tahkete ainete kaadamisest veealuse mälestise kaitsevööndis. (4) Kui kinnismälestise kaitsevöödi eesmärk on käesoleva seaduse alusel arheoloogilise kultuurkihi säilimine, tehakse vajaduse korral ehitamisel või kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisel uuring. Uuringu tegemisele ja selle kulu hüvitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 46 lõigetes 4–6 ning §-des 47 ja 48 sätestatut.

19 | 33

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 sätestatud tööd kaitsevööndis tehak- se käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud tööga samal ajal ka mälestisel või muinsus- kaitsealal, asendab teavitamist tööde tegemise luba ja vajalikud andmed esitatakse tööde

tegemise loa taotluses. (6) Ametiga kooskõlastamine või teavitamiskohustuse täitmine ei ole nõutav kaitsevöö- dis asuva ehitise siseruumides ehitamise korral ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sä- testatu puhul ulatuses, milles on tehtud leevendusi mälestiseks või muinsuskaitsealaks

tunnistamise õigusaktis. 6.14. Keskkonnatingimused Katastriüksusest suur osa on kaetud heinamaaga. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tu- leb säilitada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürata- seme mõõtmise meetodid tagada vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 (Vastu võetud 04.03.2002). Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering Kiili valla kontekstis olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Strateegiline valik ala kasutamiseks elamualana on juba tehtud üldplaneeringu koostamise ajal. Algatatud detailplaneering võimaldab viia selle varasema strateegilise valiku ellu. Ala on elamuehituseks sobilik,

sest alal puuduvad olulised ehituslikud piirangud, väärtuslik kõrghaljastus ja see asub olemasolevate elamute läheduses. Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks Käesoleva planeeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid keskkonnatingimusi:

 Ehitustööde ajal tuleb arvestada, et naabruses asuvad elamud. Seetõttu tuleb ar- vesse võtta öösel kehtivaid rangemaid müranorme ja vältida müra põhjustavaid

töid kella 21.00 ja 8.00 vahelisel ajal, mil see häiriks kõige enam naabreid. Nii ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel kuuluvad arvestami- sele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel raken- dada Eesti standard EVS 84-2:2003 ,,Hoonete heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü- ra eest.” nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 § 6 sätestatud müra normtasemeid.

 Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehi- tusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkesta- mise abinõud;

20 | 33

 Pärast uusehitise valmimist tuleb krunt heakorrastada, rajada kõrg- ja madalhal- jastus (hoovimuru, ilutaimed, puud);

 Säästva arengu põhimõtete järgimise ning keskkonnasõbralike lahenduste kasu- tamise eesmärgil ei ole planeeritud elamute kütmiseks lubatud kivisöekütte kasu- tamine; rajatavaid hooneid hakatakse kütma pellet-, maa- või elektriküttega, mida vajadusel kombineeritakse kaminate ja pliitidega. Alal soovitakse kasutada pas- siivkütet ja energiatõhusaid ehituslikke konstruktsioone. Maaküte rajamisel tuleb arvestada, et horisontaalselt rajatav torustik peab olema krundi piirist ja kraavist 2m kaugusel. Maakütte kontuuri täpne lahendus ja paigutus lahendatakse hoone ehitusloa projektis. Samuti peab arvestama, et soojuspuurauk tuleb rajada vasta-

valt ehitusseadustiku § 124 nõuetele ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puur- kaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,

lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha koos- kõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puuri- mispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkae- vu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu

ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmesea- duses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja

sõlmida prügi regulaarse äraveo leping (sagedusega vähemalt üks kord kuus) keh- tivat jäätmeluba omava firma poolt – vastava lepingu olemasolu on hoonele kasu- tusloa saamise eelduseks;

 Jäätmete sorteerimine toimub kruntidel ühtselt ning tuleb tagada jäätmemaja vms. kompaktne ja esteetiline välisilme.

 Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kiili Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemi-

se vältimiseks nende tekkekohas ja organiseerima liigiti kogutud jäätmete (sh ehitusaegsete ehitusjäätmete) viimise selleks ettenähtud mahutitesse või vallava- litsuse poolt määratud kogumispunktidesse (sh ohtlike jäätmete kogumispunkti). Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmesea- dust ning Kiili valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on tagatud kesk- konnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal;

 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord teostada vastavalt „Kiili valla jäät- mehoolduseeskiri“ nõuetele;

 Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnami- nistri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra-

21 | 33

taseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutu- sega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibrat-

siooni piirväärtusi;

 Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtu- sed, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

 Kui on vaja rajada kraave, tuleb need rajada nii, et need kaitseks naabreid üle piiri valguva sademevee eest. Kraave tuleb edaspidi perioodiliselt puhastada. Kraavi- pervede korrashoiu eest oma krundil ja sellega piirneval alal vastutav krundi omanik. Kraave on keelatud rajada, sulgeda või panna torusse ilma Kiili Vallava- litsuse kirjaliku loata;

 Vastavalt Eesti radooniriski kaardile asub katastriüksus normaalse radoonisisaldu- sega alas 30-50 kBq/m³. Eraldi radoonitõkke meetmeid ei ole vaja rakendada. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Li- saks nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada normidele vastav radoonitase hoones.

 Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtestatavate nõuete täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt olulist mõju kaasa ei too. Siiski muudab ala arendamine piirkonna üldilmet ja loob naabruses elavatele elanikele teistsuguse keskkonna. Vältimaks ebameeldivusi naabritele tuleb ala arendamise alustamisest, ja müra tekitavatest ehitustöödest naaberkruntidel oleva- te elamute läheduses naabreid teavitada.

Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Avariiohtlikku olukorda on võimalik vältida vaadeldava ala korrashoiuga ja planeeringus kavandatud tegevuse elluviimisega:

 teede planeeringujärgne ja õigeaegne rajamine, territooriumi korrashoid, mille ra- kendumisel on territooriumi eri osadele juurdepääs tagatud:

 lahendatud on tuletõrjeveevarustus – planeeringuala vahetus läheduses puudub tu- letõrje veevõtukoht. Kruntidele paigaldatakse 50m³ tuletõrje veevõtumahutid.

 liiklusohutuse tagavad väljaehitatud juurdepääsuteed

 normatiivsete parkimiskohtade väljaehitamine

 radooniriski ennetamine. Kasutusele võetavad meetmed peavad olema nii tehnili- selt kui majanduslikult teostatavad.

 vältida tuleb võimalikke ehitusaegseid avariiohlikke olukordi:

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida ma- sinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev korista- mine;

22 | 33

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süs- teem (kaasarvatud vajalike san-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele).

 Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispai- ka.

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis omakorda võib põhjustada täiendavaid sotsiaalseid konflikte, so. ohustada naa- beraladel elavate inimeste heaolu (müra), vara jm.

 oluline osa on järelvalvel ja koostööl erinevate osapoolte vahel.

6.15. Tuleohutuse tagamine Alus Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) EVS 812-2:2014+AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid

EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.02.2021. Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" Planeeringuala Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on tuldkartev e. TP-3. Hoonestusala kõige väiksem vahemaa peab olema 8m. Lähim hoone on ehitusalast 8,0m kaugusel (vt. joonis DP-04). Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi: Lahendus 1- hoonetesse paigaldatakse sprinklersüsteem Lahendus 2- Ehitatakse välja piirkonna tuletõrje veevõtukoht vastavalt kehtivatele nor- midele ja standarditele. Joonisel DP-05 on ära näidatud planeeritava hüdrandi võimaik asukoht. Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid. 6.16. Servituutide vajaduse määramine Olemasolevaid servituute ja piiranguid vt jooniselt DP-02. Planeeritavaid servituute ja piiranguid vt jooniselt DP-05 ja DP-05. Krundi 1 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit (Krundi 2 ja Opmani tee 3 kasuks)

23 | 33

2)Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 1 ja Elekt- rilevi OÜ kasuks) 3) Muinsuskaitse piirangud

4) Kaevu sanitaarkaitseala 10m 5) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru (krundi 2 kasuks) 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast 7) Teeservituudi vajadus (krundi 2 kasuks)

8) Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru (krundi 2 kasuks) Krundi 2 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 3 kasuks)

2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit (Vaela tee 39 kasuks) 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala 4) Muinsuskaitse piirangud 5) Kaevu sanitaarkaitseala 10m

6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast 7) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru (krundi 1 kasuks) 8) Tuleõhutuskuja 8m Krundi 3 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit 3) Muinsuskaitse piirangud 4) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast

6.17. Muinsuskaitse Katastriüksuse lõunakülg jääb arheoloogiamälestise asulakoht (reg-nr 17975) alale ja kaitsevööndisse. Tööd toimuvad osaliselt arheoloogiamälestise asulakoht (reg-nr 17975) alal ja kait-

sevööndis. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Asulakohtade puhul on arheoloogiline kultuurkiht, esemed ja jäänused kunagistest ehitis- te struktuuridest (koldeasemed, hoonepõhjad jmt) säilinud laiguti. Asulakohtade piirid on kaitse alla võtmise hetkel määratud kokkuleppeliselt, kuid kultuurkihti võib esineda ka väljaspool mälestise ala ja kaitsevööndit. Arvestades seniste arheoloogiliste uuringute tulemusi käesoleva asulakoha ja selle kait- sevööndi alal, mille alusel on kultuurkiht pigem vähe intensiivne, ning projekti ala paik- nemist asulakoha servas, ei ole arheoloogilise uuringu teostamine projektis ette nähtud

24 | 33

kaevetöödel esialgu vajalik. Pinnasetöödel tuleb siiski olla tähelepanelik ja arvestada ar- heoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälesti- se kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitsesea-

dusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiu- kohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi

rajatud keskkonnas:

 Autode parkimine hoonete ees tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähen- davad seega autodega seotud probleeme.

 Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine krundi kujunduses vä- hendab sissemurdmiste riski.

 Turvauste ja -suluste kasutamine vähendab sissemurdmiste riski.

 Elava kasutusega ala vähendab kuriteohirmu.

 Läbipääsu tõkestamine piirete rajamise näol vähendab soovimatute isikute viibi- mist krundil. Piirdeaed annab ka võimaluse valvekoera pidamiseks aia sees.

 Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piir- konnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohirmu.

 Atraktiivne kujundus, materjal ja värvid vähendavad kuriteohirmu ja vandalis- miaktide ning grafiti ohtu,

 Korrashoid vähendab kuriteohirmu.

 Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. Väga tõhus on toimiv naabrivalve. Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks ju- hindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneeri- mine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmi- sed:

 Nähtavus

 Juurdepääsuvõimalus

 Territoriaalsus

 Atraktiivsus

 Vastupidavus

 Valgustatus Käesolev planeering soovitab:

 krundid valgustada ja heakorrastada

 tagada hea nähtavus

25 | 33

 parkida sõidukid oma krundile

 kasutada vastupidavaid materjale

 selgelt eristatavad juurdepääsud 8. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED

MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju krundi heakorras- tamise näol. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad külas elamupiirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaal-

ne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suu- rendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitus- perioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringu ala on muinsuskaitse piirangud ning kitsendused kinnismälestise 17965 kait- sevööndis. Ehitustöid tuleb teha vastavalt Muinsuskaitseseadusele (Vastu võetud 20.02.2019) § 58 Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded. Järgida tuleb uute elamute ja abihoonete rajamisel kehtivaid nõudeid siis otsene negatiiv- ne kultuuriline mõju puudub. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurili- sed tingimused hoonete rajamiseks. Hoonete rajamine planeeritud ehitusalas on kooskõ- las Vaela külas väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja –liikidele De-

tailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringua- lal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeerin-

gualaga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskesk- konnale puudub. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal ja

26 | 33

selle läheduses taime-või loomaliikide elupaigad. Kavandataval tegevusel puudub kesk- konnamõju kaitstavatele loodusobjektidele ja –liikidele.

valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutami- seks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja ko-

haliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Mõju pinnasele, põhjaveele ja pinnaveele Kavandatava tegevuse puhul avaldub mõju maapinna tõstmise, vundamentide rajamise

ning hoonete ja rajatiste ehitamise tõttu. Tegemist on ehitustegevuse tavapärase mõjuga. Sademevesi immutatakse pinnasesse omal krundil. Kumulatiivne ja piiriülene mõju Vaela külas toimub aktiivne elamuarendus. Asustuse tihenemine avaldab kumulatiivselt

mõju keskkonnaseisundile, sh õhukvaliteedile, müratasemele, pinnaveele jne. Arvestades, et elamupiirkonna rajamine ei ole iseloomult intensiivse mõjuga, siis ei ole põhjust eel- dada olulise kumulatiivse mõju esinemist. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju. 9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED Planeeringu elluviimise võimalused: Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teosta- vatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edas- pidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehti- vatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krundid pos nr 1): 1. Käesoleva Detailplaneeringu elluviija (edaspidi Arendaja) ehitab omal kulul

detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.

2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel.

27 | 33

3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.

5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.

6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt.

7. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ning sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi.

8. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.

9. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krundid pos nr 1): 1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad

(mänguväljakud jms) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt. 2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või ühiskondlike

ehitiste maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud mänguväljaku, puhkeala jms väljaehitamise eest.

3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate mänguväljakute jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate mänguväljakute sihtotstarbeline

28 | 33

kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Toimingute ja tegevuste järjekord: Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade

ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks.

6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on (100%) val- mis ehitatud/lepingud sõlmitud: 7.1. liitumisleping kohaliku vee-ettevõtjaga;

8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele.

9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et: 9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate

tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;

9.2. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;

9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad peavad olema Valla omandis.

29 | 33

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehi- tamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puu- dumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoo- netega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned, kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised ja abihooned. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekait- sevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirja- liku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naa- berkrundi omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõi- kidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eris- tada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist. Rajatise ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkon- na arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskesk- konna eripära arvestavalt. Rajatiste asukoht tuleb enne ehitamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina võib rajatisi ehitada naaberkruntidega ühisel piiril, väljaspool hoonestusala, naabrite vas- tastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud as- jaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vasta- ma kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

2. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja

30 | 33

finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates

detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. pos nr 1 ja 2) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused, mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.

3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.

4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arva- tud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

31 | 33

II JOONISED DP-01 Situatsiooniskeem DP-02 Kontaktvööndi skeem

DP-03 Tugiplaan M 1:500 DP-04 Põhijoonis M 1:500 DP-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 DP-06 Illustratiivne joonis 3D

32 | 33

III TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD 1. AderGeo OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr T990721) M 1:500

2. Geokulgur OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr 19-03-24) M 1:500 3. Elektrilevi tehnilised tingimused 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehnilised üldtingimused 5. Kiili KVH tehnilised tingimused

6. Muinsuskaitseameti tingimused

33 | 33

IV KOOSKÕLASTUSED

34 | 33

V MENETLUSDOKUMENDID 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks 2. Korraldus detailplaneeringu koostamise algatamiseks 23. mai 2023 nr 221

3. Korralduse Lisa 1 Seletuskiri 4. Korralduse Lisa 2 DP ala skeem 5. Korralduse Lisa 3 Eskiisi põhijoonis 6. Korralduse Lisa 4 Eskiisi seletuskiri

7. Korralduse Lisa 5 Lähteseisukohad 8. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirja väljavõte 9. Kiili valla üldplaneeringu joonise väljavõte 10. Kiili valla üldplaneeringu joonise leppemärkide väljavõte

11. Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Lisa_3_dp_pohijoonis.pdf

30.00

4.00

4. 00

4.00

4. 00

11.55

4. 00

9.00

4. 00

6.80

0. 75

8.00

8.85

1.35

R4.00

R5 .00

6. 00

6. 50

49.40

49.30 49.00

48.95

48.90

48.5

48.0

48.5 49.00

Nähtavuskolmnurk 70m

Nähtavu skolmn

urk 70m

3.00

3.25

3.65

9.30

2.00

3.00

0.70

2.00

3.00

2.00

5. 00

Kosta :

Objekt :

Kosta :

Põhijoonis Jonis :

Mõtkav :

Huvitad isik :

Jonise r :

Kontrllis :

DP-04 1:500

Ermo Pais

Andrei Pleskatšjov

Projekti stadium :

Kupäev :

Detailplaneering Tö nr :

Allkiri :

Märkused: Arhitektuurinõudeid vt. seltuskirjast. Tehnovõrkude lahendust ja servituute vt. jooniselt DP-05. Koordinaadid l-est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Allkiri :

- Krundi positsni umber

- Planeritav parkimiskohtade arvõues - Planeritav parkimiskohtade arvhones

- Krundi ehtusõigus (elamu / kahe kortiga elmu + abihoned) KÕRGUS (m)

SURIM KORUSELI

KINISTU RUS m²

EHITUSALUNE PINDAL m²

SIHTOTSARVE %DT. PLN. IKDES

SIHTOTSARVE SELGITUS

HONET ARV KUNDIL

Pn Pn

11.11.2023 16-2017 Margit Ubaleht ja Uku Ubaleht

Vaela küla Vaela tee 41 detaiplaneering

Vaela küla, Kili vald, Harju maakond

Järve põik 2c, Asakulevik, 75301Raevald MTR EP02936

Reg. kod: 1230715 www.e-majaprojekt.eu

[email protected]

EP MAJAPROJEKT OÜ

- Planeritava lpirca 0,63 ha

- Olemasolev katstriüksuse pir

- Olemasolev heinama

- Olemasolev kõrgusmärk

- Olemasolev pu

- Olemasolev asfaltkatega sõidute

- Olemasolev õrkaed

- Olemasolev puitaed

Tingmärgid:

- Planeritav katstriüksuse pir

- Olemasolev mur

- Olemasolev hone

- Planeritav honestusal

- Planeritav parkimiskoht

- Olemasolev jurdepäs kinistule

- Planeritavad sorteritud jätmetga prügikonteierid betonalusel

1 - Olemasolev üksielamu (EHR kod:16071)

- Olemasolev kivislut

- E;lamuma / (Täpsust: EE; Üksielamu) - E;lamuma / (Täpsust: EE2; Kahe kortiga elmu) - LT; ranspordima

P P

P P 2 - Olemasolev abihone (EHR kod:160714)

3 - Planeritava kahe korteiga elmu võimalik sukoht

- Planeritav jurdepäs kinistule

- Olemasolev kiviaed

- 115 Kurna-Tuhal teekaitsevönd 30 m sõiduraj keskelt

P P

m² P P

E 100% EE 9m 2 300 1+1

2716 n 3

m² P P

E 100% EE2 9m 2 300 1+1

3362 n 6

- Planeritav sõidute

Kultrimälesti, muinsuskaitsel Muinsuskaitse prngud

1111 5 Ku

rna-T uhala te

e kaitsevöö

nd 30m teesrvast

- Olemasolev plastpost

- Olemasolev likusmärk

Olemasolev kasvuhone

Likvideritav kasvuhone

Teservitudi vajdus krundi 2kasuks

- Planeritav kõrgusjon48.0

Pos. nr Krundi ares või adresi tepanek

Andmed kruntide moodustamiseks: Ma sihtorve vastvalt (kri- üksuse ligle)

Krundi planeritud surus m²

Modustakse inistue võkrntides

Nimi / katsrn

Lidetavate-lhutavate osade surused m²

Osade snie shtoarv vastvalt (kriüksuse ligle)

1 362 m²Etepanek: Vael t41a

2 2716 m²Etepanek: Vael t41

E 10 % EE2

E 10 %

Vael t41 / 3001:01:0509 - 362 m² E

Vael t41 / 3001:01:0509 - 2716 m² E

- Likvideritav pu

- Likvideritav iljapu

Tuleohutskuja

- Perspektivne kõnite

m² P P

LT 100% - - - -

215 n n

Likvideritav pideaed

- Likvideritav õrkaed

- Likvideritav puitaed

2 215 m²Etepanek: Vael tL1 LT 10 % Vael t41 / 3001:01:0509 - 215 m² E

- Planeritav pirdeaed

vallavalitsuse_korraldus_nr_341.pdf

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 16. september 2025 nr 341

Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 134 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 23.05.2023 korraldusest nr 221 „Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine”.

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 6293 m2.

Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas, Vaela tee 41 (30401:001:0509) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine.

Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

1. Võtta vastu Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering (DP0356), mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja mille on koostanud EP Majaprojekt OÜ, töö nr 16-2017.

2. Korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses: aadress Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Kiili vald, Harju maakond, telefon 6790260, e-post [email protected].

3. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldada ajavahemikul 13.10.2025 kuni 31.10.2025.

4. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust vastavalt planeerimisseaduse § 87 lg 5 ja lg 6.

5. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

6. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

7. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 16.09.2025 korralduse nr 341 juurde 2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri 3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Detailplaneeringu kooskõlastamine	17.10.2024	4	7.2-2/24/11713-8	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu kooskõlastamine	07.10.2024	2	7.2-2/24/11713-7	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering	08.08.2024	4	7.2-2/24/11713-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	EP Majaprojekt OÜ
Harjumaa Kiili vald Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering	24.07.2024	2	7.2-2/24/11713-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	EP Majaprojekt OÜ,
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	02.07.2024	3	7.2-2/24/11713-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	02.07.2024	3	7.2-2/24/11713-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine	05.06.2024	2	7.2-2/24/11713-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine	15.06.2023	358	7.2-2/23/11713-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine	25.05.2023	379	7.2-2/23/11713-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus

Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine

Failid

Digiallkirjad

Seosed