Detailplaneeringu kooskõlastamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/24/11713-8
Registreeritud	17.10.2024
Sünkroonitud	21.10.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kiili Vallavalitsus
Vastutaja	Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (83555 tm).

Failid

7.2-22411713-8 17.10.2024 Valjaminev kiri.asice

Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

JN100_Põhijoonis.pdf

JN220_Tehnovõrgud.pdf

SK100_Seletuskiri.pdf

Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 07.10.2024 nr 8-1/2068-15

Meie 17.10.2024 nr 7.2-2/24/11713-8

Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 30401:001:0509, edaspidi planeering). Planeeringuga

kavandatakse eeldused kinnistu jagamiseks kaheks elamumaa ja üheks transpordimaa

sihtotstarbega krundiks ning teenindava taristu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Kiili vald

Vaela küla Vaela tee 41 kinnistu detailplaneeringu (EP Majaprojekt OÜ töö nr 16-2017). Juhime

tähelepanu, et planeeringu põhijoonisel vajab korrigeerimist nähtavuskolmnurk, et haarad

ulatuksid riigitee sõiduradadele (mitte väljapoole riigiteed) nagu oli varasemas versioonis.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad: Seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrkude joonis

Krista Einama

58627026, [email protected]

JN100_Põhijoonis.pdf

30.00

4.00

4. 00

4.00

4. 00

11.55

4. 00

9.00

4. 00

6.80

0. 75

8.00

8.85

1.35

R4.00

R5 .00

6. 00

6. 50

49.40

49.30 49.00

48.95

48.90

48.5

48.0

48.5 49.00

Nähtavuskolmnurk 70m

Nähtavu skolmn

urk 70m

3.00

3.25

3.65

9.30

2.00

3.00

0.70

2.00

3.00

2.00

5. 00

Kosta :

Objekt :

Kosta :

Põhijoonis Jonis :

Mõtkav :

Huvitad isik :

Jonise r :

Kontrllis :

DP-04 1:500

Ermo Pais

Andrei Pleskatšjov

Projekti stadium :

Kupäev :

Detailplaneering Tö nr :

Allkiri :

Märkused: Arhitektuurinõudeid vt. seltuskirjast. Tehnovõrkude lahendust ja servituute vt. jooniselt DP-05. Koordinaadid l-est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Allkiri :

- Krundi positsni umber

- Planeritav parkimiskohtade arvõues - Planeritav parkimiskohtade arvhones

- Krundi ehtusõigus (elamu / kahe kortiga elmu + abihoned) KÕRGUS (m)

SURIM KORUSELI

KINISTU RUS m²

EHITUSALUNE PINDAL m²

SIHTOTSARVE %DT. PLN. IKDES

SIHTOTSARVE SELGITUS

HONET ARV KUNDIL

Pn Pn

11.11.2023 16-2017 Margit Ubaleht ja Uku Ubaleht

Vaela küla Vaela tee 41 detaiplaneering

Vaela küla, Kili vald, Harju maakond

Järve põik 2c, Asakulevik, 75301Raevald MTR EP02936

Reg. kod: 1230715 www.e-majaprojekt.eu

[email protected]

EP MAJAPROJEKT OÜ

- Planeritava lpirca 0,63 ha

- Olemasolev katstriüksuse pir

- Olemasolev heinama

- Olemasolev kõrgusmärk

- Olemasolev pu

- Olemasolev asfaltkatega sõidute

- Olemasolev õrkaed

- Olemasolev puitaed

Tingmärgid:

- Planeritav katstriüksuse pir

- Olemasolev mur

- Olemasolev hone

- Planeritav honestusal

- Planeritav parkimiskoht

- Olemasolev jurdepäs kinistule

- Planeritavad sorteritud jätmetga prügikonteierid betonalusel

1 - Olemasolev üksielamu (EHR kod:16071)

- Olemasolev kivislut

- E;lamuma / (Täpsust: EE; Üksielamu) - E;lamuma / (Täpsust: EE2; Kahe kortiga elmu) - LT; ranspordima

P P

P P 2 - Olemasolev abihone (EHR kod:160714)

3 - Planeritava kahe korteiga elmu võimalik sukoht

- Planeritav jurdepäs kinistule

- Olemasolev kiviaed

- 115 Kurna-Tuhal teekaitsevönd 30 m sõiduraj keskelt

P P

m² P P

E 100% EE 9m 2 300 1+1

2716 n 3

m² P P

E 100% EE2 9m 2 300 1+1

3362 n 6

- Planeritav sõidute

Kultrimälesti, muinsuskaitsel Muinsuskaitse prngud

1111 5 Ku

rna-T uhala te

e kaitsevöö

nd 30m teesrvast

- Olemasolev plastpost

- Olemasolev likusmärk

Olemasolev kasvuhone

Likvideritav kasvuhone

Teservitudi vajdus krundi 2kasuks

- Planeritav kõrgusjon48.0

Pos. nr Krundi ares või adresi tepanek

Andmed kruntide moodustamiseks: Ma sihtorve vastvalt (kri- üksuse ligle)

Krundi planeritud surus m²

Modustakse inistue võkrntides

Nimi / katsrn

Lidetavate-lhutavate osade surused m²

Osade snie shtoarv vastvalt (kriüksuse ligle)

1 362 m²Etepanek: Vael t41a

2 2716 m²Etepanek: Vael t41

E 10 % EE2

E 10 %

Vael t41 / 3001:01:0509 - 362 m² E

Vael t41 / 3001:01:0509 - 2716 m² E

- Likvideritav pu

- Likvideritav iljapu

Tuleohutskuja

- Perspektivne kõnite

m² P P

LT 100% - - - -

215 n n

Likvideritav pideaed

- Likvideritav õrkaed

- Likvideritav puitaed

2 215 m²Etepanek: Vael tL1 LT 10 % Vael t41 / 3001:01:0509 - 215 m² E

- Planeritav pirdeaed

JN220_Tehnovõrgud.pdf

W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W 1. 1

30.00

6.80

0. 75

8.85

1.35

2.00

8.00

10.05

V11 V11

V11

V11 V11

Tuleohutskuja

R100

W 1.1

Nähtavuskolmnurk 70m

Nähtavu skolmn

urk 70m

Tehnovõrkude koondplaan

Märkused: Krundi sees kanalisatsiooni ja veetorustiku servituudi laus on 2 m mõlemale poole torustikku Madalpinge õhukaabli servituudi laus on 2 m mõlemale poole kaablit Sidekaabli servituudi laus on 1 m mõlemale poole kaablit Transpordimaa las kanalisatsiooni ja veetorustiku servituudi laus on 1 m mõlemale poole torustikku Koordinaadid l-est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Kosta :

Objekt :

Kosta :

Jonis :

Mõtkav :

Huvitad isik :

Jonise r :

Kontrllis :

DP-05 1:500

Ermo Pais

Andrei Pleskatšjov

Projekti stadium :

Kupäev :

Detailplaneering Tö nr :

Allkiri :

Allkiri : 11.11.2023 16-2017

Margit Ubaleht ja Uku Ubaleht

Vaela küla Vaela tee 41 detaiplaneering

Vaela küla, Kili vald, Harju maakond

Järve põik 2c, Asakulevik, 75301Raevald MTR EP02936

Reg. kod: 1230715 www.e-majaprojekt.eu

[email protected]

EP MAJAPROJEKT OÜ

- Planeritava lpirca 0,63 ha

- Olemasolev katstriüksuse pir

- Olemasolev heinama

- Olemasolev kõrgusmärk

- Olemasolev pu

- Olemasolev asfaltkatega sõidute

- Olemasolev õrkaed

- Olemasolev puitaed

Tingmärgid:

- Planeritav katstriüksuse pir

- Olemasolev mur

- Olemasolev hone

- Planeritav honestusal

- Olemasolev jurdepäs kinistule

1 - Olemasolev üksielamu (EHR kod:16071)

2 - Olemasolev abihone (EHR kod:160714)

3 - Planeritav kahe korteiga elmu võimalik sukoht

- Planeritav jurdepäs kinistule

- Olemasolev kiviaed

- Olemasolev sidekabel

- Olemasolev madalpinge õhulin

- Olemasolev madalpinge kabel

- Olemasolev maalune vetorustikorusik

- Olemasolev elktri itumiskilp

- Olemasolev alguskabel

- Planeritav kanalistionitorustik

- Olemasolev kivislut

- Planeritav sõidute

- Tehnovõrkude srvitudi vajdus

- Planeritav elktri iumiskilp

- Planeritav 0,4 kV makabelin

- Planeritav ühisvevärgi vetorustik

- Likvideritav madalpinge kabel

- Planeritav kinistu ene kanalistionitorustik

- Planeritav kinistu ene vetorustik

- Planeritav ühisvevärgi kanalistionitorustik

- Likvideritav pu

- Likvideritav iljapu

- Planertiav kõrghaljstus

Planeritavad elktriitumisilbd

- Olemasolev ekaev

11115 Kurna

-Tuhal tee

kaitsevöö nd 30m

teesrvast

- Olemasolev plastpost

- Olemasolev kanalistionikaev

- Olemasolev likusmärk

Olemasolev kasvuhone

Krundi 2planeritav kanalistoni liumispunkt Krundi 2planeritav evaruste litmispunkt

Likvideritav kasvuhone

Likvideritav mbväljak

- Likvideritav kinistu ene vetorustik

- Planeritav kanalistionikaev

Krundi 1planeritav evaruste litmispunkt

Krundi 1planeritav kanalistoni liumispunkt

Planeringual vevaruste litmispunkt üldvõrkidega

Planeringual kanalistoni liumispunkt üldvõrkudega

- Perspektivne kõnite

- Planeritav hüdrant

Likvideritav pideaed

- Likvideritav õrkaed

- Likvideritav puitaed

- Planeritav pirdeaed

SK100_Seletuskiri.pdf

Projekteerija: EP Majaprojekt OÜ, MTR: EEP002936; Projekti nimetus: Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneering (DP0355) Projekti staadium: Detailplaneering, Kuupäev 11.11.2023, Töö nr. 16-2017 Aadress: Vaela tee 41, Vaela küla, Kiili vald, Harju maakond

2 | 31

SISUKORD I SELETUSKIRI SISUKORD ..................................................................................................................................... 2

I SELETUSKIRI ............................................................................................................................. 4

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................... 4

1.1 Kehtivad õigusaktid .............................................................................................................. 4

1.2 Arengukavad ja strateegiad ................................................................................................... 4

1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud ......................................................... 4

1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid ...................................... 4

1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused..................... 4

1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid ............................. 4

1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused ........... 5

1.8 Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt........................................ 5

1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud .................................................................... 5

1.10 Eesti standardid ................................................................................................................... 5

2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ........................................................ 5

3. PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS....................... 5

4. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ............................................................................. 7

5. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ........................ 8

5.1 Detailplaneeringu eesmärk algatamisel on sama esitatud algatamise korralduses ................ 8

5.2 Planeeringu eesmärk kehtestamisel ....................................................................................... 8

5.3 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule .............................................................. 8

5.4 Kehtiv detailplaneering ......................................................................................................... 8

6. PLANEERINGUALA LAHENDUS .......................................................................................... 8

6.1 Planeeringuala tehnilised näitajad ......................................................................................... 8

6.2 Planeeringuala krundijaotus .................................................................................................. 9

6.3 Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted ........................................................... 9

6.4. Krundi ehitusõigus ............................................................................................................... 9

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded .............................................................................. 10

6.6. Avaliku ruumi nõuded........................................................................................................ 12

6.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ................................................................. 12

6.8. Miljööväärtuslikud alad ..................................................................................................... 13

6.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 13

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ............................................................................... 14

6.11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................... 16

6.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed ............................................................. 18

6.13. Kaitsealused objektid ....................................................................................................... 18

6.14. Keskkonnatingimused ...................................................................................................... 19

6.15. Tuleohutuse tagamine ...................................................................................................... 22

6.16. Servituutide vajaduse määramine .................................................................................... 22

6.17. Muinsuskaitse ................................................................................................................... 23

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .......................... 24

8. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................. 25

9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ................................................... 26

II JOONISED ................................................................................................................................ 29

III TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD ............................................ 30

3 | 31

IV KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................................. 31

V MENETLUSDOKUMENDID .................................................................................................. 32

4 | 31

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1 Kehtivad õigusaktid Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; si- Seministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasu- tamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; Riigi- halduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”. 2. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehooldu- seeskiri. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud 16.05.2013.a. otsusega nr 26)

Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja info- tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõu- ded“)

Arvestatud on tellija soovidega ning kehtiva seadusandluse ja normidega. 1.2 Arengukavad ja strateegiad Kiili valla üldplaneering (kehtestatud 16.05.2013.a. otsusega nr 26)

1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud Puuduvad 1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid Laut- kuur ehitusluba nr 1612271/18757 Elamu ehitusluba nr 1612271/18672 Pumbakuur Ehitise teatis nr 2699 ja 2700 Väravad ja piirded- Ehitise teatis nr 2704

1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused Ehitisregistri andmetel pole projekteerimistingimusi väljastatud

1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid Salu eramu elektrivarustus- Ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 252 Ilba II mü elektrivarustus- Ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 1448 Kaev- Ehitise teatis nr 2702

5 | 31

1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingi- mused

Ehitisregistri andmetel pole projekteerimistingimusi väljastatud

1.8 Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt Puuduvad 1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud AderGeo OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr T990721) Geokulgur OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr 19-03-24) 1.10 Eesti standardid Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-2:2014+AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas, Vaela tee 41 katastriük- susel. Katastriüksuse andmed:

Katastriüksuse aadress

Katastriüksuse suurus m²

Katastriüksuse num- ber

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

Vaela tee 41 6293 30401:001:0509 100% elamumaa Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,63 ha. Katastriüksus jääb 11115 Kurna-Tuhala tee äärde. Küla paikneb logistiliselt soodsal po- sitsioonil Kiili alevi, Luige- ja Jüri aleviku suhtes. Ühtlasi on maanteeühendus soodne ka kaugemate Eesti piirkondadega, kuna katastriüksusest ca 800m põhja pool on 11 Tallinna ringtee. Katastriüksus on ümbritsetud elamu-, maatulundus- ja ärimaadega (vt. joonis DP-02). Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela- mumaa) . Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Juurdepääs on tagatud asfalteeritud 11115 Kurna-Tuhala teelt. Olemasolevat sissesõidu lahendus tuleb parandada vastavalt joonistele. Kontaktalas on hoonete katusekalded 20- 45 kraadi (enamjaolt on viilkatusega hooned). Fassaadimaterjalidena domineerivad era-

6 | 31

mutel looduslikud materjalid puit ja tellis. Planeeringu alal ei ole üldvõrgud välja ehitatud (tsentraalne vee- ja kanalisatsioonivarustus). Planeeringualal on olemas elektri õhuliin ning elektri liitumine.

Veevarustus ja kanalisatsioon Katastriüksusel puudub tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustus on lahen- datud kaevuga (Rajatis 220410377) ja kanalisatsioon on lahendatud mahuti ja imbvälja-

kuga. Asukohtu vt. jooniselt DP-03 ja DP-05. Elektrivarustus Liitumiskilp asub Vaela tee 39 katastriüksusel. Katastriüksust läbib madalpinge õhuliin ja

madalpinge maakaabel. Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud kaabliga.

Soojavarustus Soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit). Sademevee ärajuhtimine Sademevesi hajutatakse katastriüksusel siseselt haljasalal. Ehitisregistri andmetel paiknevad Vaela tee 41 katastriüksusel järgnevad hooned ja rajatised: Üksikelamu (EHR kood: 116007711) Abihoone (EHR kood: 116007714) Pumbakuur (EHR kood: 116007715). Antud hoone on lammutatud Katastriüksusel on järgmised rajatised:

Rajatis 220259483 (Salu eramu elektrivarustus) Rajatis 220300230 (Ilba II Mü elektrivarustus) Rajatis 220410377 (Kaev) Rajatis 220410378 (Väravad ja piirded)

Planeeringualal olevad piirangud 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 3 kasuks) 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 1 ja Elektrilevi OÜ kasuks) 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala 4) Muinsuskaitse piirangud

7 | 31

5) Kaevu sanitaarkaitseala 50m 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast Piiranguid vt. jooniselt DP-04 ja DP-05.

4. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS Katastriüksus jääb 11115 Kurna-Tuhala tee äärde. Küla paikneb logistiliselt soodsal po- sitsioonil Kiili alevi, Luige- ja Jüri aleviku suhtes. Ühtlasi on maanteeühendus soodne ka

kaugemate Eesti piirkondadega, kuna katastriüksusest ca 800m põhja pool on 11 Tallinna ringtee.

Katastriüksus on ümbritsetud elamu-, maatulundus- ja ärimaadega (vt. joonis DP-02). Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela- mumaa). Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Planeeringuala paikneb tihedama asustusega piirkonnas. 11115 Kurna-Tuhala teed möö- da lõuna poole sõites pääseb Kiili alevisse, mis asub planeeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda põhja poole sõites pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõita Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lähim alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud kohas. Transport toimub mööda 11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood asub Kiili alevis.

Planeeritava ala kontaktvööndis on taotlus esitatud ja kehtestatud järgmised detailplanee- ringud (vt joonis DP-02): DP0290 Mardi kinnistu detailplaneering (Kehtestatud 02.01.2018) DP0134 Karla kinnistu detailplaneering (Kehtestatud 15.11.2007) DP0158 Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (Kehtestatud 23.09.2010) DP0331 Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneering (Kehtestatud 19.08.2021) DP0116 Ilba II kinnistu detailplaneering (Kehtestatud 04.10.2005) DP0157 Ilba ja Lepiku kinnistute detailplaneering (Kehtestatud 20.06.2011) DP0340 Vaela külas Tominga ja Saare detailplaneering (Taotlus esitatud 23.03.2021)

Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga elamumaa krundid piirkonda sobi- vad, sest: Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela-

mumaa). Katastriüksusel on olemas juurdepääsutee Katastriüksuse lähistel on eluks vajalik infrastruktuur Võimalik on liituda tsentraalsete tehnovõrkudega

8 | 31

5. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 5.1 Detailplaneeringu eesmärk algatamisel on sama esitatud algatamise korralduses Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Vaela tee 41 (30401:001:0509) katastriüksuse jagamine ja uutele moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. 5.2 Planeeringu eesmärk kehtestamisel Eesmärgid on samad mis algatamise korralduses. 5.3 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule Katastriüksus paikneb Kiili valla üldplaneeringu järgi elamumaade alas EV (Väikeela- mumaa). Olemasolev ja kavandatav tegevus vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Üldplaneeringus esitatud nõuded:

 planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sot- siaalmaa välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm ük- sikelamu krunti;

 valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;

 üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

 üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5m;

 haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;

 hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi);

 palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada;

 teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;

 läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

 kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

5.4 Kehtiv detailplaneering Kehiv detailplaneering puudub 6. PLANEERINGUALA LAHENDUS 6.1 Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,63 ha. Katastriüksuse andmed:

9 | 31

Vaela tee 41 katastriüksus - katastritunnuseks on 30401:001:0509, pindala on 6293m² ning sihtotstarve on 100% elamumaa. Kavandatud on olemasoleva elamumaa jagamine kaheks elamumaa ja üheks transpordi- maa krundiks: Krunt 1 suurusega 3362 m²- 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu) Lubatud suurim suletud brutopind on 600m² Hoonestustiheduse näitaja 0,18 Krunt 2 suurusega 2716 m²- 100% elamumaa (E-üksikelamu) Hoonestustiheduse näitaja 0,22 Lubatud suurim suletud brutopind on 600m² Krunt 3 suurusega 215 m²- 100% transpordimaa (LT- transpordimaa) 6.2 Planeeringuala krundijaotus Käsitletaval planeeringualal jagatakse olemasolev elamumaa katastriüksus kaheks ela- mumaa ja üheks transpordima krundiks (vt. joonis DP-04): Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu). Krundi aadress või aadressi ettepanek: Vaela tee 41a Krunt 2- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (E-üksikelamu). Krundi aadress või aadressi ettepanek: Vaela tee 41 Krunt 3- Planeeritud sihtotstarve on 100% transpordimaa (LT- transpordimaa) Krundi aadress või aadressi ettepanek: Vaela tee L1 6.3 Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted Kruntide ehitusala on üldjuhul planeeritud 4m krundi piirist va. piirangute alas. Kruntide ehitusala vt. jooniselt DP-04. Hoonestusala suurus krundil 1 on 1567m² ja krundil 2 on 1730m². 6.4. Krundi ehitusõigus Krunt 1- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (EE2- kahe korteriga elamu). Ehitusala ja ehitusõiguse tabel on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel DP-04. Hoonete paigutus: Kahe korteriga elamu soovituslik asukoht on näidatud joonisel DP-04.

Lisaks on võimalik ehitada krundile veel abihoone. Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab- riga ning tagada tuleohutus. Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või

risti 11115 Kurna-Tuhala teega. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

10 | 31

Krunt 2- Planeeritud sihtotstarve on 100% elamumaa (E-üksikelamu). Ehitusala ja ehitusõiguse tabel on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel DP-04. Hoonete paigutus: Olemasolevate hoonete asukohad on näidatud joonisel DP-04.

Abihoonete (ka alla 20 m²) ehitamisel väljapoole hoonestusala tuleb kooskõlastada naab- riga ning tagada tuleohutus. Katuseharja suund: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Soovituslikult paralleelne või risti 11115 Kurna-Tuhala teega.

Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded Krunt 1 Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt- sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume- daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis). Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane). Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast. Lubatud piirded: Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40m)

ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60m ja lubatud rajada krundi piirile). Tellistest või plokkidest aed pole lubatud. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud. Piirete lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist

lahendust. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned: Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehi-

tamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puu- dumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoo- netega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitis- te ehitisealuste pindade summa.

11 | 31

Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekait- sevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirja-

liku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaber katastriüksuse omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja info-

tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõu- ded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hoo- ned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

Krunt 2 Fassaadimaterjalid: Järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone. Akt-

sendi andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või tume- daid värvitoone. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (näiteks plastikust laudis). Katusekalde valikul järgida kontaktvööndi üldist lahendust. Hoonete katusekalle 20-45 kraadi. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun ja tumepunane).

Soovituslik sokli kõrgus on 40 cm maapinnast. Lubatud piirded: Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40m) ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60m ja lubatud rajada krundi

piirile). Tellistest või plokkidest aed pole lubatud. Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud. Piirete lahendus peab sobituma olemasolevatega ning kavandatava hoone arhitektuuriga. Järgida kontaktvööndi üldist lahendust.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned: Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehi- tamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puu-

dumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoo- netega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitis- te ehitisealuste pindade summa.

12 | 31

Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekait- sevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge

ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirja- liku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaber katastriüksus omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja info- tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõu- ded“) ning arvestada ka liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hoo-

ned projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 6.6. Avaliku ruumi nõuded Planeeringualal ei teki avaliku ruumi kuna tegemist on eraomandiga. 6.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

 Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga  Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energia-

säästlike hoonete kontseptsioonist  Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama

energiatõhususe miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ven- tilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehi- tise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele

 Kliima- ja energiaeesmärkide kohaselt tuleb tagada taastuvenergia kombineeritult kasutamise lahendus. Soovituslik on hoone katusele paigaldada päikesepaneelid.

 tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+ A1:2021„Päevavalgus hoonetes”.

 piirete kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevat looduslikku olustikku ja ehi- tustraditsioone

 ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tu- leb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Vastavalt Ehitusseadustikule võib tee ehitusprojekte koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega lii- tumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Transpor- diamet

 planeeringuala piirneb riigiteedega ja sellest tulenevat peab ehitusprojektide koos- tamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringu- tega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigi teeliiklusest põhjustatud häiringute ula- tust tuleb hinnata ja vajadusel võtta tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse” § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 esita- tud müra normtasemete tagamiseks ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses

13 | 31

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise, määramise ja hin- damise meetodid“.

 kõik planeeringuga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse te- gevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga

 Edasise projekteerimise käigus lisada haljastusprojekt koos rajatava kõrghaljastu- se määramisega.

 Edasise projekteerimise käigus lisada sademeveelahendamise projekti. Kaasata sademevee osa projekteerimiseks vajaliku pädevust omav spetsialist.

 Soovituslik on katuselt tulev vihmavesi koguda maa-alusesse mahutisse ning ka- sutada seda tegevusteks mis ei eelda joogivee kvaliteediga vee kasutamist, näiteks wc-poti loputusvesi, kastmisvesi jms.

Olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded

 Lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt;  lammutusjäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse reostunud või

saastunud huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Kiili valla jäätme- hoolduseeskirja nõuetele;

 olemasoleva hoone ümberehituse või laiendamise lahendus peab arvestama ole- masolevat;

 uus hoone osa peab haakuma olemasoleva hoone arhitektuurse lahendusega, kasu- tatavad materjalid sobima olemasoleva hoonestusega.

6.8. Miljööväärtuslikud alad Planeeringuala ei asu miljööväärtuslikul alal 6.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra 11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel. Transpordiamet ei võta endale kohustusi olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhu- saaste) leevendamiseks. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda lõuna poole sõites pääseb Kiili alevisse, mis asub pla- neeringualast ca 2,2 km kaugusel. 11115 Kurna-Tuhala teed mööda põhja poole sõites pääseb 11 Tallinna ringteele, mida mööda saab sõita Luigele, Jürisse ja Tallinnasse. Lä- him alaline bussipeatus asub joonisel DP-02 näidatud kohas. Transport toimub mööda 11115 Kurna-Tuhala teed. Lähim kool, lasteaed ja pood asub Kiili alevis. Parkimine on lahedatud krundi siseselt.

Planeeringuala jääb 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee kaitsevööndisse (30m tee servast). Piiranguid vt. jooniselt DP-04 ja DP-05 Nähtavuskolmurk on näidatud joonisel DP-04 ja DP-05. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Parkimiskohti on arvestatud krundile 1 6 tk ja krundile 2 3tk.

14 | 31

Pos. nr. Ehitise otstarve Ausutuse asukoht (väike- elamute ala)

Normatiivsete parkimiskohtade

arv

Detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arv

1 Kahe korteriga elamu 6 6 6 2 Üksikelamu 3 3 3

PlanS § 126 lg 1 punkt 7 alusel on planeeringu ülesandeks määrata planeeringuala liik- luskorralduse põhimõtted. Kuna kruntidel puudub kergliiklustee ühendus olemasoleva kõnniteede võrgustikuga siis antud planeeringu on ära näidatud perspektiivne kergliiklus- tee, mis kulgeb kuni Opmani ristmikuni. Perspektiivse kergliiklustee väljaehitamise ko- hustus on Kiili Vallavalitsusel. Täpne kergliiklustee lahendus koostatakse eraldi tehno- loogilise projektiga. 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Lähtuda tuleb Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale paigutamiseks“ Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt OÜ Kiili KVH tehnilistele tingi-

mustele nr 1218 ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tehnilistele üldtingimus- tele.

Krunt 1

Hetkel saadase majandus-joogivesi olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m. Antud lahendus likvideeritakse ja liitutakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

Ühe krundi kohta on arvestatud keskmiseks veevõtu ja reovee ärajuhtimise koguseks järgnevalt: paariselamu krunt 0,5 m3/d ja maksimaalseks hetkevooluhulgaks 2,0 l/s

Ühisveevarustuse torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De32 ja isevoolse ühiskana- lisatsiooni torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De160.

Minimaalne rajamissügavus maapinnast on survetorustikul 1,8 m ja isevoolutorustikul 1,2 m mõõdetuna toru peale. Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.

Krunt 2

Hetkel saadase majandus-joogivesi olemasolevast kaevust, mille sanitaarkaitseala on 50m (planeeringuga vähendatakse sanitaarkaitseala 10m peale) ning kaevu hakatakse kasuta- ma kastmiseks.

Ühe krundi kohta on arvestatud keskmiseks veevõtu ja reovee ärajuhtimise koguseks järgnevalt: ühepereelamu krundi 0,3 m3/d ja maksimaalseks hetkevooluhulgaks 2,0 l/s

15 | 31

Ühisveevarustuse torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De32 ja isevoolse ühiskana- lisatsiooni torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De160.

Minimaalne rajamissügavus maapinnast on survetorustikul 1,8 m ja isevoolutorustikul 1,2 m mõõdetuna toru peale. Üldvõrkude väljaehitamisel on kohustus nendega liituda.

Isevoolutorustike kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 100 m. Üldjuhul on kaevude lubatud minimaalne läbimõõt De560/500, sirgetel lõikudel kahe 100 meetri kaugusel asuva De560/500 kaevu vahel võib paigaldada ka kaeve De400/315. Elektrivarustus Tehnorajatise planeerimisel transpordimaale tuleb arvestada alljärgnevate märkustega : Planeeritavad elektrikilbid paigutada planeeritavale kinnisasjale vahetult aia äärde ristu- miskohalt nähtavuse tagamiseks. Krunt 1 Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimus- tele. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt.

jooniselt DP-05. Liitumiskilbid on planeeritud krundi piiri vahetusse lähedusse (vt. joonis DP-05). Peakaitse suuruseks on planeeritud krundile pos 2 3x16A boks ning kokku 3x32A. Võrguettevõttele kuuluvast liitumis-mõõtekeskusest kuni hoone sisestus-

peajaotuskeskuseni paigaldada 0,4 kV alumiiniumsoontega (Al) maakaabelliin AXPK 4G25. Planeeritud maakaabelliin paigaldada 0,3 m liivapadjas, kõnnitee ja haljasala osas vähemalt 0,7 m sügavusele pinnasesse ning sõiduteede ja platsidega ristumisel vähemalt 1,0 m sügavusele. Kaitseks mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu ula- tuses kollase kestaga Ø 50 mm PEH kaablikaitsetorus. Sõiduteede, platside ning tehno-

kommunikatsioonidega ristumisel peab kaablikaitsetoru olema vähemalt 750N survetu- gevusega (A tugevusklassiga), muudes kohtades võib kaablikaitsetoru olla ka 450N sur- vetugevusega (B tugevusklassiga). Kaablitrassi paigaldamisel arvestada tehnovõrgu koondplaanil antud sidumismõõte ja normdokumentides toodud minimaalselt lubatavaid

vahekaugusi teiste kommunikatsioonidega. Kaabelliini kohale, 0,3 m kõrgusele asetada kollane hoiatuslint. Ülejäänud kraav täita pinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. Krunt 2 Olemasolevat lahendust ei muudeta. Servituudi kehtestamise vajadust olemasolevatele ja planeeritavatele kaablitele vt. jooniselt DP-05.

16 | 31

Sidevarustus Krunt 1 Sidevarustus lahendatakse ruuteriga läbi õhu. Krunt 2 Sidevarustus on lahendatud kaabliga. Olemasolevat lahendust ei muudeta.

Soojavarustus Krunt 1 Hoonete soojavarustus lahendada energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi küte). Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse kontuuri kaugus krundi piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonna- ministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratase- me mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“. Krunt 2 Olemasolev soojavarustus on lahendatud kohtküttega (ahi, kamin või pliit). Tulevikus lahendada soojavarustus energiasäästliku lokaalküttena (maaküte või õhk- vesi küte). Maakütte välisosa paigaldada horisontaalselt või puurides. Maakütte horisontaalse kon- tuuri kaugus krundi piirist min. 2m. Arvestada planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonna-

ministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratase- me mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid“. 6.11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastus Kõrghaljastuse planeerimisel lähtuda kõrghaljastuse mürakaitselisest ja puhverdavast mõ- just. Soovitav on planeerida kõrghaljastus krundi sõiduteede poolses osas. Ehitiste ja kommunikatsioonide projekteerimisel lähtuda olemasolevast kõrghaljastusest ja selle säi- litamise vajadusest. Vajadusel puude eemaldamisel arvestada asjaoluga, et metsatingi- mustes kasvanud puud on kohastunud kasvama grupis, mitte üksikult. See tingib puude mahavõtmise suuremate gruppidena, mitte üksikult. Üksikuna kasvama jäetud puud või- vad kergesti tuule käes murduda. Krunt 1 on põllumaa. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projek- teerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säi-

17 | 31

limine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säili- tamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Krunt 2 on hoonestatud ja haljastatud. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tuleb säilitada võimalikukult suures mahus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 25% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Täpne kõrg- ja ma-

dalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehituspro- jektis. Müra Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511);

Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71, Välisõhus leviva müra normtase-

med ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

Hoonete omanik või valdaja on kohustatud tagama müranormide täitmise arvestades olemasolevaid ja projekteeritud või projekteeritavaid teid. Piirkonna ainsaks märkimisväärseks müraallikaks on liiklusvahenditest põhjustatud müra 11115 Kurna-Tuhala teel ja 11 Tallinna ringteel. Õhu saaste Õhusaaste allikateks on liikuvtranspordist ning hoonete kütmisest põhjustatud õhu saaste. Soovitatav on vältida hoonete kütmisel kivisöe kasutamist. Koha peal seisva auto mootor

tuleks välja lülitada. Jäätmekäitlus Hoonetele on ette nähtud prügikonteinerid, kuhu paigutatakse sorteeritud prügi liigiti

ning mis peavad olema sulguva kaanega. Soovitavalt varjata konteiner haljastuse abil, et see jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäät- mete äraveo eest vastutab hoone haldaja. Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest ja Kiili vallas kehtivatest vastavatest määrustest. Prügikonteinerid peavad paiknema naa-

berkrundist vähemalt 3m kaugusel, kui naaberkrundi omanikud ei lepi kokku teisiti. Valgustus Hooned ja krundisisesed jalgteed on soovitatav varustada õuevalgustitega. 11115 Kurna- Tuhala teel on tänavavalgustus olemas.

18 | 31

6.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed Sademevesi hajutatakse ja immutatakse krundi siseselt haljasalal. Sademevee juhtimine naaberkrundile ja kanalisatsioonitorustikku on keelatud. Sademevett ei tohi juhtida riigi- tee alusele maaüksusele.

Sademevee hetkkoormused: Kaetud ja sillutatud pinnal on sademevee hetkkoormus Qsk1=0,008 l/s m² kohta. Haljasalal on sademevee hetkkoormus Qsk2=0,005 l/s m² kohta. Drenaažisüsteeme ei rajata. Soovituslik on katuselt tulev vihmavesi koguda maa-alusesse mahutisse ning kasutada seda tegevusteks mis ei eelda joogivee kvaliteediga vee kasutamist, näiteks wc-poti lopu- tusvesi, kastmisvesi jms. 6.13. Kaitsealused objektid Planeeringu ala on muinsuskaitse piirangud ning kitsendused kinnismälestise 17965 kait- sevööndis. Muinsuskaitseseadus (Vastu võetud 20.02.2019) § 58. Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded (1) Pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehi- tusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammuta- mise. (2) Kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kait- sevööndis ei ole ametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik ametit ehita- misest ette käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud korras. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule teavitatakse ametit ette: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2) raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja ki- rikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja aja- loolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis; 4) ankurdamisest, traalimisest, süvendamisest ja tahkete ainete kaadamisest veealuse mälestise kaitsevööndis. (4) Kui kinnismälestise kaitsevöödi eesmärk on käesoleva seaduse alusel arheoloogilise kultuurkihi säilimine, tehakse vajaduse korral ehitamisel või kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisel uuring. Uuringu tegemisele ja selle kulu hüvitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 46 lõigetes 4–6 ning §-des 47 ja 48 sätestatut.

19 | 31

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 sätestatud tööd kaitsevööndis tehak- se käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud tööga samal ajal ka mälestisel või muinsus- kaitsealal, asendab teavitamist tööde tegemise luba ja vajalikud andmed esitatakse tööde

tegemise loa taotluses. (6) Ametiga kooskõlastamine või teavitamiskohustuse täitmine ei ole nõutav kaitsevöö- dis asuva ehitise siseruumides ehitamise korral ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sä- testatu puhul ulatuses, milles on tehtud leevendusi mälestiseks või muinsuskaitsealaks

tunnistamise õigusaktis. 6.14. Keskkonnatingimused Katastriüksusest suur osa on kaetud heinamaaga. Olemasolev kõrg- ja madalhaljastus tu- leb säilitada võimalikukult suures mahus. Täpne kõrg- ja madalhaljastuse säilitamine ning likvideerimine toimub projekteeritavate hoonete ehitusprojektis. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürata- seme mõõtmise meetodid tagada vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 (Vastu võetud 04.03.2002). Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering Kiili valla kontekstis olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Strateegiline valik ala kasutamiseks elamualana on juba tehtud üldplaneeringu koostamise ajal. Algatatud detailplaneering võimaldab viia selle varasema strateegilise valiku ellu. Ala on elamuehituseks sobilik,

sest alal puuduvad olulised ehituslikud piirangud, väärtuslik kõrghaljastus ja see asub olemasolevate elamute läheduses. Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks Käesoleva planeeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid keskkonnatingimusi:

 Ehitustööde ajal tuleb arvestada, et naabruses asuvad elamud. Seetõttu tuleb ar- vesse võtta öösel kehtivaid rangemaid müranorme ja vältida müra põhjustavaid

töid kella 21.00 ja 8.00 vahelisel ajal, mil see häiriks kõige enam naabreid. Nii ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel kuuluvad arvestami- sele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel raken- dada Eesti standard EVS 84-2:2003 ,,Hoonete heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü- ra eest.” nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 § 6 sätestatud müra normtasemeid.

 Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehi- tusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkesta- mise abinõud;

20 | 31

 Pärast uusehitise valmimist tuleb krunt heakorrastada, rajada kõrg- ja madalhal- jastus (hoovimuru, ilutaimed, puud);

 Säästva arengu põhimõtete järgimise ning keskkonnasõbralike lahenduste kasu- tamise eesmärgil ei ole planeeritud elamute kütmiseks lubatud kivisöekütte kasu- tamine; rajatavaid hooneid hakatakse kütma pellet-, maa- või elektriküttega, mida vajadusel kombineeritakse kaminate ja pliitidega. Alal soovitakse kasutada pas- siivkütet ja energiatõhusaid ehituslikke konstruktsioone. Maaküte rajamisel tuleb arvestada, et horisontaalselt rajatav torustik peab olema krundi piirist ja kraavist 2m kaugusel. Maakütte kontuuri täpne lahendus ja paigutus lahendatakse hoone ehitusloa projektis. Samuti peab arvestama, et soojuspuurauk tuleb rajada vasta-

valt ehitusseadustiku § 124 nõuetele ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puur- kaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,

lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha koos- kõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puuri- mispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkae- vu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu

ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmesea- duses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja

sõlmida prügi regulaarse äraveo leping (sagedusega vähemalt üks kord kuus) keh- tivat jäätmeluba omava firma poolt – vastava lepingu olemasolu on hoonele kasu- tusloa saamise eelduseks;

 Jäätmete sorteerimine toimub kruntidel ühtselt ning tuleb tagada jäätmemaja vms. kompaktne ja esteetiline välisilme.

 Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kiili Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemi-

se vältimiseks nende tekkekohas ja organiseerima liigiti kogutud jäätmete (sh ehitusaegsete ehitusjäätmete) viimise selleks ettenähtud mahutitesse või vallava- litsuse poolt määratud kogumispunktidesse (sh ohtlike jäätmete kogumispunkti). Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätmesea- dust ning Kiili valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on tagatud kesk- konnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal;

 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord teostada vastavalt „Kiili valla jäät- mehoolduseeskiri“ nõuetele;

 Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnami- nistri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra-

21 | 31

taseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutu- sega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibrat-

siooni piirväärtusi;

 Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtu- sed, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

 Kui on vaja rajada kraave, tuleb need rajada nii, et need kaitseks naabreid üle piiri valguva sademevee eest. Kraave tuleb edaspidi perioodiliselt puhastada. Kraavi- pervede korrashoiu eest oma krundil ja sellega piirneval alal vastutav krundi omanik. Kraave on keelatud rajada, sulgeda või panna torusse ilma Kiili Vallava- litsuse kirjaliku loata;

 Vastavalt Eesti radooniriski kaardile asub katastriüksus normaalse radoonisisaldu- sega alas 30-50 kBq/m³. Eraldi radoonitõkke meetmeid ei ole vaja rakendada. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Li- saks nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada normidele vastav radoonitase hoones.

 Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtestatavate nõuete täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt olulist mõju kaasa ei too. Siiski muudab ala arendamine piirkonna üldilmet ja loob naabruses elavatele elanikele teistsuguse keskkonna. Vältimaks ebameeldivusi naabritele tuleb ala arendamise alustamisest, ja müra tekitavatest ehitustöödest naaberkruntidel oleva-

te elamute läheduses naabreid teavitada. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed Avariiohtlikku olukorda on võimalik vältida vaadeldava ala korrashoiuga ja planeeringus kavandatud tegevuse elluviimisega:

 teede planeeringujärgne ja õigeaegne rajamine, territooriumi korrashoid, mille ra- kendumisel on territooriumi eri osadele juurdepääs tagatud:

 lahendatud on tuletõrjeveevarustus – planeeringuala vahetus läheduses puudub tu- letõrje veevõtukoht. Kruntidele paigaldatakse 50m³ tuletõrje veevõtumahutid.

 liiklusohutuse tagavad väljaehitatud juurdepääsuteed

 normatiivsete parkimiskohtade väljaehitamine

 radooniriski ennetamine. Kasutusele võetavad meetmed peavad olema nii tehnili- selt kui majanduslikult teostatavad.

 vältida tuleb võimalikke ehitusaegseid avariiohlikke olukordi:

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida ma- sinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev korista- mine;

22 | 31

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süs- teem (kaasarvatud vajalike san-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele).

 Mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru jm.), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispai- ka.

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis omakorda võib põhjustada täiendavaid sotsiaalseid konflikte, so. ohustada naa- beraladel elavate inimeste heaolu (müra), vara jm.

 oluline osa on järelvalvel ja koostööl erinevate osapoolte vahel.

6.15. Tuleohutuse tagamine Alus Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010) EVS 812-2:2014+AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid

EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitise tuleohutus. Tuletõrje veevarustus Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.02.2021. Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 " Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" Planeeringuala Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on tuldkartev e. TP-3. Hoonestusala kõige väiksem vahemaa peab olema 8m. Lähim hoone on ehitusalast 8,0m kaugusel (vt. joonis DP-04). Hooneväliseks tulekustutuseks vajalik kustutusvesi: Lahendus 1- hoonetesse paigaldatakse sprinklersüsteem Lahendus 2- Ehitatakse välja piirkonna tuletõrje veevõtukoht vastavalt kehtivatele nor- midele ja standarditele. Joonisel DP-05 on ära näidatud planeeritava hüdrandi võimaik asukoht. Tuleohutusabinõude projekteerimisel võtta aluseks kehtivad projekteerimisnormid. 6.16. Servituutide vajaduse määramine Olemasolevaid servituute ja piiranguid vt jooniselt DP-02. Planeeritavaid servituute ja piiranguid vt jooniselt DP-05 ja DP-05. Krundi 1 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit (Krundi 2 ja Opmani tee 3 kasuks)

23 | 31

2)Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 1 ja Elekt- rilevi OÜ kasuks) 3) Muinsuskaitse piirangud

4) Kaevu sanitaarkaitseala 10m 5) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru (krundi 2 kasuks) 6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast 7) Teeservituudi vajadus (krundi 2 kasuks)

8) Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru (krundi 2 kasuks) Krundi 2 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit (Opmani tee 3 kasuks)

2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit (Vaela tee 39 kasuks) 3) Kultuurimälestis, muinsuskaitseala 4) Muinsuskaitse piirangud 5) Kaevu sanitaarkaitseala 10m

6) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast 7) Veetoru kaitsevöönd 2m mõlemale poole toru (krundi 1 kasuks) 8) Tuleõhutuskuja 8m Krundi 3 piirangud: 1) Madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole kaablit 2) Madalpinge maakaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit 3) Muinsuskaitse piirangud 4) 11115 Kurna-Tuhala tee kaitsevöönd 30m tee servast

6.17. Muinsuskaitse Katastriüksuse lõunakülg jääb arheoloogiamälestise asulakoht (reg-nr 17975) alale ja kaitsevööndisse. Tööd toimuvad osaliselt arheoloogiamälestise asulakoht (reg-nr 17975) alal ja kait-

sevööndis. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Asulakohtade puhul on arheoloogiline kultuurkiht, esemed ja jäänused kunagistest ehitis- te struktuuridest (koldeasemed, hoonepõhjad jmt) säilinud laiguti. Asulakohtade piirid on kaitse alla võtmise hetkel määratud kokkuleppeliselt, kuid kultuurkihti võib esineda ka väljaspool mälestise ala ja kaitsevööndit. Arvestades seniste arheoloogiliste uuringute tulemusi käesoleva asulakoha ja selle kait- sevööndi alal, mille alusel on kultuurkiht pigem vähe intensiivne, ning projekti ala paik- nemist asulakoha servas, ei ole arheoloogilise uuringu teostamine projektis ette nähtud

24 | 31

kaevetöödel esialgu vajalik. Pinnasetöödel tuleb siiski olla tähelepanelik ja arvestada ar- heoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälesti- se kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitsesea-

dusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiu- kohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi

rajatud keskkonnas:

 Autode parkimine hoonete ees tõstavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähen- davad seega autodega seotud probleeme.

 Tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine krundi kujunduses vä- hendab sissemurdmiste riski.

 Turvauste ja -suluste kasutamine vähendab sissemurdmiste riski.

 Elava kasutusega ala vähendab kuriteohirmu.

 Läbipääsu tõkestamine piirete rajamise näol vähendab soovimatute isikute viibi- mist krundil. Piirdeaed annab ka võimaluse valvekoera pidamiseks aia sees.

 Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piir- konnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohirmu.

 Atraktiivne kujundus, materjal ja värvid vähendavad kuriteohirmu ja vandalis- miaktide ning grafiti ohtu,

 Korrashoid vähendab kuriteohirmu.

 Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. Väga tõhus on toimiv naabrivalve. Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks ju- hindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneeri- mine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmi- sed:

 Nähtavus

 Juurdepääsuvõimalus

 Territoriaalsus

 Atraktiivsus

 Vastupidavus

 Valgustatus Käesolev planeering soovitab:

 krundid valgustada ja heakorrastada

 tagada hea nähtavus

25 | 31

 parkida sõidukid oma krundile

 kasutada vastupidavaid materjale

 selgelt eristatavad juurdepääsud 8. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED

MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju krundi heakorras- tamise näol. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad külas elamupiirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaal-

ne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suu- rendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitus- perioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringu ala on muinsuskaitse piirangud ning kitsendused kinnismälestise 17965 kait- sevööndis. Ehitustöid tuleb teha vastavalt Muinsuskaitseseadusele (Vastu võetud 20.02.2019) § 58 Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad nõuded. Järgida tuleb uute elamute ja abihoonete rajamisel kehtivaid nõudeid siis otsene negatiiv- ne kultuuriline mõju puudub. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurili- sed tingimused hoonete rajamiseks. Hoonete rajamine planeeritud ehitusalas on kooskõ- las Vaela külas väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja –liikidele De-

tailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringua- lal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeerin-

gualaga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskesk- konnale puudub. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal ja

26 | 31

selle läheduses taime-või loomaliikide elupaigad. Kavandataval tegevusel puudub kesk- konnamõju kaitstavatele loodusobjektidele ja –liikidele.

Loodusvarade kasutamine, jäätmete- ja energiamahukus Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse. Tegevuse käigus ei kasutata looduvarasid (liiv, killustik, muld) mahus ja moel, mis põhjustaks olulist nega- tiivset mõju. Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete

valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutami- seks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja ko-

haliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Mõju pinnasele, põhjaveele ja pinnaveele Kavandatava tegevuse puhul avaldub mõju maapinna tõstmise, vundamentide rajamise

ning hoonete ja rajatiste ehitamise tõttu. Tegemist on ehitustegevuse tavapärase mõjuga. Sademevesi immutatakse pinnasesse omal krundil. Kumulatiivne ja piiriülene mõju Vaela külas toimub aktiivne elamuarendus. Asustuse tihenemine avaldab kumulatiivselt

mõju keskkonnaseisundile, sh õhukvaliteedile, müratasemele, pinnaveele jne. Arvestades, et elamupiirkonna rajamine ei ole iseloomult intensiivse mõjuga, siis ei ole põhjust eel- dada olulise kumulatiivse mõju esinemist. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju. 9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED Planeeringu elluviimise võimalused: Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teosta- vatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edas-

pidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehti- vatele projekteerimisnormidele. Avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine: 1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikes huvides olevad tehno- võrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. 2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehi- tuses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

27 | 31

3. Detailplaneeringu järgsed avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekana-

lisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemi- ne. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikes huvides olevate tehno- võrkude, -rajatiste ehitamiseks.

4. Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekana- lisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) ehitamine. 5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetami- ne ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja

- rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvi- des olevate tehnovõrgud (100%). Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehitus-

lubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaaži- süsteemi toimimine. 7. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljas- tamine. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes hu-

vides olevate tehnovõrkude, -rajatiste kasutuslubade olemasolu. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Trans- pordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

2. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isi- kuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantsee- rima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja – rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailpla-

28 | 31

neeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevu- sega seotud avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes hu-

vides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, si- devarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema ta-

gatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluvii- mise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu

ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jaga- mine ning kõik teised tegevused mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailp- laneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailpla-

neeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest. 3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneerin- guga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või

tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest. 4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava krundi omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb ta- gada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kit-

sendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkrundi omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tege- vusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju teki- tanud krundi igakordne omanik.

29 | 31

II JOONISED DP-01 Situatsiooniskeem DP-02 Kontaktvööndi skeem

DP-03 Tugiplaan M 1:500 DP-04 Põhijoonis M 1:500 DP-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 DP-06 Illustratiivne joonis 3D

30 | 31

III TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD 1. AderGeo OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr T990721) M 1:500

2. Geokulgur OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan (töö nr 19-03-24) M 1:500 3. Elektrilevi tehnilised tingimused 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehnilised üldtingimused 5. Kiili KVH tehnilised tingimused

6. Muinsuskaitseameti tingimused

31 | 31

IV KOOSKÕLASTUSED

32 | 31

V MENETLUSDOKUMENDID 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks 2. Korraldus detailplaneeringu koostamise algatamiseks 23. mai 2023 nr 221

3. Korralduse Lisa 1 Seletuskiri 4. Korralduse Lisa 2 DP ala skeem 5. Korralduse Lisa 3 Eskiisi põhijoonis 6. Korralduse Lisa 4 Eskiisi seletuskiri

7. Korralduse Lisa 5 Lähteseisukohad 8. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirja väljavõte 9. Kiili valla üldplaneeringu joonise väljavõte 10. Kiili valla üldplaneeringu joonise leppemärkide väljavõte

11. Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu kooskõlastamine	07.10.2024	2	7.2-2/24/11713-7	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering	08.08.2024	4	7.2-2/24/11713-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	EP Majaprojekt OÜ
Harjumaa Kiili vald Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneering	24.07.2024	2	7.2-2/24/11713-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	EP Majaprojekt OÜ,
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	02.07.2024	3	7.2-2/24/11713-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	02.07.2024	3	7.2-2/24/11713-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela külas Vaela tee 41 detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine	05.06.2024	2	7.2-2/24/11713-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine	15.06.2023	358	7.2-2/23/11713-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus
Harjumaa Kiili vald Vaela küla Vaela tee 41 detailplaneeringu koostamise algatamine	25.05.2023	379	7.2-2/23/11713-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kiili Vallavalitsus

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Failid

Digiallkirjad

Seosed