Otsus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Voldi Vara OÜ

Industrial Solutions OÜ

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneering

LÄHTEÜLESANNE

DP-6-2023

Tartu vald 2023

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse 30.03.2023

korralduse nr 393 juurde

Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneering

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijad on Voldi Vara OÜ esindaja Imre Freiberg

ja Industrial Solutions OÜ esindaja Arthur Vaher.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Tuuleveski tn 5 maaüksuse jagamist elamumaa kruntideks, ning

Pargi tn 2 maaüksuse jagamist ärimaa ja elamumaa kruntideks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus

äri- ja teenindushoone(te), korterelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Planeeritud on Tuuleveski tn 1 maaüksuse puistu/haljasala korrastamine planeeringuala ulatuses

kasutatavaks pargialaks ning üldkasutatava mänguväljaku rajamine. Lisaks lahendatakse kogu

planeeringuala haljastus, heakord, juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine.

Planeeringuga korrigeeritakse Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi

tn 2 krundipiire vastavalt Tuuleveski tänavale nõuetekohase ruumi tagamisega. Planeeringuala suurus

on ca 4 ha.

Planeeringuala asub Tabivere alevikus, tiheasustusega alal ning on valdavalt hoonestamata. Pargi tn 2

kinnistul asub üks ehitisregistrisse kandmata abihoone pindalaga u 70 m 2 . Detailplaneeringuala

vahetus läheduses on kortermajad ja üksikelamud. Planeeritavast alast kirdesse jääb tugimaantee nr 39

Tartu-Jõgeva-Aravete. Planeeringualast teisele poole tugimaanteed nr 39 jääb Vooremaa

maastikukaitseala ja Saadjärv. Planeeringualale jääb seisuga 12.01.2023 ehitismälestis „Tabivere

mõisa park“ (reg. nr 24069), mille piire on kavas lähitulevikus korrigeerida, kui võetakse vastu vastav

Kultuuriministri käskkiri. Käskkirja vastuvõtmise järgselt muutuvad Pargi tn 2 kinnistu maanteeäärsel

alal kitsendused leebemaks, kuna mälestise ala asendub kaitsevööndi alaga (allikas:

Muinsuskaitseameti 16.12.2022 kiri nr 1.1-7/1896-1). Tabivere mõisa park on ka looduskaitsealune

park (reg. nr KLO1200484). Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELISe andmetel jääb planeeringuala II

kaitsekategooria nahkhiireliikide registreeritud elupaigale.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava arenguala juhtotstarbega

maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus. Täpsem krundi kasutuse

otstarve lahendatakse detailplaneeringuga. Planeeringualasse jääv Tuuleveski tn 1 maaüksus asub

osaliselt üldplaneeringu järgi haljasala juhtotstarbega maa-alal, mis on looduslikud ja/või inimese

poolt kujundatud haljas- ja metsaalad. Haljasalad täidavad kas puhkefunktsiooni (olemasolevad ja/või

perspektiivsed puhkealad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist

väljasõidukohtadena ja vabaõhuürituste korraldamist), toimivad puhveraladena (kaitsehaljastus) või on

nende määramise eesmärgiks säilitada maa-alad looduslikuna.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Tuuleveski tn 5 maaüksus (kü tunnus 77301:001:0396);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;

 pindala- 7496 m²;

3

 nimi- Tuuleveski tänav L2 maaüksus (kü tunnus 77301:001:0407);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa;

 pindala- 671 m²;

 nimi- Pargi tn 2 maaüksus (kü tunnus 77301:002:2022);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 24 410 m².

Osaliselt jäävad planeeringualale ka järgmised maaüksused: Tuuliku tn 1a (kü tunnus: 77301:002:3180), Tuuliku tn 1 (kü tunnus: 77301:002:2480), Tuuliku tn 3 (kü tunnus:

77301:002:2490), Tuuleveski tn 1 (kü: 77301:001:0395), Jaama tee (kü tunnus: 77301:002:3260) ning

Korgitseri (kü tunnus: 77301:001:0343).

Joonis 1. Planeeritava ala asukohaskeem (aluskaart: Maa-ameti ortofoto).

Planeeringuala naaberkinnistul on kehtiv detailplaneering Tabivere alevikus kinnistu nr 2436, Voldi

Tuuleveski II (kehtestatud Laeva Vallavolikogu 17.06.1998 otsusega nr 111, planeering on

kättesaadav Tartu valla planeeringute registris:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_1998_01/).

Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla energia- ja kliimakava

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

4

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Planeeringu koostajal järgida kõiki kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud, sõiduteed ja

jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust

kontaktvööndi alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

Planeeringu koostamise raames teostada vastavalt Muinsuskaitseameti 16.12.2022 kirjale nr 1.1-

7/1896-1 tsoneerimine, millega maa-ala jaotada väiksemateks osadeks arvestades funktsionaalseid ja

kujunduslikke aspekte (tsoonid erinevate tegevusvaldkondade jaoks, vajalike suuremate rajatiste

asukohad, vaatekoridorid, vaatepunktide ning kompositsioonitsentrite paiknemine, kõrghaljastuse

ruumiline struktuur ning haljastuse iseloom. Ruumilis-kunstilise tsoneeringuga näha ette kogu

projektala ruumiline liigendatus, vaatekohtade, vaadete ning foonide süsteem, kompositsiooniosade

paiknemine sõltuvalt projekteerimiseelsest olukorrast ning projekteeritava ala ideest. Analüüsi

kajastada vastaval tugiplaanil.

Hinnata planeeringuala ja sellel esinevaid esteetilisi väärtusi, kasutamise spetsiifikat ja maa-alale

omaseid looduslikke tingimusi.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada ärimaa, elamumaa, transpordimaa ja

üldkasutatava maa krundid.

 Väikseim korterelamumaa krundi suurus on 2000 m². Korterelamu koormusindeks on

minimaalselt 150. Üldkasutatav puhkeala peab sisaldama mänguväljakut ja tegevuste

võimalust erivanuses lastele ja täiskasvanutele.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.4. Krundi ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed – korterelamumaa (EK), kaubandus- toitlustus- ja

teenindushoone maa (ÄK), kontori- ja büroohoone maa (ÄB), väikeettevõtluse ja -tootmise

hoone maa (ÄV), vajadusel puhke- ja spordirajatiste maa (PS), tee ja tänava maa (LT).

5

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele.

 hoonete suurim lubatud arv krundil – lahendada planeeringuga

 hoonete kasutamise otstarbed – korterelamu (11220), abihoone (12744), toitlustushoone

(12130), büroohoone (12201), ilu- ja isikuteenuste hoone (12331), kaubandushoone (12311)

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – korterelamu kruntidel kuni 25% krundi

pindalast (sh ühe korterelamu ehitisealune pind ei või olla suurem kui 550 m²); kaubandus-,

teenindus- ja büroohoone püstitamisel kuni 40% krundi pindalast;

 hoonete lubatud maksimaalne kõrgus – korterelamu maksimaalne kõrgus määrata

planeeringuga, abihoonetel kuni 5 m;

Korterelamu (parapeti/katuseharja) lubatud maksimaalne abs kõrgus ei tohi olla suurem kui

olemasolevate Tuuliku tn 1 ja 3 korterelamute kõrgus.

 hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringus lahendada ka mitteehitusloa kohustuslike hoonete-rajatiste (näit prügimaja,

jalgrataste varjualune) püstitamise tingimused.

5.5. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 lubatud korruselisus – korterelamul kaaluda kuni 4 maapealset korrust (sh hoone abs kõrgus ei

või ületada Tuuliku tn 1 ja 3 hoonete kõrguseid), abihoone lubatud 1-korruselisena.

Ärifunktsiooniga hoonel lubatud kuni 2 maapealset korrust.

Hoonete ruumiline ja kõrguslik lahendus täpsustatakse planeerimise käigus. Korterelamud peavad

olema planeeringuala lõikes lahendatud erineva korruselisusega (mitte kavandada kõiki korterelamuid

4-korruselistena).

Maksimaalne korterite arv ühes majas 25.

 katusekalded – 0-10 o ;

 katuseharja kulgemise suund – lahendada planeeringuga;

 katuse tüüp – lamekatus, kaldkatus;

 katusekatte materjal - määrata planeeringuga;

 katusekatte värvid - määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- krohv, kivi, puit või muu kvaliteetne ja nõuetele vastav

välisviimistluse materjal;

 kohustuslik ehitusjoon – lahendada vajadusel planeeringuga;

 +/- 0.00 sidumine - määrata planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused (nende detailsus) peavad tagama kaasaegse ja

kvaliteetse tervikliku piirkonna kujunemise.

5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine Määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi

ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada tingimus, et

väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära

mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

 tähistada jalakäijate/jalgratturite liikumisalad;

Jalakäijatele tagada ühendus Tuuleveski tänavalt Tartu-Jõgeva-Aravete tee äärsele kergliiklusteele.

Kavandada terviklik, sh arendusalade sisene, kergliiklusteede/jalgteede võrgustik, mis ühendab

omavahel olemasolevad ja kavandatavad tõmberuumid: kavandatava teeninduskeskuse, muuseumi,

pargi, ranna, kooli.

Kergliiklusteede võrgustiku kavandamisel arvestada ka Tartu valla kergliiklusteede projekteerimise

osa I ja osa III põhiprojektiga (koostaja K-Projekt AS töö nr 22017A). Projekt lahendab ära Jaama tee

äärse jalgtee osa.

6

 tähistada juurdepääsude asukohad krundile, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad,

kust väljasõitude rajamine on keelatud;

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatud laiused;

Planeeringuga korrigeerida Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn 2

krundipiire viisilt, et moodustada Tuuleveski tänava tarvis üks vajalikku liikluskoosseisu

(kahesuunalise liiklusega sõidutee, jalgtee min laiusega 2,5 m ja üldkasutatav haljastus) mahutav

transpordimaa positsioon, mis antakse avalikku kasutusse. Lisaks tuleb planeerida Jaama tee äärde

jalgtee, vajadusel näha ette teekoridori laiendus.

Pargi tn 2 ja Korgitseri kinnistule kavandada transpordimaa krunt või avaliku kasutusega maa-ala,

tagamaks kergliikluse ligipääs Tuuliku tn 11 kinnistul (kü tunnus: 77301:002:0092) asuva Tabivere

lasteaia hoonele.

 liikluskorralduse põhimõtted;

 parkimiskorraldus, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav

parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega.

Vajalik on näha ette maksimaalselt 1,5 parkimiskoha rajamine ühe korteri kohta (autode parkimist

võib lahendada ka korterelamu mahus). Parkimine lahendada omal krundil. Korterelamu maa-alal

tuleb 5 korteri kohta ette näha 1 külaliskoht.

Näha ette ka jalgrataste parkimiskohad (normatiivne jalgrataste parkimine võib olla jagatud

hoonesiseselt ja -väliselt). Jalgrattaparklad peavad olema lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada,

raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud. Avatud parklaalad tuleb

liigendada haljastusega (vallide, hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele

vastupidavaid puu ja põõsa liike) väiksemateks gruppideks. Minimaalselt istutada üks puu iga 5

parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised

parkimisalad. Eraldussaared näha ette põõsaste ja puudega haljastatavateks, vältida nn murusaari.

Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on

kõik pinnad katta asfaldiga).

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata säilitatav ja likvideeritav haljastus;

Säilitada maksimaalselt krundil olev väärtuslik kõrghaljastus.

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

Haljastusega kaetud ala osakaal hoonestatud krundil min 35% krundi pindalast (kõrghaljastuse osakaal

min 10%). Määrata lisaks kohustuslikule kõrghaljastusele ka põõsasistutusalade vajadus.

Üldkasutatava haljasala ja tänavamaa haljastuse planeerimise tingimused esitada vastavalt standardi

nõuetele EVS 939-2:2020 (Puittaimed haljastuses).

 määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;

 kruntide piirded- mitte ette näha piirdeaedu;

 määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine).

Üldkasutatav mänguväljaku-puhkeala peab sisaldama nii kõrg- kui madalhaljastust, jalgteede

võrgustikku, pinke, pargivalgustust ja erivanuses kasutajatele mängu- ja sportimisvahendeid. Mitte

kavandada iga korterelamu juurde eraldiseisvat mänguväljakut.

Üldkasutatav mänguväljak-puhkeala planeerida avalikku kasutusse. Planeeringus kirjeldada meetmed

avaliku kasutuse tagamiseks.

5.9. Ehitistevahelised kujad Hoonestusala ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

7

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;

 veevarustuse ja kanalisatsiooni osas ei ole lubatud lokaalsed lahendused. Teha koostööd

piirkonna vee-ettevõtjaga. Taotleda tehnilised tingimused piirkonna vee-ettevõtjalt AS Emajõe

Veevärk ning lahendada veevarustus ja -kanalisatsioon vastavalt väljastatud tehnilistele

tingimustele;

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kinnistutelt tänavatorustikku

juhitava sademevee vooluhulka kinnistutorustikus toru läbimõõduga piirata. Kanaliseeritava

sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee reguleerimiseks

näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada

väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav vertikaali.

 maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega. Teha koostööd piirkonna kaugkütte teenust pakkuva ettevõttega. Eelistatud

on kaugküttevõrguga liitumine;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

 päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise võimalusi;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine ning vajadusel muud keskkonnatingimused.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Eelistatud on mitme

maja peale ühise prügimaja rajamine või ühiste maasiseste süvamahutite ala kavandamine.

Jäätmekäitluse lahendusel arvestada, et kortermajade juurde kavandada mahutid vähemalt

järgmiste jäätmeliikide kogumiseks: biolagunevad köögi- ja söögijäätmed, segaolmejäätmed,

paber/papp pakendi jäätmed, klaaspakendi jäätmed, soovituslikult ka segapakendijäätmed.

Kaubandus- toitlustus- ja teenindushoone maal arvestada, et liigiti tuleb koguda vähemalt

segaolmejäätmeid, biolagunevaid köögi- ja söögijäätmeid ning paber/papp pakendeid.

Planeeringus näidata ära või kirjeldada vastav ruumivajadus.

 Kajastada liiklusmüraga seotud teemasid.

 Kirjeldada radooniriskiga seotud teemad ja uuringuvajadus.

5.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kehtivate servituutidega ning määrata vajadusel

täiendav servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadust.

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809-1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus Kitsendused täpsustada planeeringu koostamisel.

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

8

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isiku(te)ga enne planeeringu kehtestamist realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub

vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.17. Lähtetingimuste muutmine Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised

1. Situatsiooniskeem, M 1:10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 või 1:5000;

3. Olemasolev olukord M 1:500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude joonis M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised. 3D joonistel peavad kajastuma

naaberhoonete reaalsed kõrgused ja olema nähtav ka planeeringuala reljeef.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse

läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering tuleb kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Keskkonnaametiga;

 Muinsuskaitseametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte.

9. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

10. Detailplaneeringu avalikustamine

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn ja/või dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf

failina) ja paberkandjal.

11. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel kujul vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja

poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades

planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab

9

veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute

andmekokku esitamise nõuetega.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anni Teetsmann

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 17.04.2023

Meie 16.05.2023 nr 7.2-2/23/8486-2

Seisukohtade väljastamine Tuuleveski tn 5

ja Pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud meie seisukohti Tabivere aleviku Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning

lähiala detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 77301:001:0395 ja 77301:002:2022, edaspidi

planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Tartu Vallavalitsuse 30.03.2023 korraldusega

nr 393.

Planeeringualasse jäävad järgmised maaüksused: Tuuleveski tn 5 (kü: 77301:001:0396, 100%

elamumaa), Tuuleveski tänav L2 (kü: 77301:001:0407, 100% transpordimaa), Pargi tn 2 (kü:

77301:002:2022, 100% maatulundusmaa). Osaliselt jäävad planeeringualale ka Tuuleveski tn 1

(kü 77301:001:0395), Tuuliku tn 1a (kü 77301:002:3180), Tuuliku tn 1 (kü: 77301:002:2480),

Tuuliku tn 3 (kü: 77301:002:2490) ning Korgitseri (kü: 77301:001:0343) maaüksused.

Planeeringuala pindala on ca 4 ha. Planeeringuala asub Tabivere alevikus, tiheasustusega alal ning

on valdavalt hoonestamata. Pargi tn 2 kinnistul asub üks ehitisregistrisse kandmata abihoone

pindalaga u 70 m2. Detailplaneeringu ala vahetus läheduses on kortermajad ja üksikelamud.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Tuuleveski tn 5 maaüksuse jagamist elamumaa kruntideks

ning Pargi tn 2 maaüksuse jagamist äri- ja elamumaa kruntideks. Planeeringuga määratakse

ehitusõigus äri- ja teenindushoone(te), korterelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning

ehitamiseks. Lisaks lahendatakse kogu planeeringuala haljastus, heakord, juurdepääsuteed,

parkimiskorraldus ning tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete (edaspidi riigitee) km 18,02-18,25.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4214 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku

(EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee ca km 18,029 (riigitee nr 14230

Tabivere jaama tee / Pargi tänav) ja km 18,339 (kohalik tee nr 7730006 Tuuliku / Tuuliku

tänav).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

2 (3)

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

6. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

7. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

8. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

9. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

12. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 20230330_Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 mü ning lähiala DP_algatamine_Lisa 1

Lähteülesanne

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]