Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/8486-4 |
Registreeritud | 05.07.2024 |
Sünkroonitud | 08.07.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Väliprojekt OÜ Sepavälja tn 33, Tartu
50115 Tartumaa
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE
NING LÄHIALA DETAILPLANEERING
PLANEERINGUALA ASUKOHT: Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
TÖÖ NR: DP-202333
KUUPÄEV: 27.05.2024
PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA
PLANEERINGUST HUVITATUD ISIK
PLANEERINGU KOOSTAJA
Tartu Vallavalitsus Voldi Vara OÜ Liis Alver
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
TARTU 2024
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
2
SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 4 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ................................................................................... 4 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................ 5 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ................................................................ 5 4. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ja järeldused ................................................................ 6 5. Olemasolev olukord ................................................................................................................................. 8 6. Planeeringulahendus ............................................................................................................................ 10
6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid ................................................................................................ 10 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................... 11 6.3. Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................... 11 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ............................................................................................. 12 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ................................................................................ 12 6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 14
6.6.1. Teed ja tänavad ....................................................................................................................................... 14 6.6.2. Parkimislahendus .................................................................................................................................. 14
6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................................................... 15 6.7.1. Olemasolev haljastus ............................................................................................................................ 15 6.7.2. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus....................................................................................... 16 6.7.3. Kruntide haljastus ................................................................................................................................. 16 6.7.4. Piirded ........................................................................................................................................................ 17 6.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine ........................................................................................................ 17
6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 17 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ...................................................................... 17 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ............................................................................... 17
6.10.1. Veevarustus .............................................................................................................................................. 18 6.10.2. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................................... 18 6.10.3. Reoveekanalisatsioon .......................................................................................................................... 18 6.10.4. Sademevesi ............................................................................................................................................... 19 6.10.5. Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 20 6.10.6. Soojavarustus .......................................................................................................................................... 21 6.10.7. Gaasivarustus .......................................................................................................................................... 21 6.10.8. Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................... 22
6.11. Ehitusgeoloogia .......................................................................................................................... 22 6.12. Pinnase radoonisisaldus ......................................................................................................... 22 6.13. Servituutide vajaduse määramine ...................................................................................... 23 6.14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................. 24 6.15. Muinsuskaitseliste väärtuste säilimiseks vajalikud meetmed ................................ 24 6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nende ulatus ....................................................................................................................... 25 6.17. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded ............................................................................... 26
6.17.1. Üldised nõuded ....................................................................................................................................... 26 6.17.2. Jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded ............................................................................ 26 6.17.3. Müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste tingimusi tagavad nõuded ............................................ 27 6.17.4. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ...................................................................................... 28
6.18. Planeeringu elluviimise võimalused .................................................................................. 28
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
3
JOONISED ............................................................................................................................................................... 31 Joonis 1. Asukohaskeem ............................................................................................................................. 32 Joonis 2. Tugiplaan ........................................................................................................................................ 33 Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem .............................................................................................. 34 Joonis 4. Põhijoonis....................................................................................................................................... 35 Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused .................................................................................................. 36 Joonis 6. Krundijaotusskeem .................................................................................................................... 37 Joonis 7. Etapid ............................................................................................................................................... 38 Joonis 8. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................... 39
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
4
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Vallavalitsuse 30.03.2023 korraldus nr 393 „Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu koostamise ja rahastamise üleandmiseks on sõlmitud haldusleping (10.03.2023).
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Vallavalitsus.
Planeeringuala moodustavad Tuuleveski tn 5 (77301:001:0396, 100% elamumaa, 7496 m2) ja Pargi tn 2 (77301:002:2022, 100% maatulundusmaa, 24410 m2) maaüksused.
Nõuetekohase Tuuleveski tänava moodustamiseks ning kergliiklusteede võrgustiku planeerimiseks on planeeringualasse hõlmatud Tuuleveski tn L2 (77301:001:0407, 100% transpordimaa) ning osaliselt Tuuleveski tn 1 (77301:001:0395), Tuuliku tn 1a (7301:002:3180), Tuuliku tn 1 (77301:002:2480, 100% elamumaa), Tuuliku tn 3 (77301:002:2490, 100% elamumaa), Korgitseri (77301:001:0343, 100% üldkasutatav maa) ja Jaama tee (77301:002:3260, 100% transpordimaa) maaüksused.
Planeeringuala suurus on ca 3,9 ha.
Planeeringu eesmärk on kaaluda Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksuse jagamist elamu- ja ärimaa kruntideks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus korterelamute ja abihoonete ning äri- ja teenindushoone(te) projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringuala haljastus, heakord, juurdepääsuteed, parkimiskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuga korrigeeritakse Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn 2 krundipiire Tuuleveski tänavale nõuetekohase ruumi tagamiseks. Lisaks kavandatakse üldkasutatavad maad ja kergliiklustee koridorid.
Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.
Planeeringu algatamise eelselt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2 (elurajooni arendamine). Eelhinnanguga on analüüsitud planeeringu realiseerimisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning jõutud järeldusele, et planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimese tervist ja kultuuripärandit. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada.
Planeeritavale maa-alale ulatuvad kinnismälestise kaitsevööndid (Tabivere mõisa park ja Saadjärve äärne asulakoht). Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 8 arvestatakse detailplaneeringu koostamisel detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, lähtudes muinsuskaitseseaduses sätestatust. Määruse „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ alusel ei pea muinsuskaitseametiga kooskõlastatult eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
5
vaadeldavust. Muinsuskaitseamet on tutvunud planeeringu algatamise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnanguga ning ei esita täiendavaid ettepanekuid, sh vajadust detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks.
2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Kehtiva Tartu valla üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused peamiselt segahoonestatava arenguala juhtotstarbega maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus.
Pargi tn 2 maaüksuse kirdepoolne osa asub osaliselt üldplaneeringu kohase haljasala juhtotstarbega maa-alal, mis on looduslikud ja/või inimese poolt kujundatud haljas- ja metsaalad. Haljasalad täidavad kas puhkefunktsiooni (olemasolevad ja/või perspektiivsed puhkealad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena ja vabaõhuürituste korraldamist), toimivad puhveraladena (kaitsehaljastus) või on nende määramise eesmärgiks säilitada maa-alad looduslikuna.
Planeeringuga kavandatakse segahoonestatava arenguala juhtotstarbega maa-alale korterelamud ning äri-, kaubandus- ja teenindushoone(d) ning haljasala juhtotstarbega maa-ala kavandatakse üldkasutatavaks haljasalaks. Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.
Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (detailplaneeringu ala tähistatud musta katkendjoonega)
3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid
Tartu valla üldplaneering;
Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
6
Tartu valla arengukava;
Tartu valla energia- ja kliimakava;
Tartu valla jäätmehoolduseeskiri;
Tartu valla heakorraeeskiri;
Uuring „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);
Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 hoonestuse ettepanek (Molumba OÜ, töö nr 22-93, 21.11.2022);
Eksperthinnang Tuuleveski tn 1 kinnistule (Valdeko Lukken, 15.03.2021);
Eksperthinnang Pargi tn 2 kinnistule (Kreeta Sipelgas, Valdeko Lukken, 28.10.2022);
Muinsuskaitseameti 16.12.2022 kiri nr 1.1-7/1896-1;
Muinsuskaitseameti 03.03.2023 kiri nr 5.1-17.5/335-1;
Keskkonnaameti 14.03.2023 kiri nr 6-5/23/3480-2;
Terviseameti 14.03.2023 kiri nr 9.3-1/23/1237-2;
Transpordiameti 16.05.2023 kiri nr 7.2-2/23/8486-2;
Tartu valla kergliiklusteede projekteerimine, osa I ja III. Pargi tänava kergliiklustee (K- Projekt AS, töö nr 22017A, september 2022);
Tabivere aleviku sademeveekanalisatsiooni projekteerimine. Eelprojekt (OÜ Keskkonnaprojekt, töö nr 3329, jaanuar 2024);
Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.
Detailplaneeringu alusplaaniks on Desmantes OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega 1:500 (reg nr 10943323, litsents MTR EG10943323-0001, töö nr P2-2-2023, märts 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.
Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.
Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning teised dokumendid asuvad lisades.
4. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ja järeldused
Planeeritav maa-ala asub Tartu maakonnas Tartu vallas Tabivere alevikus, tiheasustusega alal, Tuuleveski ja Pargi tänava vahelisel alal, paiknedes olemasolevate korterelamute ning Tabivere mõisapargi vahetus läheduses.
Tabivere alevikus on tagatud erinevate teenuste väga hea kättesaadavus. Asulas asuvad mitmed toidupoed, lasteaed, põhikool ning tegutseb huvialakool ja -ringid ning rahvamaja ja noortekeskus. Tervishoiuteenuseid osutavad perearstipraksis, apteek ning sotsiaalkeskus.
Tabivere alevik asub 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ning raudtee vahelisel alal, millest tulevalt on asulal hea logistiline ühendus nii ühistranspordiliikluse kui autoliikluse näol valla keskuse Kõrveküla kui ka Tartu linnaga. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ca 100 m kaugusel 39
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
7
Tartu-Jõgeva-Aravete tee ääres ning lähim rongipeatus ca 800 m kaugusel.
Planeeritav ala külgneb põhjasuunast riigiteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 18,02-18,25. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4214 sõidukit. Riigiteega paralleelselt kulgeb olemasolev kergliiklustee. Asula siseselt on rajatud kõnnitee Tuuliku tänava äärde, mis ühendub maantee äärse kergliiklusteega. Pargi tänava äärde on 2022. a projekteeritud kergliiklustee (K- Projekt AS, töö nr 22017A), mis käesoleval hetkel on rajamata. Kergliiklejad liiklevad asula piires peamiseks sõiduteede teepeenardel ning haljasaladel isetekkelistel pinnasradadel, mis viivad olulisemate sihtkohtadeni (bussipeatus, kool jms).
Planeeringuala vahetusse kontaktvööndisse jäävad lääne- ja edelasuunas asuvad olemasolevad 2- ja 3-korruseliste korterelamute ja üksikelamute alad. Lõunast piirneb ala Pargi tänavaga, mille ääres asub Tabivere mõisa park ja valitsejamaja (Tabivere muuseum). Tuuliku tn 1a maaüksusel asub tuulik, mis kuulus kunagise Tabivere mõisa kompleksi.
Põhjasuunas asub kõrghaljastusega roheala, mis ulatub osaliselt ka planeeringualale ning on arvatud Tabivere mõisa pargi looduskaitsealasse (keskkonnaregistri kood KLO1200484). Planeeringualale ulatuvad Tabivere mõisa pargi ja Saadjärve äärse asulakoha kinnismälestise kaitsevööndid.
Planeeringualast teisele poole tugimaanteed nr 39 jäävad Saadjärv ning Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294), Natura 2000 võrgustiku Vooremaa linnuala (RAH0000069) ja Natura 2000 võrgustiku Vooremaa järvede loodusala (RAH0000137).
Planeeringuala vahetud piirinaabrid on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Aadress Tunnus Pindala, m2 Katastriüksuse sihtotstarve
Tuuleveski tn 1 77301:001:0395 11 617 maatulundusmaa 100%
Tuuliku tänav 77301:002:0267 12123 transpordimaa 100%
Tuuliku tänav L1 77301:001:0406 110 transpordimaa 100%
Tuuliku tn 1 77301:002:2480 2945 elamumaa 100%
Tuuliku tn 3 77301:002:2490 3802 elamumaa 100%
Tuuliku tn 1a 77301:002:3180 1570 ärimaa 100%
Tuuleveski põik 77301:001:0408 524 transpordimaa 100%
Tuuleveski tn 6 77301:001:0397 1222 elamumaa 100%
Tuuleveski tn 8 77301:001:0398 1506 elamumaa 100%
Tuuleveski põik 8 77301:001:0405 743 elamumaa 100%
Tuuleveski põik 6 77301:001:0404 1415 elamumaa 100%
Tuuliku tn 11 77301:002:0092 14315 ühiskondlike ehitiste maa 100%
Korgitseri 77301:001:0343 2590 üldkasutatav maa 100%
Pargi tn L1 77301:002:0264 2653 transpordimaa 100%
Pargi tn 4a 77301:002:2730 286 tootmismaa 100%
Pargi tn 4 77301:002:2250 2775 elamumaa 100%
Jaama tee 77301:002:3260 21009 transpordimaa 100%
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
8
Aadress Tunnus Pindala, m2 Katastriüksuse sihtotstarve
Tabivere park 77301:002:0072 41854 maatulundusmaa 100%
Pargi tn 1 77301:002:0085 1273 ühiskondlike ehitiste maa 100%
Pargi tn 1a 77301:002:3510 284 maatulundusmaa 100%
Pargi tn 3 77301:002:0680 1522 elamumaa 100%
Pargi tänav L2 77301:002:0265 2645 transpordimaa 100%
Kergliiklustee 79601:001:1298 224 transpordimaa 100%
39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee
77301:002:3280 165800 transpordimaa 100%
Tuuliku 77301:002:1870 2331 ärimaa 100%
Tuuleveski 77301:002:1120 2856 ärimaa 100%
Tabivere aleviku hoonestus (sh korterelamud ning äri- ja kaubandushooned) on rajatud valdavalt nõukogude perioodil. Olemasolevad lähipiirkonna korterelamud on mahult 2- ja 3- korruselised, nõukogude perioodile omaste arhitektuursete lahendustega ning valdavalt lamekatusega. Tuuleveski tänava ääres asuvad Tuuliku tn 1 ja 3 kinnistul paiknevad kõrge sokli ja astmeliselt liigendatud 9 korteriga lamekatusega 3-korruselised elamud, mille ehitisealune pind on kuni 300 m2 ning 1-korruselised viilkatusega üksikelamud.
Lähimas kontaktvööndis on kehtivad järgmised detailplaneeringud (vt joonis 3):
Tabivere alevikus kinnistu nr 2436, Voldi Tuuleveski II (kehtestatud Tabivere Vallavolikogu 17.06.1998 otsusega nr 111). Eesmärgiks tingimuste seadmine tankla ja teenindushoone rajamiseks.
Välja kinnistu detailplaneering (kehtestatud Tabivere Vallavolikogu 25.08.2009 otsusega nr 29). Eesmärgiks jagada planeeringuala äri- ja elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus kahe korterelamu, kaubandushoone ja tankla püstitamiseks.
Kontaktvööndi olemasolevat maakasutust ja hoonestuspõhimõtteid illustreerib kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis (joonis 3).
Tabivere alevikus avalikke teenuseid osutavad asutused ja kaubandus, ühiskondlikud hooned ning korterelamute grupid on koondunud peamiselt asulat läbivate Tuuliku ja Pargi tänavate äärde, mille vahele jääb ka käesolev planeeringuala. Käesoleval hetkel puuduvad asulas kaasaegsed elamispinnad ning kaubandus-, teenindus- ja ärihooned, kuhu oleks võimalik koondada olulisemad piirkonna elanikke teenindavad erinevate funktsioonidega ettevõtted (sh kaubandus-, teenindus- ja avalikke teenuseid osutavad ettevõtted).
Võttes arvesse olemasoleva olukorra ning üldplaneeringuga kavandatud maakasutuspõhimõtted (vt skeem 1), võib järeldada, et kavandatud korterelamud ja ärihooned on keskkonda sobilikud, olles olemasoleva asustusstruktuurile loogiliseks laienduseks ning võimaldades piirkonna jätkusuutlikku arenemist.
5. Olemasolev olukord
Planeeringuala moodustavad Tuuleveski tn 5 (77301:001:0396, 100% elamumaa), Pargi tn 2 (77301:002:2022, 100% maatulundusmaa), Tuuleveski tn L2 (77301:001:0407, 100%
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
9
transpordimaa) ning osaliselt Tuuleveski tn 1 (77301:001:0395), Tuuliku tn 1a (7301:002:3180), Tuuliku tn 1 (77301:002:2480, 100% elamumaa), Tuuliku tn 3 (77301:002:2490, 100% elamumaa), Korgitseri (77301:001:0343, 100% üldkasutatav maa) ja Jaama tee (77301:002:3260, 100% transpordimaa) maaüksused.
Planeeringuga korrigeeritakse Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tänav L2 ja Pargi tn 2 krundipiire Tuuleveski tänavale nõuetekohase ruumi tagamiseks.
Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste näitajad on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Planeeringualasse hõlmatud maaüksused
Lähiaadress Katastriüksuse
tunnus Kinnistu
registriosa nr Pindala, m2
Katastriüksuse sihtotstarve
Tuuleveski tn 5 77301:001:0396 18294050 7496 elamumaa 100%
Pargi tn 2 77301:002:2022 786235 24410 maatulundusmaa 100%
Tuuleveski tänav L2 77301:001:0407 9594550 671 transpordimaa 100%
Tuuleveski tn 1 77301:001:0395 18293950 Hõlmatud osaliselt maatulundusmaa 100%
Tuuliku tn 1a 77301:002:3180 71535 Hõlmatud osaliselt ärimaa 100%
Tuuliku tn 1 77301:002:2480 1165035 Hõlmatud osaliselt elamumaa 100%
Tuuliku tn 3 77301:002:2490 1138735 Hõlmatud osaliselt elamumaa 100%
Korgitseri 77301:001:0343 6099450 Hõlmatud osaliselt üldkasutatav maa 100%
Jaama tee 77301:002:3260 5335250 Hõlmatud osaliselt transpordimaa 100%
Planeeringuala on valdavalt hoonestamata. Pargi tn 2 kinnistul asub üks ehitisregistrisse kandmata abihoone pindalaga u 70 m2.
Juurdepääs alale on Tuuleveski ja Pargi (Jaama tee) tänavate kaudu. Tuuleveski tänav on planeeringuala läbiv, Tuuliku ja Pargi tänavaid ühendav teekoridor, mis on suures osas välja kruntimata. Pargi tn 2 ja Tuuleveski tänav L2 maaüksuseid läbib ca 4,5 m laiune asfaltkattega sõidutee ning Tuuliku tn 1 ja 3 kinnistute osas on tegemist parkimisalaga piirneva teega. Pargi tn 2 ja Tuuliku tn 1 ja 3 maaüksuseid läbiv teelõik on määratud avalikult kasutatavaks (sundvaldus).
Pargi tänav on ca 5,7 m laiuse sõiduteega teekoridor, kus kõnniteed puuduvad.
Planeeritav maa-ala on ühtlase reljeefiga, kuid Tuuleveski tänava ja riigitee vahelisel alal suhteliselt suure, kuid sujuva languga (ca 8 m) ida suunas (absoluutkõrgused vahemikus ca 71.00…63.00).
Valdav osa planeeringualast on kaetud lageda rohumaaga. Olemasolev kõrghaljastus kasvab Pargi tn 2 maaüksusel riigiteega piirnevas osas ning Tuuleveski tänavast edelasuunda jääval alal. Tegemist on erinevat liiki okas- ja lehtpuudest koosnevate puudegruppidega. Maanteega paralleelselt kulgev puistu täidab antud hetkel kaitsehaljastuse eesmärki maantee ja elamute vahel, takistades liiklusest tingitud häiringute kandumist elamualadele. Antud haljasala on osaks Tabivere mõisa pargi looduskaitsealast ja kinnismälestisest.
Planeeringuala läbivad olemasolevad gaasitrassid, elektri õhuliinid ja maakaablid ning sidekommunikatsioonikaablid.
Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
10
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
A- ja B-kategooria gaasipaigaldise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool gaasitorustikku;
Elektri õhuliini kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge;
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool kaabli telge;
Sidetrassi kaitsevöönd 1 m mõlemal pool kaabli telge;
Avalikult kasutatava tee kaitsevööndid 10 m ja 30 m;
Tabivere mõisa pargi kinnismälestise kaitsevöönd;
Saadjärve äärse asulakoha kinnismälestise kaitsevöönd;
Tabivere mõisa pargi looduskaitseala;
Tuuleveski maaüksusel (77301:002:1120) kehtiva detailplaneeringu kohaselt (vt ptk 4) on maaüksusele planeeritud tankla ja seda teenindavad rajatised. Tankla seadmestiku minimaalne kuja I kasutusviisiga hoonetest (elamutest) on vähemalt 30 m (EVS 812-5:2014), mis on tagatud. Tuuleveski maaüksuse ja planeeringuala vaheline kaugus on 32 m.
Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega (>50 kBq/m³) piirkonda, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega (Rn) pinnaseid. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub planeeringuala keskmiselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega alal.
Maa-ameti mullastiku kaardi kohaselt levivad Tabivere alevikus, sh planeeringualal, suures osas leostunud mullad (Ko).
Maa-ameti looduskaitse (suunatud) kaardirakenduse andmetel (info seisuga 24.01.2023) jääb planeeringualale kaitsealuste II kaitsekategooria liikide tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht. Rohkem kaitsealuseid liike ega elupaiku planeeringualale ei jää.
Planeeringualal ei esine maaparandussüsteeme ega loodusvarasid.
Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 2).
6. Planeeringulahendus
6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid
Planeeringuala ruumilise lahenduse ja hoonestuse põhimõtete planeerimiseks ning ehituslike ja arhitektuursete tingimuste määramiseks on arhitektuuribüroo Molumba OÜ poolt koostatud arhitektuurne visioon, mis annab suunised maa-ala jaotamiseks erineva funktsiooniga aladeks ning uushoonestuse paiknemiseks. Lisaks tehakse ettepanekud liiklus- ja parkimiskorralduse ja haljastuse lahendamiseks.
Tuginedes arhitektuursele visioonile moodustatakse planeeringualasse hõlmatud maaüksustest elamumaa, ärimaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid vastavalt üldplaneeringus toodud maakasutuse üldistele põhimõtetele ning määratakse ehitusõigus kuni 4-korruseliste korterelamute ning äri-, kaubandus- ja teenindushoonete rajamiseks.
Korruselamute krundid on kavandatud Tuuleveski tänava ja maantee vahelisele lauge nõlvusega alale, kuhu moodustub eraldiseisev hoonetegrupp, mis ühest küljest on loogiliseks ja sujuvaks
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
11
jätkuks olemasolevatele korterelamutele, kuid teisalt moodustab eraldiseisva ja arhitektuurselt eristuva uushoonestuse grupi, mis on piiritletud tänavavõrgustiku ja haljasaladega. Maa-ala reljeefsus võimaldab hoonete astmelist paigutamist ning annab võimaluse luua nii ruumiliselt kui ka arhitektuurselt omanäolised lahendused. Planeeritud korterelamutest avanevad vaated Saadjärvele ja mõisapargile.
Planeeringuala edelaosasse on kavandatud ärimaa krunt, mis võimaldab rajada piirkonda teenindava kaasaegse äri-, kaubandus- ja teenindushoone. Pargi tänav on Tabivere aleviku üks peatänavatest, mille ääres ja vahetus läheduses paiknevad korter- ja üksikelamute alad, kool ja lasteaed. Lisaks paikneb ala piisavalt lähedal asulat läbivale maanteele, olles hästi ligipääsetav ka läbisõitvale transpordile. Seega on antud asukoht äri- ja kaubandushoone rajamiseks sobilik, paiknedes ruumiliselt ja logistiliselt heas asukohas.
Planeeringuga lahendatakse muuhulgas liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsud kruntidele, tehnovõrkudega varustamine ning antakse haljastuse ja heakorra põhimõtted. Planeeringuala läbivast Tuuleveski tänavast kujundatakse nõuetele vastav kasutajasõbralik tänavaruum, mis võimaldab turvaliselt ja mugavalt liigelda nii autoga, kergliiklusvahendiga kui ka jalgsi. Kogu planeeringuala läbiv jalg- ja kergliiklusteede võrgustik seotakse kontaktvööndis olevate kõnniteedega, lähtudes väljakujunenud liikumissuundadest ja sihtpunktidest.
Planeeritud elamute ning piirkonna olemasolevate elanike puhkevõimaluste parendamiseks kavandatakse olemasolevale haljasalaale üldkasutatavad puhkealad koos sobilike mängu- ja treeningatraktsioonide, puhkealade ja väikevormidega.
Planeeringulahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringualasse hõlmatud maaüksustest moodustatakse kokku 13 krunti:
3 korterelamu (EK) krunti (Pos 2-4), millele määratakse ehitusõigus uute korterelamute püstitamiseks;
1 ärimaa krunt (ÄK/ÄV/ÄB (Pos 1)), millele määratakse ehitusõigus uue äri- ja kaubandushoone püstitamiseks;
1 üldkasutatava maa krunt (Üm), mis moodustatakse Pargi tn 2 maaüksusest (Pos 5);
8 transpordimaa (LT) krunti (Pos 6-13), mis moodustatakse Pargi tn 2, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 3, Tuuliku tn 1a, Tuuleveski tn 1, Tuuleveski tn 5 ja Tuuleveski tänav L2 maaüksustest. Transpordimaa krundid Pos 7-13 on lubatud liita üheks kinnistuks.
Planeeritud krundijaotus (sh planeeringuala väliste Tuuleveski tn 1, Tuuliku tn 1, Tuuliku tn 3 ja Tuuliku tn 1a kinnistute säilivad osad) on kajastatud krundijaotusskeemil (vt joonis 5).
6.3. Krundi ehitusõigus
Kruntide planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus.
Korterelamu kruntidele on lubatud rajada krundile Pos 4 üks põhihoone ja 2 abihoonet ning kruntidele Pos 2 ja 3 kaks põhihoonet ja neli abihoonet. Abihoonete alla kuuluvad alates 20 m2 suurused hoiuruumidena kasututavad ehitised (jalgratastele jms). Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud rajada autode varjualuseid, ca 1/3 parkimiskohtade katmiseks. Varjualused tuleb rajada mitme parkimiskoha ulatuses ühise rajatisena ning nende
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
12
arhitektuurne lahendus peab sobima korterelamutega. Lubatud ei ole üksikutele parkimiskohtadele ja erineva arhitektuuriga varjualuste rajamine.
Elamukruntide täisehituse osakaal on kuni 25%. Korterelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 550 m2.
Planeeritud korterelamute põhimahu (parapeti/katuseharja) lubatud maksimaalne absoluutkõrgus ei tohi ületada olemasolevate Tuuliku tn 1 ja 3 korterelamute maksimaalset absoluutkõrgust, mis on 81.55 m.
Korterelamute katusele on lubatud rajada katuseterrasse.
Illustreerimaks planeeritud hoonestuse kõrguslikku paiknemist on näidatud põhijoonisel planeeritud hoonestuse põhimõtteline profiillõige (joonis 4). Täpsed lahendused (sh hoonete asukohad, kõrguslik liigendatus jms) antakse projekteerimisel.
Ärimaa krundile on lubatud rajada kuni kaks hoonet ning lisaks kuni kaks 20 m2 suurust väikeehitist.
Planeeritud hoonete katustele on lubatud paigutada hoonete tehnoloogilisi osasid ja seadmeid (sh tehnoruumid, kütte- ja ventilatsiooniagregaadid, päikesepaneelid jms).
Kõikidele hoonestatavatele kruntidele on lubatud maa-aluse keldrikorruse rajamine (nt panipaikadele ja abiruumidele), arvestades ehitusgeoloogilise uuringu tulemusi. Lubatud on hoonesisese ja maa-aluse parkla rajamine.
Põhihoone kasutamise funktsioonist (eluhoone, ärihoone) lähtuvalt on lubatud rajada ehitusõigusega määratud ehitistele lisaks teenindavaid rajatisi (prügikonteinerite ja jalgrataste varjualused jms ). Soovitatav on rajada mitme elamu peale ühine prügikogumise koht.
6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusala minimaalne kaugus naaberkruntide piiridest on vähemalt 4 m ning transpordimaaga piirnevas osas 8 m. Korterelamu kruntidel on elamumaa sihtotstarbega kruntide vahelised hoonestusalad planeeritud kuni krundipiirini (v.a transpordimaaga piirnevas osas), et võimaldada arhitektuurse projekteerimise raames paindlikuma ja optimaalsema lahenduse väljatöötamist (sh hoonete paigutus). Hoonetevaheliste kauguste määramisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuskujadega.
Väljapoole hoonestusala on ehitusõigusega määratud hoonete püstitamine keelatud (v.a põhihoone rõdud ja terrassid, mis on lubatud rajada ka väljapoole hoonestusala (kuni 2 m).
Hoonestusalast väljapoole on lubatud teenindavate rajatiste (jalgrataste ja prügikonteinerite varjualused jms) ehitamine. Seejuures naaberkrundi piirile lähemale kui 4 m on rajatiste ehitamine võimalik naabri kirjalikul nõusolekul.
Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Hoonete paiknemine on soovitatav lahendada vabakujulise hoonestusmustrina, arvestades seejuures vajadusega kujundada ühtse ja loogilise paigutusega korterelamute grupp.
Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded
Planeeringualale kavandatud korterelamud moodustavad tervikuna uue ühtse elamugrupi, mille projekteerimisel tuleb rakendada kaasaegseid ja keskkonnasäästlikke arhitektuurseid lahendusi ja arhitektuurseid võtteid. Lubatud on kuni 4-korruseliste korterelamute ja 1-korruseliste
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
13
abihoonete rajamine, arvestades seejuures ehitusõiguses toodud nõudega hoonete maksimaalsele absoluutkõrgusele (81.55 m).
Kogu arendusala ulatuses tuleb rajada kas erineva korruselisusega hooneid või hooneosasid. Samakorruseliste hoonete püstitamisel tuleb need paigutada maapinna erinevatele kõrgustele. Visuaalselt hästi tajutava astmelisuse tekitamist soodustab kirdesuunas langev maapinna reljeef. Illustreerimaks planeeritud hoonestuse kõrguslikku paiknemist on põhijoonisel näidatud planeeritud hoonestuse põhimõtteline profiillõige (joonis 4). Täpsed lahendused (sh hoonete asukohad, fassaadide ja kõrguslik liigendatus jms) antakse projekteerimisel.
Planeeritud korterite arv on kokku kuni 100:
Pos 2, 3 – 40 korterit krundi kohta
Pos 4 – 20 korterit krundi kohta
Tabelis 3 on toodud üldised soovituslikud arhitektuurinõuded, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus.
Tabel 3. Hoonete arhitektuurinõuded
Ärihoone
(Pos 1) Korterelamu
(Pos 2-4)
Maksimaalne korruselisus (põhihoone (maa-alune
korrus)/abihoone) 2(-1)/- 4(-1)/1
Katusekalle (põhihoone/abihoone)
0-10O / 0-20O
Katuse tüüp lame, kald, viil
Katusekatte materjalid kivi, plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal
Katusekatte värvus lahendada projekteerimisel
Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, betoon, puit, metall, klaas vm kvaliteetne materjal
Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, elukeskkonda arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Hoonete projekteerimisel tuleb järgida energiatõhususe miinimumnõudeid, vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Hoonete projekteerimisel tuleb teostada radooniuuring ning vajadusel rakendada meetmeid radooni kaitseks, et tagada normidele vastav radoonitase hoones.
Arhitektuursetes lahendustes on soovitatav rakendada hoonemahtude liigendamist. Elamute projekteerimisel on soovitatav kombineerida välisfassaadidel kahte erinevat põhimaterjali ning rakendada fassaadi liigendamist. Elamute mitmekesisema välisilme tagamiseks tuleb vähemalt kolmandikule korteritele projekteerida rõdud.
Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid ja atraktiivseid materjale. Abihooned peavad sobima põhihoone arhitektuuriga. Maa-aluste keldrikorruste projekteerimisel tuleb arvestada ehitus-geoloogiliste tingimustega vundamentide projekteerimiseks.
Päikesepaneelide paigaldamisel katusele või fassaadile tuleb arvestada, et need harmoneeruksid arhitektuurse terviklahendusega ning ei oleks silmapaistvalt domineerivad.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
14
Igale korterile tuleb kavandada piisava suurusega panipaigad (hoone mahus või eraldiseisva abihoonena) jalgrataste, lapsevankrite jms hoiustamiseks. Panipaikadele peab olema tagatud mugav juurdepääs ratta ja lapsevankriga.
6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
6.6.1. Teed ja tänavad Juurdepääs planeeritud elamumaa kruntidele Pos 2, 3, 4 on Tuuleveski tänava kaudu ning ärimaa krundile Pos 1 Tuuleveski ja Pargi tänavate kaudu.
Nõuetekohase tänavaruumi kavandamiseks on planeeritud Tuuleveski tänav kogu pikkuses välja kruntida ning määrata avalikku kasutusse. Tuuleveski tänava väljakruntimiseks moodustatakse Pargi tn 2, Tuuleveski tn 1 ja 5, Tuuliku tänav 1, 1a ja 3 maaüksustest transpordimaa krundid, mis on lubatud liita üheks transpordimaa kinnistuks (sh Tuuleveski tn L2). Vt krundijaotusskeemi (joonis 6).
Tuuleveski tänavale on planeeritud 5 m laiune kõvakattega sõidutee, 2,5 m laiune kõvakattega kergliiklustee, parkimistaskud ning haljastatavad eraldusribad. Tuuliku tn 1 ja 3 maaüksustega piirnevas osas säilib olemasolev asfaltkattega sõidutee. Äri- ja elamumaade vahelisele tänavaalale on kavandatud sõidutee äärsed parkimisalad ärihoone külastajatele ning korterelamute elanike külalistele.
Põhijoonisel on tähistatud varasemalt projekteeritud Pargi tänava (Jaama tee) kergliiklustee, mis on käesoleva detailplaneeringuga planeeritud pikendada kuni maanteeni. Planeeringuga on ette nähtud olemasolevate, varem projekteeritud ja planeeritud kergliiklusteede (sh jalgteed ja - rajad) sidumine ühtseks sidusaks tervikuks, et võimaldada sujuv ja mugav liiklemine erinevate tõmbepunktide (nt ühistranspordipeatused, kool, lasteaed, kaubandus jms) vahel.
Planeeringusse hõlmatud tänavamaadel tuleb piirata liikumiskiiruseid ning rakendada liiklust rahustavaid meetmeid (nt tõstetud ristmikud, künnised).
Planeeringuga tehakse ettepanek anda planeeritud transpordimaad üle kohalikule omavalitsusele ning määrata avalikku kasutusse.
6.6.2. Parkimislahendus ja krundisisesed teed Tabelis 4 on näidatud planeeritud kruntide parkimiskohtade vajadus. Normatiivne parkimiskohtade arv on määratud vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Korterelamute parkimiskohtade vajaduse arvestamise aluseks on 20 korterit elamu kohta. Parkimisnormatiiviks on võetud kuni 1,5 kohta korteri kohta (standardis 1,3-1,5 kohta), mis katab osaliselt ka külaliste parkimiskohtade vajaduse. Täiendavad parkimiskohad külalistele on planeeritud Tuuleveski tänava äärde. Korterelamute parkimine lahendatakse krundisiseselt maapealsete parkimisaladena. Parkimine on lubatud lahendada ka korterelamu mahus ja maa- alusena.
Ärimaa krundi parkimisnormatiiv on arvutatud vastavalt maksimaalsele lubatud brutopinnale ning arvestab keskuse klass II kuni IV standardit. Planeeritud on invakohad ning ruumivajadus elektriautode laadimiskohta rajamiseks. Tuuleveski tänavale kavandatud parkimiskohad on planeeritud ristkasutusse ärihoone külastajatele ja korterelamu külalistele.
Korterelamute normatiivne jalgrataste parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt normatiivile, mis lähtub korterite arvust ning ärihoone puhul brutopinnast. Korterelamute juurde on soovitatav rajada iga korteri kohta vähemalt üks jalgratta parkimiskoht. Jalgrataste täpne parkimiskohtade arv tuleb täpsustada projekteerimisel. Planeeringuga on antud võimalus
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
15
korterelamu kruntidel eraldiseisvate jalgrataste hoiustamisruumide (abihoone) püstitamiseks. Jalgrattaparklad peavad olema lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud.
Tabel 4. Parkimiskohtade arvutus
Ehitise liik Sõidukite parkimis- normatiiv
Planeeritud sõidukite
parkimiskohtade arv
Jalgrataste parkimisnormatiiv
Normatiivne jalgrataste
parkimiskohtade arv
Korterelamu (20 korterit hoone kohta)
1,3–1,5 korteri kohta
30 (1,5 korteri kohta)
1/0,5 (krt) 10
Ärihoone (brutopind max 5000 m2)
1/100 ((sb – m2)
50 1/100 (sb – m2)
1/10 (töötaja kohta) 30
min 6
Põhijoonisel näidatud parkimislahendus on põhimõtteline ning parkimisalade paiknemine, kohtade arv ja parkimiskorraldus tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud projekteeritavate hoonete täpne suurus ja asukohad ning korterite arv. Tuuleveski tänava äärde kavandatud parkimiskohad on planeeritud korterelamute külaliste ja ärihoone külastajate vahelisse ristkasutusse.
Avatud parklaalad tuleb liigendada haljastusega (vallide, hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu- ja põõsaliike) väiksemateks gruppideks. Minimaalselt istutada üks puu iga 5 parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised parkimisalad. Eraldussaared näha ette põõsaste ja puudega haljastatavateks, vältida nn murusaari.
Krundisisesed kõnniteed tuleb projekteerida laiusega, mis võimaldavad mugavat kergliiklejate liiklemist ja talvist teehooldust ning vajadusel teenindavate sõidukite (kullerid, kolimisautod, operatiivsõidukid jms) ligipääsu hoonete sissepääsudele.
Krundisisesed liiklusalused pinnad (juurdepääsuteed, parklad) ning kõnniteed tuleb katta kõvakattega. Katendi liik täpsustatakse projekteerimise käigus. Parkimisaladel ja krundisisestel liiklusalustel pindadel tuleb kombineerida erinevat tüüpi katendeid (sh sademevett läbilaskvaid). Keelatud on kõikide pindade katmine asfaltiga.
Planeeritud korterelamute kruntide kaudu tuleb vajadusel tagada hooldusmasinate juurdepääs reovee- ja sademeveekanalisatsioonirajatistele (kaevud, mahutid jms). Üheks võimaluseks on kasutada selleks mänguväljakuteni viivaid kõnniteid, mille laius (vähemalt 3 m) ja konstruktsioon peab olema selline, et seda saaksid kasutada hooldusautod (paakauto 28T, telje koormus 11,5T).
6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
6.7.1. Olemasolev haljastus Planeeringuala põhja- ja idaosas paiknev elujõuline kõrghaljastus, mis kasvab looduskaitsealusel alal ning jääb planeeritud üldkasutatavale maale, on planeeritud kogu ulatuses säilitada.
Planeeringuala lõunaosas kasvav kõrghaljastus, mis jääb planeeritud ärimaa krundile on lubatud likvideerida. Tegemist on peamiselt hariliku vahtra ja hariliku saare kooslusega. Suur osa puudest on ebakorrapärase ja kahjustatud võraga – mitmeharulised, ühepoolse võraga, kuivanud latvade või okstega.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
16
6.7.2. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus Planeeringualasse hõlmatud Pargi tn 2 ja Tuuleveski tn 5 maaüksustest moodustab 15% maa- alast üldkasutatava krundi (Pos 5), mis hõlmab suures osas kaitsealust pargiala. Üldkasutatava maa krunt on kaetud olemasoleva säilitatava kõrghaljastusega, mis toimib muuhulgas puhveralana elamurajooni ja maantee vahel. Haljasala säilib pargialana, kuhu on kavandatud lisaks mängu- ja treeningväljak erinevatele vanusegruppidele suunatud atraktsioonidega (sh välijõusaal), pinkide ja muude väikevormidega. Planeeritud üldkasutatav mängu- ja treeningala ning pargiinventar on ette nähtud paigutada avatud pargiosale. Vanematele kasutajatele mõeldud mänguväljakud, mille kasutamisega võib kaasneda kõrgem müratase (nt palliplatsid), tuleb kavandada müra summutava katendiga.
Avaliku haljasala (Pos 5) kujunduslahendus antakse edasise projekteerimise käigus maastikuarhitektuurse projektiga (sh haljastus, katendid, valgustus). Puhkeala haljastuslik lahendus peab sisaldama nii kõrg- kui madalhaljastust, jalgteede võrgustikku, mängu- ja spordiatraktsioone, pinke ja pargivalgustust. Kõik vajalikud kaevetööd tuleb planeerida väljaspool puuvõrade ulatust.
Üldkasutatav maa (Pos 5) antakse üle kohalikule omavalitsusele ning määratakse avalikku kasutusse.
Planeeringuga on kavandatud võimalus kujundada ärimaa krundi (Pos 1) idapoolne osa (Pargi ja Tuuleveski tänavate vaheline nurk, ca 1300 m2) keskseks avatud väljakuks ning ühendada Pargi ja Tuuleveski tänavatega piirnevad krundiosad ning tänavaruum maastikuarhitektuursete võtetega ühtseks sujuva üleminekuga jagatud ruumiks. Selleks on soovitatav kasutada erinevaid katendeid, haljastust (sh kõrg- ja madalhaljastus) ja väikevorme. Täpsed võimalused tänavaruumi kujundamiseks ja maastikuarhitektuurne lahendus (haljastus, katendid, istumisalad, valgustus jms) tuleb anda krundile Pos 1 hoonete projekteerimisel koostöös kohaliku omavalitsuse ja Pargi tänava (Jaama tee) valdajaga (Transpordiamet). Väljak määratakse väljaehitamise järgselt avalikku kasutusse.
Pargi ja Tuuleveski tänava äärde on planeeritud ühepoolne alleehaljastus, mis jääb korterelamu ja ärimaa kruntidele. Alleehaljastus tuleb projekteerida ja rajada vastavalt Pargi tänava äärse kõnnitee ehituse ning Tuuleveski tänava ehituse käigus.
Olemasoleva ja planeeritud avaliku ruumi haljastuse (sh elamukruntidele kavandatud teemaaga piirnev alleehaljastus) projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda standardist EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“, mis sätestab nõuded tänava- ja pargipuuistikutele (sh suurus, tüve kõrgus, proportsioon jms).
6.7.3. Kruntide haljastus Kruntide haljastatava ala osakaal krundist peab olema min 35% ning kõrghaljastuse osakaal min 10%. Lisaks kõrghaljastusele tuleb haljastuses kasutada põõsasistutust. Põhijoonisel on näidatud põhimõtteline kõrg- ja madalhaljastuse paiknemine. Tuuleveski ja Pargi tänavaga piirnevale elamukrundi piirile on ette nähtud alleehaljastuse rajamine. Projekteerimise käigus tuleb haljastuse lahendamisel kasutada lisaks kõrghaljastusele ka madalhaljastust (nt põõsaste grupid, hekid jms).
Krundile Pos 3 on planeeritud mänguväljak, mis on ette nähtud kruntidele Pos 3 ja 4 rajatavate korterelamute erakasutusse. Antud ala maastikuarhitektuurne lahendus (sh atraktsioonid, väikevormid, haljastus, valgustus) antakse krundile Pos 3 planeeritud hoonete ehitusprojekti osana.
Krundil Pos 1 kasvab olemasolev kõrghaljastus, mis on suures osas kahjustunud ning
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
17
haljastuslik väärtus puudub (lubatud likvideerida). Projekteerimisel tuleb hinnata olemasoleva haljastuse elujõulisust ja säilitamise võimalusi (sh sobivust ärimaa krundile projekteeritava ruumilahendusega). Võimalusel tuleb sobivas kasvukohas kasvavad elujõulised isendid säilitada.
6.7.4. Piirded Planeeritud kruntide piiritlemine piirdeaedadega ei ole lubatud. Vajadusel on lubatud piiritlemine haljastusega (nt madalad hekid, vabakujuline põõsasistutus).
6.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine Heakorra tagamisel tuleb järgida Tartu valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.
Projekteerimisel arvestada vajadusega kavandada kõikidele kruntidele konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks (vähemalt olme-, bio-, pakendi- ja paber(papp)jäätmed) vastavalt kehtivatele normatiividele. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele. Lubatud on paigaldada süvamahuteid. Maapealsete konteinerite paigaldamisel tuleb need ümbritseda piirde või varjualusega. Soovitatav on lahendada mitme elamukrundi prügikogumine ühiselt.
Põhijoonisel näidatud prügikonteinerite asukohad on illustratiivsed.
6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeritud kruntide maapinna kõrguste olulist muutmist ette ei nähta. Hoonete paigutamisel ning ehituslike ja arhitektuursete lahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada nõlvusega. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida (ümberpaigutada/ühtlustada) planeeritud hoonete alustel aladel ning planeeritud teedel, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee juhtimine haljasaladele ja planeeritud sademeveekanalisatsiooni.
Vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonevaheliste kujadega. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Tuleohutusnõuded täpsustatakse edasise planeerimise käigus.
6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringuga on antud planeeritud kruntide veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademevee lahendused, elektri- ja sidelahenduse ning soojavarustuse põhimõtted. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad).
Põhimõttelised lahendused on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimisel ja edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et võrgud ja rajatised ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, tänavavalgustuspostide ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada tehnovõrkude seisukorda või takistada nende hooldust. Planeeritavatele tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused puudest, valgustuspostidest, äärekividest ja teistest tänavakonstruktsioonidest.
Planeeringuala välistel eraomandisse kuuluvatele maaüksustele on tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks ette nähtud servituudi seadmise vajadus.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
18
Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskirjadest ning konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast.
6.10.1. Veevarustus
Veevarustuse planeerimisel on aluseks AS Emajõe Veevärk 13.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-23-00118.
Korterelamute orienteeruv veevajadus on kuni 30 m3/d (iga korteri kohta arvestusega keskmiselt ca 0,3 m3/d) ning ärihoone veevajadus ca 5 m3/d. Kogused täpsustatakse projekteerimisel.
Planeeringuala ühendamiseks ühisveevõrguga on ette nähtud uute veetorustike rajamine alates olemasolevast ühisveevärgi torustikust kuni planeeritud kruntideni. Veevarustuse torustikud on planeeritud ringvõrguna alates võimalikest ühenduskohtadest olemasoleva ühisveevärgi toruga Tuulevälja (77301:001:0365, V1), Tuuleveski põik 2 (79601:001:2198, V2) ja/või Pargi tn 4 (77301:002:2250, V3) maaüksustel (vt joonis 5). Planeeritud ärimaa krundile ja igale korterelamule on kavandatud eraldi veevarustuse liitumispunktid.
Planeeritud veetorustike paiknemine ja ühenduskohad olemasoleva ühisveevõrguga tuleb täpsustada projekteerimisel.
6.10.2. Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812- 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud 10 l/s 3 tunni jooksul, mis on võimalik tagada ühisveevärgi torustikust, mille eelduseks on veetorustiku ringistamine. Tuletõrjeveega varustatavad hooned võivad paikneda veevõtukohast kuni 200 m kaugusel, mõõdetuna ehitise sissepääsust.
Lähimad olemasolevad hüdrandid asuvad planeeringualast lõunasuunas, ca 160 m kaugusel Pargi tänaval ja Hariduse tänaval. Planeeringuala keskele, krundile Pos 6 on planeeritud uus täiendav hüdrant.
6.10.3. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on aluseks AS Emajõe Veevärk 13.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-23-00118.
Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 35 m3/d.
Võrguvaldaja poolt on antud võimalikud ühenduskohad olemasoleva isevoolse reoveekanalisatsioonivõrguga, mis on tähistatud tehnovõrkude joonisel (vt joonis 5).
Planeeritud kruntidelt reovee kokkukogumiseks ja ärajuhtimiseks olemasolevasse reoveekanalisatsiooni on antud kaks võimalikku põhimõttelist alternatiivi. Täpne lahendus antakse projekteerimisel.
1. Planeeritud korterelamu kruntidelt (Pos 2, 3, 4) kogutakse reovesi isevoolse kanalisatsioonitoruga (K1) kokku ning pumbatakse uue rajatava reoveepumpla (RVP) ja Pargi tänavale kavandatava survelise kanalisatsioonitorustiku (KS1) kaudu olemasolevasse Pargi tänaval asuvasse ühiskanalisatsiooni. Krundilt Pos 1 suunatakse
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
19
reovesi isevoolsena kõrguslikult sobivamasse ühiskanalisatsiooni ühenduspunkti.
Projekteerimisel tuleb lahendada hooldusmasinate juurdepääs reoveekanalisatsiooni rajatistele (kaevud). Näiteks mänguväljakuteni viivate kõnniteede kaudu (tähistatud tehnovõrkude joonisel). Juurdepääsuteede laius (vähemalt 3 m) ning konstruktsioon peavad võimaldama paakautoga 28T (telje koormus 11,5T) liiklemist.
2. Planeeritud transpordimaale (Tuuleveski tänav, Pargi tänav) rajatakse isevoolne kanalisatsioonitoru (K2), mis ühendatakse kõrguslikult sobivaimasse olemasolevasse ühiskanalisatsioonitorustiku kaevu. Juhul, kui kõrguslikult ei ole võimalik planeeritud kruntidelt reovett isevoolselt planeeritavasse isevoolsesse ühiskanalisatsioonitorustikku juhtida (nt Pos 2-4), tuleb kavandada krundisisesed reoveepumplad, mis hakkavad kuuluma kinnistu omanikele.
Igale planeeritud hoonele on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, mis asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas.
Detailplaneeringu alalt ühiskanalisatsiooni kaudu ärajuhitava reovee puhastamine on võimalik tagada peale Same tee 9 (77301:002:0061) kinnistul asuva olemasoleva reoveepuhasti laiendamist. Kõik reoveepuhasti laiendamise kulutused, mis on vajalik teha detailplaneeringuala reovee puhastamiseks, tasub arendaja AS-ile Emajõe Veevärk arendamistasuna.
6.10.4. Sademevesi
Olemasolevad sademevee eesvoolud (kraavid, sademeveetorustik) planeeringuala vahetus ümbruses puuduvad. Lähimaks võimalikuks eesvooluks on Tuuliku ja Pargi tänavale varem projekteeritud sademeveekanalisatsioon (vt joonis 5), mille rajamine on lähiaastate eesmärk ning planeeringualast põhjasuunda jääv Saadjärv.
Planeeritud kruntidelt (sh transpordimaa) on sademevesi võimalik isevoolselt sademeveetorustiku abil kokku koguda. Sobivasse eesvoolu suunamiseks on antud kaks alternatiivset võimalust. Antud lahendused on põhimõttelised ning need tuleb täpsustada projekteerimisel (sh torustiku, truubi ja kraavi asukoht).
1. Sademevesi kogutakse sademeveetorustiku (SK1) abil isevoolselt kokku planeeringuala madalamasse kohta krundile Pos 5 ning pumbatakse sademeveepumpla (SKP) kaudu piki Pargi tänavale kavandatud survelist sademeveetorustikku (SKS1) varem projekteeritud sademeveekanalisatsiooni. Olenevalt planeeringualale rajatava sademeveetorustiku asukohast tuleb hinnata võimalust teatud aladelt (nt Pos 1, Tuuleveski tänav) sademevee isevoolseks juhtimiseks otse varem projekteeritud sademeveetorustikku (vt joonis 5).
2. Sademevesi kogutakse sademeveetorustiku abil isevoolselt kokku planeeringuala madalamasse kohta krundile Pos 5 ning juhitakse sealt edasi kavandatava isevoolse kanalisatsioonitoru (SK2), maanteealuse truubi ja Jõgeva tee 10 (77301:002:0227) maaüksusele ette nähtud sademeveekraavi kaudu Saadjärve (vt joonised 3 ja 5).
Eesvoolu juhitavate sademeveekoguste vähendamiseks tuleb võimalikult palju sademeveest juhtida krundisiseselt pinnasesse (nt katustelt ärajuhitav sademevesi, parkimiskohtadelt läbilaskvate katendite kaudu). Planeeringus on näidatud alad võimalike puhvermahutite paigaldamiseks (viibeaja suurendamine), mille vajadust ja suurust tuleb hinnata projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb vajadusel lahendada hooldusmasinate juurdepääs sademeveekanalisatsiooni rajatistele (kaevud, mahutid). Näiteks mänguväljakuteni viivate kõnniteede kaudu (tähistatud tehnovõrkude joonisel).
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
20
Projekteerimisel tuleb hinnata sademevee puhastamise vajadust ning kavandada vajadusel kas igale krundile eraldi või planeeringualale ühine õli- ja liivapüüdur. Suublasse juhtimisel peab kokkukogutud sademevesi vastama saastenäitajate piirväärtustele, mis on toodud 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine naaberkruntidele (sh riigiteele) ja reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Planeeringualalt tekkivad orienteeruvad sademeveekogused on antud tabelis 5.
Tabel 5. Sademevee kogused
Krundi nr Kasutamise sihtotstarve
Maksimaalne katusepind
(m2)
Liiklusalune pind (m2)
Vooluhulk (l/s)
Kogus (m3/a)
POS 1 ärihoone 3400 4000 260 5704
POS 2 korterelamu 1600 1850 140 2666
POS 3 korterelamu 1600 1850 140 2666
POS 4 korterelamu 730 950 70 1277
POS 5 üldmaa - - 55 8
POS 6 teemaa
(kergliiklustee) - 190 8 109
POS 7-13 teemaa (sõidutee + kergliiklustee)
- 2530 90 1457
POS 39 ärihoone 2000 1071 68 2150
POS 40 ärihoone 2000 1071 68 2150
POS 42 teemaa - 1845 41 1292
6.10.5. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 25.10.2023 tehnilised tingimused nr 461222. Kogu planeeringuala kruntide orienteeruv elektrivarustuse vajadus on ca 900 A, mis tuleb täpsustada projekteerimisel.
Planeeritud kruntide elektrivarustus on kavandatud olemasoleva Tuuliku:(Tartu M) 15/0,4 kV alajaama baasil, mis asub Pargi tn 4a (77301:002:2730) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidrina 0,4 kV ringtoiteliin ning kruntide piiridele 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid. Igale korterelamule on kavandatud võimalus eraldi liitumiseks. Liitumiskilbid on planeeritud transpordimaale ning need peavad olema igal ajal vabalt teenindatavad. Ärimaa krundi Pos 1 liitumiskilp on kavandatud alajaamaga piirnevale krundipiirile.
Kõikide planeeringualasse hõlmatud tänavakoridoridele on ette nähtud lisaks 0,4 kV maakaablitele ka perspektiivsed 15 kV maakaablite koridorid.
Planeeringuala läbivad olemasolevad madalpinge õhuliinid on ette nähtud asendada uues asukohas maakaablitega ning ühendada planeeritud elektrivõrguga.
Planeeritud elektrirajatistele on ette nähtud servituudi seadmise vajadus võrguvaldaja kasuks.
Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
21
projekteerimise käigus (tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid). Tänavavalgustus on planeeritud Tuuleveski tänavale, Pos 6 kergliiklustee äärde ning Pargi tänavale. Projekteerimisel tuleb lahendada ka ärimaa ja elamukruntide sisene välisvalgustus.
Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Päikesepaneelid tuleb paigaldada ehitise katusele, fassaadile vms kohta. Päikesepaneelide paigaldamine eraldiseisvana maapinnale ei ole lubatud.
6.10.6. Soojavarustus
Soojavarustus on võimalik lahendada kaugkütte, lokaalse kütte või gaasiküttena. Lubatud on kõik alternatiivsed keskkonnasäästlikud kütteviisid. Keelatud on keskkonda saastavad küttelahendused (sh kütmine õlide ja kivisöega).
Planeeringuala asub Tabivere Vallavolikogu 19.10.2010 määrusega nr 7 kehtestatud Tabivere aleviku kaugküttepiirkonnast väljaspool, kuid selle vahetus läheduses.
Planeeritud kruntide täpne kütteliik selgub projekteerimisel.
Maasoojussüsteemide rakendamisel arvestada dokumendiga „Maaküte Tartu vallas“ (Maves, 2020).
Kaugküttevõrgu planeerimiseks on Tabivere Soojus OÜ väljastanud 25.10.2023 tehnilised tingimused.
Soojavarustuse lahendamiseks on planeeritud kaugküttetorustik hoonete soojasõlmeni:
Alates Pargi tn 4 juures asuvast kaevust 2xLogsror LR Pex D75-160 toruga, mille kaudu saavad ühenduse krundid Pos 1 ja 2.
Alates Tuuliku tn 1a kinnistul asuvast kaevust kuni hargnemisteni hoonetesse 2xLogstor LR Pex D63-140 toruga, mille kaudu saavad ühenduse krundid Pos 3 ja 4.
Kaugküttetorustik tuleb projekteerida single torudega. Planeeritud kaugkütte magistraaltoru tuleb ringistada, et avariide korral oleks tagatud varustamine soojaga. Igale hoonele on ette nähtud üks kaugküttetoru sisend ja üks soojasõlm, kuhu paigaldatakse soojusmõõtja.
Detailsed tingimused projekteerimiseks on toodud tehnilistes tingimustes (vt lisad).
6.10.7. Gaasivarustus
Planeeringuala läbivad olemasolevad B-kategooria gaasitorustikud (Saadjärve B3 ja Tabivere B3; 3,0 bar), mille asukoht on määratud geodeetilisel mõõdistamisel AS Gaasivõrk esindaja poolt välimõõdistuse käigus.
Gaasivõrk AS on väljastanud gaasivõrgu planeerimiseks 29.04.2024 tehnilised tingimused nr. 3- 6/113-24.
Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva gaasitorustiku osaline ümbertõstmine uude sobivamasse asukohta, säilitades olemasolevate tarbijate ühendused. Uus ühendus tuleb teostada toruga PE80 63x5,8 mm ning Jaama tee kinnistul (77301:002:3260) kuni olemasoleva hargnemiseni (olemasolev torustik vahetada välja suurema torustiku vastu). Gaasitorustiku ümbertõstmise vajadus on krundi Pos 1 ehitusõiguse realiseerimise eelduseks.
Planeeringuga on antud võimalus kruntide varustamiseks gaasiga. Planeeritud kruntide ühendused on kavandatud PE100 160x14.6 B-kategooria torustikult (Saadjärve B3). Soojavarustuse planeerimisel tuleb eelistada liitumist kaugküttevõrguga, kuid alternatiivse võimalusena on lubatud kaaluda ka liitumist gaasivõrguga.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
22
Teede ja tänavate projekteerimisel tuleb arvestada, et äärekivide kavandamise korral ei tohi gaasitrass jääda äärekivi alla. Gaasipaigaldise kaitsevööndisse ei tohi jääda puud, põõsad (k.a ulatuda võra) ja muu madalhaljastus (nt lillepeenrad).
Gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde teostamine on lubatud ainult AS Gaasivõrk poolt heaks kiidetud põhi- või tööprojektide alusel.
6.10.8. Telekommunikatsioonivarustus
Telekommunikatsioonivarustus on võimalik lahendada sideoperaatori sõltumatu Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELASA) kuuluva sidevõrgu kaudu.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) on väljastanud 18.10.2023 elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2208.
Lähim ELASA sidevõrk asub Korgitseri maaüksusel (77301:001:0343), kuhu tuleb multitorude hargnemiskohta paigaldada pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor) – 099YK04. Mõlemad 4- avalised multitorud tuua sidekaevu. Alates sidekaevust 099YK04 on planeeritud sidekanalisatsioon (14/10) kuni planeeritud kruntideni. Vähemalt 48-kiuline kaabel puhuda ELASA sidekapi 099J09 (Pargi tn 11 kinnistu juures) ja paigaldatava sidekaevu 099YK04 vahelise 4-avalise multitoru 2. mikrotorusse ning sidekaevust edasi mööda planeeritud sidetoru kuni planeeritud kruntideni. Sidekappi 099J09 jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu 099YK04 jätta kaablivaru 30 m.
Kõikidele planeeritud hoonetele on ette nähtud eraldi ühendused.
Detailsed tehnilised tingimused ELASA sidevõrgu projekteerimiseks ning tööde teostamiseks on toodud tehnilistes tingimustes ja selle juurde kuuluval skeemil (vt Lisad).
Planeeringuala läbivad Telia Eesti AS-le kuuluvad sidekaablid, mis säilivad olemasolevas asukohas.
6.11. Ehitusgeoloogia
Planeeringuala ulatuses on Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel valdavateks muldadeks leostunud mullad (Ko), mille lõimise moodustavad liivsavid. Leostunud muldi iseloomustab stabiilne veerežiim.
Maa-ameti Ehitusgeoloogia kaardirakenduse andmetel on 1981. aastal teostatud Pargi tn 2 ja osaliselt Tuuleveski tn 5 maaüksusel geotehniline uuring „Jõgeva rajooni Saadjärve kolhoosi kontor“ (koostaja EKE Projekt), mille tulemustest selgub, et uuringualal on kõrgeima mullakihi paksus 0,30…0,50 m, mille all asub varieeruva kõrgusega kõva kuni plastse konsistentsiga saviliivmoreenikiht. Moreen on tundlik struktuuri rikkumise ja leondumise suhtes ning külmakerkeohtlik (max külmumissügavus fikseeriti 1,0 m). Uuringu teostamise ajal kõikus pinnasevee tase 2,5–4,7 m sügavusel maapinnast, kuid vesi ei olnud agressiivne ehitusmaterjalide suhtes.
Enne hoonete projekteerimist ja ehitusloa taotlemist tuleb hinnata täiendava uue geoloogilise ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimise vajadust, et täpsustada planeeritud kruntide ehitusgeoloogilised tingimused, millele tuginedes on võimalik projekteerida pinnasega sobivad vundamentide lahendused. Võimalusel ja sobivusel kasutada olemasolevate uuringute andmeid.
6.12. Pinnase radoonisisaldus
Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega (>50 kBq/m³) piirkonda, kus võib esineda kõrge
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
23
radoonisisaldusega (Rn) pinnaseid. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.
Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne.
Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m³. Ehitusprojektides tuleb rakendada nõuetekohaseid radoonivastaseid ehituslikke meetmeid, et tagada hoonetes normidele vastav radoonitase. Nt kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud) ning tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida.
6.13. Servituutide vajaduse määramine
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide ja avaliku kasutusõiguse seadmiseks eraomandisse jäävatele kruntidele planeeritud kergliiklejate aladele (sh kõnniteed) ja tehnovõrkudele (vt tabel 5). Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud planeeringu tehnovõrkude ja kitsenduste joonisel, mille ulatus tuleb täpsustada projekteerimise järgselt.
Transpordimaale ja üldkasutatavale maale (antakse üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse avalikku kasutusse) planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele seatakse vajadusel servituudid võrguvaldaja kasuks. Servituudialade ulatus ja seadmise vajadus tuleb täpsustada võrkude projekteerimise järgselt.
Tabelis 6 on täpsemalt näidatud servituutide seadmise vajadus, mis on seotud erakruntidele seatava õigusega juurdepääsude kasutamiseks või tehnovõrkude rajamiseks.
Tabel 6. Servituutide seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi sisu
Pos 3 Pos 4 Valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus rajada, kasutada ja hooldada teenivale kinnisasjale planeeritud mänguväljakut.
Pos 2, 3 Tartu vald
(avalik kasutusõigus)
Avalikku kasutusse määratavad kõnniteed juurdepääsuks üldkasutatavale maale. Valitseval isikul on õigus rajada, kasutada ja hooldada teenivale kinnisasjale planeeritud kõnniteid.
Pos 1 Tartu vald
(avalik kasutusõigus)
Avalikku kasutusse määratav väliruum (väljak). Valitseval isikul on õigus kasutada ja hooldada teenivale kinnisasjale kavandatud avalikku väliruumi.
Pos 2, 3, 4, 5 Tuuleveski põik
Pargi tn 4
Ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrgu
valdaja
Ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja -rajatisi (sh reoveepumpla) ning juurdepääsuteid kanalisatsioonirajatistele.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
24
Pos 2, 3, 4, 5 Sademeveesüsteemi valdaja
Sademeveesüsteemi valdajal on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat sademeveesüsteemi (sh torud, mahutid, pumpla) ning juurdepääsuteid sademeveekanalisatsiooni rajatistele.
Pos 1 Gaasivõrgu valdaja
Elektrivõrgu valdaja
Gaasi- ja elektrivõrgu valdajal on õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevat gaasitrassi või elektriliine.
Tuuleveski põik Tuuliku tn 1a
Kaugküttevõrgu valdaja Kaugküttevõrgu valdajal on õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevat kaugküttetrassi.
Pos 6-13 Tehnovõrkude valdajad Planeeritud tehnovõrkude valdajatel on õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid tehnovõrke.
6.14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude rajamist;
Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;
Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;
Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;
Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid.
6.15. Muinsuskaitseliste väärtuste säilimiseks vajalikud meetmed
Planeeringualale piirneb lõuna- ja kaguküljest muinsuskaitsealuse ehitismälestisega Tabivere mõisa park (kultuurimälestise reg nr 24069), mille kinnismälestise kaitsevöönd ulatub planeeringualale. Muinsuskaitseamet on 16.12.2022 kirjaga nr 1.1-7/1896-1 loobunud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõudest põhjendusega, et planeeringuala kattub planeeritava kaitsevööndiga vähesel määral.
Pargi tn 2 maaüksusele on koostatud eksperthinnang (Maastikuarhitektuuribüroo OÜ, Valdeko Lukken, Kreeta Sipelgas, 28.10.2022) milles on analüüsitud Tabivere mõisa parki ning selle mõjusust olemasolevale asustuskeskkonnale. Ajaloolist mõisaparki iseloomustab kompaktne suletud ruum, mis iseloomustab 19. sajandi alguse pargiruumi kujundusvõtteid. Ülesehituslikult on park suunatud Saadjärvele, mida toetab reljeefi langus järve suunas ning pikad säilinud puuderead, mis on märk pargi tuumikala ja vee-elemendi tugevast seotusest. Kuna ümbritsevaid alasid kasutati põldudena, puudusid pargil eeldatavasti tugevad vaatelised seosed ümbritsevate objektidega (sh tuulikuga). Ajaloolist mõisaparki ümbritsev maastikuline situatsioon ja ülesehitus muudeti nõukogude ajal pargiala laiendamise ning asula arendus- ja ehitustegevusega. Tänasel hetkel domineeribki kunagistel mõisamaadel (sh pargi ümbruses ja mõisaaegsete hoonete ümbruses) nõukogude perioodil rajatud hoonestus ning üksikud säilinud
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
25
mõisaaegsed hooned ei oma enam üksteise suhtes visuaalset siduvust – nende vaadeldavus maantee poolt on takistatud muuhulgas Tuuleveski tn 1 ja Pargi tn 2 maaüksustel kasvava puistu poolt.
Kokkuvõtvalt tuuakse eksperthinnangus välja, et mõisapargi kontaktalale planeeritav uushoonestus ei mõjuta pargi kui tervikliku kultuurimälestise sisulist olemust ja selle väärtust. Kuna mõisapargi ümbrus on aja jooksul kujunenud linnaliseks asumiks, on muutunud ka ajaloolised vaated ja ümbritseva keskkonna avatus. Park ja mõisaaegsed säilinud hooned on üks osa asulast, millega tuleb arendustegevuse käigus ning ruumiliste ja arhitektuursete lahenduste väljatöötamisel arvestada, et moodustuks terviklik ja hästi toimiv kaasaegne asum.
Eksperthinnangus toodule tuginedes on käesoleva detailplaneeringuga säilitatud olulisemad ajalooliste objektide vahelised vaatesuunad (nt tuulik, valitsejahoone (muuseum), mõisapark) ning nende ruumiline avatus ümbritseva keskkonna suhtes ning samas ka seotus uute kasutusele võetavate aladega. Pargi ja Tuuleveski tänava ristumiskoht on planeeringuga kavandatud avatud tänavaruumina (Pargi tänava lõigu kavandamine jagatud ruumi põhimõttel, keskväljak), mille kaudu on tagatud mõisapargi ja säilinud mõisaaegse hoonestuse vaateline ühendamine. Kavandatud on olemasoleva ja planeeritud teedevõrgustiku terviklik sidumine (sh sõidutee, kõnniteed, rajad), mis võimaldab uue arendusala ja olemasoleva asulakeskkonna terviklikku sidumist – sh erineva funktsiooniga alade (mõisapark, tänavaruum, üldkasutatavad haljasalad) kasutamist kohalike elanike poolt. Samuti on haljastuse põhimõtete planeerimisel kasutatud ajaloolisi vorme (nt alleehaljastus). Tuuleveski tänava ja Pargi tänava äärsete alade avatust toetab ka planeeringualale koostatud arhitektuurne visioon, millega on ette nähtud korterelamute paigutamine tänavamaast kaugemale.
Planeeringualale ulatub Saadjärve äärse Tabivere asulakoha (reg-nr 9421) 50 m laiune kinnismälestise kaitsevöönd. Asulakoht asub planeeringualast teisel pool 39 Tartu-Jõgeva- Aravete teed, vahetult maantee ääres. Ehitustegevuse käigus (sh tehnovõrkude ja teede rajamine) tuleb arvestada võimalike arheoloogiliste leidudega ning sellest tulenevate arheoloogiliste uuringute vajadusega. Kui ehitustööde käigus avastatakse alalt inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb koheselt seisata ehitus- ja muud tööd, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning viivitamata teavitada leiust muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust.
6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:
tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
tegevuspiirangud kinnismälestise kaitsevööndis, mis on kooskõlas muinsuskaitseseaduses sätestatuga;
tegevuspiirangud looduskaitsealal, mis on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatuga;
tegevuspiirangud elektripaigaldise, sideehitise, gaasipaigaldise ja kaugküttetrassi kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
26
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;
tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;
tegevuspiirangud reoveepumpla kujas, mis on kooskõlas määruses „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga;
6.17. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded
6.17.1. Üldised nõuded Detailplaneeringu algatamise eelselt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mille tulemustele tuginedes saab kokkuvõtvalt väita, et detailplaneeringu realiseerimisel ei ole näha kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist pikaaegset mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Piirkonda uute kortermajade rajamisega suureneb ala kasutusintensiivsus, mõningal määral suureneb müra ja õhusaaste (lisanduvad autod). Eeldatavalt ei too kavandatav tegevus kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist ning valguse, soojuse ja kiirguse reostust.
Tabivere mõisa pargi kaitse-eeskirja kohaselt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Looduskaitsealusele pargi osale ning kinnismälestise kaitsevööndisse jäävale alale (Pos 5) on planeeritud üldkasutatava mängu- ja puhkeala rajamine koos vastavate atraktsioonide, väikevormide ja pargielementidega. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus pargi kaitse-eesmärkidega.
Planeeringuala piirneb Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294), Natura 2000 võrgustiku Vooremaa linnuala (RAH0000069) ja Natura 2000 võrgustiku Vooremaa järvede loodusalaga (RAH0000137). Maa-ameti looduskaitse (suunatud) kaardirakenduse andmetel (info seisuga 24.01.2023) ei jää planeeringualale ega lähipiirkonda Vooremaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike.
Maa-ameti looduskaitse (suunatud) kaardirakenduse andmetel (info seisuga 24.01.2023) on planeeringualal Vooremaa järvede loodusala kaitse-eesmärgiks oleva nahkhiireliigi ja Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks oleva nahkhiireliigi elupaik. KSH eelhinnangule tuginedes ei avalda planeeringuga kavandatud tegevused kaitsealustele nahkhiireliikidele märkimisväärset mõju, kuna planeeritav ala asub suures osas lagedal alal. Samuti kuulub kaitsealuses pargiosas kasvav kõrghaljastus säilitamisele. Nahkhiirte oluliseks elupaigaks on suurema tõenäosusega Tabivere mõisa pargi vana osa ning toitumisalaks kalda äärsed lagendikud ja veepealsed alad. Kavandatava tegevuse mõju ei ulatu planeeringualast väljapoole.
6.17.2. Jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded Pinnasereostuse vältimiseks tuleb ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed ladestada või suunata
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
27
taaskasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja Tartu valla jäätmehoolduseeskirjast. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustegevusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid.
Tehnoloogilised ja olmejäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse ning need tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale.
Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Planeeritavate hoonete olmeveega varustamine ning reovee ärajuhtimine toimub uute rajatavate ühisvõrkude kaudu. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Lähim puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0011686) asub planeeringualast ca 75 m kaugusel edelas (PRK0011686). Puurkaevu sanitaarkaitseala on 10 m, mis ei ulatu planeeringualale.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi.
Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.
6.17.3. Müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste tingimusi tagavad nõuded Lähtuvalt detailplaneeringuga kavandatavast maakasutusest on müratundlike hoonetena planeeritud uued elamud ning äri- kaubandus- ja teenindushoone(d). Regulaarsest liiklusest ning tehnoseadmetest põhjustatud müra normtasemed siseruumides on sätestatud määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Planeeringualast kirdesse (ca 20 m kaugusele) jääb 39 Tartu-Jõgeva-Aravete maantee, kus on planeeringualaga piirnevas lõigus lubatud piirkiiruseks 70 km/h. Planeeritud hoonestusalade ja maantee vahelisele alale jääb olemasolev kõrghaljastusega haljasala koos kuusehekiga, mis toimib kaitsehaljastusena ning leevendab teatud määral ka müra kandumist elamualadele. Maanteele lähimad hoonestusalad on kavandatud maanteest võimalikult kaugele, vähemalt 60 m kaugusele teekatte servast. Tee ja elamualade vahelisel alal asuv kõrghaljastus on planeeritud säilitada maksimaalses võimalikus mahus. Uute elamute lisandumisega tõuseb ka liiklustihedus, millest tulenevalt võib müra osakaal veidi suureneda. Samas ei põhjusta uute elamute rajamine siiski olulist mõju õhukvaliteedile (sh müra). Tegemist on olemasoleva tiheasustusala laienemisega ning eeldatavalt ei ole ette näha planeeringualal piiratud sõidukiirusega maantee liiklusest tingitud normatiivsete müratasemete ületamist.
Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt.
Kõrgema mürafooniga küljed on korterite rajamisel üldjuhul soovitatav jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid paigutada hoonete hoovipoolsele küljele.
Käitamisaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
28
Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00 ja 07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Tehnoseadmete paigaldamisel hoonetele ja rajatistele jälgida, et paigaldatavate seadmete (õhksoojuspumbad jne) tekitatav müra ei ületaks naabruses asuvatel ela elamumaa-aladel KeM määrusega nr 71 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust.
Kavandataval territooriumil üldkasutatava mänguväljaku projekteerimisel on soovitatav arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Lisaks mürale tekib mõningane õhusaate (tolm) eelkõige ehitusaegsel perioodil ning tegemist on lühiajaliste, mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Võimaliku maantee liiklusest põhjustatud õhusaaste (heitgaasid) leviku leevendamisele aitab kaasa ka eluhoonete ja maantee vaheline olemasolev leht- ja okaspuudest kõrghaljastus.
Vibratsiooni mõju hoonestusele on projekteerimisel vajadusel võimalik ennetada ning rakendada massiivsemaid konstruktsioone. Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid.
Transpordiamet kui riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik vajalikud leevendusmeetmetega seotud kulud kannab igakordne krundi omanik.
6.17.4. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi alusel peab eluruumides olema tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Planeeritud krundistruktuur ja hoonestustihedus võimaldavad paigutada hooneid üksteisest piisavalt kaugele (sh astmeliselt), et vältida olulist varjutamist. Samuti asuvad planeeritud kuni 4-korruselised hooned olemasolevate üksik- ja korterelamute suhtes peamiselt idasuunas, madalamal reljeefil ning piisavalt kaugel (sh eraldatud tänavakoridoriga), millest tulenevalt ei takista planeeritud korterelamud päikesevalguse jõudmist olemasolevale hoonestusele. Planeeritud ärihoone näol on tegemist kuni 2-korruselise madalhoonestusega, mille asukoht olemasolevatest eluhoonetest jääb vähemalt 24 m kaugusele.
6.18. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202333
29
Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Koostatavad projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt.
Avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud Rajatiste (juurdepääsuteed, kergliiklusteed, haljastus, välisvalgustus, sademeveesüsteemid ja teiste tehnovõrkude) väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmises lepitakse kokku huvitatud isiku ja Tartu valla vahel juba sõlmitud ning võimalike tulevikus sõlmitavate lepingute alusel. Lepingute aluseks on Tartu Vallavolikogu 15.02.2023 määrus nr 3 „Tartu valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks ette nähtud taristu väljaehitamise kokkuleppimise kord“. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.
Transpordiameti tingimused:
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Elluviimise tingimused ja tegevuskava:
Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt kehtestatud maakasutusele ja vajadusel servituutide seadmine.
Transpordimaa kruntide ja üldkasutatava maa krundi tasuta võõrandamine vallale.
Rajatistele tehniliste tingimuste taotlemine ja projekteerimine ning vajadusel eraomandis olevate kinnistute omanikega notariaalsete lepingutega maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis.
Ehituslubade taotlemine Rajatiste ehitamiseks.
Rajatiste (sh teed koos haljastusega, tänavavalgustus, tehnovõrgud, sademeveesüsteemid kuni eelvooluni) väljaehitamine vajalikus mahus (vastavalt etappidele) kuni liitumispunktideni ning kasutuslubade väljastamine.
Ehituslubade taotlemine hoonetele ning vajadusel eraomandis olevate kinnistute omanikega maakasutuskokkulepete sõlmimine avalikku kasutusse määratavate rajatiste ja väliruumi osas. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega on hoonetele võimalik taotleda ehituslubasid enne Rajatiste väljaehitamist tingimusel, et Rajatiste projektid on kooskõlastatud ning ehitusload väljastatud.
Üldkasutatavale maale (Pos 5) kavandatud mängu- ja puhkeala maastikuarhitektuurne projekteerimine ning väljaehitamine.
Kasutuslubade väljastamine hoonetele. Hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et kõik muud kohustused on täidetud (sh vajalikus mahus vastavalt etappidele väljaehitatud Rajatised).
Planeeringu realiseerimine on lubatud etapiviisiliselt (vt joonis 7). Etapiviisilise realiseerimise eelduseks on kogu arendusala ulatuses terviklikult läbi projekteeritud rajatiste (sh teed, kergliiklusteed, tehnovõrgud ja -rajatised, üldkasutatavad alad krundil Pos 5)
TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond
DP-202333
30
projektlahendused.
Järgnevalt on antud põhimõtteline jaotus etappideks, mida on lubatud täpsustada planeeringu realiseerimisel (sh etappide järjekord). Lubatud on kogu arendusala terviklik realiseerimine ühes etapis või mitu etappi korraga.
I Etapp: Pos 2 ehitusõiguse realiseerimine
Planeeritud taristust rajatakse:
- krundile Pos 7 (Tuuleveski tänav) planeeritud tänavaruum (sh sõidutee, kergliiklustee, parkimistaskud, haljastus) krundiga Pos 2 piirnevas lõigus;
- krundi Pos 2 teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud;
- Jaama teele (Pargi tänav) planeeritud kergliiklustee kruntidega Pos 2 ja 5 piirnevas lõigus;
- krundile Pos 5 kavandatud avalik ruum (sh mängu- ja puhkeala koos juurdepääsuteede, valgustuse ja haljastusega).
II Etapp: Pos 3 ehitusõiguse realiseerimine
Planeeritud taristust rajatakse:
- kruntidele Pos 7-13 kavandatud tänavaruum (sh sõidutee, kergliiklustee, haljastus) kogu ulatuses;
- krundile Pos 3 planeeritud mänguväljak;
- krunti Pos 3 teenindavad tehnovõrgud.
III Etapp: Pos 4 ehitusõiguse realiseerimine
Planeeritud taristust rajatakse:
- krunti Pos 4 teenindavad tehnovõrgud.
IV Etapp: Pos 1 ehitusõiguse realiseerimine
Planeeritud taristust rajatakse:
- krunti Pos 1 teenindavad tehnovõrgud;
- krundile Pos 6 planeeritud kergliiklustee (sh haljastus);
- krundile Pos 1 ja Jaama teele (Pargi tänav) kavandatud avalik ruum (üldkasutatav väljak) ja vajadusel krundiga Pos 1 piirnev varasemalt projekteeritud kergliiklustee.
MÄNGUVÄLJAK
MÄNGU- JA/VÕI TREENINGVÄLJAK
P-30
P-9
P-36
P-59
Avaliku tee kaitsevöönd (30 m )
Avaliku tee kaitsevöönd (30 m )
Kinnism älestise kaitsevöönd (Saadjärve äärne asulakoht)
Looduskaitseala
Looduskaitseala
Kin nis mä les tis e k ait se vö ön d ( Ta biv ere m õis a p ark )
4
4
4
7
8
8
8
8
8
8
7 2,5
4
4
P-5
A
A
'
4
8
4
4
P-59
R20
←
D
e
2
5
0
L
=
1
9
,
0
i
=
0
,
0
4
0
←
D
e
2
5
0
L
=
2
8
,
4
i
=
0
,
0
4
4
RVP
Av alik u t ee ka itse vö ön d ( 10 m )
SVP
51 61
KESKVÄLJAK
4(-1)/1 3 (1/2)
14/5 750
EK100
30004
2(-1) 2
9 3400 ÄK/ÄV/ÄB100
85881
4(-1)/1 6 (2/4)
14/5 1600
EK100
62713
4(-1)/1 6 (2/4)
14/5 1600
EK100
65162
- -
- -
LK100
5366
- -
- -
LK100
78013
- -
- - HP/P100
47875
- -
- -
LT100
6028
- -
- -
LT100
6719
- -
- -
LT100
29511
- -
- -
LT100
11110
- -
- -
LT100
40912
- -
- -
LT100
16047
1
2
3
3K 4K
K r u n d i p i i r
K r u n d i p i i r
K r u n d i p i i r
Suurim lubatud põhihoonete kõrgus 81.5581.55
Tuuliku tn 1
3K
3K 4K
S õidutee
K õnnitee
LÕIGE A-A'
K r u n d i p i i r
POS 2Tuuleveski tänav
-1K -1K
4(-1)/1 6 (2/4)
14/5 1600
EK100
65162
VOLDI VARA OÜ
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
1. Planeeringuala suurus on ca 3,9 ha.
2. Planeeringualasse on osaliselt hõlmatud Tuuliku tn 1, 1a, 3 ning Tuuleveski tn 1 nõuetekohase Tuuleveski tänava projekteerimiseks.
3. Detailplaneeringu alusplaaniks on Desmantes OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega 1:500 (reg nr 10943323, litsents MTR EG10943323-0001, töö nr P2-2-2023, märts 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.
4. Planeeringulahenduse koostamise aluseks on Molumba OÜ koostatud arhitektuurne visioon.
5. Planeeringujoonistele on kantud Jaama tee (Pargi tänav) kergliiklustee projekt (Tartu valla kergliiklusteede projekteerimine, osa I ja III. Pargi tänava kergliiklustee (K-Projekt AS, töö nr 22017A, september 2022)).
6. Planeeringujoonistele on kantud varasemalt projekteeritud sademeveetorustik (Tabivere
aleviku sademeveekanalisatsiooni projekteerimine. Eelprojekt (OÜ Keskkonnaprojekt, töö nr 3329, jaanuar 2024)).
MÄRKUSED
krundi suurus krundi nr
max ehitisealune pind
max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)
hoonete arv (põhihoone/abihoone)
max hoonete korruselisus (põhihoone/abihoone)
krundi kasutamise otstarve
KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile
Planeeritud krundipiir
Olemasolev sõidutee
Illustratiivne juurdepääs hoonesse
Planeeritud sõidutee/illustratiivne parkimisala
Olemasolev kergliiklustee
Varem projekteeritud kergliiklustee
Planeeritud kergliiklustee/kõnnitee
Planeeritud keskväljaku ala (sh jagatud liiklusruum)
Olemasolev looduskaitseala (Tabivere mõisa park)
Olemasolevad puudegrupid
Planeeritud kõrghaljastuse illustratiivne asukoht
Planeeritud põõsashaljastuse illustratiivne asukoht
Planeeritud rattahoidja illustratiivne asukoht
Illustratiivne sillutiskiviga kaetav ala (parkimiskohad)
Planeeritud prügimaja/-konteinerite illustratiivne asukoht
Olemasolev hoone
PLANEERITUD HOONESTUSE PÕHIMÕTTELINE PROFIILLÕIGE
Planeeritud künnise/tõstetud ristmiku ettepanek
Joonise nimetus: PÕHIJOONIS
Asukoht:
TABIVERE ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND
Planeeringust huvitatud isik:
Planeerija: LIIS ALVER
Töö nimi: TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING
V ä l i p r o j e k t O
Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1
S e p a v ä l j a 3 3
, T
a r t u , i n f o @
v a l i p r o j e k t . e e
Töö nr:
Kuupäev:
23.05.2024
Joonise nr:
4 Mõõtkava:
1:500 Formaat:
A0
DP-202333
Planeeringu korraldaja:
TARTU VALLAVALITSUS
EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS
Krundi kasutamise sihtotstarbed: EK - korterelamu maa; ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa; ÄB - kontori ja büroohoone maa; ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; LT - tee ja tänava maa; LK - kergliikusmaa; HP - haljasala maa; P - puhkerajatise maa Katastriüksuse sihtotstarbed: E - elamumaa, Ä - ärimaa, L - transpordimaa, Üm - üldkasutatav maa
Planeeritud üldkasutatav maa
Planeeritud illustratiivne haljastatav ala
Olemasolev kinnismälestise kaitsevöönd
Olemasolev avaliku tee kaitsevöönd
Ol. keskpinge maakaabel
Ol. madalpinge õhuliin
Ol. madalpinge maakaabel
Ol. elektri liitumis- ja/või jaotuskilp
Ol. gaasitrass
Ol. side maakaabel
Ol. sidekanalisatsioon
Ol. soojatrass
Ol. veetorustik
Ol. isevoolne kanalisatsioonitorustik
TEHNOVÕRGUD
Planeeritud reoveepumpla
Planeeritud sademeveepumpla
RVP
SVP
Likvideeritav objekt
Planeeritud ülekäiguraja ettepanek
Varem projekteeritud ülekäigurada
Planeeritud elektriautode illustratiivne laadimiskoht
Planeeritud reoveepumpla kuja
PLANEERINGUALA NÄITAJAD
PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS ca 3,9 ha
PLANEERITUD KRUNTIDE ARV 13 Elamumaa 3 Ärimaa 1 Üldkasutatav maa 1 Transpordimaa 8
PLANEERITAV ELAMUTE JA ELAMUÜHIKUTE ARV 100 Korterelamud 5 100
KRUNDITAVA MAA BILANSS (Tuuleveski tn 5 ja Pargi tn 2 maaüksustest) EK - korterelamu maa 15 787 m² 49% ÄK/ÄV/ÄB - äri-, kaubandus- ja teenindushoone maa 8558 m² 27% HP/P - üldkasututav haljasala 4787 m² 15% LT - tee ja tänava maa 2742 m² 9%
Varem projekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik
Planeeritud illustratiivsed kõnniteed/-rajad
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W 1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1 E1
E1 E1
E1 E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1 E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2 E2
E2 E2
E2 E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
MÄNGUVÄLJAK
MÄNGU- JA/VÕI TREENINGVÄLJAK
Avaliku tee kaitsevöönd (30 m )
Avaliku tee kaitsevöönd (30 m )
Kinnism älestise kaitsevöönd (Saadjärve äärne asulakoht)
Looduskaitseala
Looduskaitseala
Kin nis mä les tis e k ait se vö ön d ( Ta biv ere m õis a p ark )
4
4
4
7
8
8
8
8
8
8
7 2,5
4
4
B
'
B
C
'
4
8
4
4
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK 1
SK 1
SK 1
SK 1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
K 2
K 2
K 2
K 2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
SK1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
G2
G2
G2
G2
G2
G2
T1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
G2
G2
G2
G2
G2
G2
G2
G2
G2
G2
G2
G2
T1 T1
T1
T1 T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1 T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
T1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
E2
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
<
SKS1
<
SKS1
<
SKS1
<
SKS1
<
SKS1
<
SKS1
<
SKS1
<
SK S1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1 SK1
SK1
SK1
S1
S1
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
1
2
1
←
D
e
2
5
0
L
=
5
5
,
9
i
=
0
,
0
3
7
V1K2
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK 1
SK 1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
Sadem evee-
m ahuti ala (V1)
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
<
KS1
SK1
SK 1
R20
←
D
e
2
5
0
L
=
1
9
,
0
i
=
0
,
0
4
0
←
D
e
2
5
0
L
=
2
8
,
4
i
=
0
,
0
4
4
2
SK-21
Ø560
69,80
(69,80)
1) 67,55
2,25
←
D
e
2
5
0
L
=
5
8
,
0
i
=
0
,
0
4
0
←
D
e
2
0
0
L
=
9
,
8
i
=
0
,
0
3
1
Sademeve e-
mahuti a la (V
2)
2
1
K1
SK-1
Ø560
69,70
(69,70)
1) 67,70
2) 67,70
2,00
RK-1
69,80
(69,80)
1) 68,00
SK-2
Ø560
67,40
(67,40)
1) 65,40
2) 65,40
2,00
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
RVP
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
Av alik u t ee ka itse vö ön d ( 10 m )
SVP
51 61
E1
E1
C
S1
T1
D
'
D
E1
4(-1)/1 3 (1/2)
14/5 750
EK100
30004
2(-1) 2
9 3400 ÄK/ÄV/ÄB100
85881
4(-1)/1 6 (2/4)
14/5 1600
EK100
62713
4(-1)/1 6 (2/4)
14/5 1600
EK100
65162
- -
- -
LK100
5366
- -
- -
LK100
78013
- -
- - HP/P100
47875
- -
- -
LT100
6028
- -
- -
LT100
6719
- -
- -
LT100
29511
- -
- -
LT100
11110
- -
- -
LT100
40912
- -
- -
LT100
16047
Ühenduskoht olemasoleva kaugküttevõrguga
Ühenduskoht olemasoleva elektrivõrguga Tuuliku alajaamas
Ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga (ÜVK-V3)
Ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga (ÜVK-V1)
Ühenduskoht olemasoleva ühiskanalisatsiooniga (ÜVK-K3)
Ümbertõstetava gaasitorustiku ühenduskoht olemasoleva gaasivõrguga
Ümbertõstetava gaasitorustiku ühenduskoht olemasoleva gaasivõrguga
Ühenduskoht olemasoleva ühiskanalisatsiooniga (ÜVK-K1)
Ühenduskoht olemasoleva ühiskanalisatsiooniga (ÜVK-K2)
Ühenduskoht olemasoleva sidevõrguga. Planeeritud ELA SA sidekaev 099YK04
Ühenduskoht olemasoleva ühisveevõrguga (ÜVK-V2)
Ühenduskoht olemasoleva kaugküttevõrguga
Orienteeruv kavandatava truubi asukoht
Sademeveekanalisatsioon (alternatiiv 1). Pumpamine varem projekteeritud sademeveekanalisatsiooni.
Ümbertõstetava gaasitorustiku ühenduskoht olemasoleva gaasivõrguga
Sademeveekanalisatsioon (alternatiiv 2). Isevoolne suunamine Saadjärve
Planeeritud sademeveetorustiku ühenduskoht varem projekteeritud sademeveetoruga (alternatiiv 1)
Orienteeruv sademeveekraavi asukoht ja suubumiskoht Saadjärve on näidatud joonisel 3
Reoveekanalisatsioon (alternatiiv 1). Pumpamine olemasolevasse reoveekanalisatsiooni
Ümbertõstetava gaasitorustiku ühenduskoht olemasoleva gaasivõrguga
W 1
W 1
W 1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
W1
1
2
3
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
SK1
SK1
SK1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1
K1
K1
Juurdepääsutee
kanalisatsioonira jatistele
Ju urdepääsu
tee
ka nalisa
tsi oonira
jatis tele
Ju urdepääsu
tee
ka nalisa
tsi oonira
jatis tele
LÕIGE B-B'
Kergliiklustee 2.5
Haljasriba 3.2 1.557
DRAWN BY arq.ED WIN QUIROGA
DECEMBE R 2004
Sõidutee Haljasriba 13.5
Parkimisala
K r u
n d
i p
i i r
K r u
n d
i p
i i r
S idekanalisatsioon
Valgustuskaabel
Veetoru
Isevoolne kanalisatsioon
0,4 kV kaabel
S oojatorustik
S adem
eveekanalisatsioon
K r u
n d
i p
i i r
Transpordimaa
LÕIGE C-C'
Kergliiklustee 2.5
Haljasriba 152.9
Sõidutee HaljasribaParkimisala
K r u
n d
i p
i i r
Transpordimaa
2.1
K r u
n d
i p
i i r
15 kV kaabel
O l. gaasitrass
O l. sidetrass
13.5
Valgustuskaabel
Veetoru
0,4 kV kaabel 15 kV kaabel
O l. gaasitrass
O l. gaasitrass
S adem
eveekanalisatsioon
S idekanalisatsioon
Valgustuskaabel 0,4 kV kaabel
LÕIGE D-D'
Kergliiklustee 2.5
Haljasriba 14
Haljasriba
K r u
n d
i p
i i r
Transpordimaa
K r u
n d
i p
i i r
15 kV kaabel
O l. sidetrass
7.5
G aasitrass
VOLDI VARA OÜ
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
1. Planeeringuala suurus on ca 3,9 ha.
2. Planeeringualasse on osaliselt hõlmatud Tuuliku tn 1, 1a, 3 ning Tuuleveski tn 1 nõuetekohase Tuuleveski tänava projekteerimiseks.
3. Detailplaneeringu alusplaaniks on Desmantes OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega 1:500 (reg nr 10943323, litsents MTR EG10943323-0001, töö nr P2-2-2023, märts 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.
4. Planeeringulahenduse koostamise aluseks on Molumba OÜ koostatud arhitektuurne visioon.
5. Planeeringujoonistele on kantud Jaama tee (Pargi tänav) kergliiklustee projekt (Tartu valla kergliiklusteede projekteerimine, osa I ja III. Pargi tänava kergliiklustee (K-Projekt AS, töö nr 22017A, september 2022)).
6. Planeeringujoonistele on kantud varasemalt projekteeritud sademeveetorustik (Tabivere
aleviku sademeveekanalisatsiooni projekteerimine. Eelprojekt (OÜ Keskkonnaprojekt, töö nr 3329, jaanuar 2024)).
MÄRKUSED
krundi suurus krundi nr
max ehitisealune pind
max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)
hoonete arv (põhihoone/abihoone)
max hoonete korruselisus (põhihoone/abihoone)
krundi kasutamise otstarve
KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile
Planeeritud krundipiir
Olemasolev sõidutee
Illustratiivne juurdepääs hoonesse
Planeeritud sõidutee/illustratiivne parkimisala
Olemasolev kergliiklustee
Varem projekteeritud kergliiklustee
Planeeritud kergliiklustee/kõnnitee
Planeeritud keskväljaku ala (sh jagatud liiklusruum)
Planeeritud illustratiivsed kõnniteed/-rajad
Olemasolev looduskaitseala (Tabivere mõisa park)
Olemasolevad puudegrupid
Planeeritud kõrghaljastuse illustratiivne asukoht
Planeeritud põõsashaljastuse illustratiivne asukoht
Planeeritud rattahoidja illustratiivne asukoht
Illustratiivne sillutiskiviga kaetav ala (parkimiskohad)
Planeeritud prügimaja/-konteinerite illustratiivne asukoht
Olemasolev hoone
Planeeritud künnise/tõstetud ristmiku ettepanek
Joonise nimetus: TEHNOVÕRGUD JA KITSENDUSED
Asukoht:
TABIVERE ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND
Planeeringust huvitatud isik:
Planeerija: LIIS ALVER
Töö nimi: TABIVERE ALEVIKUS ASUVATE TUULEVESKI TN 5 JA PARGI TN 2 MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING
V ä l i p r o j e k t O
Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1
S e p a v ä l j a 3 3
, T
a r t u , i n f o @
v a l i p r o j e k t . e e
Töö nr:
Kuupäev:
23.05.2024
Joonise nr:
5 Mõõtkava:
1:500 Formaat:
A0
DP-202333
Planeeringu korraldaja:
TARTU VALLAVALITSUS
4(-1)/1 6 (2/4)
14/5 1600
EK100
65162
Planeeritud üldkasutatav maa
Planeeritud illustratiivne haljastatav ala
Olemasolev kinnismälestise kaitsevöönd
Olemasolev avaliku tee kaitsevöönd
Ol. keskpinge maakaabel
Ol. madalpinge õhuliin
Ol. madalpinge maakaabel
Ol. elektri liitumis- ja/või jaotuskilp
Ol. gaasitrass
Ol. side maakaabel
Ol. sidekanalisatsioon
Ol. soojatrass
Ol. veetorustik
Ol. isevoolne kanalisatsioonitorustik
OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
Planeeritud reoveepumpla (alternatiiv 1)
Planeeritud sademeveepumpla (alternatiiv 1)
RVP
SVP
Likvideeritav objekt
Planeeritud ülekäiguraja ettepanek
Varem projekteeritud ülekäigurada
Planeeritud elektriautode illustratiivne laadimiskoht
Planeeritud reoveepumpla kuja
Varem projekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik
PLANEERITUD TÄNAVATE PROFIILLÕIKED M 1:200
V1 Planeeritud veetrass/liitumispunkt
K1 Planeeritud isevoolne kanalisatsioon/liitumispunkt (alternatiiv 1)
SK2 Planeeritud sademeveekanalisatsioon (alternatiiv 2)
G2 Planeeritud B-kategooria gaasitorustik
E2 E2 Planeeritud keskpinge maakaabel
E1 E1 Planeeritud madalpinge maakaabel/liitumiskilp
W1 W1 Planeeritud tänavavalgustuskaabel/valgusti
S1 Planeeritud sidekanalisatsioon/liitumispunkt
Planeeritud hüdrant
Planeeritud truup (orienteeruv)
PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD
< KS1 Planeeritud surveline kanalisatsioon (alternatiiv 1)
K2 Planeeritud isevoolne kanalisatsioon/liitumispunkt (alternatiiv 2)
SK1 Planeeritud sademeveekanalisatsioon
< SKS1 Planeeritud surveline sademeveekanalisatsioon (alternatiiv 1)
T1 T1 Planeeritud kaugküttetorustik/liitumispunkt
Servituudi/avaliku kasutusõiguse seadmise ettepanek
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Tartu Vallavalitsus
Haava tn 6
60512, Tartu maakond, Tartu vald,
Kõrveküla alevik
Teie 06.06.2024 nr 7-1/76-1
Meie 05.07.2024 nr 7.2-2/24/8486-4
Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja
pargi tn 2 maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tabivere alevikus asuvate Tuuleveski tn 5 ja pargi
tn 2 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 77301:001:0396 ja
77301:002:2022, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kuni 4 korruseliste
korterelamute ning äri-, kaubandus- ja teenindushoone(te) rajamiseks.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehituseks, uute ristumiskohtade
kavandamiseks ja puuduoleva jalgrattatee lõigu projekteerimiseks riigitee alusele maale tuleb
taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.
2. Planeeringus on antud 2 alternatiivi sademevee käitlemiseks. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile
5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat
maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks riigitee nr
39 muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi üldjuhul arendusala sademevett juhtida riigitee
alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Vaid põhjendatud
juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide (variant 1
puhul ka olemasolev truup nr 39 km 15,082), kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb projekteerimise etapis hinnata arendustegevusest lisanduvaid
vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada
läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Uue teetruubi ja sademeveetorustiku
kavandamiseks riigitee alusele maale või kaitsevööndisse, sh sademevee juhtimiseks
teekraavidesse tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti
koostamiseks.
3. Riigitee nr 14203 Tabivere jaama tee kinnistule teekattesse on projekteeritud mitmed
tehnovõrgud. Projekteerimise etapis kaaluda tehnovõrkude kavandamist arendusalale, st
väljapoole riigitee alust maad, mis on ehitustehniliselt oluliselt lihtsam lahendus.
Transpordiamet ei nõustu kaevude/kapede/siibrite paigutamist riigitee konstruktsioonidesse.
Küttetorustik ei tohi kahjustada olemasolevat valgustust. Tehnovõrkude kavandamiseks
2 (2)
riigitee alusele maale või kaitsevööndisse tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt
nõuded tehnovõrkudeprojekti ja teekatte taastamise projekti koostamiseks.
4. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või
kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud
kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus
korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee teekatte taastamise, jalgratta-ja
jalgtee rajamise, ristumiskohtade (ümber)ehitamise ning tehnovõrkude ja –rajatiste
projekteerimise ja ehitusega (sh ka variant 2 puhul teetruubi rajamisega) seotud kulud. Leping
sõlmitakse enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.
5. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisad:
1. 0_Pargi 2_Tuuleveski 5_seletuskiri_2024.05.27
2. 4_Pargi 2_Tuuleveski 5_põhijoonis_2024.05.23
3. 5_Pargi 2_Tuuleveski 5_tehnovõrgud_2024.05.23
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]