põhikiri

KÄSKKIRI

08.03.2024 nr 23

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri

1. Sihtasutuste seaduse § 41 lõike 3 alusel kinnitan Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(registrikood 90006012) põhikirja (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 06.07.2022. a käskkirja nr 171

„Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITATUD

majandus- ja infotehnoloogiaministri 08.03.2024 käskkirjaga nr 23 lisa

ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lühendatult EIS (edaspidi

„sihtasutus“).

1.2 Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi „asutaja“).

1.4 Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, Euroopa

Liidu põhimõtetest ning põhikirjast.

2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED

2.1 Sihtasutuse eesmärgiks on:

2.1.1 aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele;

2.1.2 tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet;

2.1.3 kasvatada ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekust;

2.1.4 tõsta riigi tuntust;

2.1.5 luua kapitalile ligipääsu parandamise ning riskide maandamise, toetuste ja teenuste abil

võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arenguks, kui ei ole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine

erasektori poolt;

2.1.6 kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid Eestisse ja edendada välismaiste ettevõtjatega

osalust ja koostööd Eesti majandusega;

2.1.7 tutvustada Eestit kui reisisihti;

2.1.8 arendada ja toetada Eesti iduettevõtlusvaldkonda;

2.1.9 parandada Eesti elanike elamistingimusi ja elamispindade kättesaadavust ning tõsta elamute

energiatõhusust.

2.2 Sihtasutus lähtub oma tegevuses põhikirja punktis 2.1 nimetatud valdkondi puudutavatest

riiklikest strateegilistest dokumentidest. Sihtasutuse põhiülesanneteks on riiklikest arengukavadest

ja poliitikatest lähtudes:

2.2.1 ettevõtete arengu toetamiseks vajalike teenuste väljatöötamine ja nende rakendamine oma

tegevusvaldkonnas lähtuvalt kliendisegmentidel põhinevast teenindusmudelist ning kliendi

tervikvaatest, samuti Eesti ettevõtluskeskkonna arengu toetamine innovatsiooni, digi- ja

rohepööret edendavate tegevuste ja toetuste abil;

2.2.2 krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste (edaspidi ühiselt „krediidiasutused“) pakutavate

krediiditoodete tagamine, sealhulgas ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklik tagamine

ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse tähenduses;

2.2.3 omakapitaliinvesteeringute tegemine ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise

seaduse tähenduses;

2.2.4 eksporditehingute toetamine ja ettevõtjate ekspordivõime arendamine erinevate

tegevuskavade ja välisesinduste võrgustike kaudu;

3

2.2.5 väliskapitali otseinvesteeringute, ettevõtlus- ja innovatsioonitegevuste meelitamine Eestisse;

Eesti kui atraktiivse välisinvesteeringute sihtriigi ja ettevõtluskeskkonna tutvustamine, sihtasutuse

välisesinduste võrgustiku, aktiivse müügitöö ning erinevate ürituste korraldamise;

2.2.6 Eesti kui reisisihi nutikas ja laiahaardeline turundamine, riikliku turismiinfosüsteemi

haldamine ja kommunikatsioon välisturgudel ning regionaalsete turismiorganisatsioonide

strateegiline juhtimine ja tootearenduse juhtimine tervikliku külastajateekonna eesmärgil;

2.2.7 riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate

turundustegevuste elluviimine ja tulemuslikkuse mõõtmine;

2.2.8 ettevõtete arengu toetamiseks ja tööjõukriisi leevendamiseks kõrgemat lisandväärtust loovate

välisspetsialistide kaasamise tegevused: meelitamine (Eesti tutvustamine töö- ja elukoha

sihtriigina), saabumise ja kohanemise teenused;

2.2.9 elukeskkonna kvaliteeti, sealhulgas elamute energiatõhusust ja kättesaadavust suurendavate

meetmete rakendamine ning energiatõhusust soodustavate tegevuste arendamine, näiteks

käenduste, laenude, toetuste ja nõustamise kaudu arvestades turutõrkeid ja ebavõrdsust;

2.2.10 ettevõtjatele, korteriühistutele, eraomanikele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale

sektorile nõustamise ja koolituste, koostöövõimaluste ning rahaliste toetuste sihipärane ja

efektiivne pakkumine, sealhulgas tegutsemine rakendusüksusena struktuurivahendite

rakenduskavas toodud valdkondades;

2.2.11 oma vastutusvaldkondades andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine,

analüüsimine ja edastamine;

2.2.12 riiklike strateegiliste ja muude poliitikadokumentide sisu, ettevõtlusega seotud avalike

teenuste ja ärikeskkonna arendamise kohta oma valdkondades ettepanekute tegemine;

2.2.13 oma vastutusvaldkondade arendamiseks võimaldatavate rahvusvaheliste ja teiste riikide

toetusmeetmete ning tugisüsteemide kohta info kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine,

tutvustamine ja nõustamine;

2.2.14 oma vastutusvaldkondade arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine,

sealhulgas tulenevalt riiklikest ja Euroopa Liidu strateegiadokumentidest ning omaniku ootustest.

2.3 Oma põhiülesannete täitmiseks teeb sihtasutus koostööd avaliku sektori ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutustega, erialaliitudega, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ning

teiste Eesti ja rahvusvaheliste isikute ja institutsioonidega.

3. JUHTIMINE

3.1 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt.

3.2 Põhikirja punktis 3.1 nimetatud huvide konflikti allikaks võib muuhulgas olla asjaolu, et isik

või temaga seotud isik:

3.2.1 omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi „oluline

osalus“) või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade

müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija või toetuste saaja;

3.2.2 omab isiklikku (sealhulgas ärilist) huvi sihtasutuse antavate hüvede saamiseks;

3.2.3 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega

kui sihtasutus;

3.2.4 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

3.2.5 on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui

4

tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;

3.2.6 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus.

3.3 Seotud isikuks põhikirja punkti 3.2 mõttes loetakse isiku abikaasat, registreeritud elukaaslast,

vanavanemat, juhtorgani liikme või tema abikaasa vanemat ning juhtorgani liikme vanema alanejat

sugulast, sealhulgas juhtorgani liikme lapsi ja lapselapsi, samuti inimest, kellel on juhtorgani

liikmega ühine majapidamine, samuti muud isikut, kelle seisund või tegevus juhtorgani liikmest

väljaspool juhtorgani liikme seisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda juhtorgani liikme

seisund või tegevus väljaspool juhtorgani liikme seisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes

väljaspool juhtorgani liikme seisundit allub juhtorgani liikme korraldustele või tegutseb juhtorgani

liikme huvides või arvel.

3.3.1 huvide konfliktiga ei ole tegu, kui sihtasutuse juhtorganiga seotud isik saab sihtasutusest

toetust üldistel alustel ning juhtorgani liige ei ole toetuse andmise menetlemisega seotud.

3.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isik.

4. NÕUKOGU

4.1 Nõukogu ainupädevuses on:

4.1.1 sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;

4.1.2 majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ja asutajale esitatava

aastaeelarve kinnitamine;

4.1.3 majandusaasta aruande kinnitamine;

4.1.4 juhatuse liikmete arvu määramine ning nende valimine ja tagasikutsumine;

4.1.5 juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

4.1.6 juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme vastutusvaldkonna määramine;

4.1.7 laenude tagamise korra ning krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtete kehtestamine;

4.1.8 sihtasutuse omakapitaliinvesteeringute tegemise üldpõhimõtete kinnitamine;

4.1.9 sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

4.1.10 audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra

määramine;

4.1.11 sisekontrolli ja siseauditi korraldamise tagamine;

4.1.12 nõukogu töökorra kehtestamine;

4.1.13 juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine

äriühingus või kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvateks ei loeta tehinguid, mis on tehtud sihtasutuse varaga,

sealhulgas täitemenetluse käigus omandatud kinnisasjadega, vastavalt nõukogu poolt kehtestatud

korrale. Nõukogu nõusolekut ei ole vaja tehinguteks registrisse kantud vallasasjadega;

4.1.14 sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.

4.2 Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu on viie (5) kuni kümne (10)

liikmeline. Nõukogu liikmete arvu määrab asutaja. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on (3) kolm

aastat. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja

majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine

sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

Nõukogu liikmete määramisel lähtub asutaja omaniku ootuste dokumendis seatud eesmärkide

saavutamiseks vajalikest nõukogu liikmete kompetentsidest.

5

4.3 Nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui

õigusaktidest ei tulene teisiti. Nõukogu liikmele tasu määramisel juhindutakse muuhulgas

järgnevast:

4.3.1 nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata

täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või

muu nõukogu organi tegevuses;

4.3.2 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses;

4.3.3 nõukogu liikme tasu ei maksata ministrile ja riigisekretärile;

4.3.4 kui nõukogu esimees ei täida ilma mõjuva põhjuseta põhikirja punktis 4.11 toodud kohustusi,

võib asutaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;

4.3.5 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.4 Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning juhatab

nõukogu koosolekuid ja aseesimehe, kes asendab nõukogu esimeest tema äraolekul.

4.5 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme

kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või aseesimees. Nõukogu

koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse

saadetakse nõukogu liikmetele lihtkirjalikult või või elektrooniliselt vähemalt 5 päeva enne

koosoleku toimumist. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning

koosoleku päevakord.

4.6 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest,

sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Igal nõukogu

liikmel on õigus täiendada nõukogu koosoleku päevakorda. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu

liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu

tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks

nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse

huvidega.

4.7 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Isiku

valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Sihtasutus võib võtta laenu ja

sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

4.8 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut

kokku kutsumata saadab nõukogu esimees otsuse projekti kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kõigile nõukogu liikmetele ja määrab tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama

selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastav tähtaeg ei või olla

lühem kui 3 (kolm) tööpäeva. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse

poolt või vastu, loetakse et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui otsuse

poolt hääletab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üle poole nõukogu liikmetest.

4.9 Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil

ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul

sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida

ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

4.10 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust

6

osa võtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse §

89 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja vormi,

samuti protokolli kantavate andmete esitamise kohta.

4.11 Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile:

4.11.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

4.11.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused

viie (5) tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5. JUHATUS

5.1 Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.

5.2 Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni viis (5) liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi

nõukogu. Juhatuse liikme õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes, välja arvatud kui see on kantud

registrisse.

5.3 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat.

5.4 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse

liikme lepingus.

5.5 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei

võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud

täiendavat tasu.

5.6 Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi

kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes

tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib

maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. Juhatuse

liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu

maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni kaheteist (12) kuu jooksul, kusjuures kuu eest

makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

5.7 Juhatus oma ülesannete täitmiseks:

5.7.1 juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;

5.7.2 tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;

5.7.3 tagab majandusaasta aruande koostamise;

5.7.4 esitab nõukogule kinnitamiseks sihtasutuse tegevusstrateegia, struktuuri, aastaeelarve ja

tegevuskava ning teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid eelarve muutmiseks;

5.7.5 tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt kehtestatud

piiranguid;

5.7.6 käsutab oma volituste piires sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab

7

arveid krediidiasutustes;

5.7.7 sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;

5.7.8 annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;

5.7.9 esitab vähemalt kord kolme kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest,

majanduslikust seisundist ja tegevuskava täitmisest, samuti teavitab nõukogu koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud

olulistest asjaoludest;

5.7.10 täidab muid seadustest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

5.8 Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes

korraldab juhatuse tegevust.

6. NÕUKODA

6.1 Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib moodustada nõuandva õigusega nõukodasid, mis

täidavad nõuandvat rolli sihtasutuse struktuuriüksuse või selle alamüksuse tegevusvaldkonnas.

6.2 Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus.

6.3 Nõukoda moodustatakse juhatuse otsusega, milles määratakse vähemalt nõukoja ülesanded,

liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja töökord.

7. VARA

7.1 Sihtasutuse vara moodustatakse:

7.1.1 riigieelarvest tehtavatest eraldistest;

7.1.2 sihtasutuse tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;

7.1.3 Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele tasuta või

tagasivõtmatult üle antud varast;

7.1.4 muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.

7.2 Sihtasutuse vahendeid kasutatakse:

7.2.1 põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;

7.2.2 sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate töötasuks.

7.3 Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas põhikirja

ja õigusaktidega.

7.4 Vara üleandmise kord

7.4.1 Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga;

7.4.2 Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel;

7.4.3 Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on sihtasutusele

selliste kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või annavad vara

sihtasutusele võõrandajale mingeid eelistusi teiste soodustatud isikutega võrreldes.

7.5 Sihtasutus võib sõlmida kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingu ja võtta

sellise lepinguga saadava vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi tasumise kohustuse

riigivara seaduses sätestatud korras.

7.6 Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu

liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole

8

sätestatud teisiti.

7.7 Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete

ühehäälse otsuse alusel.

7.8 Sihtasutus võib omandada või võõrandada äriühingus olulise osaluse ja osaleda teise

sihtasutuse asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.

7.9 Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi

saavutamisega.

8. ARUANDLUS JA KONTROLL

8.1 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

8.2 Sihtasutusel on kohustus rakendada sihtasutuse juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku

tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruandes, esitades ülevaate

tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning

võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

8.3 Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus majandusaasta aruande koostamise ning esitab

selle audiitori(te)le kontrollimiseks. Juhatus esitab majandusaasta aruande koos audiitori

järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks arvestusega, et kinnitatud aruanne tuleb registrile

esitada kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

8.4. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse

tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning

näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

8.5 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust.

8.6 Sihtasutus tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel. Sihtasutus koostab igal aastal

riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani ja esitab selle

asutaja vahendusel Rahandusministeeriumile. Finantsplaan on aluseks sihtasutuse eelarve

koostamisel.

8.7 Sihtasutus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,

netovõlakoormuse reeglile ning riigieelarve seaduse alusel kehtestatud piirangutele.

8.8 Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning

majandusaasta aruande riigivaraseaduses sätestatud korras.

8.9 Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse

struktuuriüksust.

8.10 Sihtasutusel on oma audiitor(id), kes määratakse ja kutsutakse tagasi nõukogu poolt.

Audiitori(te) volituste tähtaeg on kuni kolm (3) aastat. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab

nõukogu.

8.11 Sihtasutus on kohustustatud korraldama oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

9. SISEAUDIT

9

9.1 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

9.2 Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult,

kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot

või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

9.3 Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaga.

9.4 Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ

raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve

teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

9.5 Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi nõukogu, lähtudes järgmistest

põhimõtetest:

9.5.1 auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise

või auditeerimise asjatundja. Auditikomitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust

valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema

kirjalik nõusolek;

9.5.2 auditikomitee liikmeks ei tohi olla sihtasutuse igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid

tegema õigustatud isik, prokurist, siseaudiitor ega audiitorkontrolli teostav isik;

9.5.3 enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, peavad olema

auditeeritavast üksusest sõltumatud, välja arvatud juhul, kui kõik auditikomitee liikmed on ühtlasi

selle moodustanud organi liikmed;

9.5.4 auditikomitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.

9.6 Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest tulenevatel alustel.

10. PÕHIKIRJA MUUTMINE

10.1 Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

10.2 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks

õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või

huvitatud isiku nõudel.

11. TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

11.1 Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub asutaja otsusel seadusega sätestatud

korras.

11.2 Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele

kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena, juhul kui teda ühendava või temaga

ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.

11.3 Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda sihtasutusteks ning

osaleda ainult sihtasutuste jagunemisel, juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb

jagunemise võimaluse ette.

11.4 Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

11.5 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse

Eesti Vabariigile.

10

11.6 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub

seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele

likvideerijale või arhiivile.