Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri

KÄSKKIRI

14.12.2021 nr 261

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri

Vastavalt sihtasutuste seaduse § 41 lõikele 3:

1. Kinnitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri (lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks 14. juulil 2000. a vastu võetud asutamisotsusega (notariaalregistri nr 3166)

kinnitatud Sihtasutuse KredEx põhikiri.

3. Käesolev käskkiri hakkab vastavalt sihtasutuste seaduse §-le 42 kehtima alates Sihtasutuse KredEx

ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühinemise tulemusel tekkiva Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse registrisse kandmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lühendatult EIS (edaspidi

„sihtasutus“).

1.2 Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi „asutaja“).

1.4 Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest,

Euroopa Liidu põhimõtetest ning põhikirjast.

2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED

2.1 Sihtasutuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja

ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele, tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet, teadus-,

arenduse ja innovatsioonivõimekust ning riigi tuntust; luua kapitalile ligipääsu

parandamise ja riskide maandamise, toetuste ja teenuste abil võimalusi ettevõtluse ja

ekspordi arenguks, kui ei ole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt;

kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid Eestisse ja edendada välismaiste ettevõtjatega

osalust ja koostööd Eesti majandusega; tutvustada Eestit kui reisisihti; arendada ja

toetada Eesti iduettevõtlusvaldkonda; parandada Eesti elanike elamistingimusi ja

elamispindade kättesaadavust ning tõsta elamute energiatõhusust.

2.2 Sihtasutus lähtub oma tegevuses põhikirja punktis 2.1 nimetatud valdkondi

puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest. Sihtasutuse põhiülesanneteks on

riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes:

2.2.1 ettevõtete arengu toetamiseks vajalike teenuste väljatöötamine ja nende

rakendamine oma tegevusvaldkonnas lähtuvalt kliendisegmentidel põhinevast

teenindusmudelist ning kliendi tervikvaatest, samuti Eesti ettevõtluskeskkonna

arengu toetamine innovatsiooni, digi- ja rohepööret edendavate tegevuste ja

toetuste abil;

2.2.2 krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste (edaspidi ühiselt „krediidiasutused“)

poolt pakutavate krediiditoodete tagamine, sh ettevõtlus- ja

elamumajanduslaenude riiklik tagamine ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku

tagamise seaduse tähenduses;

2.2.3 omakapitaliinvesteeringute tegemine ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku

tagamise seaduse tähenduses;

2.2.4 eksporditehingute toetamine ja ettevõtjate ekspordivõime arendamine erinevate

tegevuskavade ja välisesinduste võrgustike kaudu;

2.2.5 väliskapitali otseinvesteeringute, ettevõtlus- ja innovatsioonitegevuste

meelitamine Eestisse; Eesti kui atraktiivse välisinvesteeringute sihtriigi ja

ettevõtluskeskkonna tutvustamine; sihtasutuse välisesinduste võrgustiku,

aktiivse müügitöö ning erinevate ürituste korraldamise;

2.2.6 Eesti kui reisisihi nutikas ja laiahaardeline turundamine (sh riikliku

turismiinfosüsteemi haldamine) ja kommunikatsioon välisturgudel;

regionaalsete turismiorganisatsioonide strateegiline juhtimine ja tootearenduse

juhtimine tervikliku külastajateekonna eesmärgil;

2.2.7 riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate

turundustegevuste ellu viimine ja tulemuslikkuse mõõtmine;

2.2.8 ettevõtete arengu toetamiseks ja tööjõukriisi leevendamiseks kõrgemat

lisandväärtust loovate välisspetsialistide kaasamise tegevused: meelitamine

(Eesti tutvustamine töö- ja elukoha sihtriigina), saabumise ja kohanemise

teenused.

2.2.9 elukeskkonna kvaliteeti, sh elamute energiatõhusust ja kättesaadavust

suurendavate meetmete rakendamine ning energiatõhusust soodustavate

tegevuste arendamine nt käenduste, laenude, toetuste ja nõustamise kaudu

arvestades turutõrkeid ja ebavõrdsust;

2.2.10 ettevõtjatele, korteriühistutele, eraomanikele, teadusasutustele, avalikule ja

kolmandale sektorile nõustamise ja koolituste, koostöövõimaluste ning rahaliste

toetuste sihipärane ja efektiivne pakkumine, sealhulgas tegutsemine

rakendusüksusena struktuurivahendite rakenduskavas toodud valdkondades;

2.2.11 oma vastutusvaldkondades andmete ja informatsiooni kogumine,

süstematiseerimine, analüüsimine ja edastamine;

2.2.12 riiklike strateegiliste jm poliitikadokumentide sisu, ettevõtlusega seotud avalike

teenuste ja ärikeskkonna arendamise kohta oma valdkondades ettepanekute

tegemine;

2.2.13 oma vastutusvaldkondade arendamiseks võimaldatavate rahvusvaheliste ja teiste

riikide toetusmeetmete ning tugisüsteemide kohta info kogumine,

süstematiseerimine, analüüsimine, tutvustamine ja nõustamine;

2.2.14 oma vastutusvaldkondade arendamiseks vajalike tasuta ja tasuliste teenuste

arendamine ja pakkumine, sh tulenevalt riiklikest ja Euroopa Liidu

strateegiadokumentidest ning omaniku ootustest.

2.3 Oma põhiülesannete täitmiseks teeb sihtasutus koostööd avaliku sektori ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutustega, erialaliitudega, rahvusvaheliste

finantsinstitutsioonidega ning teiste Eesti ja rahvusvaheliste isikute ja

institutsioonidega.

3. JUHTIMINE

3.1 Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

3.2 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

3.2.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

3.2.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3.2.3 kellel on ärikeeld;

3.2.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

3.2.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

3.2.6 kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt.

3.3 Põhikirja punktis 3.2.6 nimetatud huvide konflikti allikaks võib muuhulgas olla asjaolu,

et isik või temaga seotud isik:

3.3.1 omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muuhulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9

tähenduses (edaspidi „oluline osalus“) või kuulumises sellise äriühingu

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste

osutaja või tellija või toetuste saaja;

3.3.2 omab isiklikku (sh ärilist) huvi sihtasutuse antavate hüvede saamiseks;

3.3.3 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

3.3.4 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

3.3.5 on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või, selle äriühinguga samasse

kontserni kuuluva äriühinguga;

3.3.6 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus.

3.4 Seotud isikuks põhikirja punkti 3.3. mõttes loetakse isiku abikaasat, vanemat, lapsi ja

lapselapsi, samuti inimest, kellel on juhtorgani liikmega ühine majapidamine.

3.5 Põhikirja punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist.

3.6 Põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

4. NÕUKOGU

4.1 Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

4.2 Nõukogu ainupädevuses on:

4.2.1 sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;

4.2.2 majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ja asutajale

esitatava aastaeelarve kinnitamine;

4.2.3 majandusaasta aruande kinnitamine;

4.2.4 juhatuse liikmete arvu määramine ning nende valimine ja tagasikutsumine;

4.2.5 juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

4.2.6 juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme vastutusvaldkonna määramine;

4.2.7 laenude tagamise korra ning krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtete

kehtestamine;

4.2.8 sihtasutuse poolt tehtavate omakapitaliinvesteeringute tegemise üldpõhimõtete

kinnitamine;

4.2.9 sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

4.2.10 audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise

korra määramine;

4.2.11 sisekontrolli ja siseauditi korraldamise tagamine;

4.2.12 nõukogu töökorra kehtestamine;

4.2.13 juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate

tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse

omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade võõrandamine või

asjaõigusega koormamine. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvateks ei

loeta tehinguid, mis on tehtud sihtasutuse varaga, sh täitemenetluse käigus

omandatud kinnisasjadega, vastavalt nõukogu poolt kehtestatud korrale.

Nõukogu nõusolekut ei ole vaja tehinguteks registrisse kantud vallasasjadega;

4.2.14 sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.

4.3 Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu on viie (5) kuni kümne (10)

liikmeline. Nõukogu liikmete arvu määrab asutaja. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on

(3) kolm aastat. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest,

varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete

efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse

tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikmete määramisel lähtub asutaja

omaniku ootuste dokumendis seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest nõukogu

liikmete kompetentsidest.

4.4 Nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu,

kui õigusaktidest ei tulene teisiti. Nõukogu liikmele tasu määramisel juhindutakse

muuhulgas järgnevast:

4.4.1 nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse

määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses

nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;

4.4.2 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu

koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;

4.4.3 nõukogu liikme tasu ei maksata ministrile ja riigisekretärile;

4.4.4 kui nõukogu esimees ei täida ilma mõjuva põhjuseta põhikirja punktis 4.12

toodud kohustusi, võib asutaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu

esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul

nimetatud kohustust ei täidetud;

4.4.5 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.5 Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning

juhatab nõukogu koosolekuid ja aseesimehe, kes asendab nõukogu esimeest tema

äraolekul.

4.6 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või aseesimees.

Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või

audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele lihtkirjalikult või või

elektrooniliselt vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema

märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.

4.7 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees. Igal nõukogu liikmel on üks

hääl. Igal nõukogu liikmel on õigus täiendada nõukogu koosoleku päevakorda.

Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja

arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui

otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti

kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui

nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

4.8 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Sihtasutus võib

võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse

otsuse alusel.

4.9 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks

koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees otsuse projekti kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele ja määrab tähtaja, mille

jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Vastav tähtaeg ei või olla lühem kui 3 (kolm) tööpäeva. Kui

nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu,

loetakse et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt

hääletab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üle poole nõukogu liikmetest.

4.10 Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite

abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil

või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal

viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

4.11 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu

koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Nõukogu peab

järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku

protokolli kantavate andmete ja vormi, samuti protokolli kantavate andmete esitamise

kohta.

4.12 Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajale ja valdkonna eest vastutavale

ministrile:

4.12.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku

toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul

pärast nõukogu koosoleku toimumist;

4.12.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu

otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja

hääletusprotokolli või hääletustulemused viie (5) tööpäeva jooksul pärast

hääletamist.

4.13 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogu liikmel õigus tutvuda kõigi sihtasutuse

dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti

sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. Nõukogul on õigus saada

juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja

bilansi esitamist.

5. JUHATUS

5.1 Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.

5.2 Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni viis (5) liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi

nõukogu. Juhatuse liikme õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes, välja arvatud kui see on

kantud registrisse.

5.3 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat.

5.4 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid

sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes

siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

5.5 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus

kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset

keskmist kuutasu.

5.6 Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogul on õigus juhatuse liige

tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. Juhatuse liikmele võib maksta

lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja

möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva

kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses.

5.7 Juhatus oma ülesannete täitmiseks:

5.7.1 juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;

5.7.2 tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;

5.7.3 tagab majandusaasta aruande koostamise;

5.7.4 esitab nõukogule kinnitamiseks sihtasutuse tegevusstrateegia, struktuuri,

aastaeelarve ja tegevuskava ning teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid eelarve

muutmiseks;

5.7.5 tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt

kehtestatud piiranguid;

5.7.6 käsutab oma volituste piires sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid

ja avab arveid krediidiasutustes;

5.7.7 sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;

5.7.8 annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;

5.7.9 esitab vähemalt kord kolme kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse

majandustegevusest, majanduslikust seisundist ja tegevuskava täitmisest, samuti

teavitab nõukogu koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest

halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest

asjaoludest;

5.7.10 täidab muid seadustest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

5.8 Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse

esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

5.9 Oma ülesannete täitmisel täidab juhatuse esimees muuhulgas järgmisi kohustusi:

5.9.1 määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikme

kohustused;

5.9.2 määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;

5.9.3 kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja

koosolekul arutlusele tulevad küsimused;

5.9.4 määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku

protokollile;

5.9.5 teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks,

samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;

5.9.6 teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingu

sõlmimiseks;

5.9.7 annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja

hüvitatavate kulutuste kehtestamiseks;

5.9.8 võtab osa nõukogu koosolekutest;

5.9.9 suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning

sihtasutuse nimel.

6. NÕUKODA

6.1 Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib moodustada nõuandva õigusega

nõukodasid, mis täidavad nõuandvat rolli sihtasutuse struktuuriüksuse või selle

alamüksuse tegevusvaldkonnas.

6.2 Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus.

6.3 Nõukoda moodustatakse juhatuse otsusega, milles määratakse vähemalt nõukoja

ülesanded, liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja töökord.

7. VARA

7.1 Sihtasutuse vara moodustatakse:

7.1.1 riigieelarvest tehtavatest eraldistest;

7.1.2 sihtasutuse tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;

7.1.3 Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele

tasuta või tagasivõtmatult üle antud varast;

7.1.4 muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.

7.2 Sihtasutuse vahendeid kasutatakse:

7.2.1 põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;

7.2.2 sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate töötasuks.

7.3 Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas

põhikirja ja õigusaktidega.

7.4 Vara üleandmise kord

7.4.1 Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb

rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada

kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga;

7.4.2 Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel;

7.4.3 Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on

sihtasutusele selliste kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse

eesmärkidega või annavad vara sihtasutusele võõrandajale mingeid eelistusi

teiste soodustatud isikutega võrreldes.

7.5 Sihtasutus võib sõlmida kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingu ja

võtta sellise lepinguga saadava vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi tasumise

kohustuse riigivara seaduses sätestatud korras.

7.6 Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu

liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

7.7 Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

7.8 Sihtasutus võib omandada või võõrandada äriühingus olulise osaluse ja osaleda teise

sihtasutuse asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.

7.9 Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse

eesmärgi saavutamisega.

8. ARUANDLUS JA KONTROLL

8.1 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

8.2 Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus majandusaasta aruande koostamise ning

esitab selle audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos audiitori

järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.

8.3 Sihtasutus esitab nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates asutajale,

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta

aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,

ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude

summa.

8.4 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

8.5 Sihtasutus tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel. Sihtasutus koostab

igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani ja esitab selle

asutaja vahendusel Rahandusministeeriumile. Finantsplaan on aluseks sihtasutuse

eelarve koostamisel.

8.6 Sihtasutus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,

netovõlakoormuse reeglile ning riigieelarve seaduse alusel kehtestatud piirangutele.

8.7 Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande

ning majandusaasta aruande riigivaraseaduses sätestatud korras.

8.8 Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava

asutuse struktuuriüksust.

8.9 Sihtasutusel on oma audiitor(id), kes määratakse ja kutsutakse tagasi nõukogu poolt.

Audiitori(te) volituste tähtaeg on kuni kolm (3) aastat. Audiitorite arvu ja tasustamise

korra määrab nõukogu.

9. SISEAUDIT

9.1 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

9.2 Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust

audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse

bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks

miljonit eurot.

9.3 Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaga.

9.4 Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ

raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise,

järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse

osas.

9.5 Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi nõukogu, lähtudes järgmistest

põhimõtetest:

9.5.1 auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema

raamatupidamise või auditeerimise asjatundja. Auditikomitee liikmeskond

tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.

Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek;

9.5.2 auditikomitee liikmeks ei tohi olla sihtasutuse igapäevast tegevust juhtima ja

tehinguid tegema õigustatud isik, prokurist, siseaudiitor ega audiitorkontrolli

teostav isik;

9.5.3 enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, peavad

olema auditeeritavast üksusest sõltumatud, välja arvatud juhul, kui kõik

auditikomitee liikmed on ühtlasi selle moodustanud organi liikmed;

9.5.4 auditikomitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.

9.6 Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest tulenevatel

alustel.

10. PÕHIKIRJA MUUTMINE

10.1 Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

10.2 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja

muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus

asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

11. TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

11.1 Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub asutaja otsusel seadusega

sätestatud korras.

11.2 Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt

riigivaraseadusele kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena, juhul kui

teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse

ette.

11.3 Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda sihtasutusteks ning

osaleda ainult sihtasutuste jagunemisel, juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste

põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette.

11.4 Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

11.5 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara

antakse Eesti Vabariigile.

11.6 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub

seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule

ühele likvideerijale või arhiivile.