Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri

KÄSKKIRI

06.07.2022 nr 171

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri

Vastavalt sihtasutuste seaduse § 41 lõikele 3: 1. Kinnitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14.12.2021. a käskkirja nr 261

„Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhikiri“. 3. Käesolev käskkiri hakkab vastavalt sihtasutuste seaduse §-le 42 kehtima alates põhikirja muudatuse

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

2

KINNITATUD Vali kinnitaja. 06.07.2022 käskkirjaga nr 171 Lisa

ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lühendatult EIS (edaspidi

„sihtasutus“).

1.2 Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi „asutaja“).

1.4 Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, Euroopa

Liidu põhimõtetest ning põhikirjast.

2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED

2.1 Sihtasutuse eesmärgiks on:

2.1.1 aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele;

2.1.2 tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet;

2.1.3 kasvatada ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekust;

2.1.4 tõsta riigi tuntust;

2.1.5 luua kapitalile ligipääsu parandamise ning riskide maandamise, toetuste ja teenuste abil võimalusi

ettevõtluse ja ekspordi arenguks, kui ei ole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt;

2.1.6 kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid Eestisse ja edendada välismaiste ettevõtjatega osalust ja

koostööd Eesti majandusega;

2.1.7 tutvustada Eestit kui reisisihti;

2.1.8 arendada ja toetada Eesti iduettevõtlusvaldkonda;

2.1.9 parandada Eesti elanike elamistingimusi ja elamispindade kättesaadavust ning tõsta elamute ener-

giatõhusust.

2.2 Sihtasutus lähtub oma tegevuses põhikirja punktis 2.1 nimetatud valdkondi puudutavatest riiklikest

strateegilistest dokumentidest. Sihtasutuse põhiülesanneteks on riiklikest arengukavadest ja

poliitikatest lähtudes:

2.2.1 ettevõtete arengu toetamiseks vajalike teenuste väljatöötamine ja nende rakendamine oma

tegevusvaldkonnas lähtuvalt kliendisegmentidel põhinevast teenindusmudelist ning kliendi

3

tervikvaatest, samuti Eesti ettevõtluskeskkonna arengu toetamine innovatsiooni, digi- ja rohepööret

edendavate tegevuste ja toetuste abil;

2.2.2 krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste (edaspidi ühiselt „krediidiasutused“) pakutavate kredii-

ditoodete tagamine, sealhulgas ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklik tagamine ettevõtluse

toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse tähenduses;

2.2.3 omakapitaliinvesteeringute tegemine ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse

tähenduses;

2.2.4 eksporditehingute toetamine ja ettevõtjate ekspordivõime arendamine erinevate tegevuskavade

ja välisesinduste võrgustike kaudu;

2.2.5 väliskapitali otseinvesteeringute, ettevõtlus- ja innovatsioonitegevuste meelitamine Eestisse;

Eesti kui atraktiivse välisinvesteeringute sihtriigi ja ettevõtluskeskkonna tutvustamine, sihtasutuse

välisesinduste võrgustiku, aktiivse müügitöö ning erinevate ürituste korraldamise;

2.2.6 Eesti kui reisisihi nutikas ja laiahaardeline turundamine, riikliku turismiinfosüsteemi haldamine

ja kommunikatsioon välisturgudel ning regionaalsete turismiorganisatsioonide strateegiline juhtimine

ja tootearenduse juhtimine tervikliku külastajateekonna eesmärgil;

2.2.7 riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate turundustegevuste

elluviimine ja tulemuslikkuse mõõtmine;

2.2.8 ettevõtete arengu toetamiseks ja tööjõukriisi leevendamiseks kõrgemat lisandväärtust loovate

välisspetsialistide kaasamise tegevused: meelitamine (Eesti tutvustamine töö- ja elukoha sihtriigina),

saabumise ja kohanemise teenused.

2.2.9 elukeskkonna kvaliteeti, sealhulgas elamute energiatõhusust ja kättesaadavust suurendavate

meetmete rakendamine ning energiatõhusust soodustavate tegevuste arendamine, näiteks käenduste,

laenude, toetuste ja nõustamise kaudu arvestades turutõrkeid ja ebavõrdsust;

2.2.10 ettevõtjatele, korteriühistutele, eraomanikele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale

sektorile nõustamise ja koolituste, koostöövõimaluste ning rahaliste toetuste sihipärane ja efektiivne

pakkumine, sealhulgas tegutsemine rakendusüksusena struktuurivahendite rakenduskavas toodud

valdkondades;

2.2.11 oma vastutusvaldkondades andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine,

analüüsimine ja edastamine;

2.2.12 riiklike strateegiliste ja muude poliitikadokumentide sisu, ettevõtlusega seotud avalike teenuste

ja ärikeskkonna arendamise kohta oma valdkondades ettepanekute tegemine;

2.2.13 oma vastutusvaldkondade arendamiseks võimaldatavate rahvusvaheliste ja teiste riikide

toetusmeetmete ning tugisüsteemide kohta info kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine,

tutvustamine ja nõustamine;

4

2.2.14 oma vastutusvaldkondade arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine, sealhulgas

tulenevalt riiklikest ja Euroopa Liidu strateegiadokumentidest ning omaniku ootustest.

2.3 Oma põhiülesannete täitmiseks teeb sihtasutus koostööd avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse

üksuse asutustega, erialaliitudega, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ning teiste Eesti ja

rahvusvaheliste isikute ja institutsioonidega.

3. JUHTIMINE

3.1 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt.

3.2 Põhikirja punktis 3.1 nimetatud huvide konflikti allikaks võib muuhulgas olla asjaolu, et isik või

temaga seotud isik:

3.2.1 omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises

sellises juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi „oluline osalus“) või

kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja,

teenuste osutaja või tellija või toetuste saaja;

3.2.2 omab isiklikku (sealhulgas ärilist) huvi sihtasutuse antavate hüvede saamiseks;

3.2.3 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

3.2.4 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

3.2.5 on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu

on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;

3.2.6 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus.

3.3 Seotud isikuks põhikirja punkti 3.2. mõttes loetakse isiku abikaasat, vanavanemat, juhtorgani

liikme või tema abikaasa vanemat ning juhtorgani liikme vanema alanejat sugulast, sealhulgas

juhtorgani liikme lapsi ja lapselapsi, samuti inimest, kellel on juhtorgani liikmega ühine majapidamine,

samuti muud isikut, kelle seisund või tegevus juhtorgani liikmest väljaspool juhtorgani liikme seisundit

oluliselt ja vahetult mõjutab või keda juhtorgani liikme seisund või tegevus väljaspool juhtorgani

liikme seisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool juhtorgani liikme seisundit allub

juhtorgani liikme korraldustele või tegutseb juhtorgani liikme huvides või arvel.

3.3.1 huvide konfliktiga ei ole tegu, kui sihtasutuse juhtorganiga seotud isik saab sihtasutusest toetust

üldistel alustel ning juhtorgani liige ei ole toetuse andmise menetlemisega seotud.

4. NÕUKOGU

4.1 Nõukogu ainupädevuses on:

5

4.1.1 sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;

4.1.2 majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ja asutajale esitatava

aastaeelarve kinnitamine;

4.1.3 majandusaasta aruande kinnitamine;

4.1.4 juhatuse liikmete arvu määramine ning nende valimine ja tagasikutsumine;

4.1.5 juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

4.1.6 juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme vastutusvaldkonna määramine;

4.1.7 laenude tagamise korra ning krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtete kehtestamine;

4.1.8 sihtasutuse omakapitaliinvesteeringute tegemise üldpõhimõtete kinnitamine;

4.1.9 sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

4.1.10 audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra

määramine;

4.1.11 sisekontrolli ja siseauditi korraldamise tagamine;

4.1.12 nõukogu töökorra kehtestamine;

4.1.13 juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine

äriühingus või kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvateks ei loeta tehinguid, mis on tehtud sihtasutuse varaga, sealhulgas

täitemenetluse käigus omandatud kinnisasjadega, vastavalt nõukogu poolt kehtestatud korrale.

Nõukogu nõusolekut ei ole vaja tehinguteks registrisse kantud vallasasjadega;

4.1.14 sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.

4.2 Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu on viie (5) kuni kümne (10) liikmeline.

Nõukogu liikmete arvu määrab asutaja. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on (3) kolm aastat. Nõukogu

liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust

olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse

kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikmete

määramisel lähtub asutaja omaniku ootuste dokumendis seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest

nõukogu liikmete kompetentsidest.

4.3 Nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui

õigusaktidest ei tulene teisiti. Nõukogu liikmele tasu määramisel juhindutakse muuhulgas järgnevast:

4.3.1 nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav

tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu

organi tegevuses;

4.3.2 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu

organi tegevuses;

6

4.3.3 nõukogu liikme tasu ei maksata ministrile ja riigisekretärile;

4.3.4 kui nõukogu esimees ei täida ilma mõjuva põhjuseta põhikirja punktis 4.11 toodud kohustusi,

võib asutaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;

4.3.5 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.4 Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning juhatab

nõukogu koosolekuid ja aseesimehe, kes asendab nõukogu esimeest tema äraolekul.

4.5 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu

jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või aseesimees. Nõukogu koosolek

kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse

nõukogu liikmetele lihtkirjalikult või või elektrooniliselt vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist.

Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.

4.6 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest,

sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Igal nõukogu liikmel

on õigus täiendada nõukogu koosoleku päevakorda. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest

keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu liige ei tohi osa

võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku

andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui

nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

4.7 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu

liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Isiku valimisel loetakse

valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendile-

pinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

4.8 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku

kutsumata saadab nõukogu esimees otsuse projekti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile

nõukogu liikmetele ja määrab tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma

seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastav tähtaeg ei või olla lühem kui 3 (kolm)

tööpäeva. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse

et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis üle poole nõukogu liikmetest.

4.9 Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma

koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel

elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning

otsuste vastuvõtmisel hääletada.

7

4.10 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osa

võtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike

3 alusel kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja vormi, samuti

protokolli kantavate andmete esitamise kohta.

4.11 Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile:

4.11.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

4.11.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal

ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie (5)

tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5. JUHATUS

5.1 Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.

5.2 Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni viis (5) liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.

Juhatuse liikme õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei

kehti kolmandate isikute suhtes, välja arvatud kui see on kantud registrisse.

5.3 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat.

5.4 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse

liikme lepingus.

5.5 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu

suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel

majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel

majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.

5.6 Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda

igal ajal olenemata põhjusest. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel

nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. Juhatuse liikmele võib nõukogu

põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist

konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla

suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

5.7 Juhatus oma ülesannete täitmiseks:

5.7.1 juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;

8

5.7.2 tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;

5.7.3 tagab majandusaasta aruande koostamise;

5.7.4 esitab nõukogule kinnitamiseks sihtasutuse tegevusstrateegia, struktuuri, aastaeelarve ja

tegevuskava ning teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid eelarve muutmiseks;

5.7.5 tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt kehtestatud

piiranguid;

5.7.6 käsutab oma volituste piires sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid

krediidiasutustes;

5.7.7 sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;

5.7.8 annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;

5.7.9 esitab vähemalt kord kolme kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest,

majanduslikust seisundist ja tegevuskava täitmisest, samuti teavitab nõukogu koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud

olulistest asjaoludest;

5.7.10 täidab muid seadustest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

5.8 Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes

korraldab juhatuse tegevust.

5.9 Oma ülesannete täitmisel täidab juhatuse esimees muuhulgas järgmisi kohustusi:

5.9.1 määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikme kohustused;

5.9.2 määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;

5.9.3 kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele

tulevad küsimused;

5.9.4 määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku protokollile;

5.9.5 teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks, samuti tema

vastutusvaldkonna määramiseks;

5.9.6 teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks;

5.9.7 annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitatavate kulutuste

kehtestamiseks;

5.9.8 võtab osa nõukogu koosolekutest;

5.9.9 suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse nimel.

6. NÕUKODA

6.1 Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib moodustada nõuandva õigusega nõukodasid, mis

täidavad nõuandvat rolli sihtasutuse struktuuriüksuse või selle alamüksuse tegevusvaldkonnas.

6.2 Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus.

9

6.3 Nõukoda moodustatakse juhatuse otsusega, milles määratakse vähemalt nõukoja ülesanded,

liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja töökord.

7. VARA

7.1 Sihtasutuse vara moodustatakse:

7.1.1 riigieelarvest tehtavatest eraldistest;

7.1.2 sihtasutuse tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;

7.1.3 Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele tasuta või

tagasivõtmatult üle antud varast;

7.1.4 muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.

7.2 Sihtasutuse vahendeid kasutatakse:

7.2.1 põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;

7.2.2 sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate töötasuks.

7.3 Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas põhikirja ja

õigusaktidega.

7.4 Vara üleandmise kord

7.4.1 Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite

arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga;

7.4.2 Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel;

7.4.3 Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on sihtasutusele selliste

kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või annavad vara sihtasutusele

võõrandajale mingeid eelistusi teiste soodustatud isikutega võrreldes.

7.5 Sihtasutus võib sõlmida kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingu ja võtta sellise

lepinguga saadava vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi tasumise kohustuse riigivara

seaduses sätestatud korras.

7.6 Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu

liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

7.7 Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete

ühehäälse otsuse alusel.

7.8 Sihtasutus võib omandada või võõrandada äriühingus olulise osaluse ja osaleda teise sihtasutuse

asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.

7.9 Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi

saavutamisega.

10

8. ARUANDLUS JA KONTROLL

8.1 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

8.2 Sihtasutusel on kohustus rakendada sihtasutuse juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku

tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruandes, esitades ülevaate tema

hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning

võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

8.3 Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus majandusaasta aruande koostamise ning esitab selle

audiitori(te)le kontrollimiseks. Juhatus esitab majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega

nõukogule kinnitamiseks arvestusega, et kinnitatud aruanne tuleb registrile esitada kolme kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest.

8.4 Sihtasutus esitab kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates asutajale,

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia.

Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust

aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse

riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

8.5 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust.

8.6 Sihtasutus tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel. Sihtasutus koostab igal aastal

riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani ja esitab selle

asutaja vahendusel Rahandusministeeriumile. Finantsplaan on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

8.7 Sihtasutus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse

finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile

ning riigieelarve seaduse alusel kehtestatud piirangutele.

8.8 Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning

majandusaasta aruande riigivaraseaduses sätestatud korras.

8.9 Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse

struktuuriüksust.

8.10 Sihtasutusel on oma audiitor(id), kes määratakse ja kutsutakse tagasi nõukogu poolt. Audiitori(te)

volituste tähtaeg on kuni kolm (3) aastat. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab nõukogu.

8.11 Sihtasutus on kohustustatud korraldama oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

11

9. SISEAUDIT

9.1 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

9.2 Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või

aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

9.3 Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest,

kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb

eelnevalt kooskõlastada asutajaga.

9.4 Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ raamatupida-

mise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve

koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

9.5 Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi nõukogu, lähtudes järgmistest

põhimõtetest:

9.5.1 auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või

auditeerimise asjatundja. Auditikomitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas,

milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek;

9.5.2 auditikomitee liikmeks ei tohi olla sihtasutuse igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema

õigustatud isik, prokurist, siseaudiitor ega audiitorkontrolli teostav isik;

9.5.3 enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, peavad olema

auditeeritavast üksusest sõltumatud, välja arvatud juhul, kui kõik auditikomitee liikmed on ühtlasi selle

moodustanud organi liikmed;

9.5.4 auditikomitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.

9.6 Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest tulenevatel alustel.

10. PÕHIKIRJA MUUTMINE

10.1 Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude

arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

10.2 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks

õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud

isiku nõudel.

11. TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

11.1 Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub asutaja otsusel seadusega sätestatud

korras.

12

11.2 Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele kas

ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena, juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava

sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.

11.3 Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda sihtasutusteks ning osaleda

ainult sihtasutuste jagunemisel, juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb jagunemise

võimaluse ette.

11.4 Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

11.5 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse

Eesti Vabariigile.

11.6 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub

seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale

või arhiivile.