| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-10/20-0049/7260 |
| Registreeritud | 27.11.2020 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2/S Õigusalane teenindamine |
| Sari | 2-10 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV korralduste eelnõud |
| Toimik | 2-10/20-0049 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Taivo Linnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Töö number 2020-0052
Tellija Rahandusministeerium
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev November 2020
Pärnu maakonna planeeringut
täpsustav teemaplaneering
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise
arengu perspektiiv ja seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
2 / 59
Versioon 3
Kuupäev 6.11.2020
Koostanud: Eike Riis, Marju Kaivapalu, Raimo Pajula, Ingo Valgma
Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Jõesuu rippsillalt, 30.05.2019. Foto: Eike Riis
Projekti nr 2020-0052
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
3 / 59
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE
LÜHIKIRJELDUS ................................................................................................ 6
2.1. Teemaplaneeringu koostamise vajadus ................................................................... 6
2.2. Teemaplaneeringu eesmärgid ................................................................................ 6
2.3. Teemaplaneeringu ülesanded ................................................................................. 7
3. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA .................. 9
3.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid .......................................................... 9
3.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ................................................................ 9 3.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ .................................................................... 10 3.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ ........... 10
3.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid ........................................................... 11
3.2.1. Pärnu linna arengudokumendid ............................................................................ 11 3.2.2. Tori valla arengukavad ........................................................................................ 14 3.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad ...................................................................... 17
3.3. Ruumilise planeerimise dokumendid ..................................................................... 17
3.3.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................ 17 3.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 18 3.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering ...................................................................... 18 3.3.4. Pärnu linna üldplaneeringud ................................................................................ 18 3.3.5. Tori valla üldplaneeringud ................................................................................... 19 3.3.6. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud .................................................................. 20 3.3.7. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud ................................................................ 20 3.3.8. Tori valla kehtivad detailplaneeringud ................................................................... 21 3.3.9. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud ................................................. 22
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................... 23
5. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................. 25
5.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 25
5.2. Mõjuala ulatuse määratlemine ............................................................................. 25
5.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus ................. 25
5.3.1. Pärnu jõe loodusala ............................................................................................ 25 5.3.2. Reiu jõe loodusala .............................................................................................. 26 5.3.3. Soomaa loodusala .............................................................................................. 26 5.3.4. Soomaa linnuala ................................................................................................ 27 5.3.5. Pärnu lahe linnuala ............................................................................................. 27 5.3.6. Rannaniidu loodusala .......................................................................................... 28 5.3.7. Pärnu loodusala ................................................................................................. 28 5.3.8. Navesti loodusala ............................................................................................... 28 5.3.9. Saarjõe loodusala ............................................................................................... 29 5.3.10. Tellissaare loodusala ........................................................................................... 29 5.3.11. Tori põrgu loodusala ........................................................................................... 29
5.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine .............................. 30
5.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale ..................................................................... 30 5.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale ....................................................................... 32 5.4.3. Võimalik mõju Soomaa loodusalale ....................................................................... 35 5.4.4. Võimalik mõju Soomaa linnualale ......................................................................... 35 5.4.5. Võimalik mõju Pärnu lahe linnualale ..................................................................... 35 5.4.6. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale .................................................................. 36 5.4.7. Võimalik mõju Pärnu loodusalale .......................................................................... 36
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
4 / 59
5.4.8. Võimalik mõju Navesti loodusalale ........................................................................ 36 5.4.9. Võimalik mõju Saarjõe loodusalale ....................................................................... 36 5.4.10. Võimalik mõju Tellissaare loodusalale ................................................................... 37 5.4.11. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale .................................................................... 37
5.5. Natura eelhindamise tulemused ........................................................................... 37
6. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................. 38
6.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele ...................................... 38
6.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus .................................................. 38
6.3. Üleujutustega arvestamise vajadus ...................................................................... 38
6.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele ....................................................... 39
6.4.1. Mõju kaitsealadele .............................................................................................. 39 6.4.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 40 6.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele .............................................................. 41 6.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele ............................................................. 42 6.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 42
6.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele ......................................................................... 43
6.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele ........................................................................ 43
6.7. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele .......................................................... 43
6.8. Eeldatav mõju ettevõtlusele ................................................................................ 44
6.9. Eeldatav mõju teedevõrgule ................................................................................ 45
6.10. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega ............................................ 47
6.11. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju ................................................. 49
6.12. Piiriülese mõju võimalikkus.................................................................................. 50
6.13. Täiendavate uuringute vajadus ............................................................................ 50
6.14. Põhjendused ja kaalutlused KSH algatamise vajalikkuse kohta ................................. 50
6.15. Teemad/ülesanded/probleemid, millele teemaplaneeringu koostamise käigus tähelepanu
pöörata ............................................................................................................. 51
7. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................ 53
8. KOKKUVÕTE .................................................................................................... 54
9. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 58
Lisad
Lisa 1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
5 / 59
1. Sissejuhatus
Planeerimisseaduse (PlanS) § 55 lõike 3 kohaselt tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5
sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH
algatamise vajalikkuse kaalumist ja eelhinnangu koostamist näeb ette maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu puhul ka KeHJS-e § 33 lõike 2 punkt 2.
KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk on jõuda selgusele, kas Pärnu maakonna
planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja
seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi ka teemaplaneering või planeering) ette nähtud ülesannete
täitmisel võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Pärnu jõe alamjooksu ja selle
lähiala all mõistetakse piirkonda jõe suudmest Kurgjani. Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad
Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas.
Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH eelhinnang on teemaplaneeringu koostamise ja KSH algatamise või selle algatamata jätmise
otsustamise aluseks. KeHJS-e § 33 lõike 3 punkti 1 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes
strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul teemaplaneeringu) iseloomust ja sisust ning sama
lõike punkti 2 kohaselt teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt
mõjutatavast alast. Juhul, kui KSH eelhinnangu tulemustest selgub, et teemaplaneeringuga
kavandatud tegevustega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju või
eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju ei saa välistada, tuleb algatada KSH. Sellisel juhul
algatatakse KSH koostamine koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise
algatamisega.
KSH eelhinnangu koostamisel on aluseks KeHJS-es sätestatud nõuded, KeHJS-e § 33 lõike 3
punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumid.
Kuna Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka, siis on KSH
eelhindamise ühe osana antud hinnang kavandatava tegevuse eeldatava mõju kohta Natura 2000
võrgustiku alale ehk läbi viidud Natura eelhindamine.
KSH eelhinnangu, sh Natura eelhindamise, koostamisel on kasutatud asjakohaseid juhendmaterjale1,
sh „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (MTÜ
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019) ja „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh
Natura eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2018).
Vastavalt KeHJS-e § 33 lõikele 6 küsib otsustaja KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse
tegemist seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks § 33 lõike
3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu koostaja on Skepast & Puhkim OÜ
eksperdirühm koosseisus:
- Eike Riis, KSH juhtekspert (eksperdirühma töö korraldamine; ekspertide sisendite ülevaatus,
eelhinnangu koostamine);
- Marju Kaivapalu (seotus teiste strateegilise planeerimise dokumentidega; asustus ja
maakasutus, ettevõtlus, teedevõrk);
- Raimo Pajula (Natura eelhindamine; kaitstavad loodusobjektid);
- Ingo Valgma (jõed; reljeef ja geoloogilised tingimused; kultuuriväärtused).
1 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
6 / 59
2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava
tegevuse lühikirjeldus
2.1. Teemaplaneeringu koostamise vajadus
Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate
kohalike omavalitsuste, riigiametite, kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega seotud alade ja
tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba
ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb
veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja
ohutuse tagamine, juurdepääsud ja parkimistingimused.
Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja erinevate tasandite planeeringutega (riigi ja
maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud) on ette nähtud
meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks, kuid senini ühtseid maa- ja veealade
kasutamise põhimõtteid kokku lepitud ei ole.
Pärnu jõe ja lähiala uute kasutusvõimaluste planeerimise vajadus tuleneb ka Sindi paisu
lammutamisest 2019. aastal, mis loob täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna arendamiseks.
Riigi huvi on teemaplaneeringuga tagada pääs merele, Pärnu sadama toimimine ja väikelaevaliikluse
arenemine; arvestades väikealuste (mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada
maakonna kui terviku ruumilise arengu seisukohalt väikesadamate võrgustik; kindlustada jõe
kasutajate turvalisus; määrata jõgede avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile. Läbi
koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse välja selgitada erinevate riigiametite huvid ja koos
kohalike omavaltsustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks, arvestades
seejuures Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid.
2.2. Teemaplaneeringu eesmärgid
Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis
Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste
määramine aastani 2030+. Tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel nii
keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist
lähtuvalt. Olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena
kokku leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende
elluviimiseks. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna
majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Arvestades ala iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust
Sindini ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani – tuleb välja töötada ja
kasutada erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel.
Teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:
• Maakonnaplaneeringu täpsustamine. Üld- ja detailplaneeringute ning erineva tasandi
arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine.
• Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide
täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise
taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine.
• Ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine.
• Loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine. Ettepanekute tegemine kaitseala ja
kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
7 / 59
• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades Sindi paisu
lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi ning sotsiaalseid
vajadusi.
• Piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine.
• Piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse
arendamiseks vajalike eelduse loomine.
• Tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala
kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid piiranguid
(kudealad, püügikeelualad jms).
2.3. Teemaplaneeringu ülesanded
Teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe
alamjooksu ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab erinevate kasutajate
huve. Seejuures tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need
leevendavate meetmete kavandamise kaudu.
Tulenevalt teemaplaneeringu eesmärgist, maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala
iseloomust on teemaplaneeringu täpsemad ülesanded:
• Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste
määratlemine;
• Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste vajaduse
väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja
kitsenduste seadmine;
• kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad,
matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt)
asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste
(kitsenduste) seadmine;
• sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajaduse
määramine;
• sadamate võrgustik - Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine (Pärnu
sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja selgitamine ja
selleks tingimuste seadmine;
• veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste seadmine;
• veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate kasutajate
(laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel;
• jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani takistusteta liikumise tagamiseks
tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine, veeteekondade
(veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute tegemine;
• jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine;
• jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine,
selleks tingimuste seadmine;
• kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine;
• vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine;
• kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine;
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
8 / 59
• üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade määramine ja
kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga arvestamine;
• ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine) kasutamistingimuste
määratlemine;
• rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamine;
• väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine;
• ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste seadmine;
• loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine;
• turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine;
• üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;
• tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
9 / 59
3. Seotus teiste strateegilise planeerimise
dokumentidega
3.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid
3.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava2
Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonnas. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõestiku Pärnu, Sauga,
Reiu ja Navesti jõgesid. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja
kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavaga koos koostati ka
meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Meetmeprogramm on
veemajanduskava lahutamatu osa, milles esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed.
Pärnu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest kolm asuvad planeeringualal:
- Pärnu jõgi Vodja jõest Käru jõeni (veekogumi kood 1123500_2, lühike nimi Pärnu_2);
- Pärnu jõgi Käru jõest Sindi paisuni (1123500_3, Pärnu_3);
- Pärnu jõgi Sindi paisust suudmeni (1123500_4, Pärnu_4).
2019. aastal on toimunud muudatus – liideti pinnaveekogumid Pärnu_4 ja Pärnu_3. 2019. aasta
veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Pärnu_3 seisund halb ja Pärnu_2 seisund kesine.
2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund.
Sauga jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kolmeks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest üks asub planeeringualal – Sauga jõgi Uru ojast suudmeni (veekogumi kood 1148700_3,
lühike nimi Sauga_3). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Sauga_3
seisund hea, ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund.
Reiu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kaheks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest üks asub planeeringualal – Reiu jõgi Humalaste ojast suudmeni (veekogumi kood 1145400_2,
lühike nimi Reiu_2). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Reiu_2 seisund
hea ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund.
Navesti jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest kaks asuvad planeeringualal:
- Navesti jõgi Halliste jõest suudmeni (veekogumi kood 1131600_4, lühike nimi Navesti_4);
- Navesti jõgi Loopre maantee sillast Halliste jõeni (veekogumi kood 1131600_3, lühike nimi
Navesti_3).
2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Navesti_3 ja Navesti_4 seisund kesine
ning 2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja meetmeprogrammis olevaid
suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes. Veemajanduskava üldeesmärk on tagada
veekogude hea seisund.
Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm ei näe planeeringu piirkonda jäävatel
veekogudel ette selliseid tegevusi, mis oleksid otseselt rakendatavad läbi koostatava
teemaplaneeringu. Planeeringu lahendus ei tohi olla vastuolus veemajanduskavaga ning
teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavaga seatud eesmärke,
meetmeid ja veekogumite seisundit. Kõige olulisem on vältida planeeringu lahendusega
uute koormusallikate lisandumist, eeskätt veekogude hüdromorfoloogia muutmist.
2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016;
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
10 / 59
3.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
Pärnu maakonna arengustrateegia (edaspidi ka arengustrateegia või strateegia) „Pärnumaa 2035+“3
on senisest strateegiast „Pärnumaa 2030+“ lähtuv, kõikide kohalike omavalitsuste, avaliku-, era- ja
vabasektori koostööna koostatud uue tegevuskavaga strateegia. See vaatab ajahorisondi – aasta
2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele tuleks
maakonnas keskenduda.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna
arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“. Selles nähakse ette mitmeid tegevusi piirkonna
arendamiseks. Samuti avab arengustrateegia tulevikutrende Pärnu jõe ja selle lähiala kasutamise
osas, jõgi on kasutusele võetud atraktiivse puhke- ja turismiobjektina.
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ kohaselt on Pärnu maakonna peamisteks
eesmärkideks, mis tuleks Pärnumaal lähiaastatel realiseerida, muuhulgas (loend ei ole toodud
tähtsuse järjekorras):
• maakonna identiteedi hoidmine, tugevad KOV-id ja koostöö;
• regionaalset innovatsioonisüsteemi ja ettevõtluse arengut toetava taristu ning
tugisüsteemide edasiarendamine (sh arengukiirendi rakendamine); biomajanduse ja
taastuvenergeetika kompetentsikeskuse loomine;
• Rail Balticu rajamine, sh reisi- ja kaubajaam ning kohalikud peatused; Via Baltica
väljaehitamine 1. klassi maanteeks; lennujaama rekonstrueerimine ja turundamine; Pärnu
uus sild;
• Pärnu kunstikeskus; aastaringne kogupere külastuskeskus.
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ toetab teemaplaneeringu koostamist ning
planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa
2035+“ toodud eesmärke.
3.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+
Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+4 eesmärgiks on
soodustada Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi aidata kaasa looduskaitseliste
eesmärkide saavutamisele. Strateegia aluseks on siht säilitada piirkonna loodus- ja kultuuripärandit.
Strateegia hindab turismipiirkonna hetkeolukorda ja loob tulevikuvisiooni, toetab riikliku
turismiarengukava eesmärkide täitmist, arvestab turismiasjaliste huvidega ning turismi- ja
puhkemajanduse korraldamisega kaasneva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Strateegia aitab
piirkonda arendada ühtse turismisihtkohana, olla piirkonnana konkurentsivõimelisemad, pakkuda
mitmekülgseid turismielamusi ning väärtustada kohalikel ressurssidel põhinevaid tooteid ja
teenuseid.
Strateegia:
• määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised järgmiseks
5 aastaks;
• annab aluse tegevuste järjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks;
3 https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035/; kõik Pärnumaa seitse (endist) kohaliku omavalitsuse
volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud. Lääneranna vallavolikogu 15.11.18
määrus nr 36; Saarde vallavolikogu 28.11.18 määrus nr 31; Pärnu linnavolikogu 29.11.18 määrus nr
52;Häädemeeste vallavolikogu 29.11.18 määrus nr 31; Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 62;
Kihnu vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 17; Tori vallavolikogu 20.12.18 määrus nr 44 4 https://drive.google.com/file/d/1T3mh0Van6pkWVAtNWI3gB-yONL-462pV/view (vaadatud 27.08.2020)
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
11 / 59
• tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtuste
säilimise;
• annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal turismitooteid;
• loob alusdokumendi piirkonnas jätkusuutliku turismi rahastamiseks.
Koostataval teemaplaneeringul on mitmeid olulisi seoseid Soomaa rahvuspargiga (vt Joonis 1):
• planeeringuala jääb Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda, kontaktalasse ja mõjualasse;
• Torisse planeeritakse täiendavat Soomaa väravat;
• planeeringualale jäävad teenuskeskused (Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu).
Joonis 1. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna kaart5
3.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid
3.2.1. Pärnu linna arengudokumendid
Pärnu linn on koostanud mitu arengukava, neist kõige uuem on 2018. aastal valminud Pärnu linna
arengukava aastani 20356. Pärnu linna arengudokumendid toetavad teemaplaneeringu algatamist
5 Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ 6 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf#
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
12 / 59
ning peavad vajalikuks Pärnu jõe eesmärgipärast arendamist. Planeeringu lahenduse koostamisel
tuleb järgida arengudokumentides toodud eesmärke. Alljärgnevat on väljatoodud Pärnu linna
asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused.
Pärnu linna arengukava aastani 2035
Pärnu linna arengukava käsitleb Pärnu linna haldusala kui terviklikku kogukonda, territooriumit ja
kohalikku omavalitsust. Pärnu linna ühinemine 01.11.2017 muutis Pärnu juhtimispõhimõtteid ja
valitsetavat haldusala. „Pärnu arengukava aastani 2035” initsiatiiv tervikuna tagab, et linna edasised
strateegilised eesmärgid ja tegevuskavad on ühendatud ühise laiema visiooni ning
arengusuundadega.
Arengukava kohaselt on Pärnu jõel oluline turismipotentsiaal, mille kasutusele võtmine vajab
läbitöötamist, arendamaks funktsionaalset avalikku ruumi. Puudu on veeskamise kohtadest,
paremini on vaja korraldada veeliiklust jõel, arvestades nii sõudjaid, ujujaid ja teisi kasutajaid.
Samuti teeb muret sildade ehitustehniline olukord. Suur koormus on tinginud ka vajaduse uue silla
ehitamiseks üle Pärnu jõe, samuti vajab kesklinna silla kergliiklejate ruum parandamist.
Arengukava tegevuskava kuni aastani 2035 näeb ette järgmised asjakohased tegevused:
• uue kesklinna silla kavandamine (arhitektuurivõistlus, projekteerimine) ja ehitamine;
Kesklinna silla renoveerimine (sh projekteerimine);
• Pärnu rannaalale ligipääsetavuse parendamine ja arendamine;
• Pärnu jõe kallaste atraktiivsemaks muutmine (sh kallasradade ja puhkealade rajamine,
kesklinna kai korrastamine);
• jahisadama laiendamine ja uute kaikohtade loomine; teenindavate hoonete ehitamine;
valgustuse rajamine; reisisadama arendamine, jõeäärse ala korrastamine;
• looduslike ujumiskohtade väljaarendamine;
• Kalevi sõudebaasi renoveerimine; Pärnu Rääma Sõudekeskuse viimase etapi väljaehitamine;
• sõudestaadioni rajamine;
• paadisilla ehitus Räämale (Raba tn ja Tallinna mnt vahel);
• Pärnu linna sademeveesüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine;
• Sauga jõe kaldakindlustuse rajamine Vana-Pärnusse (kalmistu kaitseks);
• ekstreemspordialade rajamine ja arendamine;
• Vallikääru arendamine (II etapp).
Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020
Strateegia7 eesmärgiks on Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu planeerimine aastani 2020.
Jätkusuutliku arengu all peetakse silmas protsesse, tänu millele linnapiirkonna elanikkond püsib
elujõuline: tööealine elanikkond suudab probleemideta kasvatada lapsi ning hoolitseda eakate eest,
elanikkonna tegevus toimub elukeskkonda hoidval moel.
Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020 eesmärgid ja tegevussuunad
keskkonnaseisundi, keskkonnasõbraliku transpordi ja liikuvuse osas:
• linnapiirkonna ja Pärnumaa ühistranspordikorraldus on hästi koordineeritud, laialt kasutatud,
turvaline, hea mainega ning pakub usaldusväärset teenust elanike ja külastajate
igapäevavajaduste rahuldamiseks;
7 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 8;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1086210&o=39&u=1&o2=123029&hdr=hp&tbs
=all
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
13 / 59
• linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustik on välja arendatud;
• liiklusturvalisuse tase on kõrge (koolitee, töötee, külastajatee);
• Pärnu linnapiirkonnas on regionaalse tähtsusega lennujaam;
• Pärnu sadam on kruiisituriste teenindav sadam; Pärnu jahisadama külastatavus on oluliselt
suurenenud;
• Rail Balticu arengu tulemusena tegutseb Pärnu linnapiirkonnas raudteekaubajaam ja
lisanduvad raudteekaubavooge teenindavad funktsioonid;
• Pärnu linnaregioonis ei ole elanikke ja keskkonda kahjustavaid reostusallikaid;
• Pärnu linnaregioon on üleujutuste eest kaitstud.
Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026
(ühinemiseelne)
Pärnu sademevee strateegia8 on valdkonna arengu alusdokument, milles on antud üldised meetmed
linna arendamiseks. Strateegias on sõnastatud valdkonna arendamise põhieesmärgid ning on antud
nende eesmärkide saavutamise üldine tegevusplaan. Strateegias on välja pakutud tegevuskava ning
sademeveerajatiste põhiskeem. Sademevee strateegia tegevuskavas nähti ette strateegiliste
eesmärkide saavutamiseks konkreetsed meetmed ja tegevused, täitjad ja ressursid. Lisaks antakse
ka planeeringute (üldplaneeringud, detailplaneeringud) koostamise põhimõtted.
Strateegia põhieesmärkide hulka kuuluvad:
• üleujutuste likvideerimine ja ennetamine, üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude
minimeerimine;
• liigniiskete alade kuivendamine;
• kahjulike ainete minimeerimine sademevees, suublate, voolu-ja seisuveekogude seisundi
säilitamine ja parandamine;
• sademeveesüsteemide jätkusuutlikkuse arendamine;
• põhjavee loodusliku taseme säilitamine;
• ehitus- ja arendustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.
Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastani 2026
(ühinemiseelne)
ÜVK arendamise kava9 käsitleb Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist aastatel
2015-2026. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee
ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise
tagamiseks.
Pärnu Agenda 21 (säästvat arengut toetav tegevusplaan; ühinemiseelne)
Pärnu linna Agenda 2110 on kokkulepetel põhinev säästvat arengut toetav tegevusplaan. Agenda
koostamise eesmärgiks on jätkusuutliku ühiskonna tagamine, kus majanduslik edu ning sotsiaalne
turvalisus saavutatakse elukeskkonda kahjustamata. Olulisel kohal tegevusplaanis on ka Pärnu ja
Sauga jõe eesmärgipärane arendamine. Agenda 21 kohaselt tuleb jätkata selgesihiliselt Pärnu jõe
akvatooriumi ja kaldaalade planeeringut. Keskkonnatundlike ja väärtuslike maa-alade planeeringute
koostamine (sh veealade planeerimine) on riiklik prioriteet ning seetõttu tuleks ka Pärnu jõe
8 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.12.2016 määrusega nr 31;
https://www.riigiteataja.ee/akt/423122016060 9 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 18.12.2014 määrusega nr 42;
https://amphora.lv.parnu.ee/AMPHORA_PUBLIC/index.aspx?itm=1068546&o=39&u=-
1&o2=123029&hdr=hp&tbs=all 10 https://parnu.ee/failid/arengukavad/agenda21_est.pdf (külastatud 21.07.2020)
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
14 / 59
arendamiseks luua tulevikku vaatav tervikkontseptsioon: välja selgitada, millist liiklust jõgedele
soovitakse, millised sildumiskohad selleks vajalikud on, millised saavad olema üldised jõe ja
jõekallaste kasutusvõimalused elanike ja puhkajate jaoks. Läbi tuleb viia läbi vajalikud
mõõdistustööd, mille kohaselt alustada eutrofeerumise peatamiseks vajalikke kaevetöid ja jõgede
kallaste kindlustamist. Teostada regulaarselt veenäitajate kontrolli ning kõrgendada järelevalvet
jõekallaste äärse ehitustegevuse osas.
Pärnu Agenda 21 üldeesmärgid:
• ökoloogiline tasakaal;
• vaimselt ja füüsiliselt terve elanikkond;
• turvaline elamis-, töötamis- ja puhkamispaik;
• konkurentsivõimeline ja atraktiivne majanduskeskkond.
3.2.2. Tori valla arengukavad
Tori vallal on uus kehtiv ühinemisjärgne arengukava Tori valla arengukava 2018-203011, olulisel
kohal on ka ühinemiseelsed endiste valdade arengukavad. Nii uus kui ka endiste valdade
arengudokumendid toetavad teemaplaneeringu algatamist ning peavad vajalikuks Pärnu jõe
eesmärgipärast arendamist. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb järgida arengudokumentides
toodud eesmärke. Alljärgnevat on väljatoodud Tori valla asjakohased arengudokumendid ning nende
olulisemad eesmärgid ja tegevused.
Tori valla arengukava 2018-2030
Tori valla arengukava on koostatud aastateks 2018-2030 ning määratleb Tori valla pika- ja lühiajalise
arengu eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused. Tori valla prioriteediks on
haldusreformi käigus ühinenud territooriumil avalike teenuste kvaliteedi tõstmine, piirkondliku
eripära säilitamine ja arendamine ning erinevate piirkondade hallatavate asutuste omavahelise
sünergia suurendamine.
Arengukava tegevuskava näeb ette järgmised asjakohased eesmärgid/tegevused:
• valla territooriumil paiknevad ehitismälestised ja miljööväärtuslikud alad on inventeeritud
ning miljööväärtuslikele aladele on välja töötatud ehitus- ja kasutustingimused;
• ehitada välja kergliiklusteede võrgustik;
• kergliiklusteede võrgustik toetab tervisespordi harrastajaid;
• valgustatud kergliiklusteede rajamine suuremate külade keskustesse ning
enimkasutatavatele asulavälistele teelõikudele;
• tervise- ja suusaradade rajamine, nende süsteemne hooldamine;
• Pärnu jõe äärsete alade arendamine puhke- ja virgestusaladeks;
• turvaliste ujumiskohtade väljaarendamine Tori vallas;
• väljaarendatud turismi tugistruktuur ja võrgustikutöö;
• Pärnu jõgikond on avatud atraktiivne puhkeala;
• välja on töötatud turismimarsruut "Ajalooline tööstuslinn Sindi".
11 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
15 / 59
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad
Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal kehtivad Tori vallas ühinemiseelsete valdade ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kavad.
Tori valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2028
(ühinemiseelne)12 on dokument, mis kirjeldab Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
olemasolevat olukorda ning arengut aastateks 2015-2028. ÜVK arendamise kavas on püstitatud
eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi
ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks.
Sindi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2007-2018
(ühinemiseelne)13 on dokument, mis kirjeldab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat
olukorda ning arengut aastatel 2007-20018. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid
veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning
sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks.
Teemaplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata selle ÜVK arendamise kava asjakohasust ning
vajadusel kasutada ajakohasemat infot (kui selleks ajaks ei ole koostatud uut ÜVK arendamise kava).
Sauga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2012-2023
(ühinemiseelne)14 on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat
olukorda ning arengut aastatel 2021-2023. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid
veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning
sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks.
Endiste valdade ühinemiseelsed arengukavad
Endiste valdade ühinemiseelseid arengukavasid (kehtetud) on soovitav teemaplaneeringu
lähteandmete koondamisel kasutada informatiivse materjalina, sest need annavad mõnes osas
põhjalikumat teavet planeeringuala kohta, kui kehtiv ühinenud valla arengukava, ning nende
koostamisest ei ole möödunud väga palju aega.
Tori valla arengukava 2017-2028 (ühinemiseelne)15 koostamise eesmärgiks on seada vallale
ühtsed arenguprioriteedid, tagada tasakaalustatud areng järgneval arengukava perioodil ning valla
arengudokumentide vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Arengukava on koostatud aastateks
2017-2028 ning määratleb Tori valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja nende elluviimiseks
vajalikud tegevused. Tori valda läbib Pärnu jõgi, mis on vallale oluliseks rohekoridoriks ning kauniks
veeteelõiguks.
Arengukava tegevuskava kuni aastani 2028 näeb ette järgmised asjakohased tegevused:
• Pärnu jõe kaldapealsete puhastamine Tori alevikus;
• miljööväärtuslike alade säilitamine ja taastamine, tagades kaitsealuste üksikobjektide
säilimise ja kaitse;
• keskkonnaprogrammides osalemine ja koostöö tõhustamine naaberomavalitsustega ning
riiklike institutsioonidega ühisprojektide läbiviimisel;
• matka- ja õpperadade rajamine ja hoolduse korraldamine;
• valda läbivate jõgede kallaste, sealhulgas supluskohtade heakorrastamine;
• jõele pääsu ja veesõidukitele randumiskoha väljaehitamine;
12 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 07.07.2011 määrusega nr 27; https://www.riigiteataja.ee/akt/414022015013 13 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 18.10.2007 määrusega nr 13;
https://www.riigiteataja.ee/akt/422052014069 14 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 22.12.2011 määrusega nr 21;
https://www.riigiteataja.ee/akt/404062014017 15 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 09.11.2016 määrusega nr 16; https://www.riigiteataja.ee/akt/422112016014
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
16 / 59
• turismi seisukohalt atraktiivsete objektide korrastamine, väljaarendamine, teenuste
laiendamine ja funktsionaalsuse parendamine;
• valla looduslike turismiobjektide säilitamine ja vastavalt keskkonnanõuetele arendamine;
• jalgratta- ja matkateede rajamine ning hooldamine (kergliiklusteede võrgustik Tori – Sindi,
Tori – Selja, Tori – Selja – Soomaa).
Sindi linna arengukava aastani 2020 (ühinemiseelne)16 eesmärk on linna tasakaalustatud ja
stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku
kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Sindi linn asub
Pärnu maakonnas Pärnu jõe vasakul kaldal.
Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:
• naaberomavalitsustega koostöö oluline laiendamine, linna tuumkompetentsi ja omavalitsuste
vahelise strateegilise tööjaotuse arendamine (haridus, elamuehitus, vaba aja sündmuste
korraldamine);
• linna elukeskkonna arendamine (infrastruktuuri arendamine, linnakeskuse väljaarendamine,
kohaliku spordi- ja kultuuritegevuse toetamine, Pärnu jõe kallaste kordategemine,
tervisespordiala rajamine);
• turismi sihtkoha arendamise toetamine (Wöhrmanni allee majad, vana vabriku ala ja
kellatorn, Pärnu jõgi, muuseum), turismialaste toodete laiendamine ja ettevõtjate koostöö
suurendamine Pärnu linnaga ja teiste kuurordi- ja turismiorganisatsioonidega;
• kanali ja Pärnu jõe keskkonnaseisundi parandamine.
Sauga valla arengukava aastateks 2011-2020 (ühinemiseelne)17 visiooni kohaselt on Sauga
vald kvaliteetse elukeskkonna, heal tasemel avalike teenuste, mitmekesise majanduse ja kaasaegse
infrastruktuuriga omavalitsus, kus väärtustatakse haritust, kultuuritraditsioone, elanike sotsiaalset
ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut. Endine Sauga vald piirnes kagus Pärnu jõega ja
loodes Sauga jõega.
Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:
• üldkasutatavate teenuste mahu suurendamine vallas (tänavavalgustus, transport,
spordirajatised, puhkealad);
• taristu korrastamine, kaasajastamine ning uute planeerimine ja rajamine;
• koostöö süvendamine avaliku, era- ja mittetulundussektori vahel valdkondlike eesmärkide
täitmisel;
• atraktiivse ja tuntud turismipiirkonna kujundamine;
• korrastatud ajaveetmiskohad, vaatamisväärsused, ööbimine, toitlustamine;
• tagada ja säilitada valla territooriumil tervislik elukeskkond, maastiku ja elustiku
mitmekesisus ja loodusressursse säästev majanduslik areng;
• pinna- ja põhjavee kaitsmine reostuse eest;
• igal tasemel partnerlus – regionaalne, piirkondlik, rahvusvaheline – on Sauga vallale tähtis.
Eriti, kui arvesse võtta valla geograafilist paiknemist. Selline vaatenurk aitab saavutada
paremat arengustrateegiat.
16 16 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 11.02.2015 määrusega nr 4;
https://www.riigiteataja.ee/akt/426032013013 17 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 21.04.2011 määrusega nr 16;
https://www.torivald.ee/documents/17490539/18311732/Sauga+valla+arengukava+2011-
2020.pdf/3074e60c-fe62-4533-a55b-f57e9b338bcf
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
17 / 59
3.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad
Põhja-Pärnumaa valda läbivad Pärnu ja Navesti jõed. Põhja-Pärnumaa vallal on uus kehtiv
ühinemisjärgne arengukava: Põhja-Pärnumaa arengukava aasani 203018. Arengukava otseselt ei
toeta teemaplaneeringu algatamist ning eraldi tegevusi Pärnu jõe arendamiseks välja ei ole toodud,
kuid kaudsed seosed on olemas. Alljärgnevat on välja toodud Põhja-Pärnumaa valla asjakohased
arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused.
Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030
Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203019 on valla strateegilisi eesmärke ja nende
saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu
integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava periood on 2019-2030.
Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:
• avalikus ruumis liikumis- ja puhkevõimaluste avardamine (skatepark, mänguväljakud,
pingid, valgustus, välijõusaalid jne);
• valla poolt hooldatavate haljasalade korrashoiuhanke korraldamine;
• kõnniteed alevites.
Arengukavas ei ole välja toodud tegevusi, mis oleksid otseselt seotud valda läbivate jõgedega ja
nende kallastega.
Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava20 on dokument, mis
kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut aastatel 2020 -
2032. Arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse
viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta
joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise.
3.3. Ruumilise planeerimise dokumendid
3.3.1. Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ koostamise ülesanne on sätestatud ka Pärnu maakonna
planeeringus21 (edaspidi maakonnaplaneering). Selle kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada
planeeringulahendus, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus-
ja kultuuriväärtusi veealal ja jõe lähialadel.
Pärnu jõe alamjooks ja selle lähialad on maakonnaplaneeringus kõrgelt väärtustatud. Pärnu jõgi on
avalikult kasutatav veekogu ja määratud kui kaunis veetee. Jõega piirnevad väärtuslikud maastikud:
Pärnu rand ja vanalinn, Pärnu rannaniit, Niidu-Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi
linn, Tori alevik, Vändra, Soomaa, Vihtra–Suurejõe–Kurgja jõemaastik. Jõe äärde on määratud
kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Siin saab nautida
looduse ja maastike erinevaid väärtusi. Jõe kaldaalad on määratud maakonna taseme rohelise
võrgustiku koridori osaks.
18 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18;
https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 19 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 määrusega nr 18;
https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 20 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 1; http://www.pparnumaa.ee/uvk-
arendamise-kava 21 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
18 / 59
Maakonnaplaneeringus on välja toodud Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamise põhimõtted,
millega tuleb arvestada ka planeeringu koostamisel.
3.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus22 (edaspidi mereplaneering) on
olulisteks teemadeks meretransport, puhkemajandus ja turism (supluskohad, veemotosport, sport)
ning ohutus, mis kõik on seotud omakorda ka maakonna suurimal jõel toimuvaga. Sellest tulenevalt
on loogiline ja otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda Pärnu jõel toimuvaga ühtseks tervikuks.
Mereplaneeringus on toodud mereruumi kasutuspõhimõtted ja tingimused kasutusviiside lõikes
(kalandus, vesiviljelus, sadamad, taliteed ja jäärajad, puhkemajandus ja turism, kultuuriväärtused
ja merebioloogia, taastuvenergeetika, maavarad ja kaadamisalad, taristu, riigikaitse, mereohutus,
lennundus), millega tuleb arvestada ka teemaplaneeringu koostamisel.
3.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering
Soomaa piirkonna teemaplaneeringu23 ala piirneb põhjast Pärnu jõega, lõunast Tartu–Viljandi–
Kilingi-Nõmme maanteega, idast Viljandi–Suure-Jaani maantee, läänest kohalike teede ja Reiu jõega.
Planeeringuga on määratud ruumilise arengu põhimõtted ja prioriteedid, olulisemad sotsiaalse ja
tehnilise taristu objektid, maa- ja veealade kasutamistingimused rahvuspargis. Planeeringus
keskendutakse transpordi ja kohalike teenuste kättesaadavusele, teede ja sildade seisukorrale,
turismi arendamisele, puhkealade ja matkaradade väljaarendamisele, elektri- ja internetiühenduste
kättesaadavusele ning elanike turvalisuse tagamisele. Antakse hinnang rahvastiku muutustele,
näidatakse võimalused vanade talukohtade kasutusele võtmiseks rahvuspargis. Välja on toodud
kauni veelõiguna Pärnu jõgi koos Navesti ja Halliste lisajõgedega ning kauni vaatega koht Pärnu jõel
Taali metskonna juures. Planeering on aluseks kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute
koostamisel.
Soomaa piirkonna teemaplaneeringu ja käesoleva teemaplaneeringu alad osaliselt kattuvad, seega
tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolusid nende planeeringute vahel.
3.3.4. Pärnu linna üldplaneeringud
Kehtiva (ühinemiseelse) Pärnu linna üldplaneeringu 2001-202524 kohaselt on linna üheks
oluliseks arengu põhisuunaks Pärnu kui turismikeskus ja kuurortlinn. Üldplaneering annab suunised
ja tingimused rannaala ning Pärnu jõe ja kallaste aktiivse kasutuse ja atraktiivsuse
eksponeerimiseks. Arvestades kuurordipiirkonna ajaloolise arenguga ning suure linnaruumilise
väärtusega on üldplaneeringus asetatud rõhk rannapiirkonna säilitamisele koos vähese uusehituse
ja olemasolevate asutuste arengupotentsiaali maksimaalse ärakasutamisega. Esitatud on ka
tingimused detailplaneeringute koostamiseks, detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus.
Kehtivas (ühinemiseelses) Paikuse valla üldplaneeringus25 on tähelepanu pööratud turismiga seotud
infrastruktuuri arendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Turismimagnetina on väljatoodud Pärnu
jõe ja Reiu jõe suudmeala. Kavandatud on supluskohad, sadamakoht ning välja toodud ka võimalikud
maalihke kohad.
22 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;
https://maakonnaplaneering.ee/143 23 Riigihalduse minister kehtestas 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182; https://maakonnaplaneering.ee/159 24 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26;
https://parnu.ee/failid/YP/YP_kehtiv/YP_2001-2015.pdf 25 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 8;
https://www.riigiteataja.ee/akt/421122013051
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
19 / 59
Koostamisel on Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+26. Uue üldplaneeringu
koostamise eesmärk on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määramine ning omavalitsuse sidumine üheks tervikuks. Uue üldplaneeringu ruumilise arengu
eesmärgid on:
• avaliku linnaruumi kvaliteedi tõus ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja
pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks;
• kesklinna ja rannaala ühenduse ja kasutatavuse parandamine;
• veeäärsete alade väärtustamine ja kasutusvõimaluste suurendamine;
• rannaala laiendamine ning funktsionaalsuse parandamine nii Raeküla kui ka Pärnu jõe
suudme suunal;
• Pärnu jõe ja jõekallaste avamine sh kalda aladele eelistatult avalike ruumide ja avalikult
kasutatavate ehitiste arendamine;
• kohalikku eripära rõhutavate avaliku ruumi arenduskontseptsioonide ellu viimine;
• kvaliteetse suvekaubanduse soodustamine läbi keskkonda rikastavate terviklahenduste;
• külastatava linnaruumi laiendamine (rannaala, jõekaldad, miljööväärtuslikud hoonestusalad)
ja sidumine maakonna puhke ja külastuskohtadega.
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb eelkõige arvestada Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu
2025+ lahendusega ning seal toodud põhimõtetega.
3.3.5. Tori valla üldplaneeringud
Kehtivas (ühinemiseelses) Tori valla üldplaneeringus27 käsitletakse valla ruumilist arengut aastani
2024. Üldplaneeringu kohaselt on maakonnaplaneeringuga määratud Tori väärtusliku maastiku
suurim looduslik väärtus Pärnu jõgi ja jõekaldad. Vältida tuleb Pärnu jõe ja Navesti jõe loodusalade
piires jõgede kaldajoone muutmist ja süvendustöid. Kui need osutuvad siiski vajalikuks, tuleb
kasutusele võtta leevendavad meetmed, mis selgitatakse välja konkreetse KSH käigus. Üldplaneering
annab üldised veekogude kaldaalade kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja
ehitamisele.
Kehtiv (ühinemiseelne) Sauga valla üldplaneering28 annab üldised veekogude kaldaalade
kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja ehitamisele. Antakse soovitused maakasutuse,
ehitustegevuse ja hoolduse osas Pärnu jõe kallastel asuvatel maakonnaplaneeringuga29 määratud
väärtuslikel maastikel: Niidu–Tammiste metsamaastik (Tammiste küla) ja Sindi (Kiisa, Vainu ja Pulli
külade jõepoolne osa).
Kehtivas (ühinemiseelses) Sindi linna üldplaneeringus30 on tähelepanu pööratud Pärnu jõe
kallaste arendamisele, et tagada väärtuslikud alad elanikele ja linna külastajatele avalikuks
26 Vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2;
https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-
uldplaneeringud/yldplaneering2025 27 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 29.12.2009 määrusega nr 22;
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac
7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 28 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97;
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566-
ff16d53f91a5?version=1.0 29 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;
https://maakonnaplaneering.ee/143 30 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsusega 110;
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907440/Sindi+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/39d2b81b-
db59-49e9-8712-b2fb08e7ccfc?version=1.0
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
20 / 59
kasutuseks linna ühtses rohevõrgustikus. Üldplaneeringuga on ette nähtud olemasolevate rohealade
säilimine, nende heakorrastamine ja kergliiklusteedega sidumine. Tuuakse välja, et Pärnu jõgi
avaliku veekoguna on linnamiljöö hinnatud element ning et Pärnu jõe kaldaid peetakse hinnaliseks
looduslikuks ressursiks. Üldplaneering annab tingimused planeerimiseks ja ehitamiseks veekogude
kallastel.
Uue, koostatava Tori valla üldplaneeringu31 üldine eesmärk on valla territooriumi ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja
jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside
parima kasutusviisi. Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt täpsustatakse planeerimise käigus
muuhulgas väikesadamate võimalikud asukohad (nt Sindi kalasadam), avalikult kasutatavate paadi
veeskamise kohtade vajadus (päästetöödeks, turismi arendamiseks, rekreatsiooniks jmt) ja
asukohad, määratakse supelranna ala, kõrgveepiir suurte üleujutusaladega siseveekogul,
kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused, kalda ehituskeelu vööndi suurendamine/vähendamine.
Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse ka uuring: Sauga ja Pärnu jõe kallastel
ehituskeeluvööndi suurendamise/vähendamise vajaduse analüüs ja asukohtade määramine.
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Tori valla kehtivates üldplaneeringutes toodud
põhimõtetega ning teha koostööd Tori Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu lahendus ja uus
koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas.
3.3.6. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud
Kehtiva (ühinemiseelse) Vändra valla üldplaneeringu32 kohaselt on Vändra piirkonna üheks
arengu põhimõtteks kohalike keskkonnaväärtuste (metsad, jõed, looduskaitseobjektid) hoidmiseks
vajalik seinise puhta looduskeskkonna säilitamine ja maategevusalade soodustamine. Puhke- ja
turismivõimaluste parandamiseks on vajalik ligipääsude loomine veekogude kallasradadele ning
sobivate kohtade korrastamine ja avamine avalikuks kasutamiseks. Ühtlasi on üldplaneeringus
toodud maa- ja veealade kasutamis- ja ehitamistingimused. Üldplaneeringus nähakse ette
perspektiivsed matarajad, supluskohad ja paadisillad. Lisaks on määratud miljööväärtuskikud
objektid ja väärtuskikud maastikud.
Koostamisel on uus, ühinemisjärgne Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering.33 Üldplaneeringu
lähteseisukohtade kohaselt määratakse planeeringu koostamisel supelranna ala, märgitakse
siseveekogude kõrgveepiir, määratakse väärtuslikud maastikud, määratakse kallasrajale
juurdepääsud ja kasutamise kord ning täpsustatakse jõgede ranna-, kaldapiirangut ning
ehituskeeluvööndit arvestades juba kehtivaid detailplaneeringuid.
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põhja-Pärnumaa valla kehtivates üldplaneeringutes
toodud põhimõtetega ning teha koostööd Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu
lahendus ja uus koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas.
3.3.7. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud
Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering34 hõlmab ala Pärnu linnas piki Pärnu jõge
Kesklinna ja Papiniidu sildade vahelisel alal jõe akvatooriumi ja selle kaldaid joonis(t)el tähistatud
osas. Pärnu jõge akvatooriumi planeeritud ala osas kasutatakse nii laevadega, väikelaevadega kui
ka muude veesõidukitega sõitmiseks ning kalapüüdmiseks. Planeeringualal jões käiakse ka ujumas,
31 Algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114; https://www.torivald.ee/uldplaneering 32 Kehtestatud Vändra Vallavalitsuse 21.09.2010 määrusega nr 30;
https://www.riigiteataja.ee/akt/417012013056 33 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53; http://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-
planeerimine/uldplaneering; planeering on koostamisel ning sisu osas materjalid puuduvad 34 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
21 / 59
kuid puudub avalik suplusrand. Jõge kasutatakse talvel uisutamiseks, suusatamiseks ja kalapüügiks.
Pärnu linna asustusüksuse osas on planeeringu lahendus kantud kehtivasse Pärnu linna ÜP-sse.
Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneering35 eesmärk on rajada
kinnistule ja selle vahetusse lähedusse Pärnu jõele Läänemere Kunstisadama hooned. DP eskiisi
valmides viidi läbi Natura eelhindamine ja keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju
strateegilise hindamine jäeti algatamata. DP-ga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks,
kavandades moodustatava Lai tn 2 kinnistu alale ühiskondlike hoonete maa (Üh) juhtotstarve ja
vähendades üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi ulatust.
Paikuse alevis Reiu jõe kaldal kehtib Vesiroosi tn 9 maaüksuse ja selle lähiümbruse maa-ala
detailplaneering36, mille eesmärgiks on muuta kinnistu ehitusõigust, eeskätt suurendada
hoonestusala ja lubatud ehitusalust pinda. Detailplaneering on vastavuses Paikuse valla
üldplaneeringuga ja arengukavaga. Antud detailplaneering suurendab varem kehtestatud
hoonestusala ja ehitusalust pindala tagades seejuures nõuetekohased tuleohutuskujad ja jõe
ehituskeeluvööndi.
Paikuse alevikus Reiu jõe kaldal kehtib Keraamika tn 1 ja Lehe kü ühe osa ja selle lähiümbruse
maa-ala detailplaneering37, millega kavandatakse veekeskust.
Samuti kehtib Paikuse alevikus Kiviaja küla ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering38.
Detailplaneeringu ala piirneb põhjas Pärnu jõega, läänesuunas Reiu ja Pärnu jõega. Planeeringuga
kavandatakse Kiviaja kinnistule kiviaja küla teemapark kahe majaga mille ehitusalune pind on kokku
kuni 140 m2 ning kaks ujuvat paadisilda. Planeeringut täpsustai ning kehtestati osaliselt uuesti.
Täpsustuse peamine eesmärk on kaldakindlustusega jalgtee kavandamine Pärnu ja Reiu jõe kalda
ehituskeeluvööndisse paadisildade vahele. Detailplaneering on Paikuse valla üldplaneeringu kohane.
Paikuse aleviku Vesiroosi tn 3 ja 5 kinnistute ja sellel lähiümbruse maa-ala
detailplaneeringu39 eesmärgiks on rajada Reiu jõe paremkaldale Reiu külalissadam, mis koosneb
kaist, administratiivhoonest ja ligipääsuteest koos haljastusega. Sadamaala suuruseks on 1,7 ha.
Sadam kavandatakse 12 merekaatri, 16 purjeka ning 17 väiksema mootoraerupaadi. Läbi on viidud
ka keskkonnamõju strateegilise hindamine ning KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti
06.05.2010 korraldusega nr PV 6-8/10777-4. Tegemist on Paikuse valla üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu linnas planeeringualal kehtivate
detailplaneeringutega.
3.3.8. Tori valla kehtivad detailplaneeringud
Planeeringualal on ühinemiseelses Tori vallas kehtestatud kuus detailplaneeringut ning
ühinemisjärgses Tori vallas kaks detailplaneeringut:
• Rätsepa külas Vardissaare I katastriüksuse detailplaneering40. Planeeringuala asub
Navesti jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine.
• Urumarja külas Vesivärava katastriüksuse detailplaneering41. Planeeringuala asub
Pärnu jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei
muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut.
35 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.09.2016 otsusega nr 85;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1401327 36 Kehtestatud Paikuse Vallavalitsuse 19.05.2014 otsusega nr 21 37 Kehtestatud Paikuse vallavolikogu 22.01.2007 otsusega nr 2 38 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 19.04.2010 otsusega nr 9; täpsustatud ja uuesti kehtestatud 39 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 17.05.2010 otsusega nr 15 40 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr 69 41 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 18.06.2014 otsusega nr 27
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
22 / 59
• Urumarja külas Vesiveski kinnistu detailplaneering42. Planeeringuala asub Pärnu jõe
kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei muuda
kehtivat Tori valla üldplaneeringut.
• Tohera külas Tõkkeoja kinnistu detailplaneering43. Planeeringuala asub Navesti jõe
kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeeringuga
kavandatav muudab kehtivat Tori valla Üldplaneeringut.
• Kõrsa külas Matsi kinnistu detailplaneering44. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal ning
kinnistule planeeritakse 12 ühele perele mõeldud ehitusõigusega krunti, teemaa krunt,
üldkasutusega krunt, põllumajandusliku kasutusega krunt ja krunt alajaama rajamiseks.
Planeering ei muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut ning planeeritava tegevusega ei
kaasne olulist keskkonnamõju.
• Muraka külas Kärestiku kinnistu detailplaneering45. Planeeringuala asub Pärnu jõe
kaldal ning planeeringu eesmärk on olemasoleva elamumaa jagamine kaheks
katastriüksuseks, uuele katastriüksusele ehitustingimuste määramine elamuehituseks ja
abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatav muudab kehtivat Tori valla
üldplaneeringut, tehes ettepaneku vähendada Pärnu jõe ehituskeeluvööndit.
• Rätsepa külas Kivikeldri kinnistu detailplaneering46. Planeeringuala asub Navesti jõe
kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Detailplaneering ei
muuda Tori valla kehtivat üldplaneeringut.
3.3.9. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud
Planeeringualal on ühinemiseelses Vändra vallas kehtestatud üks detailplaneering ning
ühinemisjärgses Põhja-Pärnumaa vallas mitteühtegi detailplaneeringut:
• Kurgja külas TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse
rajamise detailplaneering47. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal. TTÜ soovib arendada
planeerngualal välja TTÜ maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse.
Detailplaneering ei muuda Vändra valla kehtivat üldplaneeringut.
42 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 16.12.2015 otsusega nr 49 43 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.01.2016 otsusega nr 1; üle kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.09.2019
otsusega nr 185 44 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 31.08.2016 otsusega nr 33 45 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 21.06.2017 otsusega nr 20 46 Kehtestatud Tori Vallavalitsuse 25.10.2018 korraldusega nr 841 47 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 15.10.2013 otsusega nr 39
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
23 / 59
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu
lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 2). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu
linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured
erinevused Pärnumaa eri osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt
väikesem asustustihedus on Sindist ülesvoolu. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud
suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus.
Joonis 2. Planeeringuala paiknemine48
Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal
Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on
planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.
48 Allikas: Lähteülesanne Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala
ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu koostamiseks
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
24 / 59
Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), sest Sauga jõgi on
ca 3 km ulatuses laevatatav49 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on seal
jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni
raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), sest ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga
ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringalasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks planeerimiseks
eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga.
Mõjualana (lisaks planeeringualale) käsitletakse planeeringuala piirist ca 5 km laiust puhverala, mida
iseloomustab tihe seotus planeeringualaga (vt Joonis 1).
Mõjutatav keskkond, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga, koosneb erinevatest loodus- ja
tehiskeskkonna, kultuurilise ning sotsiaal-majandusliku keskkonna elementidest:
• vooluveekogud, sh Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi ja Navesti jõgi;
• reljeef ja geoloogilised tingimused, sh lihkeohtlikud piirkonnad ja radoonisisaldus pinnases;
• kaitstavad loodusobjektid, sh kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised,
püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid;
• vääriselupaigad;
• kultuuriväärtused, sh kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid,
maaehituspärand, militaarpärand, pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud alad,
väärtuslikud maastikud ja ilusad vaated;
• asustus ja maakasutus;
• ettevõtlus, sh tööstus, turism, laevandus ja sadamad, metsandus, põllumajandus;
• teedevõrk, sh sõiduteed, kergliiklusteed, matkarajad, raudtee, veeteed;
• sillad ja paisud.
Mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt mõjutatavatest keskkonnaelementidest ning
teemaplaneeringu seisukohast olulisematest objektidest ja teemadest vt Lisa 1.
49 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe
suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
25 / 59
5. Natura eelhindamine
Natura eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimine võib avaldada mõju Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Natura-eelhindamine põhineb ettevaatuspõhimõttel. Kui
eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude osas, tuleb läbi viia Natura
asjakohane hindamine.
Natura asjakohane hindamine (seega ka KSH50) on kohustuslik, kui eelhindamise tulemusena
jõutakse järgmistele järeldustele:
1) ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni
järelduste tegemiseks;
2) tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele.
5.1. Teave kavandatava tegevuse kohta
Teave teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kohta on toodud KSH eelhinnangu peatükis 2.
Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade
kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
5.2. Mõjuala ulatuse määratlemine
Teemaplaneering keskendub Pärnu jõele, kuid planeeringualaks on määratletud märksa laiem
piirkond, mis võib olla ruumiliselt seotud erinevate jõe kasutusvaldkondadega. Seega tuleb ka
mõjualana käsitleda kogu planeeringuala. Mõju Pärnu jõest kaugemal paiknevatele Natura aladele
on siiski vähetõenäolised. Olulised mõjud väljaspool planeeringuala võib välistada ning seega võib
mõjuala piiritleda planeeringualaga.
Koosmõju teiste projektide ja kavadega võib avalduda eelkõige Pärnu jõe kallastel ja jõe alal. Seega
võib koosmõju avalduda seoses jõega ristuvate kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega,
näiteks kavandatavad Rail Balticu raudtee ja jõega ristuvate teede sillad. Koosmõju pole välistatud
ka seoses olemasolevate tegevuste ja kavandatavate arendustega jõe kallastel.
5.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus
5.3.1. Pärnu jõe loodusala
Pärnu jõe loodusala (EE0040345) üldpindala on 860,01 ha, sellest maismaa pindala 92,4 ha ja
siseveekogude pindala 762,1 ha. Loodusala hõlmab valdava osa Pärnu jõe veealast (suudmest kuni
Paide linnani) ning lisaks osaliselt ka Vodja ja Esna jõe. Loodusalale jääb kogu planeeringuga
käsitletav Pärnu jõe lõik. Planeeringuala ulatuses hõlmab loodusala vaid jõe veeala ja lisaks mõnd
jõesaart, jõe kalaalad loodusalale ei jää.
Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),
lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);
50 Lähtuvalt KeHJS-es sätestatust tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia KSH menetluse käigus.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
26 / 59
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Planeeringuala piires esineb loodusalal vaid elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpe
lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) planeeringualal ega selle lähistel ei asu, viimased asuvad
Türi ja Paide vahelise jõelõigu piirkonnas, kus loodusalasse on hõlmatud ka suurem maismaa ala.
Pärnu jõe loodusala kui Natura 2000 võrgustiku ala kaitstakse Eestis looduskaitseseaduse alusel
peamiselt Pärnu jõe hoiualana51, mis maakonnapõhiselt on jagatud kaheks – hoiuala Järva
maakonnas ja hoiuala Pärnu maakonnas. Planeeringualale jääv loodusala osa jääb terves ulatuses
Pärnu maakonnas paiknevale Pärnu jõe hoiualale (KLO2000293). Loodusalale on koostatud
kaitsekorralduskava.52
5.3.2. Reiu jõe loodusala
Reiu jõe loodusala (EE0040384) pindala on 105,39 ha, millest 10,7 ha moodustab maismaa ja 94,7
ha siseveekogud. Loodusala hõlmab Reiu jõe veeala. Planeeringualale jääb Reiu jõe suudmeosa 1,1
km ulatuses ehk väike osa loodusalast.
Reiu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline
jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik
hink (Cobitis taenia).
Reiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Reiu jõe hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud
Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-202553.
5.3.3. Soomaa loodusala
Soomaa loodusala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja
siseveekogud 386,9 ha. Soomaa loodusala paikneb planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb
planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga loodusala piir kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk
alasid lahutab pool jõe veeala.
Soomaa loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja
järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra
lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine
nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla
51 Moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247 52 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnujoe_la_kkk_2015-2024_1.pdf 53 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
27 / 59
patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-
kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Loodusala on siseriiklikult kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud
Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-202154.
5.3.4. Soomaa linnuala
Soomaa linnuala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja
siseveekogud 386,9 ha. Linnuala kattub Soomaa loodusalaga (vt ptk 5.3.3). Soomaa linnuala paikneb
planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga linnuala piir
kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk alasid lahutab pool jõe veeala.
Soomaa linnuala kaitse-eesmärk:
- liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart
(Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-
konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula),
öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus
pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco
peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp
(Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus
lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus
ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp
(Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion
haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e
kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e
meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik
(Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind
(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola),
heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Analoogselt Soomaa loodusalaga on Soomaa linnuala kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse
korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (vt ptk 5.3.3).
5.3.5. Pärnu lahe linnuala
Pärnu lahe linnuala (EE0040346) pindala on 110 426,5 ha, millest enamuse moodustab mereala,
maismaaosa moodustab 3884,6 ha ja siseveekogud 37 ha. Planeeringuala piiresse jääb väike osa
loodusalast Pärnu lahel Pärnu jõe suudme piirkonnas.
Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärk:
- liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),
soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),
rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),
rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart
(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas
(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius
hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas
(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-
54 Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/soomaa_rp_kkk_2012_2021.pdf
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
28 / 59
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas
(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk
(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder
(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Pärnu lahe linnuala on siseriiklikult kaitstud Pärnu lahe hoiualana. Kaitsekorralduskava pole alale
koostatud.
5.3.6. Rannaniidu loodusala
Rannaniidu loodusala (EE0040348) pindala on 396,95 ha, millest maismaa moodustab 291,3 ha ja
siseveekogud 11,9 ha. Loodusala paikneb Pärnu linnas ja kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu
jõe suudmeala lähistel.
Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150),
rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad
rannikuluited – 2120);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk
(Angelica palustris);
Rannaniidu loodusala on siseriiklikult kaitstud Rannaniidu looduskaitsealana. Ala kaitse
korraldamiseks on koostatud Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-202055.
5.3.7. Pärnu loodusala
Pärnu loodusala (EE0040347) pindalaga 518,8 ha kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal
loodusala põhjaservas.
Pärnu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180),
vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080).
Pärnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Pärnu maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks on
koostatud Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-202156.
5.3.8. Navesti loodusala
Navesti loodusala (EE0040333) pindala on 9,7 ha sellest maismaa 0,4 ha siseveekogud 9,3 ha.
Loodusala hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul, mis jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km
ülesvoolu. Loodusala paikneb kogu ulatuses planeeringualal.
Navesti loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);
55 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_rannaniidu_lka_kkk_2011-
2020.pdf 56 Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_mka_kkk_2012-2021.pdf
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
29 / 59
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Navesti loodusala on siseriiklikult kaitstud Navesti hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud
Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-202257.
5.3.9. Saarjõe loodusala
Saarjõe loodusala pindala on 1759,1 ha, sellest moodustab maismaa 1748,9 ha ja siseveekogud
10 ha. Loodusala jääb planeeringualale väiksemas osas.
Saarjõe loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),
allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad
(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas
(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus).
Saarjõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Saarjõe maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks
on koostatud Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-202358.
5.3.10. Tellissaare loodusala
Tellissaare loodusala pindala on 352,7 ha, sellest moodustab maismaa 351,1 ha ja siseveekogud
1,6 ha. Loodusala jääb kogu ulatuses planeeringualale.
Tellissaare loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja
järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150)
ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Tellissaare loodusala on siseriiklikult kaitstud Tellissaare hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on
koostatud Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022.59
5.3.11. Tori põrgu loodusala
Tori põrgu loodusala pindala on 2,1 ha, sellest moodustab maismaa 2 ha ja siseveekogud 0,1 ha.
Loodusala piirneb Pärnu jõega ning haarab endasse ka selle veeala 0,1 ha ulatuses. Loodusala jääb
kogu ulatuses planeeringualale ning paikneb Tori alevikus Pärnu jõe vasakkaldal.
Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160),
liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310).
57 Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/navesti_hoiuala_kkk_2013_2022.pdf 58 Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/saarjoe_mka_kkk_2014_2023.pdf 59 Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/tellissaare_hoiuala_kkk_2013-2022.pdf
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
30 / 59
Tori põrgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Tori põrgu kaitstava looduse üksikobjektina.
Kaitsekorralduskava pole ala kohta koostatud.
5.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine
5.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale
Suurem osa Pärnu jõe loodusalast jääb planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale
jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja osa jõe keskjooksust.
Teemaplaneeringu ülesandeks on erinevate Pärnu jõe kasutusega seonduvate valdkondade
koordineerimine. Planeeringuga määratakse võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude
rajatiste nagu sadamad, paadisillad, veeskamiskohad, sillad ja muud ülepääsukohad, kergliiklusteed,
vaateplatvormid, supluskohad jne vajaduse, asukoha ja rajamise põhimõtted. Samuti planeeritakse
jõe veeala kasutust eri aspektides: veeteed, veesport, kalapüük, supluskohad ja veel mitmed
erinevad kasutusalad. Planeeringuga seatakse jõe kasutamiseks tingimused, et vältida kasutusalade
vahelisi konflikte. Ühtlasi on eesmärgiks ka jõe ja selle veekeskkonna hea seisundi tagamine ning
kaitseväärtuste tagamine. Tegevuste ja rajatiste planeerimine võimaldab nendega seotud
negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja loodusalale minimeerida. Seega kaasnevad lisaks
võimalikele negatiivsetele mõjudele planeeringuga ka positiivsed mõjud.
Sildade, sadamate ja muude veekeskkonnaga kokku puutuvate rajatiste mõju veekeskkonnale
avaldub põhiliselt nende ehitusetapis. Seoses veekaitsemeetmetega võib prognoosida, et rajatised
ei mõjuta oluliselt veekvaliteeti, veerežiimi ja elustiku elupaigatingimusi. Ka kaldaalal ja laiemalt jõe
valgalal kavandatud tegevused ja rajatised ei mõjuta tõenäoliselt oluliselt veekvaliteeti ega
veerežiimi.
Seoses loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga kavandatav
selle kaasa toob), näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad avalduda
mõningad mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe
setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need mõjud võivad osutuda ka positiivseks.
Kokkuvõttes avaldavad jõe säästlikku kasutust reguleerivad tegevused loodusalale pigem positiivset
mõju. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt
loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale negatiivseid mõjusid
(eelhindamise etapis ei ole võimalik negatiivseid mõjusid välistada). Loodusala terviklikkusele
negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 1) on esitatud mõju eelhinnang ala kaitse-eesmärkidele.
Tabel 1. Mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Jõed ja ojad (3260)
Pärnu jõe loodusala jõe elupaigatüübi suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel tihti napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Tähtis on, et jõelõigud ei oleks paisudega isoleeritud.
Elupaigatüüpi võivad mõjutada rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamispaigad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti.
Elupaigatüübile võivad avalduda kumulatiivsed mõjud seoses jõega ristuvate infrastruktuuriobjektide (nt Rail Balticu raudtee) või jõe kallastel paiknevate suuremate arenduste rajamisega. Kumulatiivsed mõjud võivad avalduda elupaigatüübi veekvaliteedile koos jõe valgalalt lähtuva hajukoormuse võimaliku suurenemisega ja võimalike uute punktkoormusallikate tekkega.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
31 / 59
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Loodusala kaitsekorralduskava (koostatud 2015) kohaselt veeliiklusel oluline mõju puudub ning praegu veeliikluse piiramiseks põhjus puudub. Samas ei saa kava kohaselt välistada ettenägematuid mõjusid veeliikluse arenemisel ja laienemisel.
Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui ala kaootiline kasutamine.
Eelhindamise etapis ei ole teada teemaplaneeringuga kavandatavate rajatiste hulk, paigutus ja muud iseärasused, samuti pole teada jõe kasutuse võimaliku intensiivistumise määr. Konkreetsed üksikrajatised või tegevused elupaigale ilmselt olulisi mõjusid ei avalda, kuid kõigi kavandatavad objektide ja tegevuste mõjud summaarsena ning kumuleerununa muude arendustega mõjudega võivad osutuda oluliseks. Seega ei saa täielikult välistada ebasoodsate mõjude avaldumist elupaigatüübile, kuigi oluliste ebasoodsate mõjude avaldumine elupaigatüübile on pigem vähetõenäoline.
Lamminiidud (6450)
Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile puuduvad.
Puisniidud (*6530)
Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile puuduvad.
Liigid
Harilik hink (Cobitis taenia)
Pärnu jõe loodusalast on hingu jaoks sobilikuks elupaigaks hinnatud Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km) ehk kogu planeeringualale jääv jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Hinki võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Kuna jõelõikude süvendamise ja jõesängi muutmise vajadus ning ulatus pole praeguses etapis teada, ei saa täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid liigile. Olulised ebasoodsad mõjud on siiski vähetõenäolised.
Harilik võldas (Cottus gobio)
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava raames tehtud vee-elustiku ekspertiisi põhjal (ekspertiis tehti enne Sindi paisu lammutamist) on võldase jaoks hea elupaigalise kvaliteediga jõelõikudeks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed60 jõelõigud Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Sindi paisuni (119,8…15,7 km suudmest). Rahuldav on võldase elupaigaline kvaliteet järgmistel aladel: Pärnu jões potamaalset61 tüüpi jõeosades Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi-Särevere languni (119,8…101,2 km suudmest) ja Sindi paisu alusel langul (15,7…14,8 km suudmest). Kesise võldase elupaigalise kvaliteediga on Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosad Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest).
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Kuni Sindi paisu lammutamiseni esines jõesilm Pärnu jões vaid suudmest kuni Sindi paisuni ning kudes regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul. Praeguseks on liigi levila laienenud, sest Sindi kärestikust ülesvoolu jäävad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga jõelõigud on samuti jõesilmule kudemiseks
60 Kiirevooluline jõelõik 61 Aeglase vooluga jõelõik
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
32 / 59
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
sobivad. Sigimisalaks sobivate jõelõikude kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal on hinnatud 19,1 km.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, seega võivad mõjud seoses planeeringuga olla liigile nii negatiivsed kui ka positiivsed.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Lõhe (Salmo salar)
Lõhele sobivateks koelmualadeks on Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud kuni Esna jõe suudmeni (118,7 km suudmest). Enne Sindi paisu likvideerimist oli Pärnu jões ja ühtlasi Pärnu jõe loodusalal lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik. Võimalike koelmualade kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal peale rändetõkkeks oleva Sindi paisu lammutamist on hinnatud 15,15 km. Seega võib eeldada, et liigi levila loodusalal on suurenemas ja seisund paranemas.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on lõhe Pärnu jõe loodusalal haruldane (R) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Lõhe soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna lõhe on püügikala, mõjutab liigi arvukust ka kalapüük.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Pärnu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Jändja, Vihtra, Rae, Tori-Jõesuu, Oore ja Sindi piirkondadest. Paksukojalise jõekarbi levikualaks Pärnu jõe loodusalal võib lugeda jõelõiku Jändja paisust kuni suudmeni.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on väga hea (A).
Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada.
Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Kuna praeguses etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid Pärnu jõe loodusala kaitse-
eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele, siis on vajalik planeeringu koostamise
etapis Pärnu jõe loodusala osas läbi viia Natura asjakohane hindamine.
5.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale
Reiu jõe loodusala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,2 km pikkuse laevatatava
jõelõigu ulatuses ehk suhteliselt väikeses osas nii loodusala pindala mõistes kui ka loodusalale jääva
jõelõigu pikkuse mõistes.
Planeeringuga käsitletavast alast on enim kasutatav Pärnu jõe alamjooks, kuid ka Reiu jõe alamjooks
on suhteliselt aktiivselt kasutatav ning tuleviku perspektiivis atraktiivne piirkond. Juhul, kui
planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse rajatisi, või intensiivistub jõe veeala kasutamine,
siis võib sellega kaasneda ebasoodsaid mõjusid jõe veekeskkonnale, kaitse-eesmärgiks olevale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitstavatele liikidele.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
33 / 59
Mõjud loodusalale võivad avalduda seoses võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude
rajatistega nagu sadamad, paadisillad, veeskamiskohad, sillad, supluskohad jne. Seoses loodusalale
jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga kavandatav selle kaasa toob),
näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad samuti avalduda negatiivsed
mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe setetest
puhastamine ja süvendamine.
Loodusala terviklikkusele olulisi mõjusid ei kaasne, sest planeeringuga pole ette näha tegevusi, mis
võiksid jõeala ulatust oluliselt vähendada või ala killustada.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on esitatud mõju eelhinnang ala kaitse-eesmärkidele.
Tabel 2. Mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüüp
Jõed ja ojad (3260)
EELIS infosüsteemi andmetel ei ole elupaigatüüpi planeeringualale jääval jõe alamjooksul kaardistatud. Natura standardandmebaasi kohaselt on elupaiga pindala 104,5 ha ehk elupaik katab praktiliselt kogu loodusala. Jõe alamjooks ja ka suudmeala on looduslikus seisundis ning kvalifitseerub elupaigatüübiks jõed ja ojad. Tegemist on sügava ja aeglase vooluga jõelõiguga.
Elupaigatüüpi võivad mõjutada erinevad rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamispaigad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti.
Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui ala kaootiline kasutamine.
Kumulatiivsete mõjude avaldumist seoses muude arendustega pole ette näha.
Eelhindamise etapis ei ole teada teemaplaneeringuga Reiu jõe piirkonda kavandatavate rajatiste hulk, paigutus ja muud iseärasused ning sellest johtuvad mõjud, samuti pole
teada jõe kasutuse võimaliku intensiivistumise määr. Seega ei saa täielikult välistada ebasoodsate mõjude avaldumist elupaigatüübile, kuigi oluliste ebasoodsate mõjude avaldumine elupaigatüübile on pigem vähetõenäoline.
Liigid
Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Reiu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Laadi ja Tõitoja seirelõikudest ning alamjooksult Laadi koolme piirkonnast62. EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul. Kuna planeeringualale jääv jõelõik on aeglasevooluline, siis tõenäoliselt ei jää alale liigi jaoks kõrge kvaliteediga elupaiku.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada. Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Harilik võldas (Cottus gobio)
Keskkonnaseire käigus fikseeriti võldase esinemine Laadi koolme seirelõigus63. EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul.
62 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 63 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
34 / 59
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks, püük käib silmutorbikutega ja -mõrdadega. Reiu jões on silmupüük lubatud, selleks peab olema kutseline kalur. Põllumajandus- ministeeriumi andmetel püüdsid kalurid Reiu jõest 2010.-1012. aastatel 2,3-3,4 tonni ning 2013. ja 2014. aastatel vastavalt 1,1 ja 1,2 tonni jõesilmu.64
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, seega võivad mõjud seoses planeeringuga olla liigile nii negatiivsed kui ka positiivsed.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Harilik hink (Cobitis taenia)
Hink on soojalembene selgeveelistes ja aeglase vooluga veekogudes liivasel või mudasel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas elav mageveekala.
2014. aasta keskkonnaseire käigus puudus hink Laadi koolme seirelõigust. Samuti 2013. aastal ning 2012. aastal puudus hink nii Laadi koolme kui ka Tõitoja seirelõigust. 2015. aasta liigikaitse tegevuskava koostamise käigus on Reiu jõest hingu isendeid tuvastatud.65
EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik planeeringualale jääval jõelõigul.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Hinku võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Hingu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
Kuna jõelõikude süvendamise ja jõesängi muutmise vajadus ning ulatus pole praeguses etapis teada, ei saa täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid liigile. Olulised ebasoodsad mõjud on siiski vähetõenäolised.
Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale (elupaigatüübile jõed
ja ojad) Reiu jõe alamjooksul (suudmepiirkonnas) ei ole teada ning ei saa välistada ebasoodsaid
mõjusid, sest Reiu jõe suudmepiirkond on juba praegu aktiivses kasutuses ja edaspidi surve
jõelõigu kasutamiseks tõenäoliselt suureneb. Seega ei ole välistatud ebasoodsate mõjude
avaldumine ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (paksukojaline jõekarp, harilik võldas, jõesilm,
harilik hink).
64 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 65 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
35 / 59
Eeltoodust tulenevalt ei saa eelhindamise etapis välistada ebasoodsaid mõjusid Reiu jõe
loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele. Seetõttu on vajalik
planeeringu koostamise etapis Reiu jõe loodusala osas läbi viia Natura asjakohane
hindamine.
5.4.3. Võimalik mõju Soomaa loodusalale
Soomaa loodusala paikneb planeeringuala kagupiiril. Pärnu jõest eraldab loodusala ca 7,6 km pikkune
Navesti jõe lõik. Loodusala piirneb Navesti jõega nii, et ala piir kulgeb piki jõe telgjoont ja loodusala
piir kulgeb piki jõe kallast (loodusala ei hõlma jõge). Teemaplaneering Navesti jõe kasutust ei
reguleeri. Seega igasugused otsesed ruumilised mõjud Soomaa loodusalale puuduvad.
Kuna loodusalale jääv Navesti jõe osa paikneb planeeringualaga käsitletavast Pärnu jõe lõigust
ülesvoolu, siis vahetuid mõjusid Navesti jõe veekeskkonnale ja loodusala veealadele ja maismaa
aladele ei avaldu. Ka pole ette näha mingeid kaudseid mõjusid loodusalale. Seega puuduvad ka
ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärkideks olevatele elupaigatüüpidele ning liikidele.
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Soomaa
loodusalale.
5.4.4. Võimalik mõju Soomaa linnualale
Soomaa linnuala kattub oma piiridelt Soomaa loodusalaga. Linnuala paikneb planeeringuala
kagupiiril. Pärnu jõest eraldab linnuala ca 7,6 km pikkune Navesti jõe lõik. Linnuala piirneb Navesti
jõega lõunas ning planeeringuala põhjas. Planeering Navesti jõe kasutust ei reguleeri. Seega
igasugused otsesed ruumilised mõjud Soomaa linnualale puuduvad.
Linnualale jääv Navesti jõe osa paikneb planeeringuga käsitletavast Pärnu jõe lõigust ülesvoolu,
seega vahetuid mõjusid Navesti jõe veekeskkonnale ja linnuala veealadele ja maismaa aladele ei
avaldu. Ka pole ette näha mingeid kaudseid mõjusid linnualale ja selle terviklikkusele. Seega võib
järeldada, et puuduvad ka ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärkideks olevatele linnuliikidele.
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Soomaa
linnualale.
5.4.5. Võimalik mõju Pärnu lahe linnualale
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning
ei ulatu linnuala piiridesse. Planeeringuala jääb linnualast kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele.
Samuti ei hõlma planeeringuala rannikualasid, kus võib olla linnuala kaitse-eesmärgiks olevate
linnuliikide olulisi pesitsusalasid. Planeeringualaga piirnevatel muulidel pole inimeste liikumise tõttu
tõenäoliselt olulisel määral pesitsuspaiku.
Planeeringuga pole ette näha rajatisi ega tegevusi, mis mõjutaks olulisel määral linnualale jäävat
merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu pole tõenäolised.
Tõenäoline pole ka selline häiringute taseme tõus seoses planeeringuga, mis võiks linnuala kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada.
Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses teemaplaneeringuga mõjud Pärnu lahe linnuala terviklikkusele
puuduvad, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Pärnu
lahe linnualale.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
36 / 59
5.4.6. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale
Rannaniidu loodusala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub
planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal jõe paremal kaldal esineb ning
jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis66 elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti
jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad jõega loodusala kaitse-eesmärgiks oleva
taimeliigi emaputke elupaigad.
Mõjud loodusalale on võimalikud juhul, kui loodusalal kavandatakse planeeringuga rajatisi või
objekte. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral, sest
loodusala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud loodusalale ja ka
selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitse-eesmärgiks olevale
emaputkele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele – rannikulõukad (*1150),
püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) – mõjud
puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää.
Kuna ebasoodsaid mõjusid elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ja kaitse-eesmärgiks
oleva emaputke elupaikadele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis
Rannaniidu loodusala osas viia läbi Natura asjakohane hindamine.
5.4.7. Võimalik mõju Pärnu loodusalale
Pärnu loodusala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal loodusala põhjaservas. Loodusala jääb
Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade ja Paide manteega. Loodusala
eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ega veekogudega seotud liike. Pärnu jõe alal ja kallastel
kavandatavad rajatised ning tegevused loodusala ei mõjuta. Rajatiste ja tegevuste kavandamine
alale või selle piirile on ebatõenäoline. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii
loodusalale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele:
metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Pärnu
loodusalale.
5.4.8. Võimalik mõju Navesti loodusalale
Navesti loodusala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca
4 km ülesvoolu. Loodusala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud
Navesti jõe ja loodusala veekeskkonnale puuduvad. Pole tõenäoline, et teemaplaneeringuga
kavandatakse objekte või rajatisi loodusalale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses
planeeringuga mõjud nii loodusalale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-eesmärgiks olevale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Ebasoodsad mõjud puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline jõekarp).
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Navesti
loodusalale.
5.4.9. Võimalik mõju Saarjõe loodusalale
Saarjõe loodusala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel. Navesti jõkke
suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult jõe
66 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib
seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna
ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste
avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete
võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
37 / 59
veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb loodusala
Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Pole tõenäoline, et teemaplaneeringuga
kavandatakse objekte või rajatisi loodusalale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses
planeeringuga mõjud nii loodusalale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-eesmärgiks olevale
elupaigatüüpidele ja liikidele.
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks Saarjõe
loodusalale.
5.4.10. Võimalik mõju Tellissaare loodusalale
Tellissaare loodusala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks
on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Pole
tõenäoline, et teemaplaneeringuga kavandatakse objekte või rajatisi loodusalale või selle
naabrusesse. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii loodusalale ja selle terviklikkusele
kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.
Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks
Tellissaare loodusalale.
5.4.11. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale
Tori põrgu loodusala jääb planeeringualale ja paikneb Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal
(0,1 ha) ka Pärnu jõe veeala. Ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160),
liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt ala
kaitse-eesmärke ei mõjuta. Loodusala ja selle eesmärke võivad mõjutada rajatised (sh
külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused. Mõjud ala terviklikkusele ja
ebasoodsad mõjud elupaigatüüpidele on küll vähetõenäolised, kuid praeguses etapis neid täielikult
välistada ei saa.
Seetõttu on vajalik teemaplaneeringu koostamise etapis Tori põrgu loodusala osas viia
läbi Natura asjakohane hindamine.
5.5. Natura eelhindamise tulemused
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole teemaplaneeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste
Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja
Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe
loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses Pärnu jõe teemaplaneeringu
aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib nende alade
kaitse-eesmärke mõjutada. Seetõttu tuleb teemaplaneeringu koostamise etapis
eelnimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine.
Ülejäänud planeeringualale jäävate loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti
loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu
lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal
välistada ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Juhul, kui teemaplaneeringuga
siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade soodsat seisundit,
tuleb Natura asjakohane hindamise läbi viia ka hetkel välistatud Natura alade osas.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
38 / 59
6. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
6.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele
Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade
määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,
sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine. Samuti on eesmärk
loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning piirkonna kohalikele ettevõtjatele
majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine, jõe- ja
kaldaala kasutajate vaheliste vastuolude määratlemine ning huvide tasakaalustamine.
Teemaplaneeringu ülesanne on riiklike ja kohalike huvide välja toomine lähtuvalt looduskeskkonna
(sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning veeliikluse aspektist.
Samuti on teemaplaneeringu ülesanne Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade
kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest
üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale.
Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade markeerimine, alade kitsenduste ja muude
kasutamistingimuste määratlemine ja kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine aitab
vähendada maalihetest tulenevaid võimalikke kahjustusi hoonetele ja rajatistele, suurendades
sellega ohutust.
Positiivse mõjuga on ka kaldaala tehnilise taristu objektide asukohtade määramine ning nende
avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine.
Positiivne mõju jõe- ja kaldaala kasutamisele on ka teistel planeeringuülesannetel – vt ptk 2.3 – sest
need aitavad korrastada Pärnu jõe ja selle kaldavööndi maa- ja veekasutust, leides eesmärgipärased
ja keskkonnasäästlikud lahendused ning luues eeldused tasakaalustatud arenguks.
Eeltoodust tulenevalt on teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatav mõju planeeringuala
jõgedele ja nende kallastele on kokkuvõttes positiivne.
6.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus
Maksimaalne radoonisisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal madal ehk 10–100 kBq/m3, olles
madalam jõe Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud
radooniriskiga maa-alade loetelusse. Plaanitavad tegevused ei suurenda radooniriski.
6.3. Üleujutustega arvestamise vajadus
Teemaplaneeringu üks ülesandeid on Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade
kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest
üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale.
Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine
meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse
tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste.
Oluline on rakendada üleujutuste riskijuhtimist, mille eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise
tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.
Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste
prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
39 / 59
Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava67 koostati koos veemajanduskava ja selle juurde
kuuluva meetmeprogrammiga. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada
planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide
koostamisel.
Teemaplaneeringu koostamisel on oluline arvestada üleujutusohuga seotud riskipiirkonna
olemasoluga ja veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline mõju
inimestele ja nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Pärnu linna üleujutusohuga
seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv sõltub üleujutuse esinemise tõenäosusest (vt Tabel 3).
Arvestada tuleb seejuures, et suurema tõenäosusega (sagedamini) toimuvad üleujutused on seotud
Pärnu jõega.
Tabel 3. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv lähtuvalt
üleujutuse esinemise tõenäosusest68
Üleujutuse esinemise tõenäosuse %
Elanike arv
0,1% (1000 a) 575
1% (100 a) 2754
2% (50 a) 3840
10% (10 a) 8564
Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu
põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted,
reoveepuhastid jms). Üleujutused võivad ohustada kultuuriväärtuseid ja takistada liiklemist.
Üleujutusohuga seotud riskide maandamise eesmärgid on määratud järgmises loogilises hierarhias:
• üleujutusohuga seotud uute riskialade võimaluse tekkimise ennetamine;
• üleujutuse vältimine;
• üleujutuse eest kaitsmine ja selle tõrje;
• üleujutuseks valmisoleku tagamine.
Planeeringu koostamisel on soovitav arvestada Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevata
asjakohaste materjalidega, sh üleujutusega seotud riskide hinnang, riskipiirkonna kaardid,
üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava ja meetmed.69
Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad.
6.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele
6.4.1. Mõju kaitsealadele
Pärnu rannaniidu looduskaitseala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub
planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal (jõe paremal kaldal) esineb ning
jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad
67 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt
07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf 68 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt
07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf 69 https://www.envir.ee/et/uleujutused
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
40 / 59
planeeringualale ja piirnevad jõega ala eesmärgiks olevate taimeliikide emaputke, kahkjaspunase
sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja ahtalehise ängelheina elupaigad.
Looduskaitsealale on võimalikud mõjud juhul, kui alale kavandatakse planeeringuga rajatisi, objekte
või tegevusi. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral,
sest kaitseala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud
looduskaitsealale ja ka selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning
kaitse-eesmärgiks olevatele taimeliikidele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele –
rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited –
2120) – mõjud puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää.
Kuna negatiivseid mõjusid alale ja elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitstavatele
taimeliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Pärnu rannaniidu
looduskaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega
mõjusid vältida või leevendada.
Niidu maastikukaitseala paikneb terves ulatuses planeeringualal ja piirneb Pärnu jõega. Ala ja
selle kaitse-eesmärgiks olevaid käsitiivalisi võivad mõjutada jõe kaldale kavandatud rajatised või
seal kavandatavad tegevused, sest kaitseala ulatub veepiirini. Kuna negatiivseid mõjusid alale ja
kaitstavatele loomaliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Niidu
maastikukaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega
mõjusid vältida või leevendada.
Pärnu maastikukaitseala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal loodusala põhjaservas.
Kaitseala jääb Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade ja Paide
maanteega. Ala eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ega veekogudega seotud liike. Pärnu jõe alal
ja kallastel kavandatavad rajatised ja tegevused kaitseala ei mõjuta. Rajatiste ja tegevuste
kavandamine alale või selle piirile on ebatõenäoline. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud
nii maastikukaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja linnuliikidele.
Saarjõe maastikukaitseala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel.
Navesti jõkke suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult
jõe veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb
kaitseala Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Pole tõenäoline, et planeeringuga
kavandatakse objekte või rajatisi kaitsealale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses
planeeringuga mõjud nii kaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele ja liikidele.
Kaansoo mesimuraka kasvuala asub planeeringualal, kuid paikneb Pärnu jõest 2,1 km kaugusel.
Alal puuduvad igasugused seosed jõe veekeskkonnaga. Rajatiste või tegevuste planeerimine
kaitseala piirkonnas on ebatõenäoline. Seega mõjud kaitstavale alale ja selle eesmärgiks olevale
liigile mesimurakale puuduvad.
Mõju kaitstavatele parkidele
Vahetult Pärnu jõe kaldale jäävad järgmised pargid: Pärnu rannakark, Annemõisa park, Sõpruse
park, Sindi kirikupark, Taali mõisa park, Tori pastoraadi park ja Kurgja Linnutaja talu maa-ala.
Parkidele võib mõjusid avaldada eelkõige jõe kallastel toimuv tegevus ja sinna kavandatavad
rajatised. Tõenäoliselt on võimalik olulisi negatiivseid mõjusid parkidele vältida, kuid planeeringu
koostamise protsessis tuleb parkide kaitse vajadusi silmas pidada.
6.4.2. Mõju hoiualadele
Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) jääb valdavas osas planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka
loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa
jõe keskjooksust. Jõe alale ja kallastele kavandatavad erinevad rajatised ning tegevused võivad
mõjutad hoiuala ja selle veekeskkonda, kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260)
ning kaitstavaid liike (hink, võldas, jõesilm, lõhe, paksukojaline jõekarp). Võimalike mõjude
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
41 / 59
esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 5.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe
loodusalale).
Kuna negatiivseid mõjusid hoiualale ja selle eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja kaitstavatele
liikidele ei saa välistada siis tuleb planeeringu koostamise etapis mõjusid täpsustada ning vajadusel
tuleb planeeringulahendusega negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.
Pärnu lahe hoiualast jääb planeeringuala kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele.
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning
ei ulatu hoiuala piiridesse. Samuti ei hõlma planeeringuala rannikualasid, kus võib olla hoiuala kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi pesitsusalasid. Planeeringualaga piirnevatel muulidel pole
inimeste liikumise tõttu tõenäoliselt olulisel määral pesitsuspaiku.
Planeeringuga pole ette näha rajatisi ega tegevusi, mis mõjutaksid olulisel määral hoiualale jäävat
merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu ei ole tõenäolised.
Tõenäoline pole ka selline häiringute taseme tõus seoses planeeringuga, mis võiks kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada.
Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses planeeringuga olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale puuduvad,
samuti puuduvad olulised mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Reiu jõe hoiuala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,1 km pikkuse laevatatava
jõelõigu ulatuses ehk väikeses osas nii hoiuala pindala mõistes kui ka hoiualale jääva jõelõigu pikkuse
mõistes.
Reiu jõe alamjooks on sarnaselt Pärnu jõe alamjooksule aktiivselt kasutatav ning tuleviku
perspektiivis atraktiivne piirkond. Juhul, kui planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse jõe
veekeskkonda mõjutavaid rajatisi või kui oluliselt intensiivistub jõe veeala kasutamine, siis võivad
sellega kaasneda negatiivsed mõjud hoiualale. Samuti ei saa praeguses etapis välistada negatiivseid
mõjusid ala eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele (lõhe, harilik võldas, harilik hink, jõesilm, paksukojaline jõekarp). Võimalike mõjude
esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 5.4.2).
Kuna negatiivseid mõjusid hoiualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja
kaitstavatele liikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis mõjusid täpsustada.
Vajadusel tuleb planeeringulahenduses asjakohaste meetmetega negatiivseid mõjusid vältida või
leevendada.
Navesti hoiuala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca
4 km ülesvoolu. Hoiuala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud
Navesti jõe ja hoiuala veekeskkonnale puuduvad. Pole ka tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse
objekte või rajatisi hoiualale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii
hoiualale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Negatiivsed mõjud
puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline
jõekarp).
Tellissaare hoiuala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks
on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Pole
tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse objekte või rajatisi hoiualale või selle naabrusse.
Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-
eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele.
6.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele
Mõju kaitstavatele liikidele
Käesolevas punktis käsitletakse kaitstavaid liike väljaspool kaitstavaid alasid ja püsielupaiku ning
liike, mis pole kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
42 / 59
Pärnu jõe alal on registreeritud 10 kaitstava nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, veelendlane,
suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane,
habelendlane, suurkõrv) elupaigad ehk lennu- ja toitumisalad. Nahkhiiri võivad mõjutada sillad ja
muud jõe kohal paiknevad rajatised, samuti võib mõju avaldada jõgede kaldaalade maastiku
muutmine. Negatiivset mõju võib põhjustada kaldaalade valgustamisest tingitud valgusreostus. Kuna
praeguses etapis pole võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ja negatiivseid mõjusid välistada, siis tuleb
planeeringu koostamise käigus hinnata mõjusid nahkhiirtele ja vajadusel leida mõjusid vältivad ja
leevendavad lahendused.
Muude planeeringualal esinevate kaitstavate liikide elupaigad paiknevad Pärnu jõest eemal ning neile
mõjude avaldumine pole tõenäoline.
Mõju kivististele
Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Pärnu jõgi ja selle kaldaalad
pole rikkad kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole planeeringualal kivististe poolest
rikkaid looduslikke paljandeid.
Pärnu jõe alamjooksul paiknev Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune
kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivid. Paljandi alumisest osast võib
leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid. Seoses planeeringuga pole olulised mõjud
Tori paljandile tõenäolised, eriti arvestades seda, et ala on kaitstav kaitsealuse üksikobjektina (Tori
põrgu) ja Tori põrgu loodusalana.
Alamsiluri lubjakivid paljanduvad vaid jõe keskjooksul ja jõesängi põhjas, piirkondades kus jõgi pole
laevatatav ning jõe süvendamine või muu sekkumine jõepõhja pole tõenäoline.
Planeeringuga tõenäoliselt ei kavandata tegevusi ega maakasutust, mis võiks kaitsealuste kivististe
leiukohti avada võid ohustada või soodustada kivististe eemaldamist nende leiukohtadest. Seega
tõenäoliselt puuduvad planeeringuga seoses olulised negatiivsed mõjud kaitstavatele kivististele.
6.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele
Mitte ükski planeeringualale jääv püsielupaik ei asu Pärnu jõe kaldal ega selle vahetus läheduses.
Jõele lähim on Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, mis paikneb jõest 625 m kaugusel. Kõik
väike-konnakotka ja metsise püsielupaigad paiknevad metsaaladel. Seoses planeeringuga pole ette
näha rajatisi ega tegevusi, mis võiks asuda või toimuda püsielupaikade alal või mis võiks avaldada
kaitstavatele linnuliikidele häiringuid. Seega kaitstavate liikide püsielupaikadele seoses
planeeringuga mõjud puuduvad.
6.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele
Pärnu jões paiknevale Võnnukivile ehk Kalevipoja vestitasku kivile pole negatiivsete mõjude
avaldumine ilmselt tõenäoline, sest kivi paikneb madalaveelisel mittelaevatataval jõelõigul. Kallastel
toimuvad tegevused rändrahnule mõju ei avalda.
Tori põrgu jääb planeeringualale ja paikneb vahetult Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal (0,1
ha) ka Pärnu jõe veeala. Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt kaitstavat objekti ega selle
kaitseväärtusi (kesk-devoni liivakivipaljandid ning koopad) ei mõjuta. Objekti võivad mõjutada
rajatised (sh külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused. Seetõttu tuleb
planeeringu koostamise etapis hinnata mõjusid Tori põrgule ning vajadusel leida mõjusid vältivad või
leevendavad lahendused.
Pärnu jõe kaldapiirkonnas kasvavaid põlispuid (C. R. Jakobsoni mänd ja Kõrvi tamm)
planeeringuga kavandatavad tegevused tõenäoliselt ei mõjuta.
Ülejäänud planeeringualal leiduvad kaitstavad looduse üksikobjektid (Peksumänd, Kariste talu mänd,
Päkapiku mänd, Ratta rändrahn, Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn,
Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi e. Viie valla piirikivi,
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
43 / 59
Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn) paiknevad Pärnu jõest eemal ning nende
puhul ei ole seoses planeeringuga negatiivsete mõjude avaldumine tõenäoline.
6.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele
Planeeringualal on kokku registreeritud 89 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 12
vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 10 vääriselupaika. Vääriselupaiku võivad
mõjutada jõe kallastel toimuvad tegevused ning sinna kavandatavad rajatised, mis võib tingida
metsaalade raadamist või mõjutamist. Jõe veealal toimuvad tegevused vääriselupaiku ei mõjuta.
Planeeringu koostamise protsessis tuleb vääriselupaikade kaitse vajadusega arvestada ning vältida
raadamist vääriselupaikade alal. Arvestades kavandatavate tegevuste spetsiifikat on mõjud
vääriselupaikadele tõenäoliselt pigem väikesed.
6.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele
Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on positiivne, sest
teemaplaneeringu eesmärk on loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilitamine. Pärnu
maakonna planeeringu kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis
tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus- ja kultuuriväärtusi veealal
ja jõe lähialadel. Selleks kategoriseeritakse loodus- ja kultuuriväärtused ning määratletakse nende
kasutamistingimused. Teemaplaneeringu ülesanne on tuua välja ja tasakaalustada riiklikud ja
kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna, kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning
veeliikluse aspektist. Teemaplaneeringuga määratletakse ilusa vaatega kohad ja seatakse
tingimused ning kavandatakse tegevused väärtuste atraktiivsuse parandamiseks.
Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. See toetab kultuuriväärtuste kasutamist
ja korrastamist.
6.7. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele
Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde
jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Pärnu maakonna rahvastik on viimastel aastatel
kasvanud. Samas on Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade rahvaarv vähenenud. Rahvaarvu vähenemine
valdades on piirkonniti olnud erinev.
Planeeringu eesmärk on muuhulgas piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade
määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,
sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine ja piirkonna elanikele
kvaliteetsema elukeskkonna loomine.
Pärnu linna arengukava2035+70 seab eesmärgiks teha kõik selleks, et Pärnus oleks hea elada ning
ühendada elanike elukeskkond parimal ja loodussäästlikumal moel looduskeskkonnaga. Pärnu üheks
väljakutseks on ruumiline planeerimine lähtuvalt elanikkonna vajadustest. Pärnu on valglinnastuv
linn, kus toimub väikese asustustihedusega suurte linnaliste alade laienemine peamiselt
ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt, kesklinn jääb rohkem vanemaealise elanikkonna jaoks.
Pärnu suurimaid väljakutseid on noorte peredega elanike ligimeelitamine, tagamaks linnarahvastiku
jätkusuutlikkus. Teiseks oluliseks arenguvajaduseks on toetada vananevat elanikkonda nii, et tervelt
elatud aastad võimaldaksid vanemaealisel elanikkonnal olla aktiivne ka tööturul. Senisest enam tuleb
70 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf#
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
44 / 59
rõhku pöörata lähtuvalt elanikkonna heaolust uue omavalitsuse terviklikule ruumilisele
planeerimisele. Uuel omavalitsusel on väljakutseid, kuidas moodustada ühinenud omavalitsuses
ühisosa, samal ajal arvestades piirkondade erisusi.
Tori valla arengukava 2018-203071 missioon on et, Tori vald toetab kogukondade ja elanikkonna
heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning
ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused.
Võtmeküsimuseks on elukeskkonna atraktiivsus ja vastavus elanikkonna soovidele ning aktiivne
positiivse maine kujundamine. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli
tulipunkti, mis on valla jätkusuutliku arengu seisukohalt eriti olulised: vaba aeg ja loodusturism;
tublid ja tõhusad teenuskeskused; koostöö ja sidusus; kohapealne ettevõtluskeskkond.
Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203072 missioon on tagada elanike vajadustele vastav elu,
õpi- ja ettevõtluskeskkond. Oluliste riskidena tuuakse välja sündide vähenemine ja elanikkonna
vananemine.
Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud
eesmärke.
Teemaplaneeringuga ei ole kavas kavandada uusi elamualasid, küll aga luua piirkonna elanikele
kvaliteetsem elukeskkond. Seega planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule on eeldatavasti
positiivne. Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide
täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu
(olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud
kindlustunde. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri
väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu avaldab positiivset mõju ka
varale.
6.8. Eeldatav mõju ettevõtlusele
Pärnu jõe alamjooks on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond. Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku
maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Suuremad tööandjad ja
tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned suuremad tööandjad
asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile suunatud ning seda
soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga maapiirkondades on
põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära.
Planeeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Planeeringuga tuuakse välja riiklikud ja
kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna (sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-
majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Määratakse kalavarude kestliku majandamise põhimõtted
ning vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimused. Piirkonna arendamiseks kavandatakse vajalik
taristu ning luuakse eeldused ka uute töökohtade tekkimiseks ning eeldatavalt meelitatakse piirkoda
ka uusi elanikke.
Planeeringuala on aastaringselt köitev turismisihtkoht. Piirkonna eeliseks on paiknemine
rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic), väljapääs
merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine ning
mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Lisaks paiknevad piirkonnas Eesti
kontekstis mitmed tugevad ettevõtted ja ainulaadsed tehased. Ettevõtluse arendamiseks on oluline
luua piisavalt paindlikud tingimused ning vähese bürokraatiaga läbiviidavad kavandamise plaanid.
71 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 72 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18;
https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
45 / 59
Arvestada tuleb ka sellega, et ettevõtlusalade kavandamine ka eelduste loomine iseenesest
ettevõtlust endaga kaasa ei too ega elavda majandust, sest see sõltub pigem üldisest majanduse
arengust, erasektori initsiatiivist, poliitilistest otsustest jms.
Planeeringualal on tootmise maa-alad juba ajaloolisest arengust tulenevalt kõrvuti elamu maa-alade
või puhkeotstarbeliste aladega. Tegemist on niinimetatud konfliktaladega, kus tegevuste
kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimeste tervise kaitse põhimõttest ning vältida uute konfliktide
tekkimist. Planeeringuga ei kavandata tootmis-ja äri alasid, mille kavandamine võib negatiivsete
mõjudena põhjustada tootmise, logistika või kaubanduse lisandumisel liikluskoormuse tõusu (sh
raskeliiklus), müra (tööstus-, liiklusmüra), õhusaastet, lõhnahäiringuid, vibratsiooni ning visuaalseid
häiringuid. Seda, millised tegevused ja millistel tingimustel omavahel sobivad, peab
teemaplaneeringu algataja igal konkreetsel juhul eraldi kaaluma, võttes arvesse asjakohaseid
aspekte.
Kokkuvõttes loob teemaplaneering eeldused ettevõtluse arendamiseks. Mõju ettevõtluskeskkonnale
on eeldatavalt positiivne (nt ettevõtlust soosiva ja kvaliteetset avaliku ruumi maa-ala määramine).
6.9. Eeldatav mõju teedevõrgule
Transpordivõrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, kujundada säästvat arengut ning
vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud,
piisava tihedusega ning heas korras transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja
teenuste kättesaamiseks ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Riigimaanteede teedevõrgu
arendamine toimub vastavalt riigiteede teehoiukavale73 ning kohalike teede hooldamine ja remont
valla teehoiukava alusel.
Sõiduteed
Teemaplaneeringu ülesanne on muuhulgas kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja
kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad,
sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks
ja arendamiseks tingimuste seadmine. Selliseid muudatusi maakasutuses (nt uusi elamualasid,
tootmisalasid), mis mõjutaksid oluliselt liiklusvoogusid ning tingiksid sellest tulenevalt uute
teelõikude või sõiduteede rajamise vajaduse, planeeringuga ei kavandata.
Liiklusohutuse seisukohast on teemaplaneeringu lahenduse koostamisel tähtis tagada turvalised,
mugavad ja loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ning raudteega, et ei tekiks
nende tugevat katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus.
Uute teede kavandamisel on soovitav võimalusel eelistada juba olemasolevaid pinnaseteid/sihte.
Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel silmas pidama ka muid võimalikke mõjusid (nt
mõju välisõhu kvaliteedile ja müra), sest lähedal võib asuda elamuid. Uute teede rajamise
kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad
loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa jms), kõikide õigusaktidest
tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Soovitav on uute teede planeerimisel koostada
ka liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt liikuvuskava koostamine).
Oluline on ette näha ka ressursid teede maa-ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et
tagada vajalik külg- ja pikinähtavus.
Tegevuste kavandamisel maanteega külgneval alal, sh kaitsevööndis, millega kaasneb
liikluskoormuse märkimisväärne suurenemine või visuaalsed häiringud riigiteel liiklejatele, on vaja
teha koostööd Maanteeametiga.
73 Riigiteede teehoiukava 2020-2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
46 / 59
Jalg- ja jalgrattateed
Jalg- ja jalgrattateed on peamised asulate sisestruktuuri ja lähialade sidustajad. Need tagavad
liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja
muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, asulakeskus jm)
ning tähtsamate transpordisõlmedega. Teede kasutajapotentsiaal on enamasti suurem väiksemates
kohtades, kus on väiksem liiklussagedus ja hõredam ühistranspordiühendus ning inimesed valmis
läbima ka pikemaid vahemaid.
Teemaplaneeringugu ülesanne on muuhulgas kergliiklusteede võrgustiku asukoha markeerimine
jõgede kaldaalal (alates kallasrajast kuni planeeringuala teiste teedeni) kogu planeeringuala ulatuses
(teed koos purrete ja sildade vajadusega) ning kallasrajal takistusteta liikumise tagamiseks
tingimuste seadmine.
Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste
kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja lahendatakse ära mitmed
täielikult puuduvad ühendused. Tekib mitmelaadne (multimodaalne) ehk eri transpordiliike ja
liikumisviise koos toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik. Leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja
paraneb liiklemise turvalisus. Kergliiklusteede rajamine parandab oluliselt erinevate vanusegruppide
liikumisvõimalusi (eeskätt lapsed ja eakad, kes on piiratud liikumisvõimalustega). Samuti
parandavad jalg- ja jalgrattateed puhkealade kättesaadavust erinevatele vanuserühmadele ja
erinevate liikumisvahenditega, soodustavad piirkonna arengut rekreatiivsest seisukohast ning
aitavad edendada säästvat liikumist (eeldatavasti väheneb isiklike sõiduautode kasutamine ning
sellega ka saastatus ja müratase).
Jalg-ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad teel liikumise
ohutuse ning sujuva liikumise.
Jalg- ja jalgrattateede rajamisel tuleb arvestada ka raskeliikluse osakaaluga, sest nende poolt
tekitatav müra ja õhusaaste võib tekitada häiringuid jalg- ja jalgrattateedel viibivatele inimestele.
Näiteks võib olla vajadus tagada piisava laiusega haljasriba sõidutee ning kergliiklustee eraldamiseks.
Tihedama asustusega piirkondi läbivate jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada ka
võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavad meetmed.
Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja
piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms),
kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
Veeteed
Läänemeri on maailma üks tihedaima laevaliiklusega veekogusid. Laevaliiklus Läänemerel ja Soome
lahe piirkonnas on väga intensiivne. Hinnangute kohaselt sõidab Läänemerel kogu aeg 2000 laeva.
Laevaliikluse hetkeolukorda (transpondritega alused) on võimalik jälgida internetiaadressilt
http://www.marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx. Meretransport on rahvusvaheliselt väga
reguleeritud valdkond, milles riikide omapoolsed erisused on minimaalsed74.
Laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja teistele
ujuvvahenditele kehtib „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“75.
Planeeringuala on oluliselt tagasihoidlikuma laevaliikluse mahuga. Sealjuures on suur osa
laevaliiklusest seotud kohaliku laevaliiklusega.
Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp
kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja
74 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 75 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 28;
https://www.riigiteataja.ee/akt/126012016012
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
47 / 59
väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete
alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja
parkimistingimused.
Planeeringuga määratakse veeteed, laevatatavus ja jõetranspordi tagamiseks tingimused Reiu jõe
suudmest Sindi kärestikuni (suurema süvisega veeliiklusvahendite tarbeks). Samuti selgitatakse
veeteedel jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajadus ning seatakse selleks tingimused.
Uute laevateede rajamine toimub Veeteede Ameti eestvedamisel (avalikel veealadel) või
kooskõlastusel (sadamate sissesõiduteed). Uued veeliiklusalad moodustuvad intensiivse laevaliikluse
tulemusel mingis piirkonnas ise ja neid ei kanta planeeringujoonisele, kuid muude merekasutuste
kavandamisel tulevikus peab loamenetluse tasandil ja ka järgnevate strateegiliste dokumentide
koostamisel arvestama sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda, mitte planeeringu koostamise ajal
fikseeritud olukorda.76
Uute laevateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega
(kaitstavad loodusobjektid, väärtuslik maastik, ilus veetee vms), asjakohastest õigusaktidest
tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
Kokkuvõttes loob teemaplaneering eeldused veeteede ja jõetranspordi reguleerimiseks ning olukord
paraneb võrreldes tänasega.
6.10. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega
Teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh
juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad,
sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohad ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks
tingimuste seadmine. Määratakse uute veeskamiskohtade, paadisadamate, paadisildade jt tehnilise
taristu objektide vajaduse, asukoht ja rajamise põhimõtted. Selgitatakse välja olemasolevate
sadamate täiendav arendusvajaduse (nt ujuvsillad, teenindushooned) ja selleks tingimuste
seadmine. Kavandatakse jõetrammi sadamaid Pärnu jõel alates Ringi tn otsast kuni Rail Balticu
peatuseni ja sealt edasi Reiu jõe suudmeni. Samuti selgitatakse jõgede setetest puhastamise ja
süvendamise vajadus ning võimalused ja tingimused. Määratakse sildade, sh rippsildade
renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajadus, olulisuse
järjekorras vajalike tegevuste määratlemine.
Sadamad
Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam, mis hõlmab kauba-,
kala-, jahi, parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala. Olemasolevad väikesadamad on
Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam ja Vana-Sauga sadam.
Kõiki Pärnumaa sadamaid iseloomustab ebasoodne situatsioon sügavuse osas. Looduslikest
tingimustest tulenevalt on sadamad madalad ja vajavad aeg-ajalt süvendamist. Ka suurim sadam,
Pärnu sadam Pärnu jõel vajab perioodiliselt süvendamist (sh muulide vahel ja edasi laevateel). Kuna
süvendamine on kallis ning sellega võivad kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole
arukas liiga arvukate sadamate pidamine/loomine/arendamine ja püüe tagada seal suhteliselt suurt
sügavust.77
Väikesadam on objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral (nt antud asukoha jaoks ebasobiv suurus
või kuju, süvendusmahu lahendus) võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks
76 Eesti mereala planeering 2020;
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-07-
10_pohilahendus_avalikustamiseks_portaali.pdf 77 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
48 / 59
objektiks. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla kergekäeline ja läbimõtlematu. Iga
konkreetse väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt
detailplaneering, KSH/KMH, ehitusluba, veeluba) käigus.
Maakonnaplaneeringu78 kohaselt on piirkonda kavandatud rida perspektiivsed väikesadamad.
Maakonnaplaneeringus on seatud rõhk mereäärsete väikesadamate toimiva võrgustiku
väljaarendamiseks ning väikesadamatesse tuleks integreerida võimalikult lai tegevuste baas
(kalandus, turism, merepääste, rekreatsioon), mis võimaldaks sadamate kasumlikumat
majandamist. Toimiva väikesadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule
majandusele kui elujõulise rannaasustuse püsimisele. Sadamate arengu perspektiivi arvestav
kasutusotstarve on määratud Pärnumaa mereplaneeringuga.
Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Uute
väikesadamate rajamine suurendab piirkonna atraktiivsust veelgi puhkajate hulgas, aga toob kaasa
ka liiklusvoogude suurenemise. Väikesadamate rajamine arendamise projektide osa peaks olema
juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks
muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine
koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis
sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning järgida väikesadamate
soovituslikku teenusstandardit.79
KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik
mööda mereranda ja jõgede kaldaid liikuda, tuleb tagada sobiv optimaalne rada ümber sadamat
moodustatava maa-ala.
Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (veeluba,
ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa taotluse menetluse käigus
kavandatava tegevuse keskkonnamõju.
Sillad ja paadisillad
Erinevate planeeringutega on üle Pärnu jõe juba kavandatud Pärnu kolmas Raba-Aia sild, Via Baltica
Pärnu suure ümbersõidu sild, Tammsaare pst pikenduselt Niidu piirkonda ning Tammiste ja Paikuse
vahele kergliiklussild, Papiniidus Rail Balticu raudteesild jt.
Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada
veekogude seisundit. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt ei tohi paadisilda rajada rannale või kaldale,
kui see on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkide ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Paadisildade ja
lautrite püstitamisel avalikult kasutatavatele veekogudele peab jätkuvalt olema tagatud avalik
juurdepääs kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3880).
Sildade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks. Süvendamise ja
kaadamisega kaasneb setete paiskamine veesambasse, mis avaldab ajutiselt (ehitusperioodil) mõju
veekogu elustikule. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja olukorda suures osas taastuvaks.
Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS-ses sätestatule. Kui tegevusega kaasneb veekogu
süvendamine alates mahust 100 m3 on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang81 ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine82.
78 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 79 https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_1_vaikesadamate_standard_27_2_2014.pdf 80 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv 81 VV 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 lg 7, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006 82 KeHJS § 6 lg 1 p 17, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
49 / 59
Sildade ja paadisildade rajamiseks on vaja koostada ehitusgeoloogilised uuringud ja vajalik võib olla
ka geotehniliste erimeetmete rakendamine seoses pinnase stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes
piirkondades).
Paisud
Eesti keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks on kalade rändeteede avamine, mis sisuliselt tähendab
paisutuse likvideerimist või kalapääsude rajamist.
2018. aastal ehitati Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ning Vihtra paisule looduslähedane
kärestik, mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning ühtlasi taastati
sintlaste väliujula ning rajatakse kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi piirkonda vaid üks –
Kurgja pais, kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel teostada üles- ja allavoolu
rändeid. Paisude kasutustingimusi reguleeritakse vee erikasutuslubadega, mille tingimusi määrab
Keskkonnaamet.
Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi muuta,
seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Planeeringualal asuvate paisude osas on
koostatud eraldiseisvaid uuringuid, hinnanguid ja keskkonnamõjude hindamisi. Edasiste tegevuste
kavandamisel tuleb järgida vastavates töödes esitatud meetmeid ja soovitusi.
6.11. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju
Teemaplaneeringu ühe ülesandena on nimetatud veeliiklusvahenditega liikumiseks kesklinna sillast
(sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni jõgede setetest puhastamise ja
süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine, selleks tingimuste seadmine.
Süvendamise ja setetest puhastamisega kaasneb ehitusaegselt ulatuslik setete paiskamine
veesambasse ning setete liikumine allavoolu. Vees hõljuvad setted halvendavad vee läbipaistvust,
mis omakorda toob kaasa veeloomastiku elu- ja toitumistingimuste halvenemise. Samuti avaldub
negatiivne mõju veeloomadest toituvatele loomadele (linnud, poolveelised imetajad jms). Oluline
mõju avaldub jõe põhjaelustikule ja olulistele jõepõhja elupaikadele (veetaimestikule,
põhjaloomastikule, kalakoelmutele), sest süvendamine toob otsese mõjuna kaasa nende
eemaldamise ja kaudse mõjuna elupaikade ohustamise eelkõige setete liikumise ja settimise tõttu
võimalikus mõjualas. Töödega kaasneb reostusoht.
Jõesängi süvendamine võib muuta jõe hüdroloogilisi tingimusi (nt muutuda võib voolu kiirus ja
peavoolu asukoht), millega võivad kaasneda mõjud veekeskkonnale ja kaldavööndile. Muutuvad
süvendatava jõelõigu ökoloogilised tingimused. Veeliikluse tihenemine võib hakata mõjutama
(uhtuma) jõe kaldaid. Eelhinnangu etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on eelnimetatud tööd
vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku põhjendust,
eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist.
Võimaliku süvendamisega potentsiaalselt kaasnevat keskkonnamõju tuleb KSH raames põhjalikult
hinnata, viies läbi vajalikud uuringud (vt ptk 6.13). Arvestada tuleb, et Pärnu ja Reiu jõgede puhul
on tegemist Natura 2000 loodusaladega ning tegevuste kavandamisel tuleb vältida ebasoodsa mõju
põhjustamist nende alade kaitse-eesmärkidele (vt ptk 5). Mõju hindamise käigus on soovitav
analüüsida analoogseid näiteid, tuues muuhulgas esile süvendamise tulemused jõgede puhul, mida
on süvendatud ja kus on süvendamise tulemusi seiratud.
Süvendamise mõju hindamisel tuleb teineteisest eristada võimalike uute süvendamiste vajadus
seoses teemaplaneeringuga kavandatavate uute tegevustega (vt eespool) ja olemasolevate
sadamate akvatooriumide regulaarse süvendamise (põhjasetete eemaldamise) vajadus, et sadamad
vastaksid sadamaregistris toodud parameetritele. Eraldi teemana tuleks käsitleda jõe kallaste
regulaarse korrastamise (taimestiku niitmine, kaldaääre puhastamine) ning jõest prügi eemaldamise
vajadust ja võimalikku mõju. Arvestada tuleb erinevate süvendustööde võimaliku koosmõjuga, sh
setete liikumise ja settimisega allavoolu.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
50 / 59
Teemaplaneeringu koostamisse ja mõju hindamisse tuleb kaasata valdkonna eksperdid: vee-elustiku
eksperdid, hüdroloog.
6.12. Piiriülese mõju võimalikkus
Arvestades planeeringuala paiknemist ning teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste iseloomu
ja eeldatavat mõjuala, samuti seda, et planeeringuala ei ulatu merele, ei ole tõenäoline, et
kavandatav tegevusega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi
keskkonnaseisundile.
6.13. Täiendavate uuringute vajadus
Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu koostamiseks on vajalik
järgmiste uuringute läbiviimine:
• Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega (Rahandusministeerium on
kavandanud uuringu koostamise, see valmib detsembris 2020);
• Pärnu jõe süvendamise83 vajaduse ja võimalikkuse üle otsustamiseks on vaja nende tööde
sotsiaal-majanduslikku põhjendust ja tasuvusuuringut;
• Süvendustööde84 mõjule hinnangu andmiseks on vaja määratleda tööde ulatus, süvendatava
pinnase ja setete hinnanguline maht, setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang
setete/pinnase reostatusele.
Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus tuleb
uuringute vajadust täpsustada (täiendavate uuringute vajadus ei ole välistatud). Teemaplaneeringu
koostamise korraldaja otsustada on, kas süvendamise teemaga seotud uuringud korraldada ühe või
mitme hankena.
6.14. Põhjendused ja kaalutlused KSH algatamise vajalikkuse kohta
Teemaplaneeringu ülesannete täitmisel tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või
minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu (vt ptk 2.3). Siiski ei saa
eelhindamise etapis täie kindlusega väita, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Alljärgnevalt on toodud põhjendused ja kaalutlused keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamise vajalikkuse kohta:
• Natura eelhindamise käigus (vt ptk 5) tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks
olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole objektiivse teabe põhjal praeguses etapis
võimalik välistada Pärnu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala puhul.
Seetõttu on vastavalt KeHJS-e § 33 lg 1 punktile 4 vajalik algatada teemaplaneeringu KSH
ja viia selle raames läbi Natura asjakohane hindamine.
• Negatiivset mõju ei saa välistada ka eelnimetatud loodusaladega kattuvatele kaitstavatele
aladele: Pärnu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Tori põrgu (vt ptk 6.4).
Seetõttu on vajalik KSH algatamine ja kaitstavatele aladele avalduvate mõjude hindamine.
• Vajalik on Pärnu jõe ja selle kallaste kasutusvõimaluste mõju hindamine jõe lõigus suudmest
kuni Sindi linnani (kaasa arvatud), kus surve jõe kasutamiseks on eeldatavasti kõige suurem.
83 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama
akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni. Ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 84 Sama
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
51 / 59
Seejuures on vaja anda hinnang kavandatavate tegevuste võimalikule koosmõjule,
arvestades nii kavandatavate tegevuste ja objektide ruumilist paiknemist kui ka tegevuste
ajalist toimumist.
• Vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate perioodiliselt
üleujutatavate aladega, sest ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist
negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt
reostuse sattumine jõkke).
• Vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega kaasnevat
võimalikku mõju, sest maalihkeohu suurenemine võib endaga kaasa tuua olulist negatiivset
mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning ka jõgede kallastele ja
veekeskkonnale (sh jõe elupaigatüübile). Maalihkeohule tuleb tähelepanu pöörata seoses
veeskamiskohtade, eri liiki sadamate, paadisildade jm kavandamisega, samuti kallastele
täiendavat koormust või vibratsiooni lisavate objektide kavandamisega.
• Keskkonnamõju hinnang ning sellega kaasnevad tingimused ja leevendusmeetmed tuleb
anda Pärnu jõe (kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi
kärestikuni) setetest puhastamise ja süvendamise vajadusele ning võimalikkusele.
• Kuna Pärnu jõgi on oluline kalajõgi, eriti pärast Sindi paisu lammutamist, siis tuleb anda
hinnang kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku majandamise ning vee- ja
kalaturismi tingimuste seadmisega.
• Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa vaatega
kohtade, määramisel ja uute väljaselgitamisel ning kasutamistingimuste seadmisel tuleb
arvestada piirkonna maastiku koormustaluvusega.
• Rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamisel
hinnata planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust võrgustiku
kujundamisel ja tugevdamisel.
• Anda hinnang loodus- ja kultuuriväärtuste kategoriseerimisele ja kasutamistingimuste
asjakohasusele.
• Anda hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende ehituskeeluvööndisse
maa- ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega, ja vajadusel esitada tingimused ja
leevendavad meetmed negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks.
Eeltoodust tulenevalt teeb eelhinnangu koostaja ettepaneku algatada teemaplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu, et vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lõikele 5 on
planeerimisalase tegevuse korraldaja üks ülesandeid muuhulgas planeeringu elluviimisega
kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate
mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH
koostatakse vastavalt KeHJS-es sätestatud nõuetele ning see ei hõlma kavandatava tegevusega
kaasnevate majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude laiapõhjalist hindamist. Vastavalt
PlanS-i § 71 lõikele 3 peab planeeringu kehtestamisel olema teada, milliseks võivad kujuneda
planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised
mõjud ning mõju looduskeskkonnale.
6.15. Teemad/ülesanded/probleemid, millele teemaplaneeringu koostamise
käigus tähelepanu pöörata
Eelhinnangu koostamise käigus koorusid välja järgmised teemad/ülesanded/probleemid, millele on
vaja teemaplaneeringu koostamise käigus tähelepanu pöörata:
• Algatatava teemaplaneeringu üks eesmärke on üldplaneeringute koostamiseks suuniste
andmine. Samuti on üldplaneeringute sisendina olulised ka teised teemaplaneeringu
eesmärgid (vt ptk 2.2). Samas on teemaplaneeringu ala kohalike omavalituste
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
52 / 59
üldplaneeringute koostamine juba käimas85. Et algatatav teemaplaneering saaks anda sisulisi
suuniseid koostamisel olevatesse üldplaneeringutesse ja mitte pidurdada üldplaneeringute
koostamise ajakava, on vaja väga head koostööd ja asjakohaseid kokkuleppeid
planeeringuala kohalike omavalitsustega. Kui teemaplaneeringuga ei saa arvestada
praeguste üldplaneeringute koostamisel, siis järgmise ringi üldplaneeringute jaoks
(eeldatavalt ca 10 aasta pärast) on see teemaplaneering sisendina tõenäoliselt aegunud.
• Konfliktiolukordade (ohtlike olukordade) vältimine Pärnu jõe ja selle kallaste kasutuse
kavandamisel lõigus kuni Sindi linnani (kaasa arvatud), kus surve jõe kasutamiseks on
eeldatavalt kõige suurem. Sama kehtib ka planeeringualale jääva Reiu jõe lõigu kohta.
Kavandatavad tegevused, sh koosmõjus, ei tohi põhjustada olulist negatiivset mõju
planeeringuala keskkonnale, sh Pärnu jõele kui planeeringuala elukeskkonna tuiksoonele
ning piirkonna majanduse ja kultuuri jaoks olulisele eeldusele ning väärtuslikule
loodusressursile.
• Uute ehitiste, sh tehnovõrgud, sillad ja paadisillad, kavandamisel jõe kallastele, eelkõige
maalihkeohtlikesse piirkondadesse, tuleb arvestada ehitusgeoloogiliste ja geotehniliste
tingimustega ning tagada planeeringulahendus, mis ei tooks kaasa maalihkeohu
suurenemist. Arvestada geotehniliste erimeetmete rakendamise vajadusega seoses pinnase
stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes piirkondades). Teemaplaneeringu koostamisse
kaasata valdkonna erialaekspert, kes annab lahenduse ja hinnangu kavandatava tegevuse
teostatavusele ja tingimustele.
• Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõit, Rail Balticu
kiirraudtee ja nendega seotud sillad) puhul arvestada vastavate planeeringute ja
projektlahendustega ning nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega.
• Planeeringuala loodus- ja kultuuriväärtused võtta aluseks piirkonda tutvustavate objektide
ja tegevuste, sh puhkekohtade ning kergliikluse- ja matkaradade kavandamisel.
• Arvestades suuri erinevusi planeeringuala eri osade asustustiheduses – suur asustustihedus
Sindis ja sellest allavoolu, väike asustustihedus Sindist ülesvoolu – ja sellega kaasnevas
eeldatavas surves planeeringuala jõgedele ja nende kallastele tuleb planeeringu koostamisel
leida sobivad meetodid ja võimalused nende erinevate piirkondade tasakaalustatud
planeeringulahenduse väljatöötamiseks.
• Planeeringu koostamise käigus teha koostööd planeeringuala maaomanikega, jõe erinevast
kasutamisest huvitatud gruppidega ning asjaomaste ametiasutustega.
• Tuleb leida ressursid Pärnu jõe sängi puhastamiseks aja jooksul jõkke visatud rämpsust
Pärnu keskuslinna ja Paikuse piirkonnas, et tagada veekogu kasutamise (veeliiklus,
sportimine, puhkus ja rekreatsioon jms) ohutus ning päästetööde läbiviimise tõhusus.86 See
teema ei ole otseselt seotud teemaplaneeringu koostamisega, kuid mõjutab oluliselt
kavandatavat tegevust, eriti selle intensiivistumise korral.
85 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ on vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega
nr 2. Pärnu linna (kogu omavalitsuse) üldplaneering on algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr
63. Tori valla üldplaneering on algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114. Põhja-Pärnumaa valla
üldplaneering on algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53. 86 Ainult vabatahtlike abil ei ole jõe põhja puhastamine rämpsust mõeldav, sest see võib vajada oluliselt rohkem
ressursse (sh eeltöid, jõepõhja uuringuid, tõstemasinaid ja transporti jms). Jõe põhjas olev rämps häirib
sonariuuringuid päästetöödel.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
53 / 59
7. Asjaomaste asutuste seisukohad
Vastavalt KeHJS-e § 33 lõikele 6 küsis otsustaja (Rahandusministeerium) KSH vajalikkuse üle
otsustamisel enne otsuse tegemist seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile
seisukoha võtmiseks § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel
tehtud otsuse eelnõu.
Asjaomased asutused, kellelt seisukohta küsiti:
- Pärnu Linnavalitsus
- Tori Vallavalitsus
- Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
- Keskkonnaministeerium
- Keskkonnaamet
- Muinsuskaitseamet
- Veeteede Amet
- Päästeamet
- Maanteeamet
- Veterinaar- ja Toiduamet
- Politsei- ja Piirivalveamet
- Maaeluministeerium
- Terviseamet
- Maa-amet
- Põllumajandusamet
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Otsustaja edastas KSH eelhinnangu koostajale vajalike muudatusete ja täienduste (eelnevalt
otsustajaga läbi arutatud) sisseviimiseks need asjaomaste asutuste seisukohad, mis puudutasid KSH
eelhinnangu eelnõu.
Seisukohad, mille alusel on tehtud vajalikud täiendused ja muudatused KSH eelhinnangus, on:
- Keskkonnaministeeriumi 23.10.2020 kiri nr 7-15/20/4217-2;
- Keskkonnaameti 08.10.2020 kiri nr 6-5/20/16194-2;
- Eesti Keskkonnaühenduste Koja 14.10.2020 kiri nr 1-5/20/2878.
Teistes laekunud seisukohtades ei esitatud ettepanekuid KSH eelhinnangu muutmise kohta.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
54 / 59
8. Kokkuvõte
KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk oli jõuda selgusele, kas Pärnu maakonna
planeeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja
seosed mereplaneeringuga“ ette nähtud ülesannete täitmisel võib eeldatavalt kaasneda oluline
ebasoodne keskkonnamõju. Allajärgnevalt on toodud kokkuvõte eelhindamise tulemustest.
Natura eelhindamise tulemused
• Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole planeeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste
Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu
loodusala ja Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad
kattuvad (Pärnu jõe loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses
planeeritava Pärnu jõe aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem
kasutamine võib alade kaitse-eesmärke mõjutada. Kuna käesolevas etapis ei ole veel
planeeringulahendust, siis ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning
pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks. Seetõttu tuleb teemaplaneeringu
koostamise etapis nimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine.
• Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala,
Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa
linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu
koostamise aegse teabe põhjal välistada ja asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Juhul,
kui teemaplaneeringuga siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud
loodus- ja linnualade soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane hindamise läbi viia ka hetkel
välistatud Natura alade osas.
KSH eelhindamise tulemused ja järeldused
• Negatiivset mõju ei saa välistada eelnimetatud loodusaladega kattuvatele kaitstavatele
aladele: Pärnu jõe hoiuala, Reiu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Tori põrgu
(vt ptk 6.4). Seetõttu on vajalik KSH algatamine ja kaitstavatele aladele avalduvate mõjude
hindamine.
• Teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatav mõju planeeringuala jõgede
alamjooksudele ja nende kallastele on kokkuvõttes positiivne, sest teemaplaneering aitab
täpsustada ja korrastada Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede ja kallastega seotud tegevused
vastavalt piirkonna looduslikele, kultuurilistele ja sotsiaal-majanduslikele eeldustele.
• Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelusse. Plaanitavad
tegevused ei suurenda radooniriski piirkonnas.
• Teemaplaneeringu koostamisel on oluline arvestada üleujutusohuga seotud riskipiirkonna
olemasoluga ja veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline
mõju inimestele ja nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Asjatundliku
planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad.
• Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vääriselupaikade kaitse vajadusega ning vältida
raadamist vääriselupaikade alal. Arvestades kavandatavate tegevuste spetsiifikat on mõju
vääriselupaikadele tõenäoliselt väheoluline.
• Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on positiivne, sest
teemaplaneeringu eesmärk on loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilitamine.
Piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse
arendamiseks vajalike eelduste loomine toetab kultuuriväärtuste kasutamist ja korrastamist.
• Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades
seatud eesmärke.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
55 / 59
• Teemaplaneeringuga on kavas luua piirkonna elanikele kvaliteetsem elukeskkond. Seega
planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule on eeldatavasti positiivne. Piirkonna ruumilise
arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja
veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate
objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde.
Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri
väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu avaldab positiivset
mõju ka varale.
• Teemaplaneering loob eeldused ettevõtluse arendamiseks. Mõju ettevõtluskeskkonnale on
eeldatavalt positiivne (nt ettevõtlust soosiva ja kvaliteetset avaliku ruumi maa-ala
määramine).
• Liiklusohutuse seisukohast on tähtis tagada turvalised, mugavad ja loogilised
teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ning raudteega, et ei tekiks nende tugevat
katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus.
• Uute teede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega
(kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa jms) ning
asjakohastest õigusaktidest tulenevate tingimustega. Tegevuste kavandamisel maanteega
külgneval alal, sh kaitsevööndis, millega kaasneb liikluskoormuse märkimisväärne
suurenemine või visuaalsed häiringud riigiteel liiklejatele, on vaja teha koostööd
Maanteeametiga.
• Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja
teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja
lahendatakse ära mitmed täielikult puuduvad ühendused. Tekib eri transpordiliike ja
liikumisviise koos toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik, leeveneb sõltuvus
ühistranspordist ja paraneb liiklemise turvalisus.
• Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp
kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on ilmnenud probleemid. Teemaplaneering
loob eeldused jõe veeala, sh veeteede ja jõetranspordi, reguleerimiseks ning eeldatavasti
olukord paraneb võrreldes tänasega.
• Pärnu sadam Pärnu jõel vajab perioodiliselt süvendamist. Kuna süvendamine on kallis ning
sellega võivad kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole arukas tagada seal
suhteliselt suurt sügavust. Ka väikesadam võib olla objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral
võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks objektiks. Uute väikesadamate
rajamine suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka
liiklusvoogude suurenemise. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla
kergekäeline ja läbimõtlematu.
• Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi
halvendada veekogude seisundit. Paadisilda ei tohi rajada rannale või kaldale, kui see on
vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Paadisildade ja lautrite püstitamisel avalikult
kasutatavatele veekogudele peab olema tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ning
kallasrajal vaba liikumine.
• Sildade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks, mis
avaldab ehitusperioodil mõju veekogu elustikule. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja
olukorda suures osas taastuvaks. Sildade ja paadisildade rajamiseks on vaja koostada
ehitusgeoloogilised uuringud ja vajalik võib olla ka geotehniliste erimeetmete rakendamine
seoses pinnase stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes piirkondades).
• Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid muuta kalade
rändetingimusi. Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb arvestada planeeringualal asuvate
paisude kohta koostatud uuringutes, hinnangutes ja keskkonnamõju hindamistes esitatud
meetmeid ja soovitusi.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
56 / 59
• Pärnu jõe süvendamise ja setetest puhastamisega kaasneb ehitusaegselt ulatuslik setete
paiskamine veesambasse ning setete liikumine allavoolu. Süvendamine avaldab mõju vee-
elustikule, sh jõe põhjaelustikule ja kalakoelmutele. Võivad muutuda jõe hüdroloogilised ja
ökoloogilised tingimused. Veeliikluse tihenemine võib hakata mõjutama jõe kaldaid.
Kavandatav tegevus vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku põhjendust,
eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist. Teemaplaneeringu koostamisse ja mõju
hindamisse kaasata valdkonna eksperdid: vee-elustiku eksperdid, hüdroloog.
• Temaplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest
mõju.
Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu koostamiseks on
vajalik läbi viia täiendavad uuringud:
• transpordi ja liikuvuse uuring Pärnu jõel ning selle seotus merega (koostamisel);
• Pärnu jõe süvendamise vajaduse ja võimalikkuse sotsiaal-majanduslik põhjendus ja
tasuvusuuring;
• määratleda süvendustööde ulatus, süvendatava pinnase ja setete hinnanguline maht,
setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang setete/pinnase reostatusele.
Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus tuleb
uuringute vajadust täpsustada.
Teemaplaneeringu ülesanded on sõnastatud asjakohaselt ja eesmärgipäraselt. Eelhinnangu
koostamise käigus ei tekkinud vajadust teha ettepanekuid teemaplaneeringu ülesannete ja
planeeringuala täpsustamiseks.
Eelhinnangu koostamise käigus koorusid välja järgmised teemad/ülesanded/probleemid,
millele on vaja teemaplaneeringu koostamise käigus tähelepanu pöörata (vt täpsemalt ptk
6.15):
• et algatatav teemaplaneering saaks anda sisulisi suuniseid koostamisel olevatesse
üldplaneeringutesse ja mitte pidurdada üldplaneeringute koostamise ajakava, on vaja väga
head koostööd ja asjakohaseid kokkuleppeid planeeringuala kohalike omavalitsustega;
• konfliktiolukordade vältimine Pärnu jõe ja selle kallaste kasutuse kavandamisel lõigus
suudmest kuni Sindi linnani (kaasa arvatud); kavandatavad tegevused, sh koosmõjus, ei tohi
põhjustada olulist negatiivset mõju planeeringuala keskkonnale, sh Pärnu jõele;
• uute ehitiste kavandamisel jõe kallastele, eelkõige maalihkeohtlikesse piirkondadesse, tuleb
arvestada ehitusgeoloogiliste ja geotehniliste tingimustega ning vältida maalihkeohu
suurenemist; arvestada geotehniliste erimeetmete rakendamise vajadusega maalihkeohu
piirkondades; teemaplaneeringu koostamisse kaasata vastava valdkonna erialaekspert;
• planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide puhul arvestada vastavate planeeringute ja
projektlahendustega ning nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega;
• planeeringuala loodus- ja kultuuriväärtused võtta aluseks piirkonda tutvustavate objektide
ja tegevuste kavandamisel;
• planeeringu koostamisel tuleb leida sobivad meetodid ja võimalused erineva
asustustihedusega piirkondade tasakaalustatud planeeringulahenduse väljatöötamiseks;
• teha koostööd planeeringuala maaomanikega, jõe erinevast kasutamisest huvitatud
gruppidega ning asjaomaste ametiasutustega.
Sõltumata planeeringu koostamisest tuleb leida ressursid Pärnu jõe sängi puhastamiseks rämpsust
Pärnu keskuslinna ja Paikuse piirkonnas, et tagada veekogu kasutamise ohutus ning päästetööde
läbiviimise tõhusus.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
57 / 59
Eelhinnangu koostaja teeb ettepaneku KSH algatamiseks järgmistest põhjustest lähtuvalt
(vt täpsemalt ptk 6.14):
• ebasoodsat mõju ei ole võimalik välistada Natura Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala,
Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja
liikide puhul. Seetõttu on vastavalt KeHJS-e § 33 lg 1 punktile 4 vajalik algatada
teemaplaneeringu KSH ja viia selle raames läbi Natura asjakohane hindamine;
• negatiivset mõju ei saa välistada eelnimetatud loodusaladega kattuvatele kaitstavatele
aladele: Pärnu jõe hoiuala, Reiu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Tori põrgu;
• Pärnu jõe lõigus suudmest kuni Sindi linnani (kaasa arvatud) on vaja anda hinnang
kavandatavate tegevuste võimalikule mõjule, sh koosmõjule;
• vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate perioodiliselt
üleujutatavate aladega;
• vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega kaasnevat
võimalikku mõju;
• keskkonnamõju hinnang tuleb anda Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise
vajadusele ja võimalikkusele;
• anda mõju hinnang kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku majandamise ning
vee- ja kalaturismi tingimuste seadmisega;
• anda hinnang olemasolevate ning kavandatavate puhke- ja rekreatsioonialade
koormustaluvusele ja kasutamistingimustele;
• hinnata planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust rohevõrgustiku
kujundamisel ja tugevdamisel;
• hinnata loodus- ja kultuuriväärtuste kategoriseerimise ja kasutamistingimuste asjakohasust;
• anda hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende ehituskeeluvööndisse maa-
ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega.
Teemaplaneeringu KSH algatamise vajaduse üle otsustamisel võetakse muuhulgas arvesse
asjaomaste asutuste seisukohad.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
58 / 59
9. Kasutatud materjalid
• Pärnu maakonna planeering
• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne
• Eesti mereala planeering 2020
• Soomaa piirkonna teemaplaneering
• Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
• Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering
• Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires
• Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring
• Pärnu jõe Sindi väliujula süvendustööde KMH aruanne
• Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH aruanne
• Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneeringu keskkonnamõju
eelhinnang
• Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021
• Pärnu linna asustusüksuse ÜP 2025+ (koostamisel)
• Pärnu linna ÜP, kogu omavalitsus (koostamisel)
• Pärnu linna kehtiv ÜP
• Paikuse valla kehtiv ÜP
• Tori valla koostatav ÜP
• Tori valla kehtiv ÜP
• Sauga valla kehtiv ÜP
• Sindi linna kehtiv ÜP
• Põhja-Pärnumaa koostatav ÜP
• Vändra valla kehtiv ÜP
• Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud
• Tori valla kehtivad detailplaneeringud
• Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud
• Pärnu linna arengudokumendid
• Tori valla arengukavad, sh ühinemiseelsed
• Põhja-Pärnumaa valla arengukavad
• Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja)
• Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv)
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
• Natura 2000 standardandmevormid
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnang
59 / 59
• Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000,
kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, Maanteeamet, ohtlikud
ettevõtted)
• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)
• Veebileht VEKA (EELIS-es olev veevaldkonnaga seotud info):
http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803
• Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee
• Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS)
• Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024
• Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025
• Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021
• Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020
• Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021
• Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022
• Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023
• Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022
• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017
• Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes
ja olemasolevates hoonetes“
• Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
• Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava
• Riigiteede teehoiukava 2020-2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019
• Väikesadamate soovituslik teenusstandard
• Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee
• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019
• KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018
Viited eelhinnangu koostamisel kasutatud allikatele on toodud ka joonealuste viidetena.
Töö number 2020-0052
Tellija Rahandusministeerium
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev September 2020
Pärnu maakonna planeeringut
täpsustav teemaplaneering
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise
arengu perspektiiv ja seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava
keskkonna kirjeldus
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
2 / 29
Versioon 1
Kuupäev 2.09.2020
Koostanud: Eike Riis, Marju Kaivapalu, Raimo Pajula, Ingo Valgma
Esikaane foto: Sindi paisu jäänused kärestiku ehitustööde ajal, 30.05.2019. Foto: Eike Riis
Projekti nr 2020-0052
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3 / 29
Sisukord
1. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................. 4
1.1. Vooluveekogud .................................................................................................... 4
1.1.1. Pärnu jõgi ........................................................................................................... 5 1.1.2. Sauga jõgi ........................................................................................................... 5 1.1.3. Reiu jõgi ............................................................................................................. 6 1.1.4. Navesti jõgi ......................................................................................................... 6
1.2. Reljeef ja geoloogilised tingimused ......................................................................... 6
1.2.1. Lihkeohtlikud piirkonnad ....................................................................................... 7 1.2.2. Radoonisisaldus pinnases .................................................................................... 10
1.3. Üleujutusohuga ala ............................................................................................. 11
1.4. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 12
1.4.1. Kaitsealad ......................................................................................................... 12 1.4.2. Hoiualad ........................................................................................................... 15 1.4.3. Kaitsealused liigid ja kivistised ............................................................................. 16 1.4.4. Püsielupaigad .................................................................................................... 17 1.4.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid .......................................................................... 17 1.4.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ........................................ 17
1.5. Vääriselupaigad ................................................................................................. 17
1.6. Kultuuriväärtused ............................................................................................... 18
1.6.1. Kultuurimälestised .............................................................................................. 18 1.6.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ................................................................. 19 1.6.3. Maaehituspärand ................................................................................................ 19 1.6.4. Militaarpärand ................................................................................................... 19 1.6.5. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 19 1.6.6. Miljööväärtuslikud alad ....................................................................................... 20 1.6.7. Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 20 1.6.8. Ilusad vaated..................................................................................................... 20
1.7. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 21
1.8. Ettevõtlus ......................................................................................................... 22
1.8.1. Tööstus ............................................................................................................. 23 1.8.2. Turism .............................................................................................................. 23 1.8.3. Laevandus ja sadamad ....................................................................................... 24 1.8.4. Metsandus ......................................................................................................... 25 1.8.5. Põllumajandus ................................................................................................... 25
1.9. Teedevõrk ......................................................................................................... 26
1.9.1. Sõiduteed.......................................................................................................... 26 1.9.2. Kergliiklusteed ................................................................................................... 26 1.9.3. Matkarajad ........................................................................................................ 26 1.9.4. Raudtee ............................................................................................................ 27 1.9.5. Veeteed ............................................................................................................ 28
1.10. Sillad ................................................................................................................ 28
1.11. Paisud .............................................................................................................. 29
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
4 / 29
1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
1.1. Vooluveekogud
Planeeringuala peamine vooluveekogu ja planeeringu keskne objekt on Pärnu jõgi. Pärnu jõkke
suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal suubub
Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 1). Pärnu jõe suudmele lähim on Sauga jõgi, mis
suubub paremalt 1,3 km kaugusel suudmest.
Tabel 1. Pärnu jõkke suubuvad suuremad vooluveekogud1
Veekogu
nimetus Tüüp Suubub
pare- malt/
vasakult (p/v)
Kaugus
suud- mest,
km
Pik-
kus, km
Avali-
kult kasuta-
tav
Valg-
ala, km²
Keskm.
voolu- hulk, m3/s
Registri-
kood
Sauga jõgi Jõgi p 1,3 78,4 jah 576,5 5,1 VEE1148700
Reiu jõgi Jõgi v 9,1 72,2 jah 905,5 7,8 VEE1145400
Sindi oja (Türgi
oja)
Oja v 10,9 6,4 ei 16,6 VEE1145300
Leppoja Pea-
kraav
p 13,2 7,9 ei 19,4 VEE1145200
Suuroja Oja p 15,7 16,2 jah 43,1 VEE1145000
Kurina jõgi Jõgi v 19,1 25,1 jah 126,1 VEE1144600
Muraka oja Oja p 34,4 5,1 ei 6,3 VEE1144500
Piistaoja Oja p 35 17,3 ei 24 VEE1144400
Navesti jõgi Jõgi v 38 101,6 jah 3004,2 27,9 VEE1131600
Vändra jõgi Jõgi p 46,4 50,1 jah 254,9 VEE1130700
Vihtra oja
(Suuroja)
Oja p 52,6 9,3 ei 11,5 VEE1130600
Ribasoo oja
(Riidoja)
Oja p 53,3 14,4 ei 14,2 VEE1130500
Võinoja Oja v 57,4 6,7 ei 8,3 VEE1130400
Mustaru oja Oja p 60,4 5,5 ei 6,6 VEE1130300
Käru jõgi Jõgi p 61,1 58,7 jah 315,5 VEE1129000
Mädara jõgi Jõgi p 68,9 36,9 jah 77,2 VEE1128900
Pärnu jõgi Jõgi - - 144,6 jah 6836,5 64,4 VEE1123500
Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade planeeringuala olulisematest vooluveekogudest.
1 Eesti Looduse Infosüsteem infoleht; keskkonnainfo.ee (20.07.2020)
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
5 / 29
1.1.1. Pärnu jõgi
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala (ca 75 km pikkuses lõigus) koos kaldaaladega Kurgjalt kuni
suubumiseni Pärnu lahte. Pärnu jõgi on kaitstav loodusobjekt (Pärnu jõe hoiuala; vt ptk 1.4.2) ja
kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka.
Pärnu jõgi on Lääne-Eesti suurim jõgi, kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Jõe
valgala hõlmab suurema osa Pärnu madalikust, Sakala kõrgustikust ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa
ning Kõrvamaa edelaosa, kattes 16% Eesti pindalast. Kesk- ja ülemjooksu mõjutab lubjakivi,
alamjooksul Toris paljandub vasakul kaldal Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi (nn Tori Põrgu). Pärnu
jõe pikkus on 144,6 km, keskmine vooluhulk on 64,4 m3/s ja valgala pindala 6836,5 km2. Jõgi suubub
Pärnu lahte ja on alamjooksul Pärnu linnas kuni 320 m lai.
Pärnu jõgi on III kategooria kaitsealuste kalaliikide hink, võldas ja vingerjas elupaik. Kokku on jões
teada 36 liiki kalu. Pärnu jõgi lõigus Tarbja paisust suubumiseni merre on kantud lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse2. Nimistusse kuuluvatel veekogudel on
keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab
veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
Kaitsekorralduskava järgi on Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurim väärtus kärestikulised ja
kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel napib. Elupaiga mitmekesisuse
mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Pärnu jõe
kallastel kehtivad looduskaitseseaduses toodud kitsendused mereranna ja kalda kasutamise osas.
Pärnu jõe kaldale on rakendatud 100 m ulatuses piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd
(erisustega tiheasustusaladel) ja 10 m laiune veekaitsevöönd. Pärnu jõe suudmest Reiu jõe suudmeni
on kallasrada kümne meetri laiune ning sealt ülesvoolu nelja meetri laiune. Kallasraja üleujutuse
korral on kallasrada kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest.
Pärnu jõkke suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal
suubub Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 1). Pärnu maakonnast ligikaudu 70% jääb
Pärnu jõe ja selle lisajõgede valgalale. Planeeringualal Pärnu jõkke suubuvatest jõgedest on pikimad
Navesti, Sauga, Reiu, Käru ja Vändra jõgi. Kõik jõed on avalikult kasutatavad veekogud.
Kuna valgalal on vähe järvi, on äravoolu kõikumised suured (keskmine 64,4 ja väikseim 4,8 m3/s).
Pikaajaliste vaatluste põhjal on Pärnu jõe äravool suurim aprillis ja väikseim juulis. Kevadise suurvee
tipp on Pärnu jõe ülemjooksul keskmiselt 20 päeva hiljem kui alamjooksul. Pärnu jõel Oore
vaatluspunktis erinevad vooluhulga miinimum ja maksimum üle saja korra. Väikene lang soodustab
laialdasi üleujutusi ja maade soostumist ning jõe täiskasvamist. Kogu valgalast on 22% märgalad3.
Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule, on üle 8 m sügav ja laevatatav
siseveekogu4. Pärast Sindi paisu likvideerimist on piirkonnas vaid üks – Kurgja pais.
1.1.2. Sauga jõgi
Kuna Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav ja üha populaarsema kasutusega, siis on see
haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani). Planeeringuala piir kulgeb mööda
suuremaid jõeäärseid tänavaid.
Sauga jõgi on 78,4 km pikkune ja suubub Pärnu jõkke 1,3 km kaugusel suudmest. Jõe keskmine
vooluhulk on 5,1 m3/s ning valgala suurus 576,5 km2. Põhiosa kulgeb Lääne-Eesti rannikumadalikul.
Jõe ülem- ja keskjooks on pikalt õgvendatud. Alamjooks on enne suubumist lai ja väga aeglase
vooluga. Jõel on vähe allikaid, mistõttu jääb see suvel veevaeseks. Kaladest on tuvastatud 16 liiki.
2 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv 3 Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt. Phare/Tacis CBC projekti BSPF/9803/096, 1999 4 Pärnu jõgi. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, 2007
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
6 / 29
Kaitse all on võldas ja hink. Sauga jõe vana nimi oli Pärnjõgi. Selle järgi on oma nime saanud Pärnu
linn ja hiljem Pärnu jõgi.5
Sauga jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani. Jõe alamjooksu kaldad on
maalihke ohuga.
1.1.3. Reiu jõgi
Planeeringualasse jääb Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses, kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani).
Reiu jõgi saab alguse Lätist Soka järvest, asub kogu ulatuses Pärnu madalikul ja suubub Pärnu jõkke
9,1 km kaugusel suudmest. Jõgi on 72,2 km pikkune ning selle keskmine vooluhulk on 7,8 m3/s ja
valgala suurus 905,5 km2. Jõgi on ülemjooksul tugevasti õgvendatud. Keskjooks kulgeb looduslikus
ja alamjooks poollooduslikus ümbruses. Suurem osa peajõest on kaitse all Reiu jõe hoiualana.
Kaladest on tuvastatud 23 liiki. Kaitse all on võldas ja hink.
Reiu jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Veelõbustusi pakub Reiu jõe suudmes tegutsev
Lustipark. Jõe alamjooksu kaldad on maalihke ohuga.
1.1.4. Navesti jõgi
Navesti jõgi on osaliselt planeeringuala piir Pärnu jõe vasakul kaldal. Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke
vasakult kaldalt, 38 km kaugusel suudmest. Jõgi on 101,6 km pikkune, selle keskmine vooluhulk on
27,9 m3/s ja valgala suurus 2004,2 km2.
Navesti jõgi on Pärnu jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi. Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul,
keskjooksu ülemine osa Võrtsjärve nõos ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul.
63% Navesti jõe üldvalgalast moodustab suurima lisajõe Halliste valgala. Jõesäng on ülem- ja
keskjooksul pikalt õgvendatud ja süvendatud. Kaladest on tuvastatud 22 liiki. Kaitse all on võldas ja
hink.
1.2. Reljeef ja geoloogilised tingimused
Maastikuliselt kuulub planeeringuala Lääne-Eesti madaliku regiooni. Reljeef on tasane ja seda
ilmestavad üksnes tugevalt meandreerunud orud. Maapinna kõrgus väheneb 40 meetrist Kurgjal kuni
rannikumadaliku 1–2 meetrini Pärnus. Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite
avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite
(lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid
ja savid. Pinnakatte paksus valgala põhja- ja idaosas on valdavalt alla 5 meetri, lõuna pool võib
kvaternaarisetete paksus küündida 60 meetrini. Õhema pinnakattega aladel levib valdavalt
saviliivmoreen. Pärnu jõe alamjooksul katab moreeni kuni 30-40 meetrine viirsavikiht, millel lasuvad
mereliivad.
Pärast viimast jääaja maksimumi umbes 20 000 aastat eKr, mil jäämassiivid katsid suurema osa
Euroopa põhjapoolsest otsast, toimus kliima soojenemine, mis sundis ajapikku liustikku taanduma
tagasi Skandinaavia mägedesse. Umbes 13 000 aastat eKr hakkas vabanema Eesti ala ja Pärnu jõe
alamjooksul võis jääserv olla viimast korda enam kui 12 000 aastat tagasi. Pärast mandriliustiku
taandumist loksus praeguse Pärnu ümbruskonnas pikka aega jääpaisjärv, millest jäi maha
laiaulatuslik viirsavitasandik. Enamusel alast on põhjavesi suhteliselt kuni keskmiselt kaitstud.
Vähesel määral esineb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala6. Enamus elanikkonnast asub
suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
5 Eesti jõed, 2019 6 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. EGK 2001
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
7 / 29
1.2.1. Lihkeohtlikud piirkonnad
Pärnu madalik on Eesti kõige lihkeohtlikum piirkond. Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede lihkeohtlikel
kaldaosadel võivad ehitustegevuse tagajärjel tekkivad lisapinged pinnases viia maalihkeni. Kui jõe
veetase väga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule), või põhjavee tase
suurte sadude või lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. See võib
tekitada maalihkeid. Pärnu ja Reiu jõe oru teatud lõigud, mis on moodustunud osaliselt savisse ja
mida katab peeneteraline liiv või mille nõlvadel paljandub ainult liiv, on lihkeohtlikud varakevadel ja
hilissügisel. Näiteks oli Reiu jõe külgorus suur lihe 2002. aasta veebruaris. Kiire veetaseme alanemine
jões võib suurendada pinnase kaalu nõlval ning võib esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal
Pärnu linnas, kus Pärnu jõe veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk
naabruses.
Maalihkeid soodustavaks geoloogiliseks teguriks on jõgede orgude veergudel avanev suure
veesisaldusega ja seetõttu plastse kuni voolava konsistentsiga savikihi olemasolu. Enamik suuremaid
maalihkeid (Eametsa, Audru, nn Viisnurga, Nurme silla, Uulu kanali jt) on toimunud savides või
savikihi deformatsioonide tõttu. Vähem ja väiksemate mõõtmetega maalihkeid on toimunud ka liivas.
Maalihete toimumise määravad pinnase (savi, aleuriidi, liiva) poorirõhud ja geotehnilised omadused.
Pärnu ümbruses on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka
morfoloogilised maalihete tekke-eeldused. Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna katavad
moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Viirsavi on
oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste
liivadega, mille paksus on tavaliselt 2–3 meetrit, ulatudes kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude
geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni.
Viimase näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi
paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga
maanteesillast ülesvoolu. Nendes orulõikudes on lihked vähetõenäolised. Mõningatel Sauga ja Pärnu
jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajärke, kus
Läänemere veetase alanes praegusest meretasemest madalamale.
Pärnu ümbruses toimunud maalihked on eranditult seotud jõeorgudega, kus nõlvade kalle on
enamasti 7°–10°. Üldjoontes on Pärnu, Sauga ja Reiu jõeorgude geoloogiline ehitus sarnane: org on
lõikunud viirsavisse või jõudnud isegi selle all oleva moreenini, pealt aga katab viirsavi 2–3 m
paksune nooremate mereliivade kiht. Selline setete lasumus pinnases on põhjuseks väiksemate
lihete kujunemisele isegi liivpinnases. Nimelt on liiva filtratsioonimoodul (iseloomustab pinnase
veeläbilaskvust ja sõltub pinnase poorsusest ja osakeste suurusest) sadu kordi suurem kui
peenematest osakestest moodustunud savipinnasel. Seega on pinnasevee liikumine sügavuti
takistatud ja savi peal lasuvas liivas võib vesi üsna kiiresti liikuma hakata, põhjustades pinnases
lisapingeid, mis võivad vallandada väiksemõõdulisi lihkeid (näiteks Reiu jõel). Harvem on orulõigud
uuristatud moreeni (näiteks Sauga oru lõik Sauga koolist ülesvoolu kuni Reheni), kus lihked on
vähetõenäolised.
Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi
ja veeosakeste vahelisest hõõrdumisest. Ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist
ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Osa erodeeritud
setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see
oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse
püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi
saavutamiseks toimuda lihe. Orulõikudel, kus tuleb ette maalihkeid savis (isegi 5 kraadise nõlvuse
korral), tuleb arvestada sellega, et maalihe võib ulatuda kuni 50 meetri kaugusele jõe veepiirist.
Inimtegevuse – ehitused, kaevetööd, transpordi vibratsioon, drenaaži väljumine nõlval, igasugune
lisakoormus nõlval – lisandudes tuleb väga ohtlikuks pidada vööndit kuni 70 meetrit jõe veepiirist.
Liivas vallandab lihet pinnase küllastumine veega ja pinnasevee liikumine nõlva kallakuse suunas.
Maalihkeid liivas tuleb ette suhteliselt suure nõlvakalde (looduslikud alates 20° ja inimmõju
lisandudes alates 15°) korral ning need on mõõtmetelt savis toimuvatest lihetest väiksemad. Samuti
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
8 / 29
kujunevad need erinevalt savilihetest nõlva ülemises osas või isegi oru pervel ega olene jõe
veetaseme muutustest. Niisugused lihked võivad looduslikult vallanduda 5–10 meetri kaugusel oru
pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest.
Väikesemõõtmelised savipinnase lihked toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib
kalda alumise osa järsuks. Selliste 1–1,5 meetri laiuste ja mõne meetri pikkuste settekehade vette
libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu. Säärased lihked võivad oru veeru alumise osa
järsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada suurema lihke.
Viimastel aastatel on lihked sagenenud. Kui perioodist 1950–2000 on teada vaid 6 maalihet, siis
ajavahemikul 2001–2007 on neid fikseeritud 16. Olemasolevaid teadmisi ja andmeid kasutades on
Pärnu ümbruse jõeorgudes määratud suurima lihkeohtlikkusega vööndid. Kõige rohkem on ohtliku
nõlvakaldega orulõike Sauga jõel, aga väga ohtlik on ka Paikuselt Pärnu jõe suudmeni kulgev Pärnu
jõe alamjooksuosa. Kui vaadata teadaolevate lihete paiknemise skeemi (Joonis 1), siis on lihete
toimumise suur hulk märgatav just viidatud orulõikudes 7.
Joonis 1. Teadaolevad maalihked ja vanade maalihete jäljed Pärnu ümbruses8
7 Maalihked Pärnu maakonnas. TÜ 2002; KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase
tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, 2010 8 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”.
Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu,
2010
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
9 / 29
2010. aastal läbi viidud uuringus9 jõuti muuhulgas järgmistele järeldustele:
• nõlvade stabiilsus muutub aasta jooksul poorirõhkude ja jõgede veetasemete kõikumiste
tõttu oluliselt, suuremad on muutused savinõlvade puhul;
• savinõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist ning jõgede suurvee langust;
• liivanõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist jõgede suurvee ajal;
• viirsavide aluse survelise põhjavee survetase on tõusnud Pärnu linnas võrreldes 1988.
aastaga kuni 12 meetrit varasema depressioonilehtri täitumise ja keskme nihkumise tõttu;
• survelise põhjavee tase on jäänud stabiilselt umbes 1960ndate aastate tasemele (ca 0 m
ümp), kuid viirsavilasundi keskosas on poorirõhud veel suhtelises defitsiidis aeglase
veevahetuse tõttu;
• savinõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete ulatust, kuid
mitte toimumise sagedust;
• liivanõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete sagedust,
kuid tõenäoliselt mitte ulatust;
• viirsavide lasundi alumise osa dreenimata nihketugevus on võrreldes 1985. aastaga langenud
ca 10-15 kPa, mis aitab kaasa lihete ulatuse suurenemisele savinõlvades.
Seoses maalihete ohuga on Pärnu linna üldplaneeringus10 sätestatud muuhulgas järgnevad
tingimused maapinna lokaalsest vajumisest põhjustatud kahjude vältimiseks:
• kuni 3-korruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja
viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5 m paksune liiva kiht;
• kõrgemad hooned ja hooned mis kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5 m
tuleb rajada vaivundamentidele;
• vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada
vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis
kaasneksid ka ajutise vee survekõrguse langusega;
• vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all;
• ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2 m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite
seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi;
• kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10 cm, on soovitav
näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad;
• Pärnu reeperite põhivõrk vajab pidevat jälgimist, et see oleks kasutatav insenertegevuses.
Analüüsida reeperjaamade käitumist maapinna kõikumistest sõltuvalt;
• jätkata survelise veehorisondi veetaseme seiret, et uue võimaliku veetaseme languse korral
oleks võimalik veetarbimist reguleerida ja sellega vältida kulutusi kommunikatsioonide ja
põhivõrgu remondile.
• tihendada veevaatluskaevude võrku Pärnu jõe kallastel ja tööstusrajoonis;
• vee tarbimist Siluri veehorisondist võib lubada olemasolevatest puurkaevudest, teostades
ranget hüdroloogilist ja geotehnilist kontrolli.
• olemasolevatele puurkaevudele teha proovipumpamised ja määrata tootlikkus ning
taastumiskiirus;
• välja selgitada tööstusrajoonis töötavate puurkaevude hulk ja asukohad ning vastavalt sellele
rajada veevaatluskaevude võrk;
• veevõrgu arenguga otstarbetuks muutunud puurkaevud tamponeerida või kaaluda nende
kasutamist maakütteks, olemasolevates teha proovipumpamised ja määrata tootlikus ning
taastumiskiirus;
• uusi veevõtu puurkaeve mitte rajada.
9 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”.
Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu,
2010 10 Pärnu linna üldplaneering 2025. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, 2014
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
10 / 29
1.2.2. Radoonisisaldus pinnases
Pärnumaale on üldjuhul iseloomulik madal pinnaseõhu radooni (Rn) sisaldus. Radoonirisk ehk
maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal 10–100 kBq/m3, olles madalam jõe
Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal (vt Joonis 2).11
Joonis 2. Maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus (kBq/m3)12
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on jõudnud järeldusele, et kopsuvähi tekkimise oht suureneb
statistiliselt olulisel määral, kui Rn-tase ruumide õhus (aasta keskmisena) on suurusjärgus 100
Bq/m3. Enamik Rn põhjustatud kopsuvähi juhte maailmas langeb tingimustesse, kus aasta keskmine
Rn-sisaldus eluruumide õhus jääb vahemikku 100–300 Bq/m3, sest taolised tingimused on kõige
sagedasemad.
Kui Rn-sisaldus ületab 300 Bq/m3 piiri, on tegemist kõrge Rn-riski tasemega ja selle vastu tuleb
rakendada asjakohaseid Rn-sisaldust vähendavaid meetmeid. Õigusaktidega on kehtestatud õhu
radoonisisalduse viitetasemed hoonetele ja töökohtadele. Viitetase on õhu radoonisisalduse aasta
keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonist saadava
kiirituse vähendamiseks. Määruse „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi
ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“
kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³.
Määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja
tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohaselt on õhu radoonisisalduse
viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,
sisekliimale ja korrashoiule“ ja „Tervisekaitsenõuded koolidele“ sätestavad, et ruumide siseõhu aasta
keskmine radoonisisaldus koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab olema väiksem kui 200
Bq/m³.
Hoone ehitamisel on soovituslik järgida EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid, mille kohaselt on
11 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017 12 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
11 / 29
kaitsemeetmete eesmärk saavutada radoonikontsentratsiooni aasta keskmine väärtus hoonete
siseõhus väiksem kui 200 Bq/m³. Radoonitasemed varieeruvad majast majja. Ainus võimalus
radoonitaseme teada saamiseks konkreetses hoones on viia läbi vastav mõõtmine. Radoonitaset on
võimalik mõõta ka pinnaseõhus, kuid see ei anna kuigi täpset infot uue maja siseõhu
radoonikontsentratsiooni kohta. Viimane sõltub rohkem maja ehituslikest omadustest ja elanike
eluviisist. Küll aga on pinnaseuuring indikaatoriks, mil määral tuleks hoone projekteerimisel
radooniga arvestada. Radoon on gaas ja selle eraldumine maapinnast on seotud ilmastikutingimuste
muutusega, seepärast on enamikul juhtudel vajalik küllalt pikk mõõteperiood. Kuna radoonitase
varieerub päevast päeva, võimaldab vähemalt 2 kuulise mõõteperioodiga tehtud mõõtmine aasta
keskväärtust usaldusväärselt hinnata.
Kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates töökohtades, mis paiknevad maa all, maa-alusel
korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, on vastavalt Keskkonnaministri
30.07.2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse
mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohustuslik
radoonimõõtmine läbi viia vastavalt määruses kehtestatud korrale. Kõrgendatud radooniriskiga alade
loetelu on toodud nimetatud määruse lisas. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud
radooniriskiga maa-alade loetelusse.
1.3. Üleujutusohuga ala
Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine
meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse
tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste.
Pärnu jõgi suudmest kuni Sindini ning Reiu jõe ja Sauga jõe suudmepiirkonnad on mõjutatud
üleujutustest (vt Joonis 3). Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedega seotud üleujutuspiirkond hõlmab
arvestatava osa planeeringualast. Tegemist on planeeringuala kõige tihedamalt asustatud
piirkonnaga, suures osas tiheasustusalaga.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
12 / 29
Joonis 3. Üleujutusohuga ala Pärnu jõe piirkonnas. Üleujutusala on joonisel tähistatud
beežide-pruunide toonidega, üleujutuse esinemistõenäosus (alates heledamast toonist)
on võimalik maksimaalne veetaseme tõus vastavalt 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul13
1.4. Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on:
1) kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad);
2) hoiualad;
3) kaitsealused liigid ja kivistised;
4) püsielupaigad;
5) kaitstavad looduse üksikobjektid;
6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
1.4.1. Kaitsealad
Planeeringualale jäävad osaliselt järgmised kaitsealad: Pärnu rannaniidu looduskaitseala, Niidu
maastikukaitseala, Pärnu maastikukaitseala, Kaansoo mesimuraka kasvuala ja Saarjõe
maastikukaitseala. Planeeringualale jäävad täielikult järgmised kaitsealused pargid: Annemõisa park
Pärnu linnas, Sõpruse park ja Sindi kirikupark, Taali mõisa park ja Tori pastoraadi park Tori vallas,
Vändra park ja Kurgja kalmistu metsapark Põhja-Pärnumaa vallas. Osaliselt jäävad planeeringualale
Pärnu rannapark ja Vallipark Pärnu linnas. Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul
planeeringualaga.
Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584) pindalaga 203,3 ha paikneb Pärnu linnas ja
kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu jõe suudmeala lähistel.
13 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
13 / 29
Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on
liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*)3, rannaniidud (1630*), valged
luited ehk liikuvad rannikuluited (2120), hallid luited (2130*) ning puiskarjamaad (9070);
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuse liigi emaputke (Angelica palustris)
elupaiku;
3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), väiketiir (Sterna
albifrons), ja nende elupaiku;
4) rändlinnuliike nagu väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane
(Motacilla flava), kuldhänilane (Motacilla citreola) ja nende elupaiku;
5) kaitsealuseid liike nagu sile kardhein (Ceratophyllum submersum), kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp
(Dactylorhiza baltica) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) ning nende elupaiku.
Pärnu rannaniidu looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Rannaniidu
loodusalana.
Niidu maastikukaitseala (KLO1000321) pindalaga 68,1 ha asub Pärnu linnas ja paikneb Pärnu jõe
alamjooksu paremkaldal.
Niidu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning
jõeäärseid niidukooslusi;
2) kaitsealust linnuliiki kassikakku (Bubo bubo) ja tema elupaiku;
3) käsitiivalisi (Chiroptera) ja nende elupaiku.
Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603) pindalaga 510,9 ha asub Häädemeeste vallas ja
planeeringualale jääb väike ala kaitseala põhjaservas.
Pärnu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi, metsakooslusi
ja liikide elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on
metsastunud luited (2180)3, liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa
bonasia), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus
canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn
(Picoides tridactylus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hiireviu
(Buteo buteo), raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi (Columba oenas),
hoburästas (Turdus viscivorus) ja kivisisalik (Lacerta agilis).
Pärnu maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu loodusalana.
Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) pindalaga 1758,9 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ning
Järvamaal Türi vallas ja Viljandimaal Põja-Sakala vallas. Planeeringualale jääb väiksem edelapoolne
osa kaitsealast.
Saarjõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on:
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
14 / 29
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), sinihelmika koosluste
(6410), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*),
vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kahe liigi, kes on ühtlasi II kategooria
kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria
kaitsealune liik, kaitseks;
3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on
ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ja I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria
kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.
Saarjõe maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Saarjõe loodusalana.
Kaansoo mesimuraka kasvuala (KLO1000478) pindalaga 103 ha paikneb Põhja-Pärnumaa vallas.
Ala eesmärgiks on II kaitsekategooria liigi mesimuraka kaitse.
Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul planeeringualaga Navesti jõe piirkonnas.
Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse,
kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta:
1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260),
lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste
kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),
lammi-lodumetsade (91E0) kaitse;
2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio),
laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva
(Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine,
tutvustamine ja uurimine.
Soomaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Soomaa linnu- ja loodusalana.
Kaitstavad pargid
Pärnu rannapark (KLO1200069) pindalaga 48,6 ha asub Pärnu linnas ning jääb väikesel alal
planeeringualale.
Annemõisa park (KLO1200135) pindalaga 2,3 ha asub Pärnu linnas Pärnu jõe kaldal ning jääb kogu
ulatuses planeeringualale.
Sõpruse park (KLO1200548) pindalaga 6,5 ha asub Tori vallas Sindi linnas. Park asub
planeeringualal ja Pärnu jõe kaldal.
Sindi kirikupark (KLO1200554) pindalaga 3,4 ha asub Tori vallas Sindi linnas Pärnu jõe kaldal ja
jääb kogu ulatuses planeeringualale.
Taali mõisa park (KLO1200060) pindalaga 14,6 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb
tervenisti planeeringualale.
Tori pastoraadi park (KLO1200059) pindalaga 1,8 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb
tervenisti planeeringualale.
Sikana talupark (KLO1200057) pindalaga 2,7 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas.
Vändra park (KLO1200181) pindalaga 6,5 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas.
Kurgja Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) paikneb Põhja-Pärnumaa vallas planeeringuala
kirdeservas ning hõlmab Pärnu jõe kaldaid ja ca 2 km pikkust jõelõiku. Ala pindala on 103,8, ha
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
15 / 29
sellest maismaa 97,2 ha ja siseveekogud 6,6 ha. Kaitseala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile
kuulunud talumaid ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Siin asub talu park ja Jakobsonide
perekonna matmispaik.
Kurgja kalmistu põlispuud; Kurgja kalmistu metsapark (KLO1200208) pindalaga 0,9 paikneb
planeeringuala kirdeservas ja see kattub Kurgja Linnutaja talu maa-alaga.
1.4.2. Hoiualad
Pärnu jõe hoiuala (Pärnu)
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindalaga 696,3 ha hõlmab kogu Pärnu jõe veeala Pärnu maakonna
piires ehk kogu planeeringuala piires. Hoiuala paikneb Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla
alal. Hoiuala jääb suuremas osas planeeringualale, vaid Kurgjast ülesvoolu kuni maakonna piirini
paiknev jõelõik jääb planeeringualast välja.
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse.
Pärnu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu jõe loodusalana (vt ptk 5.3).
Pärnu lahe hoiuala
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000286) pindalaga 101100 ha hõlmab Pärnu lahe ja Liivi lahe merealasid ja
vähemal määral maismaad rannikualadel. Planeeringuala piiresse jääb väike osa hoiualast Pärnu jõe
suudme piirkonnas.
Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I
lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt
(Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani
(Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna
tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part
(Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas
clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul
(Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas
(Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel
(Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik
(Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa
totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus
ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)
ja punaselg-õgija (Lanius collurio).
Pärnu lahe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu lahe linnualana.
Reiu jõe hoiuala
Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) pinalaga 105,4 ha hõlmab peamiselt Reiu jõe veeala.
Planeeringualale jääb hoiualast väike jõelõik Reiu jõe suudme piirkonnas.
Reiu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse.
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
16 / 29
Reiu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Reiu jõe loodusalana.
Navesti hoiuala
Navesti hoiuala (KLO2000281) pindalaga 9,8 ha hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul. Hoiuala
jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km ülesvoolu. Hoiuala paikneb kogu ulatuses planeeringualal.
Navesti hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
Navesti hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Navesti loodusalana.
Tellissaare hoiuala
Tellissaare hoiuala (KLO2000277) pindalaga 352,7 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ja paikneb kogu
ulatuses planeeringualal.
Tellissaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse.
Tellissaare hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Tellissaare loodusalana.
1.4.3. Kaitsealused liigid ja kivistised
Kaitstavad loomaliigid
Kõik I kaitsekategooria loomaliigid ja nende elupaigad on planeeringualal kaitstud kaitstavate alade
ja püsielupaikadena.
Pärnu jõe veeala on suures osas ja paiguti ka kaldaalad on elupaigaks II kaitsekategooriasse
kuuluvatele käsitiivalistele: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-
nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane, habelendlane ja suurkõrv. Muid II kategooria
kaitstavaid loomaliike Pärnu jõe alal ja selle kallastel registreeritud ei ole. Planeeringualale jäävad
laanerähni, valgeselg-kirjurähni, kanakulli ja mustsaba-vigle elupaigad.
III kaitsekategooria loomaliike lisaks Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale võldasele ja hingule
jõe alal registreeritud pole. Planeeringualal asuvad järgmiste III kategooria liikide elupaigad: hiireviu,
musträhn, sookurg, nõmmelõoke, hallpea-rähn, laanepüü, väike-kirjurähn, väike-kärbsenäpp,
herilaseviu, soo-loorkull, suurkoovitaja, rüüt, jõgitiir, punajalg-tilder, teder, mudatilder, punaselg-
õgija, rohukonn, rabakonn, valgelaup-rabakiil.
Kaitstavad taimeliigid
I kaitsekategooria taimeliike ei ole planeeringualal registreeritud.
Planeeringualal esinevad järgmiste II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad: madal muguljuur,
sookäpp, mesimurakas.
III kaitsekategooria taimeliikidest on planeeringualal registreeritud soo-neiuvaip, harilik käoraamat,
kuradi-sõrmkäpp, künnapuu, laialehine neiuvaip, siberi võhumõõk, ungrukold, vööthuul-sõrmkäpp,
kahelehine käokeel, Helleri ebatähtlehik, karukold, sulgjas õhik.
Kaitstavad seene- ja samblikuliigid
I ja II kaitsekategooria seene- ja samblikuliike ei ole planeeringualal registreeritud. III kategooria
liikidest leiduvad planeeringualal harilik kopsusamblik ja haava-tardsamblik.
Kaitstavad kivistised
Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti
jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool
katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Aluspõhja kivimid (devoni liivakivid)
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
17 / 29
paljanduvad Pärnu jõe alamjooksul, parimaks näiteks on Tori paljand. Lubjakivid paljanduvad paiguti
jõe keskjooksul jõesängi põhjas, põhiliselt Suurejõe piirkonnas.
Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk-
Devoni Pärnu lademe hallid ja kollakashallid põimjaskihilised liivakivid. Paljandi alumisest osast võib
leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid.
Kokkuvõttes ei ole Pärnu jõgi rikas kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole kivististe
poolest rikkaid paljandeid planeeringualal.
1.4.4. Püsielupaigad
Planeeringualale jääva Pärnu jõe lõigu alal ega piiril kaitstavate liikide püsielupaiku moodustatud ei
ole. Valdava osa planeeringualale jäävatest püsielupaikadest moodustavad väike-konnakotka
kaitseks moodustatud püsielupaigad. Planeeringualale jäävad järgmised püsielupaigad: Rütavere
väike-konnakotka püsielupaik (kokku 5 ala), Randivälja väike-konnakotka püsielupaik, Oore väike-
konnakotka püsielupaik, Levi väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Muraka väike-konnakotka
püsielupaik, Mannare väike-konnakotka püsielupaik (3 osaliselt kattuvat ala), Tohera väike-
konnakotka püsielupaik, Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Aesoo metsise püsielupaik,
Reinumurru väike-konnakotka püsielupaik, Vihtra väike-konnakotka püsielupaik, Kaansoo väike-
konnakotka püsielupaik, Kaansoo-Mesimuraka väike-konnakotka püsielupaik, Venekuusiku väike-
konnakotka püsielupaik, Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, Oriküla väike-konnakotka
püsielupaik, Rõusa väike-konnakotka püsielupaik.
1.4.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid
Planeeringualale jäävas Pärnu jõe lõigus on Võnnukivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi, mis asub
Pärnu jões Tori valla alal.
Kaitstav Tori põrgu asub Pärnu jõe kaldal Tori vallas. Objekt on kaitse alla võetud kesk-devoni
liivakivipaljandite ning koobaste kaitseks.
Kurgjal Pärnu jõe kaldal (25 m veepiirist) kasvab C. R. Jakobsoni mänd (2 puud). Toris Pärnu jõe
lähistel (ca 80 m kaugusel) kasvab Kõrvi tamm.
Planeeringualale jäävad veel järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid:
- Pärnu linnas: Peksumänd;
- Tori vallas: Kariste talu mänd, Päkapiku mänd, Ratta rändrahn;
- Põhja-Pärnumaa vallas: Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn,
Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Võiera pärnad, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi ehk
Viie valla piirikivi, Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn.
1.4.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal ei esine.
1.5. Vääriselupaigad
Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 214 alusel on kõik avalik-õigusliku isiku omandis olevas
metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku
14 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine
ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
18 / 29
isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras
tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on
vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.
Planeeringualal on registreeritud kokku 89 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 12
vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 10 vääriselupaika. Jõe kaldal või lähistel
paiknevad vääriselupaigad asuvad suuremas osas Tori valla ja Pärnu linna alal. Enamus
planeeringualale jäävaid vääriselupaiku asub Pärnu jõest kaugemal väljaspool tõenäoliste mõjude
tsooni.
1.6. Kultuuriväärtused
1.6.1. Kultuurimälestised
Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade
kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,
arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu need on
tunnistatud mälestiseks. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Pärnu jõe äärde
jäävatest muinsuskaitseobjektidest on märkimisväärseimad Pulli ja Sindi-Lodja kiviaja asulakohad.
Pulli asulakoht on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula, mis paikneb Pärnu jõe paremal
kaldal, Reiu jõe suudmest ülesvoolu Pulli külas. Hooajaliselt kasutatud Pulli laagripaigas elati ilmselt
9000-8550 a eKr. Sealt on leitud tulekivist ja loomaluudest valmistatud tööriistu ja jahitarbeid
(kõõvitsad, noad, noole- ja odaotsad jm). Vanuselt järgmised on Sindi-Lodja asulakohad, mis jäävad
Reiu jõe suudmealale. Need elupaigad olid kasutusel 7100-6600 a eKr ja tõenäoliselt aastaringselt.
Leidude hulgas on rikkalik valik töö-, jahi- ja kalastusriistu.
Jõe suudmesse jäävad Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala ning kunagised asulakohad.
Omaette vaatamisväärsus on Sindi linna arhitektuuripärand, mille hulgas on otseselt jõega seotud
kunagine kalevivabriku kompleks ja Sindi õigeusu kirik koos pargiga.
Kalevivabriku rajamisega Sindi mõisa maale 1833. aastal on Sindi asula sünd ja ajalugu olnud
lahutamatult seotud kuni 20. sajandi lõpuni. 19. sajandi keskpaiku oli Sindi kalevivabrik suurim
tööstusettevõte Liivimaal. 20. sajandi hakul elas siin juba ligi poolteist tuhat inimest, kellest pooled
töötasid kalevivabrikus.
Töölisasula rajas Pärnu jõe kaldale oma manufaktuuri kõrvale 1833. a kaupmees J. Chr. Wöhrmann.
Majad paiknesid kolmes reas ja neid oli kokku 33. Ühekorruselised hooned olid kelpkatusega, nagu
neid võib senini näha Wöhrmanni puiesteel. Neist on säilinud ainult jõepoolne rida, mida omal ajal
nimetati altmajadeks, kitsekülaks ja lillekülaks. Need olid mõeldud eelkõige vabriku meistritele,
lihttöölised elasid valdavalt suurtes kasarmubarakkides veidi eemal.
Sindist ülesvoolu jäävad Taali mõisakompleks, Tori ja Kurgja talu. Lisaks neile jääb jõe äärde ka
mitmeid kalmistuid, kalmeid, ohverduskohti. Muinsuskaitseamet on huvitatud, et tagataks
juurdepääsud mälestistele, et neid hooldatakse, tähistatakse ja paigaldatakse suunaviidad. Seda
mõtet toetab ka Pärnu maakonna planeering, milles on toodud Üldised tingimused üldplaneeringute
koostamiseks ja kultuuriväärtuste säilitamiseks15.
Kultuurimälestiste registris on planeeringuala omavalitsuste territooriumil 949 objekti, neist 50
ajaloomälestist, 85 arheoloogiamälestist, 219 ehitismälestist, 576 kunstimälestist, 17
tehnikamälestist ja 1 muinsuskaitseala. Pärnu linnas on 605 ja Tori vallas 145 ja Põhja-Pärnumaa
vallas 198 objekti.16
15 Pärnu maakonna planeering. Ptk 3.1.2. Kultuuriväärtused. 2018 16 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (30.07.2020)
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
19 / 29
1.6.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid
Planeeringuala omavalitsustes on XX sajandi arhitektuuriobjektina (nt raudteearhitektuur,
vallamajad, palvemajad, maakoolimajad) loetletud Pärnu linnas 94, Põhja-Pärnumaa vallas 29 ja
Tori vallas 4 objekti.17
Planeeringualale jäävad järgmised XX sajandi arhitektuuriobjektid:
- Sauga sild (Pärnu, üle Sauga jõe Haapsalu mnt alguses; EW aegne);
- Beti linaait (Pärnu, Vana-Sauga 2; tsaariaegne);
- Tsentraalelektrijaam (Pärnu, Lai tn 14; tsaariaegne);
- Sindi hüdroelektrijaam (Sindi, Kalamaja tee 3);
- ”Silla” kauplus (Sindi, Silla tn 1).
1.6.3. Maaehituspärand
Planeeringuala omavalitsuste aladel on kokku 37 maaehituspärandi (nt rehielamud jm
taluarhitektuur) objekti, neist 3 on Pärnu linnas, 5 Tori vallas ja 29 Põhja-Pärnumaa vallas.18
Planeeringualale jäävad järgmised maaehituspärandi objektid:
- vallamajad: Taali vallamaja, Tori vana vallamaja, Tori vallamaja, Uue-Vändra vallamaja;
- koolimajad: Sindi ministeeriumikool, Taali ministeeriumikool, Viira algkool, Aleksandri
(Pumbioja) vallakool, Vändra gümnaasium, Vändra õigeusu kihelkonnakool, Vändra
kurttummade kool, Juurikaru vallakool, Saalemaa vallakool;
- rehemajad: Tölba (Oore külas), Tasase (Muraka küla), Eldorado (Piistaoja külas), Tahkuse-
Madise (Piistaoja külas).
1.6.4. Militaarpärand
Planeeringualale jääb 3 militaarpärandi objekti, kõik Pärnu linnas. Need on kaks tsaariaegset
sõjaväelinnakut (Pärnu Krasnojarski polgu kasarmud ja Pärnu vana (Kalamehe) sõjaväelinnak) ning
nõukogudeaegne sõjaväelinnak (Pärnu sõjaväelinnak (garaažid)).19
1.6.5. Pärandkultuuriobjektid
Pärandkultuuriks peetakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Pärandkultuuriobjektid
ei ole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektide alla kuuluvad näiteks muinaspõllud, talukohad,
põlispuud, rahvamajad, parvetuskohad ja kultusehooned. Pärandkultuuriobjektide kaardistamine
toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) algatusel aastatel 2005–2011. Töö tulemusel on
lisaks Maa-ameti kaardikihina välja antud infomaterjal “Pärnumaa pärandkultuurist”20. Materjalis on
planeeringualaga kattuvas Tori vallas välja toodud Jõesuu kalatõke Navesti jões ja Kuke talu maal
liivakivipaljandisse klaasiliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Põhja-Pärnumaa valla alal, endises
Vändra vallas on nimetatud Vihtra talu ja veskid – villaveski ja linaveski. Endise Paikuse valla alal on
välja toodud Sindi-Lodja parvetuskoht.
Pärnu jõega seotud lugusid ja legende on kirjeldatud 2007. aastal Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa
keskkonnateenistuse koostatud kogumikus „Pärnu jõgi“21.
17 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (01.08.2020) 18 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja (02.08.2020) 19 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage (30.07.2020) 20 Pärnumaa pärandkultuurist. Aivar Hallang jt. 2011 21 Pärnu jõgi. Urmas Lekk, Toomas Kalda. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus 2007
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
20 / 29
1.6.6. Miljööväärtuslikud alad
Miljööväärtuslikel aladel säilitatakse ajalooliselt välja kujunenud struktuuri, terviklikkust ja omapära.
Miljööväärtusega hoonestusala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub
säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja
omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Miljööväärtuslikud alad on määratud Sindis ja
Pärnus. Pärnu jõega on otseselt seotud osaliselt jõe kaldale jääv Sindi miljööala (Wöhrmanni puiestee
koos kiriku, raekoja ja Kiriku pargi ning neid ümbritseva haljastusega). Miljööväärtuslikele alade
seatakse kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringutega. Vajadusel saab uusi miljööväärtuslikke
alasid määrata ja olemasolevaid täiendada üldplaneeringutega.
1.6.7. Väärtuslikud maastikud
Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud piirkonnad, milles on kuhjunud
kultuurilis- ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus
ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning
silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Esmakordselt määratleti väärtuslikud maastikud 2003. aastal
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ ning nende piire on aja jooksul koostöös kohalike omavalitsustega üle
vaadatud ja kaasajastatud ning kajastatud Pärnu maakonna planeeringus. Lisaks väärtuslikele
maastikele on märgitud ka suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad.
Maakonnaplaneeringu järgi on need kohad kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus saab nautida
loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringus on öeldud, et
kaardile märgitud ilusa vaatega punktidest ei avanenud mitmel juhul (nt Suurejõe, Sindi) vaadet
jõele või oleks selleks tulnud minna eramaale (nt Randjärve külas). Töö koostaja hinnangul avanesid
märkimisväärsemad vaated pigem sildadelt. Lisaks jäi piirkonda ka mitmeid selliseid ilusa vaatega
punkte, mida kaardile ei ole märgitud (nt Tori põrgu)22.
Pärnu jõe vasakul kaldal Tori kalmistu kohal asub ilmselt parim keskdevoni Pärnu lademe paljand.
Pärnu liivakivi koosneb enamuses kvartsist. Põimja kihilisuse annab aga päeva- ja vilgukivi ning
granaadisisaldus. Siit on leitud esimeste primitiivsete maismaataimede, rüükalade ja vihtuimsete
kalade jäänuseid. Püstloodis liivakivipaljand, mida kutsutakse kunagise koopa järgi Tori Põrguks, on
umbes 500 m pikkune ja kuni 10 m kõrgune. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on
kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Kohaliku legendi järgi oli koopas põrgu sissepääs
ning sellega on seotud palju rahvajutte ja muistendeid. Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist
kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise
läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises
sisse 1908. ning suue 1974. aastal. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja
salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest.
1.6.8. Ilusad vaated
Pärnu maakonna planeeringus on toodud tingimused maastike omapära ja silmapaistvalt ilusate
vaatega kohtade säilitamiseks ning maastikuväärtuste suurendamiseks läbi üldplaneeringute,
näiteks parema juurdepääsetavuse tagamine. Perspektiivis tuleb väärtuslikele maastikele jäävad
ilusa vaatega punktid metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti redigeerida. Võib
osutuda vajalikuks ilusate vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine (kinnikasvamise
vältimine). Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet
plaanitakse ranna ja kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kalda
piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud
maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Jõe kallaste
piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses toodud
22 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves 2019
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
21 / 29
tingimustega (nõuded puistu esimese rinde rinnaspindalale ja täiusele). Pärnu jõe loodusala
kaitsekorralduskava järgi ei kahjusta vaate avamise eesmärgil kaldavööndis (sh veekaitsevööndis)
noore puittaimestiku eemaldamine kaitseväärtusi, kuid põlispuude raiest tuleb hoiduda. Lubatav on
jõkke langenud puude eemaldamine ning reaalses vettelangemise ohus oleva puu raie. Kohad, kus
vaate avamine on vajalik või mõistlik, tuleb selgitada planeeringute või projektidega. Avatud vaatega
kohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ning tagada parkimisvõimalus, pingid jms. Silmapaistvalt
ilusa vaatega kohad kavandatava tegevuse ümbruses on teemaplaneeringu järgi Sindi vana
raudteesild ja Sindi kirikupark, kust avanevad vaated Pärnu jõele. Jõe äärde on määratud
kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda ja saab nautida
looduse ja maastike erinevaid väärtusi.
1.7. Asustus ja maakasutus
Planeeringuala hõlmab piirkonda Pärnu jõe suudmest Kurgjani, millesse on haaratud jõe kaldaalad
Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Pärnu jõe piirkonnas vahemikus Raest kuni Tori-
Jõesuuni vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Sellest allavoolu on jõe kaldail asustus
võrdlemisi tihe. Pärnu jõe alamjooks on elu, puhke- ja ettevõtluspiirkond, kus on hulgaliselt riikliku,
maakondliku kui ka kohaliku tasandi tähtsusega loodus- ja kultuuriväärusi. Pärnu jõe loodusala
kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka. 2016. aasta lõpus kehtestatud Pärnu
maakonnaplaneering 2030+ toob välja, et Pärnu maakonna eripäraks on dominantse mõjuga
maakonnakeskuse olemasolu.
Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde
jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev (vt Joonis 4). Esimesed Pulli ja Sindi-Lodja
kiviaja asulakohad Pärnu jõe kaldale rajati juba 10 000 aastat tagasi, mis tänapäeval on väärtustatud
kultuurimälestistena (muinsuskaitseobjektid). Selles piirkonnas paikneb kaks kolmandikku
maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Piirkond on hästi kättesaadav,
mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise kategooria lennujaam ja sadam
Pärnus. Projekteerimisel on kiirraudtee Rail Baltic koos kohalike peatustega.
Maakondlik keskus on Pärnu linn (ehk linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused,
regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused;
keskus, kuhu inimesed igapäevaselt eelkõige töö- ja haridusalaselt liiguvad) on tugevaks
tõmbekeskuseks kõigi Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla elanike jaoks. Seda toetavad nii suhteliselt
lühikesed vahemaad kui ka head transpordiühendused.
Pärnu linna haldusterritooriumil on tänu rändele elanikkond viimastel aastatel olnud kasvav23. Tori
valla elanikkonna kahanemine toimub eelkõige kaugemates külades, kuid Sindi linna pikaaegne
elanikkonna vähenemine on peatunud24. Põhja-Pärnumaa vallas on elanikkond rahvastikuregistri
andmete kohaselt viimastel aastatel (2016-2020) kahanenud25. Terve Pärnu maakonna lõikes on
rahvaarv viimasel kahel aastal (2018-2020) kasvanud26.
23file:///C:/Users/marju.kaivapalu/Downloads/P%C3%A4rnu_linna_2019.a_konsolideerimisgrupi_majandusaast
a_aruanne.pdf 24 https://www.torivald.ee/documents/17490539/26553005/2019+a+majandusaasta+aruanne.pdf/19e6554d-
1d0d-4b78-9e63-1a64d3321863 25 https://www.stat.ee/ppe-1167348 (külastatud 26.07.2020) 26 https://www.stat.ee/ppe-1167429(külastatud 26.07.2020)
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
22 / 29
Joonis 4. Pärnu maakonna rahvastikutiheduse ruutkaart, 01.01.201727
1.8. Ettevõtlus
Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured
turismiettevõtted ja spaad. Paljud jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja
toitlustusele matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas28.
Tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele, asub valdav osa Pärnu maakonna töökohtadest Pärnu
linnas. Rohkem kui pooled (55%) väljaspool Pärnu haldusala elavatest töötajatest käivad tööl Pärnus
ning 6% Pärnu elanikest käib tööl mujal Pärnu maakonnas. Pärnu linna haldusalas tegutses 2017. a
aktiivselt 3924 ettevõtet29. 2019. a töötuse määr kujunes Pärnus 5,3% (Eestis keskmisel 4,4%).
27 https://www.stat.ee/ppe-70954 (külastatud 26.07.2020) 28 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves , 2019
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5
imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289 29 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf#
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
23 / 29
2019. aasta andmetel said kõige enam Pärnu inimesed rakendust töötlevas tööstuses (üle 5000
inimese), millele järgnesid rohkem kui tuhande töötajaga haridusvaldkond, tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne, hulgi- ja jaekaubandus, majutus ja toitlustusvaldkond ning ehitus30.
Tori valda on 2017. aasta seisuga registreeritud 984 majanduslikult aktiivset üksust, millest
põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi alla kuulus 232 üksust ning töötuse määr on ligikaudu
3%. Vallas tegutsevad ettevõtted on peamised tööandjad Tori valla elanikele31.
Põhja-Pärnumaa vallas on 2018. aasta andmetel tööandjatena vallas 278 ettevõtet pakkudes tööd
1839 inimesele. Lisaks on olulised tööandjad valla haridusasutused, sotsiaalhoolekandeasutused ja
vallavalitsus. Kõige enam on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus) tegutsevaid ettevõtteid,
vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus)
tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja metsanduses. Töötuse
määr 01.01.2018. aasta seisuga oli 4,5%32.
1.8.1. Tööstus
Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned
suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile
suunatud ning seda soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga
maapiirkondades on põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära.
Pärnu linnas on töötlev tööstus oma juhtivate tootmisharude – puidu- ja mööblitootmise, tekstiili-,
toiduainete-, naha- ja metallitööstusega – koondunud peamiselt omaette piirkonda (nn Ehitajate tee
piirkonda ja Loode-Pärnusse). Kogu Pärnu linna tootmisstruktuur on keskkonnasõbralik. Linnas
puuduvad märkimisväärsed tööstuslikud õhu- ja muud reostusallikad33.
Tori vallas Jõesuus töötleva tööstusega tegelev OÜ Säästke on (224 töötajaga) Pärnu
maapiirkondade suurim tööandja. Suurimate tööandjate seas on ka Sindis tekstiiliga tegelevad AS
Qualitex, Danspin AS ja Fein-Elast Estonia OÜ, trükkimisega tegelev AS Pajo , OÜ Nurme Teedeehitus
(51), kaubaveofirma osaühing Antone Transport, piimakarjakasvatus OÜ Selja jm34.
Põhja-Pärnumaal on kõige enam on ettevõtteid primaarsektoris (põllumajandus, metsandus)
tegutsevaid ettevõtteid, vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris(mäetööstus,
töötlev tööstus, ehitus) tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja
metsanduses35.
1.8.2. Turism
Planeeringuala ja eriti Pärnu jõe ümbrus on jätkusuutlik ja aastaringselt köitev turismisihtkoht.
Piirkonna eeliseks on paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via
Baltica ja Rail Baltic), väljapääs merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika
laiem kasutuselevõtmine ning mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine.
Planeeringualal asuv Pärnu linn on kuurortlinn, mis baseerub ajalooliselt väljakujunenud
traditsioonidele (kuurordi ajalugu arvestatakse aastast 1837, kui praeguse mudaravila kohale kerkis
esimene supelasutus), headele looduslikele tingimustele, soodsale geograafilisele asukohale,
30 Pärnu linna 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne;
https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/eelarve/eelarve1 31 Tori valla arengukava aastateks 2018 – 2030. Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46;
https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 32 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019
määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 33 https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/areng-ettevotlus ((külastatud 26.07.2020) 34 https://www.torivald.ee/ettevotlus (külastatud 26.07.2020) 35 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019
määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
24 / 29
olemasolevale taristule ja kohalike inimeste oskustele ja teadmistele. Terviklikult asub omavalitsus
looduslikult heas asupaigas – Pärnul on pikk rannajoon ning asukoht mitme jõe (Pärnu ja Reiu)
ristumiskohas. Pärnu iseloomulik kausjas laht hoiab vee temperatuuri soojemana kui teistes Eesti
randades, mis meelitab suvehooajal Pärnusse hulgaliselt nii sise- kui ka välismaised turiste. Pärnu
kuurordi- ja puhkemajanduse suurimaks probleemiks on jätkuvalt hooajalisus.
Planeeringualal asuvates Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades on turismi osakaal väiksem kuid soov
valdade arengukavade kohaselt on sektori osakaalu suurendada. Tori vallas on hulk
vaatamisväärsusi: Pulli küla (Eesti vanima inimasula), Tori põrgu ja hobusekasvandus, Jõesuu pikim
rippsild, Soomaa Rahvuspark, Sinds kalevivabriku hooned, Sindi raudteejaama hooned, Sindi pais
Are mõisapark, Niidu küla alpakakasvandus jm. Ka Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi
turismivaatamisväärsusi – C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas,
Jaanihanso Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Soomaa Rahvuspark ja mitmed teised.
Paljud Pärnu jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja toitlustusele
matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas. Pärnu jõe ääres paikneb Pärnu jahtklubi
külalistemaja ja Konse puhkemaja. Majutusteenust pakub ka Kurgja külas asuv Tallinna
Tehnikaülikooli Särghaua õppekeskus. Pärnu jões pakuvad turismiteenuseid ka teised väljaspool
planeeringuala asuvad ettevõtted, sealhulgas kanuumatkad, lõbusõidud erinevate veesõidukitega.36
Looduskaitse ja puhkealade olemasolu ning turvalisus on heaks eelduseks turismi arendamiseks
piirkonnas.
1.8.3. Laevandus ja sadamad
Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam. See võimaldab
parandada kohaliku majanduse konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu,
toetab uute kaasaegsete tegevusvaldkondade, sh turismi arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud
ka üleriigilises planeeringus kui rahvusvahelise tähtsusega toimivat ja arendatavat sadamat.
Ühendus väikesaarte Kihnu ja Manijaga toimub Pärnu sadamas reisiparvlaevasadamate kaudu.
Kihnu saare ja mandri ühendusteedeks on Kihnu ja Munalaiu ning Kihnu ja Pärnu sadamate vahelised
veeteed. Manija saare ja mandri ühendusteeks on Munalaiu ja Manilaiu sadamate vaheline veetee.
Kuna väikesaared vajavad aastaringselt ühendust, siis peavad parvlaevasadamad Kihnus, Munalaius,
Manilaius ja Pärnus väga hästi toimima kogu navigatsiooniperioodi ajal37.
Sadamaregistri38 andmetel on teemaplaneeringu alal:
• Pärnu sadam – Pärnu jõe suudmes on olemasolev sadam, mis hõlmab kauba-, kala-, jahi,
parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala;
• reisiparvlaevasadamad ühenduse pidamiseks püsisasutusega väikesaarte Kihnu ja Manijaga
on Pärnus;
• olemasolevad väikesadamad – Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam, Vana-Sauga sadam.
Sadamaseaduse (§ 2 lg 18) kohaselt on väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse
sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.
Pärnu sadama deklareeritud sügavus on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Suurima vastuvõetava laeva
pikkus on 140 m ja laius 45 m. Laeva maksimaalne süvis sadama akvatooriumil oleneb momendi
veetasemest ja määratakse sadamakapteni poolt. Pärnu sadamat külastab suurusjärgus 1000 laeva
aastas, lisaks väikealused ja kohalik väikelaevaliiklus. Talvel on Pärnu laht üldjuhul jääs. Keskmine
jääperioodi pikkus on 2–3 kuud ning sadama lahti hoidmiseks on vaja jäämurdjat. Jäämurdmise eest
36 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. AS Maves, 2019
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5
imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289 37 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;
https://maakonnaplaneering.ee/142 38 Sadamaregister, seisuga 26.07.2020
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
25 / 29
sadama akvatooriumis hoolitseb AS Pärnu Sadam. Pärnu sadama toimimiseks vajalikeks ja tänaseks
ka Pärnu linna ühe sümbolina on olulised Pärnu muulid jõe suudmes. Mõlema muuli pikkus on pisut
üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Aegajalt kõrge
veetasemega jääb muul tervikuna vee alla. Madala veeseisuga on näha ka 1804-1811 ehitatud
puitmuuli postide otsad. Muulide vahekaugus on 250 m39.
Laevatatavad siseveekogud teemaplaneeringualal on Pärnu jõgi kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga
jõgi kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi kuni vana raudtee sillani. Kallasraja laius on
laevatatavatel veekogudel kümme meetrit.
1.8.4. Metsandus
Pärnu jõe alamjooksu ülemises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad
ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu alumises osas on asustus kaldail taas võrdlemisi tihe. Sindi linnast
allavoolu Pärnu jõe vasakkaldale jääb Paikuse ning paremkaldale Tammiste asula. Jõesäng muutub
järjest laiemaks ning kaldad metsasemaks, siit saab alguse Pärnu linna lähiümbruse metsavöönd,
mida kutsutakse ka Pärnu linna rohelisteks kopsudeks.
Pärnu maakond on Eesti suurim metsandus-, jahindus-, kalandus-, mesindus- ja
turbatootmispiirkond. Suurte metsa- ja soomassiivide olemasolu on aluseks teistele nimetatud
valdkondadele. Metsad, mis hõlmavad ligi 54% maakonna territooriumist, on üheks maamajanduse
alustalaks. Seetõttu on metsamajandusel suur roll töökohtade tagamisel Pärnumaal. Lisaks annavad
metsad täiendavaid võimalusi turismi- ja puhkemajanduse korraldamisel40.
1.8.5. Põllumajandus
Põllumajandus on rohkem koondunud Pärnu maakonna sisemaale, eriti põhja- ja kirdeossa. Soodsa
kliimaga Pärnu lahe rannik on tuntud aed- ja köögiviljakasvatuspiirkond. Mitmete
põllumajandussaaduste (piim, vill jne) tootmise mahu poolest on Pärnumaa Eesti maakondade seas
esinelikus. Mahepõllumajanduse osatähtsus on kasvamas. Pärnu maakonnaplaneeringus on
väärtusliku põllumajandusmaa iseloomustamisel lähtutud mullaviljakusest41, mida väljendatakse
erinevaid mullaparameetreid kompleksselt käsitleva mulla boniteediga42. Eesti põllumajandusmaa
keskmine mulla boniteet on 40 hindepunkti, Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine
boniteet on Maaeluministeeriumi arvutuste kohaselt 35 hindepunkti. Pärnumaal on haritavat maad
(PRIA pindalatoetusi saavate põllumassiivide põhiselt), mille boniteet on 35 hindepunkti või suurem,
kokku 46 860 ha (sh alla 5 ha suurusi põllumassiive 5247 ha). Madalama viljakusega on Pärnu jõge
ümbritsevad maad, kus valdavaks lõimiseks on savi või peenliiv ja rannavööndi liivadel asuvad maad.
Lisaks on Pärnumaal palju haritavat maad, mille hindeboniteet on väiksem kui 35 hindepunkti ja mis
on maaparandustööde käigus kuivendatud. Pärnumaal on haritavast maast kuivendatud ligikaudu
95%43.
39 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 40 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;
https://maakonnaplaneering.ee/142 41 Mullaviljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub võimes tagada taimede kasvuks ja
arenguks soodsad tingimused. Viljakaks peetakse mulda, mis suudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja
tagab nende suure saagi. 42 Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. 43 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;
https://maakonnaplaneering.ee/142
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
26 / 29
1.9. Teedevõrk
1.9.1. Sõiduteed
Planeeringuala teedevõrk on tihe ning enamus teid on mustkattega. Piirkonda jäävad riigi
põhimaanteed on olulisemateks ühendusteedeks Eesti teiste piirkondadega ja maakonnasiseseks
liikluseks: Tallinn–Pärnu–Ikla, Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning Lääne-Eesti suunaline riigi tugimaantee
Pärnu–Lihula. Samuti Põhja-Pärnumaa suur ümberõit, mis on ka Kesk-Eesti kiireim ühendus Lääne-
Eesti ja saartega. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu kohaselt on riigi põhimaantee nr 4 (Via
Baltica) ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga–
Uulu maanteega ning Via Baltica Pärnu suur ümbersõit. Viimasega seondub ka uue silla rajamine üle
Pärnu jõe Sindi ja Paikuse piiril. Samuti tulenevad Rail Balticu kiirraudtee rajamisest teedevõrgu
muudatused, sh teede eritasandilised ristumised raudteega, mis lahendatakse raudtee
väljaehitamise ajal. Uus maantee on kavandatud ka seoses Tootsi tuulikupargi rajamisega. Rohkem
uusi maanteid ei ole kavandatud. Pärnu linna ja selle lähiümbruse liiklusskeemi optimeerimiseks on
otstarbekas kavandada ka uus sild Pärnu linnas44.
Kruusakatetega teede probleemiks on suvel tolm ja kevaditi läbipääsmatus.
1.9.2. Kergliiklusteed
Viimastel aastatel on suure arengu on läbi teinud Pärnumaa kergliiklusteede võrgustik.
Kergliiklusteede võrgustik ühendab Pärnust väljuvad teed ning edaspidi on vajadus erinevad
kergliiklusteed omavahel ühendada. Tulevaste teede peamiseks eesmärgiks on ühenduste
parandamine ümbritsevate valdadega ja põhimarsruutidel linnasiseselt. Viimaste aastate üha kasvav
jalgrataste rohkus linnapildis viitab linnaelanike mitmekesistunud ja tervislikumatele valikutele
liiklemises. Pärnumaa eripäraks on ka Pärnu linna ja rannikupiirkondade elanike arvu ligikaudu
15−20%-line suurenemine suveperioodil. Seetõttu suureneb suveperioodil oluliselt
kergliiklusvahendite kasutamine. Kergliiklustee on olemas Tori alevikus. Planeeringualal Põhja-
Pärnumaa vallas kergliiklusteid ei ole.
Mööda Pärnu jõe vasakut kallast lookleb Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada,
mis moodustab ühtse ringi vastaskaldal oleva rajaga. Mõlemad on 4 km pikad, kuid oma ilmelt siiski
erinevad. Kui jõe paremal kaldal ümbritseb rada palju puid ja rohelust, siis vasakkalda rada lookleb
jõe ja linna ajalooliste majade kõrval, meenutades pigem ilusat linnatänavat. Raja teevad
ainulaadseks Pärnu jõeäärse jaoks disainitud aerukujulised valguspostid. Lisaks on paigaldatud
jalgrattahoidjad, prügikastid, pingid ja rajakaardid koos peatuskohtade märkega.
Mai ranna kergliiklustee viib Mai elamurajoonist mööda rannajoont Pärnu rannapromenaadini. Nelja
meetri laiune rada on valgustatud ning sobib hästi tervisesportlastele ja jalutajatele. Kergliiklustee
keskosas asub laste mänguväljak, raja äärde jäävad rannaniidud, kus võib tutvuda põnevate
taimeliikidega ja kohtuda linnalehmadega, kes ala roostikust puhtana hoiavad. Promenaadi
puhkealadel on Eesti disainerite pingid ja rattahoidjad.
2019. aasta alguses valmis uus valgustatud laudtee Pärnu linna muulile, mis saab alguse
Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõe äärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud
kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal on ka pinkidega istumiskohad ja
jalgrattahoidjad.
1.9.3. Matkarajad
Matkarajad asuvad Pärnu linna lähiümbruses ja mererannikul. Maakonda läbib ka rahvusvaheline
jalgrattatee EuroVelo 10. Tegemist on ringmarsruudiga (Hansaring) Läänemere rannikualal, mis
44 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;
https://maakonnaplaneering.ee/142
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
27 / 29
kulgeb läbi Soome, Rootsi Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja ulatub Sankt Peterburgi.
Eestis algab EuroVelo marsruut Läti piirilt ja kulgeb maakonna rannikul Tallinna ning edasi Narva,
kogupikkus on 980 km. Pärnu linna vahetus läheduses, Raeküla männikus, ootavad tervisesõpru
Reiu-Raeküla terviserajad pikkusega 3, 5 ja 10 km. Sindi linnas asub ka 2,5 km rada ja valgustatud
1,8 km terviserada. Lisaks asub planeeringualal Tammiste 2,8 km pikkune metsarada.45
Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin
karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda linnud ja elada kahepaiksed.
Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600 m
pikkune vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres (vt Joonis 5). Külalised
saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all
olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga.
Joonis 5. Pärnu rannaniidu matkarada46
Looduses liikumise tarbeks on Riigimetsa Majandamise Keskus ette valmistanud Oandu ̶ Aegviidu–
Ikla matkatee. 375 km pikk matkatee kulgeb Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist läbi Kõrvemaa
metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi ning Pärnumaa metsade
kuni jõuab mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunile rannale Iklas.
Piirkonnas asuv jõgikond soodustab kanuumatkade korraldamist. Suur hulk rabasid ja soid kutsuvad
külalisi oma erisuguse liigikoosluse ja kerge ligipääsetavusega ning rikkalik looduslik keskkond pakub
huvi loodusturistil.
1.9.4. Raudtee
Raudteeühendus toimus Tallinna–Pärnu raudteeliinil, mis algas Tallinnas ja lõppes Pärnus. Lellest
hargneb raudteeharu Viljandisse (Tallinna–Viljandi rongiliin). Alates 2019. aastast lõpetati taristu
kehva tehnilise seisukorra tõttu reisirongiliiklus Lelle–Pärnu raudteelõigul ning kuni Rail Balticu
kiirraudtee valmimiseni Tallinnast Pärnusse rongiga sõita ei saa. Viimane rong Tallinnast Pärnu väljus
45 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala 46 https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-matkarada/
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
28 / 29
08.12.2018. Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldati ümber bussiliinidega. Samas jätkus
rongiühendus Lellest nii Tallinna kui ka Viljandi suunal. Samuti jäi toimima Lelle raudteejaam.
Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu
kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu
kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka
Lääne-Euroopa suunal.
Rail Balticu rajamiseks on läbi viidud ettevalmistavad tööd: kehtestatud trassikoridori
maakonnaplaneering ja tehtud esialgsed uuringud, käimas on trassi projekteerimine. Rail Baltic on
raudteetaristu objekt, kus paralleelselt kulgevad kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on
kogu ulatuses elektrifitseeritud. Sellele on planeeritud kombineeritud kauba- ja reisijatevedu.
Reisijateveo seisukohalt on tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega, millel Eestis on peatused
Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivse peatuse võimalus Raplas. Projekteeritav maksimaalne
sõidukiirus reisirongil on 240 km/h. Rail Balticu maakonnaplaneering loob eeldused kaubajaama ja
logistikakeskuste ühendamiseks raudteega, kuid ei planeeri nende täpset asukohta.
1.9.5. Veeteed
Pärnu jõe veeala kuulub kuni Kesklinna ja Siimu sillani Pärnu sadama akvatoorium koosseisu47.
Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisel alal on kavandatud veesõidukite peamine liikumistee ning sõude-
ja aerutamiskanal48. Veeliiklust Pärnu linna veealadel reguleeritakse asjassepuutuvate
õigusaktidega. Pärnu lahe vee ala kasutamine on reguleeritud Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringuga49.
Planeeringuala laevatatavad siseveed (jõelõigud) on:50
- Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni,
- Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani,
- Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani.
Avalik väikelaevade vettelaskmise koht asub Lootsi 6//8 kinnistul. Pärnu jõe akvatooriumi
detailplaneeringuga51 on määratud täiendavad paatide vettelaskmise kohad Kesklinna silla ja
Papiniidu silla vahelisel lõigul. Veeskamiskohtadele tuleb tagada ligipääs (sh päästeautode ligipääs)
ja manööverdamiseks vajalik ruum.
1.10. Sillad
Pärnu jõge ja selle lisajõgesid ületab Pärnu linna haldusalas viis silda, neist kaks kergliikluseks. Pärnu
Siimu silla (ehitatud 1937, taastatud 1957/1958), Kesklinna silla (ehitatud 1938, ümber ehitatud
1956) ja Papiniidu silla (ehitatud 1976) suur koormus on tinginud vajaduse uue silla ehitamiseks üle
Pärnu jõe, samuti vajab parandamist kesklinna silla kergliiklejate ruum. Suhteliselt vähesed
võimalused Pärnu jõe ületamiseks piiravad linna eri osade vahelist liiklemist ning tingivad täiendava
liikumismahu. Olemasolevate sildade ning sillaga piirnevate ristmike ja tänavate suur liikluskoormus
on toonud kaasa vajaduse uute sildade rajamise järele. Samuti teeb muret sildade ehitustehniline
47 Sadamaregister 28.07.2020 48 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 49 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;
https://maakonnaplaneering.ee/143 50 Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkt 11; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020020?leiaKehtiv 51 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522
Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“
KSH eelhinnangu Lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus
29 / 29
olukord. Pärnu linna üldplaneering 2025+ määrab võimalikud perspektiivsete sildade asukohad:
Raba–Lai tänavat ühendav sild ja A. H. Tammsaare pst pikendusele jääv kergliikluse sild52.
Lisaks on Tori vallas üle Pärnu jõe kolm silda (Sindi, Tori, Jõesuu) ning Põhja-Pärnumaal vallas üle
Pärnu jõe ka kolm silda (Vihtra, Suurejõgi, Kurgja). Teemaplaneeringu alasse jäävad ka sillad üle
Kurina jõe (Kurina, Massi, Vabrikuküla), üle Künnapoja oja (Künnapoja), üle Piistaoja (Feldmani) üle
Vändra jõe (Kullimaa) ja üle Käru jõe (Lubjaku). Navesti jõel asub temaplaneeringu alal viis silda
(Kaanisoo, Saarjõe, Veneoja, Harkoja, Tehvre) 53.
1.11. Paisud
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid – erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt
veskipaise, puupapi- ja kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus.
Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel
olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, kaks
veskit Vihtras, Tori-Jõesuus (Päästalas), Levil, Asvles ja kaks veskit Oorekülas. Puupapivabriku
paisud olid ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja
Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks54.
Keskkonnaagentuur viib läbi projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“, mille eesmärgiks on
kaitstavate elupaikade taastamine Pärnu jõestiku jõgedes. Projekti käigus avatakse rändetee Pärnu
jõel Sindi, Jändja ja Vihtra paisudel. Lisaks sellele viiakse läbi Pärnu jõestiku uuring, mille tulemused
annavad ülevaate Pärnu jõestiku elupaigatüübile oluliste liikide ja nende elupaikade seisundist ning
potentsiaalsetest elupaikadest ja kudealadest. Projekti kestus: 27.03.2015 – 31.12.2022. Projekti
raames rajati 2018. aastal Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ning Vihtra paisule
looduslähedane kärestik, mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning
ühtlasi taastati sintlaste väliujula ning rajatakse kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi
piirkonda vaid üks – Kurgja pais, kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel teostada
üles- ja allavoolu rändeid.
1834. aastal valminud Sindi paisu on kahesaja aasta jooksul mitu korda ümber ehitatud, viimati tehti
seda 1977. aastal. Pais takistas püsivalt vee-elustiku levikut ja rännet, mistõttu oli mitmete
(pool)siirde kalaliikide ning teiste liikide seisund halb või halvenemas. Sindi betoonpaisu
lammutamise projekt nägi lahendusena ette Pärnu jõel asuva betoonpaisu lammutamise ja
loodusilmelise kärestiku rajamise kogu jõesängi laiuses. Vee-elustikule aastaringse rände
võimaldamine aitab parandada Pärnu jõestiku ja selles elavate liikide seisundit. Sindi betoonpaisu
asemel rajatava tehiskärestiku eesmärgiks on avada Pärnu jões Sindi paisu juures kalade rändetee.
Tehiskärestik kujundatakse selliselt, et kalade üles- ja allavoolu ränne oleks tagatud alaliselt.
Erinevalt paisudest tohib kärestikel kala püüda ja just lõhilastele on kärestikud meeliselupaigaks.
Samuti soovitakse kujundada kärestik selliselt, et seal saaks sobiva veetaseme korral harrastada
vaatemängulist spordiala süstaslaalomit. Tulevane kärestik peab olema ületatav ka paadimatkajaile.
Sindi väliujula kasutatavuse säilitamiseks on süvendatud ujula piirkonnas jõge ning muudetud
ujuvsildade paigutust. Kallaste kujundamisega luuakse eeldused puhkealade väljaehitamiseks
kärestiku mõlemal kaldal. Eesmärgiks on, et Sindi saab linna südamest otsetee tulevase Wöhrmanni
kärestiku äärde jalutamiseks ja seal kalastamiseks ning sportimiseks.
52 Vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2;
https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-
uldplaneeringud/yldplaneering2025 53 https://tarktee.mnt.ee/#/et/link/2ON8vhjV9B9j 54 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Keskkonnaharidus/Parnu_jogi_makett.pdf
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ lisa
Planeeringuala asukoht ja piir
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Keskkonnaministeerium
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise
arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Esitan Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu materjalid.
Palun Teie kooskõlastust hiljemalt 15 päeva jooksul kirja saamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Ott
riigihalduse minister
Lisa(d):
Vabariigi Valitsuse korralduse ja seletuskirja eelnõu ning KSH eelhinnang
Raine Viitas 715 5865
Meie 27.11.2020 nr 14-9/8298-1
2
Lisaadressaadid:
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
EELNÕU
23. november 2020
KORRALDUS
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine
Planeerimisseaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2:
1. Algatada Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise eesmärk on esmakordselt ja ühtses planeerimisdokumendis määrata
Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused kuni aastani
2030+ ning seada tingimused nende elluviimiseks.
3. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu ala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna,
Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valdade haldusterritooriumitel. Planeeringuala suurus on 42 000
ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.
4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist
hindamist korraldab Rahandusministeerium.
5. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir
1
Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Pärnu
maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (maakonnaplaneeringu teemaplaneering) ja
selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu
talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist Raine Viitas (tel 7155865, e-post
[email protected]) ja planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn (tel 7155866, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi
õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, e-post
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on algatada maakonnaplaneeringu teemaplaneering ja KSH, mis
koostatakse eelkõige riiklike ja Pärnu maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste üleste
huvide ja arenguvajaduste väljendamiseks. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
määratakse esmakordselt ja ühtses arengudokumendis Pärnu jõe vee- ja kaldaala ruumilise
arengu põhimõtted ja suundumused kuni aastani 2030+. Avaliku planeerimise tulemusena
saab kokku leppida ühtsed põhimõtted Pärnu jõe vee- ja kaldaalade aktiivseks kasutamiseks
ning määrata tingimused nende elluviimiseks. Tasakaalustada planeeringuala kasutajate
erinevad huvid nii keskkonnaalasest, sotsiaal-majanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka
veeliikluse aspektist lähtuvalt. Riigi huvi on ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju
piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna, säilitades loodus- ja kultuuriväärtused.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise ülesanne on sätestatud Pärnu
maakonna planeeringus1 (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2020 käskkirjaga nr 1.1-
4/74). Selle kohaselt tuleb koostada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis
tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi. Jõgi on avalikult kasutatav
veekogu, mis Pärnu maakonna planeeringus on kõrgelt väärtustatud ja määratud
väärtuslikuks maastikuks. Jõekaldad on määratud maakonna (riikliku) taseme rohelise
võrgustiku koridori osaks.
1 https://maakonnaplaneering.ee/142
2
Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus2 (mereplaneering) on olulisteks
teemadeks meretransport ja -turism, puhkemajandus, veesport ning ohutus, mis kõik on
seotud omakorda ka jõega. Sellest tulenevalt on loogiline ja otstarbekas mereplaneeringu
lahendus siduda ühtseks tervikuks Pärnu jõel toimuvaga.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu
maakonna arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“3. Selles nähakse piirkonna arendamiseks
ette mitmeid tegevusi seonduvalt Sindi paisu likvideerimise ja Pärnu jõe veetee (ka
kalarändetee) taastamisega, võtta jõgi kasutusele atraktiivse puhke- ja turismiobjektina.
Viimaste aastate jooksul on kiiresti kasvanud Pärnu jõe kasutamine veeliikluse- ja
spordialana, puhkuse veetmiseks ja kalastamiseks. Üha hoogustuv tegevus on kaasa toonud
erinevate huvigruppide vastuolud nii vee- kui kaldaala kasutamisel. Rahandusministeerium
tellis eelnevalt uuringu4 Pärnu jõe kasutusvõimaluste välja selgitamiseks Pärnu linna, Tori
ja Põhja-Pärnumaa valdade territooriumitel pärast Sindi paisu likvideerimist5. See on avanud
läbipääsu jõel ja sellega loonud täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna arendamiseks.
Töö käigus kaardistati Pärnu jõe suudmest kuni Kurgjani, keskmiselt kuni 3 km kaugusele
jäävad loodusväärtused, kultuurilis-ajaloolised väärtused ning sotsiaal- ja majanduslikud
eeldused ning erinevate huvigruppide võimalused ja vajadused Pärnu jõe ja selle lähiala
kasutamiseks. Selles jõuti järeldusele, et uuritud jõelõiku tuleb arenduste kavandamisel
käsitleda tervikuna, kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute põhine tase ei pruugi olla
piisav. Otstarbekas on algatada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis tagab üldiste ja
laiemate ruumiliste seoste nägemise.
Pärnu jõe veeala kasutamine on täna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate
kohaliku omavalitsuse üksuste, riigiametite ja kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega
seotud alade ja tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise
järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal
ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid
seejuures on ebapiisavad turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud jõele ja
parkimisvõimalused.
Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja teiste dokumentidega on ette nähtud
erinevaid meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks. Senini ühtseid maa- ja
veealade kasutamise põhimõtteid kokku lepitud pole, seda saab teha maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringuga.
2 kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152.
https://maakonnaplaneering.ee/143 3 koostatud 2019, https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035/ 4 koostanud 2019 Maves AS, https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1 5 Sindi pais likvideeriti 2019. aastal. Ehitustöödeks kulub kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb
kolmas aasta kudealade rajamiseks.
3
3. EELNÕU SISU
Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Vabariigi
Valitsus planeerimisseaduse (PlanS) § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktiga 2.
PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu
regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering
koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja
kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2
kohaselt maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise aluseks.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu
linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Määratakse piirkonna ruumilise arengu
prioriteedid ja põhisuunad, samuti maa- ja veealade kasutamistingimused ning sotsiaalse ja
tehnilise taristu olulisemate objektide asukohad. Antakse sisend üldplaneeringute
koostamiseks.
Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Antud juhul on riigi
huvi tagada maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga pääs jõelt merele; Pärnu sadama
toimimine; väikesadamate ja väikelaevaliikluse arenemine; arvestades väikealuste arvu
(mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada väikesadamate võrgustik;
kindlustada jõe kasutajate turvalisus; määrata avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud
neile. Läbi koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse selgitada välja riigi huvid ja
koos riigiametite ja kohaliku omavalitsuse üksustega kokku leppida ühine reeglistik
piirkonna arendamiseks, seejuures arvestada Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade
rändeteid ja kudealasid.
Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimismenetluse käigus, kus lepitakse erinevate osapoolte
(riik, kohaliku omavalitsuse üksused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt)
vahel kokku vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimise
tegevused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised ja seatakse
tingimused kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide
koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud kaitsealade ja kaitsealuste objektide
kasutamistingimuste täpsustamiseks.
Riigi huvi on tagada, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel oleks hinnatud
ka asjakohased ja keskkonnamõjud. Lähtuvalt PlanS § 55 lõikest 3 tuleb
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH algatamise vajaduse üle otsustamiseks on
koostatud eelhinnang, Rahandusministeeriumi 24.09.2020 kirjaga nr 14-9/6516-1 on küsitud
asjaomastelt asutustelt seisukohad ja kaalutlemise tulemusena jõutud järeldusele, et KSH
läbiviimine on vajalik.
Eelnõu punkti 2 järgi on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamise
eesmärk esmakordselt ja ühtses planeerimisdokumendis määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala
kui terviku ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused kuni aastani 2030+ ning seada
4
tingimused nende elluviimiseks. Tasakaalustada riiklikud ja kohalikud huvid sotsiaalsest,
majanduslikust, kultuur-ajaloolisest, keskkonnaalasest ja veeliikluse vajaduste aspektist
lähtuvalt. Kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna majandusele ja
elanikkonnale tervikuna ja säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:
- Pärnu maakonna planeeringu täpsustamine, üld- ja detailplaneeringute ning
erineva tasandi arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine;
- piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine,
prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,
sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine;
- ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine;
- loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning ettepanekute tegemine
kaitsealade ja kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks;
- rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades
Sindi paisu lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi
ning sotsiaalseid vajadusi;
- piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine;
- piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse
arendamiseks vajalike eelduse loomine;
- tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala
kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid
piiranguid (kudealad, püügikeelualad jt).
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi
käigus määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab
erinevate kasutajate huve. Seejuures vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või
minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. Arvestades planeeritava ala
iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust Sindini
ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani, tuleb töötada välja ja
kasutada erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel.
Tulenevalt planeerimisseadusest, maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärgist,
maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala iseloomust on maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu täpsemad ülesanded:
- Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja
ehitustingimuste määratlemine;
- Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste
vajaduse väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so
meetmete ja kitsenduste seadmine;
- kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele,
parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad
ja paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja
arendamiseks tingimuste (kitsenduste) seadmine.
- sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam)
vajaduse määramine;
- sadamate võrgustik - Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine
(Pärnu sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja
selgitamine ja selleks tingimuste seadmine;
5
- veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste
seadmine;
- veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate
kasutajate (laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel;
- jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani, takistusteta liikumise
tagamiseks tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine,
veeteekondade (veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute
tegemine;
- jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine;
- jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse
väljaselgitamine, selleks tingimuste seadmine;
- kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine;
- vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine;
- kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine;
- üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade
määramine ja kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga
arvestamine;
- ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine)
kasutamistingimuste määratlemine;
- rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste
täpsustamine;
- väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine;
- ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste
seadmine;
- loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine;
- turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine;
- üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;
- tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine.
PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ülesandeks
selle koostamise raames hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
KSH eelhinnang on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise ja KSH algatamise
või selle algatamata jätmise otsustamise aluseks. KeHJS-e § 33 lõike 3 punkti 1 kohaselt
otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja
sisust ning sama lõike punkti 2 kohaselt teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast
keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on
keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Juhul, kui KSH eelhinnangu tulemustest selgub, et
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatud tegevustega võib eeldatavalt
kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju või eeldatavalt kaasnevat olulist
keskkonnamõju ei saa välistada, tuleb koos maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga
algatada KSH.
KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk oli jõuda selgusele, kas
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatavate ülesannete täitmisel võib
6
eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lähtuvalt seadustest tellis
Rahandusministeerium KSH eelhinnangu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0052, KSH
juhtekspert Eike Riis). Selle tulemusena jõuti seisukohale, et maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu koostamisel KSH läbiviimine on vajalik.
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole planeeringu praeguses etapis võimalik välistada
järgmiste Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu
loodusala ja Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad kattuvad
(Pärnu jõe loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses
planeeritava Pärnu jõe aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem
kasutamine võib alade kaitse-eesmärke mõjutada. Kuna käesolevas etapis ei ole veel
planeeringulahendust, siis ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning
pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks. Seetõttu tuleb teemaplaneeringu
koostamise etapis nimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine.
Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala,
Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala,
Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse
teabe põhjal välistada ja asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Juhul, kui
teemaplaneeringuga siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus-
ja linnualade soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane hindamise läbi viia ka hetkel
välistatud Natura alade osas.
KSH eelhinnangu koostaja teeb ettepaneku KSH algatamiseks järgmistest põhjustest
lähtuvalt:
- ebasoodsat mõju ei ole võimalik välistada Natura Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe
loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärgiks olevate
elupaigatüüpide ja liikide puhul. Seetõttu on vastavalt KeHJS-e § 33 lg 1 punktile
4 vajalik algatada teemaplaneeringu KSH ja viia selle raames läbi Natura
asjakohane hindamine;
- negatiivset mõju ei saa välistada eelnimetatud loodusaladega kattuvatele
kaitstavatele aladele: Pärnu jõe hoiuala, Reiu jõe hoiuala, Pärnu rannaniidu
looduskaitseala ja Tori põrgu;
- Pärnu jõe lõigus suudmest kuni Sindi linnani (kaasa arvatud) on vaja anda hinnang
kavandatavate tegevuste võimalikule mõjule, sh koosmõjule;
- vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate
perioodiliselt üleujutatavate aladega;
- vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega
kaasnevat võimalikku mõju;
- keskkonnamõju hinnang tuleb anda Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise
vajadusele ja võimalikkusele;
- anda mõju hinnang kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku
majandamise ning vee- ja kalaturismi tingimuste seadmisega;
7
- anda hinnang olemasolevate ning kavandatavate puhke- ja rekreatsioonialade
koormustaluvusele ja kasutamistingimustele;
- hinnata planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust
rohevõrgustiku kujundamisel ja tugevdamisel;
- hinnata loodus- ja kultuuriväärtuste kategoriseerimise ja kasutamistingimuste
asjakohasust;
- anda hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende
ehituskeeluvööndisse maa- ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega.
Eelnõu punktis 3 esitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamisel teadaolev
planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (vt planeeringuala skeem).
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni
merre, Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos
mõjualaga 112 000 ha.
Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa
valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured erinevused Pärnumaa eri
osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väikesem
asustustihedus on Sindist ülesvoolu Kurgjani. Hõredamas asustuses on kaldaala laius
määratud suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus.
Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul
kaldal Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini.
Pärnu linnas on planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.
Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), kuna
Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav6 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala
piiriks on seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km
ulatuses kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), ka selles osas on tegemist laevatatava
jõelõiguga. Sauga ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringualasse haaratud vee- ja kaldaala
ruumiliseks planeerimiseks eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga.
Arvestades Pärnu jõe tähtsust ja senist kasutamist, on teada tugevad vastastikused mõjutused
planeeringuala ja selle lähiala vahel. Seetõttu on parema ja tervikliku ruumilahenduse
koostamiseks planeeringuala juurde haaratud ka mõjuala. Mõjualaks on planeeringuala
piirist ca 5 km laiune puhverala, mida iseloomustab tihe seotus planeeringualaga nii
sotsiaalsest, majanduslikust kui ka kultuurilisest aspektist, samuti kogukonna
emotsionaalsest ja identiteediväärtusest lähtudes.
6 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe
suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani.
8
Planeeringuala skeem
Eelnõu punkt 4 selgitab, et vastavalt PlanS § 4 lõikele 1 ja § 55 lõikele 4 korraldab
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH koostamist Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium kaasab teiste hulgas planeeringu koostamisse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi,
Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Veeteede Ameti, Päästeameti, Maanteeameti,
Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Maa-
ameti, Põllumajandusameti, Pärnu Linnavalitsuse, Tori Vallavalitsuse ja Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsuse.
Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele
tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
9
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem
kasutatud.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. KAVANDATAVA PLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu KSH ja asjakohaste mõjude hindamine ning
mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi planeeringu raames.
Enne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamist koostatud KSH eelhinnangu
raames on välja toodud, et lisaks KSH-le koos Natura mõju hindamisega, on vaja läbi viia
täiendavad uuringud:
- transpordi ja liikuvuse uuring Pärnu jõel ning selle seotus merega (koostamisel);
- Pärnu jõe süvendamise vajaduse ja võimalikkuse sotsiaal-majanduslik põhjendus ja
tasuvusuuring; perspektiivsetes kohtades määratleda süvendustööde ulatus,
süvendatava pinnase ja setete hinnanguline maht, setete/pinnase lõimise kirjeldus ja
hinnang setete/pinnase reostatusele.
Täiendavate uuringute vajadus võib selguda pärast algatamist, so planeeringu koostamise
esimeses etapis, PlanS § 61 kohaselt nõutud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta koostöötegijatelt ja kaasatavatelt
ettepanekute küsimise tulemusena.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka
PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Kuna KSH koostatakse vastavalt KeHJS-
es sätestatud nõuetele, siis see ei hõlma kavandatava tegevusega kaasnevate majanduslike,
kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude laiapõhjalist hindamist. Vastavalt PlanS § 71 lõikele 3
peab planeeringu kehtestamisel olema teada, milliseks võivad kujuneda planeeringu
elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud
ning mõju looduskeskkonnale. Asjakohaste mõjude osas viiakse läbi mõjude hindamine
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eskiislahenduse koostamise raames.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu menetluse pikkuseks on kolm aastat ja selle
kehtestab Vabariigi Valitsus. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustakse 2018.
aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeeringut, muutmist ei kavandata.
10
7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD
KULUD
7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamisest teavitatakse PlanS § 58
lõigete 5 ja 6 kohaselt 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Riigi
Teatajas, Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates
maakonnalehes Pärnu Postimees ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes, Tori ja Põhja-
Pärnumaa valdade vallalehtedes. Lisaks planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste
veebilehtedel. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.
Kulu suurus on ligikaudu 2000 eurot.
Vastavalt PlanS § 58 lõikele 7 teavitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH
algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ministeeriume, planeeringuala kohaliku
omavalitsuse üksusi ja valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering
käsitleb. Samuti isikuid ja asutusi, kes on avaldanud selleks soovi või kellel võib olla
põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste
arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid
ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasnevad kulud on seotud isikutele kirjade saatmisega.
Kuna enamikke isikuid on võimalik teavitada e-postiga, siis on kulud minimaalsed.
7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostavad Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonna ruumilise planeerimise spetsialistid, kellel on olemas PlanS § 4
lõikes 5 nõutud planeerimisalane pädevus. KSH, sealhulgas Natura mõjude hindamise
läbiviimiseks, samuti asjakohaste mõjude hindamise konsultandi leidmiseks ning vajalike
uuringute tegemiseks korraldatakse riigihange. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud
nimetatud tööde tellimiseks on ligikaudu 80 000 eurot.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise
kavatsuse koostamise, eelnõu koostamise ja avalikustamise, planeeringulahenduse
avalikustamise ja kehtestamisega kaasnevad menetluskulud, seminaride ja koosolekute
korraldamise kulud ligikaudu 25 000 eurot.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu orienteeriv maksumus on 105 000 eurot,
koostamiseks vajalikud kulud kavandatakse aastatel 2021-2023 Rahandusministeeriumi
eelarvesse. KSH, asjakohaste mõjude hindamise ning vajalike uuringute maksumus, samuti
menetlusega seotud kulude maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja
KSH väljatöötamise kavatsuse protsessi.
11
7.3. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga seatakse tingimused ja üldised põhimõtted riigi
huvide elluviimiseks kuni 2030+. Teemaplaneering on aluseks kohaliku omavalitsuse
üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamisel, samuti erinevate riiklike ja
valdkondlike arengudokumentide koostamisel. Elluviimiseks vajalikud tegevused tuuakse
välja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tegevuskavas.
8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu koos KSH eelhinnanguga saatis Rahandusministeerium7 seisukoha kujundamiseks
ja arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumitele,
Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministrile,
Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Veeteede Ametile, Päästeametile,
Maanteeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Terviseametile, Maa-ametile,
Põllumajandusametile, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Veterinaar- ja
Toiduametile, Pärnu Linnavalitsusele, Tori Vallavalitsusele, Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsusele, Türi Vallavalitsusele, Kehtna Vallavalitsusele, Põhja-Sakala
Vallavalitsusele ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale (valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon).
Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja rahandusministrile.
7 24.09.2020 kiri nr 14-9/6516-1
12
Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ kohta esitatud arvamused ja vastused
Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus
1. Terviseamet, 02.10.2020 e-kiri Puuduvad.
2. Päästeameti 02.10.2020 kiri nr
7.2-3.4/9344-2
1. Teemaplaneeringu algatamise eelnõust ei selgu, kas
planeeringuale planeeritakse ohtlikke ettevõtteid, mis kasutavad
oma tehnoloogias ohtlikke aineid.
2. Kaldarajatiste planeerimisel tuleb koostöös Päästeametiga
välja selgitada veepääste seisukohalt olulised veeskamiskohad.
Teemaplaneering koostatakse koostöös Päästeametiga.
1. Teemaplaneeringu koostamise käigus lepitakse
kokku põhimõtted Pärnu jõe vee- ja kaldaalade
kasutamiseks ning tingimused nende elluviimiseks.
Teemaplaneeringu algatamise ettevalmistamisel ei ole
teada, kas on vajadus ohtlike ettevõtete
kavandamiseks. Kui teemaplaneeringu koostamisel
selline ettepanek tehakse, siis hinnatakse ja kaalutakse
kõiki asjaolusid koosmõjus ning alles seejärel saab
otsustada ohtliku ettevõtte kavandamise üle.
2. Veeskamiskohtade asukohtade määramine on
algatatava teemaplaneeringu üks eesmärkidest. Selle
eesmärgi saavutamiseks selgitatakse koostöös
Päästeametiga välja veeskamiskohatade vajadus ning
seatakse tingimused nende rajamiseks.
Vastatud Rahandusministeeriumi 10.11.2020 kirjaga nr
14-9/6516-14.
3. Veeteede Ameti 06.10.2020
kiri nr 6-3-1/2482
Puuduvad.
4. Keskkonnaameti 08.10.2020
kiri nr 6-5/20/16194-2
1. Keskkonnaameti hinnangul ei saa negatiivseid mõjusid
välistada Reiu jõe loodusala puhul, kuna Reiu jõe suudmeosa on
juba praegu aktiivses kasutuses ja edaspidi surve jõelõigu
kasutamiseks tõenäoliselt suureneb, mistõttu ala eesmärgiks
olevatele liikidele võib avalduda ebasoodne mõju.
2. Eelhinnangu kokkuvõttes on öeldud, et planeeringu-alale
jäävate loodusalade (Soomaa loodusala, Navesti loodusala,
Nõustume ettepanekutega, täiendatud on KSH
eelhinnangu vastavaid peatükke (ptk 5 „Natura
eelhindamine“, ptk 5.4.2 „Võimalik mõju Reiu
loodusalale“, ptk 6.4.2 “Mõju hoiualadele“ ning ptk 8
„Kokkuvõte“).
13
Saarjõe loodusala, Tellisaare loodusala, Soomaa linnuala, Pärnu
lahe loodusala) puhul saab ebasoodsad mõjud välistada ja
asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Peame vajalikuks lisada
KSH eelhinnangusse, et juhul kui planeeringuga siiski
kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus-
ja linnualade soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane
hindamise läbi viia ka hetkel välistatud Natura alade osas.
Vastatud Rahandusministeeriumi 10.11.2020 kirjaga nr
14-9/6516-13.
5. Maaeluministeeriumi
13.10.2020 e-kiri
Puuduvad.
6. Eesti Keskkonnaühenduste
Koja 14.10.2020 kiri nr
1-5/20/2878
Eesti Keskkonnaühenduste Koda leiab, et jõgede süvendamine
on toonud kaasa nende seisundi halvenemise mitmel pool
Euroopas ning selline tegevus on tõsiseks ohuks ka Pärnu jõe
olukorrale. Potentsiaalselt võib süvendamine saada saatuslikuks
kõigile tööde piirkonda jäävatele kalakoelmutele ja teistele
olulistele jõepõhja-elupaikadele. See tähendaks selget
negatiivset mõju Pärnu jõe Natura
2000 alale. Võimaliku süvendamisega potentsiaalselt kaasnevaid
keskkonnamõjusid tuleb KSH raames
põhjalikult hinnata, viia läbi vajalikud uuringud ja tuua esile
süvendamise tulemused jõgede puhul, mida on süvendatud ja
kus süvendamise tulemusi seiratud. Mõjuhindamise tulemusi
tuleb planeeringulahenduses arvestada. Negatiivne mõju Natura
2000 jõe elupaikadele tuleb välistada.
Nõustume ettepanekuga, täiendatud on KSH
eelhinnangu peatükki 6.11 „Pärnu jõe võimaliku
süvendamisega kaasnev mõju“. Pärnu jõe süvendamise
võimalikkuse ja vajalikkuse kohta on kavas
Rahandusministeeriumil tellida pärast
teemaplaneeringu algatamist, lähteseisukohtade ja
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamist asjakohane
uuring. Uuringu täpsem sisu ja ulatus kavandatakse
teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH
väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus. KSH, sh
Natura asjakohase hindamise ja vastava uuringu
tulemusena saab välistada Pärnu jõe süvendamise või
kavandada meetmed negatiivsete mõjude välistamiseks
Natura 2000 jõe elupaikadele.
Vastatud Rahandusministeeriumi 10.11.2020 kirjaga nr
14-9/6516-17.
7. Pärnu Linnavalitsuse
19.10.2020 kiri nr 8-3/8251-1
Toetav arvamus. Linnavalitsus on leidnud, et huvi veealade
kasutuse osas on järjest tõusnud. 2020 kevadel toimunud Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ avalikustamise käigus
avaldati korduvalt soovi jõe ja veeliikluse küsimuste
lahendamiseks detailsemal tasemel. Pärnu Linnavalitsus on
seisukohal, et jõe kasutuse osas kokku leppimine on oluline,
omavalitsuste piire ületav ja erinevaid valdkondi haarav teema,
14
mis vajab eraldi käsitlust. Eraldi teemaplaneeringu koostamine
võimaldab veealade kasutusega seonduvad aspektid
põhjalikumal viisil ja erinevaid koosmõjusid detailsemalt
arvestades läbi kaaluda ning saavutada alade arengu eesmärkide
ja tingimuste osas laiapõhjaline kokkulepe. Üldisemal tasandil ja
tervikliku Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalusi käsitleva
teemaplaneeringu koostamine on vajalik sisend kohaliku tasandi
planeeringute ja arengudokumentide koostamiseks.
Pärnu Linnavalitsus nõustub teemaplaneeringu KSH algatamise
vajadusega.
8. Keskkonnaministeeriumi
23.10.2020 kiri nr
7-15/20/4217-2
1. KSH eelhinnangu eelnõu punktis 5.4.2 „Võimalik mõju Reiu
jõe loodusalale“ on leitud, et kui mõjud loodusalale ja selle
veekeskkonnale on eeldatavalt mitteolulised, siis tõenäoliselt ei
avaldu olulisi mõjusid ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
(paksukojaline jõekarp, harilik võldas jt). Praegusest
dokumendist ei selgu, kuidas on jõutud järelduseni, et puudub
vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, arvestades,
et seda saab teha ainult juhul, kui on välistatud ebasoodne mõju
Natura ala kaitse-eesmärkidele. Peame õigeks Natura asjakohase
hindamise läbiviimist Reiu jõe loodusala puhul.
2. KSH eelhinnang peab KeHJS § 33 lg 5 punkti 1 kohaselt
sisaldama teavet, sh piiriülese mõju kohta. Palume KSH
eelhinnangut täiendada, kas teemaplaneeringu elluviimisega
võib eeldatavalt esineda piiriülest mõju.
3. Korralduse eelnõu seletuskirja lk-l viis ja KSH eelhinnangu
eelnõu lk-l kuus viidatakse ekslikult KeHJS §-le 22. Palume
viide asendada korrektse § -ga 22.
Täiendavalt on tehtud ettepanekud teemaplaneeringu
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
koostamiseks.
KSH eelhinnangu kohta tehtud ettepanekutega
nõustume, täiendatud on vastavaid peatükke (ptk 5
„Natura eelhindamine“, ptk 5.4.2 „Võimalik mõju Reiu
loodusalale“, ptk 6.4.2 “Mõju hoiualadele“ ning ptk 8
„Kokkuvõte“).
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
kohta tehtud ettepanekud on asjakohased. Edaspidi,
nimetatud dokumentide väljatöötamisel, võtame need
arvesse.
Vastatud Rahandusministeeriumi 10.11.2020 kirjaga nr
14-9/6516-16.
15
9. Maanteeameti 23.10.2020 kiri
nr 15-2/20/44986-
Ei esitanud ettepanekuid maakonna teemaplaneeringu
algatamise dokumentidele. Tehtud on ettepanekud
teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise
kavatsuse koostamiseks.
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
kohta tehtud ettepanekud on asjakohased. Edaspidi,
nimetatud dokumentide väljatöötamisel, võtame need
arvesse.
Vastatud Rahandusministeeriumi 10.11.2020 kirjaga nr
14-9/6516-15.
10. Põllumajandusameti
23.10.2020 kiri nr 14.5-
1/1734-1
Puuduvad.
11. Tori Vallavalitsuse 28.10.2020
korraldus nr 792
Toetav arvamus. Tori Vallavalitsus leiab, et teemaplaneeringu
ülesannete käsitlemine ja tegevusraamide määratlemine
võimaldab planeeringuala tasakaalustatud ja jätkusuutlikku
arengut, aitab lahendada Tori vallas üleskerkinud probleeme –
üleujutuste tekitatud kahjude vältimine, suplejate ja veeliikluse
vahelised konfliktid, veemotospordi ja jõe kallaste erosiooni
vahelise seose tuvastamine ja vajadusel leevendusmeetmete
määratlemine, veeturismi arendamine, kärestikuspordi ja seda
toetava taristu arendamine, avalike supluskohtade ja paadi
veeskamiskohtade ning Sindi kalasadama rajamine.
Tori Vallavalitsus nõustub teemaplaneeringu ja KSH
algatamisega.
12. Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsuse 17.11.2020 kiri
nr 7-1/2390-1
Toetav arvamus. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on seisukohal, et
teemaplaneering on vajalik ja vallale informatiivses mõttes
kasulik. Maakonna teemaplaneeringuga lahendatakse olulised
teemad jõe kasutuse kaardistamisel ja elanikkonna vajaduste
väljaselgitamisel.
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus toetab teemaplaneeringu
algatamist.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1457 - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05184fee-84b8-4670-925e-b1844b83da1f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05184fee-84b8-4670-925e-b1844b83da1f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main