Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga" vastuvõtmine

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Toompea

…. …. 2023 nr

Päevakorra punkt nr …

Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu

jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ vastuvõtmine“

eelnõu

Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt regionaalministri esitatud eelnõule.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

EELNÕU

18.12.2023

VÄLJAVÕTE

EELNÕU

18.12.2023

KORRALDUS

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ vastuvõtmine

Planeerimisseaduse § 66 lõike 1 alusel ja kooskõlas §-dega 67 ja 68

1. Võtta vastu Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise

arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi planeering).

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil korraldada planeeringu avalik väljapanek ja

avalik arutelu.

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada planeering oma veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

18.12.2023

Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu Pärnu

jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga

vastuvõtmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega võetakse planeerimisseaduse (PlanS) § 66 lõike 1 alusel

vastu „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (teemaplaneering). Teemaplaneering koostatakse

eelkõige riiklike ja Pärnu maakonna kohaliku omavalituse üksuste üleste huvide ja

arenguvajaduste väljendamiseks. Esimest korda määratakse ühtses arengudokumendis Pärnu

jõe vee- ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused aastani 2030 ja sellele

järgnevateks aastateks. Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) koostamist korraldab ja teemaplaneeringut koostab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (kuni 01.07.2023 Rahandusministeerium).

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM)

ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Merilin Rosenberg (tel

58041423, [email protected]) ja juhtivspetsialist Raine Viitas ( tel 58851458,

[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis REM kohaliku omavalitsuse

poliitika osakonna kohalike omavalitsuste õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442,

[email protected]) ja REM Ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna juht

Külli Siim (tel 5817 0529, [email protected]).

2. Eelnõu eesmärk ja sisu

2.1 Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on teemaplaneering vastuvõtta ja avalikustamisele suunata. Vastavalt PlanS §

66 lõikele 2 kinnitatakse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsusega, et

maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, et maakonnaplaneering on koostatud vastavuses

maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud

arvesse KSH tulemusi. PlanS § 67 ja § 68 kohaselt korraldatakse teemaplaneeringu

vastuvõtmise järgselt planeeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu kõigis planeeringuala

kohalikes omavalitsustes (Pärnu linn, Tori vald, Põhja-Pärnumaa vald) ning

planeeringumaterjalid avalikustatakse REM veebilehel.

2.2 Maakonna teemaplaneering

PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk muu hulgas maakonna osa

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse

eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike

ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Teemaplaneeringu eesmärk on

määratleda Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused.

2

Teemaplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Pärnu maakonna planeeringust (kehtestatud

riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74). Selle kohaselt tuleb koostada

maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja

avalikku huvi. Jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mis Pärnu maakonna planeeringus on

kõrgelt väärtustatud ja määratud väärtuslikuks maastikuks. Jõekaldad on määratud maakonna

taseme rohelise võrgustiku koridori osaks. Teemaplaneeringu koostamise vajadus on

sätestatud ka Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“ .

Teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe

ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestavad erinevate kasutajate huve.

Seejuures vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need

leevendavate meetmete kavandamise kaudu.

Teemaplaneeringu puhul on olulisemad riigi huvid: pääs jõelt merele; Pärnu sadama

toimimine (kaubasadam, reisisadam ja ühendused saartega); väikesadamate võrgustiku ja

väikelaevaliikluse arenemine; jõe ja mere kasutajate turvalisuse kindlustamine; jõe ja kallaste

avalik kasutus ning juurdepääs kaldaalale; rohevõrgustiku toimimine; maastikuväärtuste

säilimine; asustuse kestliku arengu tagamine; säästvate liikumisviiside soodustamine;

kliimakindluse ja veekogu hea seisundi tagamine.

2.3 Teemaplaneeringu ala

Teemaplaneering käsitleb Pärnu jõge Pärnu maakonna ulatuses, Pärnu linna ning Tori ja

Põhja-Pärnumaa valdade territooriumil. Planeeringuala suurus on 42 000 ha. Planeeringuala

hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (ca 75 km

pikkuses lõigus). Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses (ca 1,2 km)

ning Sauga jõgi kuni Kalurikülani (ca 3 km), kuna jõelõik on kasvava kasutusega.

Planeeringuala on kajastatud seletuskirja Lisas 1 toodud joonisel.

2.4 Teemaplaneeringu lahendus

Avaliku planeerimise tulemusena on kokku lepitud teemaplaneeringu ühtsed eesmärgid ning

põhimõtted Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ning kaldaala kasutamiseks järgmiste teemade lõikes:

1) Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused maalises ning linnalises

piirkonnas;

2) Puhkealad- ja puhkemajandus, sh puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas, puhke-

ja külastuskeskkond, veematkateed, matkarajad- ja marsruudid, puhkevõrgustiku

sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad, avalikud supluskohad;

3) Liikuvus ja tehniline taristu, sh jõe veeala kasutus, laevatatavad jõed, veeskamiskohad

ja sildumisalad, sadamad, teedevõrk, sillad ja jõeületuskohad, kergliiklusteede

võrgustik, liikumine kaldal ja juurdepääs kallasrajale, turvalisus ja päästevõimekus

ning taastuvenergeetika;

4) Kliimamuutused, üleujutuseohuga ja lihkeohtlikkusega arvestamine;

5) Rohevõrgustik;

6) Väärtuslikud maastikud;

7) Kultuuriväärtused;

3

8) Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud

meetmed.

Teemaplaneeringuga on antud üldised suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste

planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamiseks arvestades maakonnaplaneeringu

täpsusastet. Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse ja

kogukonna ning erasektori vahel. Teemaplaneeringu elluviimist aitab tagada

planeeringulahenduse arvestamine riigi ja maakonna tasandi arengukavade ja strateegiate

koostamisel.

2.6 Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähtuvalt PlanS § 55 lõikest 3 tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel

anda eelhinnang ja kaaluda KSH koostamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest

ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu ja asjaomaste

asutuste seisukohtade põhjal jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine on vajalik. Vabariigi

Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 15 algatati koos teemaplaneeringu koostamisega ka

KSH koostamine.

KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi

teemaplaneeringu koostamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik

areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks,

millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada.

KSH käigus viidi Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu

loodusala osas läbi Natura asjakohane hindamine.

Arvestades Pärnu jõe loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei

põhjusta planeeringuga kavandatud suunised ja tingimused loodusalale ja selle

veekeskkonnale ning ökosüsteemidele olulisi negatiivseid mõjusid. Edasisel planeerimisel

tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste kavandamisel hinnata mõjusid

loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete

mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Ei kavandata tegevusi, mis killustaks loodusala

või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Ebasoodsad mõjud loodusala kaitse-

eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. Jõe veeala ja kaldaalade

säästlikku ja keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad

Pärnu jõe loodusalale pigem positiivset mõju.

Reiu jõe loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline kuna ei

kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit

olulisel määral. Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi seisundile ja

kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele seoses planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid

ei avaldu. Edasisel planeerimisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste või

tegevuste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja

vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused.

4

Planeeringuga kavandatavaga seoses ei avaldu negatiivseid mõjusid Rannaniidu ja Tori põrgu

loodusaledele, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpide ja liikide seisundile.

Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti

loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu

lahe linnuala) puhul jõuti planeeringulahenduse analüüsimise käigus järeldusele, et nimetatud

Natura aladele ja nende piirkonda ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid alade

terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit mõjutada ning puudus vajadus Natura asjakohase

hindamise läbiviimiseks.

PlanS § 66 lõike 2 kohaselt kinnitatakse planeeringu vastuvõtmisega, et planeeringu

koostamisel on arvestatud KSH tulemusi. Teemaplaneeringu koostamisel on

keskkonnamõjude hindamine ja planeerimine toimunud tihedas seoses, KSH töögrupi

ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel ja integreeritud

planeeringu lahendusse. Lisaks on mõjude hindamise käigus tehtud täiendavad ettepanekud

leevendavate meetmete seadmiseks, mis on lisatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 5.

„Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatavad meetmed.“

Leevendavad meetmed on seatud järgmiste teemade ja valdkondade kaupa:

1) meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks;

2) meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks

ja vähendamiseks;

3) jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

kavandatud meetmed;

4) kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

kavandatud meetmed;

5) üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

kavandatud meetmed;

6) meetmed kultuuripärandi kaitseks;

7) meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks;

8) meetmed taristuobjektide kavandamiseks;

9) meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks:

10) meetmed kliimamuutustega arvestamiseks.

Tulenevalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu täpsusastmest on meetmete näol tegemist

pigem ettepanekute ja soovitustega planeeringulahenduse edasiseks rakendamiseks kohaliku

tasandi planeeringute ja projektide koostamisel. Teemaplaneeringu ja KSH ühine eesmärk on

vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist järgmistel, detailsematel

planeerimistasanditel ning toetada planeeringuala jätkusuutlikku ja tasakaalustatud (ruumilist)

arengut ning positiivseid muutusi.

2.7 Teemaplaneeringu ja KSH menetlus

PlanS § 1 lõike 2 kohaselt tulenevad nõuded planeerimismenetlusele PlanS-st.

Teemaplaneering ja selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021 korraldusega nr

15. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust

reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

5

Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise ajal kehtinud PlanS § 2 lõike 3 kohaselt

kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le menetlusnõudeid, mis

tulenevad PlanS-st. Eelnevast tulenevalt on nii teemaplaneeringu, kui ka selle KSH

menetlusnõuded sätestatud PlanS-s ja dokumentide menetlus on läbi viidud ühiselt.

Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõud koos

planeeringuala kirjeldusega saadeti 16.09.2021 koostööpartneritele ning kaasatavatele

ettepanekute esitamiseks (PlanS § 61 lõike 1 kohaselt). Laekunud ettepanekute alusel

täiendati teemaplaneeringu dokumente ja avalikustati need Rahandusministeeriumi veebilehel

(PlanS § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt).

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 16.01-23.02.2023. a

(PlanS § 62 kohaselt). Planeeringu dokumentidega sai tutvuda Rahandusministeeriumi

veebilehel ning lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu

riigimajas kohapeal. Samades kohtades toimusid jaanuari lõpus eelnõusid tutvustavad

avalikud arutelud ning märtsi lõpus avalikustamise tulemusi tutvustavad avalikud arutelud

(PlanS § 63 kohaselt). Üheaegselt avaliku väljapaneku toimumisega esitati teemaplaneeringu

ja KSH aruande eelnõud koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute ja arvamuste

saamiseks 27.12.2022 kirjaga.

Avaliku väljapaneku käigus esitasid avalikustatud materjalide kohta kirjalikke arvamusi 15

asutust ning neli eraisikut. Eraisikute mureks oli kaldatee asukoht Tammiste ja Uuemetsa

elamupiirkonnas ning veeliiklusest tulenev müra. Asutuste ettepanekud puudutasid valdavalt

kavandatud teid ja kaldateed, veeliikluse korraldamist, sh Pärnu jõe laevatava osa

pikendamist, veeskamiskohtade olulisust päästetöödeks, jõkke jahutus- ja küttesüsteemide

kavandamist, jõe süvendamist ja setete eemaldamist, supluskohti, puhkekohti ja -metsi

(rohealasid), kallasrajale ja jõele juurdepääse ning kliimamuutusi. Arvamuste alusel täiendati

nii teemaplaneeringu kui ka KSH aruande eelnõusid (PlanS § 64 lg 2 kohaselt).

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks ja

kaasatavatele arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi 20.06.2023 kirjaga (PlanS § 65

kohaselt). Kõik koostöötegijad on 16.11.2023 seisuga andnud teemaplaneeringule oma

kooskõlastuse. Lähtuvalt laekunud ettepanekutest on teemaplaneeringut ja KSH aruannet

täiendatud ning KSH tulemused integreeritud teemaplaneeringu lahendusse.

Täpsemalt on senise menetluse käigu ja laekunud ettepanekute ja nendega arvestamise kohta

võimalik ülevaade saada REM veebilehel.

Vastavalt PlanS § 66 lõikele 2 kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja

vastuvõtmise otsusega, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, et maakonnaplaneering

on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning

maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusi. Teemaplaneeringu vastuvõtmisele järgnevad PlanS § 67 ja § 68 kohaselt

planeeringu avalik väljapanek ja avalikud arutelud.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid.

6

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Planeeringu koostamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja kehtivatest strateegilistest

arengudokumentidest, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seega otsene puutumus

Euroopa Liidu õigusega puudub.

5. Korralduse mõjud

PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks.

Kõigis planeeringuala omavalitsustes on käsil uute üldplaneeringute koostamine, mida

teemaplaneeringu lahendus toetab tervikliku ning omavalitsuste piiride ülese jõe vee- ja

kaldaala käsitluse osas. Teemaplaneeringus on seatud detailsemate planeeringute jaoks jõe ja

kaldaala kasutusega seonduvad suunised, tingimused ning negatiivseid keskkonnamõjusid

leevendavad meetmed. Teemaplaneeringuga ei muudeta kehtivaid üldplaneeringuid.

Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate üldplaneeringute asjakohaste

põhimõtete ja lahendustega ning asjakohaste detailplaneeringute lahendustega arvestades

maakonnaplaneeringu täpsusastet.

Teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut (kehtestatud riigihalduse

ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74) Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ja kaldaga seotud

teemades Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas.

Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna

ning erasektori vahel. Riigi ja maakonna tasandi arengukavade ja strateegiate koostamisel

tuleb arvestada maakonna teemaplaneeringuga.

Planeeringuga samaaegselt viidi läbi KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, mis

tasakaalustatult arvestab sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja

pakub välja olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude

hindamise tulemustega on arvestatud, need kajastuvad planeeringulahenduses ning on

avalikult kättesaadavad teemaplaneeringu lisamaterjalidena.

6. Korraldusega kaasnevad kulud

ReM kannab 2024. aastal Pärnu maakonna teemaplaneeringu koostamise, avalikustamise ja

avalike aruteludega seotud kulud. Kokku 20 000 eurot. Kulud tasutakse riigieelarvesse

planeeritud vahenditest.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Pärnu jõe teemaplaneering on koostatud koostöös planeeringuala kohalike omavalitsuste,

ministeeriumide ja valitsusasutuste ning teiste asjaomaste asutuste ja huvitatud osapooltega.

7

Teemaplaneeringu eskiislahenduse koostamiseks viidi 2021-2022 ajavahemikul läbi

külastusvisiite, planeeringuala paikvaatlusi ja teemapõhiseid koosolekuid koos planeeringu

koostajate, mõjuhindajate, kohalike omavalitsuste ning teiste erinevate valdkondade

esindajatega.

Ajavahemikul 16.01-23.02.2023 toimus teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik

väljapanek, mille käigus oli kõigil huvitatud isikutel võimalik tutvuda koostatud lahendusega.

Avaliku väljapaneku ajal viidi läbi eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning selle järgselt

viidi läbi avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud kõigis kaasatud

kohalikes omavalitsuses (Pärnu, Tori, Põhja-Pärnumaa).

Koostööpartnerid Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on Pärnu Linnavalitsus, Tori

Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium

(alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium

(alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Koostöötegijad on olnud kaasatud erinevatesse planeeringu etappidesse, küsitud on seisukohti

ja teavitatud avalikust väljapanekust. Teemaplaneering esitati koostöötegijatele

kooskõlastamiseks 20.06.2023 ning kõik koostöötegijad on teemaplaneeringu kooskõlastanud.

Täpsemalt on võimalik kooskõlastustega tutvuda REM veebilehel.

Teemaplaneeringu koostamisse kaasati isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

teemaplaneeringu lahenduse vastu või kelle õigusi teemaplaneering võib puudutada.

Teemaplaneeringu koostamisse kaasati Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Türi Vallavalitsus,

Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Pärnumaa

Arenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, TTÜ Särghaua õppekeskus, SA Pärnu

muuseum, Sõudeklubi Pärnu, Pärnu sõudekeskus Kalev, Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ,

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Rohelise Jõemaa

Koostöökogu, Fishing Village, Soomaa turism MTÜ, Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus,

Pärnu sadam AS, MTÜ Pärnu jahtklubi, JAPS AS, Tucuruvi OÜ Lustipark, Kaitseliidu

Pärnumaa malev, Ülejõe selts MTÜ, Keskkonnaagentuur, OÜ Pärnu Loovlinnak Haldus, OÜ

Rail Baltic Estonia, Suurejõe Rahvamaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning kutseliste

kalurite esindaja. Kaasatavate isikute ring on olnud ajas täienev. Kaasatavaid isikuid on

teavitatud personaalselt e-kirjaga olulisematest planeeringu etappidest ja küsitud arvamusi

planeeringulahenduse kohta.

Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse kaasati ka personaalselt isikud, kes esitasid

teemaplaneeringule ettepanekuid, kelle maaüksustel asuvad rippsillad ja veeskamiskohtade

võimalikud asukohad, kelle maaüksused jäävad pikendatava laevatatava jõelõigu äärde Sauga

ja Pärnu jõel ning kelle maaüksused on olulised puhke- ja peatuskohtade sõlmpunktide ning

puhke- ja kergliiklustee võrgustiku arendamiseks.

Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, arvamuse avaldamiseks järgmistele valitsusasutustele: Põllumajandus- ja

8

Toiduamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet,

Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet. Samuti

esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks planeeringuala kohalikele omavalitsustele – Pärnu

Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.

9

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seoses mereplaneeringuga vastuvõtmine“ eelnõu seletuskirja

Lisa 1

Planeeringuala asukoht ja piir

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: 18.12.2023 nr 1.4-1/1317

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse

korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise

arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ vastuvõtmine“ eelnõu.

Selgituseks, et teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande on

kooskõlastanud Pärnu Linnavolikogu, Tori Vallavolikogu, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus,

Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei-

ja Piirivalveamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium.

Kooskõlastamise tulemusena täiendatud planeeringumaterjal koos lisadega on kättesaadav

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel, alajaotuse all – planeeringu

vastuvõtmine.

Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu;

2. Seletuskiri.

Arvamuse avaldamiseks: Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit

Raine Viitas

58851458 [email protected]