Pärnu jõe teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele ettepanekute küsimine

Tellija Rahandusministeerium

Koostajad Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Rahandusministeerium

Regionaalhalduse osakond

Pikk tn 16b, 80013 Pärnu

Telefon: 7155865

e-post: [email protected]

Kuupäev September 2021

Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneering „Pärnu jõe ja

kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

2 / 67

Versioon 1 (ettepanekute küsimiseks)

Kuupäev 16.09.2021

Koostajad: Planeeringu töörühm: Raine Viitas, Tiiu Pärn, Tiia Kallas, Anne Karjus

KSH eksperdirühm: Eike Riis, Aide Kaar, Veronika Verš, Raimo Pajula, Ingo

Valgma, Moonika Lipping, Marko Ründva, Marko Lauri, Jüri Hion

Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Sindi kärestiku juures, 11.06.2021. Foto: Eike Riis

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

3 / 67

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5

1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE ....................................................................... 6

2. ASUSTUS JA RAHVASTIK ................................................................................... 8

3. ETTEVÕTLUS.................................................................................................... 10

3.1. Tööstus ............................................................................................................. 10

3.2. Turism ja rekreatsioon ........................................................................................ 11

3.2.1. Matkarajad ........................................................................................................ 12 3.2.2. Supluskohad ...................................................................................................... 13

3.3. Sadamad, veeskamis- ja sildumiskohad ................................................................ 13

3.4. Maardlad ja mäeeraldised.................................................................................... 15

3.4.1. Planeeringualal asuvad maardlad ja mäeeraldised .................................................. 15 3.4.2. Planeeringuala eeldatavas mõjualas asuvad maardlad ja mäeeraldised ..................... 16

4. TEHNILINE TARISTU ....................................................................................... 19

4.1. Teedevõrk ......................................................................................................... 19

4.1.1. Maanteed .......................................................................................................... 19 4.1.2. Kergliiklusteed ................................................................................................... 19

4.2. Raudtee ............................................................................................................ 20

4.3. Sillad ................................................................................................................ 20

4.4. Lennuväli .......................................................................................................... 20

4.5. Paisud .............................................................................................................. 21

5. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD .................................................................. 22

5.1. Pärnu jõe loodusala ............................................................................................ 22

5.2. Reiu jõe loodusala .............................................................................................. 22

5.3. Soomaa loodusala .............................................................................................. 23

5.4. Soomaa linnuala ................................................................................................ 23

5.5. Pärnu lahe linnuala ............................................................................................. 24

5.6. Rannaniidu loodusala .......................................................................................... 24

5.7. Pärnu loodusala ................................................................................................. 25

5.8. Navesti loodusala ............................................................................................... 25

5.9. Saarjõe loodusala ............................................................................................... 25

5.10. Tellissaare loodusala ........................................................................................... 26

5.11. Tori põrgu loodusala ........................................................................................... 26

6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ..................................................................... 27

6.1. Kaitsealad ......................................................................................................... 27

6.1.1. Pärnu rannaniidu looduskaitseala ......................................................................... 27 6.1.2. Niidu maastikukaitseala ...................................................................................... 28 6.1.3. Pärnu maastikukaitseala ..................................................................................... 28 6.1.4. Saarjõe maastikukaitseala ................................................................................... 28 6.1.5. Kaansoo mesimuraka kasvuala ............................................................................ 29 6.1.6. Soomaa rahvuspark............................................................................................ 29 6.1.7. Kaitstavad pargid ............................................................................................... 29

6.2. Hoiualad ........................................................................................................... 30

6.2.1. Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) .................................................................................... 30 6.2.2. Pärnu lahe hoiuala .............................................................................................. 30 6.2.3. Reiu jõe hoiuala ................................................................................................. 31 6.2.4. Navesti hoiuala .................................................................................................. 31

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

4 / 67

6.2.5. Tellissaare hoiuala .............................................................................................. 31

6.3. Kaitsealused liigid ja kivistised ............................................................................. 31

6.3.1. Kaitstavad loomaliigid ......................................................................................... 31 6.3.2. Kaitstavad taimeliigid ......................................................................................... 32 6.3.3. Kaitstavad seene- ja samblikuliigid ....................................................................... 32 6.3.4. Kaitstavad kivistised ........................................................................................... 32

6.4. Püsielupaigad .................................................................................................... 32

6.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid .......................................................................... 32

6.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ........................................ 33

6.7. Vääriselupaigad ................................................................................................. 33

7. RELJEEF JA GEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................... 34

7.1. Lihkeohtlikud piirkonnad ..................................................................................... 34

7.2. Radoonisisaldus pinnases .................................................................................... 37

8. VOOLUVEEKOGUD ........................................................................................... 40

8.1. Pärnu jõgi ......................................................................................................... 41

8.2. Sauga jõgi ......................................................................................................... 41

8.3. Reiu jõgi ........................................................................................................... 42

8.4. Navesti jõgi ....................................................................................................... 42

8.5. Üleujutusohuga ala ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad ................................... 42

9. PÕHJAVESI ...................................................................................................... 47

10. TAIMESTIK JA LOOMASTIK ............................................................................. 48

10.1. Taimestik .......................................................................................................... 48

10.2. Loomastik ......................................................................................................... 48

11. ROHEVÕRGUSTIK ............................................................................................ 49

12. PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS ................................................................ 50

12.1. Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................. 50

12.2. Mahealad .......................................................................................................... 50

13. KULTUURIVÄÄRTUSED .................................................................................... 52

13.1. Kultuurimälestised .............................................................................................. 52

13.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ................................................................. 52

13.3. Maaehituspärand ................................................................................................ 53

13.4. Militaarpärand ................................................................................................... 53

13.5. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 53

13.6. Miljööväärtuslikud alad ....................................................................................... 54

13.7. Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 54

13.7.1. Ilusad vaated..................................................................................................... 54

14. VÄLISÕHU SEISUND ........................................................................................ 56

15. MÜRAOLUKORD ............................................................................................... 62

16. MUUD ASJAOLUD ............................................................................................. 65

16.1. Riigikaitselised ehitised ....................................................................................... 65

16.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 65

16.3. Keskkonnaohtlikud objektid ................................................................................. 66

16.4. Soojussaared ..................................................................................................... 67

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

5 / 67

Sissejuhatus

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“ planeeringuala kirjeldus annab ülevaate olemasolevast olukorrast.

Teemaplaneeringuga kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on

kajastatud seisuga august 2021. Teemaplaneeringu ja KSH koostamise käigus seda teavet edaspidi

üldjuhul ei uuendata. Teabe uuendamine toimub vajadusel ainult selliste muudatuste korral, mis

võivad oluliselt mõjutada planeeringulahendust ja mõju hindamise tulemusi.

Planeeringuala, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse koostamisel on võetud aluseks

maakonna ning planeeringuala kohalike omavalitsuste asjakohastes arengudokumentides

(strateegilise ja ruumilise planeerimise dokumentides) sisalduv teave, riiklike andmebaaside ja

registrite andmeid, asjakohaseid Maa-ameti kaardirakendusi jms – kasutatud materjalide loetelud vt

täpsemalt teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumentidest.

Kuna käesolevas planeeringuala kirjelduses toodud lähteandmed on reeglina ajas muutuvad, siis

teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb igakordselt lähtuda

arengudokumentides, registrites jm andmebaasides esitatud ajakohastest andmetest.

Olemasolev olukord on kajastatud kaardirakenduses1.

1https://rahm.maps.arcgis.com/apps/mapviewer/index.html?webmap=36e964bbc85a43efaef8233c

46614388

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

6 / 67

1. Planeeringuala paiknemine

Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu

lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 1). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu

linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades.

Joonis 1. Planeeringuala paiknemine2

Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal

Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on

planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.

2 Allikas: Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ ja KSH algatamise otsus

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

7 / 67

Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani). Planeeringuala

piiriks on seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses

kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani).

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

8 / 67

2. Asustus ja rahvastik

Pärnu jõe piirkonnas vahemikus Raest kuni Tori-Jõesuuni vahelduvad jõe kaldail metsad ja

põllustatud alad. Sellest allavoolu on jõe kaldail asustus võrdlemisi tihe. Pärnu jõe alamjooks on elu,

puhke- ja ettevõtluspiirkond, kus on hulgaliselt riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi

tähtsusega loodus- ja kultuuriväärusi. Pärnu jõe loodusala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade

hulka. 2018. aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeering toob välja, et Pärnu maakonna eripäraks

on dominantse mõjuga maakonnakeskuse olemasolu.

Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde

jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev (vt Joonis 2). Esimesed Pulli ja Sindi-Lodja

kiviaja asulakohad Pärnu jõe kaldale rajati juba 10 000 aastat tagasi, mis tänapäeval on väärtustatud

kultuurimälestistena (muinsuskaitseobjektid). Selles piirkonnas paikneb kaks kolmandikku

maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Piirkond on hästi kättesaadav,

mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise kategooria lennujaam ja sadam

Pärnus. Projekteerimisel on kiirraudtee Rail Baltic koos kohalike peatustega.

Maakondlik keskus on Pärnu linn (ehk linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused,

regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused;

keskus, kuhu inimesed igapäevaselt eelkõige töö- ja haridusalaselt liiguvad) on tugevaks

tõmbekeskuseks kõigi Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla elanike jaoks. Seda toetavad nii suhteliselt

lühikesed vahemaad kui ka head transpordiühendused.

Pärnu linna haldusterritooriumil on tänu rändele elanikkond viimastel aastatel olnud kasvav3. Tori

valla elanikkonna kahanemine toimub eelkõige kaugemates külades, kuid Sindi linna pikaaegne

elanikkonna vähenemine on peatunud4. Põhja-Pärnumaa vallas on elanikkond rahvastikuregistri

andmete kohaselt viimastel aastatel (2016-2020) kahanenud. Terve Pärnu maakonna lõikes on

rahvaarv viimasel kahel aastal (2018-2020) kasvanud.

3 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=727089&af=912091 4 https://www.torivald.ee/documents/17490539/26553005/2019+a+majandusaasta+aruanne.pdf/19e6554d-

1d0d-4b78-9e63-1a64d3321863

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

9 / 67

Joonis 2. Pärnu maakonna rahvastikutiheduse ruutkaart, 01.01.2017

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

10 / 67

3. Ettevõtlus

Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured

turismiettevõtted ja spaad. Paljud jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja

toitlustusele matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas5.

Tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele, asub valdav osa Pärnu maakonna töökohtadest Pärnu

linnas. Rohkem kui pooled (55%) väljaspool Pärnu haldusala elavatest töötajatest käivad tööl Pärnus

ning 6% Pärnu elanikest käib tööl mujal Pärnu maakonnas. Pärnu linna haldusalas tegutses 2017. a

aktiivselt 3924 ettevõtet6. 2019. a töötuse määr kujunes Pärnus 5,3% (Eestis keskmisel 4,4%).

2019. aasta andmetel said kõige enam Pärnu inimesed rakendust töötlevas tööstuses (üle 5000

inimese), millele järgnesid rohkem kui tuhande töötajaga haridusvaldkond, tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne, hulgi- ja jaekaubandus, majutus ja toitlustusvaldkond ning ehitus7.

Tori valda on 2017. aasta seisuga registreeritud 984 majanduslikult aktiivset üksust, millest

põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi alla kuulus 232 üksust ning töötuse määr on ligikaudu

3%. Vallas tegutsevad ettevõtted on peamised tööandjad Tori valla elanikele8.

Põhja-Pärnumaa vallas on 2018. aasta andmetel tööandjatena vallas 278 ettevõtet pakkudes tööd

1839 inimesele. Lisaks on olulised tööandjad valla haridusasutused, sotsiaalhoolekandeasutused ja

vallavalitsus. Kõige enam on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus) tegutsevaid ettevõtteid,

vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus)

tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja metsanduses. Töötuse

määr 01.01.2018. aasta seisuga oli 4,5%9.

3.1. Tööstus

Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned

suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile

suunatud ning seda soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga

maapiirkondades on põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära.

Pärnu linnas on töötlev tööstus oma juhtivate tootmisharude – puidu- ja mööblitootmise, tekstiili-,

toiduainete-, naha- ja metallitööstusega – koondunud peamiselt omaette piirkonda (nn Ehitajate tee

piirkonda ja Loode-Pärnusse). Kogu Pärnu linna tootmisstruktuur on keskkonnasõbralik. Linnas

puuduvad märkimisväärsed tööstuslikud õhu- ja muud reostusallikad10.

Tori vallas Jõesuus töötleva tööstusega tegelev OÜ Säästke on (224 töötajaga) Pärnu

maapiirkondade suurim tööandja. Suurimate tööandjate seas on ka Sindis tekstiiliga tegelevad AS

5 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves , 2019

https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5

imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289 6 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 7 Pärnu linna 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne;

https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/eelarve/eelarve1 8 Tori valla arengukava aastateks 2018 – 2030. Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46;

https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 9 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019

määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 10 https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/areng-ettevotlus ((külastatud 26.07.2020)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

11 / 67

Qualitex, Danspin AS ja Fein-Elast Estonia OÜ, trükkimisega tegelev AS Pajo , OÜ Nurme Teedeehitus

(51), kaubaveofirma osaühing Antone Transport, piimakarjakasvatus OÜ Selja jm11.

Põhja-Pärnumaal on kõige enam ettevõtteid primaarsektoris (põllumajandus, metsandus)

tegutsevaid ettevõtteid, vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus,

töötlev tööstus, ehitus) tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja

metsanduses12.

3.2. Turism ja rekreatsioon

Planeeringuala ja eriti Pärnu jõe ümbrus on jätkusuutlik ja aastaringselt köitev turismisihtkoht.

Piirkonna eeliseks on paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via

Baltica ja Rail Baltic), väljapääs merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika

laiem kasutuselevõtmine ning mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine.

Planeeringualal asuv Pärnu linn on kuurortlinn, mis baseerub ajalooliselt väljakujunenud

traditsioonidele (kuurordi ajalugu arvestatakse aastast 1837, kui praeguse mudaravila kohale kerkis

esimene supelasutus), headele looduslikele tingimustele, soodsale geograafilisele asukohale,

olemasolevale taristule ja kohalike inimeste oskustele ja teadmistele. Terviklikult asub omavalitsus

looduslikult heas asupaigas – Pärnul on pikk rannajoon ning asukoht mitme jõe (Pärnu ja Reiu)

ristumiskohas. Pärnu iseloomulik kausjas laht hoiab vee temperatuuri soojemana kui teistes Eesti

randades, mis meelitab suvehooajal Pärnusse hulgaliselt nii sise- kui ka välismaised turiste. Pärnu

kuurordi- ja puhkemajanduse suurimaks probleemiks on jätkuvalt hooajalisus.

Planeeringualal asuvates Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades on turismi osakaal väiksem kuid soov

valdade arengukavade kohaselt on sektori osakaalu suurendada. Tori vallas on hulk

vaatamisväärsusi: Pulli küla (Eesti vanima inimasula), Tori põrgu ja hobusekasvandus, Jõesuu pikim

rippsild, Soomaa Rahvuspark, Sindis kalevivabriku hooned, Sindi raudteejaama hooned, Are

mõisapark, Niidu küla alpakakasvandus jm. Ka Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi

turismivaatamisväärsusi – C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas,

Jaanihanso Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Soomaa Rahvuspark ja mitmed teised.

Paljud Pärnu jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja toitlustusele

matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas. Pärnu jõe ääres paikneb Pärnu jahtklubi

külalistemaja ja Konse puhkemaja. Majutusteenust pakub ka Kurgja külas asuv Tallinna

Tehnikaülikooli Särghaua õppekeskus. Pärnu jões pakuvad turismiteenuseid ka teised väljaspool

planeeringuala asuvad ettevõtted, sealhulgas kanuumatkad, lõbusõidud erinevate veesõidukitega.13

Sindi kärestik rajati Pärnu jõele 2020. aastal sealsamas asunud paisu asemele. Paisu lammutamise

järel loodi kalade kudealad ja muudeti Pärnu jõgi kogu pikkuses vabaks kalarändele. Paisu asemele

rajatud kärestik on ainulaadne kogu Baltikumis, kus on ideaalsed võimalused kärestikuaerutamise,

süstaslaalomi, freestyle aerutamise ja kanuusõidu harrastamiseks ning rafti-parvega sõiduks. Kõige

selle harrastamiseks on kärestikule rajatud ajutine taristu ja kaldaala. Lisaks on kärestik veematkade

algus ja lõpp-punktiks.

11 https://www.torivald.ee/ettevotlus (külastatud 26.07.2020) 12 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019

määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 13 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. AS Maves, 2019

https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5

imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

12 / 67

Looduskaitse- ja puhkealade olemasolu ning turvalisus on heaks eelduseks turismi ja rekreatsiooni

arendamiseks piirkonnas.

3.2.1. Matkarajad

Matkarajad asuvad Pärnu linna lähiümbruses ja mererannikul. Maakonda läbib ka rahvusvaheline

jalgrattatee EuroVelo 10. Tegemist on ringmarsruudiga (Hansaring) Läänemere rannikualal, mis

kulgeb läbi Soome, Rootsi Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja ulatub Sankt Peterburgi.

Eestis algab EuroVelo marsruut Läti piirilt ja kulgeb maakonna rannikul Tallinna ning edasi Narva,

kogupikkus on 980 km. Pärnu linna vahetus läheduses, Raeküla männikus, ootavad tervisesõpru

Reiu-Raeküla terviserajad pikkusega 3, 5 ja 10 km. Sindi linnas asub ka 2,5 km rada ja valgustatud

1,8 km terviserada. Lisaks asub planeeringualal Tammiste 2,8 km pikkune metsarada.14

Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 ha metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin

karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda linnud ja elada kahepaiksed.

Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600 m

pikkune vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres (vt Joonis 3). Külalised

saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all

olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga.

Joonis 3. Pärnu rannaniidu matkarada15

Looduses liikumise tarbeks on Riigimetsa Majandamise Keskus ette valmistanud Oandu ̶ Aegviidu–

Ikla matkatee. 375 km pikk matkatee kulgeb Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist läbi Kõrvemaa

metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi ning Pärnumaa metsade

kuni jõuab mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunile rannale Iklas.

Piirkonnas asuv jõgikond soodustab kanuumatkade korraldamist. Suur hulk rabasid ja soid kutsuvad

külalisi oma erisuguse liigikoosluse ja kerge ligipääsetavusega ning rikkalik looduslik keskkond pakub

huvi loodusturistile.

14 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala 15 https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-matkarada/

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

13 / 67

3.2.2. Supluskohad

Pärnu jõe suudmepiirkonnas meres piirnevad planeeringualaga ametlikud supluskohad

(supelrannad): Vana-Pärnu rand ja Pärnu Keskrand. Kaugemal Pärnu lahe kaldal asuvad Mai rand ja

Raeküla rand. Mõjualasse jääb Valgerand.

Joonis 4. Supelrannad planeeringuala piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus

„Supluskohad ja veekvaliteet“16

Olemasoleva andmestiku kohaselt ametlikke avalikke supluskohti veeseaduse mõistes Pärnu, Reiu

ja Sauga jões Pärnu linna piires ei ole, kuigi Terviseameti andmed kajastavad 2019. aasta seisuga

supluskohta Pärnu jões Saare tn pikendusel (Raeküla). Samuti ei ole ametlikke supluskohti Põhja-

Pärnumaa vallas. Ainuke uurimispiirkonna jões asuv supluskoht on Sindi väliujula Tori vallas.

3.3. Sadamad, veeskamis- ja sildumiskohad

Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam. See võimaldab

parandada kohaliku majanduse konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu,

toetab uute kaasaegsete tegevusvaldkondade, sh turismi arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud

ka üleriigilises planeeringus kui rahvusvahelise tähtsusega toimivat ja arendatavat sadamat.

Ühendus väikesaarte Kihnu ja Ruhnuga toimub Pärnu sadamas reisiparvlaevasadamate kaudu. Kihnu

saare ja mandri ühendusteedeks on Kihnu ja Munalaiu ning Kihnu ja Pärnu sadamate vahelised

16 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/terviseamet_veetervis

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

14 / 67

veeteed. Manija saare ja mandri ühendusteeks on Munalaiu ja Manilaiu sadamate vaheline veetee.

Kuna väikesaared vajavad aastaringselt ühendust, siis peavad parvlaevasadamad Kihnus, Munalaius,

Manilaius ja Pärnus väga hästi toimima kogu navigatsiooniperioodi ajal17.

Sadamaregistri18 andmetel on teemaplaneeringu alal:

• Pärnu sadam – Pärnu jõe suudmes on olemasolev sadam, mis hõlmab kauba-, kala-, jahi,

parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala;

• reisiparvlaevasadamad ühenduse pidamiseks püsiasustusega väikesaarte Kihnu ja Ruhnuga

on Pärnus;

• olemasolevad väikesadamad – Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam, Vana-Sauga sadam.

Sadamaseaduse (§ 2 lg 18) kohaselt on väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse

sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.

Pärnu sadama deklareeritud sügavus on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Suurima vastuvõetava laeva

pikkus on 140 m ja laius 45 m. Laeva maksimaalne süvis sadama akvatooriumil oleneb momendi

veetasemest ja määratakse sadamakapteni poolt. Pärnu sadamat külastab suurusjärgus 1000 laeva

aastas, lisaks väikealused ja kohalik väikelaevaliiklus. Talvel on Pärnu laht üldjuhul jääs. Keskmine

jääperioodi pikkus on 2–3 kuud ning sadama lahti hoidmiseks on vaja jäämurdjat. Jäämurdmise eest

sadama akvatooriumis hoolitseb AS Pärnu Sadam. Pärnu sadama toimimiseks vajalikeks ja tänaseks

ka Pärnu linna ühe sümbolina on olulised Pärnu muulid jõe suudmes. Mõlema muuli pikkus on pisut

üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Aegajalt kõrge

veetasemega jääb muul tervikuna vee alla. Madala veeseisuga on näha ka 1804-1811 ehitatud

puitmuuli postide otsad. Muulide vahekaugus on 250 m19.

Planeeringuala laevatatavad siseveed (jõelõigud) on:20

- Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni,

- Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani,

- Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani.

Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit.

Pärnu jõe veeala kuulub kuni Kesklinna ja Siimu sillani Pärnu sadama akvatoorium koosseisu21.

Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisel alal on kavandatud veesõidukite peamine liikumistee ning sõude-

ja aerutamiskanal22. Veeliiklust Pärnu linna veealadel reguleeritakse asjassepuutuvate

õigusaktidega. Pärnu lahe vee ala kasutamine on reguleeritud Pärnu maakonnaga piirneva mereala

maakonnaplaneeringuga23.

Veeskamiskohad on Pärnu linnas Lootsi tn 6//8 kinnistul, Papiniidu silla all, Vingi tänava otsas, 2. jõe

ja 3. jõe tänavate vahel ja Lustipargis (enne Reiu jõe suuet). Pärnu jõe akvatooriumi

17 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;

https://maakonnaplaneering.ee/142 18 Sadamaregister, seisuga 26.07.2020 19 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;

https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-

8a63-5f6e672503df 20 Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkt 11; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020020?leiaKehtiv 21 Sadamaregister 28.07.2020 22 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;

https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 23 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;

https://maakonnaplaneering.ee/143

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

15 / 67

detailplaneeringuga24 on määratud täiendavad paatide vettelaskmise kohad Kesklinna silla ja

Papiniidu silla vahelisel lõigul. Sauga jõel on veeskamiskohad Vana-Sauga kail ja Sauga kalurikülas.

Veeskamiskohtadele tuleb tagada ligipääs (sh päästeautode ligipääs) ja manööverdamiseks vajalik

ruum.

Sildumiskohad väikealustele on Pärnu Jahtklubi jahisadam, Talvesadam Vallikäärus, OÜ Röa

Haapsalu mnt 7, Vana-Sauga kai ja Sauga kaluriküla sadam Sauga jõel.

3.4. Maardlad ja mäeeraldised

Maardlate ja mäeeraldiste info on koondatud maardlate registri ja Maa-ameti maardlate rakenduse

põhjal.

3.4.1. Planeeringualal asuvad maardlad ja mäeeraldised

Planeeringualal asub 1 savi-, 2 kruusa- ja 3 turbamaardlat, millest suurima pindalaga on

turbamaardlad (Tabel 1).

Tabel 1. Planeeringualal asuvad maardlad (seisuga august 2021)

Maardla nimetus

Reg.-kaardi nr / Kk-registri ID

Pindala, ha

Põhi- maavara

Asustusüksus

Laudaru kruusamaardla

841

MRD0000811 11,88 kruus

Rõusa

(Põhja-Pärnumaa vald)

Vändra

savimaardla

677

MRD0000645 13,01 savi

Rätsepa, Vaki

(Põhja-Pärnumaa vald)

Sikana kruusamaardla*

845

MRD0000815 15,15 kruus

Sikana

(Põhja-Pärnumaa vald)

Leiburi

turbamaardla

772

MRD0000740 65,94 turvas

Kullimaa

(Põhja-Pärnumaa vald)

Kavasoo turbamaardla

90

MRD0000068 215,72 turvas

Sikana, Rahnoja

(Põhja-Pärnumaa vald)

Piistaoja (Tori vald)

Kõrsa turbamaardla**

92

MRD0000070 2262,25 turvas Seljametsa (Tori vald)

* Osa maardlast jääb vahetult planeeringuala piiri taha (vt Tabel 3)

** Suurem osa maardlast jääb väljapoole planeeringuala (vt Tabel 3)

Tabel 2. Planeeringualal asuvad mäeeraldised (seisuga august 2021)

Mäeeraldise

nimetus

Reg.- kaardi nr

Pind- ala, ha

Loa nr Loa

kehtivus Kaevandaja

Korrastamis-

suund

Laudaru kruusakarjäär

841 11,88 L.MK.PM- 200126

10.11.2008- 10.11.2023

OÜ Jürmets metsastada või rajada rohumaa

Sikana III kruusakarjäär

845 4,32 L.MK/321173 14.12.2011- 13.12.2021

OÜ Vändra MP

metsamaa ja veekogu

24 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;

https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

16 / 67

Mäeeraldise

nimetus

Reg.- kaardi

nr

Pind- ala,

ha

Loa nr Loa

kehtivus Kaevandaja

Korrastamis-

suund

Kavasoo

turbatootmisala 90 97,32 L.MK/323467

17.07.2013-

16.07.2033

AS Jiffy Products Estonia

taastuv soo

Kõrsa

turbatootmisala 92 74,18

L.MK.PM-

13269

01.04.2005-

19.12.2049

AS Jiffy Products Estonia

taastuv soo

Kõrsa kruusamaardla

754 15,16 L.MK/327623 19.04.2016- 18.04.2031

Tee Maa OÜ tehisveekogu

3.4.2. Planeeringuala eeldatavas mõjualas asuvad maardlad ja mäeeraldised

Käesolevas peatükis on loetletud maardlad (Tabel 3) ja mäeeraldised (Tabel 4), mis jäävad väljapoole

planeeringuala piiri (käsitlusalasse), kuid mis võivad avaldada mõju planeeringualal kavandatavale

tegevusele või mis võivad saada mõjutatud kavandatavast tegevusest.

Tabel 3. Planeeringuala võimalikus mõjualas asuvad maardlad (seisuga august 2021)

Maardla nimetus

Reg.-kaardi nr/ Kk-registri nr

Põhi- maavara

Pindala, ha

Asustusüksus

Kobra 942

MRD0000931 dolokivi 14,47 Kobra (Põhja-Pärnumaa vald)

Kuiaru 943

MRD0000932 kruus 10,14 Kuiaru (Tori vald)

Kõrsa 754

MRD0000722 kruus 23,55

Urumarja, Kõrsa, Põlendmaa

(Tori vald)

Mannare 799

MRD0000767 kruus 1,44 Mannare (Tori vald)

Selja 846

MRD0000816 kruus 9,34 Selja, Kuiaru (Tori vald)

Sikana* 845

MRD0000815 kruus 15,15

Sikana, Viluvere (Põhja-Pärnumaa

vald)

Aluste 937

MRD0000926 liiv 27,55

Pärnjõe, Aluste (Põhja-Pärnumaa vald)

Lepplaane 980

MRD0000970 liiv 18,89 Võlla (Tori vald)

Mädara 973

MRD0000963 liiv 16,46 Mädara (Põhja-Pärnumaa vald)

Reiu-Liiva 764

MRD0000732 liiv 03,02 Seljametsa (Pärnu linn)

Seljametsa 888

MRD0000861 liiv 4,67 Seljametsa (Pärnu linn)

Tammiste 962

MRD0000952 liiv 24,79 Tammiste (Tori vald)

Viluvere 977

MRD0000967 liiv 17,46 Viluvere (Põhja-Pärnumaa vald)

Kallissaare-

Lubjaahju

112

MRD0000090 turvas 2179,85 Rassi (Tori Vald)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

17 / 67

Maardla nimetus

Reg.-kaardi nr/ Kk-registri nr

Põhi- maavara

Pindala, ha

Asustusüksus

Kõrsa** 92

MRD0000070 turvas 2262,25

Seljametsa (Pärnu linn),

Põlendmaa, Kildemaa, Kõrsa

(Tori vald)

Laianiidu 278

MRD0000247 turvas 1973,46 Ellamaa (Kehtna vald)

Mukre

(Ellamaa)

470

MRD0000438 turvas 1594,36 Kobra (Põhja-Pärnumaa vald)

Mõrdama 94

MRD0000072 turvas 1966,19

Sikana, Ünnaste, Aluste, Viluvere (Põhja-Pärnumaa vald)

Reiu-Sibula 348

MRD0000317 turvas 272,7 Seljametsa, Paikuse (Pärnu linn)

Riisa (Käru, Sorkuni)

632

MRD0000600 turvas 784,07 Riisa, Rätsepa (Tori vald)

Rääma 230

MRD0000199 turvas 1690,6

Kilksama, Kiisa, Tammiste (Tori

vald), Pärnu linn (Pärnu linn)

Vallema 925

MRD0000914 turvas 80,02 Jõesuu (Tori vald)

* Osa maardlast jääb planeeringualale (teisele poole Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed; vt Tabel 1)

** Väike osa maardlast jääb planeeringualale (vt Tabel 1)

Tabel 4. Planeeringuala võimalikus mõjualas asuvad mäeeraldised (seisuga august 2021)

Mäeeraldise nimetus

Reg.-

kaardi nr

Pind-

ala, ha

Loa nr Loa kehtivus

Kaevandaja Korrastamis- suund

Aluste kruusakarjäär 937 1,23

L.MK/327913 07.06.2016- 06.06.2026

Sokkel Holding OÜ

rohumaa ja veekogu

Kuiaru kruusakarjäär 943 10,14

L.MK/328606 21.12.2016- 20.12.2031

Sokkel Holding OÜ

tehisveekogu ja rohumaa

Kõrsa II turbatootmisala 92 74,18

L.MK.PM- 13269

01.04.2005- 19.12.2049

Jiffy Products Estonia AS

taastuv soo

Kõrsa

kruusakarjäär 754 15,16 L.MK/327623

19.04.2016-

18.04.2031 OÜ Tee & Maa tehisveekogu

Lavassaare

Nurme III

turbatootmisala 197 387,54

L.MK/333334 29.08.2019- 28.08.2049

ASB Greenworld Eesti OÜ

taastuv soo

Lavassaare turbamaardla Nurme turbatootmisala 195 499,01

KMIN-127 13.02.2015- 13.02.2050

ASB Greenworld Eesti OÜ

taassoostuv ala

Rääma II turbatootmisala 230 92,66

L.MK/326603 22.09.2015- 22.09.2040

Biolan Baltic OÜ taastuv soo

Rääma

turbatootmisala 230 79,22

L.MK.PM-

13268

01.04.2005-

20.12.2049

Jiffy Products

Estonia AS taastuv soo

Selja II

kruusakarjäär 846 5,5 L.MK/319878

14.12.2010-

13.12.2026

Eesti Killustik

OÜ

rohumaa ja

veekogu

Selja III

kruusakarjäär 846 2,17 L.MK/331389

09.01.2019-

08.01.2029 Eriku Grupp OÜ metsamaa

Selja

kruusakarjäär 846 1,67 L.MK/330061

28.11.2017-

27.11.2027

Metsatervenduse

OÜ

rohu- või

metsamaa

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

18 / 67

Mäeeraldise

nimetus

Reg.- kaardi

nr

Pind- ala,

ha Loa nr

Loa

kehtivus Kaevandaja

Korrastamis-

suund

Seljametsa

liivakarjäär 888 4,02 L.MK/320202

22.03.2011-

21.03.2031 AS Tariston

metsamaa ja

veekogu

Tammiste

liivakarjäär 962 24,79 L.MK/333160

18.06.2019-

17.06.2034 AS Tariston

maatulundusmaa

(metsamaa)

Aluste

kruusakarjäär 937 1,23 L.MK/327913

07.06.2016-

06.06.2026

Sokkel Holding

OÜ

rohumaa ja

veekogu

Kuiaru kruusakarjäär 943 10,14

L.MK/328606 21.12.2016- 20.12.2031

Sokkel Holding OÜ

tehisveekogu ja rohumaa

Kõrsa II turbatootmisala 92 74,18

L.MK.PM- 13269

01.04.2005- 19.12.2049

Jiffy Products Estonia AS

taastuv soo

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

19 / 67

4. Tehniline taristu

4.1. Teedevõrk

4.1.1. Maanteed

Planeeringuala teedevõrk on tihe ning enamus teid on mustkattega. Piirkonda jäävad riigi

põhimaanteed on olulisemateks ühendusteedeks Eesti teiste piirkondadega ja maakonnasiseseks

liikluseks: Tallinn–Pärnu–Ikla, Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning Lääne-Eesti suunaline riigi tugimaantee

Pärnu–Lihula. Samuti Põhja-Pärnumaa suur ümberõit, mis on ka Kesk-Eesti kiireim ühendus Lääne-

Eesti ja saartega. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu kohaselt on riigi põhimaantee nr 4 (Via

Baltica) ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga–

Uulu maanteega ning Via Baltica Pärnu suur ümbersõit. Viimasega seondub ka uue silla rajamine üle

Pärnu jõe Sindi ja Paikuse piiril. Samuti tulenevad Rail Balticu kiirraudtee rajamisest teedevõrgu

muudatused, sh teede eritasandilised ristumised raudteega, mis lahendatakse raudtee

väljaehitamise ajal. Uus maantee on kavandatud ka seoses Tootsi tuulikupargi rajamisega. Rohkem

uusi maanteid ei ole kavandatud. Pärnu linna ja selle lähiümbruse liiklusskeemi optimeerimiseks on

otstarbekas kavandada ka uus sild Pärnu linnas25.

Kruusakatetega teede probleemiks on suvel tolm ja kevaditi läbipääsmatus.

4.1.2. Kergliiklusteed

Viimastel aastatel on suure arengu läbi teinud Pärnumaa kergliiklusteede võrgustik. Kergliiklusteede

võrgustik ühendab Pärnust väljuvad teed ning edaspidi on vajadus erinevad kergliiklusteed omavahel

ühendada. Tulevaste teede peamiseks eesmärgiks on ühenduste parandamine ümbritsevate

valdadega ja põhimarsruutidel linnasiseselt. Viimaste aastate üha kasvav jalgrataste rohkus

linnapildis viitab linnaelanike mitmekesistunud ja tervislikumatele valikutele liiklemises. Pärnumaa

eripäraks on ka Pärnu linna ja rannikupiirkondade elanike arvu ligikaudu 15−20%-line suurenemine

suveperioodil. Seetõttu suureneb suveperioodil oluliselt kergliiklusvahendite kasutamine.

Kergliiklustee on olemas Tori alevikus. Planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas kergliiklusteid ei ole.

Mööda Pärnu jõe vasakut kallast lookleb Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada,

mis moodustab ühtse ringi vastaskaldal oleva rajaga. Mõlemad on 4 km pikad, kuid oma ilmelt siiski

erinevad. Kui jõe paremal kaldal ümbritseb rada palju puid ja rohelust, siis vasakkalda rada lookleb

jõe ja linna ajalooliste majade kõrval, meenutades pigem ilusat linnatänavat. Raja teevad

ainulaadseks Pärnu jõeäärse jaoks disainitud aerukujulised valguspostid. Lisaks on paigaldatud 3

Mai ranna kergliiklustee viib Mai elamurajoonist mööda rannajoont Pärnu rannapromenaadini. Nelja

meetri laiune rada on valgustatud ning sobib hästi tervisesportlastele ja jalutajatele. Kergliiklustee

keskosas asub laste mänguväljak, raja äärde jäävad rannaniidud, kus võib tutvuda põnevate

taimeliikidega ja kohtuda linnalehmadega, kes ala roostikust puhtana hoiavad. Promenaadi

puhkealadel on Eesti disainerite pingid ja rattahoidjad.

2019. aasta alguses valmis uus valgustatud laudtee Pärnu linna muulile, mis saab alguse

Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõe äärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud

kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal on ka pinkidega istumiskohad ja

jalgrattahoidjad.

25 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;

https://maakonnaplaneering.ee/142

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

20 / 67

4.2. Raudtee

Raudteeühendus toimus Tallinna–Pärnu raudteeliinil, mis algas Tallinnas ja lõppes Pärnus, Lellest

hargneb raudteeharu Viljandisse (Tallinna–Viljandi rongiliin). Alates 2019. aastast lõpetati taristu

kehva tehnilise seisukorra tõttu reisirongiliiklus Lelle–Pärnu raudteelõigul ning kuni Rail Balticu

kiirraudtee valmimiseni Tallinnast Pärnusse rongiga sõita ei saa. Viimane rong Tallinnast Pärnu väljus

08.12.2018. Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldati ümber bussiliinidega. Samas jätkus

rongiühendus Lellest nii Tallinna kui ka Viljandi suunal. Samuti jäi toimima Lelle raudteejaam.

Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu

kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu

kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka

Lääne-Euroopa suunal.

Rail Balticu rajamiseks on läbi viidud ettevalmistavad tööd: kehtestatud trassikoridori

maakonnaplaneering ja tehtud esialgsed uuringud, käimas on trassi projekteerimine. Rail Baltic on

raudteetaristu objekt, kus paralleelselt kulgevad kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on

kogu ulatuses elektrifitseeritud. Sellele on planeeritud kombineeritud kauba- ja reisijatevedu.

Reisijateveo seisukohalt on tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega, millel Eestis on peatused

Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivse peatuse võimalus Raplas. Projekteeritav maksimaalne

sõidukiirus reisirongil on 240 km/h. Rail Balticu maakonnaplaneering loob eeldused kaubajaama ja

logistikakeskuste ühendamiseks raudteega, kuid ei planeeri nende täpset asukohta.

4.3. Sillad

Pärnu jõge ja selle lisajõgesid ületab Pärnu linna haldusalas viis silda, neist kaks kergliikluseks. Pärnu

Siimu silla (ehitatud 1937, taastatud 1957/1958), Kesklinna silla (ehitatud 1938, ümber ehitatud

1956) ja Papiniidu silla (ehitatud 1976) suur koormus on tinginud vajaduse uue silla ehitamiseks üle

Pärnu jõe, samuti vajab parandamist kesklinna silla kergliiklejate ruum. Via Baltica sadama

ümbersõiduteel on sild üle Sauga jõe, samuti on Vana-Saugas kergliiklussild. Suhteliselt vähesed

võimalused Pärnu jõe ületamiseks piiravad linna eri osade vahelist liiklemist ning tingivad täiendava

liikumismahu. Olemasolevate sildade ning sillaga piirnevate ristmike ja tänavate suur liikluskoormus

on toonud kaasa vajaduse uute sildade rajamise järele. Samuti teeb muret sildade ehitustehniline

olukord. Pärnu linna üldplaneering 2025+ määrab võimalikud perspektiivsete sildade asukohad:

Raba–Lai tänavat ühendav sild ja A. H. Tammsaare pst pikendusele jääv kergliikluse sild26.

Lisaks on Tori vallas üle Pärnu jõe kolm silda (Sindi, Tori, Jõesuu) ning Põhja-Pärnumaal vallas üle

Pärnu jõe ka kolm silda (Vihtra, Suurejõgi, Kurgja).

4.4. Lennuväli

Planeeringualal asub Pärnu lennuväli. Lennuväli on hea kättesaadavusega, jääb ca 4 km kaugusele

Pärnu kesklinnast. Uus ja kiire juurdepääs Via Balticalt lennuväljale ehitati 2012.a. Turismi- ja

spaaettevõtted korraldavad siit tšarterlende Rootsi, Soome jt sihtriikidesse. Lisaks leiab lennuväli

kasutust ka väikelennukite poolt turismi ja hobilennunduse eesmärkidel.

Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Pärnu lennuvälja jätkuv toimimine ja kasutamine.

26 Vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2;

https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-

uldplaneeringud/yldplaneering2025

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

21 / 67

4.5. Paisud

Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid – erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt

veskipaise, puupapi- ja kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus.

Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas, 20. sajandi esimesel poolel

olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, kaks

veskit Vihtras, Tori-Jõesuus (Päästalas), Levil, Asvles ja kaks veskit Oorekülas. Puupapivabriku

paisud olid ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindi. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-

Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks27.

Keskkonnaagentuur viib läbi projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“, mille eesmärgiks on

kaitstavate elupaikade taastamine Pärnu jõestiku jõgedes. Projekti käigus avatakse rändetee Pärnu

jõel Sindi, Jändja ja Vihtra paisudel. Lisaks sellele viiakse läbi Pärnu jõestiku uuring, mille tulemused

annavad ülevaate Pärnu jõestiku elupaigatüübile oluliste liikide ja nende elupaikade seisundist ning

potentsiaalsetest elupaikadest ja kudealadest. Projekti kestus: 27.03.2015 – 31.12.2022. Projekti

raames rajati 2018. aastal Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ning Vihtra paisule

looduslähedane kärestik, mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning

ühtlasi taastati sintlaste väliujula ning rajati kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi piirkonda

vaid üks – Kurgja pais, kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel üles- ja allavoolu

rännata.

1834. aastal valminud Sindi paisu on kahesaja aasta jooksul mitu korda ümber ehitatud, viimati tehti

seda 1977. aastal. Pais takistas püsivalt vee-elustiku levikut ja rännet, mistõttu oli mitmete

(pool)siirde kalaliikide ning teiste liikide seisund halb või halvenemas. Sindi betoonpaisu

lammutamise projekt nägi lahendusena ette Pärnu jõel asuva betoonpaisu lammutamise ja

loodusilmelise kärestiku rajamise kogu jõesängi laiuses. Vee-elustikule aastaringse rände

võimaldamine aitab parandada Pärnu jõestiku ja selles elavate liikide seisundit. Sindi betoonpaisu

asemel rajatud tehiskärestiku eesmärgiks oli avada Pärnu jões Sindi paisu juures kalade rändetee.

Tehiskärestik kujundatati selliselt, et kalade üles- ja allavoolu ränne oleks tagatud alaliselt. Erinevalt

paisudest tohib kärestikel kala püüda ja just lõhilastele on kärestikud meeliselupaigaks. Kärestik

kujundati selliselt, et seal saaks sobiva veetaseme korral harrastada vaatemängulist spordiala

süstaslaalomit. Kärestik on ületatav ka paadimatkajatele. Sindi väliujula kasutatavuse säilitamiseks

on süvendatud ujula piirkonnas jõge ning muudetud ujuvsildade paigutust. Kallaste kujundamisega

loodi eeldused puhkealade väljaehitamiseks kärestiku mõlemal kaldal. Eesmärgiks oli, et Sindi saab

linna südamest otsetee tulevase Wöhrmanni kärestiku äärde jalutamiseks ja seal kalastamiseks ning

sportimiseks.

27 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Keskkonnaharidus/Parnu_jogi_makett.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

22 / 67

5. Natura 2000 võrgustiku alad

5.1. Pärnu jõe loodusala

Pärnu jõe loodusala (EE0040345) üldpindala on 860,01 ha, sellest maismaa pindala 92,4 ha ja

siseveekogude pindala 762,1 ha. Loodusala hõlmab valdava osa Pärnu jõe veealast (suudmest kuni

Paide linnani) ning lisaks osaliselt ka Vodja ja Esna jõe. Loodusalale jääb kogu planeeringuga

käsitletav Pärnu jõe lõik. Planeeringuala ulatuses hõlmab loodusala vaid jõe veeala ja lisaks mõnd

jõesaart, jõe kalaalad loodusalale ei jää.

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),

lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo

salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Planeeringuala piires esineb loodusalal vaid elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpe

lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) planeeringualal ega selle lähistel ei asu, viimased asuvad

Türi ja Paide vahelise jõelõigu piirkonnas, kus loodusalasse on hõlmatud ka suurem maismaa ala.

Pärnu jõe loodusala kui Natura 2000 võrgustiku ala kaitstakse Eestis looduskaitseseaduse alusel

peamiselt Pärnu jõe hoiualana28, mis maakonnapõhiselt on jagatud kaheks – hoiuala Järva

maakonnas ja hoiuala Pärnu maakonnas. Planeeringualale jääv loodusala osa jääb terves ulatuses

Pärnu maakonnas paiknevale Pärnu jõe hoiualale (KLO2000293). Loodusalale on koostatud

kaitsekorralduskava.29

5.2. Reiu jõe loodusala

Reiu jõe loodusala (EE0040384) pindala on 105,39 ha, millest 10,7 ha moodustab maismaa ja 94,7

ha siseveekogud. Loodusala hõlmab Reiu jõe veeala. Planeeringualale jääb Reiu jõe suudmeosa 1,1

km ulatuses ehk väike osa loodusalast.

Reiu loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline

jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik

hink (Cobitis taenia).

Reiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Reiu jõe hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud

Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-202530.

28 Moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247 29 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015;

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnujoe_la_kkk_2015-2024_1.pdf 30 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet;

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

23 / 67

5.3. Soomaa loodusala

Soomaa loodusala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja

siseveekogud 386,9 ha. Soomaa loodusala paikneb planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb

planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga loodusala piir kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk

alasid lahutab pool jõe veeala.

Soomaa loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),

siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra

lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine

nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla

patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Loodusala on siseriiklikult kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud

Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-202131.

5.4. Soomaa linnuala

Soomaa linnuala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja

siseveekogud 386,9 ha. Linnuala kattub Soomaa loodusalaga (vt ptk 5.3). Soomaa linnuala paikneb

planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga linnuala piir

kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk alasid lahutab pool jõe veeala.

Soomaa linnuala kaitse-eesmärk:

- liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart

(Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-

konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula),

öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus

pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco

peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp

(Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus

lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus

ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp

(Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion

haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e

kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e

meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik

(Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind

31 Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet;

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/soomaa_rp_kkk_2012_2021.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

24 / 67

(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Analoogselt Soomaa loodusalaga on Soomaa linnuala kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse

korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (vt ptk 5.3).

5.5. Pärnu lahe linnuala

Pärnu lahe linnuala (EE0040346) pindala on 110 426,5 ha, millest enamuse moodustab mereala,

maismaaosa moodustab 3884,6 ha ja siseveekogud 37 ha. Planeeringuala piiresse jääb väike osa

loodusalast Pärnu lahel Pärnu jõe suudme piirkonnas.

Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärk:

- liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),

rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius

hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-

vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder

(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Pärnu lahe linnuala on siseriiklikult kaitstud Pärnu lahe hoiualana. Kaitsekorralduskava pole alale

koostatud.

5.6. Rannaniidu loodusala

Rannaniidu loodusala (EE0040348) pindala on 396,95 ha, millest maismaa moodustab 291,3 ha ja

siseveekogud 11,9 ha. Loodusala paikneb Pärnu linnas ja kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu

jõe suudmeala lähistel.

Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150),

rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad

rannikuluited – 2120);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk

(Angelica palustris);

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

25 / 67

Rannaniidu loodusala on siseriiklikult kaitstud Rannaniidu looduskaitsealana. Ala kaitse

korraldamiseks on koostatud Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-202032.

5.7. Pärnu loodusala

Pärnu loodusala (EE0040347) pindalaga 518,8 ha kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal

loodusala põhjaservas.

Pärnu loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180),

vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080).

Pärnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Pärnu maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks on

koostatud Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-202133.

5.8. Navesti loodusala

Navesti loodusala (EE0040333) pindala on 9,7 ha sellest maismaa 0,4 ha siseveekogud 9,3 ha.

Loodusala hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul, mis jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km

ülesvoolu. Loodusala paikneb kogu ulatuses planeeringualal.

Navesti loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Navesti loodusala on siseriiklikult kaitstud Navesti hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud

Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-202234.

5.9. Saarjõe loodusala

Saarjõe loodusala pindala on 1759,1 ha, sellest moodustab maismaa 1748,9 ha ja siseveekogud

10 ha. Loodusala jääb planeeringualale väiksemas osas.

Saarjõe loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),

allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

32 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet;

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_rannaniidu_lka_kkk_2011-

2020.pdf 33 Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet;

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_mka_kkk_2012-2021.pdf 34 Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet;

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/navesti_hoiuala_kkk_2013_2022.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

26 / 67

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas

(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus).

Saarjõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Saarjõe maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks

on koostatud Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-202335.

5.10. Tellissaare loodusala

Tellissaare loodusala pindala on 352,7 ha, sellest moodustab maismaa 351,1 ha ja siseveekogud

1,6 ha. Loodusala jääb kogu ulatuses planeeringualale.

Tellissaare loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150)

ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Tellissaare loodusala on siseriiklikult kaitstud Tellissaare hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on

koostatud Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022.36

5.11. Tori põrgu loodusala

Tori põrgu loodusala pindala on 2,1 ha, sellest moodustab maismaa 2 ha ja siseveekogud 0,1 ha.

Loodusala piirneb Pärnu jõega ning haarab endasse ka selle veeala 0,1 ha ulatuses. Loodusala jääb

kogu ulatuses planeeringualale ning paikneb Tori alevikus Pärnu jõe vasakkaldal.

Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärk:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160),

liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310).

Tori põrgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Tori põrgu kaitstava looduse üksikobjektina.

Kaitsekorralduskava pole ala kohta koostatud.

35 Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023. Keskkonnaamet.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/saarjoe_mka_kkk_2014_2023.pdf 36 Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/tellissaare_hoiuala_kkk_2013-2022.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

27 / 67

6. Kaitstavad loodusobjektid

Looduskaitseseaduse § 4 lg 1 ja 2 järgi on kaitstavad loodusobjektid:

1) kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad);

2) hoiualad;

3) kaitsealused liigid ja kivistised;

4) püsielupaigad;

5) kaitstavad looduse üksikobjektid;

6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Metsaseaduse37 §-st 23 lähtuvalt toimub vääriselupaikade määramine ja kaitse. Vääriselupaik on ala,

kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

6.1. Kaitsealad

Planeeringualale jäävad osaliselt järgmised kaitsealad: Pärnu rannaniidu looduskaitseala, Niidu

maastikukaitseala, Pärnu maastikukaitseala, Kaansoo mesimuraka kasvuala ja Saarjõe

maastikukaitseala. Planeeringualale jäävad täielikult järgmised kaitsealused pargid: Annemõisa park

Pärnu linnas, Sõpruse park ja Sindi kirikupark, Taali mõisa park ja Tori pastoraadi park Tori vallas,

Vändra park ja Kurgja kalmistu metsapark Põhja-Pärnumaa vallas. Osaliselt jäävad planeeringualale

Pärnu rannapark ja Vallipark Pärnu linnas. Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul

planeeringualaga.

6.1.1. Pärnu rannaniidu looduskaitseala

Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584) pindalaga 203,3 ha paikneb Pärnu linnas ja kattub

planeeringualaga väikesel alal Pärnu jõe suudmeala lähistel.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada:

1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on

liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*)3, rannaniidud (1630*), valged

luited ehk liikuvad rannikuluited (2120), hallid luited (2130*) ning puiskarjamaad (9070);

2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuse liigi emaputke (Angelica palustris)

elupaiku;

3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-

vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), väiketiir (Sterna

albifrons), ja nende elupaiku;

4) rändlinnuliike nagu väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane

(Motacilla flava), kuldhänilane (Motacilla citreola) ja nende elupaiku;

37 Metsaseadust (MS) kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes (MS

§ 4 lg 1).

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

28 / 67

5) kaitsealuseid liike nagu sile kardhein (Ceratophyllum submersum), kahelehine käokeel

(Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp

(Dactylorhiza baltica) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) ning nende elupaiku.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Rannaniidu

loodusalana.

6.1.2. Niidu maastikukaitseala

Niidu maastikukaitseala (KLO1000321) pindalaga 68,1 ha asub Pärnu linnas ja paikneb Pärnu jõe

alamjooksu paremkaldal.

Niidu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:

1) metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning

jõeäärseid niidukooslusi;

2) kaitsealust linnuliiki kassikakku (Bubo bubo) ja tema elupaiku;

3) käsitiivalisi (Chiroptera) ja nende elupaiku.

6.1.3. Pärnu maastikukaitseala

Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603) pindalaga 510,9 ha asub Häädemeeste vallas ja

planeeringualale jääb väike ala kaitseala põhjaservas.

Pärnu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:

1) Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi, metsakooslusi

ja liikide elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on

metsastunud luited (2180)3, liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*);

3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa

bonasia), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus

canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn

(Picoides tridactylus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hiireviu

(Buteo buteo), raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi (Columba oenas),

hoburästas (Turdus viscivorus) ja kivisisalik (Lacerta agilis).

Pärnu maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu loodusalana.

6.1.4. Saarjõe maastikukaitseala

Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) pindalaga 1758,9 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ning

Järvamaal Türi vallas ja Viljandimaal Põja-Sakala vallas. Planeeringualale jääb väiksem edelapoolne

osa kaitsealast.

Saarjõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on:

1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), sinihelmika koosluste

(6410), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*),

vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

29 / 67

2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kahe liigi, kes on ühtlasi II kategooria

kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria

kaitsealune liik, kaitseks;

3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on

ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ja I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria

kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.

Saarjõe maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Saarjõe loodusalana.

6.1.5. Kaansoo mesimuraka kasvuala

Kaansoo mesimuraka kasvuala (KLO1000478) pindalaga 103 ha paikneb Põhja-Pärnumaa vallas. Ala

eesmärgiks on II kaitsekategooria liigi mesimuraka kaitse. Kaitstavat ala on kavas laiendada.

6.1.6. Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul planeeringualaga Navesti jõe piirkonnas.

Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse,

kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta:

1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260),

lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste

kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),

lammi-lodumetsade (91E0) kaitse;

2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio),

laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva

(Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine,

tutvustamine ja uurimine.

Soomaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Soomaa linnu- ja loodusalana.

6.1.7. Kaitstavad pargid

Pärnu rannapark (KLO1200069) pindalaga 48,6 ha asub Pärnu linnas ning jääb väikesel alal

planeeringualale. Kaitstava pargi ala piire on kavas korrigeerida.

Annemõisa park (KLO1200135) pindalaga 2,3 ha asub Pärnu linnas Pärnu jõe kaldal ning jääb kogu

ulatuses planeeringualale.

Sõpruse park (KLO1200548) pindalaga 6,5 ha asub Tori vallas Sindi linnas. Park asub

planeeringualal ja Pärnu jõe kaldal.

Sindi kirikupark (KLO1200554) pindalaga 3,4 ha asub Tori vallas Sindi linnas Pärnu jõe kaldal ja

jääb kogu ulatuses planeeringualale.

Taali mõisa park (KLO1200060) pindalaga 14,6 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb

tervenisti planeeringualale.

Tori pastoraadi park (KLO1200059) pindalaga 1,8 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb

tervenisti planeeringualale.

Sikana talupark (KLO1200057) pindalaga 2,7 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas.

Vändra park (KLO1200181) pindalaga 6,5 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

30 / 67

Kurgja Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) paikneb Põhja-Pärnumaa vallas planeeringuala

kirdeservas ning hõlmab Pärnu jõe kaldaid ja ca 2 km pikkust jõelõiku. Ala pindala on 103,8, ha

sellest maismaa 97,2 ha ja siseveekogud 6,6 ha. Kaitseala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile

kuulunud talumaid ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Siin asub talu park ja Jakobsonide

perekonna matmispaik. Alale on kavandatud Kurgja looduskaitseala pindalaga 405,4 ha, mis hõlmaks

nii praeguse kaitstava ala kui ka naabrusse jäävaid metsaalasid.

Kurgja kalmistu põlispuud; Kurgja kalmistu metsapark (KLO1200208) pindalaga 0,9 paikneb

planeeringuala kirdeservas ja see kattub Kurgja Linnutaja talu maa-alaga.

6.2. Hoiualad

6.2.1. Pärnu jõe hoiuala (Pärnu)

Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindalaga 696,3 ha hõlmab kogu Pärnu jõe veeala Pärnu maakonna

piires ehk kogu planeeringuala piires. Hoiuala paikneb Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla

alal. Hoiuala jääb suuremas osas planeeringualale, vaid Kurgjast ülesvoolu kuni maakonna piirini

paiknev jõelõik jääb planeeringualast välja.

Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –

jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus

gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

elupaikade kaitse.

Pärnu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu jõe loodusalana (vt ptk 5.3).

6.2.2. Pärnu lahe hoiuala

Pärnu jõe hoiuala (KLO2000286) pindalaga 101100 ha hõlmab Pärnu lahe ja Liivi lahe merealasid ja

vähemal määral maismaad rannikualadel. Planeeringuala piiresse jääb väike osa hoiualast Pärnu jõe

suudme piirkonnas.

Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I

lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt

(Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani

(Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna

tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part

(Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas

clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul

(Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas

(Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel

(Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik

(Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus

vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa

totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus

ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)

ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Pärnu lahe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu lahe linnualana.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

31 / 67

6.2.3. Reiu jõe hoiuala

Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) pinalaga 105,4 ha hõlmab peamiselt Reiu jõe veeala.

Planeeringualale jääb hoiualast väike jõelõik Reiu jõe suudme piirkonnas.

Reiu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -

jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus

gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

elupaikade kaitse.

Reiu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Reiu jõe loodusalana.

6.2.4. Navesti hoiuala

Navesti hoiuala (KLO2000281) pindalaga 9,8 ha hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul. Hoiuala

jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km ülesvoolu. Hoiuala paikneb kogu ulatuses planeeringualal.

Navesti hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –

jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus

gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Navesti hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Navesti loodusalana.

6.2.5. Tellissaare hoiuala

Tellissaare hoiuala (KLO2000277) pindalaga 352,7 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ja paikneb kogu

ulatuses planeeringualal.

Tellissaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade

(91D0*) kaitse. Tellissaare hoiualale kavandatakse laiendust.

Tellissaare hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Tellissaare loodusalana.

Kavandatav Lüüste hoiuala asub Põhja Pärnumaa vallas. Kavandatava hoiuala pindala on 20,8 ha.

6.3. Kaitsealused liigid ja kivistised

6.3.1. Kaitstavad loomaliigid

Kõik I kaitsekategooria loomaliigid ja nende elupaigad on planeeringualal kaitstud kaitstavate alade

ja püsielupaikadena.

Pärnu jõe veeala on suures osas ja paiguti ka kaldaalad on elupaigaks II kaitsekategooriasse

kuuluvatele käsitiivalistele: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-

nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane, habelendlane ja suurkõrv. Muid II kategooria

kaitstavaid loomaliike Pärnu jõe alal ja selle kallastel registreeritud ei ole. Planeeringualale jäävad

laanerähni, valgeselg-kirjurähni, kanakulli ja mustsaba-vigle elupaigad.

III kaitsekategooria loomaliike lisaks Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale võldasele ja hingule

jõe alal registreeritud pole. Planeeringualal asuvad järgmiste III kategooria liikide elupaigad: hiireviu,

musträhn, sookurg, nõmmelõoke, hallpea-rähn, laanepüü, väike-kirjurähn, väike-kärbsenäpp,

herilaseviu, soo-loorkull, suurkoovitaja, rüüt, jõgitiir, punajalg-tilder, teder, mudatilder, punaselg-

õgija, rohukonn, rabakonn, valgelaup-rabakiil.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

32 / 67

6.3.2. Kaitstavad taimeliigid

I kaitsekategooria taimeliike ei ole planeeringualal registreeritud.

Planeeringualal esinevad järgmiste II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad: madal muguljuur,

sookäpp, mesimurakas.

III kaitsekategooria taimeliikidest on planeeringualal registreeritud soo-neiuvaip, harilik käoraamat,

kuradi-sõrmkäpp, künnapuu, laialehine neiuvaip, siberi võhumõõk, ungrukold, vööthuul-sõrmkäpp,

kahelehine käokeel, Helleri ebatähtlehik, karukold, sulgjas õhik.

6.3.3. Kaitstavad seene- ja samblikuliigid

I ja II kaitsekategooria seene- ja samblikuliike ei ole planeeringualal registreeritud. III kategooria

liikidest leiduvad planeeringualal harilik kopsusamblik ja haava-tardsamblik.

6.3.4. Kaitstavad kivistised

Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti

jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool

katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Aluspõhja kivimid (devoni liivakivid)

paljanduvad Pärnu jõe alamjooksul, parimaks näiteks on Tori paljand. Lubjakivid paljanduvad paiguti

jõe keskjooksul jõesängi põhjas, põhiliselt Suurejõe piirkonnas.

Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk-

Devoni Pärnu lademe hallid ja kollakashallid põimjaskihilised liivakivid. Paljandi alumisest osast võib

leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid.

Kokkuvõttes ei ole Pärnu jõgi rikas kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole kivististe

poolest rikkaid paljandeid planeeringualal.

6.4. Püsielupaigad

Planeeringualale jääva Pärnu jõe lõigu alal ega piiril kaitstavate liikide püsielupaiku moodustatud ei

ole. Valdava osa planeeringualale jäävatest püsielupaikadest moodustavad väike-konnakotka

kaitseks moodustatud püsielupaigad. Planeeringualale jäävad järgmised püsielupaigad: Rütavere

väike-konnakotka püsielupaik (kokku 5 ala), Randivälja väike-konnakotka püsielupaik, Oore väike-

konnakotka püsielupaik, Levi väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Muraka väike-konnakotka

püsielupaik, Mannare väike-konnakotka püsielupaik (3 osaliselt kattuvat ala), Tohera väike-

konnakotka püsielupaik, Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Aesoo metsise püsielupaik,

Reinumurru väike-konnakotka püsielupaik, Vihtra väike-konnakotka püsielupaik, Kaansoo väike-

konnakotka püsielupaik, Kaansoo-Mesimuraka väike-konnakotka püsielupaik, Venekuusiku väike-

konnakotka püsielupaik, Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, Oriküla väike-konnakotka

püsielupaik, Rõusa väike-konnakotka püsielupaik.

Planeeringualale jääb kavandatav Leetva kanakulli püsielupaik.

6.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid

Planeeringualale jäävas Pärnu jõe lõigus on Võnnukivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi, mis asub

Pärnu jões Tori valla alal.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

33 / 67

Kaitstav Tori põrgu asub Pärnu jõe kaldal Tori vallas. Objekt on kaitse alla võetud kesk-devoni

liivakivipaljandite ning koobaste kaitseks.

Kurgjal Pärnu jõe kaldal (25 m veepiirist) kasvab C. R. Jakobsoni mänd (2 puud). Toris Pärnu jõe

lähistel (ca 80 m kaugusel) kasvab Kõrvi tamm.

Planeeringualale jäävad veel järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid:

- Pärnu linnas: Peksumänd;

- Tori vallas: Kariste talu mänd, Päkapiku mänd, Ratta rändrahn;

- Põhja-Pärnumaa vallas: Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn,

Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Võiera pärnad, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi ehk

Viie valla piirikivi, Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn.

6.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal ei esine.

6.7. Vääriselupaigad

Vääriselupaiga mõiste, klassifikaator ja valiku juhend ning kaitse on sätestatud metsaseaduse38

§-ga 23. Vääriselupaigad ei kuulu kaitstavate loodusobjektide hulka looduskaitseseaduse mõistes.

Vääriselupaigad määratakse metsaseadusest lähtuvalt ning kujutavad endast alasid, kus kitsalt

kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 239 alusel on kõik avalik-õigusliku isiku omandis olevas

metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku

isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras

tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on

vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Planeeringualal on registreeritud kokku 97 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 15

vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 12 vääriselupaika. Jõe kaldal või lähistel

paiknevad vääriselupaigad asuvad suuremas osas Tori valla ja Pärnu linna alal. Enamus

planeeringualale jäävaid vääriselupaiku asub Pärnu jõest kaugemal, väljaspool tõenäoliste mõjude

tsooni.

38 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv 39 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine

ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

34 / 67

7. Reljeef ja geoloogilised tingimused

Maastikuliselt kuulub planeeringuala Lääne-Eesti madaliku regiooni. Reljeef on tasane ja seda

ilmestavad üksnes tugevalt meandreerunud orud. Maapinna kõrgus väheneb 40 meetrist Kurgjal kuni

rannikumadaliku 1–2 meetrini Pärnus. Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite

avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite

(lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid

ja savid. Pinnakatte paksus valgala põhja- ja idaosas on valdavalt alla 5 meetri, lõuna pool võib

kvaternaarisetete paksus küündida 60 meetrini. Õhema pinnakattega aladel levib valdavalt

saviliivmoreen, Pärnu jõe alamjooksul katab moreeni kuni 30-40 meetrine viirsavikiht, millel lasuvad

mereliivad.

Pärast viimast jääaja maksimumi umbes 20 000 aastat eKr, mil jäämassiivid katsid suurema osa

Euroopa põhjapoolsest otsast, toimus kliima soojenemine, mis sundis ajapikku liustikku taanduma

tagasi Skandinaavia mägedesse. Umbes 13 000 aastat eKr hakkas vabanema Eesti ala ja Pärnu jõe

alamjooksul võis jääserv olla viimast korda enam kui 12 000 aastat tagasi. Pärast mandriliustiku

taandumist loksus praeguse Pärnu ümbruskonnas pikka aega jääpaisjärv, millest jäi maha

laiaulatuslik viirsavitasandik. Enamusel alast on põhjavesi suhteliselt kuni keskmiselt kaitstud.

Vähesel määral esineb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala40. Enamus elanikkonnast asub

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

7.1. Lihkeohtlikud piirkonnad

Pärnu madalik on Eesti kõige lihkeohtlikum piirkond. Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede lihkeohtlikel

kaldaosadel võivad ehitustegevuse tagajärjel tekkivad lisapinged pinnases viia maalihkeni. Kui jõe

veetase väga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule) või põhjavee tase

suurte sadude või lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. See võib

tekitada maalihkeid. Pärnu ja Reiu jõe oru teatud lõigud, mis on moodustunud osaliselt savisse ja

mida katab peeneteraline liiv või mille nõlvadel paljandub ainult liiv, on lihkeohtlikud varakevadel ja

hilissügisel. Näiteks oli Reiu jõe külgorus suur lihe 2002. aasta veebruaris. Kiire veetaseme alanemine

jões võib suurendada pinnase kaalu nõlval ning võib esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal

Pärnu linnas, kus Pärnu jõe veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk

naabruses.

Maalihkeid soodustavaks geoloogiliseks teguriks on jõgede orgude veergudel avanev suure

veesisaldusega ja seetõttu plastse kuni voolava konsistentsiga savikihi olemasolu. Enamik suuremaid

maalihkeid (Eametsa, Audru, nn Viisnurga, Nurme silla, Uulu kanali jt) on toimunud savides või

savikihi deformatsioonide tõttu. Vähem ja väiksemate mõõtmetega maalihkeid on toimunud ka liivas.

Maalihete toimumise määravad pinnase (savi, aleuriidi, liiva) poorirõhud ja geotehnilised omadused.

Pärnu ümbruses on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka

morfoloogilised maalihete tekke-eeldused. Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna katavad

moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Viirsavi on

oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste

liivadega, mille paksus on tavaliselt 2–3 meetrit, ulatudes kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude

geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni.

Viimane näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi

paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga

maanteesillast ülesvoolu. Nendes orulõikudes on lihked vähetõenäolised. Mõningatel Sauga ja Pärnu

40 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. EGK 2001

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

35 / 67

jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajärke, kus

Läänemere veetase alanes praegusest meretasemest madalamale.

Pärnu ümbruses toimunud maalihked on eranditult seotud jõeorgudega, kus nõlvade kalle on

enamasti 7°–10°. Üldjoontes on Pärnu, Sauga ja Reiu jõeorgude geoloogiline ehitus sarnane: org on

lõikunud viirsavisse või jõudnud isegi selle all oleva moreenini, pealt aga katab viirsavi 2–3 m

paksune nooremate mereliivade kiht. Selline setete lasumus pinnases on põhjuseks väiksemate

lihete kujunemisele isegi liivpinnases. Nimelt on liiva filtratsioonimoodul (iseloomustab pinnase

veeläbilaskvust ja sõltub pinnase poorsusest ja osakeste suurusest) sadu kordi suurem kui

peenematest osakestest moodustunud savipinnasel. Seega on pinnasevee liikumine sügavuti

takistatud ja savi peal lasuvas liivas võib vesi üsna kiiresti liikuma hakata, põhjustades pinnases

lisapingeid, mis võivad vallandada väikesemõõdulisi lihkeid (näiteks Reiu jõel). Harvem on orulõigud

uuristatud moreeni (näiteks Sauga oru lõik Sauga koolist ülesvoolu kuni Reheni), kus lihked on

vähetõenäolised.

Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi

ja veeosakeste vahelisest hõõrdumisest. Ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist

ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Osa erodeeritud

setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see

oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse

püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi

saavutamiseks toimuda lihe. Orulõikudel, kus tuleb ette maalihkeid savis (isegi 5 kraadise nõlvuse

korral), tuleb arvestada sellega, et maalihe võib ulatuda kuni 50 meetri kaugusele jõe veepiirist.

Inimtegevuse – ehitused, kaevetööd, transpordi vibratsioon, drenaaži väljumine nõlval, igasugune

lisakoormus nõlval – lisandudes tuleb väga ohtlikuks pidada vööndit kuni 70 meetrit jõe veepiirist.

Liivas vallandab lihet pinnase küllastumine veega ja pinnasevee liikumine nõlva kallakuse suunas.

Maalihkeid liivas tuleb ette suhteliselt suure nõlvakalde (looduslikud alates 20° ja inimmõju

lisandudes alates 15°) korral ning need on mõõtmetelt savis toimuvatest lihetest väiksemad. Samuti

kujunevad need erinevalt savilihetest nõlva ülemises osas või isegi oru pervel ega olene jõe

veetaseme muutustest. Niisugused lihked võivad looduslikult vallanduda 5–10 meetri kaugusel oru

pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest.

Väikesemõõtmelised savipinnase lihked toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib

kalda alumise osa järsuks. Selliste 1–1,5 meetri laiuste ja mõne meetri pikkuste settekehade vette

libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu. Säärased lihked võivad oru veeru alumise osa

järsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada suurema lihke.

Viimastel aastatel on lihked sagenenud. Kui perioodist 1950–2000 on teada vaid 6 maalihet, siis

ajavahemikul 2001–2007 on neid fikseeritud 16. Olemasolevaid teadmisi ja andmeid kasutades on

Pärnu ümbruse jõeorgudes määratud suurima lihkeohtlikkusega vööndid. Kõige rohkem on ohtliku

nõlvakaldega orulõike Sauga jõel, aga väga ohtlik on ka Paikuselt Pärnu jõe suudmeni kulgev Pärnu

jõe alamjooksuosa. Kui vaadata teadaolevate lihete paiknemise skeemi (Joonis 5), siis on lihete

toimumise suur hulk märgatav just viidatud orulõikudes 41.

41 Maalihked Pärnu maakonnas. TÜ 2002; KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase

tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, 2010

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

36 / 67

Joonis 5. Teadaolevad maalihked ja vanade maalihete jäljed Pärnu ümbruses42

2010. aastal läbi viidud uuringus43 jõuti muuhulgas järgmistele järeldustele:

• nõlvade stabiilsus muutub aasta jooksul poorirõhkude ja jõgede veetasemete kõikumiste

tõttu oluliselt, suuremad on muutused savinõlvade puhul;

• savinõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist ning jõgede suurvee langust;

• liivanõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist jõgede suurvee ajal;

• viirsavide aluse survelise põhjavee survetase on tõusnud Pärnu linnas võrreldes 1988.

aastaga kuni 12 meetrit varasema depressioonilehtri täitumise ja keskme nihkumise tõttu;

• survelise põhjavee tase on jäänud stabiilselt umbes 1960ndate aastate tasemele (ca 0 m

ümp), kuid viirsavilasundi keskosas on poorirõhud veel suhtelises defitsiidis aeglase

veevahetuse tõttu;

• savinõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete ulatust, kuid

mitte toimumise sagedust;

• liivanõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete sagedust,

kuid tõenäoliselt mitte ulatust;

42 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”.

Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu,

2010 43 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”.

Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu,

2010

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

37 / 67

• viirsavide lasundi alumise osa dreenimata nihketugevus on võrreldes 1985, aastaga langenud

ca 10-15 kPa, mis aitab kaasa lihete ulatuse suurenemisele savinõlvades.

Seoses maalihete ohuga on Pärnu linna üldplaneeringus44 sätestatud muuhulgas järgnevad

tingimused maapinna lokaalsest vajumisest põhjustatud kahjude vältimiseks:

• kuni 3-korruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja

viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5 m paksune liiva kiht;

• kõrgemad hooned ja hooned mis kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5 m

tuleb rajada vaivundamentidele;

• vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada

vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis

kaasneksid ka ajutise vee survekõrguse langusega;

• vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all;

• ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2 m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite

seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi;

• kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10 cm, on soovitav

näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad;

• Pärnu reeperite põhivõrk vajab pidevat jälgimist, et see oleks kasutatav insenertegevuses.

Analüüsida reeperjaamade käitumist maapinna kõikumistest sõltuvalt;

• jätkata survelise veehorisondi veetaseme seiret, et uue võimaliku veetaseme languse korral

oleks võimalik veetarbimist reguleerida ja sellega vältida kulutusi kommunikatsioonide ja

põhivõrgu remondile.

• tihendada veevaatluskaevude võrku Pärnu jõe kallastel ja tööstusrajoonis;

• vee tarbimist Siluri veehorisondist võib lubada olemasolevatest puurkaevudest, teostades

ranget hüdroloogilist ja geotehnilist kontrolli.

• olemasolevatele puurkaevudele teha proovipumpamised ja määrata tootlikkus ning

taastumiskiirus;

• välja selgitada tööstusrajoonis töötavate puurkaevude hulk ja asukohad ning vastavalt sellele

rajada veevaatluskaevude võrk;

• veevõrgu arenguga otstarbetuks muutunud puurkaevud tamponeerida või kaaluda nende

kasutamist maakütteks, olemasolevates teha proovipumpamised ja määrata tootlikus ning

taastumiskiirus;

• uusi veevõtu puurkaeve mitte rajada.

7.2. Radoonisisaldus pinnases

Pärnumaale on üldjuhul iseloomulik madal pinnaseõhu radooni (Rn) sisaldus. Radoonirisk ehk

maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal 10–100 kBq/m3, olles madalam jõe

Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal (vt Joonis 6).45

44 Pärnu linna üldplaneering 2025. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, 2014

45 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

38 / 67

Joonis 6. Maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus (kBq/m3)46

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on jõudnud järeldusele, et kopsuvähi tekkimise oht suureneb

statistiliselt olulisel määral, kui Rn-tase ruumide õhus (aasta keskmisena) on suurusjärgus 100

Bq/m3. Enamik Rn põhjustatud kopsuvähi juhte maailmas langeb tingimustesse, kus aasta keskmine

Rn-sisaldus eluruumide õhus jääb vahemikku 100–300 Bq/m3, sest taolised tingimused on kõige

sagedasemad.

Kui Rn-sisaldus ületab 300 Bq/m3 piiri, on tegemist kõrge Rn-riski tasemega ja selle vastu tuleb

rakendada asjakohaseid Rn-sisaldust vähendavaid meetmeid. Õigusaktidega on kehtestatud õhu

radoonisisalduse viitetasemed hoonetele ja töökohtadele. Viitetase on õhu radoonisisalduse aasta

keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonist saadava

kiirituse vähendamiseks. Määruse „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“

kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³.

Määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja

tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohaselt on õhu radoonisisalduse

viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,

sisekliimale ja korrashoiule“ ja „Tervisekaitsenõuded koolidele“ sätestavad, et ruumide siseõhu aasta

keskmine radoonisisaldus koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab olema väiksem kui 200

Bq/m³.

Hoone ehitamisel on soovituslik järgida EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid, mille kohaselt on

kaitsemeetmete eesmärk saavutada radoonikontsentratsiooni aasta keskmine väärtus hoonete

siseõhus väiksem kui 200 Bq/m³. Radoonitasemed varieeruvad majast majja. Ainus võimalus

radoonitaseme teada saamiseks konkreetses hoones on viia läbi vastav mõõtmine. Radoonitaset on

võimalik mõõta ka pinnaseõhus, kuid see ei anna kuigi täpset infot uue maja siseõhu

46 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

39 / 67

radoonikontsentratsiooni kohta. Viimane sõltub rohkem maja ehituslikest omadustest ja elanike

eluviisist. Küll aga on pinnaseuuring indikaatoriks, mil määral tuleks hoone projekteerimisel

radooniga arvestada. Radoon on gaas ja selle eraldumine maapinnast on seotud ilmastikutingimuste

muutusega, seepärast on enamikul juhtudel vajalik küllalt pikk mõõteperiood. Kuna radoonitase

varieerub päevast päeva, võimaldab vähemalt 2 kuulise mõõteperioodiga tehtud mõõtmine aasta

keskväärtust usaldusväärselt hinnata.

Kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates töökohtades, mis paiknevad maa all, maa-alusel

korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, on vastavalt Keskkonnaministri

30.07.2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse

mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohustuslik

radoonimõõtmine läbi viia vastavalt määruses kehtestatud korrale. Kõrgendatud radooniriskiga alade

loetelu on toodud nimetatud määruse lisas. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade loetelusse.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

40 / 67

8. Vooluveekogud

Planeeringuala peamine vooluveekogu ja planeeringu keskne objekt on Pärnu jõgi. Pärnu jõkke

suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal suubub

Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 5). Pärnu jõe suudmele lähim on Sauga jõgi, mis

suubub paremalt 1,3 km kaugusel suudmest.

Tabel 5. Pärnu jõkke suubuvad suuremad vooluveekogud47

Veekogu nimetus

Tüüp Suubub pare- malt/

vasakult

(p/v)

Kaugus suud- mest,

km

Pik- kus, km

Avali- kult

kasuta- tav

Valg- ala, km²

Keskm. voolu- hulk, m3/s

Registri- kood

Sauga jõgi Jõgi p 1,3 78,4 jah 576,5 5,1 VEE1148700

Reiu jõgi Jõgi v 9,1 72,2 jah 905,5 7,8 VEE1145400

Sindi oja (Türgi

oja)

Oja v 10,9 6,4 ei 16,6 VEE1145300

Leppoja Pea-

kraav

p 13,2 7,9 ei 19,4 VEE1145200

Suuroja Oja p 15,7 16,2 jah 43,1 VEE1145000

Kurina jõgi Jõgi v 19,1 25,1 jah 126,1 VEE1144600

Muraka oja Oja p 34,4 5,1 ei 6,3 VEE1144500

Piistaoja Oja p 35 17,3 ei 24 VEE1144400

Navesti jõgi Jõgi v 38 101,6 jah 3004,2 27,9 VEE1131600

Vändra jõgi Jõgi p 46,4 50,1 jah 254,9 VEE1130700

Vihtra oja

(Suuroja)

Oja p 52,6 9,3 ei 11,5 VEE1130600

Ribasoo oja

(Riidoja)

Oja p 53,3 14,4 ei 14,2 VEE1130500

Võinoja Oja v 57,4 6,7 ei 8,3 VEE1130400

Mustaru oja Oja p 60,4 5,5 ei 6,6 VEE1130300

Käru jõgi Jõgi p 61,1 58,7 jah 315,5 VEE1129000

Mädara jõgi Jõgi p 68,9 36,9 jah 77,2 VEE1128900

Pärnu jõgi Jõgi - - 144,6 jah 6836,5 64,4 VEE1123500

Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade planeeringuala olulisematest vooluveekogudest.

47 Eesti Looduse Infosüsteem infoleht; keskkonnainfo.ee (20.07.2020)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

41 / 67

8.1. Pärnu jõgi

Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala (ca 75 km pikkuses lõigus) koos kaldaaladega Kurgjalt kuni

suubumiseni Pärnu lahte. Pärnu jõgi on kaitstav loodusobjekt (Pärnu jõe hoiuala; vt ptk 6.2) ja

kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka.

Pärnu jõgi on Lääne-Eesti suurim jõgi, kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Jõe

valgala hõlmab suurema osa Pärnu madalikust, Sakala kõrgustikust ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa

ning Kõrvamaa edelaosa, kattes 16% Eesti pindalast. Kesk- ja ülemjooksu mõjutab lubjakivi,

alamjooksul Toris paljandub vasakul kaldal Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi (nn Tori Põrgu). Pärnu

jõe pikkus on 144,6 km, keskmine vooluhulk on 64,4 m3/s ja valgala pindala 6836,5 km2. Jõgi suubub

Pärnu lahte ja on alamjooksul Pärnu linnas kuni 320 m lai.

Pärnu jõgi on III kategooria kaitsealuste kalaliikide hink, võldas ja vingerjas elupaik. Kokku on jões

teada 36 liiki kalu. Pärnu jõgi lõigus Tarbja paisust suubumiseni merre on kantud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse48. Nimistusse kuuluvatel veekogudel on

keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab

veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Kaitsekorralduskava järgi on Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurim väärtus kärestikulised ja

kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel napib. Elupaiga mitmekesisuse

mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Pärnu jõe

kallastel kehtivad looduskaitseseaduses toodud kitsendused mereranna ja kalda kasutamise osas.

Pärnu jõe kaldale on rakendatud 100 m ulatuses piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd

(erisustega tiheasustusaladel) ja 10 m laiune veekaitsevöönd. Pärnu jõe suudmest Reiu jõe suudmeni

on kallasrada kümne meetri laiune ning sealt ülesvoolu nelja meetri laiune. Kallasraja üleujutuse

korral on kallasrada kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest.

Pärnu jõkke suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal

suubub Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 5). Pärnu maakonnast ligikaudu 70% jääb

Pärnu jõe ja selle lisajõgede valgalale. Planeeringualal Pärnu jõkke suubuvatest jõgedest on pikimad

Navesti, Sauga, Reiu, Käru ja Vändra jõgi. Kõik jõed on avalikult kasutatavad veekogud.

Kuna valgalal on vähe järvi, on äravoolu kõikumised suured (keskmine 64,4 ja väikseim 4,8 m3/s).

Pikaajaliste vaatluste põhjal on Pärnu jõe äravool suurim aprillis ja väikseim juulis. Kevadise suurvee

tipp on Pärnu jõe ülemjooksul keskmiselt 20 päeva hiljem kui alamjooksul. Pärnu jõel Oore

vaatluspunktis erinevad vooluhulga miinimum ja maksimum üle saja korra. Väikene lang soodustab

laialdasi üleujutusi ja maade soostumist ning jõe täiskasvamist. Kogu valgalast on 22% märgalad49.

Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule, on üle 8 m sügav ja laevatatav

siseveekogu50. Pärast Sindi paisu likvideerimist on piirkonnas vaid üks – Kurgja pais.

8.2. Sauga jõgi

Kuna Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav ja üha populaarsema kasutusega, siis on see

haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani). Planeeringuala piir kulgeb mööda

suuremaid jõeäärseid tänavaid.

Sauga jõgi on 78,4 km pikkune ja suubub Pärnu jõkke 1,3 km kaugusel suudmest. Jõe keskmine

vooluhulk on 5,1 m3/s ning valgala suurus 576,5 km2. Põhiosa kulgeb Lääne-Eesti rannikumadalikul.

48 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv 49 Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt. Phare/Tacis CBC projekti BSPF/9803/096, 1999 50 Pärnu jõgi. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, 2007

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

42 / 67

Jõe ülem- ja keskjooks on pikalt õgvendatud. Alamjooks on enne suubumist lai ja väga aeglase

vooluga. Jõel on vähe allikaid, mistõttu jääb see suvel veevaeseks. Kaladest on tuvastatud 16 liiki.

Kaitse all on võldas ja hink. Sauga jõe vana nimi oli Pärnjõgi. Selle järgi on oma nime saanud Pärnu

linn ja hiljem Pärnu jõgi.51

Sauga jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani. Jõe alamjooksu kaldad on

maalihke ohuga.

8.3. Reiu jõgi

Planeeringualasse jääb Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses, kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani).

Reiu jõgi saab alguse Lätist Soka järvest, asub kogu ulatuses Pärnu madalikul ja suubub Pärnu jõkke

9,1 km kaugusel suudmest. Jõgi on 72,2 km pikkune ning selle keskmine vooluhulk on 7,8 m3/s ja

valgala suurus 905,5 km2. Jõgi on ülemjooksul tugevasti õgvendatud. Keskjooks kulgeb looduslikus

ja alamjooks poollooduslikus ümbruses. Suurem osa peajõest on kaitse all Reiu jõe hoiualana.

Kaladest on tuvastatud 23 liiki, Kaitse all on võldas ja hink.

Reiu jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Veelõbustusi pakub Reiu jõe suudmes tegutsev

Lustipark. Jõe alamjooksu kaldad on maalihke ohuga.

8.4. Navesti jõgi

Navesti jõgi on osaliselt planeeringuala piir Pärnu jõe vasakul kaldal. Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke

vasakult kaldalt, 38 km kaugusel suudmest. Jõgi on 101,6 km pikkune, selle keskmine vooluhulk on

27,9 m3/s ja valgala suurus 2004,2 km2.

Navesti jõgi on Pärnu jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi. Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul,

keskjooksu ülemine osa Võrtsjärve nõos ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul.

63% Navesti jõe üldvalgalast moodustab suurima lisajõe Halliste valgala. Jõesäng on ülem- ja

keskjooksul pikalt õgvendatud ja süvendatud. Kaladest on tuvastatud 22 liiki. Kaitse all on võldas ja

hink.

8.5. Üleujutusohuga ala ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad

Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine

meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse

tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste.

Pärnu jõgi suudmest kuni Sindini ning Reiu jõe ja Sauga jõe suudmepiirkonnad on mõjutatud

üleujutustest (vt Joonis 7). Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedega seotud üleujutuspiirkond hõlmab

arvestatava osa planeeringualast. Tegemist on planeeringuala kõige tihedamalt asustatud

piirkonnaga, suures osas tiheasustusalaga.

51 Eesti jõed, 2019

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

43 / 67

Joonis 7. Üleujutusohuga ala Pärnu jõe piirkonnas. Üleujutusala on joonisel tähistatud

beežide-pruunide toonidega, üleujutuse esinemistõenäosus (alates heledamast toonist)

on võimalik maksimaalne veetaseme tõus vastavalt 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul52

Planeeringualal paiknevad Pärnu linna ja Sindi linna üleujutusala riskipiirkonnad (vt Joonis 8 kuni

Joonis 10), kus on olulise kahjuliku mõjuga üleujutuste esinemistõenäosust hinnatud suureks53.

Pärnu linnas toimuvate üleujutuste liigiks on määratud mereranniku üleujutus – põhjustatud

meretaseme tõusust (üleujutuse liik nr 8). Pärnu linna riskipiirkonna üleujutusest mõjutatavate

elanike arv on 14 270. Tulevase üleujutuse kahjulik mõju Pärnu linnas võib seisneda järgmises:54

- üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade,

koolide või avalik-õiguslike hoonete tööd;

- ohustab IPPC kohuslast käitist või üle 2000ie reovee puhastit;

- üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist;

- üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu ja tervise oma kodus;

- üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel;

- üleujutus esineb planeeringuga määratud tiheasutusalal.

52 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus 53 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr

1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf 54 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr

1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

44 / 67

Joonis 8. Pärnu linna üleujutusala riskipiirkond Pärnu jõe ääres lõigus Papiniidu sillast suudmeni ning Sauga jõe ääres (tähistatud oranži

joone ja ruudustikuga). Maa-amet, 2021

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

45 / 67

Joonis 9. Pärnu linna üleujutusala riskipiirkond Pärnu jõe ääres lõigus Reiu jõe suudmest

kuni Papiniidu sillani (tähistatud oranži joone ja ruudustikuga). Maa-amet, 2021

Sindis toimuvad üleujutuste liigid on: 55

- sujuvalt kujunevad üleujutused, mis on põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või

lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest (üleujutuse liik nr

2), ning

- vooluveekogu sängi täitumisest põhjustatud üleujutused, mis on põhjustatud vooluveekogu

sängi mõõtmete vähenemisest erinevatel põhjustel, näiteks jää kogunemisest (üleujutuse

liik nr 6).

Sindi riskipiirkonna üleujutusest mõjutatavate elanike arv on 20. Üleujutus esineb tiheasustusalal ja

seab reaalesse ohtu inimeste elu ja tervise oma kodus.56

55 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr

1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf 56 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr

1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

46 / 67

Joonis 10. Sindi linna üleujutusala riskipiirkond (tähistatud oranži joone ja ruudustikuga).

Maa-amet, 2021

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

47 / 67

9. Põhjavesi

Planeeringualal on esimene aluspõhjaline põhjaveekogum Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-

Eesti vesikonnas Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas ja

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Nende all paikneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum

Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti

vesikonnas. Põhjavesi paikneb peamiselt liivakivides veeandvusega 0,5–2,0 l/s*m. Ala ülemjooksul

paikneb põhjavesi peamiselt karbonaatsetes kivimites veeandvusega 0,5–2,0 l/s*m.

Põhjaveetaseme absoluutkõrgus langeb 39 m ala põhjaosas nullini Pärnu jõe suudmes. Ala keskosas,

Kuresoos on põhjavee ülevooluala.

Enamusel alast on põhjavesi suhteliselt kaitstud kuni keskmiselt kaitstud. Vähesel määral esineb

nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala57. Enamus asustusest asub suhteliselt kaitstud

põhjaveega alal.

57 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. EGK 2001

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

48 / 67

10. Taimestik ja loomastik

10.1. Taimestik

Planeeringuala jääb maastikuliselt Lääne-Eesti madalikule, Soomaale ja kirdeosas ka Kõrvemaale.

Ala on pinnamoelt valdavalt tasane, peamiselt levivad savimullad ja liivmullad. Oluline osa alast on

soostunud.

Loodusmaastikes on valdavad metsad. Enim on laanemetsi ja palumetsi, kuid suhteliselt suur on ka

soostunud metsade ja soometsade osakaal. Soometsadest on suurem osa kuivendatud. Puistus

domineerivad mänd, kask ja kuusk. Paiguti esineb kunagiste põllumajandusmaade metsakasvamisel

kujunenud hall-lepikuid. Kuna suuremas osas on tegemist majandusmetsadega siis, looduslikke

metsakooslusi (metsaelupaigatüüpe) esineb suhteliselt vähe ning peamiselt kaitstavatel aladel.

Looduslikke sooalasid jääb planeeringualale suhteliselt vähe, suuremad sooalad (Soomaa sood,

Rääma raba, Mõrdama raba) jäävad planeeringuala naabrusse. Alale jääb osa Kõrsa rabast ning

mitmed väiksemad sood: Tellissaare raba, Sikana raba, Piista soo, Kure raba, Murru soo, Toassaare

soo. Suur osa soodest on olnud kasutusel turba kaevandusaladena ning seetõttu rikutud. Soid on

mõjutanud ka metsakuivendus ning põllumajandusmaade kuivendus. Paremas looduslikus seisundis

on vaid mõned väikerabad (Tellissaare raba, Sikana raba). Lagedaid madalsoid ja siirdesoid on

säilinud väga vähe.

Niitude ehk looduslike rohumaade osakaal taimkattes on suhteliselt väike. Niidud paiknevad enamasti

Pärnu jõe ja teiste jõgede ääres. Kõige sagedamini on tegemist lamminiitudega.

10.2. Loomastik

Planeeringuala on suure ruumilise ulatusega ning hõlmab erinevaid maastikke rannikualadest kuni

Vahe-Eesti metsade ja soodeni. Metsad, sood, rannikualad, avamaastikud põllualade ja rohumaadega

pakuvad suhteliselt mitmekesiseid elupaiku enamikule Eestis levinud ulukiliikidele.

Planeeringualal on ulukiseire andmetel esindatud põder, metskits, metssiga, hunt, karu, ilves,

rebane, kährikkoer, mäger, harilik šaakal, kobras, metsnugis, kivinugis, mink, tuhkur, halljänes,

valgejänes58. Vähesel määral esineb alal tõenäoliselt ka punahirve ning ranniku piirkonnas harilikku

šaakalit. Maastik pakub elupaiku nii mosaiikmaastike, avamaastike, metsamaastike kui ka soodele

iseloomulikele linnuliikidele.

Kalastiku liigirikkuselt (30 kalaliiki) ja kalarohkuselt on Pärnu jõgi Eestis üks esimesi. Kalastiku

koosseis on jõeositi erinev, Sindi paisu mõju kalastikule on olnud väga suur. Paisust allpool on

jõesilmu, meri-, jõe- ja vikerforelli, merisiiga, meritinti, haugi, angerjat, vimma, ahvenat jmt kala,

paisust ülemal jõe- ja vikerforelli, haugi, särge, turba, latikat, kokre, lutsu, ahvenat, kiiska jm.59

Paisu lammutamise järel on hakanud kalastik ühtlustuma ja paisust ülesvoolu on jõestiku kalastik

muutunud rikkalikumaks.

58 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021, Keskkonnaagentuur, https://www.ejs.ee/wp-

content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf 59 Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnu_j%C3%B5gi1

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

49 / 67

11. Rohevõrgustik

Piirkonna rohevõrgustik (vt Joonis 11) on määratud Pärnu maakonna planeeringu järgi, piirnevatel

aladel ka Viljandi ja Järva maakonnaplaneeringutega. Rohevõrgustiku kasutustingimused on

määratud samuti maakonnaplaneeringutega. Kuna planeeringualal on põllumajandusmaade osakaal

suhteliselt suur (vt ptk 12) ja asustus suhteliselt tihe (vt ptk 2), siis on alal rohevõrgustik väiksema

katvusega ja peenema struktuuriga kui alaga külgnevatel suuretel loodusmaastikel (nt Soomaa

rahvuspark). Planeeringualale jäävad tuumalad on väikesed, kuid tänu rohketele rohekoridoridele on

võrgustiku sidusus üldiselt hea. Kõige väiksem on rohevõrgustiku katvus ala põhjaosas Vändra-

Vihtra-Aluste piirkonnas.

Rohevõrgustiku konfiguratsioon ja kasutustingimused on täpsustamisel koostatavate

üldplaneeringutega: Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ja Tori valla üldplaneering.

Joonis 11. Teemaplaneeringu piirkonna rohevõrgustik Pärnu ja Viljandi

maakonnaplaneeringute 2030+ järgi

Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada

ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on

ehituskeeluvööndi ulatus. Rohelise võrgustiku koridorina toimivad vooluveekogud on nii Reiu jõgi,

Pärnu jõgi kui ka Sauga jõgi.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

50 / 67

12. Põllumajanduslik maakasutus

12.1. Väärtuslik põllumajandusmaa

Põllumajanduses on eeskätt olulised väärtuslikud põllumajandusmaad kui kõrge boniteediga

põllumaad, kus tulenevalt mulla viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Väärtusliku

põllumajandusmaa iseloomustamisel on lähtutud mullaviljakusest, mida väljendatakse erinevaid

mullaparameetreid kompleksselt käsitleva mulla boniteediga.

Pärnu maakonna planeering on väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise üldiseks aluseks

võtnud Maaeluministeeriumi tellimusel koostatud „Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomise“

aruande.60 Selle kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa keskmise mulla boniteedi väärtus

maakondades erinev. Eesti põllumajandusmaa keskmine mulla boniteet on 40 hindepunkti,

Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 35 hindepunkti. Väärtuslikuks peetakse

haritavat maad, mille boniteet ületab maakonna keskmise boniteedi või põllumaad, mis on

kuivendatud.

Väärtuslikke põllumajandusmaid paikneb planeeringualal laialdaselt, kogupindalalt 17900 ha

ulatuses, ning sellest annab ülevaate Joonis 12.

Info maaparandussüsteemide kohta on leitav Maa-ameti kaardirakendusest61.

12.2. Mahealad

Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb

tasakaalustatud aineringlusel. Mahepõllumajandus hõlmab endas mahepõllumajandusliku

taimekasvatust (sh seenekasvatus ja katmikkultuurid), korjet mitteharitavalt alalt, loomakasvatust,

mesindust, külviseemne ja paljundusmaterjali tootmist, merevetikate ja vesiviljelusloomade

tootmist.

Maa-ameti mahealade kaardirakenduse andmetel62 jäävad planeeringualale

mahepõllumajandusmaad, potentsiaalsed korjealad ja hooldatud pärandniidu alad. Mahesaaduste

korjealade alla kuuluvad metsaalad ja muud mitteharitavad alad, kus ei ole kasutatud

mahepõllumajanduses keelatud aineid ning korje on läbi viidud viisil, mis ei ohusta korjatava liigi

säilimist.

Pärnu linnas kui omavalitsusüksuses on lisaks jõe suudmes paiknevale pärandniidu alale ka

potentsiaalsed korjealad. Need jäävad Paikuse alevi RMK riigimetsa aladele ning Seljametsa küla

Lanksaare raba ümbritsevatele RMK riigimetsa aladele.

Tori vallas leidub potentsiaalseid korjealasid Tammiste küla, Tohera küla ja väheses ulatuses

Rütavere küla RMK riigimetsa aladel. Lisaks jääb Tori vallas planeeringualale mitmel pool

mahepõllumajandusmaad. Põhja-Pärnumaa vallas leidub mitmeid potentsiaalseid korjealasid

planeeringuala kagu osas. Ülejäänud piirkonnas on laialdaselt mahepõllumajandusmaid.

60 „Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine“ aruanne. Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute

Keskus, (2015). 61 https://xgis.maaamet,ee/xgis2/page/app/maaparandus 62 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mahekaart

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

51 / 67

Joonis 12. Väärtuslik põllumajandusmaa planeeringualal. „Väärtusliku põllumajandusmaa

kaardikihi loomine“ aruanne. Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute Keskus (2015)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

52 / 67

13. Kultuuriväärtused

13.1. Kultuurimälestised

Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade

kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,

arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu need on

tunnistatud mälestiseks. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Pärnu jõe äärde

jäävatest muinsuskaitseobjektidest on märkimisväärseimad Pulli ja Sindi-Lodja kiviaja asulakohad.

Pulli asulakoht on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula, mis paikneb Pärnu jõe paremal

kaldal, Reiu jõe suudmest ülesvoolu Pulli külas. Hooajaliselt kasutatud Pulli laagripaigas elati ilmselt

9000-8550 a eKr. Sealt on leitud tulekivist ja loomaluudest valmistatud tööriistu ja jahitarbeid

(kõõvitsad, noad, noole- ja odaotsad jm). Vanuselt järgmised on Sindi-Lodja asulakohad, mis jäävad

Reiu jõe suudmealale. Need elupaigad olid kasutusel 7100-6600 a eKr ja tõenäoliselt aastaringselt.

Leidude hulgas on rikkalik valik töö-, jahi- ja kalastusriistu.

Jõe suudmesse jäävad Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala ning kunagised asulakohad.

Omaette vaatamisväärsus on Sindi linna arhitektuuripärand, mille hulgas on otseselt jõega seotud

kunagine kalevivabriku kompleks ja Sindi õigeusu kirik koos pargiga.

Kalevivabriku rajamisega Sindi mõisa maale 1833. aastal on Sindi asula sünd ja ajalugu olnud

lahutamatult seotud kuni 20. sajandi lõpuni. 19. sajandi keskpaiku oli Sindi kalevivabrik suurim

tööstusettevõte Liivimaal. 20. sajandi hakul elas siin juba ligi poolteist tuhat inimest, kellest pooled

töötasid kalevivabrikus.

Töölisasula rajas Pärnu jõe kaldale oma manufaktuuri kõrvale 1833. a kaupmees J. Chr. Wöhrmann.

Majad paiknesid kolmes reas ja neid oli kokku 33. Ühekorruselised hooned olid kelpkatusega, nagu

neid võib senini näha Wöhrmanni puiesteel. Neist on säilinud ainult jõepoolne rida, mida omal ajal

nimetati altmajadeks, kitsekülaks ja lillekülaks. Need olid mõeldud eelkõige vabriku meistritele,

lihttöölised elasid valdavalt suurtes kasarmubarakkides veidi eemal.

Sindist ülesvoolu jäävad Taali mõisakompleks, Tori ja Kurgja talu. Lisaks neile jääb jõe äärde ka

mitmeid kalmistuid, kalmeid, ohverduskohti. Muinsuskaitseamet on huvitatud, et tagataks

juurdepääsud mälestistele, et neid hooldatakse, tähistatakse ja paigaldatakse suunaviidad. Seda

mõtet toetab ka Pärnu maakonna planeering, milles on toodud üldised tingimused üldplaneeringute

koostamiseks ja kultuuriväärtuste säilitamiseks63.

Kultuurimälestiste registri andmetel on Pärnu linnas 153 kinnismälestist64 ja 1 muinsuskaitseala, Tori

vallas 124 kinnismälestist ja Põhja-Pärnumaa vallas 83 kinnismälestist.65 Planeeringualal asuvate

kinnismälestiste hulka kuuluvad ajaloomälestised, arheoloogiamälestised, ehitismälestised ja

kunstimälestised.

13.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid

Planeeringuala omavalitsustes on XX sajandi arhitektuuriobjektina (nt raudteearhitektuur,

vallamajad, palvemajad, maakoolimajad) loetletud Pärnu linnas 94, Põhja-Pärnumaa vallas 29 ja

Tori vallas 4 objekti.66

63 Pärnu maakonna planeering. Ptk 3.1.2. Kultuuriväärtused. 2018 64 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta vallasmälestisi. 65 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (27.08.2021) 66 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (27.08.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

53 / 67

Planeeringualale jäävad järgmised XX sajandi arhitektuuriobjektid:

- Sauga sild (Pärnu, üle Sauga jõe Haapsalu mnt alguses; EW aegne);

- Beti linaait (Pärnu, Vana-Sauga 2; tsaariaegne);

- Tsentraalelektrijaam (Pärnu, Lai tn 14; tsaariaegne);

- Sindi hüdroelektrijaam (Sindi, Kalamaja tee 3);

- ”Silla” kauplus (Sindi, Silla tn 1).

13.3. Maaehituspärand

Planeeringuala omavalitsuste aladel on kokku 37 maaehituspärandi (nt rehielamud jm

taluarhitektuur) objekti, neist 3 on Pärnu linnas, 5 Tori vallas ja 29 Põhja-Pärnumaa vallas.67

Planeeringualale jäävad järgmised maaehituspärandi objektid:

- vallamajad: Taali vallamaja, Tori vana vallamaja, Tori vallamaja, Uue-Vändra vallamaja;

- koolimajad: Sindi ministeeriumikool, Taali ministeeriumikool, Viira algkool, Aleksandri

(Pumbioja) vallakool, Vändra gümnaasium, Vändra õigeusu kihelkonnakool, Vändra

kurttummade kool, Juurikaru vallakool, Saalemaa vallakool;

- rehemajad: Tölba (Oore külas), Tasase (Muraka küla), Eldorado (Piistaoja külas), Tahkuse-

Madise (Piistaoja külas).

13.4. Militaarpärand

Planeeringualale jääb 3 militaarpärandi objekti, kõik Pärnu linnas. Need on kaks tsaariaegset

sõjaväelinnakut (Pärnu Krasnojarski polgu kasarmud ja Pärnu vana (Kalamehe) sõjaväelinnak) ning

nõukogudeaegne sõjaväelinnak (Pärnu sõjaväelinnak (garaažid)).68

13.5. Pärandkultuuriobjektid

Pärandkultuuriks peetakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Pärandkultuuriobjektid

ei ole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektide alla kuuluvad näiteks muinaspõllud, talukohad,

põlispuud, rahvamajad, parvetuskohad ja kultusehooned. Pärandkultuuriobjektide kaardistamine

toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) algatusel aastatel 2005–2011. Töö tulemusel on

lisaks Maa-ameti kaardikihina välja antud infomaterjal “Pärnumaa pärandkultuurist”69.

Planeeringualaga kattuvas Tori vallas väärivad nimetamist Jõesuu kalatõke Navesti jões ja Kuke talu

maal liivakivipaljandisse klaasiliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Põhja-Pärnumaa valla alal,

endises Vändra vallas on nimetatud Vihtra talu ja veskid – villaveski ja linaveski. Endise Paikuse valla

alal on välja toodud Sindi-Lodja parvetuskoht.

Pärnu jõega seotud lugusid ja legende on kirjeldatud 2007. aastal Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa

keskkonnateenistuse koostatud kogumikus „Pärnu jõgi“70.

67 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja (27.08.2021) 68 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage (27.08.2021) 69 Pärnumaa pärandkultuurist. Aivar Hallang jt. 2011 70 Pärnu jõgi. Urmas Lekk, Toomas Kalda. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus 2007

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

54 / 67

13.6. Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtuslikel aladel säilitatakse ajalooliselt välja kujunenud struktuuri, terviklikkust ja omapära.

Miljööväärtusega hoonestusala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub

säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja

omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.

Miljööväärtuslikud alad on määratud Sindis ja Pärnus. Pärnu jõega on otseselt seotud osaliselt jõe

kaldale jääv Sindi miljööala (Wöhrmanni puiestee koos kiriku, raekoja ja Kiriku pargi ning neid

ümbritseva haljastusega). Miljööväärtuslikele alade seatakse kaitse- ja kasutustingimused

üldplaneeringutega. Vajadusel saab uusi miljööväärtuslikke alasid määrata ja olemasolevaid

täiendada üldplaneeringutega.

13.7. Väärtuslikud maastikud

Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud piirkonnad, milles on kuhjunud

kultuurilis- ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus

ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning

silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Esmakordselt määratleti väärtuslikud maastikud 2003. aastal

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ ning nende piire on aja jooksul koostöös kohalike omavalitsustega üle

vaadatud ja kaasajastatud ning kajastatud Pärnu maakonna planeeringus. Lisaks väärtuslikele

maastikele on märgitud ka suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad.

Maakonnaplaneeringu järgi on need kohad kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus saab nautida

loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringus on öeldud, et

kaardile märgitud ilusa vaatega punktidest ei avanenud mitmel juhul (nt Suurejõe, Sindi) vaadet

jõele või oleks selleks tulnud minna eramaale (nt Randjärve külas). Töö koostaja hinnangul avanesid

märkimisväärsemad vaated pigem sildadelt. Lisaks jäi piirkonda ka mitmeid selliseid ilusa vaatega

punkte, mida kaardile ei ole märgitud (nt Tori põrgu)71.

Pärnu jõe vasakul kaldal Tori kalmistu kohal asub ilmselt parim keskdevoni Pärnu lademe paljand.

Pärnu liivakivi koosneb enamuses kvartsist. Põimja kihilisuse annab aga päeva- ja vilgukivi ning

granaadisisaldus. Siit on leitud esimeste primitiivsete maismaataimede, rüükalade ja vihtuimsete

kalade jäänuseid. Püstloodis liivakivipaljand, mida kutsutakse kunagise koopa järgi Tori Põrguks, on

umbes 500 m pikkune ja kuni 10 m kõrgune. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on

kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Kohaliku legendi järgi oli koopas põrgu sissepääs

ning sellega on seotud palju rahvajutte ja muistendeid. Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist

kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise

läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises

sisse 1908. ning suue 1974. aastal. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja

salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest.

13.7.1. Ilusad vaated

Pärnu maakonna planeeringus on toodud tingimused maastike omapära ja silmapaistvalt ilusate

vaatega kohtade säilitamiseks ning maastikuväärtuste suurendamiseks läbi üldplaneeringute,

näiteks parema juurdepääsetavuse tagamine. Perspektiivis tuleb väärtuslikele maastikele jäävad

ilusa vaatega punktid metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti redigeerida. Võib

osutuda vajalikuks ilusate vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine (kinnikasvamise

vältimine). Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet

71 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves 2019

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

55 / 67

plaanitakse ranna ja kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kalda

piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud

maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Jõe kallaste

piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses toodud

tingimustega (nõuded puistu esimese rinde rinnaspindalale ja täiusele). Pärnu jõe loodusala

kaitsekorralduskava järgi ei kahjusta vaate avamise eesmärgil kaldavööndis (sh veekaitsevööndis)

noore puittaimestiku eemaldamine kaitseväärtusi, kuid põlispuude raiest tuleb hoiduda. Lubatav on

jõkke langenud puude eemaldamine ning reaalses vettelangemise ohus oleva puu raie. Kohad, kus

vaate avamine on vajalik või mõistlik, tuleb selgitada planeeringute või projektidega. Avatud vaatega

kohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ning tagada parkimisvõimalus, pingid jms. Silmapaistvalt

ilusa vaatega kohad kavandatava tegevuse ümbruses on teemaplaneeringu järgi Sindi vana

raudteesild ja Sindi kirikupark, kust avanevad vaated Pärnu jõele. Jõe äärde on määratud

kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda ja saab nautida

looduse ja maastike erinevaid väärtusi.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

56 / 67

14. Välisõhu seisund

Planeeringualal asub üks seirejaam, kus teostakse välisõhu kvaliteedi pidevseiret – Tahkuse

seirejaam asukohaga Tori vallas Tohera külas. Kauguselt järgmine pidevseirejaam on Uulu seirejaam

Häädemeeste vallas Lepakülas, planeeringualast enam kui 10 km kaugusel. Tahkuse seirejaama

andmetel on välisõhu kvaliteet piirkonnas hea.72 Arvestades aga planeeringuala suurust ning seda,

et piirkonniti on nii keskkond, maakasutus, toimuvad tegevused kui ka hajumistingimused erinevad,

siis Tahkuse seirejaama tulemusi kogu planeeringuala välisõhu kvaliteedi iseloomustamiseks

kasutada ei saa.

Planeeringuala välisõhu kvaliteedi iseloomustamise üheks võimaluseks on teha seda piirkonnas

asuvate teadaolevate paiksete heiteallikate põhjal. Planeeringualal ja selle läheduses

(planeeringualast kuni 500 m raadiuses) on registreeritud kokku 236 paikset heiteallikat73. Enamik

neist asub Pärnu linnas kui asustusüksuses (180 tk), järgnevad Sindi linn ja Paikuse alevik. Umbes

kolmandik paiksetest heiteallikatest jääb Pärnu jõe vahetusse lähedusse. Paiksete heiteallikate

paiknemisest planeeringuala suhtes annab ülevaate Joonis 13.

Joonis 13. Planeeringualal ja sellest 500 m raadiuses asuvad paiksed heiteallikad. Allikas:

KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 16.08.2021

Valdavalt on tegemist erinevat liiki tööstuse heiteallikatega, vähemal määral katlamajadega. 37

heiteallikat on seotud sadamategevusega Pärnu sadamas. Hajaasustuses on valdavalt tegemist

põllumajandustootmise heiteallikatega.

72 Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee, vaadatud 12.08.2021 73 KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 16.08.2021

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

57 / 67

Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või

koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi

väljaspool käitise tootmisterritooriumi74,75. Kuigi valdav enamus heiteallikatest on hõlmatud kehtiva

keskkonnaloaga, mis annab õiguse saasteainete välisõhku väljutamiseks ning määrab selle õiguse

realiseerimise tingimused, siis on osa lubadest praegu kehtivaid õigusakte, metoodikaid ja piirnorme

arvestades vananenud76, mistõttu ei pruugi need iseloomustada tegelikku olukorda.

Planeeringuala välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada ka aastateks 2020-2030

koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud

kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile

aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus

rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine

(SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustid,

jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka

teadaolev piiriülene saaste77. Ülevaate planeeringuala piirkonna välisõhu kvaliteedi olukorrast 2020.

aasta seisuga annavad Joonis 14 kuni Joonis 18. Planeeringuala piirkonna välisõhu saasteainete

keskmised/maksimaalsed kontsentratsioonid ja nende võrdlus piirväärtusega on kokkuvõtlikult

esitatud joonistele järgnevas tabelis (Tabel 6).

74 Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud

saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise

korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse

kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või

keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi, siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga.

AÕKS § 10, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 75 Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv 76 Keskkonnaload on käitistele väljastatud valdavalt perioodil enne 2017.aastat ehk enne AÕKS seaduse

jõustumist (jõustus 01.01.2017) ja kehtestati uued nõuded saasteainete heitkoguste ja tekkivate

saastetasemete hindamiseks, sh erinevate käitiste koosmõjus. 77 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.

Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,

2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

58 / 67

Joonis 14. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonis 15. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

59 / 67

Joonis 16. NH3 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonis 17. NOX 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

60 / 67

Joonis 18. LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Tabel 6. Välisõhu saasteainete keskmised/maksimaalsed kontsentratsioonid valdkondade

koosmõjus 2020. aastal. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise

riiklik programm aastateks 2020–2030 (vt ka Joonis 14 kuni Joonis 18)

Välisõhu saasteaine Näitaja Kontsentratsioon Piirväärtus78

Vääveldioksiid (SO2) 24 h maksimaalne

kontsentratsioon 0,023-19,000 µg/m3 125

Tahked osakesed (PM2,5) 1 aasta keskmine

kontsentratsioon 0,314-8,610 µg/m3 25

Lämmastikoksiidid (NOX) 1 aasta keskmine kontsentratsioon

0,033-40,000 µg/m3 40

Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)

1 h maksimaalne kontsentratsioon

1,220-2740,000 µg/m3 5000

Ammoniaak (NH3) 1 aasta keskmine kontsentratsioon

0,019-8,000 µg/m3 8

Eeltoodud joonistelt ja tabelist nähtub, et kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid

projektiala piirkonnas jäävad kehtestatud piirväärtuste piiridesse. Saasteainete kontsentratsioonid

on kõige kõrgemad Pärnu linnas kui asustusüksuses, kus on ka kõige suurem asustustihedus,

78 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

61 / 67

intensiivsem liiklussagedus ning suurem tootmis- ja tööstusettevõtete hulk. Piirväärtustega võrreldes

on Pärnu linnas kõige kõrgemad lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ)

näitajad, põhjuseks eeskätt transport ja energeetika. Lämmastikoksiidide näitajad on kohati

piiripealsed. Väljaspool Pärnu linna on pea kõikide saasteainete osas kontsentratsioonid oluliselt

madalamad, va ammoniaak, mille kontsentratsioonid ulatuvad paiguti samuti piirväärtuste lähedale.

Ammoniaagi teke on ligi 90% ulatuses seotud põllumajandustegevusega.

Liikluse osas on välisõhu saastamise seisukohalt olulised tihedama liiklussagedusega sõiduteed.

Suurema liiklussagedusega teed planeeringualal on:

• põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla, 5800–11437 sõidukit/ööpäevas;

• põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, 1490–6229 sõidukit/ööpäevas;

• tugimaantee nr 59 Pärnu-Tori, 1127–7472 sõidukit/ööpäevas (Pärnu linna ja Paikuse vahel);

• kõrvalmaantee 19277 Paikuse-Tammaru, 1308–1573 sõidukit/ööpäevas (Paikuse

piirkonnas).79

Põhimaanteede nr 4 ja 5 puhul on liiklussagedused kõige suuremad Pärnu linna kui asustusüksust

läbivatel lõikudel, tugimaantee nr 59 puhul Pärnu linna kui asustusüksuse ja Paikuse aleviku vahel.

79 Maa-ameti Transpordiameti kaardirakendus, seisuga 13.08.2021

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

62 / 67

15. Müraolukord

Planeeringualal ja selle lähiümbruses on peamisteks müraallikateks maanteeliiklus ning alal toimuv

tööstustegevus.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kohaselt on välisõhus levivale mürale seatud normtasemed,

mis jagunevad müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ja

sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Müra normtasemete

kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust ja

mürakategooriast, mis määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Liiklus- ja

tööstusmürale kehtivad erinevad normtasemed (vt Tabel 7).

Tabel 7. Müra normtasemed. Allikas: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“, seisuga 06.08.2021

Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

55 päeval 50 öösel

55 päeval 40 öösel

50 päeval 40 öösel

45 päeval 35 öösel

II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad ja maatulundusmaade õuealad, rohealad

60 ja 651 päeval 55 ja 601 öösel

60 päeval 45 öösel

55 päeval 50 öösel

50 päeval 40 öösel

III kategooria - keskuse maa-alad IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa-alad

65 ja 701 päeval 55 ja 601 öösel

65 päeval 50 öösel

60 päeval 50 öösel

55 päeval 45 öösel

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Kehtivate üldplaneeringute (Pärnu linna asustusüksuse ning ühinemiseelsete Paikuse valla, Tori valla,

Sauga valla, Sindi linna ja Vändra valla üldplaneeringute) kohaselt jääb planeeringualale ja selle

ümbrusesse elamualasid, puhke- ja haljasalasid, ühiskondlike hoonete alasid, segafunktsiooniga

alasid, äri- ja tootmise maa-alasid ning paiguti ka sihtotstarbeta maa- alasid. Pärnu linna

asustusüksuse, Paikuse valla ja Sindi linna üldplaneeringute kohaselt kuuluvad elamualad ja

puhkealad II mürakategooriasse ning segafunktsiooniga alad III kategooriasse, Tori valla, Sauga

valla ja Vändra valla üldplaneeringutega ei ole juhtotstarbeid mürakategooriatesse jaotatud. Äri- ja

tootmismaal ning sihtotstarbeta maal mürakategooriat ei ole. Kuna käesoleva dokumendi

koostamisel ajal on koostamisel uued üldplaneeringud endiste Tori ja Sauga valdade ning Sindi linna

osas (ühinemisjärgselt Tori vald) ja endise Vändra valla osas (ühinemisjärgselt Põhja-Pärnumaa

vald), siis võivad perspektiivis planeeringuala maakasutuse juhtotstarbed ja seega ka mingis

piirkonnas praegu kehtivad mürakategooriad muutuda. Uued üldplaneeringud on

planeeringulahenduse eskiisi koostamise staadiumis.

Liiklusmüra

Maanteeliiklusest on olulisemad suurema liiklussagedusega teed, milleks planeeringualal on

põhimaantee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla, põhimaantee nr 5 Pärnu-Lihula ning tugimaantee nr 59 Pärnu-

Tori (liiklussageduste kohta vt ptk 14). Põhimaanteede nr 4 ja 5 kohta on koostatud ka strateegiline

mürakaart Pärnu linna kui asustusüksust läbivate lõikude (Tallinna mnt, Lennuvälja tee, Ehitajate

tee, Papiniidu tee, Liivi tee) osas (vt Joonis 19)80.

80 Maa-ameti müra kaardirakendus, seisuga 13.08.2021

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

63 / 67

Joonis 19. Maanteeliikluse mürakaart põhimaanteede nr 4 ja nr 5 kohta Pärnu linna alal.

Allikas: Maa-ameti teeregistri kaardirakendus, seisuga 13.08.2021

Võrreldes mürakaardil olevad müratasemeid II mürakategooria liiklusmüra piirnormidega (Tabel 7),

siis nähtub, et põhimaantee nr 4 ja 5 Pärnu linna läbivatel lõikudel võib teedega piirnevatel aladel

öisel ajal esineda probleeme ülenormatiivse müraga. Keskmiselt võib ülenormatiivne müra levida ca

15-30 m kaugusel teest.

Välisõhu mürakaart on koostatud ka Pärnu linna kui omavalitsuse kohta81. Ka selle tulemused

liiklusmüra osas näitavad, et intensiivsema liiklusega sõiduteedelt leviv müratase ületab öisel ajal

kohati II ja III kategooria piirväärtusi. Päevasel ajal on normid tagatud.

Planeeringuala ülejäänud sõiduteede kohta andmed puuduvad. Koostamisel on Tori valla mürakaart

ja müra vähendamise tegevuskava (valmib novembris 202182), millega on keskkonnamõju hindamise

ajal eeldatavalt võimalik arvestada. Arvestades aga, et ülejäänud planeeringuala on sõiduteede

liiklussagedused madalamad (enamikel teedel alla 1000 auto/ööpäevas) ning asutustihedus

hõredam, siis sellistel puhkudel üldjuhul ülenormatiivse müraga probleeme ei esine.

Tööstusmüra

Tööstusmüra on teadaolevalt kaardistatud Pärnu linnas, eelviidatud mürakaardi koostamise raames.

Planeeringuala puudutavas osas on käsitletud Pärnu linnas kui asustusüksuses Pärnu sadamat ja

Kase-Savi-Raba turbatööstuspiirkonda ning Paikuse aleviku peamisi müraallikaid (suuremad

tööstusettevõtted, Politsei- ja Piirivalveameti Paikuse õppekeskus). Mürakaardistamise tulemuste

81 Pärnu linna välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ, 2020. Kättesaadav:

https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna__v2lis6hu_myrakaart.pdf 82 Info Tori Vallavalitsusest 23.08.2021

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

64 / 67

kohaselt on Pärnu linnas kui asustusüksuses tööstusettevõtete piirkonnas asuvatel elamualadel II

mürakategooria normid päevasel ajal täidetud, kuid öisel ajal paiguti ületatud (Vana-Savi, Niidu ja

Liblika tn äärsetel elamualadel). Paikuse alevikus probleeme ülenormatiivse tööstusmüraga ei

tuvastatud.

Planeeringualale jäävate muude tööstusettevõtete osas andmed puuduvad. Ühe ettevõtte osas

teostatud hindamise tulemusi teistele ettevõtetele üle kanda ei saa, sest tööstusmüra allikad on

enamasti unikaalsed ja komplektsete kombinatsioonidega ning müra teke ja levik objektide lõikes on

seega erinev.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

65 / 67

16. Muud asjaolud

16.1. Riigikaitselised ehitised

Riigikaitselisi ehitisi on käsitletud Pärnu maakonna planeeringus. Planeeringualale jääb Eametsa

linnaku piiranguvöönd. Mõjualasse jääb Eametsa linnak Tori vallas ning Kaitseliidu Pärnumaa maleva

perspektiivne staabi- ja tagalakeskus Pärnu linnas.

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on linnades ja alevites kuni 300 m ja külades kuni 2000 m

kinnistu piirist või riigikaitselise ehitise välisseinast. Piiranguvöönd on vajalik riigikaitse objektide

toimimiseks. Piiranguvööndis on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma

Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud.

Riigikaitse seisukohalt on oluline planeeringuala piiriks oleb Pärnu−Rakvere−Sõmeru riigi

põhimaantee. Maantee peab olema väga heas korras ja võimaldama kaitsetehnikaga liikumist

aastaringselt.

16.2. Ohtlikud ettevõtted

Planeeringualale jääb Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel83 kaks C-kategooria

ohtlikku ettevõtet (vt Joonis 20):

- Allikõnnu külas asuv Airok OÜ (ID 90579), ohuala raadius 382 m;

- Lüütse külas asuv Vedelgaas OÜ (ID 100039), ohuala raadius 412 m.

Mõlemal puhul on tegemist viljakuivati vedegaasipaigaldisega, kus käideldavaks kemikaaliks on

propaan-butaan.

Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb kaks tanklat, mis on C-kategooria ohtlikud ettevõtted:

- Pärnu linnas asuv Circle K Eesti AS Pärnu Riia mnt tankla (ID 409), ohuala raadius 407 m;

- Papsaare külas asuv Olerex AS Vana-Pärnu tankla (ID 62639), ohuala raadius 412 m.

Käideldavateks kemikaalideks mõlemal juhul bensiin, diisel, propaan-butaan.

C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks ettevõtteks loetakse ettevõtet, kus kemikaale käideldakse

ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.84

83 https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis 84 Majandus- ja taristuministri 02.02.16 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali

künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 5; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022?leiaKehtiv

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

66 / 67

Joonis 20. Ohtlikud ettevõtted planeeringualal. Maa-amet, 2021

16.3. Keskkonnaohtlikud objektid

Keskkonnaregistri andmetel jääb planeeringualasse neli keskkonnaohtlikku objekti. Tori vallas Selja

külas on kaks keskkonnaohtlikku objekti:

- Selja OÜ tankla (registrikood OOB0019745);

- Eesti Juustu Tootmise OÜ mahuti (OOB0071084).

Põhja-Pärnumaa vallas on samuti registreeritud kaks objekti:

- Vaki külas Vändra OÜ mahuti (OOB0106368);

- Vändra alevis Eesti Juustu Tootmise OÜ mahuti (OOB0070055).

Keskkonnaregistri andmetel jääkreostusobjekte planeeringualal ei esine. Pärnu linnas oli varem

jääkreostusobjektiks endine Pärnu Kommunaali asfaltbetoonitehas (JRA0000068), kus võimalikeks

reostajateks olid bensiini, põlevkiviõli ja naftabituumeni jäägid, kuid keskkonnaregistri andmetel on

see jääkreostus likvideeritud.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus

67 / 67

16.4. Soojussaared

Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka muudel tiheasustusaladel soojussaare efektina,

kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad

suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse

akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja

laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.

Aruande "Soojussaarte hindamine Eesti linnades aastatel 2014-2019" alusel märgiti satelliitpiltide

andmete põhjal soojussaartena ära alad, mis on ümbritsevast keskkonnast tunduvalt kõrgema

temperatuuriga ning mille puhul kiirgustemperatuur ületab 30°C.

2014. aasta kuumalaine ajal esinesid soojussaared planeeringualal Pärnu linnas Pärnu jõe mõlemal

kaldal, seejuures valdavalt tööstusaladel. Paikuse alevis esines soojussaar ettevõtte Baltic Forest

saeveski tööstusalal, Sindi linnas Vabriku kanalit ümbritseval tööstusalal. Lisaks ilmnes soojussaarte

olemasolu Kõrsa turbamaardla alal ning Kõrsa, Urumarja ja Pulli küla põllumajandusmaadel (vt Joonis

21). 2018. ja 2019. aastate kuumalainete ajal ühtegi soojussaart planeeringualal satelliitandmete

analüüsi tulemusel ei tuvastatud.

Joonis 21. Soojussaarte paiknemine Pärnu jõe ümbruses aastal 2014. Maa-amet, 2021

Töö number 2021-0046

Tellija Rahandusministeerium

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev September 2021

Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneering „Pärnu jõe ja

kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ KSH väljatöötamise kavatsus

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

2 / 53

Versioon 1 (ettepanekute küsimiseks)

Kuupäev 10.09.2021

Koostanud: Eike Riis, Aide Kaar, Veronika Verš, Raimo Pajula, Ingo Valgma, Marko

Ründva, Marko Lauri, Jüri Hion

Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Jõesuu rippsillalt, 30.05.2019. Foto: Eike Riis

Projekti nr 2021-0046

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

3 / 53

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5

2. OSAPOOLED JA MENETLUS ................................................................................ 6

2.1. Teemaplaneeringu koostaja ................................................................................... 6

2.2. KSH eksperdirühm ............................................................................................... 6

2.3. Kaasatavad osapooled .......................................................................................... 7

2.4. Teemaplaneeringu ja KSH läbiviimise ajakava .......................................................... 7

3. TEEMAPLANEERINGU EESMÄRK, KOOSTAMISE VAJADUS NING KAVANDATAVA

TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 8

3.1. Teemaplaneeringu eesmärgid ................................................................................ 8

3.2. Teemaplaneeringu koostamise vajadus ................................................................... 8

3.3. Teemaplaneeringu ülesanded (kavandatava tegevuse lühikirjeldus) ............................ 9

4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA .................... 11

4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid ........................................................ 11

4.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................................. 11 4.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ .................................................................... 12 4.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ ........... 12

4.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid ........................................................... 13

4.2.1. Pärnu linna arengudokumendid ............................................................................ 13 4.2.2. Tori valla arengukavad ........................................................................................ 16 4.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad ...................................................................... 17

4.3. Ruumilise planeerimise dokumendid ..................................................................... 17

4.3.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................ 17 4.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 18 4.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering ...................................................................... 18 4.3.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0" ............................... 19 4.3.5. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ... 19 4.3.6. Pärnu linna üldplaneeringud ................................................................................ 19 4.3.7. Tori valla üldplaneeringud ................................................................................... 20 4.3.8. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud .................................................................. 21 4.3.9. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud ................................................................ 22 4.3.10. Tori valla kehtivad detailplaneeringud ................................................................... 23 4.3.11. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud ................................................. 23

5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 24

6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................... 26

7. NATURA HINDAMINE ...................................................................................... 28

7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 28

7.2. Mõjuala ulatuse määratlemine ............................................................................. 28

7.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus ................. 28

7.4. Natura eelhindamise tulemused ........................................................................... 28

7.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale ..................................................................... 29 7.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale ....................................................................... 32 7.4.3. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale .................................................................. 34 7.4.4. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale .................................................................... 34

8. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................. 36

8.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele ...................................... 36

8.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus .................................................. 37

8.3. Üleujutustega arvestamise vajadus ...................................................................... 37

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

4 / 53

8.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele ....................................................... 38

8.4.1. Mõju kaitsealadele .............................................................................................. 38 8.4.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 39 8.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele .............................................................. 40 8.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele ............................................................. 41 8.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 41

8.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele ......................................................................... 41

8.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele ........................................................................ 42

8.7. Eeldatav mõju väärtuslikele maastikele ................................................................. 42

8.8. Eeldatav mõju rohelisele võrgustikule ................................................................... 42

8.9. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele .......................................................... 43

8.10. Eeldatav mõju ettevõtlusele ................................................................................ 44

8.11. Eeldatav mõju teedevõrgule ................................................................................ 44

8.12. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega ............................................ 47

8.13. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju ................................................. 48

8.14. Kliimamuutustega arvestamine ............................................................................ 49

8.15. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 49

9. TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS .............................................................. 50

10. ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD ............................................................. 51

11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 52

Lisad

Lisa 1. Isikute ja asutuste ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele (lisatakse pärast

menetluse läbiviimist)

Planeeringuala (mõjutatava keskkonna) kirjeldus esitatakse teemaplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse ühise lisana.

Kasutatud lühendeid

DP detailplaneering

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem

eRT elektrooniline Riigi Teataja

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KOV kohalik omavalitsus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LKA looduskaitseala

LS lähteseisukohad

PlanS planeerimisseadus

VTK väljatöötamise kavatsus

ÜP üldplaneering

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

5 / 53

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus algatas 15.01.2021 korraldusega nr 15 Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ (edaspidi: teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH). KSH eelhindamise tulemusena leiti, et KSH algatamine on vajalik, sest kavandatava

tegevusega ei ole võimalik välistada ebasoodsaid mõjusid piirkonna Natura 2000 võrgustiku aladele.1

Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis

Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste

määramine aastani 2030+ ning tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel

nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste

aspektist lähtuvalt. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna

majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.

Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu

lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori

ja Põhja-Pärnumaa valdades. Pärnu jõe alamjooksu ja selle lähiala all mõistetakse piirkonda Kurgjalt

kuni jõe suudmeni. Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka.

KSH koostamise peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi

teemaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja

jätkusuutlik areng.

KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega kaasneb

oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada. KSH käigus kirjeldatakse,

analüüsitakse ja hinnatakse teemaplaneeringu rakendamisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid

looduskeskkonnale, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile.

Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi

valikuks ning vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks leevendusmeetmete

rakendamiseks.

KSH VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH VTK-s märgitakse mõju hindamise ulatus,

teemaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju

inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000

võrgustiku aladele ning KSH eeldatav ajakava, mis sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast.

KSH käsitlusalaks on teemaplaneeringu ala. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast

keskkonnaelemendist ja mõju ulatuskaugusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala

väljaspool planeeringuala. Mõjuala ulatust arvestatakse olulise mõju leviku kaugusele, mis sõltuvalt

mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist võib olla erinev.

1 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-

planeerimine/maakonnaplaneeringud#p%C3%A4rnuj%C3%B5gi (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

6 / 53

2. Osapooled ja menetlus

2.1. Teemaplaneeringu koostaja

Teemaplaneeringu koostamist korraldab, planeeringut koostab ja KSH koostamist korraldab

Rahandusministeerium (täpsemalt regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus).

Kontaktisikud:

- Raine Viitas, ruumilise planeerimise peaspetsialist, tel: 7155 865, e-post: [email protected]

- Tiiu Pärn, planeeringute järelevalve nõunik, tel: 7155 866, e-post: [email protected]

2.2. KSH eksperdirühm

Teemaplaneeringu KSH viib läbi OÜ Skepast&Puhkim eksperdirühm, koosseis vt Tabel 1.

Tabel 1. Teemaplaneeringu KSH eksperdirühma koosseis

Ekspert Vastutusvaldkond Ülesanded eksperdirühmas

Jüri Hion Töögrupi juht Projektijuhtimine

Eike Riis KSH juhtekspert; mõjude

hindamise ekspert

Eksperdirühma töö korraldamine, ekspertide sisendite ülevaatus, KSH VTK ja KSH aruande koostamine; kultuuriväärtused, mõju hindamine

kultuurilisele keskkonnale; Natura hindamine; seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega

Aide Kaar Töögrupi juhi asetäitja; mõjude hindamise ekspert

Töögrupi juhi toetamine ning abi projektijuhtimisel ja KSH juhteksperdi asendamine vajadusel; mõju taristule (teedevõrk, tehnovõrgud)

Veronika Verš Mõjude hindamise ekspert Mõju asustusele ja maakasutusele, ettevõtlusele, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Raimo Pajula

Eluslooduse valdkonna

ekspert – taimestik ja loomastik

Kaitsealused taime- ja loomaliigid; Natura hindamine; mõju maismaaökosüsteemidele

OÜ Rewild Jõgede elustik (taimestik,

loomastik)

Mõju hindamine planeeringuala vooluveekogude

elustikule ja Natura kaitse-eesmärkidele

Ingo Valgma Geoloogia ja hüdrogeoloogia spetsialist

Reljeef ja geoloogilised tingimused; mõju pinna

veekogudele ja põhjaveele; mõju maavaradele ja maardlatele

Marko Ründva (OÜ Kajaja)

Müra ja vibratsiooni ekspert

Müra ja vibratsiooni mõju

Marko Lauri Geoinformaatika spetsialist GIS andmete kogumine, haldamine ja analüüs

KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lõike 4 punktides 1–5 KSH juhteksperdile esitatavatele

nõuetele.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

7 / 53

2.3. Kaasatavad osapooled

Teemaplaneeringu ja KSH koostamine toimub koostöös ning nende dokumentide menetlus on ühine.

Sellest tulenevalt on ühised ka teemaplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatavad osapooled

(asutused ja isikud). Dubleerimise vältimiseks on kaasatavate asutuste ja isikute nimekiri esitatud

ainult teemaplaneeringu lähteseisukohtade dokumendis.

Samas on toodud ka teemaplaneeringu ja KSH ühine kaasamiskava (koostöö ja kaasaamise

põhimõtted).

2.4. Teemaplaneeringu ja KSH läbiviimise ajakava

KSH läbiviimise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast ning neid dokumente menetletakse

koos. Vastav menetluskord on sätestatud planeerimisseaduse peatükis 5. KSH koostamist korraldab

Rahandusministeerium (täpsemalt regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus).

Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on toodud teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav põhimõtteline

ajakava peamiste etappide järgi. Kuna KSH ajakava sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast,

siis täpsemalt menetlusetappide kaupa lahti kirjutatud ajakava on esitatud teemaplaneeringu

lähteseisukohtade dokumendis ning seda KSH VTK-s ei dubleerita.

Tabel 2. Teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav põhimõtteline ajakava

I etapp Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK

koostamine ning ettepanekute küsimine

Aprill–oktoober 2021

II etapp Planeeringu eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu

koostamine ning avalikustamine

November 2021–detsember

2022

III etapp Planeeringu ja KSH aruande kooskõlastamine ja

arvamuste küsimine

Jaanuar–mai 2023

Planeeringu vastuvõtmine ja KSH aruande

tunnistamine nõuetele vastavaks

Juuni–juuli 2023

IV etapp Planeeringu avalikustamine ja avalikud arutelud August–november 2023

Planeeringu kehtestamine Detsember 2023

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

8 / 53

3. Teemaplaneeringu eesmärk, koostamise vajadus ning

kavandatava tegevuse lühikirjeldus

3.1. Teemaplaneeringu eesmärgid

Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis

Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste

määramine aastani 2030+. Tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel nii

keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist

lähtuvalt. Olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena

kokku leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende

elluviimiseks. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna

majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.

Arvestades ala iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust

Sindini ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani – tuleb välja töötada ja

kasutada erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel.

Teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:

• Maakonnaplaneeringu täpsustamine. Üld- ja detailplaneeringute ning erineva tasandi

arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine.

• Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide

täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise

taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine.

• Ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine.

• Loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine. Ettepanekute tegemine kaitseala ja

kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks.

• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades Sindi paisu

lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi ning sotsiaalseid

vajadusi.

• Piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine.

• Piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse

arendamiseks vajalike eelduse loomine.

• Tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala

kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid piiranguid

(kudealad, püügikeelualad jms).

3.2. Teemaplaneeringu koostamise vajadus

Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate

kohalike omavalitsuste, riigiametite, kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega seotud alade ja

tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba

ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb

veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja

ohutuse tagamine, juurdepääsud ja parkimistingimused.

Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja erinevate tasandite planeeringutega (riigi ja

maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud) on ette nähtud

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

9 / 53

meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks, kuid senini ühtseid maa- ja veealade

kasutamise põhimõtteid kokku lepitud ei ole.

Pärnu jõe ja lähiala uute kasutusvõimaluste planeerimise vajadus tuleneb ka Sindi paisu

lammutamisest 2019. aastal, mis loob täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna arendamiseks.

Riigi huvi on teemaplaneeringuga tagada pääs merele, Pärnu sadama toimimine ja väikelaevaliikluse

arenemine; arvestades väikealuste (mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada

maakonna kui terviku ruumilise arengu seisukohalt väikesadamate võrgustik; kindlustada jõe

kasutajate turvalisus; määrata jõgede avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile. Läbi

koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse välja selgitada erinevate riigiametite huvid ja koos

kohalike omavaltsustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks, arvestades

seejuures Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid.

3.3. Teemaplaneeringu ülesanded (kavandatava tegevuse lühikirjeldus)

Teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe

alamjooksu ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab erinevate kasutajate

huve. Seejuures tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need

leevendavate meetmete kavandamise kaudu.

Tulenevalt teemaplaneeringu eesmärgist, maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala

iseloomust on teemaplaneeringu täpsemad ülesanded:

• Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste

määratlemine;

• Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste vajaduse

väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja

kitsenduste seadmine;

• kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad,

matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt)

asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste

(kitsenduste) seadmine;

• sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajaduse

määramine;

• sadamate võrgustik – Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine (Pärnu

sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja selgitamine ja

selleks tingimuste seadmine;

• veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste seadmine;

• veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate kasutajate

(laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel;

• jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani takistusteta liikumise tagamiseks

tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine, veeteekondade

(veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute tegemine;

• jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine;

• jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine,

selleks tingimuste seadmine;

• kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine;

• vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine;

• kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine;

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

10 / 53

• üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade määramine ja

kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga arvestamine;

• ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine) kasutamistingimuste

määratlemine;

• rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamine;

• väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine;

• ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste seadmine;

• loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine;

• turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine;

• üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;

• tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

11 / 53

4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega

4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid

4.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava2

Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonnas. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõestiku Pärnu, Sauga,

Reiu ja Navesti jõgesid. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja

kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavaga koos koostati ka

meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Meetmeprogramm on

veemajanduskava lahutamatu osa, milles esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed.

Pärnu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks,

millest kolm asuvad planeeringualal:

- Pärnu jõgi Vodja jõest Käru jõeni (veekogumi kood 1123500_2, lühike nimi Pärnu_2);

- Pärnu jõgi Käru jõest Sindi paisuni (1123500_3, Pärnu_3);

- Pärnu jõgi Sindi paisust suudmeni (1123500_4, Pärnu_4).

2019. aastal on toimunud muudatus – liideti pinnaveekogumid Pärnu_4 ja Pärnu_3. 2019. aasta

veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Pärnu_3 seisund halb ja Pärnu_2 seisund kesine.

2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund.

Sauga jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kolmeks vooluveekogude pinnaveekogumiks,

millest üks asub planeeringualal – Sauga jõgi Uru ojast suudmeni (veekogumi kood 1148700_3,

lühike nimi Sauga_3). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Sauga_3

seisund hea, ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund.

Reiu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kaheks vooluveekogude pinnaveekogumiks,

millest üks asub planeeringualal – Reiu jõgi Humalaste ojast suudmeni (veekogumi kood 1145400_2,

lühike nimi Reiu_2). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Reiu_2 seisund

hea ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund.

Navesti jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks,

millest kaks asuvad planeeringualal:

- Navesti jõgi Halliste jõest suudmeni (veekogumi kood 1131600_4, lühike nimi Navesti_4);

- Navesti jõgi Loopre maantee sillast Halliste jõeni (veekogumi kood 1131600_3, lühike nimi

Navesti_3).

2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Navesti_3 ja Navesti_4 seisund kesine

ning 2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja meetmeprogrammis olevaid

suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes. Veemajanduskava üldeesmärk on tagada

veekogude hea seisund.

Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm ei näe planeeringu piirkonda jäävatel

veekogudel ette selliseid tegevusi, mis oleksid otseselt rakendatavad läbi koostatava

teemaplaneeringu. Planeeringu lahendus ei tohi olla vastuolus veemajanduskavaga ning

teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavaga seatud eesmärke,

meetmeid ja veekogumite seisundit. Kõige olulisem on vältida planeeringu lahendusega

uute koormusallikate lisandumist, eeskätt veekogude hüdromorfoloogia muutmist.

2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016;

https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

12 / 53

4.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“

Pärnu maakonna arengustrateegia (edaspidi ka arengustrateegia või strateegia) „Pärnumaa 2035+“3

on senisest strateegiast „Pärnumaa 2030+“ lähtuv, kõikide kohalike omavalitsuste, avaliku-, era- ja

vabasektori koostööna koostatud uue tegevuskavaga strateegia. See vaatab ajahorisondi – aasta

2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele tuleks

maakonnas keskenduda.

Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna

arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“. Selles nähakse ette mitmeid tegevusi piirkonna

arendamiseks. Samuti avab arengustrateegia tulevikutrende Pärnu jõe ja selle lähiala kasutamise

osas, jõgi on kasutusele võetud atraktiivse puhke- ja turismiobjektina.

Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ kohaselt on Pärnu maakonna peamisteks

eesmärkideks, mis tuleks Pärnumaal lähiaastatel realiseerida, muuhulgas (loend ei ole toodud

tähtsuse järjekorras):

• maakonna identiteedi hoidmine, tugevad KOV-id ja koostöö;

• regionaalset innovatsioonisüsteemi ja ettevõtluse arengut toetava taristu ning

tugisüsteemide edasiarendamine (sh arengukiirendi rakendamine); biomajanduse ja

taastuvenergeetika kompetentsikeskuse loomine;

• Rail Balticu rajamine, sh reisi- ja kaubajaam ning kohalikud peatused; Via Baltica

väljaehitamine 1. klassi maanteeks; lennujaama rekonstrueerimine ja turundamine; Pärnu

uus sild;

• Pärnu kunstikeskus; aastaringne kogupere külastuskeskus.

Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ toetab teemaplaneeringu koostamist ning

planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa

2035+“ toodud eesmärke.

4.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+

Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+4 eesmärgiks on

soodustada Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi aidata kaasa looduskaitseliste

eesmärkide saavutamisele. Strateegia aluseks on siht säilitada piirkonna loodus- ja kultuuripärandit.

Strateegia hindab turismipiirkonna hetkeolukorda ja loob tulevikuvisiooni, toetab riikliku

turismiarengukava eesmärkide täitmist, arvestab turismiasjaliste huvidega ning turismi- ja

puhkemajanduse korraldamisega kaasneva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Strateegia aitab

piirkonda arendada ühtse turismisihtkohana, olla piirkonnana konkurentsivõimelisemad, pakkuda

mitmekülgseid turismielamusi ning väärtustada kohalikel ressurssidel põhinevaid tooteid ja

teenuseid.

Strateegia:

• määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised järgmiseks

5 aastaks;

• annab aluse tegevuste järjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks;

3 https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035/; kõik Pärnumaa seitse (endist) kohaliku omavalitsuse

volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud. Lääneranna vallavolikogu 15.11.18

määrus nr 36; Saarde vallavolikogu 28.11.18 määrus nr 31; Pärnu linnavolikogu 29.11.18 määrus nr

52;Häädemeeste vallavolikogu 29.11.18 määrus nr 31; Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 62;

Kihnu vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 17; Tori vallavolikogu 20.12.18 määrus nr 44 (vaadatud 01.09.2021) 4 https://drive.google.com/file/d/1T3mh0Van6pkWVAtNWI3gB-yONL-462pV/view (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

13 / 53

• tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtuste

säilimise;

• annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal turismitooteid;

• loob alusdokumendi piirkonnas jätkusuutliku turismi rahastamiseks.

Koostataval teemaplaneeringul on mitmeid olulisi seoseid Soomaa rahvuspargiga (vt Joonis 1):

• planeeringuala jääb Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda, kontaktalasse ja mõjualasse;

• Torisse planeeritakse täiendavat Soomaa väravat;

• planeeringualale jäävad teenuskeskused (Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu).

Joonis 1. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna kaart5

4.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid

4.2.1. Pärnu linna arengudokumendid

Pärnu linn on koostanud mitu arengukava, neist kõige uuem on 2018. aastal valminud Pärnu linna

arengukava aastani 20356. Pärnu linna arengudokumendid toetavad teemaplaneeringu algatamist

5 Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ (vaadatud 01.09.2021) 6 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

14 / 53

ning peavad vajalikuks Pärnu jõe eesmärgipärast arendamist. Planeeringu lahenduse koostamisel

tuleb järgida arengudokumentides toodud eesmärke. Alljärgnevat on väljatoodud Pärnu linna

asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused.

Pärnu linna arengukava aastani 2035

Pärnu linna arengukava käsitleb Pärnu linna haldusala kui terviklikku kogukonda, territooriumit ja

kohalikku omavalitsust. Pärnu linna ühinemine 01.11.2017 muutis Pärnu juhtimispõhimõtteid ja

valitsetavat haldusala. „Pärnu arengukava aastani 2035” initsiatiiv tervikuna tagab, et linna edasised

strateegilised eesmärgid ja tegevuskavad on ühendatud ühise laiema visiooni ning

arengusuundadega.

Arengukava kohaselt on Pärnu jõel oluline turismipotentsiaal, mille kasutusele võtmine vajab

läbitöötamist, arendamaks funktsionaalset avalikku ruumi. Puudu on veeskamise kohtadest,

paremini on vaja korraldada veeliiklust jõel, arvestades nii sõudjaid, ujujaid ja teisi kasutajaid.

Samuti teeb muret sildade ehitustehniline olukord. Suur koormus on tinginud ka vajaduse uue silla

ehitamiseks üle Pärnu jõe, samuti vajab kesklinna silla kergliiklejate ruum parandamist.

Arengukava tegevuskava kuni aastani 2035 näeb ette järgmised asjakohased tegevused:

• uue kesklinna silla kavandamine (arhitektuurivõistlus, projekteerimine) ja ehitamine;

Kesklinna silla renoveerimine (sh projekteerimine);

• Pärnu rannaalale ligipääsetavuse parendamine ja arendamine;

• Pärnu jõe kallaste atraktiivsemaks muutmine (sh kallasradade ja puhkealade rajamine,

kesklinna kai korrastamine);

• jahisadama laiendamine ja uute kaikohtade loomine; teenindavate hoonete ehitamine;

valgustuse rajamine; reisisadama arendamine, jõeäärse ala korrastamine;

• looduslike ujumiskohtade väljaarendamine;

• Kalevi sõudebaasi renoveerimine; Pärnu Rääma Sõudekeskuse viimase etapi väljaehitamine;

• sõudestaadioni rajamine;

• paadisilla ehitus Räämale (Raba tn ja Tallinna mnt vahel);

• Pärnu linna sademeveesüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine;

• Sauga jõe kaldakindlustuse rajamine Vana-Pärnusse (kalmistu kaitseks);

• ekstreemspordialade rajamine ja arendamine;

• Vallikääru arendamine (II etapp).

Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020

Strateegia7 eesmärgiks on Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu planeerimine aastani 2020.

Jätkusuutliku arengu all peetakse silmas protsesse, tänu millele linnapiirkonna elanikkond püsib

elujõuline: tööealine elanikkond suudab probleemideta kasvatada lapsi ning hoolitseda eakate eest,

elanikkonna tegevus toimub elukeskkonda hoidval moel.

Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020 eesmärgid ja tegevussuunad

keskkonnaseisundi, keskkonnasõbraliku transpordi ja liikuvuse osas:

• linnapiirkonna ja Pärnumaa ühistranspordikorraldus on hästi koordineeritud, laialt kasutatud,

turvaline, hea mainega ning pakub usaldusväärset teenust elanike ja külastajate

igapäevavajaduste rahuldamiseks;

7 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 8;

https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1086210&o=39&u=1&o2=123029&hdr=hp&tbs

=all (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

15 / 53

• linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustik on välja arendatud;

• liiklusturvalisuse tase on kõrge (koolitee, töötee, külastajatee);

• Pärnu linnapiirkonnas on regionaalse tähtsusega lennujaam;

• Pärnu sadam on kruiisituriste teenindav sadam; Pärnu jahisadama külastatavus on oluliselt

suurenenud;

• Rail Balticu arengu tulemusena tegutseb Pärnu linnapiirkonnas raudteekaubajaam ja

lisanduvad raudteekaubavooge teenindavad funktsioonid;

• Pärnu linnaregioonis ei ole elanikke ja keskkonda kahjustavaid reostusallikaid;

• Pärnu linnaregioon on üleujutuste eest kaitstud.

Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026

(ühinemiseelne)

Pärnu sademevee strateegia8 on valdkonna arengu alusdokument, milles on antud üldised meetmed

linna arendamiseks. Strateegias on sõnastatud valdkonna arendamise põhieesmärgid ning on antud

nende eesmärkide saavutamise üldine tegevusplaan. Strateegias on välja pakutud tegevuskava ning

sademeveerajatiste põhiskeem. Sademevee strateegia tegevuskavas nähti ette strateegiliste

eesmärkide saavutamiseks konkreetsed meetmed ja tegevused, täitjad ja ressursid. Lisaks antakse

ka planeeringute (üldplaneeringud, detailplaneeringud) koostamise põhimõtted.

Strateegia põhieesmärkide hulka kuuluvad:

• üleujutuste likvideerimine ja ennetamine, üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude

minimeerimine;

• liigniiskete alade kuivendamine;

• kahjulike ainete minimeerimine sademevees, suublate, voolu-ja seisuveekogude seisundi

säilitamine ja parandamine;

• sademeveesüsteemide jätkusuutlikkuse arendamine;

• põhjavee loodusliku taseme säilitamine;

• ehitus- ja arendustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastani 2026

(ühinemiseelne)

ÜVK arendamise kava9 käsitleb Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist aastatel

2015-2026. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise

tagamiseks.

Pärnu Agenda 21 (säästvat arengut toetav tegevusplaan; ühinemiseelne)

Pärnu linna Agenda 2110 on kokkulepetel põhinev säästvat arengut toetav tegevusplaan. Agenda

koostamise eesmärgiks on jätkusuutliku ühiskonna tagamine, kus majanduslik edu ning sotsiaalne

turvalisus saavutatakse elukeskkonda kahjustamata. Olulisel kohal tegevusplaanis on ka Pärnu ja

Sauga jõe eesmärgipärane arendamine. Agenda 21 kohaselt tuleb jätkata selgesihiliselt Pärnu jõe

akvatooriumi ja kaldaalade planeeringut. Keskkonnatundlike ja väärtuslike maa-alade planeeringute

koostamine (sh veealade planeerimine) on riiklik prioriteet ning seetõttu tuleks ka Pärnu jõe

8 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.12.2016 määrusega nr 31;

https://www.riigiteataja.ee/akt/423122016060 (vaadatud 01.09.2021) 9 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 18.12.2014 määrusega nr 42;

https://amphora.lv.parnu.ee/AMPHORA_PUBLIC/index.aspx?itm=1068546&o=39&u=-

1&o2=123029&hdr=hp&tbs=all (vaadatud 01.09.2021) 10 https://parnu.ee/failid/arengukavad/agenda21_est.pdf (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

16 / 53

arendamiseks luua tulevikku vaatav tervikkontseptsioon: välja selgitada, millist liiklust jõgedele

soovitakse, millised sildumiskohad selleks vajalikud on, millised saavad olema üldised jõe ja

jõekallaste kasutusvõimalused elanike ja puhkajate jaoks. Läbi tuleb viia läbi vajalikud

mõõdistustööd, mille kohaselt alustada eutrofeerumise peatamiseks vajalikke kaevetöid ja jõgede

kallaste kindlustamist. Teostada regulaarselt veenäitajate kontrolli ning kõrgendada järelevalvet

jõekallaste äärse ehitustegevuse osas.

Pärnu Agenda 21 üldeesmärgid:

• ökoloogiline tasakaal;

• vaimselt ja füüsiliselt terve elanikkond;

• turvaline elamis-, töötamis- ja puhkamispaik;

• konkurentsivõimeline ja atraktiivne majanduskeskkond.

4.2.2. Tori valla arengukavad

Tori vallal on uus kehtiv ühinemisjärgne arengukava Tori valla arengukava 2018-203011. Arengukava

toetab teemaplaneeringu algatamist ning peab vajalikuks Pärnu jõe eesmärgipärast arendamist.

Planeeringulahenduse koostamisel tuleb järgida arengudokumendis toodud eesmärke. Alljärgnevalt

on välja toodud Tori valla asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja

tegevused.

Tori valla arengukava 2018-2030

Tori valla arengukava on koostatud aastateks 2018-2030 ning määratleb Tori valla pika- ja lühiajalise

arengu eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused. Tori valla prioriteediks on

haldusreformi käigus ühinenud territooriumil avalike teenuste kvaliteedi tõstmine, piirkondliku

eripära säilitamine ja arendamine ning erinevate piirkondade hallatavate asutuste omavahelise

sünergia suurendamine.

Arengukava tegevuskava näeb ette järgmised asjakohased eesmärgid/tegevused:

• valla territooriumil paiknevad ehitismälestised ja miljööväärtuslikud alad on inventeeritud

ning miljööväärtuslikele aladele on välja töötatud ehitus- ja kasutustingimused;

• ehitada välja kergliiklusteede võrgustik;

• kergliiklusteede võrgustik toetab tervisespordi harrastajaid;

• valgustatud kergliiklusteede rajamine suuremate külade keskustesse ning

enimkasutatavatele asulavälistele teelõikudele;

• tervise- ja suusaradade rajamine, nende süsteemne hooldamine;

• Pärnu jõe äärsete alade arendamine puhke- ja virgestusaladeks;

• turvaliste ujumiskohtade väljaarendamine Tori vallas;

• väljaarendatud turismi tugistruktuur ja võrgustikutöö;

• Pärnu jõgikond on avatud atraktiivne puhkeala;

• välja on töötatud turismimarsruut "Ajalooline tööstuslinn Sindi".

Uuendamisel on Tori valla arengukava aastani 2035.12

11 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004

(vaadatud 01.09.2021) 12 https://www.torivald.ee/arengukava (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

17 / 53

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032

Tori Vallavolikogu võttis 18. märtsi 2021 määrusega nr 141 vastu Tori valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2021–2032.13 Dokument kirjeldab valla ÜVK

olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Välja on toodud tegevused, mis on vajalikud

ÜVK plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest

tulenevate nõuete täitmiseks. ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga,

üldplaneeringuga, detailplaneeringute ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamine ning

veemajanduse korraldamine Tori valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arendamise

kavaga fikseeritud tingimuste ja nõuetega.

4.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad

Põhja-Pärnumaa valda läbivad Pärnu ja Navesti jõed. Põhja-Pärnumaa arengukava aastani 203014 ei

toeta otseselt teemaplaneeringu algatamist ning eraldi tegevusi Pärnu jõe arendamiseks välja ei ole

toodud, kuid kaudsed seosed on olemas. Alljärgnevat on välja toodud Põhja-Pärnumaa valla

asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused.

Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030

Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203015 on valla strateegilisi eesmärke ja nende

saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu

integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava periood on 2019-2030.

Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:

• avalikus ruumis liikumis- ja puhkevõimaluste avardamine (skatepark, mänguväljakud,

pingid, valgustus, välijõusaalid jne);

• valla poolt hooldatavate haljasalade korrashoiuhanke korraldamine;

• kõnniteed alevites.

Arengukavas ei ole välja toodud tegevusi, mis oleksid otseselt seotud valda läbivate jõgedega ja

nende kallastega.

Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava16 on dokument, mis

kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut aastatel 2020 -

2032. Arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse

viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta

joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise.

4.3. Ruumilise planeerimise dokumendid

4.3.1. Pärnu maakonna planeering

Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ koostamise ülesanne on sätestatud ka Pärnu maakonna

13 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# (vaadatud

01.09.2021) 14 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.11.2020 määrusega nr 21;

https://www.riigiteataja.ee/akt/427112020009 (vaadatud 01.09.2021) 15 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.11.2020 määrusega nr 18;

https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 (vaadatud 01.09.2021) 16 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 1;

https://www.riigiteataja.ee/akt/428012020008?leieKehtiv (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

18 / 53

planeeringus17 (edaspidi maakonnaplaneering). Selle kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada

planeeringulahendus, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus-

ja kultuuriväärtusi veealal ja jõe lähialadel.

Pärnu jõe alamjooks ja selle lähialad on maakonnaplaneeringus kõrgelt väärtustatud. Pärnu jõgi on

avalikult kasutatav veekogu ja määratud kui kaunis veetee. Jõega piirnevad väärtuslikud maastikud:

Pärnu rand ja vanalinn, Pärnu rannaniit, Niidu-Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi

linn, Tori alevik, Vändra, Soomaa, Vihtra–Suurejõe–Kurgja jõemaastik. Jõe äärde on määratud

kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Siin saab nautida

looduse ja maastike erinevaid väärtusi. Jõe kaldaalad on määratud maakonna taseme rohelise

võrgustiku koridori osaks.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamise põhimõtted,

millega tuleb arvestada ka teemaplaneeringu koostamisel.

4.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus18 (edaspidi mereplaneering) on

olulisteks teemadeks meretransport, puhkemajandus ja turism (supluskohad, veemotosport, sport)

ning ohutus, mis kõik on seotud omakorda ka maakonna suurimal jõel toimuvaga. Sellest tulenevalt

on loogiline ja otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda Pärnu jõel toimuvaga ühtseks tervikuks.

Mereplaneeringus on toodud mereruumi kasutuspõhimõtted ja tingimused kasutusviiside lõikes

(kalandus, vesiviljelus, sadamad, taliteed ja jäärajad, puhkemajandus ja turism, kultuuriväärtused

ja merebioloogia, taastuvenergeetika, maavarad ja kaadamisalad, taristu, riigikaitse, mereohutus,

lennundus), millega tuleb arvestada ka teemaplaneeringu koostamisel.

4.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Soomaa piirkonna teemaplaneering“19 ala

piirneb põhjast Pärnu jõega, lõunast Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteega, idast Viljandi–Suure-

Jaani maantee, läänest kohalike teede ja Reiu jõega. Planeeringuga on määratud ruumilise arengu

põhimõtted ja prioriteedid, olulisemad sotsiaalse ja tehnilise taristu objektid, maa- ja veealade

kasutamistingimused rahvuspargis. Planeeringus keskendutakse transpordi ja kohalike teenuste

kättesaadavusele, teede ja sildade seisukorrale, turismi arendamisele, puhkealade ja matkaradade

väljaarendamisele, elektri- ja internetiühenduste kättesaadavusele ning elanike turvalisuse

tagamisele. Antakse hinnang rahvastiku muutustele, näidatakse võimalused vanade talukohtade

kasutusele võtmiseks rahvuspargis. Välja on toodud kauni veelõiguna Pärnu jõgi koos Navesti ja

Halliste lisajõgedega ning kauni vaatega koht Pärnu jõel Taali metskonna juures. Planeering on

aluseks kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisel.

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu ja käesoleva teemaplaneeringu alad osaliselt kattuvad, seega

tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolusid nende planeeringute vahel.

17 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142

(vaadatud 01.09.2021) 18 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;

https://maakonnaplaneering.ee/143 (vaadatud 01.09.2021) 19 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182; https://maakonnaplaneering.ee/159

(vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

19 / 53

4.3.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–

Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0"

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0"20 luuakse eeldused rahvusvaheliste ja

regionaalsete ühenduste pidamiseks põhja-lõuna suunal Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja kesk-

Euroopa vahel. Via Baltica viiakse vastavusse Eesti põhimaanteede ja rahvusvahelisse

transpordivõrku kuuluvale liiklusrajatisele esitatavatele standarditele. Hea ja turvaline ühendus loob

uusi arenguvõimalusi maantee lähedusse jäävatele kohalikele omavalitsustele. Via Baltica

trassikoridori valik keskendus liikluse sujuvuse ja ohutuse, teekasutajate teenindamise ning

liikluskeskkonna taseme parandamisele.

Viia Baltica trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Tori valla Kiisa küla ja Sindi linna territooriumil

ning Pärnu linna (haldusüksus) Seljametsa küla territooriumil. Via Baltica ristumised Pärnu-Rakvere-

Sõmeru maantee (riigi põhimaantee nr 5) ja Pärnu-Tori maanteega (riigi tugimaantee nr 59) on

kavandatud eritasandilistena ning üle Pärnu jõe on planeeritud sild.

4.3.5. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"21 on leitud

sobivaim asukoht kiire elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Pärnu maakonnas. Rail

Balticu raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel,

millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Rail Balticu

rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Planeeritud trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa

ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks

juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee nihutamine on

võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Pärnu linnas (asustusüksuses) on trassikoridori

laiuseks määratud 150 m.

Rail Balticu trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Pärnu linna (asustusüksuse) territooriumil

paralleelselt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega (riigi põhimaantee nr 4; vastavad tänavanimed Papiniidu

tn, Liivi tee ja Riia mnt) lõigus Tammiste teest kuni Paide maanteeni. Teemaplaneeringu alale on

planeeritud Rail Balticu Pärnu reisijate raudteejaam. Trassikoridori lõigule on kavandatud mitmeid

eritasandilisi ristumisi sõiduteede ning jalg- ja jalgrattateedega ning ristumine Pärnu jõega.

4.3.6. Pärnu linna üldplaneeringud

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+22 koostamise eesmärk oli kogu

haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning omavalitsuse

sidumine üheks tervikuks.

Üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu eesmärgid, mis on seotud koostatava

teemaplaneeringuga:

• E1 KESKLINN – Ajalooliselt väärtusliku kesklinna sidumine jõeäärsete aladega.

Jalakäijasõbralikkuse suurendamine, piirkonnale juurdepääsu (ühistranspordi, kergliikluse, jalgsi,

autoga) ja liikluskorralduse (rahustatud, sujuv, selge) parandamine.

20 Kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529; https://maakonnaplaneering.ee/151

(vaadatud 01.09.2021) 21 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40; https://maakonnaplaneering.ee/147

(vaadatud 01.09.2021) 22 Kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21;

https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad-

uldplaneeringud/yldplaneering2025 (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

20 / 53

• E2 ELUKVALITEET – Elamisvõimaluste ja ettevõtlustingimuste parandamine. Linna kompaktne ja

säästlik arendamine. Liikumisvõimaluste ja kättesaadavuse parandamine ning mobiilsusvajaduse

vähendamine läbi teenuste ja infrastruktuuri läbimõelduma planeerimise ning kõrgema keskkonna

kvaliteedi. Linnapildis lagunenud ja hooldamata kinnisvara heakorrastamine või likvideerimine.

• E3 ÜHENDUSED – Parem linnapiirkondade omavaheline ja nende kesklinna vaheline seotus. Üle

jõe ühenduste parandamine. Ülelinnaline ning regiooniga seotud kergliiklusteede võrgustik. Selge

tänavavõrgu struktuur ning tänava kasutusele vastav liikluskeskkond. Erinevate liikumisviiside

kombineerimine. "Pargi ja sõida" ning "Pargi ja kõnni" süsteemide arendamine.

• E4 KUURORT ja TURISM – Avaliku linnaruumi kvaliteedi tõus ja ruumiliste võimaluste loomine

turistide külastushooaja pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks. Veeäärsete alade

väärtustamine ja kasutusvõimaluste suurendamine. Rannaala funktsionaalsuse parandamine

Pärnu jõe suudme suunal. Pärnu jõe ja jõekallaste avamine, sh kalda aladele eelistatult avalike

ruumide ja avalikult kasutatavate ehitiste arendamine. Kohalikku eripära rõhutavate avaliku

ruumi arenduskontseptsioonide ellu viimine. Kvaliteetse suvekaubanduse soodustamine läbi

keskkonda rikastavate terviklahenduste. Külastatava linnaruumi laiendamine (sh jõekaldad) ning

sidumine maakonna puhke ja- külastuskohtadega.

Kehtivas (ühinemiseelses) Paikuse valla üldplaneeringus23 on tähelepanu pööratud turismiga

seotud infrastruktuuri arendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Turismimagnetina on väljatoodud

Pärnu jõe ja Reiu jõe suudmeala. Kavandatud on supluskohad, sadamakoht ning välja toodud ka

võimalikud maalihke kohad.

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja

Paikuse valla üldplaneeringu lahendustega ning nendes dokumentides toodud põhimõtetega,

eelkõige teemaplaneeringu ala ja eesmärkidega kattuvas osas.

Pärnu linna üldplaneering 2035+ (kogu omavalitsus; koostamisel)

Pärnu linna kui kogu omavalitsuse üldplaneering ja planeeringu elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr

63.24 Üldplaneeringuga hõlmatav territoorium on 858,07 km2. Uue üldplaneeringu koostamise

eesmärk on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning

omavalitsuse sidumine üheks tervikuks.

4.3.7. Tori valla üldplaneeringud

Kehtivas (ühinemiseelses) Tori valla üldplaneeringus25 käsitletakse valla ruumilist arengut aastani

2024. Üldplaneeringu kohaselt on maakonnaplaneeringuga määratud Tori väärtusliku maastiku

suurim looduslik väärtus Pärnu jõgi ja jõekaldad. Vältida tuleb Pärnu jõe ja Navesti jõe loodusalade

piires jõgede kaldajoone muutmist ja süvendustöid. Kui need osutuvad siiski vajalikuks, tuleb

kasutusele võtta leevendavad meetmed, mis selgitatakse välja konkreetse KSH käigus. Üldplaneering

annab üldised veekogude kaldaalade kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja

ehitamisele.

Kehtiv (ühinemiseelne) Sauga valla üldplaneering26 annab üldised veekogude kaldaalade

kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja ehitamisele. Antakse soovitused maakasutuse,

23 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 8;

https://www.riigiteataja.ee/akt/421122013051 (vaadatud 01.09.2021) 24 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-

uldplaneeringud/ueldplaneering-2035 (vaadatud 01.09.2021) 25 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 29.12.2009 määrusega nr 22;

https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac

7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 (vaadatud 01.09.2021) 26 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97;

https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566-

ff16d53f91a5?version=1.0 (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

21 / 53

ehitustegevuse ja hoolduse osas Pärnu jõe kallastel asuvatel maakonnaplaneeringuga27 määratud

väärtuslikel maastikel: Niidu–Tammiste metsamaastik (Tammiste küla) ja Sindi (Kiisa, Vainu ja Pulli

külade jõepoolne osa).

Kehtivas (ühinemiseelses) Sindi linna üldplaneeringus28 on tähelepanu pööratud Pärnu jõe

kallaste arendamisele, et tagada väärtuslikud alad elanikele ja linna külastajatele avalikuks

kasutuseks linna ühtses rohevõrgustikus. Üldplaneeringuga on ette nähtud olemasolevate rohealade

säilimine, nende heakorrastamine ja kergliiklusteedega sidumine. Tuuakse välja, et Pärnu jõgi

avaliku veekoguna on linnamiljöö hinnatud element ning et Pärnu jõe kaldaid peetakse hinnaliseks

looduslikuks ressursiks. Üldplaneering annab tingimused planeerimiseks ja ehitamiseks veekogude

kallastel.

Uue, koostatava Tori valla üldplaneeringu29 üldine eesmärk on valla territooriumi ruumilise

arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja

jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside

parima kasutusviisi. Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt täpsustatakse planeerimise käigus

muuhulgas väikesadamate võimalikud asukohad (nt Sindi kalasadam), avalikult kasutatavate paadi

veeskamise kohtade vajadus (päästetöödeks, turismi arendamiseks, rekreatsiooniks jmt) ja

asukohad, määratakse supelranna ala, kõrgveepiir suurte üleujutusaladega siseveekogul,

kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused, kalda ehituskeelu vööndi suurendamine/vähendamine.

Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse ka uuring: Sauga ja Pärnu jõe kallastel

ehituskeeluvööndi suurendamise/vähendamise vajaduse analüüs ja asukohtade määramine.

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Tori valla kehtivates üldplaneeringutes toodud

põhimõtetega ning teha koostööd Tori Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu lahendus ja uus

koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas.

4.3.8. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud

Kehtiva (ühinemiseelse) Vändra valla üldplaneeringu30 kohaselt on Vändra piirkonna üheks

arengu põhimõtteks kohalike keskkonnaväärtuste (metsad, jõed, looduskaitseobjektid) hoidmiseks

vajalik seinise puhta looduskeskkonna säilitamine ja maategevusalade soodustamine. Puhke- ja

turismivõimaluste parandamiseks on vajalik ligipääsude loomine veekogude kallasradadele ning

sobivate kohtade korrastamine ja avamine avalikuks kasutamiseks. Ühtlasi on üldplaneeringus

toodud maa- ja veealade kasutamis- ja ehitamistingimused. Üldplaneeringus nähakse ette

perspektiivsed matarajad, supluskohad ja paadisillad. Lisaks on määratud miljööväärtuskikud

objektid ja väärtuskikud maastikud.

Koostamisel on uus, ühinemisjärgne Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering.31 Üldplaneeringu

lähteseisukohtade kohaselt määratakse planeeringu koostamisel supelranna ala, märgitakse

siseveekogude kõrgveepiir, määratakse väärtuslikud maastikud, määratakse kallasrajale

juurdepääsud ja kasutamise kord ning täpsustatakse jõgede ranna-, kaldapiirangut ning

ehituskeeluvööndit arvestades juba kehtivaid detailplaneeringuid.

27 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;

https://maakonnaplaneering.ee/143 (vaadatud 01.09.2021) 28 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsusega 110;

https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907440/Sindi+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/39d2b81b-

db59-49e9-8712-b2fb08e7ccfc?version=1.0 (vaadatud 01.09.2021) 29 Algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114; https://www.torivald.ee/koostatava-

uldplaneeringu-algatamine (vaadatud 01.09.2021) 30 Kehtestatud Vändra Vallavalitsuse 21.09.2010 määrusega nr 30;

https://www.riigiteataja.ee/akt/417012013056 (vaadatud 01.09.2021) 31 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53; http://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-

planeerimine/uldplaneering; planeering on koostamisel, planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse staadiumis (vaadatud 01.09.2021)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

22 / 53

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põhja-Pärnumaa valla kehtivates üldplaneeringutes

toodud põhimõtetega ning teha koostööd Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu

lahendus ja uus koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas.

4.3.9. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud

Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering32 hõlmab ala Pärnu linnas piki Pärnu jõge

Kesklinna ja Papiniidu sildade vahelisel alal jõe akvatooriumi ja selle kaldaid joonis(t)el tähistatud

osas. Pärnu jõge akvatooriumi planeeritud ala osas kasutatakse nii laevadega, väikelaevadega kui

ka muude veesõidukitega sõitmiseks ning kalapüüdmiseks. Planeeringualal jões käiakse ka ujumas,

kuid puudub avalik suplusrand. Jõge kasutatakse talvel uisutamiseks, suusatamiseks ja kalapüügiks.

Pärnu linna asustusüksuse osas on planeeringu lahendus kantud kehtivasse Pärnu linna ÜP-sse.

Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneering33 eesmärk on rajada

kinnistule ja selle vahetusse lähedusse Pärnu jõele Läänemere Kunstisadama hooned. DP eskiisi

valmides viidi läbi Natura eelhindamine ja keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju

strateegilise hindamine jäeti algatamata. DP-ga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks,

kavandades moodustatava Lai tn 2 kinnistu alale ühiskondlike hoonete maa (Üh) juhtotstarve ja

vähendades üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi ulatust.

Paikuse alevis Reiu jõe kaldal kehtib Vesiroosi tn 9 maaüksuse ja selle lähiümbruse maa-ala

detailplaneering34, mille eesmärgiks on muuta kinnistu ehitusõigust, eeskätt suurendada

hoonestusala ja lubatud ehitusalust pinda. Detailplaneering on vastavuses Paikuse valla

üldplaneeringuga ja arengukavaga. Antud detailplaneering suurendab varem kehtestatud

hoonestusala ja ehitusalust pindala tagades seejuures nõuetekohased tuleohutuskujad ja jõe

ehituskeeluvööndi.

Paikuse alevikus Reiu jõe kaldal kehtib Keraamika tn 1 ja Lehe kü ühe osa ja selle lähiümbruse

maa-ala detailplaneering35, millega kavandatakse veekeskust.

Samuti kehtib Paikuse alevikus Kiviaja küla ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering36.

Detailplaneeringu ala piirneb põhjas Pärnu jõega, läänesuunas Reiu ja Pärnu jõega. Planeeringuga

kavandatakse Kiviaja kinnistule kiviaja küla teemapark kahe majaga mille ehitusalune pind on kokku

kuni 140 m2 ning kaks ujuvat paadisilda. Planeeringut täpsustai ning kehtestati osaliselt uuesti.

Täpsustuse peamine eesmärk on kaldakindlustusega jalgtee kavandamine Pärnu ja Reiu jõe kalda

ehituskeeluvööndisse paadisildade vahele. Detailplaneering on Paikuse valla üldplaneeringu kohane.

Paikuse aleviku Vesiroosi tn 3 ja 5 kinnistute ja sellel lähiümbruse maa-ala

detailplaneeringu37 eesmärgiks on rajada Reiu jõe paremkaldale Reiu külalissadam, mis koosneb

kaist, administratiivhoonest ja ligipääsuteest koos haljastusega. Sadamaala suuruseks on 1,7 ha.

Sadam kavandatakse 12 merekaatri, 16 purjeka ning 17 väiksema mootoraerupaadi. Läbi on viidud

ka keskkonnamõju strateegilise hindamine ning KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti

06.05.2010 korraldusega nr PV 6-8/10777-4. Tegemist on Paikuse valla üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu linnas planeeringualal kehtivate

detailplaneeringutega.

32 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;

https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 33 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.09.2016 otsusega nr 85;

https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1401327 34 Kehtestatud Paikuse Vallavalitsuse 19.05.2014 otsusega nr 21 35 Kehtestatud Paikuse vallavolikogu 22.01.2007 otsusega nr 2 36 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 19.04.2010 otsusega nr 9; täpsustatud ja uuesti kehtestatud 37 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 17.05.2010 otsusega nr 15

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

23 / 53

4.3.10. Tori valla kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal on ühinemiseelses Tori vallas kehtestatud kuus detailplaneeringut ning

ühinemisjärgses Tori vallas kaks detailplaneeringut:

• Rätsepa külas Vardissaare I katastriüksuse detailplaneering38. Planeeringuala asub

Navesti jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine.

• Urumarja külas Vesivärava katastriüksuse detailplaneering39. Planeeringuala asub

Pärnu jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei

muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut.

• Urumarja külas Vesiveski kinnistu detailplaneering40. Planeeringuala asub Pärnu jõe

kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei muuda

kehtivat Tori valla üldplaneeringut.

• Tohera külas Tõkkeoja kinnistu detailplaneering41. Planeeringuala asub Navesti jõe

kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeeringuga

kavandatav muudab kehtivat Tori valla Üldplaneeringut.

• Kõrsa külas Matsi kinnistu detailplaneering42. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal ning

kinnistule planeeritakse 12 ühele perele mõeldud ehitusõigusega krunti, teemaa krunt,

üldkasutusega krunt, põllumajandusliku kasutusega krunt ja krunt alajaama rajamiseks.

Planeering ei muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut ning planeeritava tegevusega ei

kaasne olulist keskkonnamõju.

• Muraka külas Kärestiku kinnistu detailplaneering43. Planeeringuala asub Pärnu jõe

kaldal ning planeeringu eesmärk on olemasoleva elamumaa jagamine kaheks

katastriüksuseks, uuele katastriüksusele ehitustingimuste määramine elamuehituseks ja

abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatav muudab kehtivat Tori valla

üldplaneeringut, tehes ettepaneku vähendada Pärnu jõe ehituskeeluvööndit.

• Rätsepa külas Kivikeldri kinnistu detailplaneering44. Planeeringuala asub Navesti jõe

kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Detailplaneering ei

muuda Tori valla kehtivat üldplaneeringut.

4.3.11. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal on ühinemiseelses Vändra vallas kehtestatud üks detailplaneering ning

ühinemisjärgses Põhja-Pärnumaa vallas mitteühtegi detailplaneeringut:

• Kurgja külas TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse

rajamise detailplaneering45. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal. TTÜ soovib arendada

planeerngualal välja TTÜ maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse.

Detailplaneering ei muuda Vändra valla kehtivat üldplaneeringut.

38 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr 69 39 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 18.06.2014 otsusega nr 27 40 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 16.12.2015 otsusega nr 49 41 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.01.2016 otsusega nr 1; üle kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.09.2019

otsusega nr 185 42 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 31.08.2016 otsusega nr 33 43 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 21.06.2017 otsusega nr 20 44 Kehtestatud Tori Vallavalitsuse 25.10.2018 korraldusega nr 841 45 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 15.10.2013 otsusega nr 39

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

24 / 53

5. Hindamismetoodika kirjeldus

KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste

tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest.

Teemaplaneeringu koostamise käigus antakse hinnang eeldatavalt olulisele keskkonnamõjule.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara46.

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide

nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.

Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seadus (KeHJS)47 ning planeerimisseadus (PlanS)48. KSH aruande koostamisel

järgitakse KeHJS-e §-s 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatut jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.49 Samuti

võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse:

• mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele

loodusobjektidele, vääriselupaikadele, rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinna-

ja põhjaveele jms;

• mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh asustusele,

ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele

põllumajandusmaadele, puhkealadele ja turismile;

• mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile ja maastikele.

Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele (tugevusele), kestvusele (lühi-

ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kus see on

asjakohane, tuuakse mõju hindamise käigus esile nende tegurite omavahelised seosed.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

• teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

• teemaplaneeringu ala kohta koostatud uuringute ja analüüside läbitöötamine;

• ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

• konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

• konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

KSH käigus:

• hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid,

määratletakse mõjude ulatus;

• pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast

tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju

põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu

mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms;

• hinnatakse võimalikke koosmõjusid;

• antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

46 KeHJS-e § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 47 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 48 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv 49 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

25 / 53

Lähtudes teemaplaneeringu eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus:

1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala

erinevaid kasutusvõimalusi, kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool

planeeringuala;

2) hinnatakse teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju

planeeringuala keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool

planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

Teemaplaneeringu ja KSH käigus kasutatud materjalide loetelu vt ptk 11. KSH läbiviimisel

tuginetakse käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele (uuringud, analüüsid,

registrite ja seireandmed jms). Teemaplaneeringu KSH mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid

uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks.

KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne

mõju või ka positiivne mõju. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et

kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest

negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks

ja arvestamiseks.

Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.

Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on

arvulise normiga reguleerimata50.

Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:51

1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna

keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi

inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada);

2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus

õhu, vee või pinnase kvaliteedis);

3) keskkonnakahju põhjustamisel;

4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel;

5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale.

Natura hindamise metoodiline alus on „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis“52. Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva osana

ja keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.

KSH aruandes esitatakse teemaplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse

nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii

soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See

võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

Erinevad asjaolud mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja

kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus sobiv(ad)

ja praktiline(sed) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul saab arvesse võtta mõju

iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.

50 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 51 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 52 Koostajad: Aune Aunapu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 2019; Keskkonnaameti veebileht:

https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

26 / 53

6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu

lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 2). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu

linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured

erinevused Pärnumaa eri osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt

väikesem asustustihedus on Sindist ülesvoolu. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud

suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus.

Joonis 2. Planeeringuala paiknemine53

Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal

Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on

planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.

53 Allikas: Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ ja KSH algatamise otsus

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

27 / 53

Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), sest Sauga jõgi on

ca 3 km ulatuses laevatatav54 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on seal

jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni

raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), sest ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga

ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringalasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks planeerimiseks

eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga.

Mõjualana (lisaks planeeringualale) käsitletakse planeeringuala piirist ca 5 km laiust puhverala, mida

iseloomustab tihe seotus planeeringualaga (vt Joonis 2).

Mõjutatav keskkond, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga, koosneb erinevatest loodus- ja

tehiskeskkonna, kultuurilise ning sotsiaal-majandusliku keskkonna elementidest:

• vooluveekogud, sh Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi ja Navesti jõgi;

• reljeef ja geoloogilised tingimused, sh lihkeohtlikud piirkonnad ja pinnase radoonisisaldus;

• üleujutusohuga ala ja üleujutuse riskipiirkonnad;

• Natura 2000 võrgustiku alad;

• kaitstavad loodusobjektid, sh kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised,

püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid; vääriselupaigad;

• rohevõrgustik;

• kultuuriväärtused, sh kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid,

maaehituspärand, militaarpärand, pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud alad,

väärtuslikud maastikud ja ilusad vaated;

• välisõhu seisund ja müraolukord;

• asustus ja maakasutus;

• ettevõtlus, sh tööstus, turism, laevandus ja sadamad, metsandus, põllumajandus;

• tehniline taristu, sh teedevõrk (maanteed, kergliiklusteed, matkarajad), raudtee, veeteed;

• sillad ja paisud;

• riigikaitselised ehitised, ohtlikud ettevõtted, keskkonnaohtlikud objektid;

• soojussaared.

Planeeringuala kirjeldus, sh mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt mõjutatavatest

keskkonnaelementidest ning teemaplaneeringu seisukohast olulisematest objektidest ja teemadest

on planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK ühine lisa.

54 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe

suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

28 / 53

7. Natura hindamine

7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Teave teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kohta on toodud peatükis 3.

Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade

kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

7.2. Mõjuala ulatuse määratlemine

Teemaplaneering keskendub Pärnu jõele, kuid planeeringualaks on määratletud märksa laiem

piirkond, mis võib olla ruumiliselt seotud erinevate jõe kasutusvaldkondadega. Seega tuleb ka

mõjualana käsitleda kogu planeeringuala (vt Joonis 2). Mõju Pärnu jõest kaugemal paiknevatele

Natura aladele on siiski vähetõenäolised. Olulised mõjud väljaspool planeeringuala võib välistada

ning seega võib mõjuala piiritleda planeeringualaga.

Koosmõju teiste projektide ja kavadega võib avalduda eelkõige Pärnu jõe kallastel ja jõe alal. Seega

võib koosmõju avalduda seoses jõega ristuvate kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega,

näiteks kavandatavad Rail Balticu raudtee ja jõega ristuvate teede sillad. Koosmõju pole välistatud

ka seoses olemasolevate tegevuste ja kavandatavate arendustega jõe kallastel.

7.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus

Kõikide kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade

lühikirjeldused ja kaitse-eesmärgid – sõltumata sellest, kas Natura eelhinnangu järgi (vt ptk 7.4) on

alade kohta vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte – on toodud LS ja KSH VTK lisas

„Planeeringuala kirjeldus“.

7.4. Natura eelhindamise tulemused

Enne teemaplaneeringu algatamise üle otsuse tegemist koostati KSH eelhinnang, mille mahus viidi

läbi Natura eelhindamine – protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimine võib avaldada mõju Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Natura-eelhindamine põhineb ettevaatuspõhimõttel. Kui

eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude osas, tuleb läbi viia Natura

asjakohane hindamine.

Natura asjakohane hindamine (seega ka KSH55) on kohustuslik, kui eelhindamise tulemusena

jõutakse järgmistele järeldustele:

1) ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni

järelduste tegemiseks;

2) tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele.

Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole teemaplaneeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste

Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala (ptk 7.4.1), Reiu jõe loodusala (ptk 7.4.2),

Rannaniidu loodusala (ptk 7.4.3) ja Tori põrgu loodusala (ptk 7.4.4). Mõjusid ei saa välistada

seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad

55 Lähtuvalt KeHJS-es sätestatust tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia KSH menetluse käigus.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

29 / 53

olulises ulatuses Pärnu jõe teemaplaneeringu aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe

intensiivsem kasutamine võib nende alade kaitse-eesmärke mõjutada. Seetõttu tuleb

teemaplaneeringu koostamise etapis eelnimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane

hindamine.

Ülejäänud planeeringualale jäävate loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti

loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu

lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal

välistada ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Natura eelhinnangu tulemustega

nimetatud alade osas on võimalik tutvuda KSH eelhinnangus56.

Juhul, kui teemaplaneeringuga siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus-

ja linnualade soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane hindamise läbi viia ka hetkel välistatud

Natura alade osas.

7.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale

Suurem osa Pärnu jõe loodusalast jääb planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale

jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja osa jõe keskjooksust.

Teemaplaneeringu ülesandeks on erinevate Pärnu jõe kasutusega seonduvate valdkondade

koordineerimine. Planeeringuga määratakse võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude

rajatiste nagu sadamad, paadisillad, veeskamiskohad, sillad ja muud ülepääsukohad, kergliiklusteed,

vaateplatvormid, supluskohad jne vajaduse, asukoha ja rajamise põhimõtted. Samuti planeeritakse

jõe veeala kasutust eri aspektides: veeteed, veesport, kalapüük, supluskohad ja veel mitmed

erinevad kasutusalad. Planeeringuga seatakse jõe kasutamiseks tingimused, et vältida kasutusalade

vahelisi konflikte. Ühtlasi on eesmärgiks ka jõe ja selle veekeskkonna hea seisundi tagamine ning

kaitseväärtuste tagamine. Tegevuste ja rajatiste planeerimine võimaldab nendega seotud

negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja loodusalale minimeerida. Seega kaasnevad lisaks

võimalikele negatiivsetele mõjudele planeeringuga ka positiivsed mõjud.

Sildade, sadamate ja muude veekeskkonnaga kokku puutuvate rajatiste mõju veekeskkonnale

avaldub põhiliselt nende ehitusetapis. Seoses veekaitsemeetmetega võib prognoosida, et rajatised

ei mõjuta oluliselt veekvaliteeti, veerežiimi ja elustiku elupaigatingimusi. Ka kaldaalal ja laiemalt jõe

valgalal kavandatud tegevused ja rajatised ei mõjuta tõenäoliselt oluliselt veekvaliteeti ega

veerežiimi.

Seoses loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga kavandatav

selle kaasa toob), näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad avalduda

mõningad mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe

setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need mõjud võivad osutuda ka positiivseks.

Kokkuvõttes avaldavad jõe säästlikku kasutust reguleerivad tegevused loodusalale pigem positiivset

mõju. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt

loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale negatiivseid mõjusid

(eelhindamise etapis ei ole võimalik negatiivseid mõjusid välistada). Loodusala terviklikkusele

negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 3) on esitatud mõju eelhinnang ala kaitse-eesmärkidele.

56 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-

planeerimine/maakonnaplaneeringud#p%C3%A4rnuj%C3%B5gi

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

30 / 53

Tabel 3. Mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Elupaigatüübid

Jõed ja ojad (3260)

Pärnu jõe loodusala jõe elupaigatüübi suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel tihti napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Tähtis on, et jõelõigud ei oleks paisudega isoleeritud.

Elupaigatüüpi võivad mõjutada rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamispaigad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti.

Elupaigatüübile võivad avalduda kumulatiivsed mõjud seoses jõega ristuvate infrastruktuuriobjektide (nt Rail Balticu raudtee) või jõe kallastel paiknevate suuremate arenduste rajamisega. Kumulatiivsed mõjud võivad avalduda elupaigatüübi veekvaliteedile koos jõe valgalalt lähtuva hajukoormuse võimaliku suurenemisega ja võimalike uute punktkoormusallikate tekkega.

Loodusala kaitsekorralduskava (koostatud 2015) kohaselt veeliiklusel oluline mõju puudub ning praegu veeliikluse piiramiseks põhjus puudub. Samas ei saa kava kohaselt välistada ettenägematuid mõjusid veeliikluse arenemisel ja laienemisel.

Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui ala kaootiline kasutamine.

Eelhindamise etapis ei ole teada teemaplaneeringuga kavandatavate rajatiste hulk, paigutus ja muud iseärasused, samuti pole teada jõe kasutuse võimaliku intensiivistumise määr. Konkreetsed üksikrajatised või tegevused elupaigale ilmselt olulisi mõjusid ei avalda, kuid kõigi kavandatavad objektide ja tegevuste mõjud summaarsena ning kumuleerununa muude arendustega mõjudega võivad osutuda oluliseks. Seega ei saa täielikult välistada ebasoodsate mõjude avaldumist elupaigatüübile, kuigi oluliste ebasoodsate mõjude avaldumine elupaigatüübile on pigem vähetõenäoline.

Lamminiidud (6450)

Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile puuduvad.

Puisniidud (*6530)

Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile puuduvad.

Liigid

Harilik hink (Cobitis taenia)

Pärnu jõe loodusalast on hingu jaoks sobilikuks elupaigaks hinnatud Pärnu jõgi

suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km) ehk kogu planeeringualale jääv jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).

Hinki võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.

Kuna jõelõikude süvendamise ja jõesängi muutmise vajadus ning ulatus pole praeguses etapis teada, ei saa täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid liigile. Olulised ebasoodsad mõjud on siiski vähetõenäolised.

Harilik võldas (Cottus gobio)

Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava raames tehtud vee-elustiku ekspertiisi põhjal (ekspertiis tehti enne Sindi paisu lammutamist) on võldase jaoks hea elupaigalise kvaliteediga jõelõikudeks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed57 jõelõigud Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Sindi paisuni (119,8…15,7 km suudmest). Rahuldav on võldase elupaigaline kvaliteet järgmistel aladel: Pärnu jões potamaalset58 tüüpi jõeosades Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi-Särevere languni (119,8…101,2 km suudmest) ja Sindi paisu alusel langul (15,7…14,8 km suudmest). Kesise võldase

57 Kiirevooluline jõelõik 58 Aeglase vooluga jõelõik

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

31 / 53

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

elupaigalise kvaliteediga on Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosad Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest).

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).

Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.

Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Kuni Sindi paisu lammutamiseni esines jõesilm Pärnu jões vaid suudmest kuni Sindi paisuni ning kudes regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul. Praeguseks on liigi levila laienenud, sest Sindi kärestikust ülesvoolu jäävad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga jõelõigud on samuti jõesilmule kudemiseks sobivad. Sigimisalaks sobivate jõelõikude kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal on hinnatud 19,1 km.

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).

Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, seega võivad mõjud seoses planeeringuga olla liigile nii negatiivsed kui ka positiivsed.

Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult

välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.

Lõhe (Salmo salar)

Lõhele sobivateks koelmualadeks on Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud kuni Esna jõe suudmeni (118,7 km suudmest). Enne Sindi paisu likvideerimist oli Pärnu jões ja ühtlasi Pärnu jõe loodusalal lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik. Võimalike koelmualade kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal peale rändetõkkeks oleva Sindi paisu lammutamist on hinnatud 15,15 km. Seega võib eeldada, et liigi levila loodusalal on suurenemas ja seisund paranemas.

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on lõhe Pärnu jõe loodusalal haruldane (R) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).

Lõhe soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna lõhe on püügikala, mõjutab liigi arvukust ka kalapüük.

Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Pärnu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Jändja, Vihtra, Rae, Tori-Jõesuu, Oore ja Sindi piirkondadest. Paksukojalise jõekarbi levikualaks Pärnu jõe loodusalal võib lugeda jõelõiku Jändja paisust kuni suudmeni.

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on väga hea (A).

Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada.

Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

32 / 53

Kuna Natura eelhindamise etapis ei saanud välistada ebasoodsaid mõjusid Pärnu jõe

loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele, siis on vajalik planeeringu

koostamise etapis Pärnu jõe loodusala osas läbi viia Natura asjakohane hindamine.

7.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale

Reiu jõe loodusala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,2 km pikkuse laevatatava

jõelõigu ulatuses ehk suhteliselt väikeses osas nii loodusala pindala mõistes kui ka loodusalale jääva

jõelõigu pikkuse mõistes.

Planeeringuga käsitletavast alast on enim kasutatav Pärnu jõe alamjooks, kuid ka Reiu jõe alamjooks

on suhteliselt aktiivselt kasutatav ning tuleviku perspektiivis atraktiivne piirkond. Juhul, kui

planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse rajatisi, või intensiivistub jõe veeala kasutamine,

siis võib sellega kaasneda ebasoodsaid mõjusid jõe veekeskkonnale, kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitstavatele liikidele.

Mõjud loodusalale võivad avalduda seoses võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude

rajatistega nagu sadamad, paadisillad, veeskamiskohad, sillad, supluskohad jne. Seoses loodusalale

jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga kavandatav selle kaasa toob),

näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad samuti avalduda negatiivsed

mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe setetest

puhastamine ja süvendamine.

Loodusala terviklikkusele olulisi mõjusid ei kaasne, sest planeeringuga pole ette näha tegevusi, mis

võiksid jõeala ulatust oluliselt vähendada või ala killustada.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 4) on esitatud mõju eelhinnang ala kaitse-eesmärkidele.

Tabel 4. Mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Elupaigatüüp

Jõed ja ojad (3260)

EELIS infosüsteemi andmetel ei ole elupaigatüüpi planeeringualale jääval jõe alamjooksul kaardistatud. Natura standardandmebaasi kohaselt on elupaiga pindala 104,5 ha ehk elupaik katab praktiliselt kogu loodusala. Jõe alamjooks ja ka suudmeala on looduslikus seisundis ning kvalifitseerub elupaigatüübiks jõed ja ojad. Tegemist on sügava ja aeglase vooluga jõelõiguga.

Elupaigatüüpi võivad mõjutada erinevad rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamispaigad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti.

Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui ala kaootiline kasutamine.

Kumulatiivsete mõjude avaldumist seoses muude arendustega pole ette näha.

Eelhindamise etapis ei ole teada teemaplaneeringuga Reiu jõe piirkonda kavandatavate rajatiste hulk, paigutus ja muud iseärasused ning sellest johtuvad mõjud, samuti pole teada jõe kasutuse võimaliku intensiivistumise määr. Seega ei saa täielikult välistada ebasoodsate mõjude avaldumist elupaigatüübile, kuigi oluliste ebasoodsate mõjude avaldumine elupaigatüübile on pigem vähetõenäoline.

Liigid

Paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Reiu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Laadi

ja Tõitoja seirelõikudest ning alamjooksult Laadi koolme piirkonnast59. EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul. Kuna

59 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

33 / 53

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

planeeringualale jääv jõelõik on aeglasevooluline, siis tõenäoliselt ei jää alale liigi jaoks kõrge kvaliteediga elupaiku.

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).

Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada. Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.

Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.

Harilik võldas (Cottus gobio)

Keskkonnaseire käigus fikseeriti võldase esinemine Laadi koolme seirelõigus60. EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul.

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).

Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.

Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks, püük käib silmutorbikutega ja -mõrdadega. Reiu jões on silmupüük lubatud, selleks peab olema kutseline kalur. Põllumajandus- ministeeriumi andmetel püüdsid kalurid Reiu jõest 2010.-1012. aastatel 2,3-3,4 tonni ning 2013. ja 2014. aastatel vastavalt 1,1 ja 1,2 tonni jõesilmu.61

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).

Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, seega võivad mõjud seoses planeeringuga olla liigile nii negatiivsed kui ka positiivsed.

Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.

Harilik hink (Cobitis taenia)

Hink on soojalembene selgeveelistes ja aeglase vooluga veekogudes liivasel või mudasel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas elav mageveekala.

2014. aasta keskkonnaseire käigus puudus hink Laadi koolme seirelõigust. Samuti 2013. aastal ning 2012. aastal puudus hink nii Laadi koolme kui ka Tõitoja seirelõigust. 2015. aasta liigikaitse tegevuskava koostamise käigus on Reiu jõest hingu isendeid tuvastatud.62

EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik planeeringualale jääval jõelõigul.

Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).

Hinku võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei

60 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 61 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 62 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

34 / 53

Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.

Hingu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.

Kuna jõelõikude süvendamise ja jõesängi muutmise vajadus ning ulatus pole praeguses etapis teada, ei saa täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid liigile. Olulised ebasoodsad mõjud on siiski vähetõenäolised.

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale (elupaigatüübile jõed

ja ojad) Reiu jõe alamjooksul (suudmepiirkonnas) ei ole teada ning ei saa välistada ebasoodsaid

mõjusid, sest Reiu jõe suudmepiirkond on juba praegu aktiivses kasutuses ja edaspidi surve

jõelõigu kasutamiseks tõenäoliselt suureneb. Seega ei ole välistatud ebasoodsate mõjude

avaldumine ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (paksukojaline jõekarp, harilik võldas, jõesilm,

harilik hink).

Eeltoodust tulenevalt ei saanud Natura eelhindamise etapis välistada ebasoodsaid mõjusid

Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele. Seetõttu on

vajalik planeeringu koostamise etapis Reiu jõe loodusala osas läbi viia Natura asjakohane

hindamine.

7.4.3. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale

Rannaniidu loodusala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub

planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal jõe paremal kaldal esineb ning

jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis63 elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti

jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad jõega loodusala kaitse-eesmärgiks oleva

taimeliigi emaputke elupaigad.

Mõjud loodusalale on võimalikud juhul, kui loodusalal kavandatakse planeeringuga rajatisi või

objekte. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral, sest

loodusala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud loodusalale ja ka

selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitse-eesmärgiks olevale

emaputkele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele – rannikulõukad (*1150),

püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) – mõjud

puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää.

Kuna ebasoodsaid mõjusid elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ja kaitse-eesmärgiks

oleva emaputke elupaikadele ei saanud Natura eelhindamise etapis välistada, siis tuleb

planeeringu koostamise etapis Rannaniidu loodusala osas viia läbi Natura asjakohane

hindamine.

7.4.4. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale

Tori põrgu loodusala jääb planeeringualale ja paikneb Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal

(0,1 ha) ka Pärnu jõe veeala. Ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160),

liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt ala

kaitse-eesmärke ei mõjuta. Loodusala ja selle eesmärke võivad mõjutada rajatised (sh

külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused.

63 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib

seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna

ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste

avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete

võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

35 / 53

Mõjud ala terviklikkusele ja ebasoodsad mõjud elupaigatüüpidele on küll vähetõenäolised,

kuid Natura eelhindamise etapis neid täielikult välistada ei saanud. Seetõttu on vajalik

teemaplaneeringu koostamise etapis Tori põrgu loodusala osas viia läbi Natura

asjakohane hindamine.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

36 / 53

8. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse teemaplaneeringu eesmärgist, vajadusest ja ülesannetest (vt

ptk 3) ning sellega kaasneda võivast keskkonnamõjust, samuti KSH algatamise vajaduse

tuvastamiseks koostatud eelhinnangu tulemustest ja järeldustest. Teemaplaneeringu ülesannete

täitmisel tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate

meetmete kavandamise kaudu.

8.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele

Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade

määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,

sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine. Samuti on eesmärk

loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning piirkonna kohalikele ettevõtjatele

majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine, jõe- ja

kaldaala kasutajate vaheliste vastuolude määratlemine ning huvide tasakaalustamine.

Teemaplaneeringu ülesanne on riiklike ja kohalike huvide välja toomine lähtuvalt looduskeskkonna

(sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Pärnu jõe

veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp kasutab jõge

oma äranägemise järgi ja seetõttu on ilmnenud probleemid. Teemaplaneering aitab täpsustada ja

korrastada Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede ja kallastega seotud tegevused vastavalt piirkonna

looduslikele, kultuurilistele ja sotsiaal-majanduslikele eeldustele. Teemaplaneering loob eeldused

Pärnu jõe veeala, sh veeteede ja jõetranspordi, reguleerimiseks ning eeldatavasti olukord paraneb

võrreldes tänasega.

Teemaplaneeringu ülesanne on ka Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade

kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest

üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale. Vt ptk 8.3.

Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade markeerimine, alade kitsenduste ja muude

kasutamistingimuste määratlemine ja kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine aitab

vähendada maalihetest tulenevaid võimalikke kahjustusi hoonetele ja rajatistele, suurendades

sellega ohutust. Vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega

kaasnevat võimalikku mõju, sest maalihkeohu suurenemine võib endaga kaasa tuua olulist

negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning ka jõgede kallastele ja

veekeskkonnale (sh jõe elupaigatüübile). Maalihkeohule tuleb tähelepanu pöörata seoses

veeskamiskohtade, eri liiki sadamate, paadisildade jm kavandamisega, samuti kallastele täiendavat

koormust või vibratsiooni lisavate objektide kavandamisega.

Positiivse mõjuga on kaldaala tehnilise taristu objektide asukohtade määramine ning nende avalikuks

kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine. Kuna kasvab huvi taastuvenergiaallikate

kasutamiseks, siis antakse hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende

ehituskeeluvööndisse maa- ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega, ja vajadusel esitatakse

tingimused ja leevendavad meetmed negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks.

Positiivne mõju jõe- ja kaldaala kasutamisele on ka teistel planeeringuülesannetel – vt ptk 3.3 – sest

need aitavad korrastada Pärnu jõe ja selle kaldavööndi maa- ja veekasutust, leides eesmärgipärased

ja keskkonnasäästlikud lahendused ning luues eeldused tasakaalustatud arenguks.

Eeltoodust tulenevalt on teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatav mõju planeeringuala

jõgedele ja nende kallastele on kokkuvõttes positiivne. Mõju hinnangut täpsustatakse KSH käigus.

Vajalik on Pärnu jõe ja selle kallaste kasutusvõimaluste mõju hindamine jõe lõigus suudmest kuni

Sindi linnani (kaasa arvatud), kus surve jõe kasutamiseks on eeldatavasti kõige suurem. Seejuures

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

37 / 53

on vaja anda hinnang kavandatavate tegevuste võimalikule koosmõjule, arvestades nii

kavandatavate tegevuste ja objektide ruumilist paiknemist kui ka tegevuste ajalist toimumist.

Keskkonnamõju hinnang ning sellega kaasnevad tingimused ja leevendusmeetmed tuleb anda Pärnu

jõe (kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni) setetest

puhastamise ja süvendamise vajadusele ning võimalikkusele.

Kuna Pärnu jõgi on oluline kalajõgi, eriti pärast Sindi paisu lammutamist, siis tuleb anda hinnang

kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku majandamise ning vee- ja kalaturismi

tingimuste seadmisega.

8.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus

Maksimaalne radoonisisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal madal ehk 10–100 kBq/m3, olles

madalam jõe Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade loetelusse. Plaanitavad tegevused ei suurenda radooniriski. Eeltoodust

tulenevalt puudub planeeringu koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel vajadus arvestada

pinnaste radoonisisaldusega.

8.3. Üleujutustega arvestamise vajadus

Teemaplaneeringu üks ülesandeid on Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade

kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest

üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale.

Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine

meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse

tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste.

Oluline on rakendada üleujutuste riskijuhtimist, mille eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise

tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste

prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava64 koostati koos veemajanduskava ja selle juurde

kuuluva meetmeprogrammiga. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada

planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide

koostamisel.

Teemaplaneeringu koostamisel on oluline arvestada üleujutusohuga seotud riskipiirkonna

olemasoluga ja veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline mõju

inimestele ja nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Pärnu linna üleujutusohuga

seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv sõltub üleujutuse esinemise tõenäosusest (vt Tabel 5).

Üleujutuse riskipiirkond on määratud ka Sindi linnas. Arvestada tuleb seejuures, et suurema

tõenäosusega (sagedamini) toimuvad üleujutused on seotud Pärnu jõega.

64 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt

07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

38 / 53

Tabel 5. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv lähtuvalt

üleujutuse esinemise tõenäosusest65

Üleujutuse esinemise tõenäosuse %

Elanike arv

0,1% (1000 a) 575

1% (100 a) 2754

2% (50 a) 3840

10% (10 a) 8564

Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu

põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted,

reoveepuhastid jms). Üleujutused võivad ohustada kultuuriväärtuseid ja takistada liiklemist.

Üleujutusohuga seotud riskide maandamise eesmärgid on määratud järgmises loogilises hierarhias:

• üleujutusohuga seotud uute riskialade võimaluse tekkimise ennetamine;

• üleujutuse vältimine;

• üleujutuse eest kaitsmine ja selle tõrje;

• üleujutuseks valmisoleku tagamine.

Planeeringu koostamisel on soovitav arvestada Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevata

asjakohaste materjalidega, sh üleujutusega seotud riskide hinnang, riskipiirkonna kaardid,

üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava ja meetmed.66

Vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate perioodiliselt

üleujutatavate aladega, sest ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist negatiivset

mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt reostuse sattumine

jõkke). Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad.

8.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele

8.4.1. Mõju kaitsealadele

Pärnu rannaniidu looduskaitseala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub

planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal (jõe paremal kaldal) esineb ning

jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad

planeeringualale ja piirnevad jõega ala eesmärgiks olevate taimeliikide emaputke, kahkjaspunase

sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja ahtalehise ängelheina elupaigad.

Looduskaitsealale on võimalikud mõjud juhul, kui alale kavandatakse planeeringuga rajatisi, objekte

või tegevusi. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral,

sest kaitseala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud

looduskaitsealale ja ka selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning

kaitse-eesmärgiks olevatele taimeliikidele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele –

rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited –

2120) – mõjud puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää.

65 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt

07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf 66 https://www.envir.ee/et/uleujutused

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

39 / 53

Kuna negatiivseid mõjusid alale ja elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitstavatele

taimeliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Pärnu rannaniidu

looduskaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega

mõjusid vältida või leevendada.

Niidu maastikukaitseala paikneb terves ulatuses planeeringualal ja piirneb Pärnu jõega. Ala ja

selle kaitse-eesmärgiks olevaid käsitiivalisi võivad mõjutada jõe kaldale kavandatud rajatised või

seal kavandatavad tegevused, sest kaitseala ulatub veepiirini. Kuna negatiivseid mõjusid alale ja

kaitstavatele loomaliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Niidu

maastikukaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega

mõjusid vältida või leevendada.

Pärnu maastikukaitseala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal loodusala põhjaservas.

Kaitseala jääb Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade ja Paide

maanteega. Ala eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ega veekogudega seotud liike. Pärnu jõe alal

ja kallastel kavandatavad rajatised ja tegevused kaitseala ei mõjuta. Rajatiste ja tegevuste

kavandamine alale või selle piirile on ebatõenäoline. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud

nii maastikukaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja linnuliikidele.

Saarjõe maastikukaitseala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel.

Navesti jõkke suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult

jõe veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb

kaitseala Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Pole tõenäoline, et planeeringuga

kavandatakse objekte või rajatisi kaitsealale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses

planeeringuga mõjud nii kaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele ja liikidele.

Kaansoo mesimuraka kasvuala asub planeeringualal, kuid paikneb Pärnu jõest 2,1 km kaugusel.

Alal puuduvad igasugused seosed jõe veekeskkonnaga. Rajatiste või tegevuste planeerimine

kaitseala piirkonnas on ebatõenäoline. Seega mõjud kaitstavale alale ja selle eesmärgiks olevale

liigile mesimurakale puuduvad.

Mõju kaitstavatele parkidele

Vahetult Pärnu jõe kaldale jäävad järgmised pargid: Pärnu rannakark, Annemõisa park, Sõpruse

park, Sindi kirikupark, Taali mõisa park, Tori pastoraadi park ja Kurgja Linnutaja talu maa-ala.

Parkidele võib mõjusid avaldada eelkõige jõe kallastel toimuv tegevus ja sinna kavandatavad

rajatised. Tõenäoliselt on võimalik olulisi negatiivseid mõjusid parkidele vältida, kuid planeeringu

koostamise protsessis tuleb parkide kaitse vajadusi silmas pidada.

8.4.2. Mõju hoiualadele

Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) jääb valdavas osas planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka

loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa

jõe keskjooksust. Jõe alale ja kallastele kavandatavad erinevad rajatised ning tegevused võivad

mõjutad hoiuala ja selle veekeskkonda, kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260)

ning kaitstavaid liike (hink, võldas, jõesilm, lõhe, paksukojaline jõekarp). Võimalike mõjude

esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 7.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe

loodusalale).

Kuna negatiivseid mõjusid hoiualale ja selle eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja kaitstavatele

liikidele ei saa välistada siis tuleb planeeringu koostamise etapis mõjusid täpsustada ning vajadusel

tuleb planeeringulahendusega negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.

Pärnu lahe hoiualast jääb planeeringuala kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele.

Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning

ei ulatu hoiuala piiridesse. Samuti ei hõlma planeeringuala rannikualasid, kus võib olla hoiuala kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi pesitsusalasid. Planeeringualaga piirnevatel muulidel pole

inimeste liikumise tõttu tõenäoliselt olulisel määral pesitsuspaiku.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

40 / 53

Planeeringuga pole ette näha rajatisi ega tegevusi, mis mõjutaksid olulisel määral hoiualale jäävat

merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu ei ole tõenäolised.

Tõenäoline pole ka selline häiringute taseme tõus seoses planeeringuga, mis võiks kaitse-eesmärgiks

olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada.

Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses planeeringuga olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale puuduvad,

samuti puuduvad olulised mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.

Reiu jõe hoiuala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,1 km pikkuse laevatatava

jõelõigu ulatuses ehk väikeses osas nii hoiuala pindala mõistes kui ka hoiualale jääva jõelõigu pikkuse

mõistes.

Reiu jõe alamjooks on sarnaselt Pärnu jõe alamjooksule aktiivselt kasutatav ning tuleviku

perspektiivis atraktiivne piirkond. Juhul, kui planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse jõe

veekeskkonda mõjutavaid rajatisi või kui oluliselt intensiivistub jõe veeala kasutamine, siis võivad

sellega kaasneda negatiivsed mõjud hoiualale. Samuti ei saa praeguses etapis välistada negatiivseid

mõjusid ala eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele (lõhe, harilik võldas, harilik hink, jõesilm, paksukojaline jõekarp). Võimalike mõjude

esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 7.4.2).

Kuna negatiivseid mõjusid hoiualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja

kaitstavatele liikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis mõjusid täpsustada.

Vajadusel tuleb planeeringulahenduses asjakohaste meetmetega negatiivseid mõjusid vältida või

leevendada.

Navesti hoiuala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca

4 km ülesvoolu. Hoiuala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud

Navesti jõe ja hoiuala veekeskkonnale puuduvad. Pole ka tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse

objekte või rajatisi hoiualale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii

hoiualale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Negatiivsed mõjud

puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline

jõekarp).

Tellissaare hoiuala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks

on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Pole

tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse objekte või rajatisi hoiualale või selle naabrusse.

Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-

eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele.

8.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele

Mõju kaitstavatele liikidele

Käesolevas punktis käsitletakse kaitstavaid liike väljaspool kaitstavaid alasid ja püsielupaiku ning

liike, mis pole kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks.

Pärnu jõe alal on registreeritud 10 kaitstava nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, veelendlane,

suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane,

habelendlane, suurkõrv) elupaigad ehk lennu- ja toitumisalad. Nahkhiiri võivad mõjutada sillad ja

muud jõe kohal paiknevad rajatised, samuti võib mõju avaldada jõgede kaldaalade maastiku

muutmine. Negatiivset mõju võib põhjustada kaldaalade valgustamisest tingitud valgusreostus. Kuna

praeguses etapis pole võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ja negatiivseid mõjusid välistada, siis tuleb

planeeringu koostamise käigus hinnata mõjusid nahkhiirtele ja vajadusel leida mõjusid vältivad ja

leevendavad lahendused.

Muude planeeringualal esinevate kaitstavate liikide elupaigad paiknevad Pärnu jõest eemal ning neile

mõjude avaldumine pole tõenäoline.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

41 / 53

Mõju kivististele

Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Pärnu jõgi ja selle kaldaalad

pole rikkad kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole planeeringualal kivististe poolest

rikkaid looduslikke paljandeid.

Pärnu jõe alamjooksul paiknev Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune

kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivid. Paljandi alumisest osast võib

leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid. Seoses planeeringuga pole olulised mõjud

Tori paljandile tõenäolised, eriti arvestades seda, et ala on kaitstav kaitsealuse üksikobjektina (Tori

põrgu) ja Tori põrgu loodusalana.

Alamsiluri lubjakivid paljanduvad vaid jõe keskjooksul ja jõesängi põhjas, piirkondades kus jõgi pole

laevatatav ning jõe süvendamine või muu sekkumine jõepõhja pole tõenäoline.

Planeeringuga tõenäoliselt ei kavandata tegevusi ega maakasutust, mis võiks kaitsealuste kivististe

leiukohti avada võid ohustada või soodustada kivististe eemaldamist nende leiukohtadest. Seega

tõenäoliselt puuduvad planeeringuga seoses olulised negatiivsed mõjud kaitstavatele kivististele.

8.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele

Mitte ükski planeeringualale jääv püsielupaik ei asu Pärnu jõe kaldal ega selle vahetus läheduses.

Jõele lähim on Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, mis paikneb jõest 625 m kaugusel. Kõik

väike-konnakotka ja metsise püsielupaigad paiknevad metsaaladel. Seoses planeeringuga pole ette

näha rajatisi ega tegevusi, mis võiks asuda või toimuda püsielupaikade alal või mis võiks avaldada

kaitstavatele linnuliikidele häiringuid. Seega kaitstavate liikide püsielupaikadele seoses

planeeringuga mõjud puuduvad.

8.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele

Pärnu jões paiknevale Võnnukivile ehk Kalevipoja vestitasku kivile pole negatiivsete mõjude

avaldumine tõenäoline, sest kivi paikneb madalaveelisel mittelaevatataval jõelõigul. Kallastel

toimuvad tegevused rändrahnule mõju ei avalda.

Tori põrgu jääb planeeringualale ja paikneb vahetult Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal (0,1

ha) ka Pärnu jõe veeala. Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt kaitstavat objekti ega selle

kaitseväärtusi (kesk-devoni liivakivipaljandid ning koopad) ei mõjuta. Objekti võivad mõjutada

rajatised (sh külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused. Seetõttu tuleb

planeeringu koostamise etapis hinnata mõjusid Tori põrgule ning vajadusel leida mõjusid vältivad või

leevendavad lahendused.

Pärnu jõe kaldapiirkonnas kasvavaid põlispuid (C. R. Jakobsoni mänd ja Kõrvi tamm)

planeeringuga kavandatavad tegevused tõenäoliselt ei mõjuta.

Ülejäänud planeeringualal leiduvad kaitstavad looduse üksikobjektid (Peksumänd, Kariste talu mänd,

Päkapiku mänd, Ratta rändrahn, Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn,

Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi e. Viie valla piirikivi,

Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn) paiknevad Pärnu jõest eemal ning nende

puhul ei ole seoses planeeringuga negatiivsete mõjude avaldumine tõenäoline.

8.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele

Planeeringualal on kokku registreeritud 89 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 12

vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 10 vääriselupaika. Vääriselupaiku võivad

mõjutada jõe kallastel toimuvad tegevused ning sinna kavandatavad rajatised, mis võib tingida

metsaalade raadamist või mõjutamist. Jõe veealal toimuvad tegevused vääriselupaiku ei mõjuta.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

42 / 53

Planeeringu koostamise protsessis tuleb vääriselupaikade kaitse vajadusega arvestada ning vältida

raadamist vääriselupaikade alal. Arvestades kavandatavate tegevuste spetsiifikat on mõjud

vääriselupaikadele tõenäoliselt pigem ebaolulised.

8.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele

Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on positiivne, sest

teemaplaneeringu eesmärk on loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilitamine. Pärnu

maakonna planeeringu kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis

tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus- ja kultuuriväärtusi veealal

ja jõe lähialadel. Selleks kategoriseeritakse loodus- ja kultuuriväärtused ning määratletakse nende

kasutamistingimused. Teemaplaneeringu ülesanne on tuua välja ja tasakaalustada riiklikud ja

kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna, kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning

veeliikluse aspektist. Teemaplaneeringuga määratletakse ilusa vaatega kohad ja seatakse

tingimused ning kavandatakse tegevused väärtuste atraktiivsuse parandamiseks.

Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja

puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. See toetab kultuuriväärtuste kasutamist

ja korrastamist.

8.7. Eeldatav mõju väärtuslikele maastikele

Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud piirkonnad, milles on kuhjunud

kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus

ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning

silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Maakonnaplaneeringuga on kehtestatud:

- üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks;

- tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks;

- tingimused silmapaistvalt ilusa vaatega kohtade säilitamiseks;

- soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks.

Maakonnaplaneeringuga on Pärnu jõgi määratud ilusa vaatega veeteelõiguks. Maakonnaplaneering

annab soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks veeteelõikudel. Nendeks on kaldaalade

(eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele avalike juurdepääsude

tagamine veekogudele, veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele,

vaadete avamine veekogult kallastele, veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne)

loodusliku sängi taastamine.

Mõju hindamisel lähtutakse maakonnaplaneeringus toodud tingimustest väärtuslike maastike

säilitamiseks. Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa

vaatega kohtade, määramisel ja uute väljaselgitamisel ning kasutamistingimuste seadmisel tuleb

arvestada piirkonna maastiku koormustaluvusega.

8.8. Eeldatav mõju rohelisele võrgustikule

Piirkonna roheline võrgustik ja selle kasutustingimused on määratud Pärnu maakonna planeeringuga.

Selle kohaselt on Pärnu jõgi koos kaldavööndiga määratud rohelise võrgustiku koridori

vooluveekoguks. Kuna planeeringualal on põllumajandusmaade osakaal suhteliselt suur ja asustus

suhteliselt tihe, siis on planeeringualal rohevõrgustik väiksema katvusega ja peenema struktuuriga

kui alaga külgnevatel suurtel loodusmaastikel (nt Soomaa rahvuspark). Planeeringualale jäävad

tuumalad on väikesed, kuid tänu rohketele rohekoridoridele on võrgustiku sidusus üldiselt hea.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

43 / 53

Pärnu jõge koos kaldavööndiga on olulise rohekoridorina käsitletud ka Via Baltica teemaplaneeringu

KSH aruandes67. Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade uute üldplaneeringute koostamise käigus

rohevõrgustiku paiknemist täpsustatakse.

Rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamisel

hinnatakse planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust võrgustiku kujundamisel ja

tugevdamisel.

8.9. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele

Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde

jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Pärnu maakonna rahvastik on viimastel aastatel

kasvanud. Samas on Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade rahvaarv vähenenud. Rahvaarvu vähenemine

valdades on piirkonniti olnud erinev.

Planeeringu eesmärk on muuhulgas piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade

määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,

sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine ja piirkonna elanikele

kvaliteetsema elukeskkonna loomine.

Pärnu linna arengukava2035+68 seab eesmärgiks teha kõik selleks, et Pärnus oleks hea elada ning

ühendada elanike elukeskkond parimal ja loodussäästlikumal moel looduskeskkonnaga. Pärnu üheks

väljakutseks on ruumiline planeerimine lähtuvalt elanikkonna vajadustest. Pärnu on valglinnastuv

linn, kus toimub väikese asustustihedusega suurte linnaliste alade laienemine peamiselt

ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt, kesklinn jääb rohkem vanemaealise elanikkonna jaoks.

Pärnu suurimaid väljakutseid on noorte peredega elanike ligimeelitamine, tagamaks linnarahvastiku

jätkusuutlikkus. Teiseks oluliseks arenguvajaduseks on toetada vananevat elanikkonda nii, et tervelt

elatud aastad võimaldaksid vanemaealisel elanikkonnal olla aktiivne ka tööturul. Senisest enam tuleb

rõhku pöörata lähtuvalt elanikkonna heaolust uue omavalitsuse terviklikule ruumilisele

planeerimisele. Uuel omavalitsusel on väljakutseid, kuidas moodustada ühinenud omavalitsuses

ühisosa, samal ajal arvestades piirkondade erisusi.

Tori valla arengukava 2018-203069 missioon on et, Tori vald toetab kogukondade ja elanikkonna

heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning

ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused.

Võtmeküsimuseks on elukeskkonna atraktiivsus ja vastavus elanikkonna soovidele ning aktiivne

positiivse maine kujundamine. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli

tulipunkti, mis on valla jätkusuutliku arengu seisukohalt eriti olulised: vaba aeg ja loodusturism;

tublid ja tõhusad teenuskeskused; koostöö ja sidusus; kohapealne ettevõtluskeskkond.

Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203070 missioon on tagada elanike vajadustele vastav elu,

õpi- ja ettevõtluskeskkond. Oluliste riskidena tuuakse välja sündide vähenemine ja elanikkonna

vananemine.

Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud

eesmärke.

Teemaplaneeringuga ei ole kavas kavandada uusi elamualasid, küll aga luua piirkonna elanikele

kvaliteetsem elukeskkond. Seega planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule on eeldatavasti

67 Tuginedes tol ajal kehtinud Pärnu maakonna teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“; https://maakonnaplaneering.ee/151 68 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 69 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 70 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18;

https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

44 / 53

positiivne. Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide

täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu

(olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud

kindlustunde. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri

väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu avaldab positiivset mõju ka

varale.

8.10. Eeldatav mõju ettevõtlusele

Pärnu jõe alamjooks on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond. Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku

maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Suuremad tööandjad ja

tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned suuremad tööandjad

asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile suunatud ning seda

soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga maapiirkondades on

põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära.

Planeeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja

puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Planeeringuga tuuakse välja riiklikud ja

kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna (sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-

majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Määratakse kalavarude kestliku majandamise põhimõtted

ning vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimused. Piirkonna arendamiseks kavandatakse vajalik

taristu ning luuakse eeldused ka uute töökohtade tekkimiseks ning eeldatavalt meelitatakse piirkoda

ka uusi elanikke.

Planeeringuala on aastaringselt köitev turismisihtkoht. Piirkonna eeliseks on paiknemine

rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic), väljapääs

merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine ning

mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Lisaks paiknevad piirkonnas Eesti

kontekstis mitmed tugevad ettevõtted ja ainulaadsed tehased. Ettevõtluse arendamiseks on oluline

luua piisavalt paindlikud tingimused ning vähese bürokraatiaga läbiviidavad kavandamise plaanid.

Arvestada tuleb ka sellega, et ettevõtlusalade kavandamine ka eelduste loomine iseenesest

ettevõtlust endaga kaasa ei too ega elavda majandust, sest see sõltub pigem üldisest majanduse

arengust, erasektori initsiatiivist, poliitilistest otsustest jms.

Planeeringualal on tootmise maa-alad juba ajaloolisest arengust tulenevalt kõrvuti elamu maa-alade

või puhkeotstarbeliste aladega. Tegemist on niinimetatud konfliktaladega, kus tegevuste

kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimeste tervise kaitse põhimõttest ning vältida uute konfliktide

tekkimist. Planeeringuga ei kavandata tootmis-ja äri alasid, mille kavandamine võib negatiivsete

mõjudena põhjustada tootmise, logistika või kaubanduse lisandumisel liikluskoormuse tõusu (sh

raskeliiklus), müra (tööstus-, liiklusmüra), õhusaastet, lõhnahäiringuid, vibratsiooni ning visuaalseid

häiringuid. Seda, millised tegevused ja millistel tingimustel omavahel sobivad, peab

teemaplaneeringu algataja igal konkreetsel juhul eraldi kaaluma, võttes arvesse asjakohaseid

aspekte.

Kokkuvõttes loob teemaplaneering eeldused ettevõtluse arendamiseks. Mõju ettevõtluskeskkonnale

on eeldatavalt positiivne (nt ettevõtlust soosiva ja kvaliteetset avaliku ruumi maa-ala määramine).

8.11. Eeldatav mõju teedevõrgule

Transpordivõrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, kujundada säästvat arengut ning

vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud,

piisava tihedusega ning heas korras transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja

teenuste kättesaamiseks ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Riigimaanteede teedevõrgu

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

45 / 53

arendamine toimub vastavalt riigiteede teehoiukavale71 ning kohalike teede hooldamine ja remont

valla teehoiukava alusel.

Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõit, Rail Balticu kiirraudtee

ja nendega seotud sillad) puhul arvestatakse vastavate planeeringute ja projektlahendustega ning

nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega.

Maanteed

Teemaplaneeringu ülesanne on muuhulgas kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja

kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad,

sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks

ja arendamiseks tingimuste seadmine. Selliseid muudatusi maakasutuses (nt uusi elamualasid,

tootmisalasid), mis mõjutaksid oluliselt liiklusvoogusid ning tingiksid sellest tulenevalt uute

teelõikude või sõiduteede rajamise vajaduse, planeeringuga ei kavandata.

Liiklusohutuse seisukohast on teemaplaneeringu lahenduse koostamisel tähtis tagada turvalised,

mugavad ja loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ning raudteega, et ei tekiks

nende tugevat katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus.

Uute teede kavandamisel on soovitav võimalusel eelistada juba olemasolevaid pinnaseteid/sihte.

Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel silmas pidama ka muid võimalikke mõjusid (nt

mõju välisõhu kvaliteedile ja müra), sest lähedal võib asuda elamuid. Uute teede rajamise

kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad

loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa jms), kõikide õigusaktidest

tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Soovitav on uute teede planeerimisel koostada

ka liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt liikuvuskava koostamine).

Oluline on ette näha ka ressursid teede maa-ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et

tagada vajalik külg- ja pikinähtavus.

Tegevuste kavandamisel maanteega külgneval alal, sh kaitsevööndis, millega kaasneb

liikluskoormuse märkimisväärne suurenemine või visuaalsed häiringud riigiteel liiklejatele, on vaja

teha koostööd Transpordiametiga.

Jalg- ja jalgrattateed

Jalg- ja jalgrattateed on peamised asulate sisestruktuuri ja lähialade sidustajad. Need tagavad

liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja

muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, asulakeskus jm)

ning tähtsamate transpordisõlmedega. Teede kasutajapotentsiaal on enamasti suurem väiksemates

kohtades, kus on väiksem liiklussagedus ja hõredam ühistranspordiühendus ning inimesed valmis

läbima ka pikemaid vahemaid.

Teemaplaneeringugu ülesanne on muuhulgas kergliiklusteede võrgustiku asukoha markeerimine

jõgede kaldaalal (alates kallasrajast kuni planeeringuala teiste teedeni) kogu planeeringuala ulatuses

(teed koos purrete ja sildade vajadusega) ning kallasrajal takistusteta liikumise tagamiseks

tingimuste seadmine.

Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste

kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja lahendatakse ära mitmed

täielikult puuduvad ühendused. Tekib mitmelaadne (multimodaalne) ehk eri transpordiliike ja

liikumisviise koos toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik. Leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja

paraneb liiklemise turvalisus. Kergliiklusteede rajamine parandab oluliselt erinevate vanusegruppide

liikumisvõimalusi (eeskätt lapsed ja eakad, kes on piiratud liikumisvõimalustega). Samuti

parandavad jalg- ja jalgrattateed puhkealade kättesaadavust erinevatele vanuserühmadele ja

erinevate liikumisvahenditega, soodustavad piirkonna arengut rekreatiivsest seisukohast ning

71 Riigiteede teehoiukava 2021-2030; https://www.transpordiamet.ee/en/node/61

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

46 / 53

aitavad edendada säästvat liikumist (eeldatavasti väheneb isiklike sõiduautode kasutamine ning

sellega ka saastatus ja müratase).

Jalg-ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad teel liikumise

ohutuse ning sujuva liikumise.

Jalg- ja jalgrattateede rajamisel tuleb arvestada ka raskeliikluse osakaaluga, sest nende poolt

tekitatav müra ja õhusaaste võib tekitada häiringuid jalg- ja jalgrattateedel viibivatele inimestele.

Näiteks võib olla vajadus tagada piisava laiusega haljasriba sõidutee ning kergliiklustee eraldamiseks.

Tihedama asustusega piirkondi läbivate jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada ka

võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavad meetmed.

Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja

piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms),

kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.

Veeteed

Läänemeri on maailma üks tihedaima laevaliiklusega veekogusid. Laevaliiklus Läänemerel ja Soome

lahe piirkonnas on väga intensiivne. Hinnangute kohaselt sõidab Läänemerel kogu aeg 2000 laeva.

Laevaliikluse hetkeolukorda (transpondritega alused) on võimalik jälgida internetiaadressilt

http://www.marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx. Meretransport on rahvusvaheliselt väga

reguleeritud valdkond, milles riikide omapoolsed erisused on minimaalsed72.

Laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja teistele

ujuvvahenditele kehtib „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“73.

Planeeringuala on oluliselt tagasihoidlikuma laevaliikluse mahuga. Sealjuures on suur osa

laevaliiklusest seotud kohaliku laevaliiklusega.

Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp

kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja

väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete

alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja

parkimistingimused.

Planeeringuga määratakse veeteed, laevatatavus ja jõetranspordi tagamiseks tingimused Reiu jõe

suudmest Sindi kärestikuni (suurema süvisega veeliiklusvahendite tarbeks). Samuti selgitatakse

veeteedel jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajadus ning seatakse selleks tingimused.

Uute laevateede rajamine toimub Transpordiameti eestvedamisel (avalikel veealadel) või

kooskõlastusel (sadamate sissesõiduteed). Uued veeliiklusalad moodustuvad intensiivse laevaliikluse

tulemusel mingis piirkonnas ise ja neid ei kanta planeeringujoonisele, kuid muude merekasutuste

kavandamisel tulevikus peab loamenetluse tasandil ja ka järgnevate strateegiliste dokumentide

koostamisel arvestama sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda, mitte planeeringu koostamise ajal

fikseeritud olukorda.74

Uute laevateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega

(kaitstavad loodusobjektid, väärtuslik maastik, ilus veetee vms), asjakohastest õigusaktidest

tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Teemaplaneering loob eeldused veeteede ja

jõetranspordi reguleerimiseks ning olukord võrreldes tänasega eeldatavalt paraneb.

72 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;

https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-

8a63-5f6e672503df 73 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 28;

https://www.riigiteataja.ee/akt/126012016012 74 Eesti mereala planeering 2020;

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-07-

10_pohilahendus_avalikustamiseks_portaali.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

47 / 53

8.12. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega

Teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh

juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad,

sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohad ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks

tingimuste seadmine. Määratakse uute veeskamiskohtade, paadisadamate, paadisildade jt tehnilise

taristu objektide vajaduse, asukoht ja rajamise põhimõtted. Selgitatakse välja olemasolevate

sadamate täiendav arendusvajaduse (nt ujuvsillad, teenindushooned) ja selleks tingimuste

seadmine. Kavandatakse jõetrammi sadamaid Pärnu jõel alates Ringi tn otsast kuni Rail Balticu

peatuseni ja sealt edasi Reiu jõe suudmeni. Samuti selgitatakse jõgede setetest puhastamise ja

süvendamise vajadus ning võimalused ja tingimused. Määratakse sildade, sh rippsildade

renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajadus, olulisuse

järjekorras vajalike tegevuste määratlemine.

Sadamad

Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam, mis hõlmab kauba-,

kala-, jahi, parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala. Olemasolevad väikesadamad on

Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam ja Vana-Sauga sadam.

Kõiki Pärnumaa sadamaid iseloomustab ebasoodne situatsioon sügavuse osas. Looduslikest

tingimustest tulenevalt on sadamad madalad ja vajavad aeg-ajalt süvendamist. Ka suurim sadam,

Pärnu sadam Pärnu jõel vajab perioodiliselt süvendamist (sh muulide vahel ja edasi laevateel). Kuna

süvendamine on kallis ning sellega võivad kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole

arukas liiga arvukate sadamate pidamine/loomine/arendamine ja püüe tagada seal suhteliselt suurt

sügavust.75

Väikesadam on objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral (nt antud asukoha jaoks ebasobiv suurus

või kuju, süvendusmahu lahendus) võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks

objektiks. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla kergekäeline ja läbimõtlematu. Iga

konkreetse väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt

detailplaneering, KSH/KMH, ehitusluba, veeluba) käigus.

Maakonnaplaneeringu76 kohaselt on piirkonda kavandatud rida perspektiivsed väikesadamad.

Maakonnaplaneeringus on seatud rõhk mereäärsete väikesadamate toimiva võrgustiku

väljaarendamiseks ning väikesadamatesse tuleks integreerida võimalikult lai tegevuste baas

(kalandus, turism, merepääste, rekreatsioon), mis võimaldaks sadamate kasumlikumat

majandamist. Toimiva väikesadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule

majandusele kui elujõulise rannaasustuse püsimisele. Sadamate arengu perspektiivi arvestav

kasutusotstarve on määratud Pärnumaa mereplaneeringuga.

Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Uute

väikesadamate rajamine suurendab piirkonna atraktiivsust veelgi puhkajate hulgas, aga toob kaasa

ka liiklusvoogude suurenemise. Väikesadamate rajamine arendamise projektide osa peaks olema

juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks

muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine

koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis

sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning järgida väikesadamate

soovituslikku teenusstandardit.77

75 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;

https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-

8a63-5f6e672503df 76 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;

https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-

8a63-5f6e672503df 77 https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_1_vaikesadamate_standard_27_2_2014.pdf

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

48 / 53

KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik

mööda mereranda ja jõgede kaldaid liikuda, tuleb tagada sobiv optimaalne rada ümber sadamat

moodustatava maa-ala.

Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (veeluba,

ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa taotluse menetluse käigus

kavandatava tegevuse keskkonnamõju.

Sillad ja paadisillad

Erinevate planeeringutega on üle Pärnu jõe juba kavandatud Pärnu kolmas Raba-Aia sild, Via Baltica

Pärnu suure ümbersõidu sild (Tammiste sild), Tammsaare pst pikenduselt Niidu piirkonda ning

Tammiste ja Paikuse vahele kergliiklussild, Papiniidus Rail Balticu raudteesild jt.

Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada

veekogude seisundit. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt ei tohi paadisilda rajada rannale või kaldale,

kui see on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkide ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Paadisildade ja

lautrite püstitamisel avalikult kasutatavatele veekogudele peab jätkuvalt olema tagatud avalik

juurdepääs kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3878).

Sildade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks. Süvendamise ja

kaadamisega kaasneb setete paiskamine veesambasse, mis avaldab ajutiselt (ehitusperioodil) mõju

veekogu elustikule. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja olukorda suures osas taastuvaks.

Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju

hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS-ses sätestatule. Kui tegevusega kaasneb veekogu

süvendamine alates mahust 100 m3 on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang79 ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine80.

Sildade ja paadisildade rajamine eeldab ehitusgeoloogilisi uuringud ja vajadusel ka geotehniliste

erimeetmete rakendamistseoses pinnase stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes piirkondades).

Paisud

Eesti keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks on kalade rändeteede avamine, mis sisuliselt tähendab

paisutuse likvideerimist või kalapääsude rajamist.

2018. aastal ehitati Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ja Vihtra paisule looduslähedane kärestik,

mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning ühtlasi taastati sintlaste

väliujula ning rajati kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi piirkonda vaid üks – Kurgja pais,

kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel teostada üles- ja allavoolu rändeid. Paisude

kasutustingimusi reguleeritakse vee erikasutuslubadega, mille tingimusi määrab Keskkonnaamet.

Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi muuta,

seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Planeeringualal asuvate paisude osas on

koostatud eraldiseisvaid uuringuid, hinnanguid ja keskkonnamõjude hindamisi. Edasiste tegevuste

kavandamisel tuleb järgida vastavates töödes esitatud meetmeid ja soovitusi.

8.13. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju

Teemaplaneeringu ühe ülesandena on nimetatud veeliiklusvahenditega liikumiseks kesklinna sillast

(sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni jõgede setetest puhastamise ja

süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine, selleks tingimuste seadmine.

78 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv 79 Vabariigi Valitsuse V 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 lg 7, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006 80 KeHJS § 6 lg 1 p 17, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

49 / 53

Süvendamise ja setetest puhastamisega kaasneb ehitusaegselt ulatuslik setete paiskamine

veesambasse ning setete liikumine allavoolu. Vees hõljuvad setted halvendavad vee läbipaistvust,

mis omakorda toob kaasa veeloomastiku elu- ja toitumistingimuste halvenemise. Samuti avaldub

negatiivne mõju veeloomadest toituvatele loomadele (linnud, poolveelised imetajad jms). Oluline

mõju avaldub jõe põhjaelustikule ja olulistele jõepõhja elupaikadele (veetaimestikule,

põhjaloomastikule, kalakoelmutele), sest süvendamine toob otsese mõjuna kaasa nende

eemaldamise ja kaudse mõjuna elupaikade ohustamise eelkõige setete liikumise ja settimise tõttu

võimalikus mõjualas. Töödega kaasneb reostusoht.

Jõesängi süvendamine võib muuta jõe hüdroloogilisi tingimusi (nt muutuda võib voolu kiirus ja

peavoolu asukoht), millega võivad kaasneda mõjud veekeskkonnale ja kaldavööndile. Muutuvad

süvendatava jõelõigu ökoloogilised tingimused. Veeliikluse tihenemine võib hakata mõjutama

(uhtuma) jõe kaldaid. KSH väljatöötamise kavatuse etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on

eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku

põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist.

Võimaliku süvendamisega potentsiaalselt kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse KSH raames. Selleks

viiakse läbi ka vajalikud uuringud (vt ptk 9). Arvestada tuleb, et Pärnu ja Reiu jõgede puhul on

tegemist Natura 2000 loodusaladega ning tegevuste kavandamisel tuleb vältida ebasoodsa mõju

põhjustamist nende alade kaitse-eesmärkidele (vt ptk 7). Mõju hindamise käigus on soovitav

analüüsida analoogseid näiteid, tuues muuhulgas esile süvendamise tulemused jõgede puhul, mida

on süvendatud ja kus on süvendamise tulemusi seiratud.

Süvendamise mõju hindamisel tuleb teineteisest eristada võimalike uute süvendamiste vajadus

seoses teemaplaneeringuga kavandatavate uute tegevustega (vt eespool) ja olemasolevate

sadamate akvatooriumide regulaarse süvendamise (põhjasetete eemaldamise) vajadus, et sadamad

vastaksid sadamaregistris toodud parameetritele. Eraldi teemana käsitletakse jõe kallaste regulaarse

korrastamise (taimestiku niitmine, kaldaääre puhastamine) ning jõest prügi eemaldamise vajadust

ja võimalikku mõju. Arvestada tuleb erinevate süvendustööde võimaliku koosmõjuga, sh setete

liikumise ja settimisega allavoolu.

Teemaplaneeringu koostamisse ja mõju hindamisse kaasatakse valdkonna eksperdid: vee-elustiku

eksperdid, hüdroloog.

8.14. Kliimamuutustega arvestamine

KSH aruandes käsitletakse kliimamuutuste mõju teemaplaneeringuga hõlmatatud maa-alale ja

kavandatavale tegevusele ning vastavaid kohanemismeetmeid.

Kliimamuutustega seoses on näiteks ette näha järjest intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid

sademeid, tugevamaid torme, soojussaarte tekkimist. KSH aruandes kirjeldatakse, milliseid

kohanemismeetmeid tuleks rakendada näiteks sademevee ärajuhtimiseks, tormikahjude

vähendamiseks või ärahoidmiseks, maalihete ohu vähendamiseks, veekogude ääres

ehituskeeluvööndite vähendamise taotluste menetlemisel jms.

8.15. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Arvestades planeeringuala paiknemist ning teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste iseloomu

ja eeldatavat mõjuala, samuti seda, et planeeringuala ei ulatu merele, ei ole tõenäoline, et

kavandatav tegevusega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi

keskkonnaseisundile.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

50 / 53

9. Täiendavate uuringute vajadus

Teemaplaneeringu koostamiseks viiakse läbi järgmised uuringud:

• Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega (uuring valmis märtsis 202181);

• Pärnu jõe süvendamise82 vajaduse ja võimalikkuse üle otsustamiseks on vaja nende tööde

sotsiaal-majanduslikku põhjendust ja tasuvusuuringut;

• Süvendustööde83 mõjule hinnangu andmiseks on vaja määratleda tööde ulatus, süvendatava

pinnase ja setete hinnanguline maht, setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang

setete/pinnase reostatusele.

Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus täpsustati

uuringute koostamise vajadust ning leiti, et eelnimetatud uuringud katavad teemaplaneeringu ja KSH

vajadused.

81 Aruande kokkuvõte:

https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/30559992/Aruande+kokkuv%C3%B5te.pdf; aruande

materjalid on leitavad maakonnaplaneeringute Pärnumaa uuringute veebilehelt:

https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1 82 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama

akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni. Ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 83 Sama

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

51 / 53

10. Isikute ja asutuste ettepanekud

Vastavalt PlanS-i §-le 61 küsib teemaplaneeringu koostamise korraldaja (Rahandusministeerium)

KSH VTK kohta ettepanekuid PlanS-i § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt. Isikud ja

asutused, kellelt teemaplaneeringu koostamise korraldaja ettepanekuid küsib, on nimetatud

teemaplaneeringu lähteseisukohtades.

Alljärgnevalt (Tabel 6) on toodud ülevaade KSH VTK kohta laekunud ettepanekutest ning

kommentaar ettepanekuga arvestamise kohta. Laekunud kirjad on lisatud teemaplaneeringu

menetlusdokumentide hulka.

Tabel 6. Ülevaade KSH VTK kohta laekunud ettepanekutest ning kommentaar

ettepanekuga arvestamise kohta

Ettepaneku esitaja, kirja

kuupäev ja number

Ettepanek Kommentaar arvestamise

kohta

Tabel sisustatakse ettepanekute laekumisel.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

52 / 53

11. Kasutatud materjalid

Loetelu ei ole lõplik, seda täiendatakse KSH aruande koostamise käigus.

• Pärnu maakonna planeering

• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering

• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne

• Eesti mereala planeering 2020

• Soomaa piirkonna teemaplaneering

• Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“

• Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering

• Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires

• Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. Maves OÜ, juuni 2019

• Pärnu jõe Sindi väliujula süvendustööde KMH aruanne

• Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH aruanne

• Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneeringu keskkonnamõju

eelhinnang

• Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021

• Pärnu linna asustusüksuse ÜP 2025+

• Pärnu linna ÜP, kogu omavalitsus (koostamisel)

• Pärnu linna kehtiv ÜP

• Paikuse valla kehtiv ÜP

• Tori valla koostatav ÜP

• Tori valla kehtiv ÜP

• Sauga valla kehtiv ÜP

• Sindi linna kehtiv ÜP

• Põhja-Pärnumaa koostatav ÜP

• Vändra valla kehtiv ÜP

• Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud

• Tori valla kehtivad detailplaneeringud

• Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud

• Pärnu linna arengudokumendid

• Tori valla arengukavad, sh ühinemiseelsed

• Põhja-Pärnumaa valla arengukavad

• Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja)

• Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja

loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv)

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga“

KSH väljatöötamise kavatsus

53 / 53

• Natura 2000 standardandmevormid

• Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse,

kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, teeregister, ohtlikud ettevõtted,

soojussaared, üleujutusalad, mahekaart)

• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)

• Veebileht VEKA (EELIS-es olev veevaldkonnaga seotud info):

http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

• Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee

• Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS)

• Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024

• Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025

• Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021

• Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020

• Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021

• Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022

• Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023

• Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022

• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017

• Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“

• Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001

• Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava

• Riigiteede teehoiukava 2020-2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019

• Väikesadamate soovituslik teenusstandard

• Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee

• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019

• KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018

Viited KSH VTK koostamisel kasutatud allikatele on toodud ka tekstis joonealuste viidetena.

Rahandusministeerium

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering

Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv

ning seosed mereplaneeringuga

Lähteseisukohad

Pärnu

September 2021

2

Planeeringu töörühm: Raine Viitas, Tiiu Pärn, Anne Karjus, Tiia Kallas, Kalev Kaljuste,

Urmas Kase, Toomas Kalda, Heiki Mägi

Sisukord

1. Planeeringu koostamise vajadus…………………………………………………….3

2. Eesmärgi püstitus……………………………………………………………………4

3. Planeeringuala……………………………………………………………………….6

4. Planeeringu ülesanded……………………………………………………………….7

5. Mõjude hindamine…………………………………………………………………...9

6. Planeeringu koostamine…………………………………………………...………...10

7. Vajalikud uuringud…………………………………………………….....…………10

8. Alusdokumendid…...………………………………………………………………..10

9. Teemaplaneeringu vormistus………………………………………………………..11

10. Koostöö ja kaasamine……...………………………………………………………..11

11. Ajakava……………………………………………………………………………...12

12. Mõisted……………………………………………………………………………...14

3

1. Planeeringu koostamise vajadus

Vabariigi Valitsus 15.01.2021 korraldusega nr 15 algatas Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ (edaspidi Pärnu jõe teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH)1.

Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise ülesanne on sätestatud Pärnu maakonna planeeringus2

(edaspidi maakonnaplaneering). Selle kohaselt tuleb koostada maakonnaplaneeringu

teemaplaneering, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi. Jõgi on

avalikult kasutatav veekogu. Pärnu jõe alamjooks ja selle lähialad on maakonnaplaneeringus

kõrgelt väärtustatud. Pärnu jõgi on avalikult kasutatav veekogu ja määratud kui kaunis veetee.

Jõega piirnevad väärtuslikud maastikud: Pärnu rand ja vanalinn, Pärnu rannaniit, Niidu-

Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi linn, Tori alevik, Vändra, Soomaa, Vihtra-

Suurejõe-Kurgja jõemaastik. Jõe äärde on määratud kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on

võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Siin saab nautida looduse ja maastike erinevaid väärtusi.

Jõe kaldaalad on määratud maakonna taseme rohelise võrgustiku koridori osaks.

Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus 3 (edaspidi mereplaneering) on

olulisteks teemadeks meretransport ja -turism, puhkemajandus, veesport ning ohutus, mis kõik

on seotud omakorda ka maakonna suurimal jõel toimuvaga. Sellest tulenevalt on loogiline ja

otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda ühtseks tervikuks Pärnu jõel toimuvaga.

Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna

arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“4. Selles nähakse piirkonna arendamiseks ette mitmeid

tegevusi seonduvalt Sindi paisu likvideerimise ja Pärnu jõe veetee (ka kalarändetee)

taastamisega, võtta jõgi kasutusele atraktiivse puhke- ja turismiobjektina.

Viimaste aastate jooksul on kiiresti kasvanud Pärnu jõe kasutamine veeliikluseks ja

sportimiseks, puhkuse veetmiseks ja kalastamiseks. Üha hoogustuv tegevus on kaasa toonud

erinevate huvigruppide vastuolud nii vee- kui kaldaala kasutamisel. Rahandusministeerium

tellis eelnevalt uuringu5 Pärnu jõe kasutusvõimaluste välja selgitamiseks Pärnu linna, Tori ja

Põhja-Pärnumaa valdade territooriumitel pärast Sindi paisu likvideerimist 6 . Selle uuringu

käigus kaardistati Pärnu jõe suudmest kuni Kurgjani keskmiselt kuni 3 km kaugusele jäävad

loodusväärtused ja kultuurilis-ajaloolised väärtused. Toodi välja sotsiaal- ja majanduslikud

eeldused ning erinevate huvigruppide võimalused ja vajadused Pärnu jõe ja selle lähiala

kasutamiseks. Uuringus jõuti järeldusele, et jõelõiku tuleb arenduste kavandamisel käsitleda

1 Algatamise dokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel

https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud. 2 kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.14/74, https://maakonnaplaneering.ee/142 3 kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. https://maakonnaplaneering.ee/143 4 koostatud 2019, https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035, tegevuskava täiendatud 2020 5 koostanud 2019 Maves AS, https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1 6 Sindi pais likvideeriti 2019. aastal. Ehitustöödeks kulub kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas

aasta kudealade rajamiseks

4

tervikuna, kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute põhine tase ei pruugi olla piisav.

Otstarbekas on algatada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis tagab üldiste ja laiemate

ruumiliste seoste nägemise.

Pärnu jõe veeala kasutamine on täna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate kohaliku

omavalitsuse üksuste, riigiametite ja kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega seotud

alade ja tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja

seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele.

Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on

ebapiisavad turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud jõele ja parkimisvõimalused.

Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja erinevate tasandite planeeringutega (riigi- ja

maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud) on ette nähtud

meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks. Senini ühtseid maa- ja veealade

kasutamise põhimõtteid kokku lepitud ei ole, seda saab teha Pärnu jõe teemaplaneeringuga.

Pärnu jõe teemaplaneeringuga käsitletakse piirkonda Pärnu jõe suudmest kuni Kurgjani. Siia

on haaratud Pärnu jõgi, jõe kaldaalad Pärnu linnas, Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas, samuti Sauga

ja Reiu jõgede suudmealad. Siin on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond, kuhu jääb hulgaliselt

riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi tähtsusega loodus- ja kultuuriväärusi. Pärnu jõe

loodusala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka.

Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe

äärde jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Esimesed Pulli ja Sindi-Lodja

kiviaja asulakohad Pärnu jõe kaldale rajati juba 10 000 aastat tagasi, mis tänapäeval on

väärtustatud kui muinsuskaitseobjektid. Selles piirkonnas paikneb kaks kolmandikku

maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Piirkond on hästi

kättesaadav, mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise kategooria

lennujaam ja sadam Pärnus. Projekteerimisel on kiirraudtee Rail Baltic koos kohalike

peatustega.

Pärnu jõe ja lähiala uute kasutusvõimaluste planeerimise vajadus tuleneb ka Sindi paisu

lammutamisest 2019. aastal, mis on loonud täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna

arendamiseks.

2. Eesmärgi püstitus

PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu

regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering

koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja

kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt

on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks.

Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Antud juhul on riigi

huvi tagada maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga pääs jõelt merele; Pärnu sadama

toimimine; väikesadamate ja väikelaevaliikluse arenemine; arvestades väikealuste arvu

(mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada väikesadamate võrgustik; kindlustada

jõe kasutajate turvalisus; määrata avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile. Läbi

5

koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse selgitada välja riigi huvid ja koos riigiametite

ja kohaliku omavalitsuse üksustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks,

seejuures arvestada Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid.

Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimismenetluse käigus, kus lepitakse erinevate osapoolte

(riik, kohaliku omavalitsuse üksused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt)

vahel kokku vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimise

tegevused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised ja seatakse tingimused

kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamiseks ning

vajadusel tehakse ettepanekud kaitsealade ja kaitsealuste objektide kasutamistingimuste

täpsustamiseks.

Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu linna, Tori valla

ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Määratakse piirkonna ruumilise arengu prioriteedid ja

põhisuunad, samuti maa- ja veealade kasutamistingimused ning sotsiaalse ja tehnilise taristu

olulisemate objektide asukohad. Antakse sisend üldplaneeringute koostamiseks.

Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis jõe ja

kaldaala (arvestades ka lähimereala) terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja

suundumuste määramine aastani 2030 ja sellele järgnevatel aastatel. Tasakaalustada kohalikud

ja riiklikud huvid ning jõe vee- ja kaldaala kasutajate huvid nii keskkonnaalasest,

sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt.

Olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena kokku

leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende

elluviimiseks. Planeeringu eesmärgiks on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju

piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ja säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.

Pärnu jõe teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:

- Pärnu maakonna planeeringu täpsustamine, üld- ja detailplaneeringute ning erineva

tasandi arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine;

- piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide

täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja

tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine;

- ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine;

- loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete

kavandamine ning ettepanekute tegemine kaitsealade ja kaitsealuste objektide

kasutamistingimuste täpsustamiseks;

- rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades Sindi

paisu lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi ning

sotsiaalseid vajadusi; - piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine;

- piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks

vajalike eelduse loomine;

6

- tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala

kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid piiranguid

(kudealad, püügikeelualad jt).

3. Planeeringuala

Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre,

Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga

112 000 ha.

Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa

valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured erinevused Pärnumaa eri

piirkondade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väikesem

asustustihedus on Sindist ülesvoolu Kurgjani. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud

suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus. Planeeringuala piiriks on

Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal Navesti jõgi ning

hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on

planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.

Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), kuna Sauga

jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav7 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on

seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni

raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga

ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringualasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks

planeerimiseks eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga.

Arvestades Pärnu jõe tähtsust ja senist kasutamist, on teada tugevad vastastikused mõjutused

planeeringuala ja selle lähiala vahel. Seetõttu on parema ja tervikliku ruumilahenduse

koostamiseks planeeringuala juurde haaratud ka mõjuala. Mõjualaks on planeeringuala piirist

ca 5 km laiune puhverala, mida iseloomustab tihe seotus planeeringualaga nii sotsiaalsest,

majanduslikust kui ka kultuurilisest aspektist, samuti kogukonna identiteediväärtustest

lähtudes. Mõjualal on kehtestatud erineva tasemega (täpsusastmega) planeeringuid, mis

mõjutavad jõe vee- ja kaldaala kasutamist.

Planeeringuala kirjeldus koos vastava kaardirakendusega esitatakse teemaplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse ühise lisana.

7 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe

suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani

7

Planeeringuala skeem

4. Planeeringu ülesanded

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi

käigus määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab

erinevate kasutajate huve. Seejuures vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või

minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. Arvestades planeeritava ala

iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust Sindini ning

oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani, tuleb töötada välja ja kasutada

erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel.

Tulenevalt planeerimisseadusest, maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärgist,

maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala iseloomust on maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu täpsemad ülesanded:

8

- Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja

ehitustingimuste määratlemine;

- Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste vajaduse

väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja

kitsenduste seadmine;

- kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele,

parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja

paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja

arendamiseks tingimuste (kitsenduste) seadmine.

- sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam)

vajaduse määramine;

- sadamate võrgustik ‒ Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine (Pärnu

sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja selgitamine

ja selleks tingimuste seadmine;

- veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste seadmine;

- veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate

kasutajate (laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel;

- jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani, takistusteta liikumise

tagamiseks tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine, veeteekondade

(veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute tegemine;

- jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine;

- jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine,

selleks tingimuste seadmine;

- kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine;

- vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine;

- kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine;

- üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade määramine

ja kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga arvestamine;

- ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine) kasutamistingimuste

määratlemine;

- taastuvenergia kasutamistingimuste määratlemine

- rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste

täpsustamine;

- väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine;

- ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste

seadmine;

9

- loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine;

- turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine;

- üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;

- tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine.

5. Mõjude hindamine

PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ülesandeks selle

koostamise raames hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sealhulgas viia läbi

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste

mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa, kuna asjakohaste mõjudega

arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele. Asjakohaste

mõjude hindamine on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava,

demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh

tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks.

Pärnu jõe teemaplaneeringu ja KSH algatamise ettevalmistamise käigus viidi läbi KSH

eelhinnang 8 . KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk oli jõuda selgusele, kas

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatavate ülesannete täitmisel võib eeldatavalt

kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lähtuvalt seadustest tellis Rahandusministeerium

KSH eelhinnangu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0052, KSH juhtekspert Eike Riis). Selle

tulemusena jõuti seisukohale, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel KSH

läbiviimine on vajalik. Kuna KSH eelhinnangu tulemustest selgus, et planeeringuga kavandatud

tegevustega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju või eeldatavalt

kaasnevat olulist keskkonnamõju ei saa välistada, algatati KSH.

Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole planeeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste

Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja

Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe

loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses planeeritava Pärnu jõe

aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib alade

kaitse-eesmärke mõjutada. Kuna eelhinnangu etapis ei ole veel planeeringulahendust, siis

ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni

järelduste tegemiseks. Seetõttu tuleb teemaplaneeringu koostamise etapis nimetatud

loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine.

Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti

loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe

linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal

8 KSH eelhinnang on kättesaadav https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-

planeerimine/maakonnaplaneeringud.

10

välistada ja asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Juhul, kui teemaplaneeringuga siiski

kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade soodsat seisundit,

tuleb Natura asjakohane hindamise läbi viia ka hetkel välistatud Natura alade osas.

6. Planeeringu koostamine

Vastavalt PlanS § 4 lõikele 1 ja § 55 lõikele 4 korraldab Pärnu jõe teemaplaneeringu ja KSH

koostamist Rahandusministeerium. KSH-d koostab Skepast&Puhkim OÜ, asjakohaste mõjude

hindaja selgub oktoobriks 2021.

Teemaplaneeringu koostab Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond koostöös

planeeringuala kohalike omavalitsuste ja asjaomaste riigiasutustega (Keskkonnaamet,

Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseameti, Päästeamet, Transpordiamet jt),

mittetulundusühingute, sh keskkonnaorganisatsioonidega. Kaasatakse asjakohased huvigrupid,

sh erialade spetsaialistide ühendused, tehnovõrkude valdajad jt isikud, keda planeering

mõjutab.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu menetluse pikkuseks on kolm aastat ja selle kehtestab

Vabariigi Valitsus. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustakse 2018. aastal

kehtestatud Pärnu maakonna planeeringut.

7. Vajalikud uuringud

Pärnu jõe süvendamise 9 vajaduse ja võimalikkuse üle otsustamiseks on vaja nende tööde

sotsiaal-majanduslikku põhjendust ja tasuvusuuringut. Süvendustööde 10 mõjule hinnangu

andmiseks on vaja määratleda tööde ulatus, süvendatava pinnase ja setete hinnanguline maht,

setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang setete/pinnase reostatusele. Uuringu „Pärnu jõe

setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“ teostaja selgub oktoobriks

2021.

8. Alusdokumendid

- Pärnu maakonna planeering

- Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering

- Soomaa piirkonna teemaplaneering

- Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“

- Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering

- Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires

- Pärnu, Paikuse, Sindi, Tori, Vändra, Sauga kehtivad kohalike omavalitsuste

üldplaneeringud ja detailplaneeringud

- Pärnu, Tori, Põhja-Pärnumaa kohalike omavalitsuste koostamisel olevad

üldplaneeringud

9 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama

akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni. Ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 10 Sama

11

- Teised piirkonna kohalike omavalitsuste arengudokumendid

- Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring

- Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega

- Lihkeohtlikkuse uuring

- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

9. Teemaplaneeringu vormistus

Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kaardirakendusest.

10. Koostöö ja kaasamine

Põhimõtted koostööle ja kaasamisele

- Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustada riiklikud, regionaalsed ja kohalikud huvid.

Planeeringulahendus peab peegeldama erinevate huvide kompromissi, mille

saavutamine on võimalik üksnes läbi koostöö ja kaasamise planeeringu koostamise

käigus.

- Planeerimisprotsess on avalik. Kõik huvitatud osapooled on oodatud

planeerimisprotsessis osalema, oma ettepanekuid esitama, planeeringulahenduse

koostamises kaasa rääkima. Planeeringulahendus kavandatakse dialoogis planeeringu

koostamise korraldaja ning kõigi huvitatud osapoolte vahel.

- Planeeringu koostamisel teavitatakse huvitatud osapooli, kaasatavaid ning laiemat

avalikkust jooksvalt planeerimisprotsessist ja kaasa rääkimise võimalustest.

Koostöötegijad

Pärnu Linnavalitsus [email protected]

Tori Vallavalitsus [email protected]

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected]

Päästeamet [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Maa-amet [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

12

Kaasatavad

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Türi Vallavalitsus [email protected]

Kehtna Vallavalitsus [email protected]

Põhja-Sakala Vallavalitsus [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

SA Pärnumaa Arenduskeskus [email protected] [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] [email protected], [email protected]

Eesti Maaelumuuseumid SA [email protected], [email protected];

[email protected]

TTÜ Särghaua õppekeskus [email protected]

SA Pärnu muuseum [email protected], [email protected]

Sõudeklubi Pärnu [email protected]

Pärnu sõudekeskus Kalev [email protected]

Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ [email protected]

Kutselised kalurid [email protected]

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ [email protected]

Fishing Village [email protected]

Soomaa turism MTÜ [email protected]

Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus info@klaaramanni

MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu [email protected]

Pärnu sadam AS [email protected]

MTÜ Pärnu jahtklubi [email protected]

JAPS AS [email protected]

Tucuruvi OÜ Lustipark [email protected]

Kaitseliidu Pärnumaa malev [email protected]

Ülejõe selts MTÜ [email protected]

Pärnu lahe merepääste selts MTÜ [email protected]

11. Ajakava

Etapp Tegevus Periood Märkus

Algatamise

ettevalmistamine

Teemaplaneeringu

meeskonna

moodustamine ja

ettevalmistavad

tegevused

Märts-aprill 2020 Esialgsed lähteseisukohad

KSH eelhinnangu

hanke materjalide

ettevalmistamine

Mai-juuni 2020 Riigihange

(3 pakkumisega)

KSH eelhinnangu

koostamine, koostöö

KeA ja KOV-idega

Juuli – nov 2020

Hankeleping sõlmiti

29.06.2020; KSH

eelhinnang valmis

11.11.2020.

Skepast&Puhkim OÜ töö

nr 2020-0052, juhtekspert

Eike Riis

13

Teemaplaneeringu ja

KSH algatamine

korralduse

ettevalmistamine

eelnõu ja seletus-

kiri, asjaomastelt

asutustelt seisu-

kohtade küsimine

Sept 2020 – jaan 2021 Algatamise eelnõu

koostatud

Algatamine Vabariigi Valitsuse

15.01.2021

korraldus nr 15

15.01.2021 Teavitatud:

RaM veebileht,

Ametlikud Teadaanded,

Pärnu Postimees,

Postimees,

vallalehed, kirjad

asjaomastele asutustele

Planeeringu

lähteseisukohtade ja

KSH VTK

koostamine

KSH hanke

materjalide

ettevalmistamine

Jaan - veebr 2021 Hange I kv

KSH tellimine Veebr - märts 2021 Riigihanke leping

mai 2021

Planeeringu

lähteseisukohtade

koostamine ja KSH

VTK koostamine ja

ettepanekute

küsimine

Aprill – okt 2021

Menetlus, koosolekud,

seminarid

Asjakohaste mõjude

hindamine

Asjakohaste mõjude

hindamise hanke

materjalide

ettevalmistamine

Aprill - mai 2021

Asjakohaste mõjude

hindamise tellimine

Okt 2021 Riigihanke leping

III kv 2021

Asjakohaste mõjude

hindamine

Alates okt 2021 Asjakohaste mõjude

hindamise tulemuste

integreerimine

planeeringusse

Planeeringu ja

KSH aruande

eelnõu koostamine

ja avalikustamine

Planeeringu

eskiislahenduse ja

KSH aruande eelnõu

koostamine ja

avalikustamine

Nov 2021 – dets 2022 Koosolekud ja seminarid

asjaomaste asutuste ja

isikutega.

Teavitamine.

Teemaplaneeringu ja

KSH aruande

kooskõlastamine ja

arvamuste küsimine

Jaan – mai 2023 Tutvustused ja koosolekud.

Vastuvõtmine Teemaplaneeringu

vastuvõtmine

Juuni-juuli 2023 Vabariigi Valitsuse

korraldus

Teemaplaneeringu

avalikustamine ja

avalikud arutelud

Aug-nov 2023 Teavitamine, koosolekud

Kehtestamine Teemaplaneeringu

kehtestamine

Dets 2023 Vabariigi Valitsuse

korraldus

14

12. Mõisted

Sadam - veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa-

ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised

(sadamaehitis).

Sadama akvatoorium – piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise

korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja

keskkonnakaitse nõuete täitmise eest.

Sildumine on veesõiduki (ujuvvahendi) lähenemine kai või teise laeva parda äärde ning

kinnitamine kinnitusotstega pollarite või muude kinnitumist võimaldavate esemete (seadmete)

külge.

Sildumiskoht/sildumisala – koht/ala jõe kaldal, kus veesõidukil on võimalik läheneda kaile

ning kinnitada sõiduk kai külge.

Slipp – spetsiaalne rajatis paatide veeskamiseks.

Supluskoht/supelrand – veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega

piirnevat maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt.

Veeskamiskoht - maismaad mööda transporditavatele veesõidukitele selleks sobivalt ette

valmistatud vette laskmise koht, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile huvigruppidele.

Väikesadam – sadam, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega

veesõidukitele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Pärnu jõe teemaplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH

väljatöötamise kavatsusele

ettepanekute küsimine

Hea koostööpartner

Vabariigi Valitsus algatas 15.01.2021 korraldusega nr 15 Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH).

Pärnu jõe teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise eesmärk on ühtses

planeerimisdokumendis määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu

põhimõtted ja suundumused aastani 2030 ja sellele järgnevatel aastatel ning seada tingimused

nende elluviimiseks. Avaliku planeerimisprotsessi tulemusena kavandada jõeruumi kasutus,

mis tagab positiivse mõju piirkonna elanikele ja majandusele tervikuna, säilitades seejuures

loodus- ja kultuuriväärtused. Tasakaalustada planeeringuala kasutajate erinevad huvid nii

keskkonnaalasest, sotsiaal-majanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse aspektist

lähtuvalt.

Planeeringuala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla

haldusterritooriumidel, haarab jõe vee- ja kaldaala suudmest Kurgjani. Planeeringuala suurus

on 42 000 ha.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 61 lõikest 1 saadame Teile ettepanekute esitamiseks

maakonnaplaneeringu ja selle KSH koostamise aluseks olevad lähteseisukohad ning KSH

väljatöötamise kavatsuse. Oma ettepanekud palume saata Rahandusministeeriumi e-posti

aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja

jooksul ettepanekuid ei saada, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisa(d):

Meie 16.09.2021 nr 14-11/6472-1

2

Lähteseisukohad

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Lisa - Planeeringuala kirjeldus koos kaardirakendusega

Raine Viitas 715 5865

[email protected]

Lisaadressaadid:

Tori Vallavalitsus

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Keskkonnaamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Transpordiamet

Terviseamet

Maa-amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Türi Vallavalitsus

Kehtna Vallavalitsus

Põhja-Sakala Vallavalitsus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Maaelumuuseumid SA

TTÜ Särghaua õppekeskus

Pärnu muuseum SA

Sõudeklubi Pärnu

Pärnu sõudekeskus Kalev

Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ

Kutselised kalurid

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ

Fishing Village

Soomaa turism MTÜ

Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus

MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu

Pärnu sadam AS

MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu

Pärnu sadam AS

Pärnu jahtklubi MTÜ

JAPS AS

3

Tucuruvi OÜ Lustipark

Kaitseliidu Pärnumaa malev

Ülejõe selts MTÜ

Pärnu lahe merepääste selts MTÜ

Pärnu jahtklubi MTÜ