Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Jõelähtme vallavalitsus

[email protected]

Teie 14.05.2024 nr 6-4/6009-1

Meie 14.06.2024 nr 9.3-1/23/8008-7

Loo alevik Biotiigi, Vahe tee 2 ja Vahe

tee 4 maaüksuste detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a. määruse nr 133: „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 kooskõlastamiseks Jõelähtme vallas

Loo alevikus Biotiigi, Vahe tee 2 ja Vahe tee 4 maaüksuste detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering).

Planeeringuala asub Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus tiheasustatud alal ning selle

moodustavad Biotiigi katastriüksus, Vahe tee 2, Vahe tee 4, Vahe tee lõik 1 kinnistud ja lähiala.

Planeeringuala suurus on ca 4,5 ha. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse ja

hoonestustingimuste määramine Biotiigi kinnistule 2-3 korruseliste rida-, ühepere-, või

kaksikelamute püstitamiseks ning Vahe tee 2 ja Vahe tee 4 kinnistutele äri- või tootmishoonete

püstitamiseks. Alal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 15.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud

“Jõelähtme valla Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering”.

Detailplaneeringu algatusotsuse kohaselt on tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga, kuna muudetakse ulatuslikult senist maakasutuse juhtotstarvet, lubatud

kruntide suuruseid ja ehitustingimusi.

Detailplaneeringu seletuskirja skeemidest 2 ja 4 selgub, et kavandatavad elamud rajatakse

üldplaneeringus juba olemasolevale elamumaale. Varasem tootmismaa osa muudetakse

ärimaaks ning elamumaa kõrval asuv haljasala muudetakse elamumaaks, kuid sellel säilib pargi

funktsioon. Planeeringuala, millele püstitatakse eluhooned, jääb keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud mürakategooriate mõistes II

kategooria alale, seega tuleb tagada välisõhus leviva müra vastavus II kategooria liiklusmüra

piirväärtusele, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55

dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Detailplaneeringu dokumendid sisaldasid muuhulgas Kobras OÜ liiklusmüra modelleeringut

(töö nr 2024-003, jaanuar 2024), eesmärgiga hinnata planeeringupiirkonna liiklusmüra tasemeid

nii päevasel (07-23), kui öisel (23-07) ajal. Mudelis kasutatud liikluskoormuse andmed

põhinevad 2023. aastal Liikluslahendus OÜ koostatud liiklusuuringu andmetel. Olemasolevas

olukorras (2023 aasta andmete põhjal) levivad planeeritavate müratundlike hooneteni päevasel

ajavahemikul liiklusmüra tasemed kuni 59 dB (teepoolsel küljel kuni 64 dB). Öisel ajal levivad

müratundlike hooneteni nii teepoolsel kui ka mitte-teepoolsel küljel liiklusmüra tasemed kuni

54 dB. Perspektiivses olukorras, kiiruspiiranguga 50 km/h, levivad planeeritavate müratundlike

hooneteni päevasel ajal liiklusmüra tasemed kuni 59 dB (teepoolsel küljel kuni 64 dB ning öisel

2(2)

ajavahemikul kuni 49dB (teepoolsel küljel kuni 54 dB). Perspektiivses olukorras, koos 2m

kõrguse müratõkkevalliga ning kiiruspiiranguga 70 km/h, levib planeeritavate müratundlike

hooneteni liiklusmüra tase päevasel ajavahemikul nii teepoolsel kui ka mitte-teepoolsel küljel

kuni 59 dB. Öisel ajavahemikul levivad hooneteni liiklusmüra tasemed kuni 49 dB (teepoolsel

küljel kuni 54 dB). Amet juhib tähelepanu, et 70 km/h liikluskiiruse puhul levivad

planeeritava ala elamutega osale II kategooria maa-alale kehtestatud päevast piirnormi

(60 dB) ületavad müratasemed 60-64 dB. Liikluskiiruse 50 km/h ning müratõkke rajamisel

ei ületa levivad müratasemed piirnorme. Seletuskirjas on kirjeldatud erinevaid lahendusi

liiklusmüra leevendamiseks, kuid ei ole otsustatud, milline lahendus detailplaneeringus

ellu viiakse.

Seletuskirjas lk 21on välja toodud „Terviseameti labori tehtud müramõõtmistest on selgunud, et

lennuliikluse tõttu võivad ligikaudu 3% kõigist ülelendudest öisel ajal ületada maksimaalseid

müratasemeid müratundlike hoonetega aladel. Lennuliikluse mõju detailplaneeringu alal on

võimalik leevendada vaid hoonete isolatsiooni kaudu“. Amet täpsustab, et kirjavahetuses

Kobras OÜ´ga juhtis amet tähelepanu vajadusele mõõta lennuliiklusest tulenevaid

maksimaalseid müratasemeid, millele tuginedes saab planeerida vajaminevat heliisolatsiooni.

Sellest tulenevalt on ameti hinnangul vajalik teostada reaalsed müramõõtmised. Amet juhib

tähelepanu, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud

mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt

pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Tulenevalt ülaltoodust, et liiklusmüra leevendamise osas ei ole seatud kindlaid lahendusi

ning lennuliikluse müratasemete mõõtmisi ei ole teostatud, ei kooskõlasta amet

detailplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Tops

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

+372 5340 5462

[email protected]