Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

Välisministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

08.02.2024 nr 2-2/376-1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse

avaldamiseks töötervishoidu ja tööohutust puudutavate Vabariigi Valitsuse määruste muutmise

eelnõu ning sotsiaalministri määruse muutmise eelnõu koos nende juurde kuuluvate

dokumentidega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/431, millega

muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega

kokkupuutest tulenevate ohtude eest, ülevõtmisega. Lisaks tehakse Euroopa Komisjoni

märgukirjast tingitult eelnõuga täpsustusi Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset

bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest töö, ülevõtmiseks kehtestatud

meetmetesse.

Palun esitage tagasiside e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected]

viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu lisa;

3) eelnõu lisa 1;

4) eelnõu lisa 2;

5) eelnõu lisa 3;

6) seletuskiri;

7) kutsehaiguste eelnõu;

8) kutsehaiguste seletuskiri;

9) seletuskirja ja kutsehaiguste seletuskirja lisa 1_Vastavustabel 2022/431

10) seletuskirja lisa 2_Vastavustabel 2019/1833.

2 (2)

/*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Eesti Mööblitootjate Liit

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

Eesti Plastitööstuse Liit

Tööinspektsioon

Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Terviseamet

Eesti Personalijuhtimise Ühing

EcoMetal AS

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

Eesti Perearstide Selts

Haiglate Liit

Põllumajandus- ja Toiduamet

Tervise Arengu Instituut

Eesti Laborimeditsiini Ühing

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Eesti Ringimajanduse Ettevõtete Liit

MTÜ Ravimitootjate Liit

Dana Kadanik

5912 6091 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144

„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”

Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE

TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE KORRAL

Sissejuhatav märkus

Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul,

kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine.

2.–4. ohurühma bioloogilised ohutegurid

Tööstusliku protsessi või selle osa ohtlikkuse tõttu võib eriabinõude rakendamisel osutuda otstarbekaks

ohutustasemete nõudeid valida ja kombineerida.

A. Eriabinõud B. Ohutustasemed

2 3 4

Üldteave

1. Eluvõimelisi organisme käitlev protsess peab olema

eraldatud muust töökeskkonnast (suletud süsteem) jah jah jah

2. Suletud süsteemis tekkiva heitgaasi töötlemine muuta

minimaalseks

pääs

töökeskkonda

vältida pääsu

töökeskkonda

vältida pääsu

töökeskkonda

3. Proovide võtmisel suletud süsteemist, ainete

lisamisel ning eluvõimeliste organismide siirdamisel

ühest süsteemist teise

muuta

minimaalseks

pääs

töökeskkonda

vältida pääsu

töökeskkonda

vältida pääsu

töökeskkonda

4. Vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja

võtta enne, kui eluvõimelised organismid on

muudetud

kahjutuks

valideeritud

keemilise või

füüsikalise

meetodiga

muudetud

kahjutuks

valideeritud

keemilise või

füüsikalise

meetodiga

muudetud

kahjutuks

valideeritud

keemilise või

füüsikalise

meetodiga

5. Kasutada tihendeid, mis muudavad

minimaalseks

pääsu

töökeskkonda

väldivad pääsu

töökeskkonda

väldivad pääsu

töökeskkonda

6. Kontrollitava ala suurus peab olema selline, et

suletud süsteemi kogu sisaldis ei välju lekke korral ala

piiridest

ei soovitatav jah

7. Kontrollitavat ala on võimalik õhukindlalt sulgeda

fumigatsiooniks ei soovitatav jah

Ruumid

8. Saastest puhastus- ja pesemisvahendid töötajatele jah jah jah

Seadmestik

9. Õhuvahetus läbi HEPA-filtri1 ei soovitatav jah

10. Kontrollitaval alal tekitatakse alarõhk ei soovitatav jah

11. Kontrollitaval alal tagatakse piisav ventilatsioon

õhu

saastumise vähendamiseks

soovitatav soovitatav jah

Töösüsteem

12. Suletud süsteemid2 peavad asuma kontrollitaval

alal

soovitatav soovitatav

Jah, vastavaks

otstarbeks

rajatud

13. Paigaldatakse hoiatusmärk «Bioloogiline oht» soovitatav jah jah

14. Sissepääs lubatud ainult asjaomastele töötajatele soovitatav jah

jah, läbi

õhuluku3

15. Töötajad peavad enne kontrollitavalt alalt

lahkumist käima duši all ei soovitatav jah

16. Töötajad peavad kandma kaitseriietust jah, tööriided jah

jah, kõikide

riiete vahetus

Jäätmed

17. Tarvitatud pesuvesi4 kogutakse ja muudetakse

enne selle äravoolu laskmist kahjutuks ei soovitatav jah

18. Heitvesi muudetakse kahjutuks enne

kanalisatsiooni laskmist

muudetud

kahjutuks

valideeritud

keemilise või

füüsikalise

meetodiga

muudetud

kahjutuks

valideeritud

keemilise või

füüsikalise

meetodiga

muudetud

kahjutuks

valideeritud

keemilise või

füüsikalise

meetodiga

1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter. 2 Süsteem, mis füüsiliselt eraldab protsessi muust keskkonnast (nt inkubaator, mahuti jne). 3 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab

olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustuvate ustega. 4 Pesuvesi valamust ja dušist.

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144

„Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”

Lisa 3

(muudetud sõnastuses)

BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE OHURÜHMAD

Bakterid

Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused

Actinomadura madurae 2

Actinomadura pelletieri 2

Actinomyces gerencseriae 2

Actinomyces israelii 2

Actinomyces spp. 2

Aggregatibacter actinomycetemcomitans (Actinobacillus

actinomycetemcomitans) 2

Anaplasma spp. 2

Arcanobacterium haemolyticum (Corynebacterium haenolyticum) 2

Arcobacter butzleri 2

Bacillus anthracis 3 T

Bacteroides fragilis 2

Bacteroides spp. 2

Bartonella bacilliformis 2

Bartonella quintana (Rochalimaea quintana) 2

Bartonella (Rochalimaea) spp. 2

Bordetella bronchiseptica 2

Bordetella parapertussis 2

Bordetella pertussis 2 T, V

Bordetella spp. 2

Borrelia burgdorferi 2

Borrelia duttonii 2

Borrelia recurrentis 2

Borrelia spp. 2

Brachyspira spp. 2

Brucella abortis 3

Brucella canis 3

Brucella inopinata 3

Brucella melitensis 3

Brucella suis 3

Burkholderia cepacia 2

Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei) 3

Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei) 3 D

Campylobacter fetus subsp. Fetus 2

Campylobacter fetus subsp. Venerealis 2

Campylobacter jejuni subsp. Doylei 2

Campylobacter jejuni subsp. Jejuni 2

Campylobacter spp. 2

Cardiobacterium hominis 2

Cardiobacterium valvarum 2

Chlamydia abortus (Chlamydophila abortus) 2

Chlamydia caviae (Chlamydophila caviae) 2

Chlamydia felis (Chlamydophila felis) 2

Chlamydia pneumoniae (Chlamydophila pneumoniae) 2

Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (lindudel esinevad tüved) 3

Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (muud tüved) 2

Chlamydia trachomatis (Chlamydophila trachomatis) 2

Clostridium botulinum 2 T

Clostridium difficile 2 T

Clostridium perfringens 2 T

Clostridium tetani 2 T, V

Clostridium spp. 2

Corynebacterium diphtheriae 2 T, V

Corynebacterium minutissimum 2

Corynebacterium pseudotuberculosis 2 T

Corynebacterium ulcerans 2 T

Corynebacterium spp. 2

Coxiella burnetii 3

Edwardsiella tarda 2

Ehrlichia spp. 2

Eikenella corrodens 2

Elizabethkingia meningoseptica (Flavobacterium meningosepticum) 2

Enterobacter aerogenes (Klebsiella mobilis) 2

Enterobacter cloacae subsp. cloacae (Enterobacter cloacae) 2

Enterobacter spp. 2

Enterococcus spp. 2

Erysipelothrix rhusiopathiae 2

Escherichia coli (v.a mittepatogeensed tüved) 2

Escherichia coli, verotsütotoksilised tüved (nt O157:H7 või O103) 3 (*) T

Fluoribacter bozemanae (Legionella) 2

Francisella hispaniensis 2

Francisella tularensis subsp. Holarctica 2

Francisella tularensis subsp. Mediasiatica 2

Francisella tularensis subsp. Novicida 2

Francisella tularensis subsp. Tularensis 3

Fusobacterium necrophorum subsp. Funduliforme 2

Fusobacterium necrophorum subsp. Necrophorum 2

Gardnerella vaginalis 2

Haemophilus ducreyi 2

Haemophilus influenzae 2 V

Haemophilus spp. 2

Helicobacter pylori 2

Helicobacter spp. 2

Klebsiella oxytoca 2

Klebsiella pneumoniae subsp. ozaenae 2

Klebsiella pneumoniae subsp. pneumoniae 2

Klebsiella pneumoniae subsp. rhinoscleromatis 2

Klebsiella spp. 2

Legionella pneumophila subsp. fraseri 2

Legionella pneumophila subsp. pascullei 2

Legionella pneumophila subsp. pneumophila 2

Legionella spp. 2

Leptospira interrogans (kõik serotüübid) 2

Leptospira interrogans spp. 2

Listeriamonocytogenes 2

Listeria ivanovii subsp.ivanovii 2

Listeria ivanovii subsp.londoniensis 2

Morganella morganii subsp.morganii (Proteus morganii) 2

Morganella morganii subsp.sibonii 2

Mycobacterium abscessus subsp.abscessus 2

Mycobacterium africanum 3 V

Mycobacterium avium subsp.avium (Mycobacterium avium) 2

Mycobacterium avium subsp.paratuberculosis (Mycobacterium

paratuberculosis)

2

Mycobacterium avium subsp.silvaticum 2

Mycobacterium bovis 3 V

Mycobacterium caprae (Mycobacterium tuberculosis subsp. caprae) 3

Mycobacterium chelonae 2

Mycobacterium chimaera 2

Mycobacterium fortuitum 2

Mycobacterium intracellulare 2

Mycobacterium kansasii 2

Mycobacterium leprae 3

Mycobacterium malmoense 2

Mycobacterium marinum 2

Mycobacterium microti 3 (*)

Mycobacterium pinnipedii 3

Mycobacterium scrofulaceum 2

Mycobacterium simiae 2

Mycobacterium szulgai 2

Mycobacterium tuberculosis 3 V

Mycobacterium ulcerans 3 (*)

Mycobacterium xenopi 2

Mycoplasma hominis 2

Mycoplasma pneumoniae 2

Mycoplasma spp. 2

Neisseria gonorrhoeae 2

Neisseria meningitidis 2 V (a- ja c-

serotüüpidele)

Neorickettsia sennetsu (Rickettsia sennetsu, Ehrlichia sennetsu) 2

Nocardia asteroides 2

Nocardia brasiliensis 2

Nocardia farcinica 2

Nocardia nova 2

Nocardia otitidiscaviarum 2

Nocardia spp. 2

Orientia tsutsugamushi (Rickettsia tsutsugamushi) 3

Pasteurella multocida subsp. gallicida (Pasteurella gallicida) 2

Pasteurella multocida subsp. multocida 2

Pasteurella multocida subsp. septica 2

Pasteurella spp. 2

Peptostreptococcus anaerobius 2

Plesiomonas shigelloides 2

Porphyromonas spp. 2

Prevotella spp. 2

Proteus mirabilis 2

Proteus penneri 2

Proteus vulgaris 2

Providencia alcalifaciens (Proteus inconstans) 2

Providencia rettgeri (Proteus rettgeri) 2

Providencia spp. 2

Pseudomonas aeruginosa 2 T

Rhodococcus hoagii (Corynebacterium equii) 2

Rickettsia africae 3

Rickettsia akari 3 (*)

Rickettsia australis 3

Rickettsia canadensis 2

Rickettsia conorii 3

Rickettsia heilongjiangensis 3 (*)

Rickettsia japonica 3

Rickettsia montanensis 2

Rickettsia typhi 3

Rickettsia prowazekii 3

Rickettsia rickettsii 3

Rickettsia sibirica 3

Rickettsia spp. 2

Salmonella enterica (choleraesuis) subsp. arizonae 2

Salmonella Enteritidis 2

Salmonella Paratyphi A, B, C 2 V

Salmonella Typhi 3 (*) V

Salmonella Typhimurium 2

Salmonella (muud serotüübid) 2

Shigella boydii 2

Shigella dysenteriae (tüüp 1) 3 (*) T

Shigella dysenteriae, muud, v.a tüüp 1 2

Shigella flexneri 2

Shigella sonnei 2

Staphylococcus aureus 2 T

Streptobacillus moniliformis 2

Streptococcus agalactiae 2

Streptococcus dysgalactiae subsp. equisimilis 2

Streptococcus pneumoniae 2 T, V

Streptococcus pyogenes 2 T

Streptococcus suis 2

Streptococcus spp. 2

Treponema carateum 2

Treponema pallidum 2

Treponema pertenue 2

Treponema spp. 2

Trueperella pyogenes 2

Ureaplasma parvum 2

Ureaplasma urealyticum 2

Vibrio cholerae (sh El Tor) 2 T, V

Vibrio parahaemolyticus (Benecka parahaemolytica) 2

Vibrio spp. 2

Yersinia enterocolitica subsp. enterolitica 2

Yersinia enterocolitica subsp. palearctica 2

Yersinia pestis 3

Yersinia pseudotuberculosis 2

Yersinia spp. 2

(*) vt § 17 lg 11

Viirused(**)

Bioloogiline ohutegur Ohu-

rühm Märkused

Selts (O) Sugukond (F) Perekond (G) Viiruse nimetus

Bunyavirales (O)

Hantaviridae (F) Ortohantaviirus (G)

Andide ortohantaviirus (hantaviiruse liik, mis põhjustab

hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS]) 3

Bayou ortohantaviirus 3

Black Creek Canali ortohantaviirus 3

Caño Delgadito ortohantaviirus 3

Choclo ortohantaviirus 3

Dobrava-Belgradi ortohantaviirus (neerusündroomiga

hemorraagilist palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) 3

El Moro Canyoni ortohantaviirus 3

Hantaani ortohantaviirus (neerusündroomiga hemorraagilist

palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) 3

Laguna Negra ortohantaviirus 3

Prospect Hilli ortohantaviirus 2

Puumala ortohantaviirus (epideemilist neuropaatiat

põhjustav hantaviirus [NE]) 3

Seouli ortohantaviirus (neerusündroomiga hemorraagilist

palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) 3

Sin Nombre ortohantaviirus (hantaviirus, mis põhjustab

hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS] 3

Muud teadaolevalt patogeensed hantaviirused 2

Nairovirdae

(F)

Ortonairoviirus

(G)

Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku ortonairoviirus 4

Dugbe ortonairoviirus 2

Hazara ortonairoviirus 2

Lammaste Nairobi haiguse ortonairoviirus 2

Muud teadaolevalt patogeensed nairoviirused 2

Bunyamwera ortobunjaviirus (Germistoni viirus) 2

Peribunyaviri

dae (F)

Ortobunjaviiru

s (G)

California entsefaliidi ortobunjaviirus 2

Oropouche ortobunjaviirus 3

Muud teadaolevalt patogeensed ortobunjaviirused 2

Phenuivirida

e (F)

Fleboviirus (G)

Bhanja fleboviirus 2

Punta Toro fleboviirus 2

Rift Valley palaviku fleboviirus 3

Moskiitopalaviku (Sandfly fever) Napoli fleboviirus

(Toscana viirus) 2

SFTS-fleboviirus (kõrge palaviku ja trombotsütopeenia

sündroomi põhjustav viirus) 3

Muud teadaolevalt patogeensed fleboviirused 2

Herpesvirales

(O)

Herpesvirida

e (F)

Tsütomegalovi

irus (G)

Inimese beetaherpesviirus 5 (tsütomegaloviirus) 2

Lümfokrüptovi

irus (G)

Inimese gammaherpesviirus 4 (Epsteini-Barri viirus) 2

Radinoviirus

(G)

Inimese gammaherpesviirus 8 2 D

Roseolovirus

(G)

Inimese beetaherpesviirus 6A (inimese B-lümfotroopne

viirus) 2

Inimese beetaherpesviirus 6B 2

Inimese beetaherpesviirus 7 2

Lihtherpesviiru

s (G)

Macacine alfaherpesviirus 1 (Herpesvirus simiae, Herpes B

virus) 3

Inimese alfaherpesviirus 1 (lihtherpesviiruse 1. tüüp, HSV-

1) 2

Inimese alfaherpesviirus 2 (lihtherpesviiruse 2. tüüp, HSV-

2) 2

Varitselloviirus

(G)

Inimese alfaherpesviirus 3 (Herpesvirus varicella-zoster) 2 V

Mononegavira

les (O)

Filoviridae

(F)

Ebola viirus

(G)

4

Marburgi viirus (G) Marburg marburgvirus 4

Paramyxoviri

dae (F)

Avulaviirus

(G)

Newcastle’i haiguse viirus 2

Henipaviirus (G) Hendra henipaviirus 4

Nipah’ henipaviirus 4

Morbilliviirus (G) Leetrite morbilliviirus 2 V

Respiroviirus (G) Inimese respiroviirus 1 (paragripiviiruse 1. tüüp) 2

Inimese respiroviirus 3 (paragripiviiruse 3. tüüp) 2

Rubulaviirus (G)

Mumpsi rubulaviirus 2 V

Inimese rubulaviirus 2 (paragripiviiruse 2. tüüp) 2

Inimese rubulaviirus 4 (paragripiviiruse 4. tüüp) 2

Pneumovirid

ae (F)

Metapneumovi

irus (G)

Ortopneumovii

rus (G)

Inimese ortopneumoviirus (respiratoorne süntsütiaalviirus) 2

Rhabdovirida

e (F)

Lüssaviirus (G)

Austraalia nahkhiire lüssaviirus 3 V

Duvenhage lüssaviirus 3 V

Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 1. tüüp 3 V

Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp 3 V

Lagose nahkhiire lüssaviirus 3

Mokola lüssaviirus 3

Marutaudi lüssaviirus 3 (*) V

Vesikuloviirus (G)

Vesikulaarse stomatiidi viirus, Alagoasi vesikuloviirus 2

Vesikulaarse stomatiidi viirus, Indiana vesikuloviirus 2

Vesikulaarse stomatiidi viirus, New Jersey vesikuloviirus 2

Piry vesikuloviirus (Piry viirus) 2

Nidovirales

(O)

Coronavirida

e (F)

Beetakoronavii

rus (G)

Ägedat raskekujulise respiratoorset sündroomi põhjustav

koronaviirus (SARS-viirus) 3

Raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi

koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2) 3(i)

Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koronaviirus (MERS-

viirus) 3

Muud teadaolevalt patogeensed koronaviirused 2

Picornavira

les (O)

Picornavirid

ae (F)

Kardioviirus

(G)

Saffoldi viirus 2

Kosaviirus (G) Kosaviirus A 2

Enteroviirus (G)

Enteroviirus A 2

Enteroviirus B 2

Enteroviirus C 2

Enteroviirus D, inimese enteroviirus 70. tüüp (ägeda

hemorraagilise konjunktiviidi viirus) 2

Rinoviirused 2

Polioviiruse 1. ja 3. tüüp 2 V

Polioviiruse 2. tüüp1 3 V

Hepatoviirus

(G)

Hepatoviirus A (A-hepatiidiviirus, inimese enteroviiruse 72.

tüüp) 2 V

Kobuviirus (G)

Aichivirus A (Aichi virus 1)

Parekoviirus

(G)

A-parekoviiruse 2

B-parekoviirused (Ljungan virus) 2

Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast

Picornaviridae 2

Määramata (O)

Adenoviridae (F) 2

Astroviridae

(F)

2

Arenaviridae

(F)

Mammarenaviiru

s (G)

Brasiilia mammarenaviirus 4

Chapare mammarenaviirus 4

Flexali mammarenaviirus 3

1 Klassifikatsioon vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmsele tegevuskavale, millega minimeeritakse polioviirusega tegelevate asutustega seotud riski pärast loodulike polioviiruste tüübispetsiifilist likvideerimist ja suukaudse poliovaktsiini kasutamise järk-järgulist lõpetamist.

Guanarito mammarenaviirus 4

Juníni mammarenaviirus 4

Lassa mammarenaviirus 4

Lujo mammarenaviirus 4

Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus,

neurotroopsed tüved 2

Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus, muud

tüved 2

Machupo mammarenaviirus 4

Mobala mammarenaviirus 2

Mopeia mammarenaviirus 2

Tacaribe mammarenaviirus 2

Whitewater Arroyo mammarenaviirus 3

Caliciviridae

(F) Noroviirus (G)

Noroviirus (Norwalki viirus) 2

Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast

Caliciviridae 2

Hepadnavirid

ae (F)

Ortohepadnavii

rus (G)

B-hepatiidiviirus 3 (*) V, E

Hepeviridae

(F)

Ortohepeviirus

(G)

A-ortohepeviirus (E-hepatiidiviirus) 2

Flaviviridae

(F)

Flaviviirus (G)

Dengue viirus 3

Jaapani entsefaliidi viirus 3 V

Kyasanuri metsa haiguse viirus 3 V

Lammaste entsefalomüeliidi viirus 3 (*)

Murray Valley entsefaliidi viirus (Austraalia entsefaliidi

viirus) 3

Omski hemorraagilise palaviku viirus (a)

3

Powassani viirus 3

Rocio viirus 3

St. Louisi entsefaliidi viirus 3

Puukentsefaliidi viirus:

Absetarovi viirus 3

Hanzalova viirus 3

Hypri viirus 3

Kumlinge viirus 3

Negishi viirus 3

Vene kevade ja suve entsefaliidi viirus (a) 3 V

Puukentsefaliidi viiruse Kesk-Euroopa alatüüp 3 (*) V

Puukentsefaliidi viiruse Kaug-Ida alatüüp 3

Puukentsefaliidi viiruse Siberi alatüüp 3 V

Wesselsbroni viirus 3 (*) E, V

Lääne-Niiluse palaviku viirus 3

Kollapalaviku viirus 3 V

Zika viirus 2

Muud teadaolevalt patogeensed flaviviirused 2

Hepatsiviirus (G) Hepatsiviirus C (C-hepatiidi viirus) 3 (*) E

Orthomyxovi

ridae (F)

Gammagripiviiru

s (C-gripiviirus) (G)

C-gripiviirus 2 V (c)

A-gripiviirus (G)

Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H5), nt

H5N1 3

Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H7), nt

H7N7, H7N9 3

A-gripiviiru 2 V (c)

A-gripiviirus/New York/1/18 (H1N1) (Hispaania gripp

1918) 3

A-gripiviirus/Singapur/1/57 (H2N2) 3

Madala patogeensusega linnugripi viirused (LPAI) H7N9 3

B-gripiviirus (G) B-gripiviirus 2 V (c)

Dhori viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae: Dhori) 2

Thogoto viirus

(G)

Thogoto viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae:

Thogoto) 2

Papillomaviri

dae (F)

2 D (d)

Parvoviridae

(F)

Erütroparvoviir

us (G)

Esikloomaliste erütroparvoviirus 1 (inimese parvoviirus,

viirus B 19) 2

Polyomavirid

ae (F)

Beetapolüoomi

viirus (G)

Inimese polüoomiviiirus 1 (viirus BK) 2 D (d)

Inimese polüoomiviirus 2 (viirus JC) 2 D (d)

Poxviridae

(F)

Molluskpoksvi

irus (G)

Nakkusliku molluski viirus 2

Ortopoksviirus

(G)

Veiste rõugeviirus 2

Ahvide rõugeviirus 3 V

Vaktsiiniaviirus (sh pühvlite rõugeviirus (e), elevantide

rõugeviirus (f), jäneste rõugeviirus (g)) 2

Variolaviirus (Variola major ja Variola minor) 4 V

Parapoksviirus

(G)

Orfi viirus 2

Veiste ebarõugete viirus (lüpsja sõlmekeste haiguse viirus,

parapoxvirus bovis) 2

Jatapoksviirus

(G)

Tanapoksviirus 2

Yaba ahvide kasvajaviirus 2

Reoviridae

(F)

Seadornaviirus

(G)

Banna viirus 2

Koltiviirus

(G)

2

Rotaviirus

(G)

2

Orbiviirus

(G)

2

Retroviridae

(F)

Deltaretroviiru

s (G)

Primaatide T-lümfotroopne viirus 1 (inimese T-raku

lümfotroopse viiruse 1. tüüp) 3 (*) D

Primaatide T-lümfotroopne viirus 2 (inimese T-raku

lümfotroopse viiruse 2. tüüp 3 (*) D

Lentiviirus (G)

Inimese immuunpuudulikkuse viirus 1 3 (*) D

Inimese immuunpuudulikkuse viirus 2 3 (*) D

Ahviliste immuunpuudulikkuse viirus (SIV) (h) 2

Togaviridae (F)

Alfaviirus (G)

Paljassabade viirus 3

Hobuste entsefalomüeliidi idaviirus 3 V

Bebaru viirus 2

Chikungunya viirus 3 (*)

Evergladesi viirus 3 (*)

Mayaro viirus 3

Mucambo viirus 3 (*)

Ndumu viirus 3 (*)

O’nyong-nyongi viirus 2

Rossi jõe viirus 2

Semliki metsa viirus 2

Sindbisi viirus 2

Tonate viirus 3 (*)

Venetsueela hobuste entsefalomüeliidi viirus 3 V

Hobuste entsefalomüeliidi lääneviirus 3 V

Muud teadaolevalt patogeensed alfaviirused 2

Rubiviirus (G) Punetisteviirus 2 V

Määramata (F) Deltaviirus (G)

(b)

2 V, E

(**) vt § 17 lg 10

(*) vt § 17 lg 11

(a) puukentsefaliit

(b) D-hepatiidi viirus on töötajale patogeenne ainult juhul, kui töötaja on samal ajal või enne nakatatud B-hepatiidi viirusega.

(c) ainult A- ja B-tüüpidel

(d) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga

(e) on kindlaks tehtud kaks viirust: üks veiste rõugeviiruse tüüp ja üks vaktsiiniaviiruse teisend

(f) veiste rõugeviiruse teisend

(g) vaktsiiniviiruse teisend

(h) praegu puuduvad tõendid, et teised ahvi retroviirused põhjustavad inimese nakatumist. Ettevaatuse mõttes on soovitatav rakendada

ohutustasemele 3 vastavaid eriabinõusid.

(i) diagnoosimisega seonduvaid laboratoorseid toiminguid, mis ei hõlma paljundamist, võib teha tööruumides, mis vastavad vähemalt 2.

ohutasemele. Paljundustoiminguid tuleb teha laboris, kus on atmosfäärirõhust madalam õhurõhk.

PRIOONHAIGUSTE TEKITAJAD

Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused

Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja 3 (*) D (a)

Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja teisend 3 (*) D (a)

Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) tekitaja ja teiste loomadel esinl

esinevate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tekitajad

3 (*) D (a)

Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri sündroomi tekitaja 3 (*) D (a)

Kuru tõve tekitaja 3 (*) D (a)

Skreipi tekitaja 2

(*) vt § 17 lg 11

(a) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga

PARASIIDID

Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused

Acanthamoeba castellani 2

Ancylostoma duodenale 2

Angiostrongylus cantonensis 2

Angiostrongylus costaricensis 2

Anisakis simplex 2 A

Ascaris lumbricoides 2 A

Ascaris suum 2 A

Babesia divergens 2

Babesia microti 2

Balamuthia mandrillaris 3

Balantidium coli 2

Brugia malayi 2

Brugia pahangi 2

Brugia timori 2

Capillaria philippinensis 2

Capillaria spp. 2

Clonorchis sinensis (Opisthorchis sinensis) 2

Clonorchis viverrini (Opisthirchis viverrini) 2

Cryptosporidium hominis 2

Cryptosporidium parvum 2

Cyclospora cayetanensis 2

Dicrocoelium dentriticum 2

Dipetalonema streptocerca 2

Diphyllobothrium latum 2

Dracunculus medinensis 2

Echinococcus granulosus 3 (*)

Echinococcus multilocularis 3 (*)

Echinococcus oligarthrus 3 (*)

Echinococcus vogeli 3 (*)

Entamoeba histolytica 2

Enterobius vermicularis 2

Enterocytozoon bieneusi 2

Fasciola gigantica 2

Fasciola hepatica 2

Fasciolopsis buski 2

Giardia lamblia (Giardia duodenalis, Giardia intestinalis ) 2

Heterophyes spp. 2

Hymenolepis diminuta 2

Hymenolepis nana 2

Leishmania aethiopica 2

Leishmania braziliensis 3 (*)

Leishmania donovani 3 (*)

Leishmania guyanensis (Viannia guyanensis) 3 (*)

Leishmania infantum (Leishmania chagasi) 3 (*)

Leishmania major 2

Leishmania mexicana 2

Leishmania panamensis (Viannia panamensis) 3 (*)

Leishmania peruviana 2

Leishmania tropica 2

Leishmania spp. 2

Loa loa 2

Mansonella ozzardi 2

Mansonella perstans 2

Mansonella streptocerca 2

Metagonimus spp. 2

Naegleria fowleri 3

Necator americanus 2

Onchocerca volvulus 2

Opisthorchis felineus 2

Opisthorchis spp. 2

Paragonimus westermani 2

Paragonimus spp. 2

Plasmodium falciparum 3 (*)

Plasmodium knowlesi 3 (*)

Plasmodium spp. (inimestel ja ahvilistel) 2

Sarcocystis suihominis 2

Schistosoma haematobium 2

Schistosoma intercalatum 2

Schistosoma japonicum 2

Schistosoma mansoni 2

Schistosoma mekongi 2

Strongyloides stercoralis 2

Strongyloides spp. 2

Taenia saginata 2

Taenia solium 3 (*)

Toxocara canis 2

Toxocara cati 2

Toxoplasma gondii 2

Trichinella nativa 2

Trichinella nelsoni 2

Trichinella pseudospiralis 2

Trichinella spiralis 2

Trichomonas vaginalis 2

Trichostrongylus orientalis 2

Trichostrongylus spp. 2

Trichuris trichiura 2

Trypanosoma brucei brucei 2

Trypanosoma brucei gambiense 2

Trypanosoma brucei rhodesiense 3 (*)

Trypanosoma cruzi 3 (*)

Wuchereria bancrofti 2

(*) vt § 17 lg 11

SEENED

Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused

Aspergillus flavus 2 A

Aspergillus fumigatus 2 A

Aspergillus spp. 2

Blastomyces dermatitidis (Ajellomyces dermatitidis) 3

Blastomyces gilchristii 3

Candida albicans 2 A

Candida dubliniensis 2

Candida glabrata 2

Candida parapsilosis 2

Candida tropicalis 2

Cladophialophora bantiana (Xylohypha bantiana, Cladosporium

bantianum, trichoides)

3

Cladophialophora modesta 3

Cladophialophora spp. 2

Coccidioides immitis 3 A

Coccidioides posadasii 3 A

Cryptococcus gattii (Filobasidiella neoformans var. bacillispora) 2 A

Cryptococcus neoformans (Filobasidiella neoformans var.

neoformans)

2 A

Emmonsia parva var. parva 2

Emmonsia parva var. crescens 2

Epidermophyton floccosum 2 A

Epidermophyton spp. 2

Fonsecaea pedrosoi 2

Histoplasma capsulatum 3

Histoplasma capsulatum var. farciminosum 3

Histoplasma duboisii 3

Madurella grisea 2

Madurella mycetomatis 2

Microsporum spp. 2 A

Nannizzia spp. 2

Neotestudina rosatii 2

Paracoccidioides brasiliensis 3 A

Paracoccidioides lutzii 3

Paraphyton spp. 2

Rhinocladiella mackenziei 3

Scedosporium apiospermum 2

Scedosporium prolificans (inflatum) 2

Sporothrix schenckii 2

Talaromyces marneffei (Penicillium marneffei) 2 A

Trichophyton rubrum 2 A

Trichophyton tonsurans 2 A

Trichophyton spp. 2

Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105

„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID

Aine

(CAS number)

Piirnorm 8 tundi Lühiajalise kokkupuute

piirnorm Märkused

mg/m3 ppm mg/m3 ppm

akrüülamiid (propeenamiid)

(79-06-1)

0,03 – 0,1 – A, C

akrüülhape (prop-2-eenhape)

(79-10-7)

29 10 59** 20**

aldriin

(309-00-2)

0,25 – – –

allüülalkohol

(2-propeen-1-ool)

(107-18-6)

4,8 2 12,1 5 A

allüülamiin

(2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen)

(107-11-9)

5 2 14 6 A

allüülkloriid

(2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen)

(107-05-1)

3 1 9 3 A

alumiinium, metalliline ja oksiidid

kogu tolm

peentolm

(7429-90-5, 1344-28-1)

10

4

–

–

–

–

–

–

1

alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – –

aminoetaan (etüülamiin)

(75-04-7)

9,4 5 – – A

2-aminoetanool

(141-43-5)

2,5 1 7,6 3 A

aminometaan (metüülamiin)

(74-89-5)

13 10 25 20 A

2-aminopropaan (isopropüülamiin)

(75-31-0)

12 5 25 10

4-aminotolueen

(106-49-0)

4,46 1 8,92 2 A

aminotsükloheksaan

(tsükloheksüülamiin)

(108-91-8)

20 5 40 10

2

amitrool

(61-82-5)

0,2 – – –

ammoniaak

(7664-41-7)

14 20 36 50

amüülatsetaat (pentüületanaat,

pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik

isomeerid

270 50 540 100

aniliin (aminobenseen, fenüülamiin)

(62-53-3)

4 1 8 2 A

antimon ja oksiidid (arvutatud

antimonile)

(7440-36-0)

0,5 – – –

antimonhüdriid

(7803-52-3)

0,3 0,05 – –

arseenhape ja selle soolad ning

anorgaanilised arseeniühendid

0,01

Vase-

sulatus-

sektoris kehtib alates

11.07.2023

C, 31

Vasesulatus-

sektoris kehtib alates

11.07.2023

arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a

arseenhüdriid (arvutatud arseenile)

(7440-38-2)

0,03 – – – C, 3, 4

arseenhüdriid

(7784-42-1)

0,05 0,02 – –

asbest

1) kroküdoliit (12001-28-4);

2) amosiit (12172-73-5);

3) antofülliit (77536-67-5);

4) aktinoliit (77536-66-4);

5) tremoliit (77536-68-6);

6) krüsotiil (12001-29-5).

– 0,1 kiudu/cm3 – – C

asfalt (aurud)

(8052-42-4)

5 – – –

aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape,

1,2-karboksüfenüül-etanaat)

(50-78-2)

5 – – –

atseetamiid (etaanamiid)

(60-35-5)

25 10 60 25 C

atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid)

(75-05-8)

70 40 – – A

o-atsetüülsalitsüülhape

(1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin)

(50-78-2)

5 – – –

3

baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud

baariumile)

0,5 – – –

Benseen

(71-43-2)

0,66

kehtib alates

06.04.2026

1,5

kehtib kuni

05.04.2026

0,2

kehtib alates

06.04.2026

0,5

kehtib kuni

05.04.2026

–

9

kehtib kuni

05.04.2026

–

3

kehtib kuni

05.04.2026

A, C

A, C

1,3-benseendiool (resortsinool,

m-dihüdroksübenseen, resortsiin)

(108-46-3)

45 10 – – A

1,4-benseendiool (hüdrokinoon)

(123-31-9)

0,5 – 1,5 – S, 5

benseentiool (fenüülmerkaptaan,

tiofenool)

(108-98-5)

2 0,5 – –

bensiin (mootorikütus) – – – – 20

bensiin, tööstuslik 22

– heksaani-tüüpi 180 50 250 75

– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23

– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300

benso[a]püreen (3,4-bensopüreen)

(50-32-8)

0,002 – 0,02 – A, C, R

bensoüülperoksiid

(94-36-0)

5 – – –

bensüülbutüülftalaat

(85-68-7)

3 – 5 –

bensüülkloriid (fenüülklorometaan)

(100-44-7)

5 1 11 2 C

berüllium ja berülliumi anorgaanilised

ühendid

0,0002

kehtib alates

11.07.2026

0,0006

kehtib kuni

10.07.2026

– – – C, S, 6, 31

bifenüül (difenüül, fenüülbenseen)

(92-52-4)

1,3 0,2 2,5 0,4

bisfenool A;

(4,4-isopropülideendifenool)

(80-05-7)

2 – – –

31

booraks

(naatriumtetraboraadi dekahüdraat)

2 – 5 – A

4

(1303-96-4)

boortribromiid

(10294-33-4)

10 1 – –

boortrifluoriid

(7637-07-2)

3 1 – –

bromoetaan

(74-96-4)

890 250 – –

bromoetüleen

(593–60-2)

4,4

1

– – C

bromoform (tribromometaan)

(75-25-2)

5 0,5 – –

bromoklorometaan

(74-97-5)

1050 200 – –

2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan

(151-67-7)

40 5 80 10

bromometaan (metüülbromiid)

(74-83-9)

19 5 40 10 A

bromotrifluorometaan

(75-63-8)

6100 1000 – –

broom

(7726-95-6)

0,7 0,1 – –

n-butaan

(106-97-8)

1500 800 – –

butanoolid (butüülalkoholid),

v.a n-butanool

(78-92-2, 75-65-0)

150 50 250 75 A

n-butanool

(n-butüülalkohol)

(71-36-3)

45 15 90* 30* A

2-butanoon

(78-93-3)

600 200 900 300

2-butanoonperoksiid

(metüületüülketoon-peroksiid)

(1338-23-4)

– – 1,5* 0,2*

2-butoksüetanool

(o-butüületüleenglükool,

etüleenglükoolmono-butüüleeter,

butüültsellosolv)

(111-76-2)

98 20 246 50 A, S

2-butoksüetüülatsetaat

(o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool,

etüleen-glükoolmono-

butüüleeteratsetaat)

(112-07-02)

133 20 333 50 A, S

butüülakrülaat (butüülpropenaat)

(141-32-2)

11 2 53 10

butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A

5

(109-73-3)

butüülatsetaat (butüületanaat),

kõik isomeerid

500 100 700 150

n-butüülatsetaat

(123-86-4)

241 50 723 150

n-butüülglütsidüüleeter

(2426-08-06)

50 10 80 15 S

n-butüülmetakrülaat

(n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül-

propenaat)

(97-88-1)

300 50 450 75 S

butüülpropenaat (butüülakrülaat)

(141-32-2)

11 2 53 10

n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat,

n-butüül-2-metüül-propenaat)

(97-88-1)

300 50 450 75 S

but-2-üün-1,4-diool (butüündiool)

(110-65-6)

0,5 – – –

CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro-

1,1,2-trikloroetaan)

(76-13-1)

4000 500 6000 750

CFC12

(freoon 12, difluorodiklorometaan)

(75-71-8)

2500 500 4000 750

CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan)

(75-45-6)

3600 1000 – –

dekaanid jt kõrgemad alifaatsed

süsivesinikud

350 – 500 – 11

diatsetoonalkohol

(4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan)

(123-42-2)

120 25 240 50

diatsetüül (butaandioon)

(431-03-8)

0,07 0,02 0,36 0,163

difenüülftalaat

(84-62-8)

3 – 5 –

diboraan

(19287-45-7)

0,1 0,1 – –

dibromodifluorometaan

(75-61-6)

860 100 – –

dibutüülbenseen-dikarboksülaat

(dibutüülftalaat)

(84-74-2)

3 – 5 – R

dietanoolamiin

(111-42-2)

15 3 30 6 A

dietüleendiamiin (piperasiin)

(110-85-0)

0,1 – 0,3 – S

dietüleenglükool 45 10 90 20 A

6

(2,2'-hüdroksüdietanool)

(111-46-6)

dietüleentriamiin

(111-40-0)

4,5 1 10 2 A, S

dietüülamiin (N-etüületaanamiin)

(109-89-7)

30 10 45 15 A

dietüülbenseen-dikarboksülaat

(dietüülftalaat)

(84-66-2)

3 – 5 –

dietüüleeter (etoksüetaan)

(60-29-7)

308 100 616 200

di-(2-etüülheksüül)

ftalaat

(117-84-0)

3 – 5 – R

difenüülamiin

(122-39-4)

10 – – –

difenüüleeter

(101-84-8)

7 1 14 2

difluoroklorometaan

(75-45-6)

3600 1000 – –

difosforpentoksiid

(1314-56-3)

1 _ _ _

difosforpentasulfiid

(1314-80-3)

1 _ _ _

diglütsidüüleeter (DGE)

(2238-07-5)

– – 1,1* 0,2* S

diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna

elementaarse süsiniku põhjal)

0,05

kehtib alates

21.02.2023

allmaa-

kaevandus-

tes ja

tunneli-

ehtuses

kehtib alates

21.02.2026

– – – C

kehtib alates

21.02.2023

allmaa-

kaevandustes

ja tunneli-

ehituses

kehtib alates

21.02.2026

diisodetsüülftalaat

(26761-40-0)

3 – 5 –

diisopropüülamiin

(108-18-9)

20 5 40 10 A

diisopropüülfenüül-isotsüanaat

(28178-42-9)

0,04 0,005 0,08* 0,01* S

1,6-diisotsüanato-heksaan

(heksametüleendiiso-tsüanaat)

(822-06-0)

0,03 0,005 0,07* 0,01* S

7

2,4-diisotsüanatotolueen

(tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4-

diisotsüanaat)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

o-diklorobenseen

(1,2-diklorobenseen)

(95-50-1)

122 20 306 50 A, S

p-diklorobenseen

(1,4-diklorobenseen)

(106-46-7)

12 2 60 10 A, C

4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan

(DDT)

(50-29-3)

1 – – –

1,1-dikloroetaan

(75-34-3)

412 100 – – A

diklorometaan (metüleenkloriid)

(75-09-2)

120 35 250 70 A, C

dilämmastikoksiid (naerugaas)

(10024-97-2)

180 100 900 500

dimetoksümetaan (metülaal)

(109-87-5)

3100 1000 – –

dimetüülamiin

(124-40-3)

3,8 2 9,4 5

N,N-dimetüülatsetamiid

(127-19-5)

36 10 72 20 A, S, R

dimetüülbenseen-dikarboksülaat

(dimetüülftalaat)

(131-11-3)

3 – 5 –

1,3-dimetüül-2-butüületanaat

(108-84-9)

300 50 – –

dimetüüldisulfiid

(624-92-0)

– 1 – – 12

dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi

ja metüülmerkaptaaniga

– 1 – –

dimetüüleeter

(115-10-6)

1920 1000 – –

dimetüületüülamiin

(598-56-1)

6 2 15 5

dimetüülfenüülamiin

(N,N-dimetüülaniliin)

(121-69-7)

5 1 10 2 A

dimetüülformamiid

(68-12-2)

15 5 30 10 A, R

dimetüülhüdrasiinid

(57-14-7, 540-73-8)

0,2 0,1 0,5 0,2 A, C

dimetüülsulfiid

(75-18-3)

– 1 – – 1

8

dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi

ja metüülmerkaptaaniga

– 1 – –

dimetüülsulfoksiid (DMSO)

(67-68-5)

150 50 500 150 A

dinitrobenseeni kõik isomeerid

(25154-54-5)

1 0,15 2 0,3 A

dinitrotolueen

(25321-14-6)

0,15 – 0,3 – A, S

1,4 dioksaan

(123-91-1)

73 20 – –

dioktüülftalaat 3 – 5 –

dipropüleenglükooli monometüüleeter

(2-etoksümetüületoksü)-propanool

(34590-94-8)

308 50 – – A

disulfiram

(97-77-8)

1 – 2 – S

divinüül

(1,3-butadieen)

(106-99-0)

1 0,5 10 5 C

divinüülbenseen

(108-57-6)

50 10 – –

efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2-

kloroetüüldifluoro-metüüleeter)

(13838-16-9)

80 10 150 20

elavhõbe ja kahevalentsed

anorgaanilised elavhõbeühendid,

sealhulgas elavhõbeoksiid ja

elavhõbekloriid (mõõdetud

elavhõbedana)

0,02 – – – 27

ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini

ühik/m3

3 glütsiini

ühikut/m3

S, 17

epikloorhüdriin

(1-kloro-2,3-epoksü-propaan)

(106-89-8)

1,9 0,5 4 1 A, C, S

1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid)

(75-56-9)

2,4

1

25 10 C

etaanamiid (atseetamiid)

(60-35-5)

25 10 60 25 C

etaanhape (äädikhape)

(64-19-7)

25 10 25 10

etaanhappe anhüdriid

(äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid)

(108-24-7)

– – 20* 5*

etaantiool (etüülmerkaptaan)

(75-08-1)

1 0,5 – – C

etanaal (atseetaldehüüd)

(75-07-0)

45 25 90 50 C

9

etanool (etüülalkohol)

(64-17-5)

1000 500 1900 1000

etoksüetaan (dietüüleeter)

(60-29-7)

308 100 616 200

2-etüülheksaan-1-ool

(104-76-7)

5,4 1 – –

etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin,

1,2-diaminoetaan)

(107-15-3)

25 10 35 15 S

etüleendibromiid

(106-93-4)

0,8

0,1

– – A, C

etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan)

(107-06-2)

4 1 20 5 A, C

etüleendinitraat

(etüleenglükooldinitraat, nitroglükool)

(628-96-6)

0,2 0,03 0,6 0,1 A

etüleenglükool

(1,2-etaandiool)

(107-21-1)

52 20 104 40 A, 18

2-metoksüetüülatsetaat

(110-49-6)

– 1 – – A, R

etüleenoksiid (epoksüetaan)

(75-21-8)

1,8 1 9 5 A, C

etüülakrülaat (etüülpropenaat)

(140-88-5)

21 5 42 10 S

etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon,

5-metüül-3-heptanoon)

(541-85-5)

53 10 107 20

etüülatsetaat (etüületanaat)

(141-78-6)

500 150 1100 300

etüülbenseen

(100-41-4)

442 100 884 200 A, S

etüülbutüülketoon (3-heptanoon)

(106-35-4)

95 20 – –

2-etoksüetanool

(110-80-5)

8 2 – – A, R

2-etoksüetüülatsetaat

(111-15-9)

11 2 – – A, R

etüülkloriid (kloroetaan)

(75-00-3)

1300 500 1900 700

etüülmetakrülaat

(97-63-2)

250 50 350 75 S

n-etüülmorfoliin

(100-74-3)

25 5 50 10 A

etüültsüanoakrülaat

(7085-85-0)

10 2 20 4

10

fenool (hüdroksübenseen)

(108-95-2)

8 2 16 4 A

p-fenüleendiamiin

(1,4-diaminobenseen)

(95-54-5)

0,1 – 0,3 – A, S

fenüülglütsidüüleeter

(122-60-1)

60 10 90 15 S

fenüülhüdrasiin

(100-63-0)

20 5 – –

fenüülisotsüanaat

(103-71-9)

0,02 0,005 0,05* 0,01* S

fenüülpropeen (propenüülbenseen)

(98-83-9)

246 50 492 100

fluor

(7782-41-4)

1,58 1 3,16 2

fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – –

fluorotriklorometaan

(CFC 11, freoon 11)

(75-69-4)

3000 500 4500 750

formaldehüüd (metanaal)

(50-00-0)

0,37

tervishoiu-,

matuse- ja

palsameeri-

mise

sektoris

0,62

kehtib kuni

10.07.2024

0,3

tervishoiu-,

matuse- ja

palsameeri-

mise sektoris

0,5

kehtib kuni

10.07.2024

0,74 0,6 C, S

formamiid (metaanamiid)

(75-12-7)

20 10 30 15 A, R

fosfor (kollane, valge)

(7723-14-0)

0,1 – – –

fosforhape, (ortofosforhape) aur

(7664-38-2)

1 – 2 –

fosforpentakloriid

(10026-13-8)

1 – – –

fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid)

(10025-87-3)

0,064 0,01 0,13 0,02

fosgeen

(süsinikoksiidkloriid,

karbonüüldikloriid)

(75-44-5)

0,08 0,02 0,4 0,1

ftaalanhüdriid

(85-44-9)

2 – – – S

ftalaadid 3 – 5 –

11

furfuraal

(2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)

(98-01-1)

8 2 20 5 A

furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool)

(98-00-0)

20 5 40 10 A

glutaaraldehüüd (pentaandiaal)

(111-30-8)

– – 0,8* 0,2* S

glütseriin

(glütserool, 1,2,3-propaantriool)

(56-81-5)

10 – – –

glütserooltrinitraat

(nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül-

trinitraat)

(55-63-0)

0,095 0,01 0,19 0,02 A

gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – –

heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300

n-heksaan

(110-54-3)

72 20 – –

heksakloraanid

(heksaklorotsüklo-heksaanid)

0,5 – – –

heksakloro-1,3-butadieen

(perklorobutadieen)

(87-68-3)

0,25 0,02 – –

heksakloroetaan (perkloroetaan)

(67-72-1)

10 1 – –

heksametüleen-tetraamiin

(100-97-0)

3 – 5 – S

2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon)

(591-78-6)

4 1 8 2 A

n-heptaan

(142-82-5)

2085 500 – –

hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud

hõbedale)

0,01 – – –

hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud hõbedale)

(7440-22-4)

0,1 – – –

hüdrasiin

(302-01-2)

0,013

0,01

0,4 0,3 A, C, S

2-hüdroksüetüülakrülaat

(818-61-1)

5 1 10 2 A, S

4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan

(diatsetoonalkohol)

(123-42-2)

120 25 240 50

indeen

(95-13-6)

45 10 – –

isobutaan (2-metüülpropaan)

(75-28-5)

1900 800 – –

12

isobutanool (isobutüülalkohol)

(78-83-1)

150 50 – –

isobutüülatsetaat

(110-19-0)

241 50 723 150

isobutüülmetakrülaat

(97-86-9)

300 50 450 75 S

isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro-

etüüldifluorometüüleeter)

(26675-46-7)

80 10 150 20

isoforoon

(3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon)

(78-59-1)

– – 30* 5*

isoforoondiisotsüanaat

(4098-71-9)

0,05 0,005 0,09* 0,01* S

isolatsioonikiud (sünteetilised

anorgaanilised)

1 kiud/cm3 – –

isopentaan (2-metüülbutaan)

(78-78-4 )

3000 1000 _ _

isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3-

metüül-1-butanool)

(123-51-3)

18 5 37 10

isopentüülatsetaat

(3-metüülbutüületanaat)

(123-92-2)

270 50 540 100

isopropanool

(isopropüülalkohol, 2-propanool)

(67-63-0)

350 150 600 250

2-fenüülpropaan (kumeen)

(98-82-8)

50 10 250 50 A

isopropüülnitraat

(1712-64-7)

45 10 70 15

isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S

jodoform

(75-47-8)

10 0,6 – –

jood

(7553-56-2)

– – 1* 0,1*

kaadmium ja selle anorgaanilised

ühendid

0,001

kehtib alates

11.07.2027

0,004

kehtib kuni

10.07.2027

–

–

–

–

C, 31

kaaliumhüdroksiid

(1310-58-3)

2 – – –

kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 - A

13

(151-50-8)

kaltsiumdihüdroksiid

(1305-62-0)

1 – 4 – 1

kaltsiumkarbonaat,

peentolm

(1317-65-3)

10

5

–

–

–

–

–

–

kaltsiumoksiid

(1305-78-8)

1 – 4 – 1

kaltsiumsilikaat

(1344-95-2)

10 – – –

kaprolaktaam

(6-heksaanlaktaam) (tolm+aur)

(105-60-2)

5 – 40 –

1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin,

o-atsetüülsalitsüülhape)

(50-78-2)

5 – – –

karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid)

(353-50-4)

5 2 – –

kaptaan

(133-06-2)

5 – – –

kaptafool

(2425-06-1)

0,1 – – –

3-kareen (vt terpeenid)

(13466-78-9)

150 25 300 50 S, 10

katehhiin (katehhool)

(120-80-9)

20 5 40 10 A

kinoon (p-bensokinoon,

2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon)

(106-51-4)

0,4 0,1 1,3 0,3 5

kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest

ja erioniit –

0,5 kiudu/

cm3

– – 19

kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – –

klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19

kloor

(7782-50-5)

– – 1,5 0,5

kloordioksiid

(10049-04-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

klorobenseen

(108-90-7)

23 5 70 15 A

2-klorobifenüül

42% Cl

(53469-21-9)

54% Cl

(11097-67-1)

1

0,5

–

–

–

–

–

–

kloroetaanhape (kloroäädikhape)

(79-11-8)

4 1 8 2 A

14

kloroetanaal

(107-20-0)

3 1 – –

2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin)

(107-07-3)

– – 3,5* 1* A

kloroeteen (vinüülkloriid)

(75-01-4)

2,5 1 13 5 A, C

klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A

kloroform (triklorometaan)

(67-66-3)

10 2 – – A , C

klorokresool

(59-50-7)

3 – 6 –

klorometaan

(74-87-3)

42 20 200 100

kloronitrobenseenid 1 – – –

1-kloro-1-nitropropaan

(600-25-9)

50 2 – –

kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen)

(126-99-8)

3,5 1 18 5 A

o-klorotolueen (metüülklorobenseen)

(95-49-8)

250 50 – –

2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin

(1929-82-4)

10 – – –

koobalt ja anorgaanilised ühendid

(arvutatud koobaltile)

(7440-48-4)

0,05 – – – S

kresool (metüülfenool) kõik isomeerid

(1319-77-3)

22 5 – –

kresüülglütsidüüleeter

(2186-24-5)

70 10 100 15 S

kroom (metall) ja tema anorgaanilised

ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid

(arvutatud kroomile)

(7440-47-3)

2 – – –

kroom(VI)ühendid

(arvutatud kroomile)

0,005 kehtib alates

17.01.2025

0,01 kehtib kuni

16.01.2025

keevitus- ja

plasma-

lõikus-

protsesside

või sarnaste,

aure

– – – C

15

tekitavate

tööde puhul

0,025 kehtib kuni

16.01.2025

ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7)

o-ksüleen (95-47-6)

p-ksüleen (106-42-3)

m-ksüleen (108-38-3)

200 50 450 100 A

lakibensiin (ingl white spirit) 300 50 600 100

liitiumhüdriid (peentolm)

(7580-67-8)

0,025 – 0,02 – 1

limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10

lämmastikdioksiid

(10102-44-0)

0,96

0,5

1,91

1

9

lämmastikdioksiid

(10102-44-0) allmaakaevanduses

kehtib kuni 21.08.2023

4

kehtib kuni

21.08.2023

2

kehtib kuni

21.08.2023

10

kehtib kuni

21.08.2023

5

kehtib kuni

21.08.2023

9

kehtib kuni

21.08.2023

lämmastikhape

(7697-37-2)

2,6 1

lämmastikmonooksiid

(10102-43-9)

2,5 2

–

–

lämmastikmonooksiid

(10102-43-9) allmaakaevanduses

kehtib kuni 21.08.2023

30

kehtib kuni

21.08.2023

25

kehtib kuni

21.08.2023

60

kehtib kuni

21.08.2023

50

kehtib kuni

21.08.2023

lämmastik-vesinikhape

(vesinikasiidhape)

(7782-79-8)

0,2 0,1 – –

mangaan ja mangaani anorgaanilised

ühendid (arvutatud mangaanile)

(7439-96-5)

kogu tolm

peentolm

0,2

0,05

–

–

–

–

–

–

1

maleiinanhüdriid

(108-31-6)

1,2 0,3 2,5 0,6 S

merkaptoetaanhape

(68-11-1)

5 1 – –

(1,2,4-trimetüülbenseen)

(95-63-6)

100 20 – –

1,2,3-trimetüülbenseen

(526-73-8)

100 20 – –

metaanhape (sipelghape)

(64-18-6)

9 5 – –

metaantiool (metüülmerkaptaan)

(74-93-1)

– 1 – – 12

16

metakrüülhape (2-metüülpropeenhape)

(79-41-4)

70 20 100 30

metanool (metüülalkohol)

(67-56-1)

250 200 350 250 A

2-metoksüetanool (metüültsellosolv,

o-metüületüleenglükool)

(109-86-4)

– 1 – – A, R

tertsiaarbutüülmetüüleeter

(1634-04-4)

183,5 50 367 100

1-metoksü-2-propanool

(propüleenglükool-monometüüleeter,

o-metüülpropüleen-glükool)

(107-98-2)

375 100 568 150 A, S

2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A

2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – –

4,4'-metüleendianiliin

(101-77-9)

0,08

– – – A, C

4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat

(fenüülisotsüanaat)

(101-68-8)

0,05 0,005 0,1* 0,01* S

4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin)

(101-14-4)

0,01 A, C

metüleenkloriid (MEK, diklorometaan)

(75-09-2)

120 35 250 70 A, C

metüülakrülaat (metüülpropenaat)

(96-33-3)

18 5 36 10 S

metüülaminobenseen (m-toluidiin)

(108-44-1)

9 2 – –

metüülatsetaat (metüületanaat)

(79-20-9)

450 150 900 300

1-metüülbutüülatsetaat

(isoamüülatsetaat)

(626-38-0)

270 50 540 100

metüülformiaat (metüülmetanaat)

(107-31-3)

125 50 250 100 A

5-metüül-2-heksanoon

(metüülisoamüülketoon)

(110-12-3)

95 20 – –

metüülisopropüülbenseen (tsümeen)

(99-87-6)

140 25 190 35

metüülisotsüanaat

(624-83-9)

– – – 0,02

metüüljodiid (jodometaan)

(74-88-4)

6 1 30 5 A, C

metüülklorobenseen (o-klorotolueen)

(95-49-8)

250 50 – –

17

metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan)

(71-55-6)

555 100 1100 200

metüülmerkaptaan (metaantiool)

(74-93-1)

– 1 – – 12

metüülmerkaptaan koos

dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga

– 1 – –

metüülmetakrülaat

(metüül-2-metüülpropenaat)

(80-62-6)

– 50 100 S

N-metüülmorfoliin

(N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin)

(109-02-4)

20 5 40 10 A

metüülnitrobenseen (nitrotolueen),

kõik isomeerid

(1321-12-6)

6 1 11 2 A

4-metüül-2-pentanoon

(metüülisobutüülketoon)

(108-10-1)

83 20 208 50

metüül-n-pentüülketoon

(2-heptanoon, metüülamüülketoon)

(110-43-0)

238 50 475 100 A

2-metüülpropaan (isobutaan)

(75-28-5)

1900 800 – –

N-metüül-2-pürrolidoon

(872-50-4)

40 10 80 20 A , R

metüülstüreen (vinüültolueen,

tolüületeen)

(25013-15-4)

50 10 150 30 A

metüültsüanoakrülaat

(137-05-3)

9 2 18 4

metüültsükloheksaan

(108-87-2)

1600 400 – –

metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – –

mineraalõlid, mida on eelnevalt

kasutatud sisepõlemismootorites

mootori liikuvate osade määrimiseks ja

jahutamiseks

– – – – A, C

molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – –

molübdeen, metall ja vähelahustuvad

ühendid

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

mootorikütus (automootorite,

lennukimootorite, reaktiivmootorite

bensiin)

20

morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20

18

(110-91-8)

naatriumasiid

(26628-22-8)

0,1 – 0,3 – A, S

naatriumhüdroksiid

(1310-73-2)

1 – 2* –

naatriumtetraboraadi dekahüdraat

(booraks)

(1303-96-4)

2 – 5 – A

naatriumtsüaniid (tsüaniidina)

(143-33-9)

1 –s 5 - A

naftaleen

(91-20-3)

50 10 – –

naftaleendiisotsüanaat

(3173-72-6)

0,04 0,005 0,09* 0,01* S

naftaleenid, kloreeritud

(1321-65-9)

0,2 – 0,6 – A

neopentaan (2,2-dimetüülpropaan)

(463-82-1)

3000 1000 _ _

nikkel, metall

(7440-02-0)

0,5 – – – S

nikkelkarbonüül

(13463-39-3)

0,007 0,001 – – C, R

nikliühendid (arvutatud niklile) 0,01

kehtib alates

18.01.2025

0,05

kehtib alates

18.01.2025

0,1

kehtib kuni

17.01.2025

–

–

–

–

–

–

–

–

–

C, S, 1

C, S, 31

C, S, 31

nikotiin

(54-11-5)

0,5 – – – A

nitrobenseen

(98-95-3)

1 0,2 – – A, R

nitroetaan

(79-24-3)

60 20 150 50

nitrofenüülamiin (nitroaniliin)

(100-01-6)

6 1 – –

nitrometaan

(75-52-5)

50 20 130 50

1-nitropropaan

(108-03-2)

18 5 35* 10*

19

2-nitropropaan

(79-46-9)

18 5 35* 10* C

nonaanid 800 150 1100 200

oblikhape

(oksaalhape, etaandihape)

(144-62-7)

1 – 2 –

oktaanid 900 200 1400 300

ortofosforhape

(fosforhape), aur

(75664-38-2)

1 – 2 –

o-toluidiin (ortotouluidiin)

(95-53-4)

0,5

0,1

– – A, C

osoon

(10028-15-6)

0,2 0,1 0,6* 0,3*

parafiin (aurud)

(8002-74-2)

2 – – –

parakvat, soolad (metüülvilogeen,

gramoksoon)

0,1 – – –

paratioon

(56-38-2)

0,1 – – –

pentaan

(109-66-0)

3000 1000 – –

pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A

erkloroetüleen (tetrakloroetüleen)

(127-18-4)

70 10 170 25 A, C

perklorotsüklopentadieen

(heksaklorotsüklo-pentadieen)

(77-47-4)

0,1 0,01 – –

petrooleum 20

pikriinhape

(2,4,6-trinitrofenool)

(88-89-1)

0,1 – – –

α-pineen

(2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-

een)

(vt terpeenid)

(80-56-8)

150 25 300 50 10

β-pineen (vt terpeenid)

(127-91-3)

150 25 300 50 10

plaatina

(7440-06-4)

1 – – –

plii ja anorgaanilised ühendid,

(arvutatud pliile)

kogu tolm

peentolm

(7439-92-1, metall)

0,1

0,05

–

–

–

–

–

–

R, 7

1

20

plii, orgaanilised ühendid

(vt tetraetüülplii, tetrametüülplii)

R

polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C

polütsükliliste aromaatsete süsivesinike

segud, eelkõige benso[a]püreeni

sisaldavad segud

– – – – A, C

propaan

(74-98-6)

1800 1000 – –

propaanhape (propioonhape)

(79-09-4)

30 10 62 20

propanool, kõik isomeerid

(propüülalkohol)

350 150 600 250

2-propanoon (atsetoon)

(67-64-1)

1210 500 – –

propeennitriil (akrüülnitriil)

(107-13-1)

1

kehtib alates

05.04.2026

4,5

kehtib kuni

04.04.2026

0,45

kehtib alates

05.04.2026

2

kehtib kuni

04.04.2026

4

kehtib alates

05.04.2026

13

kehtib kuni

04.04.2026

1,8

kehtib alates

05.04.2026

6

kehtib kuni

04.04.2026

A, C, S

A, C, S

propenaal (akroleiin)

(107-02-8)

0,05 0,02 0,12 0,05

propenüülbenseen (2-fenüülpropeen)

(98-83-9)

246 50 492 100

propüleenglükool-dinitraat

(6423-43-4)

0,7 0,1 2 0,3 A

propüleenglükool-monometüüleeter-

atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-

glükool, metoksüpropüülatsetaat)

(108-65-6)

275 50 550 100 A, S

propüülalkohol, kõik isomeerid

(propanool)

350 150 600 250

püreeter

(8003-34-7)

1 _ _ _

püridiin

(110-86-1)

15 5 – –

raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3

kiudu/cm3

– – – C

raudoksiid (arvutatud rauale)

(1309-37-1)

3,5 – – – 1

räni (ränidioksiid) (amorfne)

(7631-86-9)

2 – – – 1

21

sahharoos

(57-50-1)

10 – – –

sec-butüülatsetaat

(105-46-4)

241 50 723 150

seleen, anorgaanilised ühendid, v.a

vesinikseleniid (arvutatud seleenile)

(7782-49-2)

0,1 – – –

silaan

(7803-62-5)

1 0,5 – –

silikoon

(peentolm)

(7440-21-3)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

silikoonkarbiid (kiuvaba)

(peentolm)

(409-21-2)

10

5

–

–

–

–

–

– 1

sissehingatav kristalliline

ränidioksiiditolm

0,1 – – – C, 1

strühniin

(57-24-9)

0,15 – – –

sulfotep

(3689-24-5)

0,1 – – –

A, S

süsinikdioksiid

(124-38-9)

9000 5000 – – 8

süsinikdisulfiid

(75-15-0)

15 5 – – A, R

süsinikmonooksiid

(630-08-0)

23 20

117

100

R, 9

süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan)

(558-13-4)

1,4 0,1 – –

süsiniktetrakloriid

(tetraklorometaan)

(56-23-5)

6,4 1 19 3 A, C

tärpentin

(8006-64-2)

150 25 300 50 A, S, 10

telluur ja ühendid (arvutatud telluurile)

(13494-80-9)

0,1 – – –

terfenüül (hüdrogeenitud)

(61788-32-7)

19 2 48 5 A

terpeenid 150 25 300 50 10

tetrabromoetaan

(79-27-6)

14 1 30 2

tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid)

(558-13-4)

1,4 0,1 – –

tetraetüülortosilikaat

(78-10-4)

44 5 – –

22

tetraetüülplii

(78-00-2)

0,05 – 0,2 – A, R

tetrahüdrofuraan

(109-99-9)

150 50 300 100 A, S

tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A

tetrametüülplii

(75-74-1)

0,05 – 0,2 – A, R

tetranitrometaan

(509-14-8)

0,4 0,05 0,8 0,1

tiraam

(137-26-8)

1 – 2 – S

tina anorgaanilistes ühendites 2 – – –

tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale

(Sn)

0,1 – 0,2 – A

tiofoss (paratioon,

dietüül(4-nitrofenüül)-tiofosfaat)

(56-38-2)

0,1 – – –

titaanoksiid

(13463-67-7)

5 – – –

tolm (anorgaaniline)

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

13

1

tahm 3 – – –

grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – –

paberitolm (kogu tolm) 2 – – –

plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15

lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30

ränitolm (peentolm) 2 C

tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – –

puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – –

tsemenditolm:

kogu tolm

peentolm

10

5

–

–

–

–

–

–

1

orgaaniline tolm

kogu tolm

5

–

–

–

14

tolueen (metüülbenseen)

(108-88-3)

192 50 384 100 A

tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4-

diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

toluool-2,4-diisotsüanaat

(tolueendiisotsüanaat,

2,4-diisotsüanatotolueen)

(584-84-9)

0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S

trietüleentetraamiin

(112-24-3)

6 1 12 – S

23

trietüülamiin

(121-44-8)

8,4 2 12,6 3 A, S

trifenüülamiin

(603-34-9)

5 – – –

trifenüülfosfaat

(115-86-6)

3 – – –

1,2,4-triklorobenseen

(120-82-1)

15,1 2 37,8 5 A

trikloroetüleen

(79-01-6)

50 10 140 25 A, C, 24

triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C

1,2,3-trikloropropaan

(96-18-4)

300 50 – –

trimelliitanhüdriid

(552-30-7)

0,04 – 0,08* – S

trimetüülamiin

(75-50-3)

4,9 2 12,5 5

Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25

2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-

een (α-pineen) (vt terpeenid)

(80-56-8)

150 25 300 50 10

trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S

trinikkeldisulfiid

(12035-72-2)

0,01 – – – C, S

2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape)

(88-89-1)

0,1 – – –

2,4,6-trinitrotolueen (trotüül)

(118-96-7)

0,1 – 0,2 – A

trietanoolamiin

(102-71-6)

5 – 10 – S

tselluloos (peentolm)

(9004-34-6)

10 – – –

tsinkkloriid, peentolm

(7646-85-7)

1 – – – 1

tsinkoksiid

(1314-13-2)

5 – – –

tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat)

(137-30-4)

1 – 2 – S

tsüaanamiid

(420-04-2)

1 0,58 – – A

tsüaankloriid

(506-77-4)

0,3 0,1 0,8 0,3

vesiniktsüaniid (tsüaniidina)

(74-90-8)

1 0,9 5 4,5 A

tsükloheksaan

(110-82-7)

700 200

24

tsükloheksanool

(108-93-0)

200 50 300 75

tsükloheksanoon

(108-94-1)

40,8 10 81,6 20 A

tsüklohekseen

(110-83-8)

1010 13 – –

tsükloniit

(121-82-4)

1,5 – – –

1,3-tsüklopentadieen

(542-92-7)

200 75 – –

tsümeen (metüülisopropüül-benseen)

(99-87-6)

140 25 190 35

uraani ühendid

(arvutatud uraanile)

(7440-61-1)

0,2 – – –

vanaadiumoksiidid

(arvutatud volframile)

kogu tolm

peentolm

(1314-62-1)

0,2

–

–

–

–

0,05*

–

–

vask ja anorgaanilised ühendid

(arvutatud vasele)

kogu tolm

peentolm

(7440-50-8, metall)

1

0,2

–

–

–

–

–

–

vesinikbromiid

(10035-10-6)

– – 6,7 2

vesinikfluoriid

(7664-39-3)

1,5 1,8 2,5 3

vesinikfosfiid (fosfiin)

(7803-51-2)

0,14 0,1 0,28 0,2

vesinikkloriid

(7647-01-0)

8 5 15 10

vesinikperoksiid

(7722-84-1)

1,4 1 3* 2*

divesinikseleniid

(7783-07-5)

0,07 0,02 0,17 0,05

vesiniksulfiid

(7783-06-4)

7 5 14 10

vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen)

(75-35-4)

8 2 20 5

vinüülatsetaat

(108-05-4)

17,6 5 35,2 10

vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen)

(100-42-5)

90 20 200 50 A

volfram, hästi lahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

1 – – –

25

volfram, metall, vähelahustuvad ühendid

(arvutatud volframile)

(7440-33-7)

5 – – –

vääveldioksiid

(7446-09-5)

1,3 0,5 2,7 1

väävelhape, udu

(7664-93-9)

0,05 – – – 28, 29

väävelheksafluoriid

(2551-62-4)

6000 1000 – –

vääveltetrafluoriid

(7783-60-0)

– – 0,4* 0,1*

vääveltrioksiid

(7446-11-9)

6 1 – –

õli (nafta) aurud 1 – – – 21

Kasutatud oskussõnade ja lühendite tähendus

piirnorm ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena

lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena,

kui pole näidatud teisiti

ppm osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3)

mg/m³ milligrammi kuupmeetri õhu kohta 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures

CASi number keemilise aine kordumatu tunnus

Chemical Abstract Service’i registrinumber

Kasutatud märkide tähendused (vt märkuste lahtrit) A naha kaudu kergesti imenduv aine

C kantserogeenne aine

S sensibiliseeriv aine

R reproduktiivtoksiline aine

* lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud viieminutisele kokkupuuteajale

** lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud üheminutisele kokkupuuteajale.

1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad koos

sissehingatava õhuga jõuda kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).

2. Kehtetu.

3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.

4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja

selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile).

5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis omakorda muutub õhuhapniku toimel kergesti

bensokinooniks.

6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.

7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.

8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaator töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure

füüsilise aktiivsuse tõttu.

26

9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega

eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on

süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset

efekti.

10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja

arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.

11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel

süsivesinikel (tridekaanid ja teised rohkem kui 12 süsinikuaatomiga ühendid) on 20 °C juures

küllastussisaldus < 350 mg/m3. Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.

12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani

summaarset sisaldust.

13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete

sisaldus peab vastama piirnormidele.

14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldus peab vastama piirnormidele.

15. Plastmassid, mis sisaldavad või ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad

epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastid ning bakeliidi-tüüpi materjalid.

16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.

Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine

kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3.

17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.

18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.

19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.

20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole

kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on esitatud süsivesinike summaarne lubatud

maksiumsisaldus õhus.

Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse

aluseks, mahuprotsentides

Aromaatsed ühendid

(arvutatud

trimetüülbenseenile)

Muud ühendid

(arvutatud oktaanile)

Piirnorm

(mg/m3)

Lühiajalise

kokkupuute

piirnorm

(mg/m3)

Aviobensiin 25 75 350 500

Mootoribensiin 50 50 200 300

Mootoripetrooleum 40 60 250 300

Aviopetrooleum 25 75 350 500

Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500

Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –

21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad

peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus.

22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni.

23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani.

24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab

väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini.

25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.

26. Kehtetu.

27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute

mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike

ainete piirnorme töökeskkonnas.

27

28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis

võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.

29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.

30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse

piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.

31. Sissehingatav fraktsioon.

Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE

Sissejuhatav märkus

Loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele.

Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja

arvatud juhul, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine.

A. Eriabinõud B. Ohutustasemed

2 3 4

Töökoht

1. Töökoht isoleerida muust tegevusest samas

ehitises

ei soovitatav jah

2. Töökoht peab olema fumigeerimiseks

õhukindlalt suletav

ei soovitatav jah

Ruumid

3. Nakkusohtlikku materjali, kaasa arvatud

loomad, käideldakse ohutuskapis, isoleeritult või

kasutatakse muud sobivat kaitset

vajadusel

jah, kui nakkus

võib levida õhu

kaudu

jah

Seadmestik

4. Õhuvahetus läbi filtrite (HEPA- filter1 või

samaväärne) ei jah, väljuv õhk

jah, sisenev ja

väljuv õhk

5. Töökohal alarõhk atmosfäärirõhu suhtes ei soovitatav jah

6. Veekindlad ja kergesti puhastatavad pinnad

jah, lauad

ja põrand

jah, lauad, põrand

ja muud pinnad

vastavalt

töökeskkonna

riskianalüüsi

tulemustele

jah, lauad, lagi,

seinad, põrand

7. Tööpinnad happe-, aluse-, lahustikindlad ja

neid saab desinfitseerida soovitatav jah jah

Töösüsteem

1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter

8. Sissepääs lubatud vaid asjaomastele töötajatele soovitatav jah

jah, läbi

õhuluku2

9. Tõhus kontroll nakkuse levitajate üle (nt

närilised ja putukad) soovitatav jah jah

10. Desinfitseerimine kindlaksmääratud viisil jah jah jah

11. Bioloogilise ohuteguri ohutu säilitamine jah jah jah, väga

kindlalt

12. Töötajad peavad enne eraldatud alalt

lahkumist käima duši all

ei soovitatav soovitatav

Jäätmed

13. Valideeritud inaktiveerimisprotsess

loomakorjuste ohutuks kõrvaldamiseks soovitatav

jah, kohapeal või

väljaspool

töökohta

jah, kohapeal

olemas

Muud meetmed

14. Laboris võivad olla ainult seal kasutatavad

töövahendid ei soovitatav jah

15. Vaateaken ruumis toimuva jälgimiseks soovitatav

soovitatav jah

2 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustavate ustega.

1

EELNÕU

25.01.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 7 lõike 3,

§ 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest

mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud

töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „töö põllumajandustooteid tootvas

ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö;

2) määruse lisad 1–3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja

mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete

kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele

esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel kantserogeensete,

mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalidega (edaspidi kantserogeen, mutageen ja

reproduktiivtoksiline aine).“;

3) paragrahvi 1 lõikes 2, § 4 lõike 5 punktides 1, 3–5 ja 9, § 6 lõikes 1, § 8 lõikes 2, § 11 lõike

2 punktides 3 ja 4 ning § 12 lõikes 3 asendatakse sõnad „kantserogeen või mutageen“

tekstiosaga „kantserogeen, mutageen või reproduktiivtoksiline aine“ vastavas käändes;

2

4) paragrahvi 2 punktis 9, § 3 lõigetes 1 ja 2, § 4 lõigetes 1 ja 3 ning lõike 5 sissejuhatavas

lauseosas ja punktides 2 ja 10, § 5 lõikes 1 ja 2, § 7 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1, § 8

pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ning punktides 2–5 ja lõikes 2, § 9 lõike 1

sissejuhatavas lauseosas, § 10 lõikes 1, § 11 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 12 lõikes 1

asendatakse sõnad „kantserogeenid või mutageenid“ tekstiosaga „kantserogeenid, mutageenid

või reproduktiivtoksilised ained“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab

tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide, mutageenide või toimeläveta

reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur

ei ületaks nende kohta sätestatud töökeskkonna piirnormi.“;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:

„(41) Toimeläveta reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja

tervisele ohtlik, olenemata kogusest, millega ta kokku puutub.

(42) Kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või

valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise ainega

kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini.

(43) Toimelävega reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, mis on töötaja

tervisele ohtlik alates teatud kogusest, millega töötaja selle ainega kokku puutub.

(44) Kui reproduktiivtoksiline aine ei ole lõikes 41 või 43 nimetatud aine, tuleb tööandjal

lähtuda lõikest 42 ning võtta asjakohased meetmed, et minimeerida selle ainega kokkupuutest

tulenev oht töötaja tervisele, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi

olla kogust, millega kokkupuutel oleks aine töötaja tervisele ohutu.”;

7) paragrahvi 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „kantserogeenid

ja mutageenid“ tekstiosaga „kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained“

vastavas käändes;

8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Väljaõpet tuleb kohandada uue või muutunud ohu arvesse võtmiseks, eelkõige juhul, kui

töötaja puutub või võib kokku puutuda uue või mitme kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise ainega, sealhulgas ainetega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul,

kui tööga seotud asjaolud muutuvad.“;

9) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Väljaõpet tuleb vajaduse korral regulaarselt korrata.“;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

3

„(3) Tervishoiuasutustes tuleb väljaõpet regulaarselt korraldada töötajatele, kes puutuvad

kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui kasutatakse

neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid.“;

11) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kantserogeeni või mutageeniga“

tekstiosaga „ja vähemalt viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise

ainega.“;

12) paragrahvi 12 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal tervisehäire, mis võib olla tekkinud

kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute tagajärjel või kui

leitakse, et ainele kehtestatud bioloogilist piirnormi on ületatud, tuleb tööandjal

töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad tervisekontrolli.“;

13) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv

nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–

45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398

(ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL)

2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk

241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022, lk 1–14).“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“;

2) paragrahvi 111 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 111. Direktiivide muudatuste ülevõtmisega seotud rakendussätted“;

3) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Määruse lisas nimetatud aine „benseen“ piirnorm 0,66 mg/m3 jõustub 6. aprillil 2026. a.

(11) Määruse lisas nimetatud aine „akrüülnitriil“ piirnorm 1 mg/m3 jõustub 5. aprillil 2026. a.

(12) Määruse lisas nimetatud aine „nikliühendid“ piirnorm 0,01 mg/m3, mis on niklina

mõõdetav kopsualveoolidesse jõudev fraktsioon, jõustub 18. jaanuaril 2025. a. Piirnorm

0,05 mg/m3, mis on sissehingatav fraktsioon, jõustub 18. jaanuaril 2025. a.“;

4

4) määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse uue lisaga

(lisatud eelnõu lisana);

5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„1 Euroopa Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et

rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad

kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177,

05.07.1991, lk 22–24); nõukogu direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta

keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 05.05.1998, lk 11–23), muudetud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7);

Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike

ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi

98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest

tööl (EÜT L 142, 16.06.2000, lk 47–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest

tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1

tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–45), muudetud direktiividega 2014/27/EL

(ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95),

(EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120), (EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019,

lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88,

16.03.2022, lk 1–14); Euroopa Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse

töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu

direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ

(ELT L 38, 09.02.2006, lk 36–39); Euroopa Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, millega

kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et

rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ

(ELT L 338, 19.12.2009, lk 87–89); Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, millega

kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike

piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja

2009/161/EL (ELT L 27, 01.02.2017, lk 115–120); Euroopa komisjoni direktiiv

(EL) 2019/1831, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna

ohtlike ainete soovituslike piirnormide viies loetelu ja muudetakse komisjoni direktiivi

2000/39/EÜ (ELT L 279, 31.10.2019, lk 31–34).“.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruses nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „pliisisaldus“ tekstiosaga „(PbB), kasutades

absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:

„(21) Plii bioloogiline piirnorm on 70 μg Pb/100 ml vere kohta.

5

(22) Bioloogiline piirnorm on asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus

vastavas bioloogilises keskkonnas.“;

4) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv

nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.04.2004, lk 35–

45), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7), (EL) 2017/2398

(ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95), (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120),

(EL) 2019/983 (ELT L 164, 20.06.2019, lk 23–29), (EL) 2019/1243 (ELT L 198, 25.07.2019,

lk 241–344) ja (EL) 2022/431 (ELT L 88, 16.03.2022, lk 1–14).“.

§ 5. Määruse jõustumine

Määruse §-id 2–4 jõustuvad 5. aprillil 2024. a.

Kaja Kallas

peaminister

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Lisa 1 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine

Lisa 2 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine tööstuslike protsesside korral

Lisa 3 Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad

Lisa Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid

MÄÄRUS

08.02.2024 nr 2-2/376-1

Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ paragrahvi 6 punktis 58 asendatakse sõnad „kantserogeenideks ja mutageenideks“ sõnadega „kantserogeenideks, mutageenideks ja reproduktiivtoksilisteks aineteks“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 5. aprillil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

1

25.01.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse

nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest1. Eelnõu on seotud

Vabariigi Valitsuse töötervishoiu ja tööohutuse määruste muutmise eelnõuga, millega samuti

võetakse osaliselt üle direktiiv (EL) 2022/431. Käesoleva eelnõuga viiakse selle direktiiviga

kooskõlla sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“2 (edaspidi

kutsehaiguste loetelu).

Direktiiviga (EL) 2022/431 laiendati direktiivi 2004/37/EÜ3 kohaldamisala, millesse seni

kuulusid kantserogeensed ja mutageensed ained, lisades sellesse reproduktiivtoksilised ained –

need on ained või segud, mis loetakse 1A või 1B kategooria reproduktiivsust (inimese

paljunemisvõimet) kahjustavaks aineks vastavalt klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on

esitatud määruse (EÜ) nr 1272/20084 I lisas. Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada

kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule.

Eesti õigus vastab osaliselt direktiivis (EL) 2022/431 ette nähtud nõuetele, kuid kutsehaiguste

loetellu tuleb lisada ka haigused, mis on põhjustatud sellistest töökeskkonna keemilistest

ohuteguritest nagu reproduktiivtoksilised ained. Eelnõu jõustumisel ministri määrusena saab

kutsehaiguseks lugeda töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud

haigust.

Liikmesriigid peavad direktiivi oma õigusesse üle võtma hiljemalt 5. aprilliks 2024.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik (5912 6091, [email protected]) ning

sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (5916 2966,

[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik

Käddi Tammiku (5455 0226, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate

kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest 2 RT I, 09.12.2022, 20 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja

mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ

artikli 16 lõikes 1 esitatud tähenduses) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need

kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

2

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431.

Eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrust nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“

(RT I, 09.12.2022, 20).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses5.

Eelnõu on kavandatud määrusena jõustuma direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmiseks ette nähtud

tähtpäeval ehk 5. aprillil 2024.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses sätestatakse kutsehaiguste loetelu määruse

muudatus, teise paragrahviga kehtestatakse eelnõu muudatuse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse kutsehaiguste loetelu määruse § 6 punkti 58. Kutsehaiguste loetelu

määruse §-s 6 on sätestatud loetelu töökeskkonna keemilistest ohuteguritest, mis põhjustavad

kutsehaiguseid. Sama sätte punktis 58 on nimetatud need keemilised ained, mis

klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt määrusele

(EÜ) nr 1272/2008.

Direktiivi (EL) 2022/431 artikkel 1 punkt 10 alapeatükk c näeb ette, et kõikidest liikmesriigi

õiguse või tavade kohaselt kindlaks tehtud vähktõvejuhtumitest, kahjulikust toimest

täiskasvanud mees- ja naistöötajate suguvõimele ja viljakusele ning järglaste arengut

mõjutavast toksilisusest, mis tulenevad töökeskkonnas kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest, teatatakse pädevale asutusele. Vabariigi Valitsuse

määruse „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra“6 § 6

lõike 1 kohaselt teavitatakse kutsehaigestumisest Tööinspektsiooni. Töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse7 (TTOS) § 25 lõike 5 punkti 1 kohaselt on Tööinspektsioon muu hulgas

kohustatud kutsehaigestumisi uurima. Samamoodi kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad

reproduktiivtoksilised ained väga ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu

mõju töötajate tervisele, ennekõike suguvõimele, viljakusele ja järglaste arengule. Seetõttu

lisatakse kutsehaiguste loetelu määruse § 6 punkti 58 viide reproduktiivtoksilistele ainetele. See

tähendab, et töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud haigust

on edaspidi võimalik lugeda kutsehaiguseks.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) 6 RT I, 22.11.2022, 9 7 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 30.06.2023, 87, kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087?leiaKehtiv

3

Eelnõu §-iga 2 sätestatakse muudatuste jõustumise aeg. Liikmesriikidel tuleb direktiivi

(EL) 2022/431 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid riigisisesesse õigusesse üle võtta

hiljemalt 5. aprilliks 2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõuga viiakse Eesti õigus osaliselt kooskõlla direktiiviga (EL) 2022/431.

4. Määruse mõjud

Muudatus: töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täiendamine

reproduktiivtoksiliste ainetega

Muudatusega lisatakse loetelusse töökeskkonna keemilistest ohuteguritest, mis põhjustavad

kutsehaiguseid, reproduktiivtoksilised ained. See loetelu on sätestatud kutsehaiguste loetelu

määruses. Sarnaselt kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad reproduktiivtoksilised ained

väga ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate tervisele,

ennekõike nende suguvõimele, viljakusele ja järglaste arengule. Ka juba praegu kuuluvad

teatud reproduktiivtoksilised ained ohtlikeks määratud kemikaalide hulka8.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad töökeskkonnas ja -protsessides kokku

ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki töötajaid, kellel on töökeskkonnas või -protsessides võimalik kokku

puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad

reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide

hulka, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile

on alates 2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise

teateid 32 ja nendega kokkupuutujaid on viie aasta peale olnud 240. Peamised tegevusalad, kus

selliste ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus, kus hõivatute arv Eestis on

vastavalt 123 600 (18,1% kõikidest hõivatutest) ja 58 300 (8,6% kõikidest hõivatutest), kuid

võttes arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik mõjutatud töötajate hulk

tunduvalt väiksem. Samas tuleb arvestada, et laekunud teated ei peegelda ohtlike kemikaalidega

tegelikult kokkupuutuvate töötajate arvu, ja samuti võib loetellu reproduktiivtoksiliste ainete

lisamine suurendada nendega kokkupuutujate arvu. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust

võib siiski pidada väikeseks.

Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal ohtlike kemikaalidega

kokkupuutumisele võib vähendada kutsehaigestumiste ja haiguspäevade arvu ning see

omakorda mõjub positiivselt sihtrühma majanduslikule toimetulekule.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

8 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisa,

vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2014/VV_132m_lisa.pdf# (28.11.2023).

4

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine,

kuna reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutel võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate

tervisele. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja -protsessides

kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides

kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad

reproduktiivtoksilised ained juba kuuluvad kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide

hulka, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile

on alates 2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise

teateid 29 ettevõttelt, kelle peamised tegevusalad on töötlev tööstus ja ehitus. Eestis oli

2022. aastal töötleva tööstuse tegevusalal 9950 registreeritud ettevõtet (6,7%

kõikidest registreeritud ettevõtetest) ja ehituse tegevusalal 16 050 registreeritud ettevõtet

(10,8% kõikidest registreeritud ettevõtetest). Võttes aga arvesse Tööinspektsioonile laekunud

teateid, on tegelik mõjutatud ettevõtete hulk tunduvalt väiksem. On võimalik, et muudatus toob

kaasa mõjutatud ettevõtete hulga mõningase suurenemise, ent kuna viimasel viiel aastal on

kokku laekunud vaid 32 teadet (mõnelt ettevõttelt mitu teadet) ja kehtiva regulatsiooni kohaselt

on osa reproduktiivtoksilisi aineid ohtlike kemikaalide loetelus juba olemas, võib eeldada, et

muudatus ei mõjuta suurt hulka uusi ettevõtteid, kellel pole varem olnud töökeskkonnas ohtlike

kemikaalide käitlemise kogemust. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda

tegelikku ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate arvu ja ohtlike kemikaalide nimekirja

täiendamine võib selliste töötajate hulka suurendada.

Muudatus toob mõningatele tööandjatele kaasa vajaduse vaadata üle töökeskkond ja hinnata

sealseid riske, võttes arvesse lisatud nõudeid. Tööandjad peavad arvestama, et töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad

edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Muudatus toob seega

tööandjatele kaasa teatud määral lisakohustusi ja -kulutusi. Samuti, töötajal kutsehaiguse

diagnoosimise korral on tööandjal kutsehaigusjuhtumi uurimise kohustus ja meetmete

rakendamise kohustus selliste juhtumite vältimiseks. Töötajal diagnoositud kutsehaigus võib

tööandjale tähendada kohustust maksta töötajale kahjuhüvitist. Samas on muudatusel

tööandjatele positiivne mõju, kuna selle eesmärk on töökeskkonna ohutumaks muutmisega

senisest efektiivsemalt kaitsta töötajate tervist. Töötaja haigestumise ennetamine hoiab ära ka

vajaduse leida asendajaid või lisatööjõudu.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma nii negatiivselt kui ka positiivselt, sest toob kaasa

halduskoormuse suurenemise ja lisakulutusi, ent kuna töökeskkond muutub ohutumaks, aitab

5

see pikas perspektiivis kulutusi ka ära hoida. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike

ja mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna peamine koormus

langeb määruse vastuvõtmise aega, mil tööandjad peavad uute nõuete kohaselt töökeskkonna

üle hindama.

Mõjutatud sihtrühm: töötervishoiuarstid

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

2023. aasta novembrikuu seisuga on Eestis Terviseameti andmetel 105 töötervishoiuarsti ja

25 töötervishoiuõde. Kuna kõikidest tervishoiutöötajatest (ligikaudu 27 800) moodustavad nad

0,5%, on sihtrühma suurus väike.

Muudatuse jõustumine suurendab töötervishoiuarstide töökoormust, kuna tähelepanu tuleb

pöörata ka reproduktiivtoksilistele ainetele kohalduvatele nõuetele ja nende ainetega seotud

kutsehaigustele. See võib osadel juhtudel tähendada vajadust töötervishoiuarste koolitada.

Muudatuse mõju sihtrühmale on aga positiivne, sest see aitab töötajate tervist põhjalikumalt

jälgida ning ennetada tööga seotud ja kutsehaiguseid.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, aidates kaasa töötervishoiutöötajate efektiivsemale

tööle ja töötajate tervise parendamisele. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning

mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna muudatus puudutab

vaid neid töötajaid, kes oma töökeskkonnas võivad kokku puutuda reproduktiivtoksiliste

ainetega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatus mõjutab Tööinspektsiooni, kes TTOS-i kohaselt on kohustatud kutsehaigestumisi

uurima. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täiendamine reproduktiivtoksiliste

ainetega toob kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Muudatus mõjutab Tööinspektsiooni

tööülesannetest enim kutsehaigestumiste uurimist ja järelevalve tegemist. Kummagi ülesande

puhul peavad inspektorid pärast määruse jõustumist hakkama tähelepanu pöörama uutele

kutsehaigustele ja töökeskkonnas kohalduvatele nõuetele. Samas ei ole tegemist täielikult uute

tööülesannetega ning nende täitmise protsess on töötajatele suures osas tuttav.

Muudatus mõjutab riigiasutustest vaid Tööinspektsiooni, seega on sihtrühma suurus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui reproduktiivtoksiliste ainete lisamine kutsehaiguste

loetellu toob kaasa kutsehaigestumiste märkimisväärse kasvu. Suurenenud töökoormus võib

tekitada vajaduse muuta asutusesisest töökorraldust või värvata uusi töötajaid. Samas on antud

mõju avaldumine tänu töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele üsna ebatõenäoline.

6

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna aitab parendada ja tõhustada Tööinspektsiooni

tööd. Lisaks aitab muudatus täita Tööinspektsiooni peamist eesmärki, milleks on hoida töötajate

tervist. Nii muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus kui ka ja mõju ulatus on väike, kuna

muudatusega ei määrata uut tööülesannet, vaid täiendatakse olemasolevat. Mõju sagedus on

sihtrühma jaoks väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 5. aprillil 2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate

Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile

TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule,

Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise

Ühingu PARE, Terviseametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, EcoMetal AS-le,

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusele, Eesti

Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Haiglate

Liidule, Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Ringimajanduse Ettevõtete

Liidule, MTÜ Ravimitootjate Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.

1

24.01.2024

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste

muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest

ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervisoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi

bioloogiliste ohutegurite määrus), 15. detsembri 2005. a määrust nr 308 „Kantserogeensete ja

mutageensete kemikaalide käitlemisele esitavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi

kantserogeenide määrus), 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus) ja 20. juuni 2000. a

määrust nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

(edaspidi plii määrus).

Eelnõukohaste muudatustega kantserogeenide määruses, ohtlike kemikaalide määruses ja plii

määruses võetakse Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2022/4311, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ2 töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Liikmesriigid peavad

direktiivi (EL) 2022/431 oma õigusesse üle võtma hiljemalt 5. aprilliks 2024.

Eelnimetatud eesmärgist lähtuvalt on eelnõu seotud:

1) sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise eelnõuga,

mille raames muudetakse määruse § 6 punkti 58;

2) ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga töövõimetuse ennetamiseks3. Nimetatud eelnõus tehakse muudatused töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses (TTOS) töötervishoiuteenuse sättes, millega samuti võetakse üle direktiiv

(EL) 2022/431.

Direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala, millesse seni kuulusid kantserogeensed ja mutageensed

ained, laiendatakse direktiiviga (EL) 2022/431, lisades direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse

reproduktiivtoksilised ained. Reproduktiivtoksilised on ained või segud, mis loetakse 1A või

1B kategooria reproduktiivsust (inimese paljunemisvõimet) kahjustavaks aineks vastavalt

klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas4.

Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste

suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate

kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja

mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ

artikli 16 lõike 1 tähenduses) 3 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse

ennetamiseks, saatja viit 1.2-2/58-1, Dokumendi number: 23-0609/01, Toimik: 23-0609.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need

kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

2

Tööandjal tuleb edaspidi arvestada, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli

järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste

ainetega kokkupuute korral (nt kohustus teavitada Tööinspektsiooni, tervisekontrolli nõue,

töötajate nimekirja pidamine jms). Samuti tuleb tööandjal üle vaadata töökeskkond, vajadusel

korrigeerida riskianalüüsi ning võtta kasutusele sobivad meetmed ohtlikest ainetest tuleneva

terviseriski vähendamiseks. Eelnõuga muudetakse lisaks ohtlike kemikaalide piirnorme ja

täiendatakse märkeid ainetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Samuti sätestatakse bioloogiline

piirnorm pliile.

Lisaks muudetakse eelnõukohase määrusega bioloogiliste ohutegurite määrust, et viia määrus

suuremal määral kooskõlla Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/18335, millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate

kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Kuigi direktiivi

(EL) 2019/1833 muudatused võeti siseriiklikusse õigusesse üle 2020. aasta novembris6, juhtis

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) oma 22.12.2023 esitatud märgukirjas Eesti tähelepanu

direktiivi ülevõtmisega seotud võimalikele puudustele. Eelnõukohase määrusega tehtavate

muudatustega täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määrust ja selle lisasid 1–3 (eelnõu lisad

1–3). Bioloogiliste ohutegurite määruses tehtavad muudatused on peamiselt tehnilist laadi ja

parandavad õigusselgust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Dana Kadanik (5912 6091, [email protected]) ja

Eneken Sepa (5875 9696, [email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva

Põldis (5913 6476, [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (5916 2966,

[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik

Käddi Tammiku (5455 0226, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega

muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja

mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Lisaks tehakse Euroopa Komisjoni

märgukirjast tingitult eelnõuga täpsustusi Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb

töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest töö,

ülevõtmiseks kehtestatud meetmetesse.

Eelnõuga muudetakse järgmiseid määruseid:

1) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest

mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.03.2022, 29);

5 Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ

I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas. 6 Vabariigi Valitsuse 05. novembri 2020. a määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“. RT I, 12.11.2020, 1.

3

2) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete ja

mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

(RT I, 17.10.2019, 4);

3) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 21.12.2022, 14);

4) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 12.11.2020, 4).

Eelnõu on seotud sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“

muutmise eelnõuga. Lisaks on eelnõu seotud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga töövõimetuse ennetamiseks7.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu § 1 jõustub üldises korras. Eelnõu §-d 2–4 on kavandatud määrusena jõustuma direktiivi

(EL) 2022/431 ülevõtmiseks ette nähtud tähtpäeval ehk 5. aprillil 2024.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimeses sätestatakse bioloogiliste ohutegurite määruse

muudatused, teises kantserogeenide määruse muudatused, kolmandas ohtlike kemikaalide

määruse muudatused ning neljandas plii määruse muudatused. Viienda paragrahviga

kehtestatakse määruse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määrust.

Bioloogiliste ohutegurite määruse muudatused on peamiselt tingitud komisjoni 22.12.2023 a.

edastatud märgukirjast Eestile seoses komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega Eesti

õigusesse. Komisjon juhib oma märgukirjas tähelepanu direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega

seotud võimalikele puudustele. Eesti nõustub nende puudustega. Selleks, et viia Eesti õigus

vastavusse komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1833, tehakse bioloogiliste ohutegurite määruses

järgnevalt selgitatud muudatused.

Punktiga 1 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 4 lõike 2 punkti 2 tekstiosa „töö

põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö“. Komisjon on oma

märgukirjas välja toonud, et riiklik ülevõtmismeede on liiga kitsas, viidates lisaks metsatööle

üksnes tööle põllumajandustooteid tootvas ettevõttes, mistõttu on välja jäänud mitmesugused

muud põllumajanduses tehtavad tööd.

Direktiiviga (EL) 2019/1833 asendati direktiivi 2000/54/EÜ lisa I, mis sätestab tegevusalade

soovitusliku loetelu. I lisa asendamisega tegevusalade soovituslikus loetelus direktiiviga (EL)

2019/1833 aga sisulisi muudatusi ei tehtud, mis tähendab seda, et tekstiosa „töö

põllumajanduses“ on olnud direktiivis 2000/54/EÜ aastast 2000. Bioloogiliste ohutegurite

määruse § 4 lõike 2 punktis 2 on tekstiosa „põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ olnud

samuti alates aastast 2000, kui bioloogiliste ohutegurite määrus vastu võeti ning sellega on

mõeldud kõiki töid, mida põllumajanduses tehakse. Eeltoodust lähtuvalt ei peetud 2020. aasta

novembris, kui direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega muudeti bioloogiliste ohutegurite

määrust, vajalikuks muuta bioloogiliste ohutegurite määruse § 4 lõike 2 punkti 2 sõnastust. Küll

7 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse

ennetamiseks, saatja viit 1.2-2/58-1, Dokumendi number: 23-0609/01, Toimik: 23-0609.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16

4

aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et antud sõnastuse tõlgendamisega võivad jääda

hõlmamata näiteks ettevõtted, kes ise põllumajandustooteid ei tooda, aga osutavad

põllumajandustoodete tootmisega mõeldudteenuseid (näiteks viljavõtu teenust osutav ettevõtte

ja seal töötavad töötajad). Selleks, et tagada õigusselgus, asendame tekstiosa „töö

põllumajandustooteid tootvas ettevõttes“ sõnaga „põllumajandustöö“.

Punktiga 2 asendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisad 1–3 uute lisadega (eelnõu lisad

1–3).

Eelnõuga tehtavad muudatused bioloogiliste ohutegurite määruse lisades 1–3 on peamiselt

tehnilist laadi, eesmärgiga viia bioloogiliste ohutegurite määrus kooskõlla direktiiviga (EL)

2019/1833.

Eelnõuga asendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 1 eriabinõu punkti 3 sõna

„laminaarkapis“ tekstiosaga „ohutuskapis või isoleeritult või kasutades muud sobivat kaitset“.

Muudatuse eesmärk on õigusselguse huvides laiendada ruumide/kaitsete loetelu, kus

nakkusohtlikku materjali (sh loomi) võib käidelda. Muudatus on kooskõlas direktiiviga (EL)

2019/1833, mille lisa V eriabinõu punkt 3 sätestab samuti lahtise loetelu ruumidest/kaitsetes,

mis on sobivad nakatunud materjalide käitlemiseks „Nakatunud materjali, sh loomi,

käideldakse ohutuskapis või isoleeritult või kasutades muud sobivat kaitset“.

Lisaks tehakse eelnõuga bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 1 vormistuslik muudatus, tõstes

lisa viimaselt leheküljelt tekstiosa „loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse

laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele“

sissejuhatava märkuse alla. Samuti eemaldatakse märge „(***)“ lisa pealkirja lõpust ja eelpool

nimetatud tekstiosa algusest. Vormistuslike muudatuste eesmärk on lihtsustada lisa arusaamist

ja loetavust.

Eelnõuga on bioloogiliste ohutegurite määruses lisas 2 tehtud alljärgnevad

muudatused/täiendused:

– 4. ja 18. eriabinõu ohutustasemete 2–4 nõudeid täiendatakse sõnaga „valideeritud8“.

Valideerimise eesmärk on, et keemiline või füüsikaline meetod, mida kasutatakse näiteks

heitvee kahjutuks muutmiseks, oleks piisavalt tõhus, muutes heitvee enne kanalisatsiooni

laskmist kahjutuks. Direktiiviga (EL) 2019/1833 muudeti direktiivi 2000/54/EÜ lisa VI, mis

sätestab ohutusmeetmed tööstusprotsesside puhul. VI lisa asendamisega täiendati direktiivi

2000/54/EÜ 4.9 ja 6(l).10 eriabinõu ohutustaseme 2 tekstiosa sõnadega "keemilise ja

füüsikalise", ohutustaseme 3–4 tekstiosa jäi samaks, mis tähendab seda, et tekstiosa „muudetud

kahjutuks valideeritud keemilise või füüsikalise meetodiga“ on olnud direktiivis 2000/54/EÜ

aastast 2000. Bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 on ohutustasemete 3–4 eriabinõud

"vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on

muudetud kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga" ja „heitvesi muudetakse kahjutuks

enne kanalisatsiooni laskmist töödeldakse keemiliselt või füüsikaliselt“ olnud määruse lisas 2

alates 2000. aastast ning sellega on mõeldud keemilisi või füüsikalisi meetodeid, mis on

valideeritud. Eeltoodust lähtuvalt ei peetud 2020. aasta novembris, kui direktiivi (EL)

2019/1833 ülevõtmisega muudeti bioloogiliste ohutegurite määrust, vajalikuks eraldi lisas 2

välja tuua mõistet „valideeritud“. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva

bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 4. ja 17. eriabinõu ohutustasemete sõnastuse

8 Valideerimine eeldab toimingute, näiteks uuringute, teostamist, et kontrollida keemilise või füüsikalise meetodi,

mida soovitakse bioloogilise ohuteguri kahjutuks muutmiseks kasutada, toimimist ning mis kinnitab, et meetod

mida kasutatakse on asjakohane. 9 Vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on: 10 Heitvee töötlemine enne äravoolu laskmist

5

tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus ettevõtted ei pea vajalikuks kasuta keemilisi või

füüsikalisi meetodeid, mis on valideeritud ning selle tulemusel võib jõuda kanalisatsiooni ja

keskkonda bioloogilisi ohutegureid, mis on ohtlikud näiteks inimestele. Selleks, et tagada

õigusselgus, asendame bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 4. ja 16. eriabinõu

ohutustasemete tekstiosa „muudetud kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga“

tekstiosaga „muudetud kahjutuks valideeritud keemilise või füüsikalise meetodiga“;

– 6. ja 7. eriabinõus asendatakse õigusselguse huvides mõiste „ala“ mõistega „kontrollitav

ala“. Komisjon tõi oma märgukirjas välja, et kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 6.

ja 7. eriabinõu sõnastus võib tekitada segadust ja õiguskindlusetust ning vähendada

ohutusmeetmete tõhusust, kuna ala, mille suhtes tuleb ohutusmeetmeid rakendada, ei ole

piisavalt täpsustatud. Kuigi kehtivas bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 puudub ala

täpsustus, siis sisuliselt on kehtiva regulatsiooniga mõeldud kontrollitavat ala nagu on

nimetatud direktiivis (EL) 2019/1833. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva

sõnastusega tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus „ala“ mõiste võib tekitada segadust.

Selleks, et tagada õigusselgus, asendame mõiste „ala“ mõistega „kontrollitav ala“.

Kontrollitava alaga on mõeldud töökeskkonnas piiritletud ala, kus bioloogiliste ohuteguritega

tegeletakse. Kontrollitava ala eesmärk on tagada, et bioloogilised ohutegurid ei jõuaks ettevõtte

teistesse tööruumidesse või keskkonda. Näiteks peab olema kontrollitud ala suurus selline, et

suletud süsteemi kogu sisaldis (bioloogilised ohutegurid) ei väljuks lekke korral ala piiridest,

ehk ei väljuks ettevõtte töökeskkonda, kus ei ole tagatud asjakohane kaitse bioloogiliste

ohutegurite osas;

– 7. eriabinõus asendatakse mõiste „desinfitseerimiseks“ mõistega „fumigatsiooniks“.

Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti bioloogiliste

ohutegurite määruse lisa 2, kuid muudatusega jäi eksimuse tõttu sisse mõiste „desinfitseerima“,

mis tähendab pisikute hävitamist füüsikaliste protseduuride või keemiliste ainete kasutamisega,

mitte mõiste „fumigatsioon“, mis tähendab aga keemiliste ühendite kasutamist gaasi või

suitsuna putukate või kahjurite hävitamiseks ning mida on mõeldud direktiiviga (EL)

2019/1833 tehtud muudatustes;

– 9. eriabinõus asendatakse tekstiosa „filtrite (HEPA-filter või samaväärne)“ tekstosaga

„HEPA-filtri“. Komisjon on oma märgukirjas välja toonud, et riiklik meede paistab olevat

leebem, kui direktiivis (EL) 2019/1833 ette nähtud meede, kuna on lubatud kasutada ka muid

filtreid lisaks HEPA-filtritele. Lisaks täiendatakse eriabinõud sõnadega „kontrollitaval alal“, et

oleks selge ja arusaadav, millisel alal peab õhuvahetus toimuma läbi HEPA-filtri. Täiendus on

kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1833;

– 10. eriabinõus asendatakse mõiste „tööruumis“ mõistega „kontrollitaval alal“. Komisjon

on oma märgukirjas selgitanud, et siseriikliku meetme sõnastust võib tekitada segadust ja

õiguskindlusetust ning vähendada ohutusmeetme tõhusust, kuna mõiste „tööruum“ näib olevat

liiga lai. Kuigi kehtivas bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 puudub tööruumi täpsustus,

siis sisuliselt on kehtiva regulatsiooniga mõeldud kontrollitavat ala nagu on nimetatud

direktiivis (EL) 2019/1833. Küll aga tuleb eelnõu kavandajatel möönda, et kehtiva sõnastusega

tõlgendamisega võib tekkida olukord, kus „tööruumi“ mõiste võib tekitada segadust. Selleks,

et tagada õigusselgus, asendame mõiste „tööruum“ mõistega „kontrollitav ala“;

– 11. eriabinõus täiendatakse lause algust õigusselguse huvides tekstiosaga „kontrollitaval

alal“, et viia bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/1833, et

oleks üheselt arusaadav, millisel alal tagatakse piisav ventilatsioon õhu saastumise

vähendamiseks;

– 12. eriabinõu neljanda ohutustaseme nõuet täiendatakse tekstiosaga „vastavaks

otstarbeks rajatud“. Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti

bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2, kuid muudatusega jäi ekslikult lisamata ohutustaseme

nõude täpsustus;

– 15. eriabinõus täiendatakse õigusselguse huvides lauset sõnaga „kontrollitavalt“, et

oleks selge, enne milliselt alalt lahkumist tuleb töötajal duši all käia. Komisjon on oma

6

märgukirjas selgitanud, et siseriikliku meetme sõnastus võib tekitada segadust ja

õiguskindlusetust ning vähendada kõnealuse ohutusmeetme tõhusust, kuna selles ei ole

piisavalt täpsustatud ala, mille suhtes eespool nimetatud ohutusmeedet tuleb kohaldada;

– 17. eriabinõus täiendatakse õigusselguse huvides tekstiosaga „enne selle äravoolu

laskmist“, et oleks selge ja arusaadav, enne mida tuleb pesuvesi kahjutuks muuta. Vastav

täpsustus on ka direktiivis 2000/54/EÜ ning direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustes.

Bioloogiliste ohutegurite lisas 2 tehtud muudatuste tulemusel peavad tööandjad, kellel on 2.-4.

ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega tööstuslike protsesside korral kokkupuute oht,

vaatama üle, kas eriabinõud, mida rakendatakse on vastavuses bioloogiliste ohutegurite lisas 2

nimetatud nõuetele ning kui mitte, siis vastavad eriabinõud kasutusele võtta. Lisaks vajadusel

täiendada töökeskkonna riskianalüüsi ning viia läbi töötajate juhendamine, et nad oleksid

uutest/uuendatud eriabinõudest teadlikud. Näiteks tuleb tööandjal kontrollida, et kas meetmed,

millega vedelates jäätmetes eluvõimelisi organisme ning heitvett kahjutuks muudetakse, on

valideeritud. Kui selgub, et füüsikaline või keemiline meetod, mida kasutatakse, ei ole

valideeritud, tuleb tööandjal viia läbi vastavasisuline valideerimine.

Lisaks täiendatakse eelnõuga bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 uue bioloogilise

ohuteguriga – Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga, mis kuulub 3. ohurühma11 ning millel

on lisatud märge „V12“.

Direktiivi (EL) 2019/1833 ülevõtmisega 2020. aasta novembris muudeti bioloogiliste

ohutegurite määruse lisa 3, kuid ekslikult jäi lisamata Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp,

millele ka komisjon oma märgukirjas tähelepanu juhtis.

Uue bioloogilise ohuteguri lisandumisel lisa 3 loendisse peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas

esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja

nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.

Kui töötajad on otseses kokkupuutes bioloogilise ohuteguriga, tuleb tööandjal rakendada

bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5–16 nimetatud ennetusabinõusid, näiteks: vältima

võimaluse korral tervisele ohtliku ohuteguri kasutamist; märgistama bioloogilisest ohutegurist

mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas; väljastama töötajatele isikukaitsevahendid; võtma

tarvitusele tööhügieeni abinõud; korraldama töötajate väljaõppe enne bioloogiliste

ohuteguritega töö alustamist; koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise juhised; tulenevalt

tegevusaladest rakendama bioloogiliste ohutegurite määruse lisades 1–2 nimetatud abinõusid.

Töökeskkonnas, kus riskianalüüsi tulemustest nähtub, et töötajal ei ole otsest kokkupuudet

bioloogilise ohuteguriga, kuid töötaja võib olla töötingimuste või töö laadi tõttu bioloogilisest

ohutegurist ohustatud, tuleb tööandjal rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5 ja

7–13 nimetatud abinõusid. See tähendab seda, et tööandja peab riskianalüüsis hindama

töökeskkonnas esinevaid riske ning võtma tarvitusele vajaminevad abinõud, sh peab tööandja

hindama, kas ja mis ulatuses on asjakohane rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des

5 ja 7–13 nimetatud abinõusid.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse kantserogeenide määrust.

11 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja

tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja

ravivahendid; 12 Tõhus vaktsiin saadaval ja Euroopa Liidus registreeritud.

7

Tööandja on kohustatud kaitsma töötajate tervist, tagades selleks võimalikult madalate

riskidega töökeskkonna. Selleks peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks

määrama ohtlike kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse, hindama riski töötajate

tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samuti on tööandja

kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus mõõtma töökeskkonna õhus keemiliste ainete

sisaldust ja võrdlema neid ohtlike kemikaalide lisas esitatud kehtivate piirnormidega. Eelnõuga

tehtavate muudatuste tõttu võib tööandjal tekkida vajadus üle vaadata, milliste keemiliste

ohuteguritega puutuvad töötajad tema töökeskkonnas kokku ja millised nõuded võivad

tööandjale lisanduda.

Punktiga 1 muudetakse kantserogeenide määruse pealkirja, lisades pealkirja

reproduktiivtoksilised ained, kuivõrd edaspidi kohaldub kantserogeenide määrus peale

kantserogeenide ja mutageenide ka reproduktiivtoksilistele ainetele.

Punktidega 2–4 ja 7 laiendatakse kantserogeenide määruse kohaldamisala

reproduktiivtoksilistele ainetele. Kuna direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala, millesse seni

kuulusid kantserogeensed ja mutageensed ained, laiendatakse direktiiviga (EL) 2022/431, siis

edaspidi kohalduvad kantserogeenidele ja mutageenidele kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral.

Näiteks tähendab see, et peale riskide hindamise ja terviseriski vähendamise meetmete võtmise

tuleb tööandjal korraldada töötajatele väljaõpe, kui nad puutuvad töökeskkonnas kokku

reproduktiivtoksiliste ainetega. Uue kohustusena tuleb tööandjal hakata reproduktiivtoksiliste

ainetega töökeskkonnas kokkupuute korral pidama inimeste üle arvestust ehk tuleb koostada

töötajate nimekiri, kes, millise tööprotsessi käigus, kui kaua ja millise reproduktiivtoksilise

ainega kokku puutub. Samuti tuleb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele

korraldada tervisekontroll enne, kui nad alustavad tööd sellises töökeskkonnas.

Töötervishoiuarsti määratud juhtudel peab töötaja läbima tervisekontrolli ka pärast

kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutumise lõppu.

Punktiga 5 täiendatakse kantserogeenide määruse § 4 lõiget 4 ja sätestatakse, et kui

kantserogeenide määruse § 4 lõikes 3 nimetatud suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt

võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide, mutageenidega või

toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav

ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. Sarnane põhimõte on kantserogeenide

määruses juba kehtinud mutageenide ja kantserogeenide korral, kuna direktiiv (EL) 2022/431

laiendab kohaldamisala, siis edaspidi kehtib nimetatud terviseriski vähendamise põhimõte ka

toimeläveta reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute kohta.

Kuna toimeläveta reproduktiivtoksilisel ainel ei ole töötaja tervisele teaduslikult kindlaks

tehtud ohutut piirnormi, peab tööandja selliste ainete kasutamisel olema eriti hoolas ja jälgima

töökeskkonda, et risk töötaja tervisele oleks kokkupuutest nimetatud ainega võimalikult suures

ulatuses minimeeritud. Mutageenide ja suurema osa kantserogeenide puhul ei ole seni olnud

teaduslikult võimalik kindlaks teha koguseid, millest madalama koguse puhul ei oleks

kokkupuutel kahjulikku tervisemõju. Lähtudes direktiivist 2004/37/EÜ ei kõrvalda

kantserogeenidega ja mutageenidega töökohas kokkupuute piirnormide kehtestamine täielikult

ohte töötajate tervisele ja ohutusele, mis tulenevad nende kemikaalidega kokkupuutest

(jääkrisk).

Punktiga 6 täiendatakse kantserogeenide määruse § 4 lõigetega 41–44, millega reguleeritakse

seda, kuidas töökeskkonnas vähendada reproduktiivtoksilistest ainetest põhjustatud

terviseriski.

8

Direktiivis (EL) 2022/431 esitatakse kaks uut terminit, mis sätestatakse kantserogeenide

määruse § 4 lõigetes 41 ja 43.

Enamiku reproduktiivtoksiliste ainete puhul on võimalik teaduslikult kindlaks teha tase, millest

madalamale jääva ainekogusega kokkupuude ei põhjusta tervisele kahjulikku mõju. Selliseid

reproduktiivtoksilisi aineid nimetatakse toimelävega reproduktiivtoksilisteks aineteks.

Toimelävega reproduktiivtoksiline aine on reproduktiivtoksiline aine, millel on ohutu

kokkupuute tase ja millest madalamale jääva kogusega kokkupuude ei kujuta endast ohtu

töötaja tervisele (termini mõistesisu on sätestatud lõikes 43). Toimeläveta reproduktiivtoksiline

aine on see-eest reproduktiivtoksiline aine, millel ei ole töötajate tervisele ohutut kokkupuute

taset. See tähendab, et isegi siis, kui keemilisele ohutegurile on sätestatud piirnorm, võib aine

avaldada negatiivset mõju töötaja tervisele ehk kahjustada tervist ka siis, kui sellise aine

sisaldus töökeskkonna õhus on väiksem kui sätestatud piirnorm (termini mõistesisu on

sätestatud lõikes 41).

Kantserogeenide määruse § 4 lõikes 42 nähakse ette direktiivist (EL) 2022/431 tulenev nõue, et

juhul, kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või

valmistada suletud süsteemis, tagab tööandja, et toimelävega reproduktiivtoksilise ainega

kokkupuutest tulenev oht töötajale viiakse miinimumini.

Euroopa Komisjon alles alustab reproduktiivtoksiliste ainete hindamist vastavalt sellele, kas

tegemist on toimelävega või toimeläveta ainega. Nende ainete kohta, mis on

reproduktiivtoksilised ained ja millele on piirnorm juba sätestatud, kasutab Euroopa Komisjon

nimetust muud reproduktiivtoksilised ained kui toimeläveta ja toimelävega ained.

Juba praegu on kehtivas õiguses sätestatud reproduktiivtoksilised ained koos piirnormidega.

Kuna Euroopa Komisjon aga alles alustab reproduktiivtoksiliste ainete hindamist ja liigitamist

toimelävega või toimeläveta aineteks, ei saa tööandja praegu veel arvestada, et need ained,

millele piirnorm on kehtestatud, liigituksid ühte või teise hulka. Toimelävega või toimeläveta

reproduktiivtoksiliseks aineks liigitamata reproduktiivtoksilisi aineid nimetab Euroopa

Komisjon muud kui reproduktiivtoksilisteks aineteks kui toimeläveta ja toimelävega ained.

Kantserogeenide määruse § 4 lõike 44 kohaselt lähtub tööandja muude reproduktiivtoksiliste

ainete kui toimeläveta ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete suhtes käesoleva määruse

§ 4 lõikest 42 ja võtab asjakohaseid meetmeid, et viia ainega kokkupuutest tulenev oht

miinimumini, arvestades, et sellise reproduktiivtoksilise aine puhul ei pruugi olla olemas

töötajate tervisele ohutut kogust.

Tööalase kokkupuute siduvad piirnormid ei mõjuta tööandjate muid direktiivist 2004/37/EÜ

tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust vähendada kantserogeenide, mutageenide ja

reproduktiivtoksiliste ainete kasutamist töökohal, ennetada või vähendada töötajate

kokkupuudet kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega, või meetmeid,

mis tuleks selle saavutamiseks rakendada. Need meetmed peaksid, kui see on tehniliselt

võimalik, hõlmama kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete asendamist

aine, segu või protsessiga, mis ei ole ohtlik või on vähem ohtlik töötajate tervisele, või suletud

süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute

taset.

Punktiga 8 täiendatakse määruse § 9 lõikega 11, mis täpsustab väljaõppe kohandamise

kohustust. Väljaõpet tuleb ülevõetava direktiivi (EL) 2022/431 kohaselt kohandada uue või

muutunud ohu arvesse võtmiseks, eelkõige juhul, kui töötajad puutuvad või võivad kokku

9

puutuda uue või mitme eri kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega,

sealhulgas nendega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul, kui tööga seotud asjaolud

muutuvad.

Teatavad ohtlikud ravimid sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavad määruses

(EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooria), mutageenseks (1A või

1B kategooria) või reproduktiivtoksiliseks aineks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise

kriteeriumidele ning kuuluvad seega direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Selge ja

ajakohastatud teave ravimi sellistele kriteeriumidele vastavuse kohta ei ole Euroopa Komisjoni

hinnangul töötajatele, tööandjatele või täitevasutustele kergesti kättesaadav. See tähendab

tööandjale seda, et juhul, kui töökeskkonnas on kasutusel ravim, mis omakorda sisaldab

kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist koostisosa, siis sellisel juhul tuleb

ravimi käitlemisele töökeskkonnas pöörata tähelepanu riskianalüüsis, hinnata sellisest ravimi

käitlemisest tulenevat riski töötaja tervisele, kes sellega kokku puutub, ja võtta asjakohaseid

ohutusmeetmeid. Et tagada direktiivi 2004/37/EÜ nõuetekohane rakendamine ning selgitada

selliste ohtlike ravimite kasutamist ja käitlemisega seotud ohtusid, on vaja võtta meetmeid, mis

aitavad tööandjatel need ained tuvastada. Euroopa Komisjon esitab kooskõlas Euroopa

Komisjoni 28. juuni 2021. a teatisega ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku

aastateks 2021–202713 kohta suunised töötajate kaitsmiseks ohtlike ravimitega

kokkupuutumise eest, sealhulgas koolituse, protokolli, järelevalve ja seire kohta.

Ohtlike ravimitega kokkupuute hindamisel peaksid tööandjad pöörama tähelepanu sellele, et

selliste ravimite asendamise nõue ei kahjustaks patsientide tervist.

Punktis 9 sõnastatakse ümber § 9 lõige 2. Tööandjale nähakse ette töötajate väljaõppe

regulaarse kordamise kohustus vastavalt vajadusele. Varasem säte oli sõnastatud koos

näidetega, mille korral tuli tööandjal väljaõpet uuesti korrata, uue sätte sõnastus on üldisem ja

paindlikum, mis annab võimaluse arvestada ka uude olukordadega ja muudatustega

töökeskkonnas, mille tõttu osutub vajalikuks väljaõppe kordamine. Väljaõpet tuleb korraldada

edaspidi regulaarselt vastavalt olukorrale ja vajadusele töökeskkonnas. Näiteks on vaja

korraldada väljaõpet, kui osa töötajatest, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku

reproduktiivtoksiliste ainetega, kantserogeenide või mutageenidega, on vahetunud; kui

kasutama on hakatud uusi keemilisi aineid, töövõtteid, tehnoloogiaid, seadmeid või kasutusel

on uued tööprotsessid; kui suurenenud on tööga seotud haigestumiste arv või kutsehaiguste arv.

Tegemist on näidetega, kuivõrd tegelikku olukorda ettevõttes saab hinnata tööandja, kes

vahetult töökeskkonda kujundab.

Punktiga 10 sätestatakse uus kohustus ja täiendatakse § 9 lõikega 3. Direktiiv (EL) 2022/431

näeb ette, et tervishoiuasutustes tuleb väljaõpet regulaarselt korraldada töötajatele, kes

puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, eriti kui

kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid. Töötajatel on vaja piisavat ja

asjakohast koolitust, kui nad puutuvad kokku või võivad kokku puutuda kantserogeenide,

mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, sealhulgas teatavates ohtlikes ravimites

sisalduvate ainetega. Koolitust, mida tööandja on direktiivi 2004/37/EÜ artikli 11 kohaselt

kohustatud pakkuma, tuleb kohandada, et võtta arvesse uusi või muutunud ohte, eelkõige juhul,

kui töötajad puutuvad kokku uute kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste

ainetega või mitme nimetatud ainega korraga, sealhulgas ohtlikes ravimites sisalduvate

ainetega, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad.

13 Euroopa Komisjoni 28. juuni 2021. a teatis „Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline

raamistik aastateks 2021–2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas maailmas“.

10

Punktiga 11 laiendatakse tööandja kohustust pidada arvestust töötajate üle, kes on mõjutatud

töökeskkonnas reproduktiivtoksilistest ainetest. Seni nägi kantserogeenide määruse § 11 ette

kohustuse tööandjale pidada nimekirja töö tõttu kantserogeenidest või mutageenidest ohustatud

töötajatest, kandes nimekirja töötaja, tema kokkupuute aja, aine nimetuse ja tööprotsessi

kirjelduse. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette nimekirja pidamise kohustuse ka nende töötajate

kohta, kes puutuvad töökeskkonnas kokku reproduktiivtoksiliste ainetega. Kui andmeid

nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt

40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga, siis

reproduktiivtoksiliste ainete korral hoiab tööandja andmeid nimekirja kantud töötaja kohta

ajakohasena ja säilitab vähemalt viis aastat pärast kokkupuute lõppu.

Euroopa Komisjoni mõju hindamise aruandest nähtub, et andmete lühem säilitustähtaeg võib

reproduktiivtoksiliste ainete puhul olla seotud nimetatud ainest põhjustatud tervisemõju

avaldumisega. Reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute korral avaldub tervisemõju keskmiselt

kas vahetult pärast kokkupuudet või veerand aastat pärast kokkupuudet. Kantserogeeni ja

mutageeni puhul ei ole välistatud tervisemõju kohene avaldumine, kuid keskmiselt muutuvad

tervisenäitajad alles kahe aasta pärast ja kõige hiljem on tervisemõju avaldunud 40 aastat pärast

kokkupuudet keemilise ohuteguriga.14

Punktis 12 täpsustatakse ja täiendatakse § 12 lõike 2 esimese lause sõnastust.

Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette, et juhul, kui töötajal avastatakse tervisehäire, mis on

eelduslikult tekkinud kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega

kokkupuute tagajärjel, või kui leitakse, et töötaja kehas on ületatud bioloogilist piirnormi, tuleb

tööandjal töötervishoiuarsti otsuse alusel saata teised samamoodi töökeskkonnas

kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad

tervisekontrolli.

Töötervishoiuarsti otsus on töötervishoiuarsti diskretsioon nii selles küsimuses, kas saata

konkreetne töötaja ja/või tema kolleegid tervisekontrolli kui ka küsimuses, mis puudutab

kokkupuute seost kemikaaliga. Töötervishoiuarsti otsus on tööandjale täitmiseks kohustuslik

TTOS sätete alusel. Seega, kui töötervishoiuarst tuvastab, et tervisehäire võib olla tekkinud

kokkupuutest ohtliku kemikaaliga või kui on ületatud bioloogilist piirnormi ja leiab, et teised

töötajad, kes on samamoodi olnud eksponeeritud kemikaalile peaksid läbima tervisekontrolli,

siis selline otsus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiuarst saab ka otsustada, et

teised töötajad ei pea tervisekontrolli läbima.

Samamoodi kemikaalile eksponeeritud töötajad töökeskkonnas kemikaalidega kokkupuute

mõistes tähendab näiteks seda, et töötajad teevad sarnast tööd või puutuvad kokku sama

tööprotsessiga, on eksponeeritud samadele keemilistele ohuteguritele sama pikalt või esineb

muu taoline olukord. Samalaadsed tingimused ega sama eksponeeritus ei ole töötajatel juhul,

kui tööandja on koostanud üldise riskianalüüsi kogu ettevõtte kohta, arvestamata töötajate

individuaalseid tööülesandeid ja riske seoses nende töö spetsiifikaga. Kui näiteks töötaja A

töötab tootmisliinil kemikaalidega ja töötaja B istub teise hoone ruumis müügisalongis ja on

müügiesindaja, siis olenemata sellest, et töötajatele on tööandja koostanud sama riskianalüüsi,

ei ole tegemist samalaadsetes tingimustes töötamisega. Seega, kui töötajal A leitakse keemilise

ohuteguriga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, ei pea tervisekontrolli minema

töötaja B. Kirjeldatu on eelnõu koostajate selgitus, tegelikku olukorda, sh töötaja eksponeeritust

kemikaalidele töökeskkonnas, hindab tööandja.

14 Commission Staff Working Document, Impact Assessment, Brussels, 22.9.2020: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0183

11

Ohtlikest kemikaalidest on Eestis praegu kehtestatud bioloogiline piirnorm vaid pliile. Kehtivas

plii määruses on ette nähtud bioloogilised piirnormid (lisaks siduvale bioloogilisele

piirnormile), mis on rangemad kui kehtestatav siduv bioloogiline piirnorm ja mille ületamisel

kaasneb tööandjal kohustus saata tervisekontrolli kõik teised töötajad, kes töötavad sama laadi

oludes (plii määruse § 4 lõige 4 punkt 4). Kantserogeenide määruse § 12 lõige 2 on sõnastatud

üldisemalt, arvestades tulevasi bioloogilisi piirnorme, sealhulgas nende ainete puhul, mille

kohta ei ole praegu bioloogilisi piirnorme veel kehtestatud, kuid mille kehtestamise vajadust on

rõhutatud direktiivi (EL) 2022/431 selgituspunktides.

Punktiga 13 täiendatakse normitehnilist viidet seoses direktiiviga (EL) 2022/431, mida üle

võetakse.

Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatused ohtlike kemikaalide määruses.

Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“.

Tegemist on normitehnilise täpsustusega. TTOS § 3 lõige 4 annab volituse kehtestada Vabariigi

Valitsuse määrusega töökeskkonna ohutegurite piirnormid, varasemalt on keemiliste

ohutegurite piirnormide kehtestamiseks peetud sobivaks TTOS § 7 lg-s 3 sätestatud volitust.

Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse ohtlike kemikaalide piirnorme, siis on eelnõu koostajad

jõudnud arusaamani, et korrektne oleks piirnormide kehtestamise ulatuses tugineda lisaks

TTOS-i § 3 lg-s 4 sätestatud volitusele. Seetõttu on korrektne lisada määrusesse viide TTOS-i

§ 3 lõikele 4.

Punktiga 2 muudetakse § 111 pealkirja.

Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna direktiiv (EL) 2022/431 laiendab direktiivi

2004/37/EÜ kohaldamisala ka reproduktiivtoksilistele ainetele ning direktiivist tulenevad

kemikaalide piirnormid, mis jõustuvad üleminekuerioodi lõpus, ja määruse § 111 on seotud

direktiivi 2004/37/EÜ muudatuste ülevõtmisega seotud rakendussätetega, lühendatakse

paragrahvi pealkirja, muutes selle loetavamaks ja täpsemaks.

Punktiga 3 täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse § 111 lõigetega 10–12, mis sätestavad

keemiliste ohutegurite piirnormide jõustumise ja kehtimise kuupäevad direktiivi (EL) 2022/431

kohaselt.

Enam kui miljon Euroopa Liidu töötajat puutub kokku akrüülnitriili, nikliühendite ja

benseeniga oma töökeskkonnas. Kui Euroopa Liidu tasandil meetmeid ei võeta, põhjustaks

tööalane kokkupuude nende kolme ainega järgmise 60 aasta jooksul peaaegu 2000 vähktõve-

ja muud tööga seotud haigusjuhtu.15

Mõjur benseeni (CAS number 71-43-2) piirnorm 0,66 mg/m3 (0,2 ppm) jõustub 6. aprillil

2026. a. Benseen vastab määruses (EÜ) nr 1272/200816 sätestatud kantserogeenseks

(1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi

2004/37/EÜ tähenduses. Näiteks võib benseen põhjustada leukeemiat. Benseen võib imenduda

lisaks naha kaudu. Sellega võib kokku puutuda näiteks kütuse töötlemisel, laborites ja

autotöökodades. Benseeni puhul võib olla mõnes sektoris lühikese aja jooksul raske täita

piirnormi 0,66 mg/m3 (0,2 ppm) ja seetõttu kehtestab direktiiv (EL) 2022/431

15 Komisjoni talituste töödokument (22.09.2020). Mõju hindamise aruande kommenteeritud kokkuvõte. Brüssel.

eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0184 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse

need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355).

12

üleminekuperioodi. Üleminekumeetmena näeb direktiiv ette piirnormi 3,25 mg/m3 (1 ppm)

kohaldamist kuni 4. aprillini 2024 ja piirnormi 1,65 mg/m3 (0,5 ppm) kohaldamist alates

5. aprillist 2024 kuni 5. aprillini 2026.

Kuna Eestis kehtib juba praegu benseeniga pikaajalise kokkupuute korral rangem piirnorm

1,5 mg/m3 (0,5 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnorm 9 mg/m3 (3 ppm), siis kehtib nimetatud

piirnorm kuni 5. aprillini 2026 ning alates 6. aprillist 2026 kohaldatakse benseenile pikaajalise

kokkupuute piirnormi 0,66 mg/m3 (0,2 ppm).

Muudatus on kajastatud alljärgnevas tabelis 1.

Tabel 1. Benseeniga lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas

Aine

(CAS number)

Pikaajalise kokkupuute piirnorm

8 tundi

Lühiajalise kokkupuute

piirnorm Märkused

mg/m3 ppm mg/m3 ppm

benseen

(71-43-2)

0,66

kehtib alates

06.04.2026

1,5

kehtib kuni 05.04.2026

0,2

kehtib alates

06.04.2026

0,5

kehtib kuni

05.04.2026

–

9

kehtib kuni

05.04.2026

–

3

kehtib kuni

05.04.2026

A, C

A, C

Mõjur akrüülnitriil (CAS number 107-13-1) piirnorm 1 mg/m3 (0,45 ppm) jõustub 5. aprillil

2026. a. Seni kehtis akrüülnitriili piirnorm 4,5 mg/m3 (2 ppm pikaajalise kokkupuute korral) ja

13 mg/m3 (6 ppm lühiajalise kokkupuute korral).

Akrüülnitriil vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud

kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen

direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses, näiteks võib mõjur põhjustada ajuvähki. Kättesaadava teabe

põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealusele

kantserogeenile pika- ja lühiajalise kokkupuute piirnorm. Akrüülnitriil võib imenduda ka naha

kaudu, seda leidub näiteks tööstuslikus tootmises, kummitööstuses, elektroonikatööstuses,

naha- ja tekstiilitööstuses. Direktiiv (EL) 2022/431 möönab, et akrüülnitriili puhul võib olla

lühikese aja jooksul raske täita piirnormi 1 mg/m3 (0,45 ppm) ja lühiajalise kokkupuute

piirnormi 4 mg/m3 (1,8 ppm), seetõttu näeb direktiiv (EL) 2022/431 ette nelja-aastase

üleminekuperioodi, millest alates neid tööalase kokkupuute piirnorme kohaldatakse.

Kuna aine võib kokkupuutel nahaga oluliselt suurendada kogu organismi koormatust ning aine

võib põhjustada naha sensibiliseerimist, lisatakse akrüülnitriilile märge „S“, mis tähistab

sensibiliseerivat ainet.

Tabel 2. Akrüülnitriiliga lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas

Aine

(CAS number)

Pikaajalise kokkupuute piirnorm

8 tundi

Lühiajalise kokkupuute

piirnorm Märkused

mg/m3 ppm mg/m3 ppm

13

propeennitriil

(akrüülnitriil)

(107-13-1)

1

kehtib alates 05.04.2026

4,5

kehtib kuni 04.04.2026

0,45

kehtib alates

05.04.2026

2

kehtib kuni

04.04.2026

4

kehtib alates

05.04.2026

13

kehtib kuni

04.04.2026

1,8

kehtib alates

05.04.2026

6

kehtib kuni

04.04.2026

A, C, S

A, C, S

Mõjur nikliühendid (CAS number puudub) piirnorm 0,01 mg/m3, mis on kopsualveoolidesse

jõudev fraktsioon, mõõdetuna niklina, jõustub 18. jaanuarist 2025. Piirnorm 0,05 mg/m3, mis

on sissehingatav fraktsioon, jõustub 18. jaanuarist 2025 ning kuni 17. jaanuarini 2025 kehtib

sissehingatava fraktsiooni piirnormina 0,1 mg/m3. Eestis kehtib praegu nikliühendite piirnorm

0,1 mg/m3 nendega pikaajalise kokkupuute korral.

Nikliühendid vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks

(1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi

2004/37/EÜ tähenduses, näiteks võivad nikliühendid põhjustada kopsuvähki. Kättesaadava

teabe põhjal, sh teaduslikud ja tehnilised andmed, on võimalik kehtestada kõnealuse

kantserogeenirühma piirnormid. Kokkupuude nikliühenditega töökohal võib põhjustada naha

ja hingamisteede sensibiliseerumist.

Nikliühendite puhul võib olla keeruline järgida piirväärtusi 0,01 mg/m3 kopsualveoolidesse

jõudva sissehingatava fraktsiooni puhul ja 0,05 mg/m3 sissehingatava fraktsiooni puhul mitmes

sektoris või tööprotsessis, eelkõige sulatamisel, rafineerimistehastes ja keevitamisel. Kuna nii

kroom (VI) ühendite kui ka nikliühendite puhul saab kasutada ühesuguseid

riskijuhtimismeetmeid, ühtlustab direktiiv (EL) 2022/431 üleminekumeetmed, mille eesmärk

on vähendada kokkupuudet nende kahe kantserogeenirühmaga. Seetõttu kehtestatakse

üleminekuperiood kuni 17. jaanuarini 2025 (kaasa arvatud), mille jooksul tuleb kohaldada

nikliühendite sissehingatava fraktsiooni piirnormi 0,1 mg/m3. Üleminekuperiood tagab

kooskõla kroom (VI) ühenditega tööalase kokkupuute piirnormi kohaldamise kuupäevaga, mis

on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/239817.

Ohtlike kemikaalide määruse lisas oleva mõjuri „nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja lahustuvad

ühendid“ nime muudetakse, et ühtlustada mõistete kasutamine direktiivi (EL) 2022/431 ja

riigisisese õiguse vahel. Edaspidi on mõjuri nimi „nikliühendid (arvutatud niklile)“, mis hõlmab

endas oksiide, karbonaate ja lahustavaid ühendeid, mida on arvutatud niklile.

Tabel 3. Nikliühenditega lühi- ja pikaajalise kokkupuute piirnormid töökeskkonnas

Aine

(CAS number)

Pikaajalise kokkupuute piirnorm

8 tundi

Lühiajalise kokkupuute

piirnorm Märkused

mg/m3 ppm mg/m3 ppm

nikliühendid

(arvutatud niklile)

0,01

kehtib alates 18.01.2025

–

–

–

C, S, 1

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2398, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ

töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (ELT L 345,

27.12.2017, lk 87).

14

0,05

kehtib alates 18.01.2025

0,1

kehtib kuni 17.01.2025

–

–

–

–

–

–

C, S, 31

C, S, 31

Eesti õiguses tuleb ohtlike kemikaalide määruse lisas piirnormide puhul eristada

sissehingatavat fraktsiooni, mida tähistab märkuste lahtris märge „31“, ning sissehingatavat

kopsu alveoolidesse jõudvat fraktsiooni, mida tähistab märkuste lahtris märge „1“, mille puhul

on tegemist peenemate, alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestega, mis võivad jõuda koos

sissehingatava õhuga kopsualveoolidesse (respireeritav fraktsioon).

Ohtlike kemikaalide määruse lisas esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab

rangemate piirnormide ja märgete korral ennetada töötajate haigestumist ohtlikest

kemikaalidest põhjustatud haigustesse.

Punktiga 4 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid“ uue lisaga (eelnõu lisa).

Ohtlike kemikaalide määruse lisast jäetakse välja ainenimetused, mida on selles esitatud topelt,

kuid erinevate nimetustega. Sel moel tagatakse parem ülevaade ainete kehtivatest piirnormidest

ja märgetest. Tabelis 3 on esitatud lisast eemaldatava aine nimetus, eemaldamise põhjendus,

lisasse alles jääva aine nimetus ja aine CAS number.

Tabel 3. Ohtlike kemikaalide määruse lisast välja jäetavad ained

Lisast eemaldatava aine

nimetus

Aine

CAS

number

Lisasse alles jääva aine

nimetus

Lisast eemaldatud

aine põhjendus

naerugaas

(dilämmastikoksiid)

10024-

97-2

dilämmastikoksiid

(naerugaas)

Ohtlike kemikaalide

määruse lisas on

aineid nimetatud kaks

korda nitrotolueen

(metüülnitrobenseen), kõik

isomeerid

1321-12-

6

metüülnitrobenseen

(nitrotolueen),

kõik isomeerid

heksametüleen-

diisotsüanaat

(1,6-diisotsüanato-

heksaan)

822-06-0 1,6-diisotsüanato-

heksaan

(heksametüleendiiso-

tsüanaat)

p-nitroaniliin

(nitrofenüülamiin)

100-01-6 nitrofenüülamiin

(nitroaniliin)

N,N-dimetüülaniliin

(dimetüülfenüülamiin)

121-69-7 dimetüülfenüülamiin

(N,N-dimetüülaniliin)

1,1-dikloroeteen

(vinülideenkloriid)

75-35-4 vinülideenkloriid (1,1-

dikloroetüleen)

Ohtlike kemikaalide määruse lisas täiendatakse mõjurite märkusi direktiivis (EL) 2022/431

esitatu kohaselt. Tööandjal võib tekkida vajadus üle vaadata töökeskkonnas kasutatavaid

aineid. Kui mõjurile on lisatud märkuste lahtrisse märge „R“, siis see tähendab, et tegemist on

15

reproduktiivtoksilise ainega. Tööandja jaoks tähendab see mitut nõuet, mida on selgitatud

§-ga 2 tehtavate muudatuste juures. Näiteks võib see tähendada, et tööandja peab pidama ainega

kokkupuutuvate töötajate nimekirja, saatma töötajad tervisekontrolli enne reproduktiivtoksilise

ainega töö alustamist, teavitama Tööinspektsiooni. Tabelis 4 on esitatud direktiivi (EL)

2022/431 ülevõtmisest tulenevad muudatused.

Tabel 4. Direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmisest tulenevad muudatused

Aine (CAS number) Muudatus Põhjendus

nitrobenseen (CAS

number 98-95-3)

Märkuste lahtrisse

lisatakse mõjuri kohta

märge „R“, mis tähistab

reproduktiivtoksilist

ainet

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt

on tegemist reproduktiivtoksilise

ainega N-metüül-2-pürrolidoon

(CAS nr 872 -50 -4)

bisfenool A; (4,4-

isopropülideendifenool)

(CAS number 80-05-7)

Märkuste lahtris

asendatakse märge „1“

märkega „31“.

Kehtivas ohtlike kemikaalide lisas oli

mõjurile sätestatud piirnorm

kopsualveoolidesse jõudvale

sissehingatavale fraktsioonile

(respireeritav fraktsioon), mida

tähistas märkuste lahtris märge „1“.

Direktiiv (EL) 2022/431 näeb sama

piirnormi ette sissehingatava

fraktsiooni korral. Seetõttu

asendatakse varasem märge „1“

märkega „31“.

Lisaks, ohtlike kemikaalide lisas parandatakse tehniline viga. Mõjuri „dietanoolamiin“

(CAS number 111-42-2) piirnormideks on määruse lisa kohaselt 5 mg/m3, 3 ppm (pikaajalise

kokkupuute piirnorm); 30 mg/m3, 6 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm). Piirnormid on

antud samaväärsete väärtustena kahe eri mõõteühikuna, kus ühik „milligrammi kuupmeetri õhu

kohta“ on mõõdetud 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures ning ühend „ppm“ tähistab osakeste

arvu miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3). See tähendab, et

piirnorm, mis on antud milligrammina kuupmeetri kohta tähendab sama, mis piirnorm, mis on

antud osakeste arvuna miljoni osakese kohta mahu järgi õhus. Lühiajalise kokkupuute

piirnormidel on mõjuri dietanoolamiin puhul samaväärne väärtus, see tähendab, et arvestades

aine molekulmassi saab piirnorme teisendada samaväärseteks väärtusteks. Nii nagu

100 cm = 1 m, on lühiajalise kokkupuute piirnorm 30 mg/m3 sama, mis 6 ppm. Arvestades

muutumatuid suurusi, nagu aine molekulmass, temperatuur 20 °C ja rõhk 101,3 kPa

(760 mmHg) ei ühti pikaajalise kokkupuute piirnormid.

Ohtlike kemikaalide piirnormide algses õigusaktis, mis kehtestati aastal 2001 nähtub, et

dietanoolamiini lühiajalised piirnormid on olnud samad, kuid pikaajalise piirnormi väärtus

antud milligrammina kuupmeetri kohta oli 15 ühikut. 2001. aasta ohtlike kemikaalide

piirnormid kannavad samu väärtusi teisendades milligramme kuupmeetri kohta (mg/m3)

osakeste arvuks miljoni osakese kohta mahu järgi õhus (ppm).18 Alates 18. detsembrist 2011

jõustunud redaktsioonist19 nähtub, et pikaajalise kokkupuute piirnorm on 15 mg/m3 asemel

5 mg/m3. Kuna uue redaktsiooni määruse muudatuse eelnõu seletuskirjast ei nähtu soovi

piirnormi muuta, siis eelduslikult on tekkinud tehniline viga. Kuivõrd pikaajalise kokkupuute

18 Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrus nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“

(RT I, 2001, 77, 460) https://www.riigiteataja.ee/akt/73153 19 Vabariigi Valitsuse 18 septembri 2001 määrus nr 293 “ Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT

I, 30.11.2011, 11) https://www.riigiteataja.ee/akt/130112011011

16

piirnorm ühikus ppm ei ole muutunud, on eelduslikult tegemist õige piirnormiga. Teisendades

dietanoolamiini pikaajalise kokkupuute piirnormi 3 ppm ühikuks mg/m3, arvestades

molekulmassi, temperatuuri 20 °C ja rõhku 101,3 kPa (760 mmHg), on pikaajalise kokkupuute

õige piirnorm siiski 15 mg/m3.

Punktiga 5 tehakse tehniline korrektuur, millega täiendatakse ohtlike kemikaalide määruse

normitehnilist märkust vastavalt ülevõetavale direktiivile (EL) 2022/431.

Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatused plii määruses.

Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 3 lõike 4,“.

Tegemist on normitehnilise täpsustusega. TTOS-i § 3 lõige 4 annab volituse kehtestada

Vabariigi Valitsuse määrusega töökeskkonna ohutegurite piirnormid, varem on keemiliste

ohutegurite piirnormide kehtestamiseks peetud sobivaks TTOS-i § 7 lõikes 3 sätestatud volitust.

Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse pliile piirnorm, on eelnõu koostajad jõudnud arusaamani, et

korrektne on piirnormide kehtestamise ulatuses tugineda lisaks TTOS-i § 3 lõikes 4 sätestatud

volitusele. Seetõttu on korrektne lisada määrusesse viide TTOS-i § 3 lõikele 4.

Punktiga 2 muudetakse § 4 lõike 2 sõnastust. Direktiiv (EL) 2022/431 täpsustab, et plii

määramisel töötaja verest bioloogilise seire käigus tuleb kasutada absorptsioonspektromeetriat

või samaväärseid tulemusi andvat meetodit.

Punktiga 3 täiendatakse plii määruse § 4 lõigetega 21 ja 22. Plii ja selle anorgaanilised ühendid

on töökeskkonnas peamised reproduktiivtoksilised ained, mis võivad mõjutada nii viljakust kui

ka loote arengut. Plii on klassifitseeritud Euroopa Parlamendi määruse (EÜ) nr 1272/2008

kohaselt reproduktiivtoksiliseks aineks (1A kategooria) ja selle bioloogilise piirnormi

kehtestamine on vajalik töötajate tervise kaitseks. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb mõjurile plii

ette siduva bioloogilise piirnormi, milleks on 70 mikrogrammi Pb/100 ml veres. Bioloogiline

piirnorm on asjakohase aine, selle ainevahetuse või toime näitaja piirväärtus vastavas

bioloogilises keskkonnas (inimese kehas, nt uriinis või veres). Plii puhul mõõdetakse

bioloogilise piirnormi kontrollimiseks plii sisaldust töötaja verest.

Seni kehtinud plii määruses ei olnud pliile siduvat bioloogilist piirnormi kehtestatud, vaid

kehtisid erinevad kohustused, mida tuli tööandjal täita, kui plii sisaldus töötaja veres ületas

teatud piirnormi. Tööandja erinevad kohustused, mis on seotud plii sisalduse määradega, jäävad

plii määrusesse alles ja kehtivad ka edaspidi, kuid lisaks kehtestatakse plii kohustuslik siduv

bioloogiline piirnorm, mida ei tohi töötaja verenäitajad ületada.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks plii määruse § 4 lõige 5, mis sätestas tähtaja

töötervishoiuteenistusele töötajate tervisekontrolli ja bioloogilise seire andmete säilitamiseks

40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet pliiga. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise

tähtaeg on juba sätestatud üldise reeglina TTOS-is, kuhu lisatakse erand kantserogeenide,

mutageenide ning reproduktiivtoksiliste ainetega (sh plii) kokkupuutunud töötaja

tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamiseks. Seetõttu puudub vajadus kahe

dubleeriva sätte järele andmete säilitamise tähtaja kohta. Erand, mis on sätestatud plii määruses,

eemaldatakse.

TTOS-i § 131 lõike 16 kohaselt säilitab tööandja töötervishoiuteenuse osutamise

korraldamisega seotud andmeid kümme aastat osutamisest arvates ja töötervishoiuteenuse

osutaja säilitab andmeid 30 aastat osutamisest arvates. Plii määruse kohaselt pidi

töötervishoiuteenuse osutaja säilitama töötaja tervisekontrolliga seotud andmeid 40 aastat peale

17

viimast kokkupuudet pliiga. Direktiiv (EL) 2022/431 näeb ette, et reproduktiivtoksiliste

ainetega kokkupuute korral tuleb säilitada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid

tööandjal viis aastat peale töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega.

Reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötaja terviseandmete säilitamise tähtaeg

sätestatakse TTOS-i § 131 lõikega 17, mis lisatakse teise menetluses oleva eelnõuga.20

Andmeid säilitab edaspidi tööandja, kuivõrd tööandjal on vahetu ülevaade töökeskkonnas

toimuvast ja mõju töökeskkonna kujundamisele, mistõttu on tööandjal võimalik fikseerida

töötaja viimane kokkupuude keemiliste ohuteguritega. Töötervishoiuteenuse osutajal seevastu

puudub ülevaade, millal lõppeb töötajal kokkupuude keemilise ohuteguriga, kui tööandja sellest

töötervishoiuteenuse osutajat eraldi ei teavita.

TTOS-i § 131 lõike 14 kohaselt edastab töötervishoiuarst tööandjale töötaja terviseandmed, mis

on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning

töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud töötervishoiuarsti ettepanekutega

töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks või töötajate tervise edendamiseks. Tööandjal ei

ole õigust saada diagnooside andmeid. Seetõttu ei teki olukorda, kus tööandja hakkab säilitama

töötajate delikaatseid terviseandmeid. Tööandja säilitab üldised andmed selle kohta, kas töötaja

saab, arvestades tema terviseseisundit, töökohal jätkata. See võimaldab tööandjal saada

indikatsiooni selle kohta, et töökeskkond on olnud ohutu ega pole kahjustanud töötaja tervist.

Euroopa Komisjoni mõju hindamise aruandes nähtub, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud

andmete lühem säilitustähtaeg reproduktiivtoksiliste ainete puhul on seotud nendest

põhjustatud tervisemõju avaldumisega. Reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute korral

avaldub tervisemõju statistilise keskmise kohaselt vahetult pärast kokkupuudet või veerand

aastat pärast kokkupuudet. Näiteks, kantserogeeni ja mutageeni puhul ei ole välistatud, et mõju

tervisele avaldub kohe, kuid statistilise keskmise kohaselt muutuvad tervisenäitajad alles kahe

aasta pärast ja hiljemalt on tervisemõju avaldunud 40 aastat peale kokkupuudet keemilise

ohuteguriga.21 Seega ei ole vajalik säilitada reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral

töötajate andmeid 40 aastat.

Punktiga 5 täiendatakse normitehnilist viidet seoses direktiiviga (EL) 2022/431, mida üle

võetakse.

Eelnõu §-iga 5 sätestatakse muudatuste jõustumisaeg. Eelnõu § 1 jõustub üldises korras.

Liikmesriikidel tuleb direktiivi (EL) 2022/431 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid

riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 5. aprilliks 2024. Seega on eelnõu §-des 2-4

sätestatud muudatused kavandatud jõustuma 5. aprillil 2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest ning Euroopa

Komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1833, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega

kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.

20 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse

ennetamiseks, saatja viit 1.2-2/58-1, Dokumendi number: 23-0609/01, Toimik: 23-0609, kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 21 Commission staff working document, impact assessment, Brussels, 22.9.2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0183

18

4. Määruse mõjud

Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad ja ei too

kaasa mõjusid. Eelnõu § 1 lõike 2 muudatusi bioloogiliste ohutegurite määruse lisas 2 ei ole

vaja hinnata, kuna tegemist on õigusselgust parandavate ja tehniliste muudatustega ning ei too

kaasa mõjusid.

Muudatus 1: bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 muutmine

Muudatustega täpsustakse eriabinõusid ja ohutustasemeid tööstuslike protsesside korral, kui

esineb kokkupuude 2.-4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega.

Lisanduvad eriabinõude täpsustused, et ala/tööruum, mille suhtes tuleb ohutusmeetmeid

rakendada on kontrollitud ala; keemiline või füüsikaline meetod, mida kasutatakse vedelates

jäätmetes eluvõimeliste organismide ning heitvee kahjutuks muutmiseks, peab olema

valideeritud; õhuvahetus toimub vaid läbi HEPA filtrite; ala tuleb õhukindlalt sulgeda

fumigatsiooniks; jälgitavalt alalt lahkumisele eelnevalt peavad töötajad käima duši all; 4.

ohutustaseme korral peavad vastavaks otstarbeks olema rajatud suletud süsteemid, mis asuvad

kontrollitud alal ning, et tarbitud pesuvesi kogutakse ja muudetakse kahjutuks enne selle

äravoolu laskmist.

Muudatuse tulemusel peavad tööandjad, kellel on 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste

ohuteguritega kokkupuute oht, tööstuslike protsesside korral vaatama üle, et eriabinõud, mis

kasutusel on, vastaksid määruse lisas 2 nimetatud tingimustele ning vajadusel võtma vastavad

eriabinõud tarvitusele. Näiteks peab tööandja vaatama üle, et meetodid, millega vedelates

jäätmetes eluvõimelisi organisme ning heitvett kahjutuks muudetakse, on valideeritud ning kui

selgub, et mitte, siis võtma seejärel kasutusel vaid need keemilised ja füüsikalised meetodid,

mis on valideeritud. Kavandatava muudatusega soovitakse hoida ära bioloogiliste

ohuteguritega kokkupuudet ning keskkonna reostamist.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja

tööprotsessides kokku bioloogiliste ohuteguritega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides

kokku puutuda 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega. Sektorid, mille

tööandjaid antud muudatus peamiselt puudutab, on teadus- ja arendustegevus; põllumajandus;

metsamajandus; toiduainete tootmine; joogitootmine; puidutöötlemine; veevarustus;

kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus ning ravimitootmine. 2023. aastal tegutses nendes

sektorites kokku Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel ligikaudu 10 000 ettevõtet, moodustades

kõikidest ettevõtetest 4,7%. Tööinspektsioonile on alates 2019. aastast laekunud vaid 6

bioloogiliste ohutegurite käitlemise teadet. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib

seega pidada väikeseks.

Muudatuse tulemusel peavad tööandjad, kelle töötajatel on 2.-4. ohurühma kuuluvate

bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, tööstuslike protsesside korral vaatama üle, et

eriabinõud, mis kasutusel on, vastaksid määruse lisas 2 nimetatud nõuetele. Näiteks peab

19

tööandja vaatama, et meetodid, millega vedelates jäätmetes eluvõimelisi organisme ning

heitvett kahjutuks muudetakse, on valideeritud ning kui selgub, et mitte, siis võtma seejärel

kasutusele vaid need keemilised ja füüsikalised meetodid, mis on valideeritud. Kuigi eelnõuga

määruse lisas 2 tehtavad muudatused võivad teatud tööandjatele kaasa tuua lisakulutusi, on

muudatuste mõju positiivne, kuna eesmärk on vältida töökohal kokkupuudet bioloogiliste

ohuteguritega, mis on omakorda seotud ka töötajate tervisega ning hoida seeläbi ka keskkonda.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum tööprotsesside kontroll ja võtta kasutusele

uued valideeritud meetodid ning seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandja ei ole oma

senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides tema töötajate tervis ja

töökeskkonna ohutus.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on muuta töökeskkond

ohutumaks ja kaitsta seeläbi töötajate tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike

ja mõju ulatus on väike, kuna eriabinõusid tuleb rakendada vaid nende tööstuslikke protsesside

korral, kus on kokkupuude 2.-4. ohurühma kuuluva bioloogilise ohuteguriga. Mõju sagedus on

sihtrühma jaoks samuti väike.

Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes töötavad ettevõttes, kus tööstuslike protsesside käigus

puututakse kokku bioloogiliste ohuteguritega

Muudatustest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab töötajad, kes töökeskkonnas võivad tööstuslike protsesside käigus kokku

puutuda 2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega. Sektorid, mille töötajaid antud

muudatus peamiselt puudutab, on teadus- ja arendustegevus; põllumajandus; metsamajandus;

toiduainete tootmine; joogitootmine; puidutöötlemine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus ning ravimitootmine. 2023. aastal oli nendes sektorites kokku Eesti Maksu- ja

Tolliameti andmetel kuus keskmiselt ligikaudu 50 000 hõivatut, moodustades kõikidest

hõivatutest 7,4%. Samas on Tööinspektsioonile alates 2019. aastast laekunud vaid 6

bioloogiliste ohutegurite käitlemise teadet (nendest kaks 2., 3., 4. ohurühma esmakordse töö

alustamise teadet), mistõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust pidada väikeseks.

Töötajatele, kes töötavad ettevõtetes, kus tööstuslike protsesside käigus on oht kokku puutuda

2.-4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega, avaldab eriabinõude täiendamine

positiivset sotsiaalset mõju, kuna kaitseb töötajate tervist ning aitab ennetada töötajate

haigestumist bioloogilistest teguritest põhjustatud haigustesse. Suureneb töötaja kindlustunne,

et töötamine on ohutu ja töötaja tervist hoidev.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

20

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Mõju ulatus ja sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid bioloogiliste

ohuteguritega kokkupuutel ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid.

Muudatus 2: bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 muutmine

Muudatusega määruse lisas 3 lisatakse bioloogiliste ohutegurite loendisse Euroopa nahkhiire

lüssaviiruse 2. tüüp, mis kuulub 3. ohurühma ning millel on lisatud märge „V“. Uue bioloogilise

ohuteguri lisandumisel lisa 3 loendisse peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb Euroopa

nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja nakatumisohu

laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel tarvitusele

vajalikud ennetusabinõud. Kavandatava muudatusega soovitakse muuta töökeskkond

turvalisemaks ja kaitsta töötajate tervist.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad oma töökeskkonnas ja tööprotsessides

kokku bioloogiliste ohuteguritega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab töötajaid, kelle töökeskkonnas või -protsessides on võimalik kokku puutuda

bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga. Tegevusala,

kus nimetatud ohuteguriga kokkupuude on kõige tõenäolisem, on põllumajandus,

metsamajandus ja kalapüük – 2022. aastal tegevusalal 17 800 hõivatut (2,6% kõikidest

hõivatutest). Siinkohal tuleb aga arvesse võtta, et antud ohuteguriga on võimalik nakatuda vaid

juhul, kui saadakse haigelt nahkhiirelt hammustada või satub kuidagi muud moodi haige looma

sülg haava. Seega võib järeldada, et lüssaviiruse ülekandumine inimesele on väga väikese

tõenäosusega sündmus. Tervisekassa andmetel ei ole Eestis olnud ühtegi lüssaviirusega

nakatumise juhtumit. Samuti ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel Eestis nahkhiirtel

marutaudi tuvastatud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib pidada väikeseks.

Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal bioloogiliste ohuteguritega

kokkupuutumisele võib vähendada tööst põhjustatud haigestumiste ja haiguspäevade arvu, mis

omakorda mõjuks positiivselt ka sihtrühma majanduslikule toimetulekule.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju ulatus on väike, kuna loetellu lisandub

vaid üks bioloogiline ohutegur, millega kokkupuute tõenäosus on väga väike. Mõju sagedus on

sihtrühma jaoks väike.

Mõju majandusele

21

Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja

tööprotsessides kokku bioloogiliste ohuteguritega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides

kokku puutuda bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kus nimetatud ohuteguriga

kokkupuude on kõige tõenäolisem, oli 2023. aastal Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel 6800

ettevõtet, moodustades kõikidest ettevõtetest umbes 3%. Samas ettevõtteid, mille

töökeskkonnas esineb Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, on

eelduslikult väga vähe. Samas ei ole Tervisekassa andmetel Eestis olnud ühtegi lüssaviirusega

nakatumise juhtumit. Lisaks ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel Eestis nahkhiirtel

marutaudi tuvastatud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust võib seega pidada väikeseks.

Uue bioloogilise ohuteguri lisandumisel peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb

Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüübiga kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja

nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samas on tööandjatele juba nimekirjas olemasolevate

bioloogiliste ohuteguritega seoses samasugused kohustused kehtestatud ning töökeskkonnas

riskianalüüsi läbiviimine on tuttav protsess. Kuigi muudatus võib teatud tööandjatele kaasa tuua

lisakulutusi, on muudatuse mõju positiivne, kuna eesmärk on muuta töökeskkond ohutumaks

ning kaitsta töötajate tervist. Töötajate haigestumise ennetamine hoiab ära vajaduse leida

asendajaid või lisatööjõudu.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum töökeskkonna kontroll ja võtta kasutusele

abinõud ning seega võivad kaasneda kulutused, millega tööandja ei ole oma senises

majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja huvides tema töötajate tervis ja seega

on tekkivad kulutused pikas perspektiivis kasulikud ka tööandjale.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju ulatus on väike, kuna

lisandub vaid üks bioloogiline ohutegur, millega kokkupuute tõenäosus on Eestis väike. Mõju

sagedus on sihtrühma jaoks samuti väike.

Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Tööinspektsioon, mistõttu on mõjutatud sihtrühma

suurus väike. Tööinspektsiooni ülesanne on teha riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja

tööohutust reguleerivate õigusaktide töökeskkonnas täitmise üle ning kehtiva regulatsiooni

alusel on tööandjad kohustatud teatama Tööinspektsioonile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne

esmakordset töö alustamist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega. Muudatusega

22

lisandub bioloogiliste ohutegurite hulka Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüp. Eelnevast

lähtudes võib muudatus vähesel määral suurendada Tööinspektsiooni töökoormust.

Töökeskkonnaalane järelevalve käigus tuleb tunda (sh anda vajaduse korral nõu töökeskkonnas

esineva bioloogiliste ohuteguri kohta) ja kontrollida uut bioloogilist ohutegurit – Euroopa

nahkhiire lüssaviiruse 2. tüüpi ning laekuda võib uus teatiseid bioloogiliste ohutegurite

käitlemise kohta. Kuid võttes arvesse, et alates 2019. aastast on bioloogiliste ohutegurite

käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile vaid 6 ning bioloogiliste ohutegurite loetellu

lisandub vaid üks uus bioloogiline ohutegur, võib mõju ulatust Tööinspektsiooni jaoks pidada

väikeseks.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatus võib suurendada vähesel määral

Tööinspektsiooni töökoormust, kuid võttes arvesse, et alates 2019. aastast on bioloogiliste

ohutegurite käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile 6 ning bioloogiliste ohutegurite

loetellu lisandub vaid üks uus bioloogiline ohutegur, on mõju ulatus Tööinspektsiooni jaoks

väike. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks samuti väike.

Muudatus 3: reproduktiivtoksiliste ainete lisamine töökeskkonnas kasutatavate ohtlike

kemikaalide nimekirja ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide muutmine

Muudatusega täpsustatakse töökeskkonnas kasutatavate ohtlike kemikaalide nimekirja ning

seeläbi täienevad ohtlike kemikaalide käitlemisele ja neid sisaldavate materjalide kasutamisele

kohaldatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Reproduktiivtoksilised ained on juba praegu

vastavalt tähistatud ohtlike kemikaalide määruse lisas22, eelnõuga lisatakse osadele

kemikaalidele reproduktiivtoksilisuse märge „R“. Lisaks muudetakse ohtlike kemikaalide

piirnorme ja täiendatakse märkeid ainetega kokkupuute ohtlikkuse kohta ning sätestatakse

siduv bioloogiline piirnorm pliile.

Eelnõuga kavandatav muudatus aitab eelduslikult vähendada riigi tervishoiukulusid, mis on

seotud ravi ja taastusraviga, samuti vähendada neist tingitud töövõimetuse ja ennetähtaegselt

pensionile jäämisega seotud kulutusi ning kutsehaiguseks tunnistatud haiguste eest makstavaid

hüvitisi.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad oma töökeskkonnas ja tööprotsessides

kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

22 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. Lisa.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2014/VV_132m_lisa.pdf#

23

Muudatus mõjutab kõiki töötajaid, kelle töökeskkonnas või -protsessides on võimalik kokku

puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna teatud

reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide hulka,

võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile on alates

2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid 32

ning kokkupuutujaid on viie aasta peale kokku 240. Peamised tegevusalad, kus nimetatud

ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus, kus hõivatute arv Eestis on vastavalt

123 600 (18,1% kõikidest hõivatutest) ja 58 300 (8,6% kõikidest hõivatutest), kuid võttes

arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik mõjutatud töötajate hulk tunduvalt

väiksem. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda tegelikult ohtlike

kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate arvu ning samuti võib reproduktiivtoksiliste ainete

nimekirja lisamine suurendada kokkupuutujate arvu. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust

võib siiski pidada väikeseks.

Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal ohtlike kemikaalidega

kokkupuutumisele ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täiendamine võivad vähendada

kutsehaigestumiste ja haiguspäevade arvu, mis omakorda mõjuks positiivselt ka sihtrühma

majanduslikule toimetulekule.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine,

kuna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täiendamine suurendab tõenäosust, et töötajad ei

haigestu tööst põhjustatud haigustesse (sh. kutsehaigustesse). Mõju sagedus on sihtrühma jaoks

väike.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja

tööprotsessides kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides

kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna teatud

reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide hulka,

võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Tööinspektsioonile on alates

2019. aastast laekunud kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise teateid

29 ettevõttelt, kelle peamised tegevusalad on töötlev tööstus ja ehitus. Eestis oli 2022. aastal

töötleva tööstuse tegevusalal 9950 registreeritud ettevõtet (6,7% kõikidest registreeritud

24

ettevõtetest) ja ehituse tegevusalal 16 050 registreeritud ettevõtet (10,8% kõikidest

registreeritud ettevõtetest). Võttes aga arvesse Tööinspektsioonile laekunud teateid, on tegelik

mõjutatud ettevõtete hulk tunduvalt väiksem. On võimalik, et muudatus toob kaasa mõningase

mõjutatud ettevõtete hulga suurenemise, kuid kuna viimase viie aasta jooksul on kokku

laekunud vaid 32 teadet (mõnelt ettevõttelt mitu teadet) ja teatud osa reproduktiivtoksilistest

ainetest on juba nimekirjas kehtiva seaduse kohaselt olemas, võib eeldada, et muudatus ei

mõjuta suurt hulka uusi ettevõtteid, kellel pole varem olnud töökeskkonnas ohtlike kemikaalide

käitlemise kogemust. Samas tuleb arvesse võtta, et laekunud teated ei peegelda tegelikku

ohtlike ainetega kokkupuutuvate töötajate arvu ning ohtlike kemikaalide nimekirja täiendamine

võib selliste töötajate arvu veelgi suurendada.

Muudatus toob osadele tööandjatele kaasa vajaduse vaadata üle töökeskkond, sealhulgas tuleb

üle vaadata, milliseid aineid kasutatakse töökeskkonnas üldiselt, hinnata riske ja korraldada

uued mõõtmised õhus sisalduvatele ainetele. Tööandjad peavad arvestama, et töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad

edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Muudatusega tekib tööandjal

kohustus korraldada töötajatele väljaõpe, kui töökeskkonnas puututakse kokku

reproduktiivtoksiliste ainetega, sh neid aineid sisaldavate uute ohtlike ravimitega. Uue

kohustusena tuleb tööandjal hakata reproduktiivtoksiliste ainetega töökeskkonnas kokkupuute

korral pidama töötajate üle arvestust ehk tuleb koostada töötajate nimekiri, milles on

jäädvustatud kes, millise tööprotsessi käigus, kui kaua ja millise reproduktiivtoksilise ainega

kokku puutub. Tööandja peab hoidma nimekirja kantud töötaja andmed ajakohasena ja

säilitama neid vähemalt viis aastat pärast sellise ainega kokkupuute lõppu. Samuti tuleb

reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele korraldada tervisekontroll enne,

kui nad alustavad tööd töökeskkonnas, kus nendega kokku puututakse. Muudatus toob seega

tööandjatele teatud määral kaasa küll lisakohustusi ja -kulutusi, kuid kuna muudatuse eesmärk

on töötajate tervise efektiivsem kaitse, on mõju tööandjatele positiivne. Töötaja haigestumise

ennetamine hoiab ära ka vajaduse leida asendajaid või lisatööjõudu.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus võib kaasa tuua vajaduse teha põhjalikum töökeskkonna kontroll ja korraldada

varasemast rohkematele töötajatele tervisekontrolle ning seega võivad kaasneda kulutused,

millega tööandjad ei ole oma senises majandustegevuses arvestanud. Samas on iga tööandja

huvides tema töötajate tervis ja seega on tekkivad kulutused pikas perspektiivis kasulikud ka

tööandjale.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju ulatus on keskmine. Kuigi

nendele tööandjatele, kelle töötajad ohtlike kemikaalidega kokku puutuvad, kohalduvad

muudatusega lisakohustused, on teatud tegevused juba kehtiva seaduse alusel kohustuslikud.

Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna peamine koormus langeb määruse vastuvõtmise

aega, kui tööandjad peavad uute nõuete kohaselt töökeskkonna üle hindama.

Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

25

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Tööinspektsioon, mistõttu on mõjutatud sihtrühma

suurus väike. Praegu kehtiva regulatsiooni alusel peavad tööandjad teavitama Tööinspektsiooni

vähemalt 30 päeva enne kantserogeenide või mutageenidega esmakordselt töö alustamist.

Muudatusega laieneb kohustus teavitada ka siis, kui tööd alustatakse reproduktiivtoksiliste

ainete. Sealhulgas peab Tööinspektsioon praegu kehtiva regulatsiooni alusel tegema ka

järelevalvet kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arvu, kokkupuute

laadi, kestuse ja kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite

kohta. Muudatusega laieneb kohustus teha järelevalvet ka reproduktiivtoksiliste ainete korral.

Eelnevast lähtudes võib muudatus vähesel määral suurendada Tööinspektsiooni töökoormust,

kuid võttes arvesse, et teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi

ohtlike kemikaalide hulka, ning alates 2019. aastast on kantserogeensete või mutageensete

kemikaalide käitlemise teateid laekunud Tööinspektsioonile 32, võib mõju ulatust

Tööinspektsiooni jaoks pidada väikeseks.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus võib suurendada vähesel määral Tööinspektsiooni töökoormust, kuid võttes arvesse,

et teatud reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva seaduse järgi ohtlike kemikaalide

hulka, ning alates 2019. aastast on kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemise

teateid laekunud Tööinspektsioonile 32, on mõju ulatus Tööinspektsiooni jaoks väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määruse eelnõu § 1 jõustub üldises korras. Eelnõu §-id 2-4 jõustuvad 5. aprillil 2024.

Lisaks on erisused jõustumistähtaegades esitatud ohtlike kemikaalide määruse lisas osadele

kemikaalide piirnormidele ning esitatud määruse lisas vastavate ainete juures. Sel moel on

tööandjatel selgemalt näha ainete ja piirnormide jõustumise aegu ja võimalik võtta

töökeskkonnas õigeks ajaks meetmeid.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate

Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile

TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule,

Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise

26

Ühingu PARE, Terviseametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, EcoMetal AS-le,

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusele, Eesti

Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Haiglate

Liidule, Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Ringimajanduse Ettevõtete

Liidule, MTÜ Ravimitootjate Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.

1

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskirja lisa ja Sotsiaalministri 9. mai

2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise eelnõu seletuskirja lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/431 ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide

ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

Direktiiv (EL) 2022/431 Vastavus riigisisestele õigusaktidele Vastavus kehtivale

õigusele Määruse eelnõu

Artikkel 1

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„EUROOPA PARLAMENDI JA

NÕUKOGU 29. aprilli 2004. aasta

DIREKTIIV 2004/37/EÜ töötajate

kaitse kohta tööl kantserogeenide,

mutageenide ja reproduktiivtoksiliste

ainetega kokkupuutest tulenevate

ohtude eest (kuues üksikdirektiiv

nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ

artikli 16 lõike 1 tähenduses)“.

Direktiivi (EL)

2022/431 punkt 1

muudab kehtiva

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi

2004/37/EÜ

pealkirja. Tegemist

on sättega, mis ei

eelda liikmesriigi

õigusesse

ülevõtmist.

2) artikli 1 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva direktiivi eesmärk on

kaitsta töötajaid nende tervist ja

ohutust ähvardavate ohtude eest, mis

tulenevad või võivad tuleneda

kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega

Ei ole vaja üle võtta

2

kokkupuutumisest tööl, sealhulgas

ennetada selliseid ohte,“.

3) artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmised punktid:

„ba) „reproduktiivtoksiline aine“ –

aine või segu, mis vastab 1A või 1B

kategooria reproduktiivsust

kahjustavaks aineks klassifitseerimise

kriteeriumidele, mis on esitatud

määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas;

Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2:

„Määrust kohaldatakse, kui käideldav

aine või segu selles sisalduva aine alusel

on klassifitseeritav Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,

mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse

direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ

ja tunnistatakse need kehtetuks ning

muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355),

kohaselt 1A või 1B kategooria

kantserogeeniks või mutageeniks, või

kui aine või segu on nimetatud

käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb

§-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 1 lg 2

täiendatakse sõnadega

„reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja

sõnastatakse järgnevalt:

„(2) Määrust kohaldatakse, kui

käideldav aine või segu selles sisalduva

aine alusel on klassifitseeritav Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja

segude klassifitseerimist, märgistamist

ja pakendamist ning millega

muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja

1999/45/EÜ ja tunnistatakse need

kehtetuks ning muudetakse määrust

(EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353,

31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt

1A või 1B kategooria kantserogeeniks,

mutageeniks või

reproduktiivtoksiliseks aineks, või kui

aine või segu on nimetatud käesoleva

määruse §-s 2 või vabaneb §-s 2

loetletud tööprotsesside käigus.“

3

bb) „toimeläveta reproduktiivtoksiline

aine“ – reproduktiivtoksiline aine,

millel ei ole töötajate tervisele ohutut

kokkupuute taset ja mis on sellisena

tähistatud III lisa märgete veerus;

bc) „toimelävega

reproduktiivtoksiline aine“ –

reproduktiivtoksiline aine, millel on

ohutu kokkupuute tase, millest

madalamale jääva kogusega

kokkupuude ei kujuta endast ohtu

töötaja tervisele, ja mis on sellisena

tähistatud III lisa märgete veerus;“

Ei vasta

Kantserogeenide määrust täiendatakse

§-ga 11 järgmises sõnastuses:

Kantserogeenide määruse § 4

täiendatakse lõigetega 41 ja 43

järgmises sõnastuses:

„(41) Toimeläveta

reproduktiivtoksiline aine on

reproduktiivtoksiline aine, mis on

töötaja tervisele ohtlik, olenemata

kogusest, millega ta kokku puutub.

[---]

(43) Toimelävega reproduktiivtoksiline

aine on reproduktiivtoksiline aine, mis

on töötaja tervisele ohtlik alates teatud

kogusest, millega töötaja selle ainega

kokku puutub.“

b) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) „piirnorm“ – töötaja

hingamispiirkonna õhus

kindlaksmääratud vaatlusperioodi

jooksul esineva kantserogeeni,

mutageeni või reproduktiivtoksilise

aine kontsentratsiooni aegkaalutud

keskmine piirväärtus vastavalt III lisas

esitatule, kui ei ole määratud teisiti;“

Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a

määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja

neid sisaldavate materjalide kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite

piirnormid“ (edaspidi ohtlike

kemikaalide määrus) lisas toodud

kasutatud oskussõnade tähendusena:

„Piirnorm: Ohtliku kemikaali suurim

lubatud keskmine sisaldus

töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud

8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena.“

Vastab

4

„Lühiajalise kokkupuute piirnorm:

Ohtliku kemikaali suurim lubatud

keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,

mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud

15-minutilise kokkupuuteaja

keskmisena, kui pole näidatud teisiti.“

c) lisatakse järgmised punktid:

„d) „bioloogiline piirnorm“ –

asjakohase aine, selle ainevahetuse või

toime näitaja piirväärtus vastavas

bioloogilises keskkonnas;

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 20.06.2000. a

määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete

ühendite kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ (edaspidi plii

määrus) § 4 täiendatakse lõikega 22

järgmises sõnastuses:

„(22) Bioloogiline piirnorm on

asjakohase aine, selle ainevahetuse või

toime näitaja piirväärtus vastavas

bioloogilises keskkonnas.“

e) „tervisekontroll“ – üksiktöötaja

hindamine, et teha kindlaks tema

tervislik seisund seoses konkreetsete

kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega

kokkupuutumise tõttu töökohal.“

Kantserogeenide määruse § 12 lõige 1:

„Tööandja tagab, tuginedes

töökeskkonna riskide hindamise

tulemusele, et töötajad, kelle tervist

võivad mõjutada kantserogeenid või

mutageenid, läbivad tervisekontrolli

töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

sätestatud korras.“.

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 12 lõiget 1

täiendatakse sõnadega „või

reproduktiivtoksilised ained“ ja

sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja

tagab, tuginedes töökeskkonna riskide

hindamise tulemusele, et töötajad,

kelle tervist võivad mõjutada

kantserogeenid, mutageenid või

reproduktiivtoksilised ained, läbivad

tervisekontrolli töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses sätestatud

korras.“.

4) artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

Kantserogeenide määruse § 1 lõige 2:

„Määrust kohaldatakse, kui käideldav

aine või segu selles sisalduva aine alusel

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 1 lõiget 2

täiendatakse sõnadega

„reproduktiivtoksiliseks aineks“ ja

5

„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse

tööprotsesside suhtes, mille käigus

töötajad oma töö tõttu puutuvad kokku

või võivad kokku puutuda

kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega.“;

on klassifitseeritav Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,

mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse

direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ

ja tunnistatakse need kehtetuks ning

muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355),

kohaselt 1A või 1B kategooria

kantserogeeniks või mutageeniks, või

kui aine või segu on nimetatud

käesoleva määruse §-s 2 või vabaneb

§-s 2 loetletud tööprotsesside käigus.“

sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määrust

kohaldatakse, kui käideldav aine või

segu selles sisalduva aine alusel on

klassifitseeritav Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008,

mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse

direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ

ja tunnistatakse need kehtetuks ning

muudetakse määrust (EÜ)

nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008,

lk 1–1355), kohaselt 1A või

1B kategooria kantserogeeniks,

mutageeniks või reproduktiiv-

toksiliseks aineks, või kui aine või segu

on nimetatud käesoleva määruse §-s 2

või vabaneb §-s 2 loetletud

tööprotsesside käigus.“

b) lõike 2 esimene ja teine lõik

asendatakse järgmisega:

„2. Igasuguse tööprotsessi puhul,

millega võib kaasneda

kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega

kokkupuute ohte, tuleb kindlaks

määrata kokkupuute iseloom, aste ja

kestus, et oleks võimalik hinnata kõiki

ohte töötajate tervisele ja tööohutusele

ning näha ette rakendatavad

meetmed.“

Kantserogeenide määrus § 3 lõige 1:

„Kõikide tööprotsesside puhul, kus

esineb töötajate kantserogeenide või

mutageenidega kokkupuute oht, peab

tööandja töökeskkonna riskianalüüsi

käigus kindlaks määrama kokkupuute

laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest

tulenevalt hindama riski töötajate

tervisele ja ohutusele ning võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“

Vastab osaliselt

Kantserogeenide määruse § 3 lõiget 1

täiendatakse sõnadega

„reproduktiivtoksiliste ainetega” ja

sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kõikide

tööprotsesside puhul, kus esineb

töötajate kantserogeenide,

mutageenide või reproduktiivtoksiliste

ainetega kokkupuute oht, peab

tööandja töökeskkonna riskianalüüsi

käigus kindlaks määrama kokkupuute

laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest

tulenevalt hindama riski töötajate

tervisele ja ohutusele ning võtma

6

Hindamist tuleb korrata regulaarselt ja

alati siis, kui toimub mis tahes

muudatus tingimustes, mis võivad

mõjutada töötajate kokkupuudet

kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainetega.“

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

(TTOS) § 134 lõige 4: „Tööandja

uuendab riskianalüüsi, kui:

1) töötingimused või töökeskkond on

oluliselt muutunud;

2) töövahendeid või tehnoloogiat on

vahetatud või uuendatud;

3) on ilmnenud uued andmed ohuteguri

mõju kohta inimese tervisele;

4) õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu

on riskitase esialgse tasemega võrreldes

muutunud;

5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli

käigus tuvastanud töötaja tööga seotud

haigestumise;

6) tööinspektor on järelevalve käigus

tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole

piisavalt hinnatud töökeskkonnas

esinevaid riske, sealhulgas ei ole

mõõdetud ohutegurite parameetreid, või

ei ole ette nähtud abinõusid ohtude

maandamiseks.“

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“

c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ohu hindamise käigus peavad

tööandjad erilist tähelepanu pöörama

eriti vastuvõtlike töötajate tervist ja

tööohutust puudutavatele mõjudele

ning võtma muu hulgas arvesse, et

Kantserogeenide määruse § 3 lõige 3:

„(3) Tööandja peab erilist tähelepanu

pöörama riskitundlike töötajate, nagu

rasedate, rinnaga toitvate naiste ja

alaealiste töötajate osalemisele

tööprotsessis ning arvestama nende

Vastab

7

selliseid töötajaid ei ole soovitav

panna täitma tööülesandeid

piirkondades, kus nad võivad kokku

puutuda kantserogeenide,

mutageenide või reproduktiivtoksiliste

ainetega.“

ohutuse tagamiseks õigusaktidega

sätestatud piiranguid.“

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a

määrus nr 95 „Töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga

toitvate naiste tööks“ § 6 lõige 2:

(2) Tööandja on kohustatud naistöötaja

terviseriskide hindamisel arvestama

eelkõige järgmiste keemiliste

ohuteguritega:

1) ained ja segud, mis vastavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja

segude klassifitseerimist, märgistamist

ja pakendamist ning millega

muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja

1999/45/EÜ ja tunnistatakse need

kehtetuks ning muudetakse määrust

(EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353,

31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt ühe

või mitme ohulausega ühe või mitme

järgmise ohuklassi ja ohukategooria

kriteeriumidele: mutageensus

sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2

(H340, H341); kantserogeensus,

kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i,

H351); reproduktiivtoksilisus,

kategooria 1A, 1B või 2 või imetamisele

ja imetamise kaudu avaldatava toime

täiendav kategooria (H360, H360D,

H360FD, H360Fd, H360Df, H361,

8

H361d, H361fd, H362); mürgisus

sihtelundi suhtes – ühekordne

kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370,

H371);

2) elavhõbe või selle ühendid;

3) rakkude jagunemist pidurdavad

ained, näiteks tsütostaatilised ravimid,

eriti koostoime korral ioniseeriva

kiirgusega;

4) süsinikmonooksiid;

5) orgaanilised lahustid;

6) naha kaudu tervist kahjustavad

kemikaalid.

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a

määrus nr 94 „Töökeskkonna

ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul

alaealise töötamine on keelatud“ § 2

punktid 13–15:

„Tööandja ei tohi alaealisega

töölepingut sõlmida ega lubada teda

tööle, mis ohustab alaealise tervist

eelkõige järgmiste töökeskkonnas

toimivate keemiliste ohutegurite tõttu,

mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis

käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse

direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ

ja tunnistatakse need kehtetuks ning

muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

9

(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355),

kohaselt vastavad ühe või mitme

ohulausega ühe või mitme järgmise

ohuklassi ja ohukategooria

kriteeriumidele:

[---]

13) kantserogeensus, kategooria 1A, 1B

või 2 (H350, H350i, H351);

14) mutageensus sugurakkudele,

kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341);

15) reproduktiivtoksilisus, kategooria

1A või 1B (H360, H360F, H360FD,

H360Fd, H360D, H360Df).“

TTOS-i § 134 lõiked 1, 2 ja 3:

(1) Tööandja selgitab töökeskkonna

riskianalüüsi koostamisel välja

töökeskkonna ohutegurid, mõõdab

vajaduse korral nende parameetrid ning

hindab riske töötaja tervisele ja

ohutusele.

(2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava,

milles nähakse ette kõikidel ettevõtte

tegevusaladel ja juhtimistasanditel

rakendatavad abinõud töötajate

terviseriski vältimiseks ja

vähendamiseks, samuti abinõude

rakendamise ajakava ja rakendajad.

Tööandja eraldab tegevuskava

täitmiseks vajalikud vahendid.

10

(3) Riskianalüüsis tuleb arvestada

töötaja ealisi, soolisi ja tervisest

tulenevaid iseärasusi, sealhulgas

eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja

101 nimetatud töötajatele, ning

töökohtade ja töövahendite kasutamise

ja töökorraldusega seotud riske.

5) artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tööandja peab vähendama

kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine kasutust

töökohal, asendades selle nii suures

ulatuses, kui see on tehniliselt

võimalik, aine, segu või protsessiga,

mis oma kasutustingimustes vastavalt

olukorrale kas ei ole töötajate tervisele

ja tööohutusele ohtlik või on vähem

ohtlik.“

Kantserogeenide määruse § 4 lõige 1:

„Kui töökeskkonna riskianalüüsi

tulemused näitavad, et kantserogeenid

või mutageenid võivad ohustada

töötajate tervist, tuleb võimaluse piires

vältida töötajate kokkupuudet nende

ainetega, piirates nende ainete

kasutamist, asendades need töötajatele

ohutumate kemikaalidega või kasutades

ohutumat tehnoloogiat.“

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 1

täiendatakse sõnadega „või

reproduktiivtoksilised ained“ ja

sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui

töökeskkonna riskianalüüsi tulemused

näitavad, et kantserogeenid,

mutageenid või reproduktiivtoksilised

ained võivad ohustada töötajate tervist,

tuleb võimaluse piires vältida töötajate

kokkupuudet nende ainetega, piirates

nende ainete kasutamist, asendades

need töötajatele ohutumate

kemikaalidega või kasutades ohutumat

tehnoloogiat.“

6) artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse

järgmisega:

„2. Kui tehniliselt ei ole võimalik

asendada kantserogeeni, mutageeni

või reproduktiivtoksilist ainet aine,

segu või protsessiga, mis oma

kasutustingimustes vastavalt

Kantserogeenide määrus § 4 lõige 3:

„Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada

kantserogeene või mutageene

ohutumate kemikaalidega või kasutada

ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja

Vastab osaliselt

Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 3

täiendatakse sõnadega „või

reproduktiivtoksilisi aineid” ja

sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui

tehniliselt ei ole võimalik asendada

11

olukorrale kas ei ole tervisele ja

tööohutusele ohtlik või on vähem

ohtlik, siis tagab tööandja, et

kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilist ainet

valmistatakse ja kasutatakse nii suures

ulatuses, kui see on tehniliselt

võimalik, suletud süsteemis.

3. Kui suletud süsteem ei ole

tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et

töötajate kokkupuude kantserogeeni,

mutageeni või toimeläveta

reproduktiivtoksilise ainega viiakse

nii madalale tasemele, kui see on

tehniliselt võimalik.

3a. Kui toimelävega

reproduktiivtoksilist ainet ei ole

tehniliselt võimalik kasutada või

valmistada suletud süsteemis, tagab

tööandja, et töötajatel selle

toimelävega reproduktiivtoksilise

ainega kokkupuutest tulenev oht

viiakse miinimumini.

tagama tehniliste võimaluste piires

nende käitlemise suletud süsteemis.“

Kantserogeenide määrus § 4 lõige 4:

„Kui lõikes 3 nimetatud suletud

süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt

võimalik, peab tööandja tagama, et

töötajate kokkupuude kantserogeenide

või mutageenidega oleks minimeeritud

ning vastava kemikaali tekitatav

ohutegur ei ületaks sätestatud

töökeskkonna piirnormi.“

Vastab osaliselt

Ei vasta

kantserogeene, mutageene või

reproduktiivtoksilisi aineid ohutumate

kemikaalidega või kasutada ohutumat

tehnoloogiat, peab tööandja tagama

tehniliste võimaluste piires nende

käitlemise suletud süsteemis.“

Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 4

täiendatakse sõnadega „või

toimeläveta reproduktiivtoksilisi

aineid” ja sõnastatakse järgnevalt:

„(4) Kui lõikes 3 nimetatud suletud

süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt

võimalik, peab tööandja tagama, et

töötajate kokkupuude kantserogeenide,

mutageenide või toimeläveta

reproduktiivtoksiliste ainetega oleks

minimeeritud ning vastava kemikaali

tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud

töökeskkonna piirnormi.

Kantserogeenide määruse § 4

täiendatakse lõikega 42 järgmises

sõnastuses: „(42) Kui toimelävega

reproduktiivtoksilist ainet ei ole

tehniliselt võimalik kasutada või

valmistada suletud süsteemis, tagab

tööandja, et toimelävega

repoduktiivtoksilise ainega

12

3b. Muude reproduktiivtoksiliste

ainete kui toimeläveta ja toimelävega

reproduktiivtoksiliste ainete suhtes

kohaldab tööandja käesoleva artikli

lõiget 3a. Sellisel juhul võtab tööandja

artiklis 3 osutatud ohtude hindamisel

nõuetekohaselt arvesse võimalust, et

sellise reproduktiivtoksilise aine puhul

ei pruugi olla olemas töötajate

tervisele ohutut kokkupuute taset, ning

kehtestab sellega seoses asjakohased

meetmed.

TTOS-i § 134 lõiked 1 ja 2:

(1) Tööandja selgitab töökeskkonna

riskianalüüsi koostamisel välja

töökeskkonna ohutegurid, mõõdab

vajaduse korral nende parameetrid ning

hindab riske töötaja tervisele ja

ohutusele.

(2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava,

milles nähakse ette kõikidel ettevõtte

tegevusaladel ja juhtimistasanditel

rakendatavad abinõud töötajate

terviseriski vältimiseks ja

vähendamiseks, samuti abinõude

rakendamise ajakava ja rakendajad.

Tööandja eraldab tegevuskava

täitmiseks vajalikud vahendid.

TTOS-i § 121 lõiked 1 ja 2:

(1) Tööandja ennetustegevus on

meetmete kavandamine ja rakendamine

terviseriskide vältimiseks või

vähendamiseks ettevõtte töö kõikides

etappides ning töötaja kehalise, vaimse

ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Vastab osaliselt

kokkupuutest tulenev oht töötajale

viiakse miinimumini.“

Kantserogeenide määruse § 4

täiendatakse lõikega 44 järgmises

sõnastuses: „(44) Kui

reproduktiivtoksiline aine ei ole lõikes

41 või 43 nimetatud aine, tuleb

tööandjal lähtuda lõikest 42 ning võtta

asjakohased meetmed, et minimeerida

selle ainega kokkupuutest tulenev oht

töötaja tervisele, arvestades, et sellise

reproduktiivtoksilise aine puhul ei

pruugi olla kogust, millega

kokkupuutel oleks aine töötaja

tervisele ohutu.”

13

(2) Tööandja rakendab käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid

järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete

alusel:

1) riskide tekkimise vältimine;

2) vältimatute riskide hindamine;

3) riskide kõrvaldamine nende

tekkekohas või kui see ei ole võimalik,

nende vähendamine vastuvõetava

tasemeni;

4) ohtliku teguri asendamine ohutu või

vähem ohtlikuga;

5) töö, töökoha ja töökorralduse

kohandamine töötajale võimalikult

sobivaks;

6) töövahendite ja -meetodite

kohandamine tehnika arengule;

7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite

eelistamine isikukaitsevahendite

kasutamisele;

8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika

väljatöötamine, mis hõlmab

tehnoloogiat, töökorraldust,

töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja

töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.

Kantserogeenide määruse § 3 lg 1:

„Kõikide tööprotsesside puhul, kus

esineb töötajate kantserogeenide või

mutageenidega kokkupuute oht, peab

tööandja töökeskkonna riskianalüüsi

käigus kindlaks määrama kokkupuute

14

4. Kokkupuude ei tohi ületada III lisas

kantserogeenile, mutageenile või

reproduktiivtoksilisele ainele

sätestatud piirnormi.“;

laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest

tulenevalt hindama riski töötajate

tervisele ja ohutusele ning võtma

tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.“

Ohtlike kemikaalide määruse § 1

lõige 1: „(1) Määrus kehtestab

töökeskkonna ohtlike kemikaalide ja

neid sisaldavate materjalide kasutamise

nõuded ja töökeskkonna keemiliste

ohutegurite piirnormid eesmärgiga

kaitsta nende ainetega kokkupuutuvate

töötajate tervist.“

TTOS-i § 3 lõige 3:

„(3) Töökeskkonna keemiliste

ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6

lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste

ohutegurite parameetrid ei tohi ületada

piirnorme.“

Vastab

b) lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav osa asendatakse

järgmisega:

„5. Kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine kasutamisel

kohaldab tööandja kõiki järgmisi

meetmeid:“;

Kantserogeenide määruse § 4 lõige 5

(sissejuhatav lause): „Kantserogeenide

või mutageenide kasutamisel peab

tööandja rakendama järgmisi

meetmeid:“

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5

sissejuhatavat lauset täiendatakse

sõnadega „või reproduktiivtoksiliste

ainete“ ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainete

kasutamisel peab tööandja rakendama

järgmisi meetmeid:“

ii) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine koguste

piiramine töökohal;“

Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5

punkt 1: „töökeskkonnas hoitava või

käideldava kantserogeeni või mutageeni

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõiget 5

punkti 1 täiendatakse sõnadega „või

reproduktiivtoksilise aine“ ja

sõnastatakse järgmiselt:

15

koguse piiramine vajamineva

miinimumini;“

„1) töökeskkonnas hoitava või

käideldava kantserogeeni, mutageeni

või reproduktiivtoksilise aine koguse

piiramine vajamineva miinimumini,“

iii) punktid c, d ja e asendatakse

järgmisega:

„c) tööprotsesside ja tehnilise kontrolli

meetmete kavandamine selliselt, et

kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine vabanemine

töökohal oleks välditud või

miinimumini viidud;

d) kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainete

eemaldamine nende tekkimise kohas,

kohtäratõmbe süsteem või

üldventilatsioon, kõik meetodid, mis

on asjakohased ning kooskõlas

vajadusega kaitsta rahvatervist ja

keskkonda;

e) kantserogeenide, mutageenide või

reproduktiivtoksiliste ainete

olemasolevate asjakohaste

Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5

punktid 3–5:

3) tööprotsessi kavandamine nii, et

kantserogeeni või mutageeni pihkumine

töökeskkonda oleks välditud või, kui

vältimine ei ole võimalik, viidud

miinimumini koos kontrollmeetmete

rakendamisega;

4) kantserogeeni või mutageeni

eemaldamine nende võimalikust

pihkumise kohast kohtäratõmbe,

üldventilatsiooni või teiste asjakohaste

meetmete abil;

5) seiremeetodite kasutamine

kantserogeeni või mutageeni pihkumise

õigeaegseks avastamiseks;

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5

punkte 3–5 täiendatakse sõnadega „või

reproduktiivtoksilise aine“ ja

sõnastatakse järgmiselt:

„3) tööprotsessi kavandamine nii, et

kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine pihkumine

töökeskkonda oleks välditud või, kui

vältimine ei ole võimalik, viidud

miinimumini koos kontrollmeetmete

rakendamisega;

4) kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine

eemaldamine nende võimalikust

pihkumise kohast kohtäratõmbe,

üldventilatsiooni või teiste asjakohaste

meetmete abil;

5) seiremeetodite kasutamine

kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise aine pihkumise

õigeaegseks avastamiseks;“

16

mõõtmismeetodite kasutamine, eriti

selleks, et varakult avastada

ettenägematust sündmusest või

õnnetusest tulenevad erakorralised

kokkupuuted kantserogeenide,

mutageenide või reproduktiivtoksiliste

ainetega;“;

iv) punkt j asendatakse järgmisega:

„j) ohupiirkondade märgistamine ning

asjakohaste hoiatus- ja ohutusmärkide,

sealhulgas siltide „suitsetamine

keelatud“ kasutamine piirkondades,

kus töötajad puutuvad või võivad

kokku puutuda kantserogeenide,

mutageenide või reproduktiivtoksiliste

ainetega;“

Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5

punkt 9:

9) ohualade märgistamine ja

nõuetekohaste ohutusmärkide, sh

keelumärgi «Suitsetamise keeld»

kasutamine piirkondades, kus töötajad

puutuvad või võivad kokku puutuda

kantserogeeni või mutageeniga;

Vastab osaliselt Kantserogeenide määruse § 4 lõike 5

punkti 9 täiendatakse sõnadega „või

reproduktiivtoksilise ainega“ ja

sõnastatakse järgmiselt:

„9) ohualade märgistamine ja

nõuetekohaste ohutusmärkide, sh

keelumärgi „Suitsetamise keeld“

kasutamine piirkondades, kus töötajad

puutuvad või võivad kokku puutuda

kantserogeeni, mutageeniga või

reproduktiivtoksilise ainega;“

7) artikli 6 esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a) kasutatavad tööprotsessid ja/või

tööstuslikud protsessid ning