Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine

MÄÄRUS

22.03.2024 nr 9

Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ § 6 punktis 58 asendatakse sõnad „kantserogeenideks ja mutageenideks“ tekstiosaga „kantserogeenideks, mutageenideks ja reproduktiivtoksilisteks aineteks“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 5. aprillil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

25.01.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse

nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest1. Eelnõu on seotud

Vabariigi Valitsuse töötervishoiu ja tööohutuse määruste muutmise eelnõuga, millega samuti

võetakse üle direktiiv (EL) 2022/4312 ning ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõuga (377 SE)3

Käesoleva eelnõuga viiakse selle direktiiviga kooskõlla sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus

nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“4 (edaspidi kutsehaiguste loetelu).

Direktiiviga (EL) 2022/431 laiendati direktiivi 2004/37/EÜ5 kohaldamisala, millesse seni

kuulusid kantserogeensed ja mutageensed ained, lisades sellesse reproduktiivtoksilised ained –

need on ained või segud, mis loetakse 1A või 1B kategooria reproduktiivsust (inimese

paljunemisvõimet) kahjustavaks aineks vastavalt klassifitseerimise kriteeriumidele, mis on

esitatud määruse (EÜ) nr 1272/20086 I lisas. Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada

kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule.

Eesti õigus vastab osaliselt direktiivis (EL) 2022/431 ette nähtud nõuetele, kuid kutsehaiguste

loetellu tuleb lisada ka haigused, mis on põhjustatud sellistest töökeskkonna keemilistest

ohuteguritest nagu reproduktiivtoksilised ained. Eelnõu jõustumisel ministri määrusena saab

kutsehaiguseks lugeda töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud

haigust.

Liikmesriigid peavad direktiivi oma õigusesse üle võtma hiljemalt 5. aprilliks 2024.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik (5912 6091, [email protected]) ning

sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate

kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest 2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f30270f-f7b2-4ae2-ac25-ab9c3c7805aa. 3 Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3-0d581a6d49c7/ravikindlustuse-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-toovoimetuse-ennetamine. 4 RT I, 09.12.2022, 20 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja

mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ

artikli 16 lõikes 1 esitatud tähenduses) 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need

kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/20006.

2

Eelnõu mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (5916 2966,

[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik

Käddi Tammiku (5455 0226, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431.

Eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrust nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“

(RT I, 09.12.2022, 20).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses7.

Eelnõu on kavandatud määrusena jõustuma direktiivi (EL) 2022/431 ülevõtmiseks ette nähtud

tähtpäeval ehk 5. aprillil 2024.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses sätestatakse kutsehaiguste loetelu määruse

muudatus, teise paragrahviga kehtestatakse eelnõu muudatuse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse kutsehaiguste loetelu määruse § 6 punkti 58. Kutsehaiguste loetelu

määruse §-s 6 on sätestatud loetelu töökeskkonna keemilistest ohuteguritest, mis põhjustavad

kutsehaiguseid. Sama sätte punktis 58 on nimetatud need keemilised ained, mis klassifit-

seeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt määrusele

(EÜ) nr 1272/2008.

Direktiivi (EL) 2022/431 artikkel 1 punkt 10 alapeatükk c näeb ette, et kõikidest liikmesriigi

õiguse või tavade kohaselt kindlaks tehtud vähktõvejuhtumitest, kahjulikust toimest

täiskasvanud mees- ja naistöötajate suguvõimele ja viljakusele ning järglaste arengut

mõjutavast toksilisusest, mis tulenevad töökeskkonnas kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutest, teatatakse pädevale asutusele. Vabariigi Valitsuse

määruse „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra“8 § 6

lõike 1 kohaselt teavitatakse kutsehaigestumisest Tööinspektsiooni. Töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse9 (TTOS) § 25 lõike 5 punkti 1 kohaselt on Tööinspektsioon muu hulgas

kohustatud kutsehaigestumisi uurima. Sarnaselt kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad

reproduktiivtoksilised ained väga ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu

mõju töötajate tervisele, ennekõike suguvõimele, viljakusele ja järglaste arengule. Seetõttu

lisatakse kutsehaiguste loetelu määruse § 6 punkti 58 viide reproduktiivtoksilistele ainetele. See

tähendab, et töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud haigust

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) 8 RT I, 22.11.2022, 9 9 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 30.06.2023, 87, kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087?leiaKehtiv

3

on edaspidi võimalik lugeda kutsehaiguseks. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kui on

tuvastatud põhjuslik seos töötaja terviseseisundi ja töökeskkonna ohuteguri vahel (antud juhul

kokkupuude reproduktiivtoksilise ainega).

Eelnõu §-iga 2 sätestatakse muudatuse jõustumise aeg. Liikmesriikidel tuleb direktiivi

(EL) 2022/431 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid riigisisesesse õigusesse üle võtta

hiljemalt 5. aprilliks 2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase määrusega viiakse Eesti õigus osaliselt kooskõlla direktiiviga (EL) 2022/431.

4. Määruse mõjud

Muudatus: töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täiendamine reproduktiiv-

toksiliste ainetega

Muudatusega lisatakse kutsehaiguste loetelusse reproduktiivtoksilistest ainetest põhjustatud

haigused. Sarnaselt kantserogeenide ja mutageenidega kuuluvad reproduktiivtoksilised ained

väga ohtlike ainete hulka ning neil võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate tervisele,

ennekõike nende suguvõimele, viljakusele ja järglaste arengule. Ka juba praegu kuuluvad

teatud reproduktiivtoksilised ained ohtlike kemikaalide hulka10.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: töötajad, kes puutuvad töökeskkonnas ja -protsessides kokku

ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki töötajaid, kellel on töökeskkonnas või -protsessides võimalik kokku

puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad

reproduktiivtoksilised ained kuuluvad juba kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide

hulka, võib muudatusest mõjutatud sihtrühma pidada suures osas samaks. Peamised

tegevusalad, kus selliste ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus, kus hõivatute

arv Eestis on vastavalt 123 600 (18,1% kõikidest hõivatutest) ja 58 300 (8,6% kõikidest

hõivatutest), kuid täpsemalt mõjutatud töötajate hulga hindamiseks andmed puuduvad.

Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Varasemast suurema tähelepanu pööramine töökohal ohtlike kemikaalidega

kokkupuutumisele võib vähendada kutsehaigestumiste ja haiguspäevade arvu ning see

omakorda mõjub positiivselt sihtrühma majanduslikule toimetulekule.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

10 Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisa,

vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2202/2014/VV_132m_lisa.pdf# (28.11.2023).

4

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on kaitsta töötajate

tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on küll väike, kuid mõju ulatus on keskmine,

kuna reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutel võib olla raske ja pöördumatu mõju töötajate

tervisele. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: tööandjad, kelle töötajad puutuvad töökeskkonnas ja -protsessides

kokku ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad võivad töökeskkonnas või -protsessides

kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, eelkõige reproduktiivtoksiliste ainetega. Kuna mõningad

reproduktiivtoksilised ained juba kuuluvad kehtiva regulatsiooni järgi ohtlike kemikaalide

hulka, on tööandjad juba arvestanud nende kemikaalidega kui ohtlike kemikaalidega

töökeskkonnas, kuid lisanduvad mõningad nõuded nende ainete käitlemisel. Peamised

tegevusalad, kus selliste ainetega kokku puututakse, on töötlev tööstus ja ehitus. Eestis oli

2022. aastal töötleva tööstuse tegevusalal 9950 registreeritud ettevõtet (6,7%

kõikidest registreeritud ettevõtetest) ja ehituse tegevusalal 16 050 registreeritud ettevõtet

(10,8% kõikidest registreeritud ettevõtetest). Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt on osa

reproduktiivtoksilisi aineid ohtlike kemikaalide loetelus juba olemas, võib eeldada, et muudatus

ei mõjuta suurt hulka uusi ettevõtteid, kellel pole varem olnud töökeskkonnas ohtlike

kemikaalide käitlemise kogemust.

Muudatus toob mõningatele tööandjatele kaasa vajaduse vaadata üle töökeskkond ja hinnata

sealseid riske, võttes arvesse lisatud nõudeid. Tööandjad peavad arvestama, et töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad

edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Muudatus toob seega

tööandjatele kaasa teatud määral lisakohustusi ja -kulutusi. Samuti, töötajal kutsehaiguse

diagnoosimise korral on tööandjal kutsehaigusjuhtumi uurimise kohustus ja meetmete

rakendamise kohustus selliste juhtumite vältimiseks. Töötajal diagnoositud kutsehaigus võib

tööandjale tähendada kohustust maksta töötajale kahjuhüvitist. Samas on muudatusel

tööandjatele positiivne mõju, kuna selle eesmärk on töökeskkonna ohutumaks muutmisega

senisest efektiivsemalt kaitsta töötajate tervist. Töötaja haigestumise ennetamine hoiab ära ka

vajaduse leida asendajaid või lisatööjõudu.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma nii negatiivselt kui ka positiivselt, sest toob kaasa

halduskoormuse suurenemise ja lisakulutusi, ent kuna töökeskkond muutub ohutumaks, aitab

see pikas perspektiivis kulutusi ka ära hoida. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike

ja mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna peamine koormus

langeb määruse vastuvõtmise aega, mil tööandjad peavad uute nõuete kohaselt töökeskkonna

üle hindama.

Mõjutatud sihtrühm: töötervishoiuarstid

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

5

2023. aasta novembrikuu seisuga on Eestis Terviseameti andmetel 105 töötervishoiuarsti ja

25 töötervishoiuõde. Kuna kõikidest tervishoiutöötajatest (ligikaudu 27 800) moodustavad nad

0,5%, on sihtrühma suurus väike.

Muudatuse jõustumine suurendab töötervishoiuarstide töökoormust, kuna tähelepanu tuleb

pöörata ka reproduktiivtoksilistele ainetele kohalduvatele nõuetele ja nende ainetega seotud

kutsehaigustele. See võib osadel juhtudel tähendada vajadust töötervishoiuarste koolitada või

töötervishoiuarstidel kaasata tervisekontrolli muid spetsialiste nagu naistearstid või

meestearstid. Muudatuse mõju sihtrühmale on aga positiivne, sest see aitab töötajate tervist

põhjalikumalt jälgida ning ennetada tööga põhjustatud haiguseid ja kutsehaiguseid.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, aidates kaasa töötervishoiutöötajate efektiivsemale

tööle ja töötajate tervise parendamisele. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning

mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna muudatus puudutab

vaid neid töötajaid, kes oma töökeskkonnas võivad kokku puutuda reproduktiivtoksiliste

ainetega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõjutatud sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatus mõjutab Tööinspektsiooni, kes TTOS-i kohaselt on kohustatud kutsehaigestumisi

uurima. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu täiendamine reproduktiivtoksiliste

ainetega võib tuua kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Muudatus mõjutab Tööinspektsiooni

tööülesannetest enim kutsehaigestumiste uurimist ja järelevalve tegemist. Kummagi ülesande

puhul peavad inspektorid pärast määruse jõustumist hakkama tähelepanu pöörama uutele

kutsehaigustele ja töökeskkonnas kohalduvatele nõuetele. Samas ei ole tegemist täielikult uute

tööülesannetega ning nende täitmise protsess on töötajatele suures osas tuttav.

Muudatus mõjutab riigiasutustest vaid Tööinspektsiooni, seega on sihtrühma suurus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui reproduktiivtoksiliste ainete lisamine kutsehaiguste

loetellu toob kaasa kutsehaigestumiste märkimisväärse kasvu. Suurenenud töökoormus võib

tekitada vajaduse muuta asutusesisest töökorraldust või värvata uusi töötajaid. Samas on antud

mõju avaldumine tänu töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele üsna ebatõenäoline.

Kokkuvõttev hinnang

Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna aitab parendada ja tõhustada Tööinspektsiooni

tööd. Lisaks aitab muudatus täita Tööinspektsiooni peamist eesmärki, milleks on hoida töötajate

tervist. Nii muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus kui ka mõju ulatus on väike, kuna

muudatusega ei määrata uut tööülesannet, vaid täiendatakse olemasolevat. Mõju sagedus on

sihtrühma jaoks väike.

6

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 5. aprillil 2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,

Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule,

Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Keemiatööstuse

Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule,

Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise

Ühingu PARE, Terviseametile, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-le, EcoMetal AS-le,

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusele, Eesti

Tervishoiutöötajate Kutseliidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Haiglate

Liidule, Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Ringimajanduse Ettevõtete

Liidule, MTÜ Ravimitootjate Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.

Eelnõu kohta esitasid ettepanekuid ja kommentaare Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööinspektsioon ning Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeerium teatasid, et kooskõlastavad eelnõu märkusteta.

Tagasiside ja ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis, mis on eelnõu seletuskirja lisa 2.

1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine“ eelnõu

seletuskirja lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/431 ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Direktiiv (EL) 2022/431 Vastavus riigisisestele õigusaktidele Vastavus kehtivale

õigusele Määruse eelnõu

Artikkel 1

10) artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

c) lõike 8 esimene lõik asendatakse

järgmisega:

„8. Kõikidest vastavalt liikmesriigi

õigusele või tavadele kindlaks tehtud

vähktõvejuhtumitest, kahjulikust toi-

mest täiskasvanud mees- ja nais-

töötajate suguvõimele ja viljakusele

ning järglaste arengut mõjutavast

toksilisusest, mis tulenevad töökesk-

konnas kantserogeeni, mutageeni või

reproduktiivtoksilise ainega kokku-

puutest, teatatakse pädevale asutuse-

le.“

TTOS § 23. Kutsehaigus ja tööga seotud

haigus:

(1) Kutsehaigus on haigus, mille on

põhjustanud kutsehaiguste loetelus ni-

metatud töökeskkonna ohutegur või töö

laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.

(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus

või tööst põhjustatud haigus.

(3) Tööst põhjustatud haigus on töö-

keskkonna ohuteguri põhjustatud hai-

gus, mida ei loeta kutsehaiguseks.

(4) Töötajal tööga seotud haigust kah-

tlustav arst saadab töötaja töötervis-

hoiuarsti juurde.

(5) Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud

haiguse diagnoosib töötervishoiuarst,

kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi

ning kogub andmed töötaja praeguste ja

varasemate tööolude ja töö laadi kohta,

kaasates vajaduse korral teisi tervis-

hoiuteenuse osutajaid. Selleks töötervis-

hoiuarst:

Vastab osaliselt Kutsehaiguste määruse § 6 punkti 58

täiendatakse sõnadega „ja reproduk-

tiivtoksilisteks aineteks“ ning sõnasta-

takse järgmiselt:

„58) keemilised ained, mis klassifitsee-

ritakse 1. kategooria kantserogeeni-

deks, mutageenideks ja reproduktiiv-

toksilisteks aineteks vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete

ja segude klassifitseerimist, märgista-

mist ja pakendamist ning millega

muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja

1999/45/EÜ ja tunnistatakse need keh-

tetuks ning muudetakse määrust (EÜ)

nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008,

lk 1–1355);“.

2

1) nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate

tervisekontrollide andmed ja töökesk-

konna riskianalüüsi tulemused või

riskianalüüsi puudumise korral seletus-

kirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;

2) vestleb tööandjaga ja vajaduse korral

külastab töökeskkonda;

3) vestleb töötajaga ja vajaduse korral

küsib töötajalt täiendavaid terviseand-

meid.

(6) Kutsehaigestumisest teatab tööter-

vishoiuarst kirjalikult või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis hilje-

malt viie päeva jooksul pärast haiguse

diagnoosimist tööandjale, Tööinspekt-

sioonile ja töötaja töötervishoiuarsti

juurde suunanud arstile.

(7) Tööst põhjustatud haigestumisest

teatab töötervishoiuarst kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis hiljemalt viie päeva jooksul

pärast haiguse diagnoosimist Tööin-

spektsioonile, esitades järgmised and-

med:

1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;

2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;

3) haiguse ja selle tekkepõhjused;

4) tööandja ja tema aadressi.

(8) Tööinspektsioon edastab Tervise-

ametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks

3

kirjalikult eelmise aasta kutsehaiges-

tumiste ja tööst põhjustatud haigestu-

miste statistilised andmed.

Sotsiaalministri 09.05.2005. a määrus

nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ (edaspidi

kutsehaiguste määrus) § 6 punkt 58:

Kutsehaigused, mis on põhjustatud järg-

mistest töökeskkonna keemilistest ohu-

teguritest:

[---]

18) plii ja selle ühendid;

[---]

58) keemilised ained, mis klassifitsee-

ritakse 1. kategooria kantserogeenideks

ja mutageenideks vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ)

nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja

segude klassifitseerimist, märgistamist

ja pakendamist ning millega muudetak-

se direktiive 67/548/EMÜ ja

1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehte-

tuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr

1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk

1–1355);

[---]

60) muud keemilised ohutegurid, mida

ei ole esitatud punktides 1–59, kuid mis

võivad põhjustada haigestumist.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine“ eelnõu

seletuskirja lisa 2

Kooskõlastustabel

Kooskõlastaja või arvamuse

esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Kutsehaiguste ja töötervishoiu

keskus

Kutsehaiguste loetelu muudatus reproduktiiv-

toksiliste ainete lisamisega – loodetavasti ennetus-

meetmed on tõhusad, nn kutsehaiguse tõendamise

osas tekib küsimusi, et kuidas tõendada, et

välistatud oleksid teised faktorid ja tõenäoliselt

peaksid siin kaasatud olema ka naistearstid ja

meestearstid.

Arvestatud. Edastasime eelnõu teadmiseks ja arvamuse

avaldamiseks naistearstide ja meestearstide seltsi-

dele.

Kutsehaiguste ennetamise meetmed näeb ette

töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS).

Tööandjal on kohustus töökeskkonna riskianalüüsi

koostamisel välja selgitada töökeskkonna ohu-

tegurid (sh keemilised ohutegurid), mõõta vajaduse

korral nende parameetrid ning hinnata riske töötaja

tervisele ja ohutusele (sh kas on kantserogeenne,

mutageenne, reproduktiivtoksiline, muu oht) (TTOS

§ 134 lg 1). Riskianalüüs sisaldab tegevuskava,

milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel

ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate

terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti

abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad (TTOS

§ 134 lg 2). Kui töötaja jõuab tervisekontrolli (TTOS

§ 131), siis tutvub töötervishoiuarst töötervishoiu-

teenuse osutamisel samuti töökeskkonna riski-

analüüsiga. Tervisekontrolli tulemusena saab töö-

tervishoiuarst anda soovitusi tööandjale töökesk-

konna parandamiseks, et kaitsta töötajate tervist.