Otsus

Hiiumaa Vallavalitsuse [kuupäev]

korralduse nr [nr]

Lisa

Palukülas asuva Paemetsa maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 13.05.2024)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering

1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering

1.4. Transpordiameti ….2024 kiri nr ….

1.5. Põllumajandus- ja Toiduameti …2024 kiri nr …

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Paemetsa katastriüksust (vt joonis 1).

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 63901:001:0444

Planeeritavate katastriüksuse suurus 12447 m²

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 1030233

Hoonestus hoonestamata

Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Joosepi

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

Paemetsa maaüksuse detailplaneeringuala

Planeeringualale on riigimaanteelt (80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee) olemasolev mahasõit ja

pinnastee Vana-Mardi maaüksusel.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatav tee (80

Heltermaa-Kärdla-Luidja tee), III kategooria kaitsealused taimed (Platanthera chlorantha (rohekas

käokeel), Orchis militaris (hall käpp), Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)),

maaparandussüsteemi maa-ala (Paluküla) ja maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²

(Paluküla). Paemetsa kinnistu asub Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal.

Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa

üldplaneeringu järgi asub Paemetsa katastriüksus detailplaneeringu kohustusega II klassi

väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt kuivendusvõrguga

põllumajandusmaal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigust taotleva krundi

suuruseks väärtuslikul maastikul 1,0 ha.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul (Paluküla) ja

osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 38).

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb väikesel alal

Paemetsa kinnistu kagunurgas III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemisala.

Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Paemetsa katastriüksus osaliselt kaitsmata põhjaveega

alal, osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on Paemetsa katastriüksusele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine

elamu ja abihoonete rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Katastriüksust ei jagata kruntideks.

4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse krundi hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Maa kasutamise

sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

 hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m

 ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest

 hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale

 hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest

traditsioonidest.

Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga

4.4. Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs krundile lahendada riigimaanteelt (80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee) olemasoleva

mahasõidu kaudu. Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Planeeringuga näha

ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustuse planeerimisel kaaluda liitumist piirnevatel Nurme ja Vana-Mardi kinnistutel kulgeva

ühisveevärgiga.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine juuli 2024

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine

planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt

august 2024 -

jaanuar 2025

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning

vajalike paranduste sisseviimine veebruar 2025

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega

märts – aprill

2025

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku

käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu

korraldamine

mai -juuli

2025 (avalik

väljapanek

vähemalt 14

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

august 2025

Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid

september

2025

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

1. Seletuskiri

2. Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000

planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000

kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale.

Detailplaneeringu joonisele (geodeetilisele alusplaanile) peab olema kantud kuivendusvõrk.

Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning

perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil

ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus.

3. Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

4. Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Päästeamet

Transpordiamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Elektrilevi OÜ

AS Kärdla Veevärk

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Vana-Mardi 20501:001:0734

Nurme 63901:001:2580

Paeotsa 63901:001:0440

Kuusiku 63901:001:0237

Küti 63901:001:4100

Mardi 63901:001:0439

Kapsapea 20501:001:0735

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt

või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected] või pabertoimik aadressile Keskväljak 5a, Kärdla Hiiumaa vald).

Detailplaneering kooskõlastatakse:

Päästeamet

Transpordiamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Elektrilevi OÜ

AS Kärdla Veevärk

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

Hiiumaa Vallavalitsus.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

(.pdf ja .dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

planeeringuspetsialist

[email protected]

20

20 20

20

40

10

E1

50

10

10

10

50

10

50

KRUNT 1 1,108 ha

KRUNT 2 1,762 ha

KRUNT 3 1,196 ha

KRUNT 4 1,141 ha

48 5

m ²

20

20

160

E1

E1

K2

K2

K2

V2

V2

V2

V2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

K2

K2

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

K2V

R6

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 24.05.2024 nr 9-6.1/1111

Meie 14.06.2024 nr 7.2-2/24/15981-7

Seisukohtade väljastamine Paemetsa

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Paemetsa maaüksuse detailplaneeringu (katastritunnus

63901:001:0444, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on Paemetsa katastriüksusele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine

elamu ja abihoonete rajamiseks, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine.

Planeeritav ala ei piirne riigitee(de)ga, kuid asub Kärdla lennuvälja sisemise

horisontaalpiirangupinna alal. Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee nr 80 Heltermaa-

Kärdla-Luidja tee (edaspidi riigitee) km 20,64 olemasolevalt ristumiskohalt läbi naaberkinnistu

(Vana-Mardi, katastritunnus 20501:001:0734). Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

1570 sõidukit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), planeerimisseaduse (PlanS) ja lennundusseaduse ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 20,64. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

3. Planeeringu joonistel kajastada vaid käesoleva planeeringu planeeringuala. Kui planeeringu

joonistele soovitakse kanda ka naaberkinnistute (nt Paeotsa) detailplaneeringuga kavandatud

lahendus, siis kanda see joonistele vastavalt detailplaneeringu lahendusele.

4. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

5. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

6. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

2 (2)

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

7. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Lisa VV korralduse juurde

2. Palukula_Eskiis_2024.04.09

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]