Otsus

KRUNT 1

EP

KRUNT 2

EP

KRUNT 5

EP

JM

JM

JM

KRUNT 4

KRUNT 3 LT

MM

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Oktoober 2024 Töö nr. DP24-01 Väljatrükk:

DK202_Vana-Mardi_Paemetsa_Detailplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)

LEPPEMÄRGID Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Tee, rada Kõlviku piir

Sidetrass Kõrgepinge õhuliin Madalpinge õhuliin Madalpinge maakaabel Elektrisüsteemi rajatis

Kanalisatsiooni survetrass Veetrass

Maapinna reljeef Looduslik objekt

Märkused: * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud -

objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud tehnovõrgu täpne asukoht koos tehnovõrgu kaitsevööndi täpse asukohaga

selgub planeeringu elluviimise jooksul, mistõttu ei ole visuaalse selguse huvides joonisele planeeritud tehnovõrgu kaitsevööndit märgitud

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(ha)

Hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osa

suurim lubatud

korruselisus

EP100% 11082 m² 4 tk 400 m² 9 m 2

Planeeritav maaüksus

P la

ne er

itu d

kr un

di n

r

Vana-Mardi

1

PLANEERINGULAHENDUS

Planeeringuala* Krundi piir Krundi number Hoonestusala

KRUNT 1

PLANEERITUD MAAKASUTUS Pereelamu maaEP

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT** Kattega juurdepääsutee, parkimiskoht

Madalpinge elektrikaabel Veetrass

Jäätmemaja

Elektrivõrgu liitumiskilp, jaotuskilp

JM

Elamu

Kõrghaljastusega ala

KITSENDUSED

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd*** Riigitee kaitsevöönd

Maaparandussüsteem

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

Kalda veekaitsevöönd Maaparandushoiu-ala

III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala

Kanalisatsioonitrass

Kraav

Paemetsa

2

4

EP100%

EP100%

15389 m² 4 tk 400 m² 9 m 2

12452 m² 4 tk 400 m² 9 m 2

3 LT100% 1874 m² - - - -

LT Tee ja tänava maa

MM Metsamaa

5

MM100% 355 m² - - - -

06.01.2025

Abihoone

Krundile juurdepääs ning planeeritud vee- ja kanalisatsioonivõrkude võimalikud asukohad vastavalt 04. septembril 2024 Hiiumaa Vallavalitsuse kehtestatud Paluküla Paeotsa maaüksuse detailplaneeringule (AA Arhitektid töö nr DP23-05)

Juurdepääsuservituudi ala Tehnovõrgu servituudi ala

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla,

Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksused

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isikud: Aive Proos, Meelis Pielberg

Planeeringu koostamise aeg: Oktoober 2024

Väljatrükk: 28.01.2025

Töö number: DP24-01

Tallinn, Kärdla / 2024

Allikas: Maa-amet fotoladu (fotoladu.maaamet.ee) Kaldaerofoto_ID7391299_2023-05-15

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed.......................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala....................................................................................7

2.1. Planeeringuala......................................................................................................7 2.1.1 Asukoht........................................................................................................... 7 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................9 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus.................................................................10 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse................................................................10 2.1.5 Kitsendused.................................................................................................. 11

2.2. Planeeringuala mõjuala...................................................................................... 12 2.2.1 Asukoht......................................................................................................... 12 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.........................................................................13 2.2.3 Maakasutus..................................................................................................13 2.2.4 Hooned ja rajatised.......................................................................................13 2.2.5 Tehnovarustus..............................................................................................13

3. Ruumilise arengu eesmärgid......................................................................................14 3.1. Maakonnaplaneering..........................................................................................14 3.2. Üldplaneering......................................................................................................16 3.3. Detailplaneeringud..............................................................................................17 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused........................18

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused....................................20 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..................................................................20 4.2. Krundi hoonestusala määramine........................................................................21 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine..........................................................................21

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...................................................................22 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....22 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind....................................................23 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................23

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................................................................24

4.4.1 Elektrivarustus.............................................................................................. 25 4.4.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus.....................................................................25 4.4.3 Sidevarustus.................................................................................................26 4.4.4 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine................26

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.............................................................27 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine................................27 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................28 4.5.3 Loodusvarade kasutus..................................................................................28 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine.......................................28

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine...........................29 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................29 4.6.2 Hooned.........................................................................................................30 4.6.3 Piirded, väikevormid.....................................................................................30

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 2

___________________________________________________________________________________

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine............................................................30 4.8. Tegevuspõhimõtted maaparandussüsteemi piirkonnas......................................31 4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................31 4.10. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine......32 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................33 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................33 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine.................................................34 4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.........................................................................34

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 36 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................. 37

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Põllumajandus- ja Toiduameti lähteseisukohad 28.05.2024 nr 6.2-6/4209-1 ........... 38 Lisa 1.2. Transpordiameti 14.06.2024 seisukohad 7.2-2/24/15981-7 ..................................... 39 Lisa 1.3. Transpordiameti 14.06.2024 seisukohad 7.2-2/24/9152-2 ....................................... 41 Lisa 1.2. Hiiumaa Vallavalitsuse 03.07.2024 korraldus nr 395 ................................................ 43 Lisa 1.2. Hiiumaa Vallavalitsuse 03.07.2024 korralduse nr 395 lisa 1 .................................... 44 Lisa 1.3. Hiiumaa Vallavalitsuse 03.07.2024 korraldus nr 396 ............................................... 49 Lisa 1.4. Hiiumaa Vallavalitsuse 03.07.2024 korralduse nr 396 lisa 1 .................................... 50

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia alusplaan, 08.04.2024, töö nr AP24_057 ......................................... 55

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused .................................56 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 58

4. Lepingud Lisa 4.1. Vana-Mardi maaüksuse detailplaneeringu koostamise finantseerimise haldusleping 59 Lisa 4.2. Paemetsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise finantseerimise haldusleping 64

5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 69

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 3

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ehitiste planeerimiseks ning detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi ning see võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on see ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla, Vana- Mardi maaüksus (katastritunnus 20501:001:0734, kinnistu nr 552633) ning Paemetsa maaüksus (katastritunnus 63901:001:0444, kinnistu nr 1030233);

Detailplaneeringu koostamise alus: - Hiiumaa Vallavalitsuse 03. juuli 2024 korraldus nr 395 „Paluküla Vana-Mardi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”3; - Hiiumaa Vallavalitsuse 03. juuli 2024 korraldus nr 396 „Paluküla Paemetsa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”4

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Vana-Mardi maaüksuse jaotamine kruntideks ning kruntidele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine. Paemetsa maaüksusele ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine. Lisaks esitatakse liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja -rajatiste koridoride paigutuse määramine ning selgitatakse servituutide ja kitsenduste vajadused.

Detailplaneeringu koostamise menetluse korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023057 2 Planeeringuala: maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses

sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavalitsuse 03.07.2024 korraldus nr 395:https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=324308 4 Hiiumaa Vallavalitsuse 03.07.2024 korraldus nr 396: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=324309

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 4

___________________________________________________________________________________

Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: Oktoober 2024

Jooniste koostamise alusmaterjal: Paemetsa ja Vana-Mardi kinnistute maa-ala plaan tehnovõrkudega (AP Geodeesia OÜ, töö nr AP24_057, koostatud 08.04.2024)

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneeringu koostamist tingivad asjaolud ning menetluse käik:

• Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alas, mis muuhulgas tähendab, et ehitusloakohustusliku hoone püstitamise eelduseks on kehtiva detailplaneeringu olemasolu.

• Huvitatud ja puudutatud isikute soovil koostas AA Arhitektid OÜ 2024. aasta aprillis Paeotsa, Paemetsa ja Vana-Mardi maaüksusi hõlmava detailplaneeringu eskiislahenduse. Eskiislahenduses kajastatud põhimõtted (nt piirkonna kruntidele ühine juurdepääs, ühised tehnovõrgud jne) kanti tol perioodil koostamisel olnud planeeringuala maaüksustega piirneva Paeotsa maaüksuse detailplaneeringusse ning valminud Paeotsa maaüksuse detailplaneering esitati kohalikule omavalitsusele menetlemiseks.

• Koostatud eskiislahenduse alusel esitasid planeeringust huvitatud isikud 2024. aasta maikuus Hiiumaa Vallavalitsusele taotlused detailplaneeringu koostamise algatamiseks Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksustel. Hiiumaa Vallavalitsus algatas detailplaneeringu koostamise 03. juulil 2024 korraldustega nr 395 ja 396.

• Planeeringualaga piirneva Paeotsa maaüksuse detailplaneeringu kehtestas kohalik omavalitus 04. septembril 2024. Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneeringu koostamisel on nende olemasolul lähtutud sarnastest põhimõtetest, mis on kantud Paeotsa maaüksuse detailplaneeringusse.

• Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneeringusse on koostamise käigus sisse viidud ka muudatusi, mida omavalitsusele esitatud algne eskiislahendus ei sisaldanud – nt eraldi maaüksuse moodustamine planeeringuala teenindava juurdepääsutee alusele maale.

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel asjakohaste seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+5

5 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 5

___________________________________________________________________________________

• Pühalepa valla keskosa üldplaneering6

• Tuleohutuse seadus7

• Ehitusseadustik8

• Rahvatervise seadus9

• Asjaõigusseadus10

• Jäätmeseadus11

• Looduskaitseseadus12

• Veeseadus13

• Maaparandusseadus14.

6 Pühalepa keskosa üldplaneeringu (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60) seletuskiri: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570949/01-Pyhalepa_valla_SiseYP_Seletus.pdf/fc153159- a62c-4c9a-9965-562c30cc13bd

7 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 8 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024004 9 Rahvatervise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/118102024005 10 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023058 11 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024006 12 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024013 13 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024018 14 Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024012

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 6

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Hiiumaa valla Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksused (kogupindala 4,1 ha), mis asuvad küla keskosas.

Planeeringuala paikneb ca 3 kilomeetri kaugusel maakonnakeskus Kärdlast, kus on mitmed riigiasutused, haigla ja kiirabiteenistus, päästekomando, politseijaoskond, bussijaam, lasteaed, põhikool, gümnaasium, pangakontor, apteegid, sotsiaalkeskus, kultuurikeskus, päevakeskus, spordikeskus ning erinevad tootmis- ja teenindusettevõtted.

Planeeringualast ca 3 kilomeetri kaugusel kagus on Palade küla, kus asub piirkonna elanikke teenindav põhikool ja raamatukogu. Palade kõrval Ala külas on lasteaed ja Lõpe külas külapood.

Küla territooriumi läbib Heltermaa-Kärdla-Luidja riigimaantee.

Olulisemate objektide ja maamärkide kaugus planeeringualast (linnulennul):

• Paluküla terviserajad – 1 km;

• Kärdla lennujaam (Kärdla-Tallinn lennuliin) – 2 km;

• Roograhu sadam (väikesadam, hotell, restoran) – 2,5 km;

• Kärdla keskväljak – 4,1 km;

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 7

Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem Paluküla territooriumil, M 1:50000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

• Tempa küla (osavalla halduskeskus) – 8,3 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 18,6 km;

• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 35,6 km.

Planeeringuala piirneb põhjast, läänest ja lõunast kokku seitsme eraomandis oleva kinnistuga ning idast riigiteega.

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Pindala Sihtotstarve Omandi liik

Uue-Mardi 63901:001:1880 75348 m² 100% maatulundusmaa Eraomand

Kapsapea 20501:001:0735 15953 m² 100% maatulundusmaa Eraomand

Mardi 63901:001:0439 48414 m² 100% maatulundusmaa Eraomand

Küti 63901:001:4100 243348 m² 100% maatulundusmaa Eraomand

Kuusiku 63901:001:0237 39135 m² 100% maatulundusmaa Eraomand

Paeotsa 63901:001:0440 10932 m² 100% maatulundusmaa Eraomand

Nurme 63901:001:2580 22123 m² 100% maatulundusmaa Eraomand

80 Heltermaa-Kärdla- Luidja tee

63901:001:4381 217677 m² 100% transpordimaa Riigiomand

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 8

Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem Paluküla territooriumil, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

2.1.2 Maakasutus Katastrijärgne sihtotstarve on Vana-Mardi katastriüksusel 100% maatulundusmaa ning Paemetsa maaüskusel 100% elamumaa.

Kõlvikuliselt on planeeringualal kõige enam haritavat maad ja metsamaad. Planeeringuala põhjaosas on kõrghaljastus ja mereäärses osas männid ning kadastik, enamus maaüksuse pindalast on lage.

Planeeringuala maa-ala on ida-lääne suunas ühtlaselt tõusva reljeefiga – planeeringuala madalaim osa paikneb krundi lääneosas (ca +8,50 m) ning kõrgeim maanteepoolses osas (ca +19,0 m).

Tabel 2: Planeeritava Vana-Mardi maaüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Paluküla

Lähiaadress Vana-Mardi

Katastriüksuse tunnus 20501:001:0734

Katastriüksuse registreerimise aeg 11. november 2019

Sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Pindala 28701 m²

Sh haritav maa 15787 m²

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 9

Joonis 3: Katastriüksuste kõlvikulise koosseisu kaart Allikas: Maa-ameti portaal minu.kataster.ee

___________________________________________________________________________________

Sh looduslik rohumaa 2988 m²

Sh metsamaa 8090 m²

Sh muu maa 1836 m²

Kinnistu number 552633

Omandivorm Eraomand

Tabel 3: Planeeritava Paemetsa maaüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Paluküla

Lähiaadress Paemetsa

Katastriüksuse tunnus 63901:001:0444

Katastriüksuse registreerimise aeg 28. veebruar 2006

Sihtotstarve elamumaa 100%

Pindala 12447 m²

Sh haritav maa 12447 m²

Kinnistu number 1030223

Omandivorm Eraomand

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringualal asuvad või seda läbivad ehitised:

• Palade-Kärdla kanalisatsiooni ja veesurvetrass (EHR kood 220008597);

• madalpinge kaabelliin (EHR kood 220728029);

• kõrgepinge õhuliin (ei ole riiklikusse ehitisregistrisse kantud);

• madalpinge õhuliin (ei ole riiklikusse ehitisregistrisse kantud);

• sidekaabel (ei ole riiklikusse ehitisregistrisse kantud);

• Paluküla maaparandussüsteem (nr 7116410020090001).

Vana-Mardi maaüksuse lõunapiirile on rajatud ca 250 m pikkune juurdepääsutee, mis saab alguse olemasolevalt Heltermaa-Kärdla-Luidja riigimaanteelt nr 80.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala kesk- ja lääneosa on lage üksikute puudega põllumaa, põhjaosa on kaetud metsa ja võsaga.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 10

___________________________________________________________________________________

Õhukese pinnakattega ala, pinnakatte paksus on < 1 m. Piirkonna pinnakatte (v.a muld) moodustavad moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähkmoreen.

Metsaga kaetud alal on inventeeritud III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel), Orchis militaris (hall käpp) ning Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat).

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 4: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendust põhjustav objekt Kitsenduse liik ID Omanik Kattuv pindala

Avalikult kasutatav maantee

Tee kaitsevöönd 80

Transpordiamet 518,49 m²

Elektri õhuliin 1-20 kV (keskpingeliin)

Elektripaigaldise kaitsevöönd

4382700 Elektrilevi OÜ 413,18 m²

Elektri õhuliin 1-20 kV (keskpingeliin)

Elektripaigaldise kaitsevöönd

182437152 Elektrilevi OÜ 284,79 m²

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

26983338 Elektrilevi OÜ 22,24 m²

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

4729554 Elektrilevi OÜ 221,61 m²

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

4729553 Elektrilevi OÜ 99,67 m²

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

4729512 Elektrilevi OÜ 8,67 m²

Elektri maakaabelliin Elektripaigaldise kaitsevöönd

222659435 Elektrilevi OÜ 29,53 m²

Elektri õhuliini mastitõmmits Elektripaigaldise kaitsevöönd

4729564 Elektrilevi OÜ 15,11 m²

Elektri õhuliini mastitõmmits Elektripaigaldise kaitsevöönd

37585331 Elektrilevi OÜ 14,70 m²

Elektri maakaabelliin Elektripaigaldise kaitsevöönd

167074549 Elektrilevi OÜ 135,79 m²

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

614299973 Elektrilevi OÜ 32,62 m²

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

614299977 Elektrilevi OÜ 17,92 m²

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

614299979 Elektrilevi OÜ 55,08 m²

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 11

___________________________________________________________________________________

Elektri õhuliin alla 1 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd

614299975 Elektrilevi OÜ 44,39 m²

Maaparandus-süsteemi eesvool

Eesvoolu kaitsevöönd

71164100200 900011M

Põllumajandus- amet

794,86 m²

505,37 m²

Maaparandus-süsteemi eesvool

Kalda veekaitsevöönd

71164100200 900011M

Põllumajandus- amet

66,31 m²

Maaparandus-süsteemi maa-ala

Maaparandushoiu -ala

71164100200 900011

Põllumajandus- amet

12880,16 m²

11409,53 m²

III kategooria kaitsealune liik Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)

Polügon KLO9304070

Keskkonna- agentuur

6530,24 m²

74,95 m²

III kategooria kaitsealune liik Orchis militaris (hall käpp)

Polügon KLO9304197

Keskkonna- agentuur

6530,24 m²

74,95 m²

III kategooria kaitsealune liik Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)

Polügon KLO9304665

Keskkonna- agentuur

6530,24 m²

74,95 m²

Planeeringualal paikneva maaparandussüsteemi eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse.

2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Paluküla keskosa, planeeringualast 500 m raadiusesse jäävat maa-ala. Vaadeldavasse mõjualasse jääb kümmekond majapidamist ning erinevas suuruses põllu- ja metsamaa maaüksusi. Ala läbib Heltermaa-Kärdla-Luidja riigimaantee.

Mõjuala paikneb Kärdla meteoriidikraatri kõrgendikul, kus tasane maapinna reljeef on suure tõusuga – ala läänepoolses osas on maapinna kõrgus +6 m ning idapoolses osas +21 m. Meteoriidikraater on tänaseks täitunud setetega ning seda katavad metsad, põllumaad ja asustus, mistõttu on kraater maastikus vaid kohati aimatav.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 12

___________________________________________________________________________________

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala mõjuala läbib piirkonna peamise juurdepääsuna Heltermaa-Kärdla-Luidja riigitee nr 80 (katastritunnus 63901:001:4381). 2023. aasta loendusandmete järgi kasutab seda maanteelõiku aasta lõikes keskmiselt 1493 sõidukit ööpäevas15.

Piirkonnas on ka kohaliku tähtsusega avaliku kasutusega munitsipaalomandis teed: Alustee, Kraatri tee, Töökoja tee, Paemurru tee ja Soobametsa tee.

2.2.3 Maakasutus Piirkonna maa-alal on kolm peamist maakasutust: hoonestamata põllu- ja metsamaad ning hoonestatud elamumaa. Planeeringuala mõjuala kesk- ja idaosas on metsamassiivid ja maanteeäärsed elamukrundid, ala lääneosa moodustab valdavalt põllumaa kasutus, valdav osa piirkonna põllumaid paikneb Paluküla maaparandussüsteemi maa-alal. Kümmekond hoonestatud elamukrunti paiknevad 50 .. 200 m kaugusel maantee servast.

Piirkonna katastriüksuste suurused varieeruvad väga suures ulatuses - väiksemad elamumaa sihtotstarbega krundid on keskmiselt 1..2 ha suurused, suuremad segafunktsiooniga (elamu + metsamaa või elamu + põllumaa) kinnistud võivad olla ka 8..10 ha suurused.

Riigimaanteest põhjas paikneb Kärdla meteoriidikraatri mudelväljak, mis on loodud ruumiliselt tajutava pildi andmiseks kunagisest Kärdla kraatri suurusest ja proportsioonidest. Mudelväljak on sajakordse vähendusega võrreldes kraatri tegeliku suurusega.

2.2.4 Hooned ja rajatised Planeeringuala mõjualasse püstitatud hoonestuse vanus jääb eelneva sajandi sisse - dateeritud ehitusperioodid algavad 1914 aastast ning piirkonna uusimad hooned on püstitatud viimastel aastatel. Vanemates talukohtades on eluruumidega põhihoonestus suurem ja abihooneid arvuliselt rohkem, viimastel kümnenditel on püstitatud hooned pindalalt väiksemad ja krundil on ka väiksem hoonete koguarv.

Hoonestus on erineva kõrgusega 1- või 2-korruseline. Peamiselt on hoonestus lihtsa ristküliku- kujuline põhiplaaniga, millel kahepoolne viilkatus.

2.2.5 Tehnovarustus Heltermaa-Kärdla-Luidja riigitee lõunapoolses servas kulgevad AS Kärdla Veevärk omandis olevad vee ja kanalisatsiooni survetrassid, mis ühendavad Palade ja Lõpe piirkonna tarbijaid Kärdla linna kanalisatsiooni- ja veevõrguga.

Paralleelselt maanteega kulgevad elektri madal- ja keskpinge õhuliinid ning maakaablid, mis varustavad piirkonna krunte elektrienergiaga. Piirkonna alajaam AJ13290:(Hiiu) paikneb planeeringuala mahasõidust ca 70 m kaugusel teisel pool maanteed.

Veevõtuks on paljudele kruntidele rajatud puurkaevud ning heitvee käitlemiseks lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid.

15 Riigitee liiklussageduse statistika: https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 13

___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leppida kokku konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes ning läbi erinevate osapoolte vajaduste ja huvide väljatoomise leida tasakaal, tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel arvestatakse ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:

• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;

• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;

• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;

• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+16 kohaselt paikneb planeeringuala Antoni mäest kuni Paladeni ulatuva II klassi Paluküla väärtuslikul maastikul, millele on määratud kasutustingimused:

• vältida tuleb teede õgvendamist;

• vältida tuleb metsaistutamist põllu- ja rohumaadele (metsa istutamine on lubatav nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele).

Paluküla väärtusliku maastiku hooldussoovitused:

• põllumaastikul on oluline tagada põllumajanduslik kasutus;

16 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee , kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 14

___________________________________________________________________________________

• maanteede äärseid vanemaid metsi võiks majandada püsimetsana (vaatelisuse aspektist);

• maantee servi tuleks puhastada võsast/pealetungivast metsast võsalõikuriga, mitte võsapurustusmasinaga või buldooseriga;

• rändrahnude ümbrust tuleks vajadusel võsast puhastada ja niita.

Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 38).

Maakonnaplaneeringus ei ole toodud täpsemaid tingimusi väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks. Erinevates seaduseelnõudes ning juhtmaterjalides on pakutud põhimõtet, mille kohaselt tuleks väärtuslikud põllumajandusmaad määrata üldplaneeringuga ning selleks loetakse muuhulgas vähemalt kahe hektari suurune maatulundusmaa sihtotstarbega massiiv. Samas ei ole määrangut ühegi dokumendiga kehtestatud.

Kuna planeeringualale jäävatel maaüksustel on haritava maa osakaal vähem kui 2 ha, planeeringuala paikneb osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal ning Paemetsa maaüksusele on juba eelnevalt määratud elamumaa juhtotstarve, siis käesolevas planeeringus ei käsitleta maa-ala väärtusliku põllumaana, millele peaks laienema vaid maa põllumajanduslik kasutus ja ehitamist välistavad nõuded.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 15

Joonis 4: Väljavõte Hiiumaa maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumaade paiknemise skeemist

___________________________________________________________________________________

3.2. Üldplaneering Planeeringualal kehtib üldplaneeringuna Pühalepa valla keskosa üldplaneering17. Üldplaneeringuga on planeeringualale määratud osaliselt perspektiivne pere- ja ridaelamumaa, osaliselt kuivendusvõrguga põllumajandusmaa maakasutus.

Üldplaneeringu nõuded, mis on asjakohased ning mida on tulenevalt planeeringuala asukohast või määratud juhtotstarvetest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• perspektiivse maakasutusega maa reserveerimise all nähakse ette alasid, mis on reserveeritud teiseks maakasutuseks kui seda on praegune sihtotstarve. See ei tähenda ala terviklikku ega automaatset teiseks eesmärgiks kasutamist, vaid pigem antud ala võimalikku hilisemat sellekohast võimalust antud maa-alal;

• elamumaa - elamute ehitamiseks ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala (vastava juhtsihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 49% ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 51% või enam);

• väärtuslike maastike piires määratud miljööväärtuslikud hoonestusalad (sh Paluküla): aladel tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks miljööalade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;

• kaitsmata põhjaveega aladel tohib immutada pinnasesse süvapuhastatud vett. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset;

• ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

17 Pühalepa valla keskosa üldplaneering, kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 16

Joonis 5: Väljavõte Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonisest

___________________________________________________________________________________

• minimaalne lubatud elamukrundi pindala väärtuslikul maastikul kehtestatakse detailplaneeringute alusel ja selleks on 1 ha;

• lubatud üksikelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 9,0 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);

• elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale;

• kohtades, kus see on võimalik, soovitatakse majadegruppide omavaheliseks kauguseks tagada 100 m;

• detailplaneeringuga täpsustatakse planeeritava maa-ala kasutus- ja ehitustingimusi.

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks ning Hiiumaa vallavolikogu algatas18 valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustuses ning Paluküla väärtusliku maastiku koosseisus.

3.3. Detailplaneeringud Planeeringualal ei ole varasemalt detailplaneeringuid koostatud ega kehtestatud.

18 Hiiumaa Vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsus nr 90: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=146644

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 17

Joonis 6: Väljavõte Hiiumaa valla uue üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt Allikas: http://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

___________________________________________________________________________________

Tabel 5: Planeeringualal ja selle mõjualas koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

118852 Paeotsa maaüksuse detailplaneering

Ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks

Ei Kehtiv

33007 Joosepi Katastriüksuse jagamine kaheks elamu/äri/tootmismaa krundiks ja kaheks maatulundusmaaks, kruntide ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine

Ei Kehtiv

39627 Peedu-Tooma ja Künka DP

Katastriüksustest kokku 7 elamukrundi moodustamine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Ei Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, mis sobib arendus- ja ehitustegevuseks, võimalikke ehitusalasid on määratud mõlemale poole küla läbivat riigiteed. Piirkonna oluliseks väärtuseks on Kärdla meteoriidikraatri asukoht ja ainulaadne looduskeskkond.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 18

Joonis 7: Planeeringualal ja selle mõjualas koostatud detailplaneeringute paiknemise skeem

___________________________________________________________________________________

Piirkonna maakasutust ja arenguvõimalusi planeerides tuleb silmas pidada:

• planeeringualale on kehtiva üldplaneeringuga määratud suures ulatuses perspektiivne elamumaa juhtotstarve;

• planeeringuala mõjuala läbib avaliku kasutusega riigitee ning piirkonda on rajatud tsentraalsed vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sidevõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;

• nii jalgsi kui sõidukiga liikudes on lühikese aja jooksul võimalik jõuda vajalike teenusteni, mis tagavad kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse – terviserada, lasteaed, kool, kaubandus, politsei, haigla, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;

• planeeringuala paikneb looduslikult kaunis asukohas. Planeeringuala suurus ja paiknemine võimaldavad kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi. Planeeringualal on osaliselt haritava maa kõlvik, kuid selle väike pindala ei võimalda ala kasutada terviklikult väärtusliku põllumaana;

• detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ellu viies on võimalik arvesse võtta nii üldplaneeringus kui maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikele maastikele esitatud soovitusi ja tingimusi, mis seotud uute hoonete püstitamise ja ehitiste rajamisega.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise ja koostamise käigus kogutud materjale, võib järeldada, et planeeritud tegevused maa-ala kasutuselevõtul elamualana järgivad üldiseid piirkonna ja omavalitsuse arengusuundi. Läbi planeeringu koostamise on võimalik rakendada meetmeid, mis võimaldavad arvestada ja vähendada püstitatud ehitiste edasist mõju.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 19

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringuala maa-ala kruntideks jaotamise ning kruntidele ehitusõiguse määramise hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Lisaks määratakse planeeringuga üldised arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehitustingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus, käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste vajadust ja nende rajamise võimalusi ning määratakse kitsenduste vajadus.

Planeeringuala paikneb hajaasustatud alal ning on pindalalt suur. Planeeritud kruntide hoonestusmaht on hajaasustusele omaselt väike ning järgib piirkonna hoonestuspõhimõtteid – krundi keskseks hooneks on elamu, mida ümbritsevad erinevad väiksemad abihooned.

Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringulahenduse kohaselt moodustatakse planeeringualale kokku viis krunti – Vana-Mardi maaüksus jaotatakse neljaks eraldiseisvaks krundiks ning Paemetsa maaüksus säilib seniste piiride ja pindalaga:

• Krunt 1 (pindala ca 1,10 ha) – moodustatakse Vana-Mardi maaüksuse läänepoolsest lagedast osast, mis seni kasutuses põllumajandusmaana. Krunt jääb suures osas Paluküla maaparandussüsteemi alale;

• Krunt 2 (pindala ca 1,54 ha) – moodustatakse Vana-Mardi maaüksuse idapoolsest osast, mille koosseisus on nii varasemat põllumaad kui ka metsaga kaetud ala. Krundi koosseisu jääb olemasolev juurdepääsutee ning mitmed krundi maanteepoolsesse ossa rajatud tehnovõrgud ja -rajatised;

• Krunt 3 (pindala ca 1875 m²) – moodustatakse Vana-Mardi maaüksusel paikneva juurdepääsutee ning planeeritud juurdepääsutee pikenduse alusest maast;

• Krunt 4 (pindala ca 355 m²) – moodustatakse Vana-Mardi maaüksuse kagunurka jäävast maanteeäärsest osast, kus paiknevad mitmed tehnovõrgud ja -rajatised ning mis on osaliselt kaetud puudega;

• Krunt 5 (pindala ca 1,24 ha) – moodustatakse Paemetsa maaüksusest. Krunt jääb seniste piiride ja pindalaga19. Krunt jääb suures osas Paluküla maaparandussüsteemi alale.

19 Perspektiivselt on kinnistute omanike soovil ning kokku lepitud tingimustel võimalik Paemetsa ja Paeotsa maaüksuste omavahelise piiri korrigeerimine maakorraldusliku toiminguna selliselt, et nii planeeritud kruntide kui Paeotsa krundi ühine piirimärk paikneks ühes asukohas.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 20

___________________________________________________________________________________

4.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuga moodustatud kruntidele nr 1, 2 ja 5 määratakse üks hoonestusala, kuhu sisse võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooned ja rajatised.

Hoonestusalade asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 10 meetri kaugusel;

• naaberkruntide omavaheline hoonestusalade kaugus on vähemalt 40 meetrit.

Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt uute hoonete suurust ja asukohta lähtuvalt geoloogilistest, looduslikest ja muudest asjakohastest asjaoludest.

Iga ehitusõigusega planeeritud hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib ulatuda kuni 1 meetri ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas.

Kruntide 1 ja 5 hoonestusalad ulatuvad osaliselt maaparandusrajatistega hõlmatud maa-alale. Planeeringut ellu viies on võimalik hoonete mahtu, paiknemist ning ehitusmetoodikat ja -tehnikat valides võimalik arvestada teadaoleva info ulatuses maaparandussüsteemi elementide asukohtadega. Kui ehitustööde käigus saavad süsteemi osad vigastada, tuleb need taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik, et oleks tagatud nii planeeringuala kui naaberkinnistute niiskusrežiim.

Krundi 2 hoonestusala jääb osaliselt kõrghaljastusega kaetud alale, kus võib leiduda III kategooria kaitsealuseid taimi. Looduskaitseseaduse § 55 (8) kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Planeeringut ellu viies tuleb hoonete asukohta, mahtu ning ehitusmetoodikat ja -tehnikat valides arvestada kaitsealuste taimede asukohaga nii, et kaitsealuseid taimi ei hävineks üldse või hävineks minimaalses ulatuses.

Planeeritud hoonestust teenindavad ligipääsuteed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema krundi hoonestusala sees.

4.3. Krundi ehitusõiguse20 määramine Planeeringuga määratakse kruntidele nr 1, 2 ja 5 ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks.

20 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 21

___________________________________________________________________________________

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed

Tabel 6: Krundi kasutamise sihtotstarbed21

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtots- tarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1 Pereelamu maa 100% EP Maa ühele perele sobivas suuruses elamu

ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks

2 Pereelamu maa 100% EP Maa ühele perele sobivas suuruses elamu

ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks

3 Tee ja tänava maa 100% LT Maa planeeringuala krunte teenindava

juurdepääsutee rajamiseks

4 Metsamaa 100% MM Maa metsa majandamiseks

5 Pereelamu maa 100% EP Maa ühele perele sobivas suuruses elamu

ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks

Kruntidele nr 1, 2 ja 5 pereelamu maa sihtotstarbe määramine järgib planeeringuala mõjualas levinud põhimõtet, mille kohaselt määratakse elamu püstitamiseks sobivale krundile täies ulatuses elamumaa sihtotstarve olenemata krundil paiknevatest põllu- või metsamaa kõlvikutest.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb elamumaal säilitada vähemalt 50% kõrghaljastusest. Krundi 2 koosseisu jäävast metsast on võimalik iga-aastaselt raiuda oma majapidamise tarbeks küttepuid ning metsa tuleb majandada valikraietega, sh tuleb järgida et metsa üksikuid lõike ei raiutaks liiga hõredaks.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 7: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 4 -

2 4 -

3 - -

4 - -

21 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 22

___________________________________________________________________________________

5 4 -

Kruntidele määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub asjaolust, et planeeringuala paikneb hajaasustuses, võtab arvesse hoonestusala suurust ja kuju, kehtivaid kitsendusi ning piirkonnas levinud hoonestusmahtusid.

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 8: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind22

Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 400 m² - 3,6 %

2 400 m² - 2,6 %

3 - - -

4 - - -

5 400 m² - 3,2 %

Planeeringuga võimaldatud ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse (kõikidel planeeritud kruntidel < 4%) korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka ruumi olemasolevale haljastusele ning juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude, madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks, väikevormide paigaldamiseks jms.

4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 9: Hoonete suurim lubatud kõrgus

Krundi nr Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus

1 9,0 m, sh abihoone lubatud maksimaalne

kõrgus 6 m

2 + 21,0 m

2 9,0 m, sh abihoone lubatud maksimaalne

kõrgus 6 m

2 + 25,0 m

22 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 23

___________________________________________________________________________________

3 - - -

4 - - -

5 9,0 m, sh abihoone lubatud maksimaalne

kõrgus 6 m

2 + 21,0 m

Hoonete lubatud maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.

Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad üldplaneeringust ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest, kuid hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.

Kui planeeritud hoone alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni + 0,5 meetrit.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus. Planeeringu elluviimisel on võimalik projekteerida ning rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

Avalikule teele juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat riigiteele rajatud mahasõidu asukohtakohta, mida tuleb nõuetele vastavaks rekonstrueerida.

Ristmiku nähtavusala määramisel on lähtuvalt liiklussagedusest ja ristmiku iseloomust aluseks võetud järgnevad parameetrid23:

• peatee projektkiirus – 90 km/h;

• PN1 (peatumisnähatvus) – 150 m;

• PN2 – 25 m;

• LN1 (liitumisnähtavus) – 190 m;

• LN2 – 7 m.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb nähtavusalale jääv mets või võsa likvideerida.

23 Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse üldjuhul nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Kuna planeeringualal on liituva tee liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole määruse „Tee projekteerimise normid” § 24 lõike 3 kohaselt peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 24

___________________________________________________________________________________

4.4.1 Elektrivarustus Kruntide elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 22.10.2024 tehnilised tingimused nr 484252, mille kohaselt tuleb planeeritud kruntide elektriühenduse toide näha ette olemasoleva maakaabelliini baasil. Elektrivarustuseks planeeritakse kruntide piiridele mitmekohalised 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini jääv ühendus rajatakse maakaabliga.

Kruntide elektritoite maakaablid rajatakse paralleelselt rekonstrueeritava juurdepääsuteega, võimalusel kasutatakse elektri-, vee- ja sidetrasside rajamisel sama kaevikut.

4.4.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus Vee- ja kanalisatsioonivarustuse tagamiseks nähakse ette kruntide 1, 2 ja 5 liitumine Kärdla linna ja Palade piirkonna vahele rajatud AS Kärdla Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassidega, mis kulgevad Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee ääres. Maanteeäärsetele trassidele rajatakse uued liitumispunktid, kust rajatakse rekonstrueeritava juurdepääsutee servas hoonestusaladeni maa-alused vee- ja survekanalisatsioonitorustikud ühises kaevikus.

Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsuse 04. september 2024 korraldusega nr 479 kehtestatud Paluküla Paeotsa kinnistu detailplaneeringule lahendatakse krunte 1, 2 ja 5 teenindavate vee- ja kanalisatsioonitrasside kaudu ka Paeotsa kinnistu tehnovõrgud. Planeeringuala kruntide 2 ja 3 kinnistutele nähakse ette reaalservituudi määramise vajadust tehnovõrkude talumiseks Paeotsa kinnistu igakordse omaniku kasuks.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 25

Joonis 8: Ristmiku nähtavusala paiknemise skeem

___________________________________________________________________________________

Rajatava veetorustiku külge tuleb kinnitada asukoha määramise hõlbustamiseks min 1,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, kaabli otsad tuua kape alla, toru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada märkelint. Planeeritud veetorustiku tarbijapoolsesse otsa tuleb paigaldada tarbimise sulgemist võimaldav maakraan ning välja ehitada teenusepakkuja tehnilistel tingimustele vastav veemõõdusõlm. Planeeritud vee- ja survekanalisatsioonitrassidele määratakse 2 m ulatusega kaitsevöönd torustiku telgjoonest mõlemale poole.

Kui geoloogilistel, majanduslikel või muudel mõjuvatel põhjustel ei ole võimalik liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega, tuleb planeeritud hoonete teenindamiseks planeeringualale rajada veevõtu puurkaevud, lokaalsed biopuhastid ning heitvete imbsüsteem. Võimalike puurkaevude täpse asukoha määramisel ja kaevu puurimise tehnoloogia valikul tuleb lähtuda asjaolust, et piirkond paikneb kaitsmata põhjaveega alal ning puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.

4.4.3 Sidevarustus Planeeringualast väljapool paralleelselt riigiteega kulgeb sidevõrgu magistraalkaabel. Telia Eesti AS on 21.10.2024 väljastanud tehnilised tingimused nr 39229815, mille kohaselt tuleb sideteenuse tarbimise võimaldamiseks projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp- punktist hoone sisevõrgu ühenduskohani.

Võimalik on tv-, telefoni- ja internetiühenduse kasutamiseks võimalik liituda üle mobiilsidevõrgu.

4.4.4 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringuala idapoolne külg piirneb avaliku kasutusega riigiteega nr 80 Heltermaa-Kärdla- Luidja. Olemasolev riigitee ristumiskoht (km 20,642) tuleb rekonstrueerida nõuetekohaseks

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 26

Joonis 9: Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside kulgemise põhimõtteline skeem

___________________________________________________________________________________

mahasõiduks hiljemalt enne planeeringualale planeeritud hoonete ehitamise alustamist (st ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule).

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine24

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest25, majandus- ja taristuministri määrustest “Nõuded ehitusprojektile”26 ja siseministri määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”27 ning radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuetest.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine

Tabel 10: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse-lisus28

1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 9,0 m Kuni 2

2 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 9,0 m Kuni 2

5 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 9,0 m Kuni 2

Tule leviku takistamiseks teisele ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit, väiksema kuja puhul peab tule levikut piirama ehituslike abinõudega.

Naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Lähtuvalt asjaolust, et detailplaneeringuga kruntidele määratud ehitusõiguse ja hoonestusaladega on tagatud, et uued I kasutusviisiga hooned püstitatakse erinevatel kinnistutel üksteisest kaugemale kui 40 meetrit, võib siseministri 18.02.2021 määruse nr 1029

24 Ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige ehitise konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest seoses mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, tuleohutusega, hügieeni, tervise ja keskkonnaga, ehitise kasutamise ohutuse ja juurdepääsuga, kaitsega müra eest, energiasäästlikkuse ja -tõhususega ning loodusvarade säästva kasutamisega.

25 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 26 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 27 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 28 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf 29 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 27

___________________________________________________________________________________

alusel hoone veevõtukohana käsitada lähimaid nõuetele vastavaid veevõtukohti. Planeeringualast 2 km raadiuses paikneb 4 veevõtukohta:

• Paluküla kirik (1 km kaugusel);

• Kärdla lennujaam (2 km);

• Aatomiku mü, Lõpe küla (1,9 km);

• Murru mü, Paluküla (1,3 km).

Lähim riiklik päästekomando paikneb ca 5,5 km kaugusel Kärdlas. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

4.5.2 Energiakasutus Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest30 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega iga hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid), kuid võimalikke ehitusmahte arvestades ei põhjusta planeeritud kruntide ehitustegevus nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.

Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on kruus (kaevandatakse Partsi karjääris, kaugus planeeringualast ca 4 km) ja liiv (kaevandatakse Malvaste karjääris, kaugus ca 14 km). Kohalikku puitmaterjali saab Lehtma saeveskist (kaugus ca 12 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud kaardi31 järgi on Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla põhjaosa ning selle lähipiirkondmääratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ning kohati võib radoonisisaldus

30 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309

31 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 28

___________________________________________________________________________________

majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud kaardi32 andmetel on kogu Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase33 kohaselt on kõrge Rn-sisaldus iseloomulik Hiiumaal Kärdla meteoriidikraatri ringstruktuuri sees levivatele aleuriitidele ja nende savirikastele erimitele.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele34 ning standardile35. Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine36

Arhitektuursete tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui piirkonna looduslikke objekte ja väärtusi, ehitus- ja arhitektuurivõtteid arvestav.

Planeeringuala paikneb hajaasustuses, unikaalses ja looduskaunis asukohas Kärdla meteoriidikraatri ringvalli serval. Ainulaadne asukoht toetab põhimõtet, et planeeritud hoonestus ja seda ümbritsev keskkond peaks olema ainulaadne, kaasaegne ning asukohast tulenevaid looduslikke objekte ja väärtusi, kauneid vaateid jms arvestav.

4.6.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale.

Hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjalivalikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetel levinud materjalide kasutamist (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich- paneelid, plastraamiga aknad jne). Ehitus- ja viimistlusmaterjalidena eelistada puitu, kivi, krohvi, tellist, betooni ja klaasi, katusekattematerjalidena eelistada kivi, sindlit või laastu.

Hoonete katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mille kinnituskonstruktsioon on välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikum.

32 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

33 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas: https://kliimaministeerium.ee/media/1444/download 34 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 35 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 36 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 29

___________________________________________________________________________________

4.6.2 Hooned Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb hoone projekteerimisel arvesse võtta, et planeeringuala paikneb unikaalses ja looduskaunis asukohas Kärdla meteoriidikraatri ringvalli serval. Projekteeritud lahendus peab säilitama ala omapära ning looduslikke motiive.

Arhitektuurilised määrangud:

• lähtuvalt küla hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata uuele hoonestusele kohustuslikku ehitusjoont. Planeeritud hoonestuse asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga (nt külalised, hoonete ja rajatiste tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) juurdepääsuks vajaliku ruumiga, vaadetega meteoriidikraatri erinevatest osadest ning naaberkruntidelt;

• hoonestuse asukoht peab arvestama asukohas valitsevate looduslike tingimustega (nt niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled jne);

• projekteerimisel arvestada piirkonna loodus- ja kultuurimiljööd, lubatud on modernsed lahendused;

• hoonestusele projekteerida ühe- või kahepoolne viilkatus, katusekalde vahemik 10°..45°;

• hoone tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet;

• võimalusel rõhutada avatud vaadet lääne- ja edelapoolsesse suunal;

• Kruntidel nr 1 ja 5 arvestada teadaoleva infoga olemasoleva maaparandussüsteemi osade paiknemisest. Võimalusel projekteerida uued hooned sellistesse asukohtadesse, kus on võimalik vältida tervikliku maaparandussüsteemi osade lõhkumist.

4.6.3 Piirded, väikevormid Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb piirete ja väikevormide projekteerimisel arvesse võtta:

• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

• krundi hoonestusala või selle osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 meetri kõrguse läbipaistva piirdeaia või tiheda hekiga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu.

Piirete rajamisel tuleb arvestada, et piire ei pea olema kõigest füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonestuse esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs avalikult teelt planeeringuala kruntideni toimub mööda Krunt 3 paiknevat olemasolevat teed, mida rekonstrueeritakse, laiendatakse ning pikendatakse planeeritud hoonestusaladeni. Tee osade ehitustöödel tuleb arvestada, et tee peab olema kogu ulatuses minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne).

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 30

___________________________________________________________________________________

Planeeringuala keskossa tuleb rajada päästetehnikale vajalik manööverala, mis peab tagama aastaringselt päästetehnika 26-tonnise paakauto kandevõime ning võimaldama 18,5 m pöörderaadiusega sõiduki manööverdamist.

Teega paralleelselt rajatakse ka kuivenduskraav, mille peamine eesmärk on tagada tee aluse maa kuivendamine. Kraav suunatakse langusega lääne suunas, kraaviga kogutud liigvesi juhitakse kas maaparandussüsteemi eesvoolu või rajatakse planeeringuala madalamasse ossa kruusast või killustikust imbväljak.

Krundi omanike ja külastajate sõidukite parkimine lahendatakse täies ulatuses iga planeeritud elamukrundi territooriumil. Minimaalselt tuleb rajada kaks parkimiskohta, parkimiskohtade37 täpsema hulga määramisel hajaasustuses kehtivaid normatiive ei ole.

4.8. Tegevuspõhimõtted maaparandussüsteemi piirkonnas Planeeringuala kesk- ja lääneosa paikneb osaliselt Paluküla maaparandussüsteemi alal. Kuna muu sihtotstarbega kui maatulundusmaa kuivendamine ei ole maaparandusseaduse mõistes maaparandus, siis peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist pole enam tegu maaparandusehitisega.

Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, jm süsteemi elemente tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. Kaevetööde käigus lõhutud süsteemi osad tuleb taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik, et tagada nii planeeringuala kui naaberkinnistute niiskusrežiim.

4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Kohe peale ehitusperioodi lõppu tuleb planeeritud hoonestuse ümbrus heakorrastada ja haljastada - rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru.

Planeeringu põhilahendus arvestab, et planeeringut ellu viies ning ehitustööde lõppedes koondub peamine tegevus igale krundile planeeritud hoonestuse lähipiirkonda. Hoonestusest väljapoole jääval maa-alal osal säilitatakse võimalikult suures mahus looduslik rohumaa või metsamaa, mida igal aastal hooldatakse, et ennetada ala kinnikasvamist. Hooldustöid on mõistlik ja võimalik teostada kergtehnikaga (nt hooldusniidukiga ATV vms), et kaitsealuseid liike kahjustada võimalikult väikeses ulatuses.

Lageraide teostamine metsamaal ei ole lubatud, vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest peab säilima. Vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused. Kui tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks istutatakse uusi puid, ei tohi need paikneda hoonele lähemal kui 3 m.

Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase kalletega juhtida hoonest eemale. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed

37 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 31

___________________________________________________________________________________

tuleb immutada krundi piires, keelatud on sadevete juhtimine naaberkinnistutele. Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kõvakattega pindade rajamise vajadusel eelistada kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda.

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga38. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;

• erinevad jäätmeliigid (nt pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning kas anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina).

4.10. Kuja39, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd, erinevate elektripaigaldiste kaitsevööndid, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ja kalda veekaitsevöönd ning III kategooria kaitsealuste liikide polügonid.

Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja - 8 meetrit;

• planeeritud elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• planeeritud maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• planeeritud maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.

Vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) 71 lg 2 alusel ulatub riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele riigitee kaitsevöönd, mis on määratud tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Kõik riigitee kaitsevööndisse planeeritud tegevused tuleb tegevuste elluviijal kooskõlastada Transpordiametiga. Planeeringust huvitatud isikud on teadlikud, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

38 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006

39 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 32

___________________________________________________________________________________

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu40.

Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, mis ühest küljest suurendab privaatsust ja loob sellega kaasneva turvatunde. Teisalt võimaldab eraldatus ka varjatud tegevusi, mis võivad turvatunnet kõigutada eriti juhtudel, mil kõik planeeritud tegevused ei ole veel ellu viidud ning planeeritud hoonestus ei ole alalises kasutuses.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ning nädalavahetustel;

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt

40 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 33

___________________________________________________________________________________

ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• juurdepääsuks kasutatav tee on väga väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• planeeritud hoonestusalad on piisavalt suured, et paigutada hooned selliselt, et need ei tekita teineteisele varje. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.

Planeeringualal on inventeeritud kolme III kaitsekategooria taimeliigi elupaigad. Krunt 2 hoonestusala kattub osaliselt kaitsealuste liikide elupaigaga, Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 tuginedes on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Detailplaneering märgib servituudi seadmise vajaduse:

• Kruntide 1 ja 5 elektriühenduse rajamiseks ning tehnovõrkude talumiseks märgitakse servituudi seadmise vajadus Krunt 2 kinnistule tehnovõrgu omaniku kasuks;

• Kruntide 1, 5 ning planeeringualaga piirneva Paeotsa kinnistu ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks ning tehnovõrkude talumiseks märgitakse servituudi seadmise vajadus Kruntide 2 ja 3 kinnistutele tehnovõrgu omaniku kasuks;

• Kruntide 1, 2, 5 ning planeeringualaga piirneva Paeotsa kinnistu ligipääsu tagamiseks ning juurdepääsutee talumiseks märgitakse juurdepääsuservituudi seadmise vajadus kinnistute igakordsete omanike kasuks.

Planeeringu koostamise perioodil on kohalik omavalitsus lähtunud põhimõttest, et iga krundini, mida reaalselt kas elamiseks või muuks tegevuseks kasutatakse, tagatakse talvine lume lükkamise teehooldus olenemata tee omandist.

4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, prügikonteinerite katusealune, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 34

___________________________________________________________________________________

vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need projekteeritakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldiseisva projektiga.

Kõik projekteeritavad ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud hoonete ja rajatistega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste detailplaneering

Töö nr. DP24-01 35

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 19.02.2025 nr 9-6.1/553

Meie 12.03.2025 nr 7.2-2/25/9152-5

Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuste

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Vana-Mardi ja Paemetsa maaüksuse detailplaneeringu

(katastritunnused vastavalt 20501:001:0734 ja 63901:001:0444, edaspidi planeering).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. SK100_Vana-Mardi_Paemetsa_2025.01.28_Seletuskiri

2. JN100_Vana-Mardi_Paemetsa_2025.01.28_Põhijoonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]