Seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

linnavalitsus@parnu.ee

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 05.10.2023 nr 8-4/7243/2023-3

Meie 03.11.2023 nr 7.2-2/23/21111-2

Seisukohtade väljastamine Keraamika tn 3

detailplaneeringu koostamiseks

Olete küsinud Transpordiameti seisukohta Pärnu linnas Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu

(katastritunnused 56801:001:0922, edaspidi planeering) detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkuse osas. Taotlusele oli lisatud KSH eelhinnang

ning detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Planeeringu eesmärgiks on Keraamika tn 3 kinnistule ehitusõiguse andmine kuni kolme

kortermaja ehitamiseks, mille maksimaalseks kõrguseks võib olla kuni 12 meetrit. Lubatud on

kuni 3-korruselised hooned, millest viimane korrus peab olema täiskorruste mahust kuni 50%.

Lisaks näha ette jõeäärne avalikuks kasutamiseks olev ala, kuhu planeeritakse jõega paralleelselt

kulgev kergliiklustee.

Planeeritav ala jääb riigitee nr 59 Pärnu-Tori lähedusse. Riigitee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 7640 autot.

Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamata jätmise otsusele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale kavandada Keraamika tänava kaudu, tänav ristub riigiteega km-l

1,724. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva

liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmiku läbilaskvuse

kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse

(20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeringu koostamisel, eelkõige jõeäärse kergliiklustee kavandamisel peab arvestama

koostamisel oleva Sindi-Lodja silla uue asukohaga. Hetkel toimub riigihange „Pärnu linnas

2 (3)

Sindi-Lodja silla projekteerimine ja ehitamine koos juurdepääsuteedega“, uue silla ligikaudne

asukoht on näidatud alloleval skeemil.

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Planeeringu koostamisel

peab arvestama, et seoses silla asukoha muutusega muutub ka riigitee kaitsevöönd.

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

7. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

7.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala.

7.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

3 (3)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Marje-Ly Rebas

58581095, Marje-Ly.Rebas@transpordiamet.ee