Pärnu maakonna Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Pärnu linna Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering

MAA-ALA ASUKOHA SKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 121392, detailplaneeringu ala suurus on 13 824 m².

Väljavõte Maa-ameti kaardilt

Mihhail Timofejev on esitanud 30.08.2023 Pärnu Linnavalitsusele Paikuse alevis Keraamika tn 3

kinnistu (13824 m², 56801:001:0922, maatulundusmaa 100%) detailplaneeringu algatamise

ettepaneku ja lisamaterjalid.

Kinnistu on hoonestamata, osaliselt kaetud kõrghaljastusega, osaliselt looduslik rohumaa.

Juurdepääs kinnistule on võimalik Keraamika tänavalt. Kinnistu külgneb Reiu jõega, reljeef on

suure kaldega jõe poole. Ala kontaktvööndi moodustab lõuna poolt olemasolev elamuala, kus on

kahekordsed kortermajad, kaugemal elamurajoon ühepereelamutega. Naaberkinnistutel,

Vesiroosi tn 3 ja 5, kehtib detailplaneering, mille alusel saab rajada väikelaevade sadama.

Kinnistust põhja pool asub hoonestamata Keraamika tn 1 kinnistu, mis on reserveeritud uue silla

asukohaks. Paikuse valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud Reiu jõe

poolsel küljel kompensatsiooniala, mille eesmärk on mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid

negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Planeeringuala põhjapoolses osas

üldplaneeringu kohaselt segahoonestusala, kus on võimalikud kasutusotstarbed elamumaa

(eelistatud 3 ja enama korrusega elamud), ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa, tootmismaa,

transpordimaa. Hoonestatava kinnistu minimaalne suurus on 3000 m2. Planeeringuala

lõunapoolses osas on üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamuala E3 (ehitusõiguse saab

kinnistu minimaalse suurusega 3000 m²). Planeeringualal asub kalda piiranguvöönd (100m) ja

ehituskeeluvöönd (50 m). Ehituskeeluvööndi vähendamist ei kavandata. Planeeritaval alal kehtib

Keraamika 1 ja Lehe kü osaline detailplaneering (kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 18.03.2002

otsusega nr 11).

Detailplaneeringu eesmärgiks on Keraamika tn 3 kinnistule ehitusõiguse andmine kuni kolme

kortermaja ehitamiseks, mille maksimaalseks kõrguseks võib olla kuni 12 meetrit. Lubatud on

kuni 3-korruselised hooned, millest viimane korrus peab olema täiskorruste mahust kuni 50%.

Lisaks näha ette jõeäärne avalikuks kasutamiseks olev ala, kuhu planeerida jõega paralleelselt

kulgev kergliiklustee.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Paikuse valla üldplaneeringu muutmiseks, asendades E3

tüüpi elamuala segahoonestusalaga. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, sest ümbruskond

on linnaruumiliselt muutumas planeeritava uue silla tõttu. Seetõttu planeeritakse

segahoonestusala ka hetkel kehtiva ehitusala asemele. Keraamika tänaval asuvad korrusmajad,

mis on mahult suuremad kui üksikelamud, seega segahoonestusala laiendamine ei tekita vastuolu

väljakujunenud ümbruskonnaga.

OTSUS

16.11.2023 nr 47

Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

2

Detailplaneeringu koostamise algatamist on arutatud Paikuse osavallakogu 28.09.2023

koosolekul, kus nõustuti planeeringu algatamisega.

Paikuse valla üldplaneering sätestab, et Reiu jõe kallastele lähemal kui 100 m, arvestatuna

kaldanõlva ülemisest servast, tuleb koos hoone projektiga esitada ehitusgeoloogiline uuring, sest

Reiu jõe kallas on uuringute kohaselt lihkeohtlik.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p

3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse

(PlanS) § 142 lg 1 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav

detailplaneering).

Detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud arhitekt Reet Olev (2023).

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhinnangus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid:

lihkeohtlikkus ja geoloogia, pinnas, müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet, jäätmed,

kultuuripärand, looduskaitse, maastiku ilme, insolatsioon, õnnetuste esinemine, liiklus, teenused,

üleujutusala, sademevesi, mõju suurus ja ruumiline ulatus, mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja

pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; seotust teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega; eeldatavat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Kokkuvõtvalt sedastatakse KSH eelhinnanguga, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu,

iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste

sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata

põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju.

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud asukohas olulist

negatiivset keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt

minimaalne.

3) Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus moodustab kõrvalolevate hoonetega

sünergia ja negatiivset mõju teadaolevalt ei teki.

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara.

5) Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist.

6) Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

3

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise

ettepanekuga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaamet, Transpordiamet,

Päästeamet ja naaberkinnisasja omanikud.

Planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4

“Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel ning lähtudes

eeltoodust ja huvitatud isiku avaldusest

1. Algatada Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Keraamika tn 3 kinnistule ehitusõiguse andmine kuni kolme

kuni 12 meetri kõrguse kortermaja ehitamiseks.

2. Planeeringu koostamise lähteseisukohad

2.1. Planeeringulahendus peab lähtuma kehtivast Paikuse valla üldplaneeringust ja arvestama

teemaplaneeringuga „Paikuse alevi üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted.“, olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega.

2.2. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati

realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid,

mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.

2.3. Hoonestuse ja maastikuarhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne

(tänapäevane), sobituma keskkonda, väärtustama ümbritsevat linnaruumi ja looduskeskkonda,

olema orienteeritud keskkonnasäästlikele lahendustele. Hoonestusele parima arhitektuurse

lahenduse saamiseks korraldada arhitektuurivõistlus vähemalt kolme osaleja osavõtul.

Konkursikomisjoni kaasata Pärnu Linnavalitsuse esindaja. Konkursitingimused kooskõlastada

Pärnu Linnavalitsusega.

2.4. Arvestades planeeringuala asumist lihkeohuga alal, tuleb kavandatavad hooned ja rajatised

planeerida lihkeohtu arvestavalt, teostada vajadusel lihkeohtlikkuse uuring.

2.5. Planeeringuala haljastus-, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada üldplaneeringu kohaselt ja

kehtivatest normatiividest lähtuvalt. Kõrghaljastus säilitada maksimaalses võimalikus ulatuses.

Kinnistut ei tohi piirata aedade ega hekiga.

2.6. Kavandatavate kortermajade maksimaalne kõrgus 12 meetrit. Hoonete korruselisuseks

planeerida kaks korrust ja katusekorrus või kolm korrust, millest viimane korrus peab olema

täiskorruste mahust kuni 50%.

2.7. Keraamika tänava äärne hoone/äärsed hooned planeerida samale ehitusjoonele Keraamika tn

7 eluhoonega.

2.8. Planeerida kergliiklustee Keraamika tänavalt Reiu jõeni ja jõeäärne kergliiklustee.

Kergliiklusteed tuleb määrata avalikku kasutusse.

2.9. Arvestada naabruskonnas kehtiva Vesiroosi tn 3 ja Vesiroosi tn 5 detailplaneeringuga,

siduda avalik ruum terviklikuks lahenduseks.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Täiendav vajadus

võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

5. Planeerimisosakonnal sõlmida enne detailplaneeringu koostamise alustamist planeerijaga

asjakohane leping, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

4

6. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskuse, Keskkonnaameti ja

Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

9. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu

Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Metsoja

volikogu esimees