Toetuse taotlemise juhendi ja vormide edastamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamiseks

1

Lisa 5

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri ja rahvastikuministri 14. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/58 „Siseministeeriumi

protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks“ punkti

16.3 alusel varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler … (edaspidi ministeerium), ühelt

poolt, ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti /tunnus/ „…“ /Projekti pealkiri/ (edaspidi

projekt) elluviija ………........ /asutuse nimi/ registrikoodiga ………., aadressiga ………., keda

esindab …………………. / esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi, / (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas.

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“, millega määrati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka

AMIF) rakendamise eest vastutavaks asutuseks Siseministeerium;

1.2. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklik programm aastateks 2014–2020

(heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 19. augusti 2019. a otsusega C(2019) 6181);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 516/2014, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ

ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ

ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ;

1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted;

2

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. Kantsleri /kuupäev/ käskkirjaga nr /…/ „……..“ moodustatud AMIF-i

hindamiskomisjoni /kuupäev/ protokoll nr /…../;

1.7. Siseministeeriumi kantsleri …. /kuupäev/ käskkiri nr /…/ „…“, millega kiideti heaks

punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja kaasfinantseeringut vastavalt

lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ja tulemused;

2.2.2. Lisa 2 – Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus;

2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruanne;

2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta;

2.2.6. Lisa 6 – Ühiste indikaatorite täitmise aruande vorm;

2.2.7. Lisa 7 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on ……. /summa/ eurot, vastavalt lisas 2

esitatud projekti eelarvele. Kogukulu/kogukulule sisaldab käibemaksu/ei lisandu

käibemaks. Toetuse saaja muutumisel käibemaksukohustuslaseks lepingu summa ei

suurene, käibemaksu tasumise kohustus lasub sellisel juhul toetuse saajal.

3.2. Ministeerium annab projekti elluviimiseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

toetust maksimaalselt …… /summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga punktis 3.1 osutatud

hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Ministeerium annab projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut maksimaalselt ……

/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 osutatud hinnangulisest abikõlblikust

kogukulust.

3.4. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on ……… /pp.kk.aaaa/ kuni ………

/pp.kk.aaaa/. Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud

pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse ….. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu

allkirjastamist.

3

4.1.2. Vahemakse1 …. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui

ministeerium on toetuse saaja esitatud vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punktide 4.1.1 ja

4.1.2 kohaselt tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti

abikõlblikud kulud kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile

tagasi lepingu punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates

ministeeriumi edastatud lõpparuande heakskiitmise kirja kätte saamisest.

4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja

maksta lepingu punktides 4.1.1 ja 4.1.2 toodud summadest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus AMIFXXXX-X

4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus AMIFXXXX-X

4.6. Lepingu punktis 4.1 toodud maksed tehakse, kui ministeeriumil on eraldatud toetuse ja

kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel teavitab

ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7. Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates

siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad.

Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.3 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis

4 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

4.8. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad lõplikud summad kindlaks punktis 5

nimetatud heakskiidetud aruannete alusel. 4.9. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule.

4

5. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

5.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja

allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest. Kuluaruanne

peab olema Excelis ning tegevusaruanne Wordis.

5.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplaris

paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks

eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe

eksemplari säilitab toetuse saaja.

5.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte2 ja süstematiseeritult

kõik/ministeeriumi koostatud valimi alusel3 aruandlusperioodil tekkinud

kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

5.4. Esimese vahearuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/; 5.5. Teise vahearuande4 esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/.

5.6. Lõpparuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab kajastama kogu

projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega). 5.7. Toetuse saaja esitab iga aasta 25. oktoobriks ministeeriumile perioodi 16.10.n-1 kuni

15.10. n kohta aruande AMIF ühisindikaatorite täitmise kohta (Lisa 6).

5.8. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või

lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja

ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva. 5.9. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande kohta ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult kinnitatud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

6. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

6.1. Pooled:

6.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

6.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

6.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

6.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

6.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg seitse aastat alates päevast, mil

toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile;

2 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama ministeeriumi valitsemisala asutused. 3 Ministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 4 Kõik aruanded peavad kajastama tegevusi ja kulusid projekti algusest.

5

6.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse

kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

6.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

6.2. Toetuse saaja on kohustatud:

6.2.1. projekti elluviimisel hoiduma tegevustest, mis seavad või võivad seada ohtu (sh

avalikkuse negatiivne reageering) projekti eesmärgi saavutamise. Selliste olukordade

tekkimisel teavitab toetuse saaja ministeeriumit viivitamata;

6.2.2. kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt vastavalt lepingus ning selle

lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

6.2.3. lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutuste

tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

6.2.4. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 5 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

6.2.5. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid

toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul viie tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest;

6.2.6. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste juhiseid;

6.2.7. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

6.2.8. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma

kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate

muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne;

6.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või

vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

6.2.10. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

6.2.11. tagastama ministeeriumi nõudmisel toetuse ja kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. aasta määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega

loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

6.2.12. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul

tagasinõude otsuse kättesaamisest;

6.2.13. säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele

ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid

punktis 6.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

6

6.2.14. kooskõlastama ministeeriumiga projekti tegevuste raames koostatavad ja avaldatavad

trükised enne avalikkusele esitamist ning kommunikatsioonivahendite kaudu

avaldatava teabe;

6.2.15. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu

andjast vastavalt lepingu punktis 7 sätestatule;

6.2.16. väljastama ministeeriumile isikustatud statistikat projekti tegevustes osalejate kohta;

6.2.17. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 10.2 nimetatud asutuste poolt või võtma

selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

6.2.18. tagama, et partner on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused (sealhulgas

informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise, dokumentide

säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a lepingu punktis 5 kirjeldatud

aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja

kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te) lepingus sätestatud kohustuste täitmise

eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise;

6.2.19. kontrollima ja tagama, et projekti tegevuste läbiviijateks ei ole isikud, kes on kriminaal-

või väärteomenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu või asukohariigi

õigusaktide alusel kehtiv.

6.3. Ministeerium on kohustatud:

6.3.1. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

6.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile

esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

6.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse summa ja maksegraafiku muutmise

vajadusest;

6.3.4. kontrollima lepingu punktis 5 nimetatud aruandeid;

6.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase valimi

ja/või vajadusel päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel

tuvastatud puuduste kohta;

6.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi

ja eesmärk, lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa;

6.3.7. otsustama punktis 6.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja

kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

7. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

7.1. Projekti toetamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest ja

kaasfinantseerimine ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga

projektiga seotud olulise tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki

osalejaid.

7.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektroonselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või

seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa

Liidult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja Siseministeeriumilt. 7.3. Pärast toetuslepingu sõlmimist peab kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingutes, partnerluslepingutes, hankelepingutes jne olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

7

7.4. Kõigile projekti tegevusega seotud olulistele dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele,

tunnistustele, teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus,

Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad

Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium“.

Toetuse saaja kinnitatud dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud

dokumentidele ei pea Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo lisama.

7.5. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond“ ja

ministeeriumi logo peab olema kuvatud IT-süsteemis ning paigaldatud esemele, mis on

projekti vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

7.6. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama

lepingu lisas 5 toodud nõuetele. 7.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu ja

ministeeriumi logo peab vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele. 7.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, siis ainuvastutus

teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja ministeerium ning Euroopa Komisjon ei vastuta

esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

7.9. Toetuse saaja peab vahe- ja lõpparuannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust

ja projektis osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest

teavitatud.

8. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

8.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid järgmistel tingimustel:

8.1.1. lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse projekti laadi, tegevusi ja

eesmärke;

8.1.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

8.1.3. toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 7 ja 10 alusel

kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka lepingupartnerite suhtes.

8.2. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saajal tuleb tagada hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise

ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9. PROJEKTI PEATAMINE

9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti läbiviimise otstarbekuses, eelkõige

vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui

viie tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud

põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva.

8

9.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Tegevuse

kestust pikendatakse tegevuse peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

fondi tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevani ning projekti pikendamine ja

muud vajalikud muudatused, et kohandada projekti uute rakendustingimustega,

vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

9.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui

ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

10. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 10.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 6.1.5 toodud

tähtaja jooksul.

10.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui

seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, AMIF-i rakendamist auditeerima määratud asutuse,

Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti ametnikud või nende

volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides punktis 6.1.6 toodud

igakülgse abistamise põhimõtet. 10.3. Üldjuhul teavitab punktis 10.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

10.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 10.2 nimetatud

asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.

10.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud

eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused

andmete õigsuses.

10.6. Lepingu punktis 10.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a

määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

11. VÄÄRAMATU JÕUD

11.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

9

11.2. Vääramatu jõu all käsitlevad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

11.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult või

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse

ja arvatava mõju.

11.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui AMIF-i abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31.

detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude

vähendamiseks.

12. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

12.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

12.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

12.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused peab sätestama

kirjalikult (omakäeliselt allkirjastatult) või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult)

lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud,

kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

12.4. Toetuse saaja peab taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

12.4.1. projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus;

12.4.2. muutmist vajab projekti abikõlblikkuse algus- või lõpukuupäev;

12.4.3. muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve (lisa 2);

12.4.4. eelarves (lisa 2) toodud kululiigi (nt tööjõukulud, transpordi- ja lähetuskulud jne)

suurenemine rohkem kui 15% võrra. Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste

kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15% kululiigile prognoositud summast ning

kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas tehtavate muudatuste korral ei pea toetuse

saaja taotlema lepingu muutmist, vaid see kinnitatakse projekti aruandlusega.

Muudatused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ning abikõlblikud. Kululiigi

suurenemisel, mida hindamiskomisjon või hindamise juhtkomitee on otsustanud

eelnevalt vähendada, peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist

sõltumata tehtava muudatuse mahust;

12.4.5. toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

12.5. Lepingu punktis 12.4 nimetatud muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja esitama

ministeeriumile kirjaliku või elektroonilise taotluse, milles põhjendab, kuidas nimetatud

muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Tehtavad muudatused ei tohi

vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.

12.6. Kui muudatuse tegemiseks esitab taotluse toetuse saaja, peab ta selle ministeeriumile

esitama vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse lõpu

kuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab nõuetekohase põhjenduse ja

ministeerium nõustub sellega.

10

13. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

13.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

13.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

13.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

13.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

13.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni

kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist.

13.4. Kui leping lõpetatakse enne eelmakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse saajal õigus

punktis 13.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul pärast

lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle aja

jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise kuupäevani

tehtavaid toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine ei ole

ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

13.5. Olulise lepingutingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 5 nimetatud tähtpäevadeks ja

kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,

kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku või elektroonilise meeldetuletuse, võib

ministeerium lugeda kulud abikõlbmatuks. Sellisel juhul nõuab ministeerium tagasi

kõik punktis 4 nimetatud summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt

heaks kiitnud.

13.6. Kui toetuse saaja lõpetab lepingu punktis 13.2 sätestatud viisil või kui ministeerium

lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega vastuolus oleva aruande,

et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium pärast toetuse saajale märkuste

esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või täielikku tagastamist,

mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud.

14. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

14.1. Lepinguga seotud oluline teave ja teated (sh maksetaotlused, projekti aruanded ja

taotlused muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu

numbrile osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

14.2. Ministeeriumi kohtaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

14.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

11

Telefon

E-post

14.4. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,

elektronposti jms teel.

15. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

15.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

15.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. 15.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest. 15.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni.

15.5. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused

lõplikult kohtus. 16. LÕPPSÄTE

Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb

ministeeriumile ja teine toetuse saajale.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI PERIOODI

2014–2020 KULUDE ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja saajale

mai 2020

Sisukord

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................................... 4 MÕISTED ................................................................................................................................ 6

ÜLDREEGLID ......................................................................................................................... 8 1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ......................................................................................... 8

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ............................................. 9

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS ................................................................................. 9

4. PARTNERLUS .............................................................................................................. 9

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE .................. 10

6. HANGETE LÄBIVIIMINE ......................................................................................... 10

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 11 7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ...................................................................... 12

7.1 TÖÖJÕUKULUD ............................................................................................. 12

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD ...................................................................... 13

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ...................... 14

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI

ÜÜRIMISE KULUD ........................................................................................................... 15

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD... 16

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD .......................................... 17

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ..................................................................... 18

9. ABIKÕLBMATUD KULUD ....................................................................................... 19

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ...................................... 19

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................... 21

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 .............................................................................................. 22

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 .............................................................................................. 23

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale, et selgitada Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud AMIF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18

ja 191 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks

AMIF-i määrustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui AMIF-i rakendamise eest vastutava asutusega,

kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0514

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

MÕISTED

Abikõlblik kulu

Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse

määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise

alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille

jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja

tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja

tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti lõpparuande

esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1.

jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse

saaja ja partneri kulud peavad olema tekkinud nimetatud

ajavahemikul; VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1.

jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini 2023. a).

Auditeerimisasutus

VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i

AA-ks määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest

osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust

2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr

575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150,

20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus

(EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse

tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L

150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 12 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille

ülesanne on seirata programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord

kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri

käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi poolt AMIFi toetuse kaasrahastamiseks

eraldatavad vahendid, mis on üldjuhul minimaalselt 25%

projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi

nõuetele, ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav

väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja

lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud. Omafinantseeringuga võib täita osaliselt

või täielikult kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus,

kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline

organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel

tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku

jooksul elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum,

millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse

ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).

Riiklik programm

EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse

ellu tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine

tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib

kahjustada EL-i üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i

toetusest (AMIF) ja kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning

kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud

juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud,

valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või

rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhitegevused

toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping

VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse

kasutamiseks, eesmärgiga viia projekt ellu.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on

AMIF-i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-

i rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb

vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad kokku

AMIF-i erimääruse jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Toetuse saaja peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ja mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil2;

 ette nähtud projekti eelarves;

 rahalised, v.a amortisatsioonikulud;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise muudest

tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võib

projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi kulukonto või lisada projekti tehingute

eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Toetuse kasutamisel peab järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata maksumusest

küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või teenuste maksumus on

võrdne või suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le

tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja -pakkumused ning valiku põhjenduse.

Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda,

pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib

võrrelda ka hinnakirju, mis vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma

hinnakirjade võrdlemise kuupäev).

1.7 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneriga. Partnerite elluviidavad

tegevused ja kulud peavad projekti taotluses ja aruannetes kajastuma. Toetuse saaja vastutab

selle eest, et partner täidab kõiki lepingutingimusi.

1.8 AMIF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.9 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete

kaitset käsitlevaid õigusakte.

2 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid

alates 1. jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate projekti

tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid raamatupidamise

seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Projekti kulu tõendav dokument peab olema seostatav projektiga. Kulu tõendavatele

dokumentidele (va palgaleht) või e-arvekeskkonnas menetletava arve kinnitusringi peab

olema märgitud järgmine teave:

 projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile selle

koostamisel);

 vajadusel teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi

kohta;

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse saaja

raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast projekti

lõpparuande esitamist.

3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS

3.1 Toetuse saaja peab projekti tegevustega seotud kulud kandma EL-i liikmesriikide

territooriumil. Tagasipöördumisvaldkonnaga seotud kulud võivad tekkida ka kolmanda riigi

territooriumil.

3.2 Toetuse saaja peab olema Eestis registreeritud3.

4. PARTNERLUS

4.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3 Välja arvatud rahvusvaheline organisatsioon

4.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse ning

eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

4.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

4.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri rolli

määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

4.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

4.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms osas)

peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab toetuse saaja selle ära märkima muudatusettepanekute

esitamisel SiM-ile.

5. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE

5.1 Projektid, mida AMIF-ist rahastatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

5.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite

kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-ile tõendavaid dokumente

kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need kulud abikõlbmatuks.

5.3 Kui projekti lõppedes ületavad tulud kulusid, vähendatakse vastavalt sellele AMIF-i ja

kaasfinantseeringu eraldist. Omafinantseeringu eraldist vähendatakse juhul, kui sellega täideti

kaasfinantseeringu kohustust. Kõik projekti tulud peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

5.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile AMIF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud

sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi-

ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid

tulusid.

6. HANGETE LÄBIVIIMINE

6.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel või

ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, RHSis, SiM-i valitsemisala

riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i haldusala asutus), asutuse

sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi

õigusaktides sätestatust.

6.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

6.3 Toetuse saaja võib kooskõlas RHS-iga volitada hanke läbiviimise teisele isikule. Riigihangete

seaduse nõuetekohase järgimise, sh hanke alusdokumentide koostamise ja hanke läbiviimise

eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste

hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

6.4 Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või piiratud

hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu hankemenetlus peab olema

dokumenteeritud ning hankemenetluse käigus tehtud otsused põhjendatud. Toetuse saaja

tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis kasvõi teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate

ligipääsu hankele4.

6.5 Sobiva menetlusliigi valikul peab hankija (toetuse saaja/partner) hindama ka seda, kas

tegemist on kaitse- ja julgeolekuotstarbelise ostuga.

6.6 Kui hankija ei kasuta avatud või piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik,

sealhulgas riigihanke erandi kasutamine, olema kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku haldusaktiga.

6.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

6.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et teine

lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku teabe lepingu

alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja

eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt punkti 8).

Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest abikõlblikest

kogukuludest.

4 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

7. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 TÖÖJÕUKULUD

7.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega).

7.1.2 Abikõlblike tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja ja partneri tavapärase

töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja ja partner neid tegelikult

maksab. Eelarves peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest

tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

7.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu (nt

käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid.

7.1.4 Kui teenistuja töötab ainult projekti heaks, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud projekti

kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita.

7.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama üleandmise-

vastuvõtmise akti, kus on kajastatud tehtud töö ja selleks kulunud aeg.

7.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis), kus

märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt mitmes projektis,

võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

7.1.7 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht. Projektijuhi

tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on töötasu maksmise

aluseks.

7.1.8 Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on ette puhatud),

loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga välja teenitud

puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

7.1.9 Kui projekti rakendamisega kaasnevad kirjalikult tõendatud täiendavad tööülesanded, siis on

ametijuhendijärgsed tööülesanded abikõlblikud.

7.1.10 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja või partner);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

7.1.11 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks on vaja kuluaruandega esitada näiteks:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või

teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse;

 tööülesannete kirjeldus;

 töötasuarvestuse dokumendid (nt palgateatis);

 ÜVA/tööajatabeli/asjakohase infosüsteemi väljavõte, kui töötaja või ametnik töötab projektis

töölepingu, käskkirja või korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise

lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestus;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõte töötasu maksmise ja maksude tasumise

kohta5;

 muud dokumendid.

7.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

7.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on kantud

isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle lähetamine on projekti elluviimiseks

vajalik.

7.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult kantud kulude alusel, lähtudes majanduslikult

soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

7.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti või kviitungi või muu

dokumendiga.

7.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-,

töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise

tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid tingimusi kehtestatud, võib arvestust

pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

7.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad muu hulgas

majutust (sh hommikusöök), kohalikku transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-,

reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise,

peab lähtuma asutusesisesest korrast.

7.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha hulka

arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui välisekspert ei

ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta talle päevaraha kuni

50% ettenähtud määrast.

7.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetav arvestus, nt sõidupäevik;

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku/asutuse sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

kord;

 hüvitise maksmist tõendav dokument (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi

või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument);

 lähetuse korraldus, kui asutuse sisekord seda ette näeb;

 hinnapäring ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruanne;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude tasumise

kohta6.

7.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

7.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) ostmise, üürimise ja liisimise

kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega.

Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad

vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

7.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest.

7.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames, arvutatakse

maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale eraldi. Kokku ei tohi

erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

7.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse perioodil.

7.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

7.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud

amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt EL-i

toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele maksu- ja

raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele vastavat eseme

tarbimisväärtuse vähenemise osa.

7.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast nende

soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul (sealhulgas

süsteemid);

 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja transpordivahendid.

7.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides

nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta toetuslepingu

sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks, seda väldiks või

takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks.

7.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse kaudsete

kuludena.

7.3.10 Kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve või kviitung;

 üleandmise-vastuvõtmise akt;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta7;

 dokument, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käik.

7.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

7.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral olema

projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele normidele ja

standarditele.

7.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega ning selges seoses

selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine abikõlblik

kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt järgmistele tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse tõend,

milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning tõendatakse, et

kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole

riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara ostmise ja ehitamise korral peab seda vähemalt kümme aastat ja renoveerimise

korral vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu kasutama üksnes projektis loetletud

eesmärkide täitmiseks;

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste varade

kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku kasutamise määr

projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele raamatupidamiseeskirjadele;

e) kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

7.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest tulenevad

kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti elluviimiseks

vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik ehitisest eemaldada (nt

liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks kinnisvara maksumusest.

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

7.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse või

kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 7.4.2 punktides c, d

ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle ELi liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil kinnisvara

asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad liikmesriigi

amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

7.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud ELi toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult

see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

7.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks on vaja esitada

näiteks:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 kinnisvara ostmisel sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõend;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akt;

 ehitus- ja kasutusluba;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta8.

7.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

7.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

7.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist tähistava

tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

7.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest tulenevalt

piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

7.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud kohustused

sätestatakse toetuslepingus.

7.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

8 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 leping;

 arve;

 üleandmis-vastuvõtmisakt;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõte arve tasumise kohta9.

7.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD

7.6.1 AMIF jaguneb kolmeks valdkonnaks (varjupaik, integratsioon ja tagasipöördumine/-

saatmine), millel on erinevad sihtrühmad.

7.6.1.1 Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

 isikud, kes taotlevad ühte eelmises punktis nimetatud rahvusvahelise kaitse vormidest ning

kelle kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

 ajutise kaitse seisundiga isikud nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

 isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist üle

viidud/ümberpaigutatud.

7.6.1.2 Integratsioonivaldkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult;

 kolmandate riikide kodanikud, kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada.

7.6.1.3 Tagasipöördumise/-saatmise valdkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:

 kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust oma taotlusele

liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline

kaitse ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse

direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku

tagasipöördumist;

 kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam liikmesriiki

sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, kelle

väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele

1.

7.6.2 Haavatavate isikute hulka kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.12.2008

direktiivile 2008/115/EÜ alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad, rasedad,

alaealiste lastega üksikvanemad ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise,

füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikud.

7.6.3 Kolmandasse riiki tagasipöördumist toetavad tegevused (nt koolitus- ja tööhõivealane abi,

taasintegreerumisega seotud lühiajalised tegevused ja tagasipöördumisjärgne abi) ei tohi kesta

kauem kui 12 kuud pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik on sihtriiki tagasi pöördunud.

9 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.

7.6.4 Kui tagasipöördujale antakse rahalist toetust, peab selle maksma välja pärast

tagasipöördumist.

7.6.5 Tagasi peab pöörduma kolmandasse riiki, kuid transiit võib toimuda EL-i liikmesriigi kaudu.

7.6.6 Toetuse sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks on vaja esitada näiteks:

 teabe ja tõendusmaterjal, mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma

(nt koopia isikut tõendavast dokumendist, osalejate allkirjaleht);

 tõendusmaterjal (nt arved ja kviitungid) isikutele osutatud abi ja teenuse kohta.

Osalejate nimekirjadel peab olema isiku ees- ja perekonnanimi (täisnimi) ning osaleja allkiri.

Tagasipöördumise valdkonna tegevuste sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks peab

täiendavalt esitama:

 otsuse tagasipöördumise kohta, milles on kirjas tagasipöörduja nimi;

 teabe ja tõendusmaterjali (nt lahkumisettekirjutused vms) selle kohta, et isik kuulub

sihtrühma;

 teabe abi saavate tagasipöördujate kohta, et oleks võimalik piisavalt tuvastada neid isikuid ja

nende kodumaale tagasipöördumise kuupäeva ja asjaolu, et need isikud on abi saanud;

 tõendusmaterjali antud toetuse kohta (nt arved ja kviitungid);

 ühekordsete väljamaksete puhul tõendid selle kohta, et need isikud on nimetatud abi saanud;

 tagasipöörduja lennupileti (sh elektrooniline pilet);

 kirjaliku kinnituse tagasipöördumise tegeliku toimumise kohta.

8. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

8.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused, post,

kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on projekti

peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

8.2 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 7% otseste abikõlblike kulude kogusummast.

Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti lõpparuandes esitatud

abikõlblikud otsesed kulud vähenevad, peab vajadusel proportsionaalselt vähendama ka

kaudseid kulusid, et need ei ületaks toetuslepingus määratud osakaalu.

8.3 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei või lisada kaudseid kulusid

projekti eelarvesse.

8.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves samaaegselt

ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele kuludele kavandatud

summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea.

8.5 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama toetuslepingus

sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

9. ABIKÕLBMATUD KULUD

9.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a mitte-käibemaksukohustuslase ja piiratud käibemaksukohustuslase

käibemaksukulu);

 hoonestamata maa ostmine;

 hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võlateenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava projekti

või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

AMIF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul määratakse tasu protsendina projekti

kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või osutatud teenuste

tegeliku väärtusega);

 mitterahalised tehingud;

 sisemise hinnakirja alusel arvestatud kulud;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti lõpu

tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

10. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

10.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

10.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni säilitama ja kontrollorganitele

kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid,

tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas

lepingud, üleandmis-vastuvõtmisaktid, teenuseosutaja, tööde teostaja või tarnija esitatud

arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad, arvelduskonto

väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate allkirjadega nimekirjad,

koolituste ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 sihtrühma tõendamisega seotud dokumendid (nt isikut tõendava dokumendi koopia,

ümberasustatud või -paigutatud isiku toimik, muu tõendusmaterjal, mille põhjal saab

tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma, ning isikutele osutatud abi ja teenuse kohta);

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsused, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod,

jms);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus.

10.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel ja

asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või nende

volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente ja projekti

tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

10.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud dokumentide

korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks. Väiksemate vigade

puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA tunnistab projekti

jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna deklareeritud kulud

abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamiskannetes paranduse.

10.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

10.6 Toetuse saaja vastutab partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise eest.

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud10. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik11. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

10 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 11 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus:

Kuupä ev

Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna

pikkus (km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri või tunnus: Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupä ev

Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse liitri hind

Teekon na

pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppn

äit

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht13 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)

13 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

Lisa 7

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDIST PERIOODIKS 2014–2020

TOETUSE ANDMINE

Juhend toetuse taotlejale

Otsetoetus Sotsiaalkindlustusametile

Tugiisikuteenuse pakkumine

rahvusvahelise kaitse saajatele ja nende pereliikmetele

Tallinn 2021

2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID ........................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4

TERMINID ...................................................................................................................................... 5

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED......................................................................................... 7

1.1. Nõuded toetuse taotlejale .................................................................................................. 7

1.2. Projekti sobivus ................................................................................................................. 8

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele ......................................................................... 8

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine ................................................................................. 8

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid ........................................................................................ 9

1.6. Taotluse esitamine ............................................................................................................ 9

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD .................................................................................................................. 10

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg ....................................... 10

2.2. Sihtrühmad ...................................................................................................................... 12

3. TAOTLUSE HINDAMINE ...................................................................................................... 13

3.1. Taotluse vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll ................................................ 13

3.2. Taotluse sisuline hindamine ............................................................................................ 14

3.3. Teave tehtud otsuse kohta ............................................................................................... 14

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE ........................................... 15

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused .............................................. 15

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine ............................................................................ 15

4.3. Toetuslepingu muutmine ................................................................................................ 15

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ........................................................ 16

6. AVALIKUSTAMINE ........................................................................................................ 16

3

KASUTATUD LÜHENDID

AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EK – Euroopa Komisjon

EL – Euroopa Liit

SiM – Siseministeerium

SKA – Sotsiaalkindlustusamet

VA – Vastutav asutus

VV – Vabariigi Valitsus

4

SISSEJUHATUS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks

2014–2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrusega nr 516/2014.

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-,

täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

õigusi ja põhimõtteid.

Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine ja

arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete

vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide

sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku

integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis

aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise

püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates tähelepanu

eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele,

sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel, mille on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus.

Eesti riiklik programm on leitav Siseministeeriumi kodulehelt:

https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja-

integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse läbi riikliku programmi alusel. AMIF-i vahendeid

saab kasutada kuni 31.12.2022.

AMIF-i riiklikku programmi rakendatakse avalike ja piiratud taotlusvoorude ning otsetoetuste

andmise kaudu. SiM võib anda otsetoetust, kui projekti iseärasuste või asjaomaste asutuste

tehnilise pädevuse või halduspädevuse tõttu, de jure või de facto monopoolse seisundi tõttu, ei ole

muid võimalusi. Pagulaspoliitika koordinatsioonikogu 26.10.2020 kohtumisel otsustati, et

tugiisikuteenuse korraldamine on vaja ümber struktureerida. Kuni 2021. a lõpuni pakub

rahvusvahelise kaitse saajatele tugiisikuteenust MTÜ Eesti Pagulasabi ning teenuse

koordineerimisega jätkab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka SKA). Sotsiaalkindlustusamet on de

jure monopoolses olukorras sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määruse nr 2

„Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ § 6 ja § 8 alusel. Alates 1. jaanuarist 2019. a on SKA

ülesandeks rahvusvahelise kaitse valdkonnas rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõttu

ja kohanemist toetavate teenuste korraldamine ning ümberasustamise menetlusmissioonidel

osalemine.

AMIF-ist perioodiks 2014–2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend) on

koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise

aluseid, aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal tutvuda

AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste Siseministeeriumi

kodulehel asuvate fondi puudutavate dokumentidega.

Edukaid projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti eelarvest) ja riigieelarvelistest (25%

projekti eelarvest) vahenditest.

5

TERMINID

Abikõlblik kulu

AMIF-i abikõlblikkuse reeglites (lisa 19) nimetatud kulu, mis on

kooskõlas riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse

määrusega.

Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud

(so tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud).

Kuludokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu, kuid mitte hiljem, kui projekti lõpparuande esitamise

hetkeks.

Auditeerimisasutus

AMIF-i rakendamisel osalev SiM-i siseauditi osakond, kes

tegutseb teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatult, et

kontrollida ja auditeerida toetuse kasutamist.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev

periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, millega

luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse

nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr

575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150,

20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

(ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne

on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse

ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav rahaline toetus, mis on minimaalselt

25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg

Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldaval

viisil.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kuludokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele, ning

palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt

palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud,

mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering

Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud.

6

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate

kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu

tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine

EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja

Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad

planeeritud tegevustele.

Toetusleping

Vastutava asutuse ja toetuse saaja vaheline leping projekti

elluviimiseks eraldatud toetuse kasutamiseks.

Valdkonna eest vastutav

minister

Ministrite vastutusvaldkonnad tulenevad peaministri 1. mai 2019.

a korraldusest nr 33. Ministri pädevusse jäävad küsimused

lahendavad ministrid vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-

i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i

rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO.

7

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED

Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud peavad

olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on oluline, et

taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige kavandatavate

tegevuste ja kulude abikõlblikkuses.

Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:

 taotleja ja partnerite abikõlblikkus;

 projekti ja tegevuste abikõlblikkus;

 kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk).

Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:

 esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja

tähtajal;

 teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või

ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

1.1. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised

isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele. Taotlejal peab

olema piisav administratiivne võimekus projektide elluviimiseks.

1.1.1. Toetuse taotlejale ja/või partnerile kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis tuleneb

riigi õigusaktides sätestatud korrast;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja

summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel

valeinformatsiooni;

 taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt või

kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste

taotlusvooru esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomisjoni taotlusvooru

hindamise ajal.

Kui taotlusvooru väljakuulutamise käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega

abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1-8, artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmetest riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama sellekohase

teabe Siseministeeriumile.

8

1.2. Projekti sobivus

Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

 projekt keskendub taotlusvooru meetme ning selle alategevuse elluviimisele;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud kujul

ning ajagraafikus võimalik ellu viia;

 toetuse taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on

organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks vajalikud

teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse pärast selle

lõppemist;

 projekt on mittetulunduslik.

NB! Trükiste ja muude materjalide avaldamise kulu trükitud või elektroonsel kujul on

abikõlblik vaid juhul, kui materjalide käsikirjad või kavandid on enne avaldamist kirjalikult

kooskõlastatud SiM-iga.

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema

projektil:

 projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega. Projektijuhi

ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav elluviimine ning

tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb vastutava asutusega;

 raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas

kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;

 projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d), projekti

elluviimist toetavate asutuste esindajad. AMIF-i vastutava asutuse esindaja

(SiM välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse vormis

1 punktis 12.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldiselt. Projekti

juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse koostöös

toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimisel tekkinud

küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad otsused. Soovitav

on juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord poolaastas.

Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende

isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja otsustab

ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll, põhjenduse peab nimetama taotlusvormil

projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimist toetavaid isikuid ei loeta projekti

meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse kululiigi „Kaudsed

kulud“ alla.

Töötaja tavapäraste tööülesannete täitmise rahastamine projekti raames on abikõlbmatu kulu.

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine

Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse

projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.

Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab olema

tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus saadud

sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti

kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti kogumaksumusest).

9

Kulud Tulud

+ otsesed kulud + AMIF-i toetus

+ kaudsed kulud (kuni 7 (seitse) protsenti

otsestest kuludest)

+ riiklik kaasfinantseering

= abikõlblikud kulud kokku

+ omafinantseering

+ projekti käigus saadud sissetulekud

= tulud kokku

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud.

Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse reegleid).

Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse

tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud

tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab

arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa

andnud.

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotlusvorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad veebilehelt

https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/valisvahendid/amif-isf-taotlusvoorud.

Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:

 toetuse taotlemise vorm;

 projekti tegevuskava ja tulemused;

 projekti detailne eelarve MS Excel-vormingus;

 taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide

koopiad (põhikiri, põhimäärus vms; rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad olla ka

inglise keeles; lingi/viite veebilehele võib lisada taotlusvormi punktis 5) või muu dokument,

kus selguvad taotleja põhikirjalised eesmärgid ja/või põhitegevusalad, mis toetavad projektis

kavandatud tegevuste ellu viimist;

 tõend taotleja ja partneri(te) maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid

saab kontrollida avalikust andmebaasist);

 partnerluse kinnitus(ed) (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub).

Taotlus koostatakse ametlikel vormidel eesti keeles ning trükitult. Taotluse peab allkirjastama

allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlust esitajale ei tagastata ega kommenteerita. Kõik

taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.

1.6. Taotluse esitamine

Taotluse esitamise tähtaeg: 05.05.2021

Taotluse peab SiM-le esitama elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Digitaalselt

allkirjastatud elektroonilise taotluse peab saatma aadressil [email protected].

Lisaks peab taotluse elektroonse versiooni esitama ka Wordi ja Exceli failina e-posti teel fondi

kontaktisikule SiM-is: Kristi Lillemägi, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik,

[email protected]

10

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg

Taotlusvooru

nimetus: Tugiisikuteenuse pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele ja

nende pereliikmetele

AMIF-i mitmeaastase

riikliku programmi

erieesmärk:

Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne

Riiklik eesmärk: Integratsioonimeetmed

Taotlusvooru eesmärk:

Taotlusvooru eesmärgiks on pakkuda Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele ning nende

perekonnaliikmetele vajaduspõhiselt ning koostöös ja KOV-ide eestvedamisel tugiisikuteenust.

Seeläbi soovitakse luua võimalused Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tegusaks eluks

nii Eesti ühiskonnas kui ka kohalikus kogukonnas. Teenus peab aitama sihtrühmal saada

täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks. Tugiisikuteenuse planeerimisel tuleb lähtuda juhendile

lisatud „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ ning „Tugiisikuteenus täiskasvanule“1

teenuse kirjeldusest. Lisaks on taotlusvooru eesmärgiks tõsta Eesti kohalike omavalitsuste

suutlikkust ja võimekust toetada Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesi ja nende pereliikmeid.

Tugiisikuteenus peab arvestama inimese abivajadusega ja koostoimes teiste toetavate teenuste ja

tegevustega toetama rahvusvahelise kaitse saaja iseseisvat toimetulekut, tõstma tema aktiivsust

igapäevaelu otsuste tegemisel, aitama kujundada demokraatlikke väärtuseid ja toetama

tugivõrgustiku ning sotsiaalsete suhete loomist, mis võimaldavad rahvusvahelise kaitse saajal

osaleda edukalt Eesti ühiskonnaelus, aktiivselt tööturul ning elukestvas õppes.

Tugiisikuteenuse korraldamisel ja osutamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

● Teenus luuakse koosloomes kliendiga – vastavalt kliendi vajadustele, oskustele ning nii

kliendi kui riigi ootustele luuakse individuaalne isikukeskne tegevuskava. Eelistatakse

abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele

korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Eesmärk on teenust osutada võimalikult kiiresti,

st vahetult pärast kaitse saamist, kuid samas aja- ning kohapaindlikult. Klienti puudutavad

otsused tehakse koos temaga.

● Lähtutakse teenusdisaini põhimõtetest – teenus on disainitud lähtudes ja kasutades

teenusdisaini põhimõtteid, mille tulemusena on tugiisikuteenus kliendile arusaadav ja

lihtne kasutada ning võimaldab kliendiga tegeleda võimalikult kiirelt ja tõhusalt.

● Teenusel on tagatud keskne kvaliteedijuhtimine2 ja rakendatud kvaliteedisüsteem3.

Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud

kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele

orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse,

kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne

juhtimine.

1 Sotsiaalministeerium. Tugiisikuteenus täiskasvanule. Kättesaadav aadressil:

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/tugiisikuteenus_taiskasvanule-ok_1.pdf. 2 Kvaliteedijuhtimine (quality management) on koordineeritud tegevused organisatsiooni/teenuse kvaliteediga

seonduvaks suunamiseks ja ohjeks. Kvaliteedijuhtimine hõlmab üldiselt kvaliteedipoliitika ja kvaliteedieesmärkide

kindlaksmääramist, kvaliteediplaanimist, kvaliteediohjet, kvaliteeditagamist ja kvaliteediparendust (ISO). 3 Kvaliteedisüsteem on organisatsiooniline struktuur, protseduurid, protsessid ja ressursid, mis on vajalikud

kvaliteedijuhtimise rakendamiseks.

11

● Võimaldatakse koostoime sidusteenustega ning tagatakse kogukonda lõimitus –

tugiisikuteenus loob seosed koostöös kohaliku omavalitsusega teiste kliendile vajalike

teenustega ning võimaldab kliendil kasutada individuaalselt teisi riiklikke, kohaliku tasandi

ja/või kogukonna teenuseid samadel alustel teiste klientidega ning erinevate teenuste

pakkujad on võimelised efektiivselt Eestis rahvusvahelise kaitse saajatele teenuseid

osutama.

Taotlusvooru ja projekti elluviimise tulemusena:

- Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele toimib kokkulepitud teenusstandardi põhiselt

üleriigiliselt ja on jätkusuutlik.

- Kliendil on teenusele lihtne ligipääs ning teenus on arusaadav.

- Suurenenud on KOV-i roll ja vastutus oma kogukonna liikmete kohanemise ja lõimumise

toetamisel.

- Suurenenud on KOV-i võimekus tugiisikuteenuse korraldamisel/osutamisel ning sidusus teiste

kohanemist ja lõimumist toetavate teenustega.

- Olemas on tõhusam ja vahetum järelevalve teenuse kvaliteedi üle ning tagatud on kvaliteetne

teabevahetus.

- Kokku on lepitud institutsioonide vaheline tööjaotus (vastutus ja ülesanded) tugiisikuteenuse

korraldamisel, arendamisel ja koordineerimisel.

- Teenuse saajate usaldus teenuse vastu on kõrge.

- Venekeelse sihtrühma kaasatus teenusesse on kasvanud.

Taustainfo:

Eesti võttis 1997. aastal kohustuse anda välismaalastele tagakiusu eest kaitset 1951. aasta Genfi

pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta New Yorgi protokolli kohaselt. Alates 2004.

aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, kehtib Eestis Euroopa Liidu ülene rahvusvahelise kaitse

õigusraamistik. Eestis reguleerib rahvusvahelise kaitse taotleja, saaja ning nende pereliikmete

õiguslikku seisundit ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või

ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Pagulane on inimene, keda on

tunnustatud pagulasena 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel. Pagulasena

tunnustatakse inimest, kes kardab põhjendatult tagakiusamist, mis on tingitud tema rassi, usu,

rahvuse, sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete pärast. Pagulasele antakse

tähtajaline elamisluba kolmeks aastaks, mida saab vajadusel pikendada samuti kolme aasta kaupa.

Täiendava kaitse saaja on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kes ei saa naasta

päritoluriiki, sest sellega võib talle kaasneda tõsine oht: surmanuhtlus, piinamine, ebainimlike või

inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside, sh vägivalla kasutamine rahvusvahelise

või riigisisese relvakonflikti tõttu. Eestis antakse täiendava kaitse saajale tähtajaline elamisluba

kehtivusega üks aasta, mida saab vajadusel pikendada kahe aasta kaupa. Rahvusvahelise kaitse

saaja perekonnaliikmele antakse olenevalt vajadusest, kas samuti kaitse staatus ja tähtajaline

elamisluba või tähtajaline elamisluba sama kehtivusajaga, mis kaitse saajale.

2019. aasta jooksul taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 101 inimest. Peamised taotlejate

päritoluriigid olid Venemaa (32), Türgi (22) ja Süüria (5) kodanikud. 2019. aastal anti

rahvusvahelise kaitse staatus 50 inimesele. Kolm peamist kaitse saajate koduriiki olid Türgi (16),

Venemaa (11) ja Süüria (7). Perekonnaliikme elamisluba anti 10 inimesele. 2020. aastal esitasid

Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse 46 inimest. Enim taotlusi on esitanud Venemaa (13),

Tadžikistani (4), Türgi (3) ja Süüria (2) kodanikud. 2020. aastal on antud rahvusvahelist kaitset

26 inimesele. Kaitse saajate päritoluriigid on Venemaa (14), Türgi (5), Eritrea (3) ja Süüria (4).

12

Alates 1997. aastast kuni 31.03.2021 on Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud kokku 1257

inimest (ilma rändekavata) ja rahvusvaheline kaitse on antud kokku 561 inimesele (koos

rändekavaga). Neist said pagulase staatuse 306 ja täiendava kaitse staatuse 255 inimest.

Perekonnaliikme elamisluba on kokku antud 96 inimesele. Eestis elavad 31.01.2021 seisuga

kokku 331 rahvusvahelise kaitse saajat ja nende pereliiget.

Rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust on rahastatud alates 2008. aastast nii Euroopa

Pagulasfondi kui AMIFi toel. Kuni 2017. aastani pakkus tugiisikuteenust MTÜ Johannes

Mihkelsoni Keskus. Alates 01.07.2018 viib projekti4 ellu MTÜ Eesti Pagulasabi, kellega sõlmiti

toetusleping 2017. a läbi viidud avaliku taotlusvooru tulemusena.

Toetatavad tegevused:

a) tugiisikuteenuse pakkumine;

b) KOVi võimestamine ning toetamine rahvusvahelise kaitse saaja ja tema pereliikmete

kohanemise toetamisel kohalikul tasandil ning teiste KOVi teenustega integreerimisel.

Taotleja peab taotluses kirjeldama, kuidas toimub tugiisikuteenuse planeerimine ja

korraldamine, sihtrühmade teavitamine ning koostöö kohalike omavalitsustega.

Taotlusvoorust rahastatav projekt tuleb ellu viia ja kulud peavad olema tekkinud ajavahemikus

01.06.2021 kuni 31.12.2022. Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus.

Kulud, mis on tehtud enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse toetuse

taotleja riisikol.

Taotluse eelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. Vastutaval asutusel on õigus toetada

projekti osaliselt, märkides ära toetatavad tegevused.

Taotlusvooru eelarve AMIF-i toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering (25%)

190 000 eurot 142 500 eurot 47 500 eurot

Projekt peab panustama järgmisesse Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

integratsiooni valdkonna indikaatori saavutamisse:

 sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati. Projektis peab toetama

vähemalt 70 otsese sihtrühma liiget (vt p. 2.2.1).

Projektile võib lisada teisi indikaatoreid, need peab kirjeldama taotlusvormi punktis 11.1.

2.2. Sihtrühmad Projektis on abikõlblikud kulud, mis on tehtud järgmiste sihtrühmade toetamiseks:

2.2.1. Otsene sihtrühm: rahvusvahelise kaitse saajad ja nende pereliikmed;

2.2.2. Kaudne sihtrühm: KOVid ja nende töötajad, keda projekti raames võimestatakse ja

koolitatakse.

4 AMIF2018-3

13

3. TAOTLUSE HINDAMINE

AMIF-ist rahastatakse projekti, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud

eesmärkidele.

SiM registreerib laekunud taotluse ja omistab sellele projekti tunnuse.

Taotlust menetletakse kahes osas:

1) esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluse vormilist vastavust, planeeritud tegevuste

ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;

2) teises osas hinnatakse taotluse sisu.

3.1. Taotluse vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll

Kontrolli eesmärk on tuvastada toetuse taotleja ja projekti vastavust õigusaktides, mitmeaastases

riiklikus programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuetele ning

eelarves kirjeldatud kulude põhjendatust.

SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust ning tegevuste ja kulude abikõlblikkust ning teavitab

toetuse taotlejat kirjalikult kontrolli tulemustest 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru

lõppkuupäevast. Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse toetuse

taotlejale viis tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel peab toetuse taotleja esitama uue

taotluse. Parandatud taotluse laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi lisakontrolli.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta teeb

SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:

 toetuse taotleja ja/või partner vastab taotlusvooru tingimustele;

 toetuse taotleja ja/või partner on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvaheline

organisatsioon;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse

suhtes ei ole alustatud kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas

olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;

 toetuse taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus

või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;

 toetuse taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole maksuvõlglane;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja

summas;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha

riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest;

 toetuse taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;

 taotlus on esitatud tähtajaks;

 taotlusvormil on kõik nõutud väljad täidetud;

 kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, toetuse taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi

täiendust lisanud;

 taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

14

 taotlus on esitatud trükituna ja eesti keeles, välja arvatud toetuse taotleja organisatsiooni

põhikiri, mis võib olla ka inglise keeles;

 taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid vastavalt punktile 1.5;

 projekt vastab taotlusvooru tingimustele;

 projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse perioodil;

 projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;

 projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses,

põhjendatud ja mõõdetavad;

 projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;

 nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;

 partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on taotluses

kindlaks määratud;

 tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult

ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;

 taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele

taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisabi vahenditest;

 projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning vastavad taotlusvoorus

väljakuulutatud tingimustele;

 kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;

 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75%

kogukuludest;

 projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;

 kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.

3.2. Taotluse sisuline hindamine

Taotluse menetlemise teises etapis hindavad taotluse sisu Siseministeeriumi pädevate osakondade

ametnikud kaasates vajadusel teiste pädevate asutuste teenistujaid. Taotluse puhul hinnatakse

järgmist:

 Kuivõrd on projekti vajalikkus põhjendatud ja kui otstarbekad on taotluses toodud

tegevused?

 Mil määral on kavandatud kulud vajalikud projekti elluviimiseks (sh kas projektiga seotud

isikute arv on optimaalne)?

Hindajatel on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, märkides hindamislehel, mis

osas taotlust ei rahastata.

Hindamisprotokolli alusel koostatakse SiM-i kantsleri käskkiri, millega määratakse taotluse

rahuldamine, osaline rahuldamine või mitterahuldamine. Käskkirjas märgitakse toetuse saaja,

projekti nimetus, AMIF-i toetuse suurim summa ning kaasfinantseeringu suurim osakaal

abikõlblikest kogukuludest. Osalise rahuldamise ja mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning

viidatakse valiku- ja hindamiskriteeriumitele.

3.3. Teave tehtud otsuse kohta

SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest, osalisest saamisest või mittesaamisest kirjalikult SiM-i

dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajadusel täpsustatakse

lepingu tingimusi.

15

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused

Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on

kohustatud:

 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;

 tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide

nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;

 esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning

aruanded tähtaegselt;

 viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud andmete

muutumisest;

 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste

muutmiseks;

 võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel

või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh

võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis osaleva isiku ruumides ja

territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;

 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega

seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid

muudest kulu- ja maksedokumentidest;

 järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

 tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi täitmiseks

vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel;

 näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga,

kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;

 täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine

Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt seitse

aastat pärast projekti lõppemise kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu avastatakse

rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab SiM-ile toetuse ja kaasfinantseeringu.

4.3. Toetuslepingu muutmine

Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel.

Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

 muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide

saavutamist;

 muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

 muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui

15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust.

Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt vähendada,

peab toetuse saaja taotlema SiM-ilt lepingu muutmist sõltumata tehtava muudatuse

mahust;

 toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide

alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-ile kirjaliku taotluse lepingu või

selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.

16

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS

Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud

korrale:

 mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab reeglina 50% projekti esimeseks aastaks

kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt

projekti perioodile;

 eelmakse kantakse taotlejale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu

allkirjastamist mõlema poole poolt;

 vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.

Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande

koos selle juurde kuuluvate lisadega;

 toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi;

 SiM võib põhjendatud juhtudel kaalutlusõiguse alusel vähendada vahemakse(te) summat

(nt kui toetuse saaja on kasutanud vahendeid vähem kui 70% eelmakse summast),

järgides toetuse saajate võrdse kohtlemise printsiipi.

Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud esitama

SiM-ile järgmised aruanded:

 vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet:

- esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus;

- esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või SiM-

i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad5;

 lõpparuanne:

- 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega;

- esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperioodi

ning kõik veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja

maksedokumentide koopiad.6

Projektide kohta, mis panustavad Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni

15.10. N7 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.

6. AVALIKUSTAMINE

Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema

selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse

toetuslepingus.

5 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud

kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste

haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust

Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel. 6 Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud

kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste

haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust

Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi

kaalutlusõiguse alusel. 7 Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.

Tugiisikuteenuse kirjeldus rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis

TEENUSE NIMI Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele I TEENUSE SISU Teenuse eesmärk Teenuse eesmärk on rahvusvahelise kaitse saaja esmase

kohanemise toetamine ja võimalikult kiire edasise iseseisva toimetuleku tagamine uues elukeskkonnas ja igapäevaelukorralduses.

Teenuse sihtgrupp Teenus on mõeldud kõigile Eestis elavatele rahvusvahelise kaitse saanud inimestele alates 14. eluaastast. Nooremaid lapsi toetatakse vanemate kaudu. Sihtgruppi kuuluvad:

1. ümberasustamise (ÜA) raames vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad;

2. tavarände teel saabunud rahvusvahelise kaitse saajad.

Teenuse osutamise aluseks olevad õigusaktid

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) 4. peatükk Rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmine ning tema sotsiaalsed õigused ja kohustused, §73, §74 ja §75. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) §23-25, sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus §6 lõige 1, §22 lõige 1 punkt 5.

Seotud teenused ja toetused

Kui rahvusvahelise kaitse saaja elab majutuskeskuses, algab teda ümbritseva ja toimiva koostöövõrgustiku loomine (nagu nt kohalik omavalitsus, Töötukassa ja muud erinevad asutused nagu Sotsiaalkindlustusameti elukohajärgne ohvriabikeskus, Rajaleidja piirkondlik keskus jne) majutuskeskuses. Vajadusel kaasatakse tegevustesse tugiisik. Hiljemalt majutuskeskusest välja liikudes võtab tugiisikuteenust pakkuv organisatsioon ülesanded üle. Samaaegselt tugiisikuteenusega võib isikule osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid, toetavaid ja parandavaid teenuseid. Samuti pakutakse isikule tuge teiste teenuste pakkujate või koostööpartnerite leidmisel, pakkudes informatsiooni ja vajadusel abi kontaktide loomisel ning teenuse järjepideval kasutamisel. Lisanduda võivad ka nt toimetulekutoetuse, eluasemeteenuste, juurdepääsuga haridusele, edasiõppimisvõimaluste, erinevate tööturuteenuste jm seotud tegevused. Isiku vajadusest sõltuvalt on tal koostöös tugiisikuteenuse pakkujaga võimalus saada abi erinevate lisateenuste leidmisel nagu nt võla-, karjääri-, sotsiaalnõustamine, psühholoogiline- ja sõltuvusnõustamine jne. Isiku abivajaduse selgitab välja kohalik omavalitsus ja pakub sellele vastavat abi.

Teenuse sisu kirjeldus

Teenuse tulemuslikkuse huvides on oluline, et isik omandab vajalikud sotsiaalsed oskused ja iseseisvuse. Kui isik viibib esialgu majutuskeskuses, tagab majutuskeskus teenuse

saajatele ennekõike esmase kohanemise toe uues ühiskonnas, nende harjumuste kujundamise ja erinevate ametiasutustega suhtlemise hõlbustamise. Peale rahvusvahelise kaitse saamist, kuid perioodil, mil isik viibib veel majutuskeskuses, võib majutuskeskus kaasata tegevustesse tugiisiku. Peale isiku majutuskeskusest väljakolimist võtab tugiisikuteenust pakkuv organisatsioon teenuse osutamise üle. Tugiisiku töösisu, -ülesanded ja -korraldus võivad isiku vajadustest tulenevalt teatud määral erineda. Teenuse osutamisel pakutakse isikule vajadusepõhiselt tuge suurema iseseisvuse ning omavastutuse võime arendamises, tõstes tema aktiivsust ja osalust tegevuste planeerimisel ning läbiviimisel. Tugiisik saadab isikut esmakohtumistel, edaspidi vastavalt vajadusele, toetades tema edasist iseseisvust. Tugiisik ei tee isiku eest tegevusi ära, vaid juhendab tegevuste käigus nii, et ta on võimeline tegema teadlikke ja iseseisvaid otsuseid. Vastutus otsuste tegemisel lasub isikul, tugiisik informeerib, suunab ja abistab. Olenevalt sihtgrupi põhjendatud vajadustest on tugiisik:

 elementaarse teabe vahendaja, selgitades siinse ühiskonna toimimise põhimõtteid, reaalseid võimalusi, kliendi õiguseid ning sellega talle kaasnevad kohustusi.

 juhendaja konkreetsete toimingute tegemisel või õppimisel, nt igapäevaste kooselureeglite selgitamisel, ühistranspordi kasutamisel, orienteerumisel uue elukoha piirkonnas, pangakonto käsitlemisel ja muu harjumuste kujundamine olemasolevate võimaluste raames.

 abiks kontaktide loomisel, suhtlemisel ning asjaajamisel kolmandate osapooltega, tagades tulemusliku suhtlemise nt. korteriomanikuga ja erinevate ametiasutustega. Vajadusel tagatakse tõlketeenuse kättesaadavus asjaajamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes, tervishoiuteenuse saamisel, arenguvestlustel jne.

Teenusepakkuja sõlmib teenuse saajaga kliendilepingu soovituslikult 10 tööpäeva jooksul, mis allkirjastatakse poolte poolt. Vajadusel kaasatakse tõlk. Lepingus fikseeritakse:

- osutatava teenuse põhimõtted; - osapoolte vastastikused rollid, kohustused ja ülesanded; - esialgse teenuse maht ja kestvus (näidisleping lisatakse

juurde, lepingu pikkus reeglina 9 kuud); - isikut teavitatakse kirjalikult tema õigustest, kohustustest

ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast.

Hiljemalt 6 nädala möödudes sõlmitakse teenuse saajaga eraldiseiseva kolmepoolse dokumendina tegevuskava. Teenuse tegevuskava ja vajaduse määra vahehindamise protsessi on kaasatud peale teenuse saaja ja tugiisiku ka lepingu kolmanda osapoolena kohaliku omavalitsuse töötaja.

Vajadusel kaasatakse ka teisi olukorrale hinnangut andvaid spetsialiste (nt Töötukassa, haridusasutuse töötaja jm). Tegevuskavas:

- püstitatakse koostöös isikuga teenuse toel planeeritud eesmärgid ning tegevused;

- fikseeritakse osapoolte kohustuste kokkulepped; - kaardistatakse isiku tugevustele rajanevast tugiisikutööst

lähtuvalt olemasolevad teadaolevad ressursid ja takistused nagu nt juhtumi lahendamist takistavad tegurid.

Püstitatud eesmärgid vaadatakse üle poolte poolt (teenusepakkuja, teenuse saaja, kohaliku omavalitsuse töötaja) teenuse perioodilisel vahehindamisel, mis toimub vähemalt iga kolme kuu möödudes.

Vahetult enne kliendilepingu lõppemist kohtutakse koos teenuse saaja, teenusepakkuja ja kohaliku omavalitsuse töötajaga, et hinnata teenusesaaja iseseisvat toimetulekut ja selgitada edasine teenuse vajadus.

- Tegevuskavas püstitatud eesmärkide täitumisel ja isiku iseseisva toimetuleku korral teenus lõpetatakse.

- Madala iseseisvuse ja saavutamata eesmärkide puhul on võimalik teenust seletuskirja alusel kolme kuu kaupa pikendada (vt teenuse maht).

Teenuse osutamisel dokumenteerib tugiisik teenuse kulgu, võimaldades hilisemat ülevaadet teenuse saaja olukorrast, toimunud tegevustest ja omavahelisest koostööst ka organisatsiooni juhile/ piirkonnakoordinaatorile (vähemalt kord kvartalis ülevaate edastamine). Teenusepakkuja tööalased vastutusvaldkonnad:

- määrata piirkonnas vastutav teenuse osutaja/tugiisik uuele teenusesaajale;

- tagada vajalik ettevalmistus. Kohustused tugiisikuteenuse raames:

- koordineerida tugiisikutööd (koostöös teenuse saaja, teenusepakkuja, kohaliku omavalitsuse üksustega); vajadusel otsesuhtlus teenuse rahastajaga;

- omada ülevaadet tugiisikute piirkondlikust jaotuskavast ja tugiisiku koormusest, jälgides teenuse tulemuslikku kulgu ja ennetada tugiisiku läbipõlemist.

- toetada vajadusel tugiisikut praktilises klienditöös; - tugiisiku nõustamise või supervisiooni korraldamine; - baaskoolituse pakkumine.

Teenuse kättesaadavus ja teenuse osutamise maht

Teenus peab olema kättesaadav kogu sihtgrupile elukoha- järgses kohalikus omavalitsuses. Teenuse pakkumine varieerub kolmest kuust kuni põhjendatud juhtudel maksimaalselt kahe aastani alates rahvusvahelise kaitse saamisest. Teenuse sagedus ja kestvus sõltuvad inimese vajadusest ja koostööst ning teenusepakkuja ja kohaliku omavalitsuse vahehinnangust. Teenusepakkuja koostab ja edastab teenuse rahastajale vahehindamise protokolli, millele on lisatud kohaliku omavalitsuse hinnang kirjalikult taas

esitatavas vormis. Teenuse kogumahu määrab/kinnitab teenuse rahastaja. Reeglina on teenuse osutamise kestvus sõlmitud kliendilepingus 9 kuuks. Esimesel kolmel kuul on teenuse maht oluliselt suurem kui edasistel kuudel. Teenust alustades tagab tugiisik isikule intensiivse ja professionaalse toe tema esmastel toimingutel, millele järgneb eesmärgipäraselt kliendi iseseisvuse ja omavastutuse suurenemine. Teenusemahu prognoos:

- Ümberasustamise raames vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad paigutatakse reeglina peale Eestisse saabumist majutuskeskusesse. Tugiisikuteenuse pakkumist alustatakse reeglina majutuskeskusest välja kolimisel, välja arvatud juhtudel, kui teenusepakkuja ja majutuskeskus lepivad kokku teisiti. Teenusemaht jaguneb esimesel kolmel kuul vastavalt isiku vajadusele maksimaalselt:

 168 tundi üksikisik;  240 tundi 2-ne pere;  300 tundi 3-ne ja enam pere. Edasine teenuse maht ühes kuus maksimaalselt:  28 tundi üksikisik;  40 tundi 2-ne pere;  60 tundi 3-ne ja enam pere. Edaspidine teenus tagatakse lepingu lõppedes vaid neile, kellel on tuvastatud abivajadus. Teenuse pikendamine tagatakse seletuskirja alusel 3 kuu kaupa.

- Tavarände raames rahvusvahelise kaitse saajatel alustatakse tugisikuteenuse pakkumisega majutuskeskusest välja kolimisel. Rahvusvahelise kaitse saaja on majutuskeskuses omandanud esmased teadmised ja oskused, pakutakse teenust reeglina järgmisel 6 kuni 9 kuul peale rahvusvahelise kaitse saamist. Esimesel kolmel kuul on teenusemaht vastavalt isiku vajadusele maksimaalselt:

 84 tundi üksikisiku puhul;  120 tundi 2-ne pere;  180 tundi 3-ne ja enam pere. Edasine teenuse maht ühes kuus maksimaalselt:  20 tundi üksikisik;  32 tundi 2-ne pere;  48 tundi 3-ne ja enam pere.

Tegevuskava lõppedes on tuvastatud abivajaduse puhul võimalik teenust pikendada 3 kuu kaupa. Kui teenuse maht langeb alla nelja tunni kuus, siis teenuse pakkumine lõpetatakse. Isiku vajadustest ja muutunud olukorrast lähtuvalt on võimalik teenuse pakkumist uuesti alustada.

Teenuseprotsess menetluse ajal väljaspool

Menetlusprotsessi käigus väljaspool majutuskeskust (nt sugulaste ja tuttavate juures) elavatele isikutele edastab PPA otsuse kätteandmise käigus vastava infolehe, mis on koostatud

majutuskeskust elavale sihtgrupile

teenusepakkuja poolt ja heaks kiidetud sotsiaalministeeriumi poolt. Kinnipidamiskeskusest suunatakse isikud (taotlejad või ka kaitse saajad) majutuskeskusesse ja saavad vajaliku info majutuskeskuse töötajalt.

Kaebuste menetlemine

Teenust saavat isikut ja olemasolu korral tema seaduslikku esindajat teavitatakse kirjalikult enne teenuse osutamist (kliendilepingu sõlmimise lisas) kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist. Lähtutakse teenusepakkuja teenuse osutamise korrast. Teenusepakkuja organisatsiooni vahetus on võimalik vaid põhjendatud juhtudel ja otsustatakse iga juhtumi korral eraldi.

II TEENUSE (TAOTLEMISE) OSUTAMISE PROTSESS Teenuse taotlemine ja vastutav isik

Kui rahvusvahelise kaitse saaja asub elama esialgu majutuskeskusesse, informeerib majutuskeskuse töötaja isikut tugiisikuteenuse võimalikkusest ja võtab teenusepakkujaga ühendust. Tugiisikuteenuse pakkuja tagab tugiisiku olemasolu rahvusvahelise kaitse saajale majutuskeskusest välja kolimise hetkest alates 5 tööpäeva jooksul. Alalise elukoha leidmisel informeeritakse koheselt uut elukohajärgset kohalikku omavalitsust. Teenuse osutamise kvaliteedi eest vastutab teenusepakkuja, tehes koostööd kohaliku omavalitsusega. Erandlikel juhtudel võib jõuda rahvusvahelise kaitse saaja teenuseni ka kohaliku omavalitsuse kaudu.

Vajalikud algdokumendid

Vajalikuks algdokumendiks on rahvusvahelise kaitse andmise kohta tehtud otsus või elamisloakaart.

Teenuse osutamise koht ja viis

Teenust osutatakse vastavalt rahvusvahelise kaitse saaja elukohale. Isiku ja tugiisiku kokkusaamine toimub mõlemale poolele sobivas kohas, jälgides, et kohtumine ei toimuks mitte ainult isiku kodus, vaid enamasti kokkulepitud kellaaegadel väljaspool kodu. Tugiisik kasutab isikuga suhtlemisel ka telekommunikatsiooni vahendeid sel määral, et see ei takista tal isiku olukorra õiget hindamist. Vajadusel kaasatakse tõlk. Teenuse saaja või tema pereliikme ohus olemise korral on vahetu teenuse osutaja kohustatud viivitamatult edastama olemasoleva informatsiooni (sõltumata isiku nõusolekust) politseisse, kelle pädevuses on otsustada edasised tegevused ja juhtumi lahendamiseks olulised partnerid. Sealjuures on tugiisikul keelatud seda ohtu ennast ja oma pereliikmeid. Abivajajast teavitamine toimub vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele (SHS §13 ja LaKS §27).

Teenuse finantseerimine/

Teenust rahastatakse isikupõhiselt alates 14. eluaastast. Nooremaid lapsi toetatakse läbi vanemate toetamise. Teenust

maksumuse põhimõtted

rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja 25% ulatuses riigieelarvelisest kaasfinantseeringust. Teenusesaajale on teenus tasuta. Teenusepakkujale tasutakse osutatud teenusetundide eest. Teenuse hind on perepõhiselt arvutatud ja sisaldab eeltööd ja tööd isikuga. Tekkepõhiselt kaetakse tehtud töövahendite kulud sh telefon, tõlke- ja transporditeenust jne. Teenuse osutamise aja sisse arvestatakse järgmised tugiisiku kohtumised: erinevate ametiasutuste külastused koos kliendiga tema vajadusest ja põhjendatud soovidest lähtuvalt ning muud igapäevaeluga seotud käigud (nt poeskäik, perearsti külastus jne). Tööaja sisse arvestatakse ka supervisioonile ja päevikupidamisele kulunud aeg.

III TEENUSE OSUTAJA Teenuse osutaja Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline

isik, kohalik omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu.

Nõuded personalile Tugiisikuteenust osutav isik on lepinguline töötaja, kes osutab teenust vastavalt lepingule ja peab vastama järgmistele nõuetele:

- on teovõimeline täisealine isik ning valdab lisaks eesti keelele vähemalt ühte võõrkeelt;

- on läbinud teenusepakkuja poolt pakutud tugiisiku baaskoolituse ja on valmis ning huvitatud edasistel supervisioonidel ja koolitustel osalemisest;

- teenuse osutaja järgib ametijuhendit ja konfidentsiaalsuse nõudeid;

- teeb koostööd teenusepakkuja juhi või/ja tugiisiku koordinaatoriga, kohaliku omavalitsusega ja teiste koostööpartneritega;

- tugiisikuks kandideerija on kohustatud esitama enda kohta karistusregistri väljavõtte kehtivate karistuste puudumiste kohta.

Tugiisik omab järgnevaid kompetentse ning oskab: - selgitada teenuse saajatele Eestis toimivaid norme ja

tavasid; - suhelda tulemuslikult erinevate ametiasutustega; - ennast tööalaselt piire seades kehtestada; - suuta vastu võtta konstruktiivset kriitikat; - vajadusel oma tööaega paindlikult planeerida; - isikut kuulata ja olla tähelepanelik; - seada realistlikke eesmärke, motiveerida või tunnustada; - anda tagasisidet, vajadusel ka konstruktiivse kriitikana.

Teenust ei tohi vahetult osutada isik:

- kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane või kes elab samas eluruumis teenuse saajaga.

Tugiisik oskab:

- märgata muutusi kliendi ja/või tema perekonnaliikmete käitumises ning elukorralduses;

- on teadlik abisaamise võimalustest ning neid juhtumipõhiselt rakendama.

Nõuded teenuse osutamise ruumidele ja inventarile

Nõudeid teenuse osutamise ruumidele ja inventarile sätestatud ei ole. Teenuse osutamine võib toimuda inimese kodus, samuti soovitavalt ka väljaspool tema eluruumi kohaliku omavalitsuse ruumides, teenusepakkuja kontoris, kohvikus jms kohas.

IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE Kliendi tagasiside Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenusepakkuja välja

töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige: - klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja

eetikakoodeks); - tagasisidesüsteemi (nt rahulolu uuring); - kaebuste lahendamise protseduuri.

Teenuse väljundid Teenuse kasutamise tulemusena paraneb teenust saava isiku kohanemine uues elukeskkonnas. Isik on teenuse vältel omandanud vajalikud sotsiaalsed oskused, omavastutusvõime ja iseseisvuse ning on teadlik, kuhu küsimuste korral pöörduda ja on suuteline suhtlema ja tegema koostöös erinevate ametiasutustega ning on osalenud seadusest tulenevates kohustuslikes tegevustes.

V MUU INFO Info teenuse kirjelduse kohta

Teenusekirjeldus on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee Teenusekirjelduse muutmise ettepanekutega võib pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole [email protected]

Teenuse kirjeldamise soovituslik vorm1

TEENUSE NIMI Tugiisikuteenus täiskasvanule

I TEENUSE SISU

Teenuse eesmärk Teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik

vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide

tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema

iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk

lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

Teenuse sihtgrupp Teenuse peamised sihtgrupid on:

- lapsevanemad (ka eestkostja, perekonnas hooldaja ja lapsendaja), kes

vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava

kasvukeskkonna loomisel;

- inimesed, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu

(õnnetused, lein), mis oluliselt raskendab toimetulekut;

- inimesed, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;

- asenduskoduteenuselt, turvakoduteenuselt, perekonnast hooldamiselt

lahkuvad isikud iseseisvalt elama asudes;

- isikud seoses eestkostel olemisega või eestkoste lõppedes, kui eestkostel

olnud inimene asub iseseisvalt elama;

- varjupaigataotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad.

Teenuse osutamise

aluseks olevad

õigusaktid

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 14, § 16, § 23-25, sotsiaalseadustiku

üldosa seadus (SÜS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lõige 1,

§ 22 lõige 1 punkt 5.

Seotud teenused Isikule võib samaaegselt tugiisikuteenusega osutada ka muid tema

toimetulekut arendavaid, säilitavaid, toetavaid ja parandavaid teenuseid.

Teenuse sisu

kirjeldus

Teenuse sisuks on inimese abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema

kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga

inimese igapäevases elukeskkonnas.

Tugiisikute töö sisu, -ülesanded ja -korraldus on sihtgrupist sõltuvalt

erinevad. Tugiisiku poolt pakutav kõrvalabi seisneb eelkõige jõustamises

ning inimese suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises

juhendamise, julgustamise ja motiveerimise kaudu. Olenevalt kliendi

1 Teenuste kirjeldamise vormi koostamisel on lähtutud suures osas Harjumaa Omavalitsuste Liidu projekti

„Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö- ja haldusvõimekuse tõstmine“ käigus koostatud avalike teenuste

standardite elementidest (kättesaadavad: http://www.hol.ee/pealinnaregioon/partnerid/materjalid-1.html) ning

Tallinna Linnavalitsuse koostatud avalike teenuste standardite elementidest ja ülesehitusest (kättesaadavad:

http://www.tallinn.ee/est/teenused)

2

vajadusest on tugiisik abistaja asjaajamisel, emotsionaalse toe pakkuja,

kogemuste või teabe vahendaja jne. Kõik tugiisikuteenuse saajad vajavad

motiveerimist ja julgustamist, mõned neist ka juhendamist konkreetsete

toimingute (igapäevatööd, asjaajamine, kontaktide loomine jm) tegemiseks

või õppimiseks.

Juhendamine tähendab konkreetsete toimingute (nt kodutööd) õpetamist,

nõuandeid aja ja tegevuste planeerimiseks jms. Juhendamine asjaajamisel või

kontaktide loomisel tähendab tugiisiku jaoks sageli ka inimese saatjaks

olemist (teenuse saajal on koos tugiisikuga turvalisem või julgem liikuda).

Abi kohustuste täitmisel tähendab näiteks kohustust oma laste ja teiste

pereliikmete eest hoolitseda.

Õiguste teostamine täiskasvanud teenuse saaja puhul tähendab näiteks õigust

taotleda toetusi ja sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid.

Tugiisik võib raskes olukorras olevat teenuse saajat aidata oma sarnaseid

elukogemusi jagades või olla kontaktisik teenuse saaja ja teiste abiosutajate

vahel.

Tugiisik ei tee oma kliendi eest tegevusi ära. Tugiisik ei ole hooldaja ja

hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka.

Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust

osutada kulukamaid teenuseid, näiteks hooldamist hoolekandeasutuses,

viibimist kinnipidamisasutuses. Samuti võib tugiisikuteenuse toel ennetada

eemalejäämist või väljakukkumist tööturult. Tugiisikuteenuse rakendamine

lapsevanematele vähendab vajadust lapsi perest eraldada vanemate

toimetulekuoskuste puudumise tõttu.

Kohaliku omavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja

teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates

selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

Teenuse tulemuslikkuse huvides on oluline, et tugiisik ja teenusesaaja

omavahel sobiksid. Seetõttu on teenuse saajal õigus enne lepingu sõlmimist

tugiisikuga kohtuda. Tugiisikuteenuse kasutamise ettevalmistamisel on

teenusesaajal õigus avaldada soovi, millise ettevalmistusega ning elu- või

töökogemusega tugiisikut ta soovib. Üldjuhul ei sobi teenusevajajale lähedane

isik rollikonflikti tõttu tema tugiisikuks.

Teenust võib kohalik omavalitsus osutada ise (võtab tööle tugiisikud) või osta

teenusepakkujalt. Mõlemal juhul on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja roll

teenuse vajadust ja eesmärkide täitmist perioodiliselt hinnata. Kohalik

omavalitsus otsustab, millistel juhtudel on võimalik rakendada vabatahtlikke

tugiisikuid.

Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse teenuse osutamise

korrast, mis vastab SHS-i ja SÜS-i nõuetele ning mis sisaldab:

3

- teenusele seatud nõudeid;

- klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);

- tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);

- kaebuste lahendamise protseduuri;

- kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse osutamise

maht

Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise

tulemustest. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku

puhul eraldi.

Reeglina on tugiisikuteenuse osutamine pikaajaline, kestes paarist kuust

mitme aastani.

Teenuse

kättesaadavus

Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele, kelle puhul on tuvastatud

abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud tugiisikuteenus.

Kättesaadavuse tagamiseks võivad kohalikud omavalitsused teha teenuste

osutamisel koostööd.

II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS

Teenuse taotlemine

ja vastutav isik

Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal pöörduda

avaldusega kohaliku omavalitsuse poole, kus selgitatakse teenuse saamise

tingimusi ja korda. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hindab isiku

vajadust taotletava teenuse järele.

Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib

teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma kohalikku omavalitsust

kaasamata.

Enamik tugiisikuteenuse vajajaid ei ole võimelised ise teenust taotlema. See

eeldab, et võimalikust tugiisiku vajadusest annab kohalikule omavalitsusele

teada keegi teine: teenusevajaja pereliige, eestkostja, tuttav, naaber vms.

Saadud info põhjal saab sotsiaaltöötaja välja selgitada, kas ja millist abi

inimene vajab. Teenuse osutamisel on sageli määravaks sotsiaaltöötaja

initsiatiiv abivajajatele tugiisikuteenust soovitada.

4

Teenusele

suunamine

Teenusele suunamise aluseks on isiku või tema seadusliku esindaja esitatud

avaldus ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hinnatud vajadus

taotletava teenuse järele. Kohalik omavalitsus võib tugiisikuteenuse vajaduse

määratlemisel lähtuda inimese rehabilitatsiooniplaanist, kui tal see olemas on.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teavitab avaldajat otsusest ning kui

inimesel on õigus teenust saada, soovitab või aitab leida inimesele sobivaid

teenusepakkujaid. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei

tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku

või kõrvalabi tagamiseks teisi meetmeid. Kui inimene kohaliku omavalitsuse

otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras vaie kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu maavanemale

sotsiaalhoolekande seaduse § 146 alusel.

Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema

õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise

võimalustest ja korrast, kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma. Kui

isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse isiku õigustest ja

piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku seaduslikku

esindajat.

Tugiisikuteenuse osutamiseks on soovitav sõlmida kolmepoolne teenuse

osutamise leping teenuse rahastaja, tugiisiku ja teenuse saaja vahel.

Kolmepoolne leping soodustab kokkulepete sõlmimist, neist kinnipidamist ja

info vahetamist osapoolte vahel. Leping sõlmitakse ka juhul, kui on tegemist

vabatahtlikkuse alusel töötava tugiisikuga.

Vajalikud

algdokumendid

Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus.

Menetluse pikkus Lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja avaliku teabe seadusest.

Kohalik omavalitsus otsustab teenuse osutamise kümne tööpäeva jooksul

nõuetekohase taotluse esitamisest või muu teenusele õiguse tekkimise aluseks

oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest

arvates. (SÜS § 25)

Teenuse osutamise

koht

Teenuse osapooled otsustavad ühiselt kohad, kus teenust osutatakse.

Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks on peamiselt

teenusesaaja elukoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal

mõlemale sobivas kohas, käia kaasas ametiasutustes jm. Tugiisik võib

teenusesaajaga suhtlemiseks kasutada telekommunikatsioonivahendeid sel

määral, et see ei takista tal isiku olukorra õiget hindamist.

Teenuse

finantseerimise/

maksumuse

põhimõtted

Teenust finantseerib kohalik omavalitsus ning isik. Kohalik omavalitsus

otsustab isiku omaosaluse suuruse.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 alusel võib sotsiaalteenuste osutamise eest

tasu võtta. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava

isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Kohalik omavalitsus

5

kehtestab enda osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja

suuruse. Tasu võtmise otsustab teenuse eest tasuv või teenust osutav asutus.

Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise

takistuseks.

III TEENUSE OSUTAJA

Teenuse osutaja Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik

omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu.

Nõuded personalile

Tugiisik vastab soovituslikult järgmistele nõuetele:

- - täisealine isik;

- - läbinud tugiisiku koolituse ja/või töötanud eelnevalt teenuse sihtgrupiga;

- - sobib teenuse saajaga.

Tugiisikutöös on väga olulised tugiisiku isikuomadused ja suhtlemisoskus.

Kasuks tuleb rahulikkus, oskus kuulata ja realistlikke eesmärke seada,

tunnustamisoskus ja optimism.

Teenust ei tohi vahetult osutada isik:

1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust

saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. Vastavate

nõuete täitmist peab kontrollima kohaliku omavalitsuse üksus. (SHS § 25)

Nõuded teenuse

osutamise

ruumidele,

inventarile

Kuna teenuse osutamise koha määrab teenuse saaja, ei ole nõudeid teenuse

osutamise ruumidele ja inventarile sätestatud.

IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE

Kliendi tagasiside Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud

teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige:

- klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);

- tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);

- kaebuste lahendamise protseduuri.

Teenuse väljundid Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud

teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige kvaliteedi tagamise ja

tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Kaebuste

käsitlemine/

menetlemine/

järelevalve

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud

teenuse osutamise korrast. Teenust saavat isikut ja olemasolu korral tema

seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise

võimalustest ja protseduurist.

Järelevalve Sotsiaalhoolekande seaduse § 157 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema

volitatud isik teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate

sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks

eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalve

6

paremaks korraldamiseks on välja töötatud juhend ja vormid:

http://www.sm.ee.

Regulaarne ülevaate andmine kohalikule omavalitsusele isiku olukorrast ja

teenuse mõjust ning regulaarsed arutelud tugiisiku ja sotsiaaltöötaja vahel on

teenuse kestuse ja tugiisiku ülesannete võimaliku muutmise seisukohast

vajalikud.

V MUU INFO

Info

teenusekirjelduse

koostamise kohta

Teenusekirjeldus on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel

http://www.sm.ee.

Teenusekirjelduse muutmise ettepanekutega võib pöörduda

Sotsiaalministeeriumi poole [email protected].

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Indrek Holst

Sotsiaalkindlustusamet

14.04.2021 nr 14-8.6/1047-1

Toetuse taotlemise juhendi ja vormide edastamine

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakendamiseks

Lugupeetud härra Holst

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) raames viiakse projekte ellu Eesti riikliku

mitmeaastase programmi alusel.

Edastame Teile vormid rahvusvahelise kaitse saajatele ja nende pereliikmetele tugiisikuteenuse

korraldamise rahastamise taotlemiseks, millest palume taotluse koostamisel lähtuda. Lisaks

edastame juhendmaterjali, mis on abiks projekti tegevuste planeerimisel ja taotlusvormi

täitmisel.

Tegevuste elluviimist rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (75% projekti

abikõlblikest kuludest) ning riigieelarvest (25% projekti abikõlblikest kuludest).

Palume esitada täidetud taotlusvorm koos lisadokumentidega Siseministeeriumile digitaalselt

allkirjastatuna hiljemalt 30.04.2021.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli

varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler

Lisad:

1. Toetuse taotlemise vorm

2. Projekti tegevuskava ja tulemused

2 (2)

3. Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus

4. Partnerluse kinnitus

5. Toetuslepingu näidis

6. AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglid

7. AMIF-i otsetoetuse taotlemise juhend

8. Tugiisikuteenuse kirjeldus rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis

9. Tugiisikuteenuse kirjeldus täiskasvanutele

Kristi Lillemägi 6125147

[email protected]