kiiri

ETTEKIRJUTUS Tallinn

20.02.2019 nr 7.2-6.2/425

24.01.2019 toimunud paikvaatlusel Nelijärve Puhkekeskuse Peamaja-restoranis aadressil

Nelijärve 4, Aegviidu alev, Anija vald, 74501 Harjumaa tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised,

mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.2/3559-3.

Liidia Vassiljeva, Päästeameti Põhja päästekeskus ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor,

võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja 2, ning hinnanud haldusmenetluse käigus

kogutud tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid, otsustas: anda käesoleva haldusakti adressaadile – Hotell Stroomi AS-ile (10285216), Randla 11, Tallinn,

10315, Harjumaa – järgmised ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Tagada Päästeameti Põhja päästekeskusele enesekontrolli tuleohutusaruande

esitamine.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et Nelijärve Puhkekeskuse Peamaja-restorani kohta

ei ole esitatud enesekontrolli tuleohutusaruannet. Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1 järgi on isik

kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Sama seaduse § 3 lg 1 p 2 kohaselt on isik kohustatud

kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust

ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll). Siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 „Nõuded

tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise

kohustuslikkuse kriteeriumid“ § 5 lg 1 järgi koostab ehitise valdaja tuleohutusaruande ehitise

kohta, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 2. Lisa 2 p 6.1 kohaselt koostatakse

tuleohutusaruanne kogunemishoonete kohta, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui

150 inimest või mille kogupind ületab 1000 m2. Siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 „Nõuded

tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise

kohustuslikkuse kriteeriumid“ § 5 lg 5 järgi tuleohutusaruanne esitatakse kas elektroonselt või

paberil Päästeametile üks kord aastas. Enesekontrolli aruandlusperiood on vahemikus 1.

jaanuarist 31. detsembrini. Tuleohutusaruanne esitatakse hiljemalt aruandlusperioodile

järgneva aasta 31. märtsiks.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 2.

Siseministri 10.02.2011 määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja

tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ § 5 lg

1, lisa 2 p 6.1, § 5 lg 5.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2019

2 (6)

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

2. Paigaldada puuduv evakuatsioonivalgustus.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et evakuatsioonivalgustus osaliselt puudub (Pikniku

saali koridoris; evakuatsioonipääs pubis, mis viib õue; tagumises evakuatsioonitrepikojas; II-

korruse nõudepesu tagumistes ruumides). Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik

kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi on isik kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg 1 p 1-4 järgi on

evakuatsioonivalgustus hoone, hoone osa, ruumi või vabas õhus piiratud ala valgustus, mis

tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaal-elektritoite tõrke korral võimaldab evakueeruda,

vähendada paanika tekkimist, lõpetada tegevused ning välja lülitada seadmed või peatada

protsessid, teha päästetöid. Sama määruse § 31 lg 2 p 1-4 järgi jaguneb evakuatsioonivalgustus

selle kasutamise otstarbe järgi väljapääsutee valgustuseks, mis hõlmab muu hulgas ka

evakuatsiooniteed ja trepikoja; paanikavastaseks valgustuseks; ohtliku tööpiirkonna

valgustuseks ja ohutusmärgi valgustuseks. Sama määruse § 31 lg 3 järgi

evakuatsioonivalgustust peab evakuatsiooni ajal nägema evakuatsioonitee igas punktis ning

valgustitel olev tekst peab olema loetav ja sümbolid nähtavad. Evakuatsioonivalgustuse

paigutamisel peab arvestama hoone kasutusviisi ja kasutajaid. Sama määruse § 32 lg 1 järgi

on väljapääsutee valgustus ette nähtud ohtu sattunud inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning

sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja

ohutuks kasutamiseks. Sama määruse § 32 lg 2 p 3 järgi väljapääsutee valgustus minimaalse

toimimisajaga vähemalt üks tund paigaldatakse IV kasutusviisiga hoonesse, välja arvatud

ühekorruselisse kuni 50 istekohaga toitlustushoonesse ning kuni 300-ruutmeetrise pindalaga

kaubandushoonesse, millel on otseväljapääsud õue. Sama määruse § 32 lg 2 p 4 järgi

väljapääsutee valgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund paigaldatakse

evakuatsiooniteele. Sama määruse § 32 lg 2 p 8 järgi väljapääsutee valgustus minimaalse

toimimisajaga vähemalt üks tund väljumisteele ühiskasutuses olevale alale.

Evakuatsioonivalgustuse mitte paigaldamise korral rikutakse Eesti Vabariigi õigusnorme ning

tekkida võiva tulekahju korral ei pruugi olla tagatud ohutu evakuatsioon.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 6.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg 1 p 1-4, § 31 lg 2 p 1-4, 31 lg 3, § 32 lg 1, § 32 lg 2 p 3, § 32

lg 2 p 4, § 32 lg 2 p 8.

Täitmise tähtaeg: 28.02.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300

(kolmsada) eurot.

3. Paigaldada paanikavastane valgustus.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus ei ole tuvastatud paanikavastast valgustust suurtes

konverentsisaalides. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima

tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg 1 p 1-4 järgi on evakuatsioonivalgustus hoone,

hoone osa, ruumi või vabas õhus piiratud ala valgustus, mis tulekahju või muu ohu, sealhulgas

normaal-elektritoite tõrke korral võimaldab evakueeruda, vähendada paanika tekkimist,

lõpetada tegevused ning välja lülitada seadmed või peatada protsessid, teha päästetöid. Sama

määruse § 31 lg 2 p 1-4 järgi jaguneb evakuatsioonivalgustus selle kasutamise otstarbe järgi

väljapääsutee valgustuseks, mis hõlmab muu hulgas ka evakuatsiooniteed ja trepikoja;

3 (6)

paanikavastaseks valgustuseks; ohtliku tööpiirkonna valgustuseks ja ohutusmärgi

valgustuseks. Sama määruse § 33 lg 1 järgi paanikavastane valgustus on ette nähtud paanika

tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise tagamiseks. Paanikavastane

valgustus peab võimaldama inimestel jõuda kohta, kus evakuatsioonitee on nähtav. Sama

määruse § 33 lg 2 p 1 järgi paanikavastase valgustuse toimimisajaks on üks tund ning see

paigaldatakse kindlaksmääramata evakuatsiooniteega saali, halli või hoonesisesele avatud

alale, kus viibib sama ajal vähemalt kümme inimest või mille üldpindala on rohkem kui 60

ruutmeetrit. Paanikavastase valgustuse mitte paigaldamise korral rikutakse Eesti Vabariigi

õigusnorme ning tekkida võiva tulekahju korral ei pruugi olla tagatud ohutu evakuatsioon.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 6.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 31 lg 1 p 1-4, § 31 lg 2 p 1-4, § 33 lg 1, § 33 lg 2 p 1.

Täitmise tähtaeg: 31.05.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300

(kolmsada) eurot.

4. Korraldada tuletõkkeklappide kontrolli teostamine ning tagada nende korrasolek.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et tuletõkkeklappide kontrolli kohta puuduvad

dokumendid, mis tõendaks, et klapid on kontrollitud ja töökorras. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1

p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 9 järgi

on tuletõkkeklapid tuleohutuspaigaldis. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 4 järgi on isik

kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu.

Tuleohutuse seaduse § 31 p 1 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama

tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse. Tuleohutuse seaduse § 31 p 2

järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise

vaatlust, kontrolli ja hooldust. Tuleohutuse seaduse § 31 p 3 järgi peab tuleohutuspaigaldise

omanik omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.

Kontrollimata tuletõkkeklappide korral ei pruugi klapid tulekahju olukorras rakenduda ning

tule ja suitsu levik ühest tuletõkkesektsioonist teise ei pruugi olla takistatud.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1, § 30 lg 1 p 9, § 3 lg 1 p 4, § 31 p 1-3.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300

(kolmsada) eurot.

5. Varustada kõik evakuatsioonipääsud avamisseadmetega, mis on avatavad ilma

abivahenditeta.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et osad evakuatsiooniväljapääsud ei ole võtmeta

avatavad (pubi ja fuajee vaheuks; konverentsiruumides II-korrusel; remondiruumis I-korrusel;

tagumises evakuatsioonitrepikojas remondiruumi suunduv uks). Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p

1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid ja § 3 lg 1 p 6 järgi on isik kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni. Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1 järgi peab piiratud kinnisasjalt või

ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Siseministri

30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ § 49 lg 1 järgi varustatakse evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks

evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille liikumine

ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kui evakueeruvate inimeste arv nõuab

paarisukse mõlema ukselehe kasutust, varustatakse mõlemad ukselehed

evakuatsioonisulustega. Evakuatsioonisuluste valikul lähtutakse asjakohasest normist,

juhendist või standardist. Sama määruse § 49 lg 2 järgi evakuatsiooniukse suluste valikul

arvestatakse hoone või ruumi kasutusotstarbega, hoone või ruumi kasutajate arvuga ning

4 (6)

nende teadmistega hoonest ja evakuatsiooniteedest. Sama määruse § 49 lg 3 järgi sellise hoone

ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 150 või enama inimese evakuatsiooniks,

kasutatakse horisontaalse latiga evakuatsioonisuluseid ehk paanikasuluseid. Sama määruse §

49 lg 4 järgi sellise hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud 31–149 inimese

evakuatsiooniks, kasutatakse lingi või surunupuga evakuatsioonisuluseid. Sama määruse § 49

lg 5 järgi § 49 lõigetes 3 ja 4 nimetamata võtmeta avatavaid suluseid, nagu väändenupud, võib

kasutada vaid sellise hoone ja ruumi evakuatsiooniustel, mis on ette nähtud kuni 30 inimese

evakuatsiooniks, kes on hoonega tuttavad. Evakuatsiooniteele esitavate nõuete mittejärgimisel

ei ole tagatud hoonest kiire ja ohutu evakuatsioon ning võib tekkida reaalne oht isikute elule.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 6, § 6 lg 1.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 49 lg 1, § 49 lg 2, § 49 lg 3, § 49 lg 4, § 49 lg 5.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300

(kolmsada) eurot.

6. Eemaldada hoone evakuatsiooni- ja väljumisteedelt põlevmaterjal ja muud

evakueerimist takistavad esemed.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati takistusi ja põlevmaterjale evakuatsiooni- ja

väljumisteedel (Pikniku saali koridoris; tagumises evakuatsioonitrepikojas; evakuatsioonipääs

II-korrusel suures saalis). Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima

tuleohutusnõudeid. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 järgi on isik kohustatud tagama ohutu

evakuatsiooni. Tuleohutuse seadus § 6 lg 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab

olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Siseministri 02.09.2010

määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1

järgi põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks

evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Põlevmaterjali ei

ladustata evakuatsiooniteedel. Põlevmaterjalid ja muud takistused evakuatsiooni- ja

väljumisteedel takistavad hoonest ohutut evakuatsiooni ning süttides ei ole hoonest tagatud

ohutu evakuatsioon, mille tulemusel võib tekkida reaalne oht inimeste elule ja varale.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1; § 3 lg 1 p 6 ; § 6 lg 1.

Siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ § 2 lg 1

Täitmise tähtaeg: 28.02.2019

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 200

(kakssada) eurot.

7. Eraldada tagumine evakuatsioonitrepikoda omaette tuletõkkesektsiooniks.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et tagumine evakuatsioonitrepikoda ei moodusta

omaette tuletõkkesektsiooni. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima

tuleohutusnõudeid ja § 3 lg 1 p 6 järgi on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni.

Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 11 lg 1 kohaselt jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks selliselt,

et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele,

varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse

sai. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 12 lg 1 järgi jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks ruumide

kasutusotstarbe järgi, välja arvatud juhul, kui on rakendatud meetmeid, mis tagavad ruumide

võrdväärse tuleohutuse ja lg 2 p 1-6 järgi moodustatakse tuletõkkesektsioonid, korruste kaupa,

pindala järgi, ruumide kasutamisotstarbe järgi, hoone kasutusviisi järgi, eripõlemiskoormuse järgi

5 (6)

ning tule- ja plahvatusohu järgi. Sama määruse § 12 lg 6 p 2 järgi eraldatakse

evakuatsioonitrepikojad omaette tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioonide mitte

moodustamisega ei ole tagatud hoonest ohutu evakuatsioon ega suitsu ja tule leviku tõkestamise

tekkida võiva tulekahju korral. Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1; § 3 lg 1 p 6.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ § 11 lg 1, 12 lg 1, § 12 lg 2 p 1-6, § 12 lg 6 p 2, § 55 lg 2 vastavalt § 41 lg 2 ja § 12

lg 6 p 2.

Täitmise tähtaeg: 31.05.2019 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 700

(seitsesada) eurot.

8. Eraldada toiduliftišaht omaette tuletõkkesektsiooniks.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et toiduliftišaht ei moodusta omaette

tuletõkkesektsiooni. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima

tuleohutusnõudeid. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 11 lg 1 kohaselt jaotatakse hoone

tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult

vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle

tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 12 lg 1 järgi

jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks ruumide kasutusotstarbe järgi, välja arvatud juhul, kui on

rakendatud meetmeid, mis tagavad ruumide võrdväärse tuleohutuse ja lg 2 p 1-6 järgi

moodustatakse tuletõkkesektsioonid, korruste kaupa, pindala järgi, ruumide kasutamisotstarbe

järgi, hoone kasutusviisi järgi, eripõlemiskoormuse järgi ning tule- ja plahvatusohu järgi. Sama

määruse § 12 lg 6 p 9 järgi eraldatakse liftišahtid omaette tuletõkkesektsioonideks.

Tuletõkkesektsioonide mitte moodustamisega ei ole tagatud suitsu ja tule leviku tõkestamise

tekkida võiva tulekahju korral. Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ § 11 lg 1, 12 lg 1, § 12 lg 2 p 1-6, § 12 lg 6 p 9.

Täitmise tähtaeg: 31.12.2021 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 700

(seitsesada) eurot.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja (Pärnu mnt

7, 15082 Tallinn, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Põhja

päästekeskus, Erika 3, 10416 Tallinn või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti

aadressile [email protected]. (allkirjastatud digitaalselt)

Liidia Vassiljeva Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Põhja päästekeskus

6 (6)

Käesolev ettekirjutus on saadetud elektrooniliselt: 1) Hotell Stroomi AS, [email protected]

+372 53850236

[email protected]