Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Madis Kallas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Teie: 03.01.2024 nr REM/24-0006/-1K

Meie: 07.02.2024 nr 1-7/1-4

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja

sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi

KOKS) ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). On tänuväärne, et kohaliku omavalitsuse korraldus on süsteemselt ja tervikuna üle vaadatud.

Siseministeerium kooskõlastab esitatud eelnõu, kuid teeb täiendavad ettepanekud, mis eelkõige on kantud turvalisusele ja korrakaitsele tähelepanu pööramise olulisusest. Oleme sarnase sisuga ettepanekuid teinud ka 2022. aasta alguses, kui eelnõu esialgne variant oli kooskõlastamisel -

peame neid jätkuvalt oluliseks, arvestades, et turvalise elukeskkonna loomisele kaasa aitamine on üks kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tegevuse eesmärkidest (eelnõu p 4).

1. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu p 110 muudetavat seaduse § 37 lg 2 p 1 ja eelnõu p 120 muudetavat seaduse § 373 lg 3 p 1, lisades juurde turvalisuse mõju arvestamise teistele

valdkondadele või lisada juurde turvalisuse suundumused ja vajadused. Seega palume eelnimetatud sätted sõnastada järgmiselt:

- § 37 lg 2 p 1 majanduse, ettevõtluse, sotsiaalse ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle tervise arengu, hariduse-, kultuuri- ning noortevaldkonna pikaajalised suundumused ja vajadused, sealjuures arvestades mõjuga turvalisuse valdkonnale;

- § 373 lg 3 p 1 majanduse, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse, kultuurilise ning rahvastiku ja selle tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused, sealjuures arvestades mõjuga turvalisuse valdkonnale.

Turvalisuse mõjuga arvestamise lisamine on vajalik, sest mitte igakord ei pöörata sellele

maakonna ja KOV tasandil piisavalt tähelepanu. Maakonnal peab olema arengustrateegia, selle alusel kavandatakse ja suunatakse maakonna arengut ning milles määratakse selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad tegevused. Arengustrateegia on sealhulgas aluseks

omavalitsusüksuste ühiste ja omavalitsusüksuste ülese mõjuga investeeringute kavandamise le ning neile toetuse taotlemisele. Ka tänastes maakonna arengustrateegiates on olulise struktuurse

osana sageli käsitletud turvalisust (vt näiteks Lääne maakonna arengustrateegia 2035+). Iga kord ei ole turvalisust nähtud eraldiseisva eesmärgina, kuid toetavaid tegevusi sellegipoo les t kavandatakse. Samuti on mitmed kohalikud omavalitsused määratlenud oma arengukavas

turvalise elukeskkonna olulise strateegilise eesmärgina (vt nt Keila linna arengukava 2035).

2 (3)

Leiame, et turvalisuse teemade käsitlemine arengustrateegias ja KOV arengukavas loob paremad eeldused turvalisust toetavate tegevuste süsteemseks käsitluseks kohalikul tasandil

ning aitab kaasa riigiasutuste ja omavalitsuste koostööle.

Rakenduslike tegevustena turvalisuse suurendamiseks näeme muuhulgas turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamist, liikluskorralduse arendamist, ennetustegevusi õnnetusrisk ide vähendamiseks ja võimalike hädaolukordade mõju leevendamiseks, tegevusi kriisideks

valmisoleku suurendamiseks, turvalisust toetava võrgustikutöö edendamist jms. Arengustrateegias ja KOV arengukavas turvalisuse valdkonna tegevuste täpsemaks

kavandamiseks on heaks lähtekohaks veebilehel minuomavalitsus.ee rahvatervise ja turvalisuse ning kriisideks valmisoleku alajaotustes toodud mõõdikud KOV ülesannete hindamiseks. Turvalisuse valdkonda ei tuleks eraldi vaadata, vaid vastupidiselt leida seoseid ja mõju teis te

valdkondadega. Kui lisada juurde arengukavade ja arengustrateegiate koostamisel mõju arvestamine turvalisuse valdkonnale, siis meie hinnangul aitab see KOV ametnike l

erivaldkondade vajaduste ja suundumuste puhul mõelda läbi ka see, millist mõju oleks vaja saavutada turvalisuse ja turvatunde tõstmiseks, õnnetuste ja süütegude vähendamiseks.

2. Teeme ettepaneku muuta § 535 ja anda see uues sõnastuses järgmiselt: „(1) Korrakaitseametnik kannab omavalitsusüksuse sümbolite ja korrakaitseametniku

ametitunnustega vormiriietust. (2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(3) Korrakaitseametniku vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda politseiametniku vormiriietusega.“

Selliselt sõnastatuna kasutatakse lõikes 1 ainsust, mis tulenevalt HÕNTE reeglitest on õigem ja KOV-i tähisena „omavalitsusüksus“ nagu eelnõuga läbivalt soovitakse sätestada. Lõige 2 jääb

samaks, kuid lisandub lõige 3. Siseministeerium on korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõus kajastanud kõnealuse paragrahvi muudatuse ning vastavasisuline eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi. Selleks, et vältida olukorda, kus tuleks muuta juba varasemalt

muudetud lõiget, teemegi ettepaneku eelnimetatud paragrahvi sõnastamiseks selliselt, nagu viidatud eelnõus.

3. Eelnõu punktiga 217 täiendatakse KOKSi §-ga 651. Väga tervitatav on KOV-ile tema enda kehtestatud eeskirjade täitmise üle järelevalvepädevuse andmine. Kuid leiame, et üksnes

eelnõuga kehtestatava paragrahvi lõike 4 tekstis KorS § 50 õiguse andmine ei täida eesmärki ning lisada tuleb ka KorS § 51 erimeede ehk valduse läbivaatus.

Valdusesse sisenemise (KorS § 50) õigusest on üksi vähe, kuivõrd see võimaldab kinnisasja l, millele on sisenetud, üksnes osalist visuaalset vaatlust, kuid ei hõlma õigust avada järgmis te

ruumide (kinniste ustega toad, sh vannituba, kelder jne) või kõrvalhoonete, samuti panipaikade uksi. Seega annab valdusesse sisenemise õigus tegelikkuses vaid väga piiratud ja pooliku

võimaluse, tagamata alustatud järelevalvetoimingute lõpuleviimist ja seega eesmärgipärast ja tõhusat järelevalvet. KorS § 51 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud aluste kohaldamine on oma olemuselt eeldatav ja sobiv eelnõuga seatud eesmärgi kontekstis – eelkõige lemmikloomade

pidamise eeskirja, aga ka heakorraeeskirjade täitmise kontrollimine. Võrdlusena juhime tähelepanu, et valduse läbivaatuse erimeede on juba KOVi-le lubatud KorS § 572 alusel avalikus

kohas käitumise nõuete järelevalves. Samuti on see erimeede lubatud sarnase iseloomuga riiklikus järelevalves loomakaitseseaduse alusel (loomakaitseseaduse § 601).

3 (3)

4. Eelnõu punktiga 77 muudetakse KOKS § 22 lg 1 punkti 362 ning tekstiosa „kassid ja koerad“

asendatakse sõnaga „lemmikloomad“. Palume seletuskirjas täpsustada, keda lemmikloomaks loetakse, nt viidata loomakaitseseadusele või veelgi täpsemaks minnes loomakaitseseaduse

alusel antavale rakendusaktile, millega kehtestatakse täpsemad nõuded lemmikloomade pidamisele.

5. Seletuskirja lk 27 on tabel, kus on ekslikult märgitud, et elukoha registreerimine on riiklik ülesanne. Tegelikult on elukoha registreerimine KOV-i omavalitsuslik ülesanne. Palume

edasiste ebatäpsuste vältimiseks see parandada. 6. Seletuskirjas on kasutusel nii rahvastikuregister kui ka Eesti rahvastikuregiste r.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt on registri nimeks rahvastikuregister. Palume seletuskirjas läbivalt kasutada sõna „rahvastikuregister“.

7. Lisaks eeltoodule palume kaaluda vajadust sätestada kohalikele omavalitsustele selge alus isikuandmete töötlemiseks. KOKS § 6 lg 1 nimetab ära KOV-i ülesanded, millest nii mõnigi

võib olla täpsemalt reguleeritud eriseaduses. Samas on KOV-il palju ülesandeid, mille käigus võib olla vaja töödelda KOV-is elavate isikute isikuandmeid, kuid need ülesanded ei ole

reguleeritud seaduses vaid KOV-i volikogu määruses. Isikuandmete töötlemine on aga eraelu puutumatuse riive, mis eeldab aga riive ulatuse ja eesmärgi ning töödeldavate isikuandmete liikide sätestamist seaduses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Kertu Nurmsalu 6125084

[email protected]