7 (11)
Valitud kohalike esindajate töötingimused peavad võimaldama neil vabalt oma tööülesande id
täita (EKOH artikkel 6 lõige 1 ja artikkel 7 lõige 1). Kuna haldusreformi elluviimise tulemusena
on KOV-ide võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka KOV-ide
enesekorraldusvõimekus, mistõttu tuleks KOV-idele oma sisemise elu korraldamiseks anda
võrreldes kehtiva KOKS-iga nn vabamad käed. Muudatus võib suurendada ka valitud esindajate
motivatsiooni kohaliku elu küsimuste korraldamiseks ja otsustamiseks. Muudatuse
rakendamisega võib kaasneda KOV-ides mõningane eelarvekulude tõus (eeldusel, et volikogu
aseesimeeste nn ametikoht muudetakse samuti palgaliseks). Konkreetsete tasude kehtestamine
on KOV-ide endi määrata. Volikogu aseesimehe tasu ei pea olema võrdväärne volikogu
esimehele makstava tasuga. Lõikes 4 nähakse samuti ette, et volikogu palgalisele esimehele või
palgalisele aseesimehele üksikaktiga (volikogu otsus) makstav lisatasu, hüvitise või muu tasu
või soodustuse maksmise alus peab olema antud volikogu poolt vastuvõetud üldakti (volikogu
määrus) alusel (mis kehtestatakse KOKS § 22 lõike 1 punkti 22 alusel - volikogu liikmete le
volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvit ise
suuruse ja maksmise korra kehtestamine). Oluline on, et tasustamise ja toetamise alused oleks
kõigile volikogu liikmetele arusaadavad ja ei tekitaks põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist oma
volikogu liikme mandaati teostama asunud isikutel. Hetkel on praktikas sageli erineva id
lisatasusid ja toetusi makstud otsustuskorras, ilma et selleks oleks eelnevalt kehtestatud volikogu
poolt vastav kord. Muudatuse eesmärk on seetõttu ka õigusselguse tagamine, kuidas korrektselt
tasustamise alused kehtestada. Lõikes 4 on lisaks asendatud sõna „toetust“ sõnaga „muud tasu“.
Tasu mõiste on laiem kui toetuse mõiste.“
Juhime tähelepanu, et antud juhul tuleks ära lahendada ka probleemkoht, mis võimaldab
ebaeetilisel moel täiendavate hüvede saamist. Nimelt peale KOV volikogude valimisi on
tavapärane, et valituks mitteosutumisel jäävad senised omavalitsuses tegutsenud poliit ikud
ametliku tööta ning võtavad end töötuna arvele. Samas võib näiteks endine abivallavanem,
asuda tööle volikogu esimehena ning selleks, et ta saaks töötuskindlustushüvitist terve aasta,
vormistatakse omavalitsuses talle volikogu esimehe töö eest palga asemel hüvitus. Selline
igakuine hüvituse saamine ei takista Töötukassast ka töötuskindlustushüvitise võtmist. Antud
näite puhul võib volikogu esimehena inimene saada hüvitist 1450€, mis on oma suuruselt
ilmselgelt palk. Meie ettepanek oleks sellise olukorra mitte võimaldamine, et omavalitsuses
juhtivatel ametikohtadel seotud tasustamine oleks läbipaistev ning töötuskindlustushüvit is t
makstakse ikka vaid nendele, kes ka päriselt töötud on.
Vastavalt ettepanekule tuleks KOKS eelnõus sõnastada hüvitise maksmise täpsustus,
mis selgitaks, et hüvitisega on tegu siis kui see on võrdne või jääb alla kehtiva
miinimumpalga määra, kui on suurem, on tegemist palgalise tööga.
Seaduse § 22 on toodud volikogu pädevus ja muuhulgas (p 12) volikogu järgmise koosseisu
liikmete arvu määramine; (p 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse
määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; (p 22) volikogu liikmetele volikogu tööst
osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja
maksmise korra kehtestamine.
Juhime tähelepanu, et praktikas osad KOV-id kaalunud võimalust, et juba praegu rakendada nö
tulevikuotsust ka punktide 21 ja 22 osas. Politsei on pidanud varasemalt lahendama kaebust, kus
heideti ette, et volikogu liikmed määravad endale ise tasusid. Läbipaistvuse tagamiseks võiks