Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/298-4 |
Registreeritud | 25.01.2022 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2021 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Nurmely Mitrahovitš (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri valdkond, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Hr Jaak Aab
Rahandusministeerium
Teie: 25.11.2021 nr RAM/21-1436/-1K
Meie: 25.01.2022 nr 1-7/298-4
Siseministeeriumi ettepanekud ja tagasiside
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja
sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõule
Austatud riigihalduse minister
Rahandusministeerium saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, täname selle
võimaluse eest. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.
Üldised tähelepanekud
1. Kõigepealt soovime toetada muudatust, millega seadusest jäetakse välja omavalitsus te
valdkondlikke ülesandeid puudutavad regulatsioonid, sest KOKS-is ei ole mõistlik üles
lugeda erinevaid kohaliku elu ülesandeid, kuna see loetelu ei saa olla ammendav ja
nende üle kordamine dubleerib ebavajalikult valdkondlikke seaduseid.
Siseministeeriumil (edaspidi SIM) on hea näha, et ühe kohaliku omavalitsuse (edaspidi
KOV) tegevuse eesmärgiks (§ 6 lg 1) on kaasa aidata ka elanikele turvalise
elukeskkonna loomisele. SIM hinnangul aitab see muuta arusaama, et turvalisuse
kavandamine pole vaid riiklik ülesanne. Tervise Arengu Instituudi 2020. aasta uuring
„Rahvatervise ja turvalisus kohalikes omavalitsustes1“ toob välja, et nii KOV juhid, kui
spetsialistid näevad turvalisust seotuna just politsei ja päästjate tööga juhtumite le
reageerimisel, kuid valdavalt ollakse seiskohal, et KOV-i kõikide valdkondade
planeerimisel tuleb arvestada nende mõju turvalisusele ja rahvatervisele.
2. Soovime eraldi välja tuua, et kui Rahandusministeeriumil on toimumas arutelus id,
milliste kriteeriumite alusel eristada KOV täidetavate olemuselt omavalitsuslike ja
riiklike ülesandeid, siis SIM palub enda kaasata just turvalisuse valdkonda
puudutavatesse aruteludesse.
3. Soovime välja tuua, et SIM-il on hea meel, et eelnõuga nähakse ette positiivse id
muudatusi kodanikuühiskonna teemades (4. peatükk). Näiteks lihtsustub kohalike
1 https://www.tai.ee/et/valjaanded/rahvatervis -ja-turvalisus-kohalikes-omavalitsustes
2 (11)
elanike algatuse õigus, st elanikud ei pea enam oma ettepanekut volikogu või valitsuse
õigusakti kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitama eelnõu
kujul, vaid seda võib teha kirjaliku põhjendatud taotlusena ning KOV saab selle ise
õigesse vormi valada. Samuti peame oluliseks, et viiakse sisse võimalus algatada KOV
elanike küsitluse korraldamine ning seadusesse lisatakse võimalus lisaks osavalla- ja
linnaosakogudele moodustada muid piirkondlikke esinduskogusid (nt kogukonnakogu,
piirkonnakogu), mis põhimõtteliselt on osavallakoguga sarnases staatuses.
4. SIM hinnangul on positiivne täiendus eelnõus see, et nähakse ette vähemalt kord nelja
aasta jooksul tuleb läbi viia siseaudit, milles kontrollitakse sisekontrollisüsteemi
vastavust esitatud nõuetele.
5. 21. aprillil 2021 leppisid valdkonnaülest ennetust juhtivad ministrid: justiitsminis ter,
haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister ning siseminis ter
kokku valdkondadeülese ennetuse põhimõtted
(https://www.siseministeerium.ee/ennetus-peab-olema-valdkondade-ulene ), mis
suunavad edasist koostööd ja ühistegevust valdkonnaülese ennetuse elluviimise l.
Põhimõtetes on eraldi ühe punktina välja toodud, et ennetus toimub ennekõike kohalikul
tasemel, st maakondlike koostöökogude ning kohaliku omavalitsuse juhtimise l.
Soovitusena on välja toodud, et kohaliku ennetustegevuse tulemuslikuks elluviimiseks
omavalitsuse tegevuskavadesse hõlmata valdkonnaülese ennetuse vaade. SIM-ile ei ole
arusaadav, kas ja kuidas KOKS-i koostamisel on arvestatud kohalikul tasandil
valdkondadeülese ennetuse põhimõtete rakendamisega.
6. KOV arengukava ja maakonna arengustrateegia
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KOKS § 6 lõiget 1. Uue sõnastuse kohaselt on kohaliku
omavalitsuse tegevuse eesmärk kaasa aidata oma elanikele kvaliteetse, turvalise ja nende
vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi,
tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused oma elanikele, edendada kohalikku
ettevõtluskeskkonda ning tõsta piirkondlikku konkurentsivõimet koostöös teiste
omavalitsusüksuste ja riigiga. Seega on turvalise elukeskkonna loomisele kaasa aitamine üks
KOV tegevuse eesmärkidest. Eelnõu § 1 punktis 114, millega muudetakse KOKS § 373 lõiget
1, tuuakse välja, et maakonnal peab olema arengustrateegia, mille alusel kavandatakse ja
suunatakse käesoleva seaduse § 61 lõike 1 järgi ühiselt maakonna arengut ning milles
määratakse selleks vajalikud strateegilised arengusuunad ja kavandatavad tegevused.
Arengustrateegia on sealhulgas aluseks omavalitsusüksuste ühiste ja omavalitsusüksuste ülese
mõjuga investeeringute kavandamisele ning neile toetuse taotlemisele. Maakonna
arengustrateegia asemel võivad omavalitsusüksused kokkuleppe alusel koostada mitut
maakonda hõlmava piirkondliku arengustrateegia. Ka tänastes maakonna arengustrateegiates on
olulise struktuurse osana sageli käsitletud turvalisust (vt näiteks Lääne maakonna
arengustrateegia 2035+). Iga kord ei ole turvalisust nähtud eraldiseisva eesmärgina, kuid
toetavaid tegevusi sellegipoolest kavandatakse. Samuti on mitmed kohalikud omavalitsused
määratlenud oma arengukavas turvalise elukeskkonna olulise strateegilise eesmärgina (vt nt
Keila linna arengukava 2035).
3 (11)
Leiame, et turvalisuse teemade käsitlemine arengustrateegias ja KOV arengukavas loob
paremad eeldused turvalisust toetavate tegevuste süsteemseks käsitluseks kohalikul tasandil
ning aitab kaasa riigiasutuste ja omavalitsuste koostööle. Rakenduslike tegevustena turvalisuse
suurendamiseks näeme muuhulgas turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamist,
liikluskorralduse arendamist, ennetustegevusi õnnetusriskide vähendamiseks ja võimalike
hädaolukordade mõju leevendamiseks, tegevusi kriisideks valmisoleku suurendamiseks,
turvalisust toetava võrgustikutöö edendamist jms. Arengustrateegias ja KOV arengukavas
turvalisuse valdkonna tegevuste täpsemaks kavandamiseks on heaks lähtekohaks veebilehe l
minuomavalitsus.ee rahvatervise ja turvalisuse ning kriisideks valmisoleku alajaotustes toodud
mõõdikud KOV ülesannete hindamiseks. Turvalisuse valdkonda ei tuleks eraldi vaadata, vaid
leida seoseid ja mõju teiste valdkondadega. Kui lisada juurde arengukavade ja
arengustrateegiate koostamisel mõju arvestamine turvalisuse valdkonnale, siis meie hinnangul
aitab see KOV ametnikel erivaldkondade vajaduste ja suundumuste puhul mõelda läbi ka see,
millist mõju oleks vaja saavutada turvalisuse ja turvatunde tõstmiseks, õnnetuste ja süütegude
vähendamiseks.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada § 37 lg 2 p 1 ja § 373 lg 3 p 1, lisades
juurde turvalisuse mõju arvestamise teistele valdkondadele või lisada juurde
turvalisuse suundumused ja vajadused. Meie ettepanek on sõnastada sätted
järgnevalt:
§ 37 (2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1)
majandusliku, ettevõtluse, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle
tervise arengu, hariduse ja noortevaldkonna ning elamumajanduse pikaajalised suundumused
ja vajadused, seal juures arvestades mõjuga turvalisuse valdkonnale;
§ 373 (3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1)
majandusliku, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse ning rahvastiku ja selle tervise
arengu pikaajalised suundumused ja vajadused, seal juures arvestades mõjuga turvalisuse
valdkonnale;
Või
§ 37 (2) Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1)
majandusliku, ettevõtluse, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna ning rahvastiku ja selle
tervise ja turvalisuse arengu, hariduse ja noortevaldkonna ning elamumajanduse pikaajalised
suundumused ja vajadused;
§ 373 (3) Arengustrateegia koostatakse maakonna kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1)
majandusliku, sealhulgas ettevõtluskeskkonna, ja sotsiaalse ning rahvastiku ja selle tervise ja
turvalisuse arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
7. Korruptiivse tegevuse ennetamine KOV-is
Siseministeerium on KOKS VTKle antud tagasisides 2021. aastal esile toonud tähelepanekud,
mis on olulised korruptiivse tegevuse ennetamiseks kohalikes omavalitsustes. Üks sisulisemaid
ettepanekuid oli seotud probleemistikuga, kus volikogu liige on samal ajal omavalitsuse
osalusega asutuse juht või kuulub KOV-i osalusega sihtasutuse või äriühingu nõukogusse.
4 (11)
KOKS muudatuste eelnõus on saanud osa siseministeeriumi ettepanekust vajaliku tähelepanu ja
riske on maandatud volikogu liikme volituste peatamisega, ajal kui sama isik avaldab soovi olla
ametnik omavalitsuse asutuses või omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse juhina KOKS
§-des 18, 19, 68. Teise osa ehk KOV volikogu liikmest omavalitsuse osalusega sihtasutuse
nõukogu liikme staatusega kaasneda võiva korruptsiooniriski maandamise vajaduse kohta
esitame täiendava arvamuse.
Riigikontroll tuvastas huvide konflikti ja korruptsioonivastase seaduse rikkumisi 66%
auditeeritute puhul 2017. a läbi viidud KOV-e puudutavas auditis2. Põhilise probleemina tõi
Riigikontroll oma auditis esile toimingupiirangu rikkumise. Kriminaalmenetlused on toonud
esile KOV-ide volikogu liikmete ametiseisundi politiseerituse probleemi KOV ettevõtete,
sihtasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtimises ja järelevalves. KOV volikogu
liikmete asumine KOV-i osalusega sihtasutuse, äriühingu, mittetulundusühingu või KOV-i
hallatava asutuse juhtivatele ametikohtadele soodustab huvide konflikti tekkimist, mis võib viia
korruptiivse tegevuseni. 2017. aastal on ka õiguskantsler oma kirjas Riigikogu
põhiseaduskomisjonile3 juhtinud tähelepanu sellele, et tuleks luua huvide konflikte vältiv
õigusselgus olukorras, kus KOV-i volikogu liige töötab omavalitsuse ametiasutuse hallatava
asutuse juhina või kuulub sellise KOV-i osalusega ühingu juhatusse või nõukokku, mille üle ta
volikogu liikmena peab teostama järelevalvet.
KOKS § 35 lg 3 kohaselt nimetab sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu või osaühingu
juhatuse liikmed valla- või linnavalitsus. Valla- või linnavalitsus teostab valla või linna
osalusega äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu üle omanikujärelevalvet ja kui mainitud
asutuste nõukogu liikmeks on volikogu liige, teostab valla- või linnavalitsus järelevalve t
volikogu liikme üle. Samas vastupidi just volikogu peab teostama valla- või linnavalituse üle
järelevalvet ning lisaks on volikogul kohustused seoses valla- või linnavalituse liikmeid
puudutavate toimingutega.
Õiguskantsleri 2016/2017 aastaülevaates on juhitud tähelepanu ka sellele, et kui volikogu
liikmed on samal ajal seotud KOV järelevalve objektiks olevate asutuste ja äriühingutega, võib
see põhjustada õigustatud kahtlusi, kas järelevalve on piisav ja objektiivne. Samuti võib tekkida
kahtlus, et olemuselt mittepoliitilisi ametikohti täidetakse erakondlikku kuuluvust arvestades.
Kehtiv seadus valla- või linnavalitsuse või volikogu liikmete nõukogudesse nimetamise osas
piiranguid ei sea (välja arvatud revisjonikomisjoni liikmetele). Selline mitmel toolil korraga
istumine võib tekitada korruptsiooniohtliku olukorra. Korruptsioonivastane seadus (edaspidi
KVS) § 10 lg 1 kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu
tegevusega (kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid.
KVS § 11 lg 1 keelab ametiisikul toimingu või otsuse tegemise (st seab toimingupiirangu,
arvestades samas §-s välja toodud erandeid), kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda
või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku
majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik
2 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes . Kas auditeeritud omavalitsused ja
omavalitsuse ühingud täidavad korruptsioonivastast seadust?“ Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 9. juuni
2017 3 13.09.2017, nr 16-4/171088/1703975
5 (11)
korruptsiooniohust. Seejuures peab arvestama, et KVS § 7 lg 2 alusel ei loeta juriidilist isikut
seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiis iku
ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku
esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks
KVS tähenduses, mistõttu antud erand kehtib ka KOV-ide volikogu liikmetele.
Seega KVS-is ette nähtud toimingupiirang ei ole piisav huvide konflikti ja korruptsiooniohtlike
olukordade ennetamiseks KOV-ide volikogu liikmetega seotud ülalkirjeldatud olukordades.
Samuti ei ole piisav praegusel kujul kehtiv piirang KOKS §-s 17 lõikes 5, mille kohaselt
volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja
otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang KVS-is sätestatu kohaselt. Just nimelt
seetõttu, et volikogu liikmetele ei kohaldu KVS § 7 ja § 11 koostoimest lähtuvalt seotud isikust
tulenev toimingupiirang olukorras, kus KOV volikogu liige kuulub sellise kohaliku
omavalitsuse osalusega ühingu nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena peab teostama
järelevalvet. KVS § 11 küll ütleb, et toimingupiirangu kohaldamiseks piisab ühe lõike 1
punktides 1 kuni 3 toodud asjaolu esinemisest, sh et ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Seega võiks volikogu liige end taandada ka nendel juhtudel, kui otsus puudutab temaga
ametikohustusest tulenevalt seotud juriidilist isikut ja volikogu liige võiks näha selles
potentsiaalset korruptsiooniohtlikku olukorda.
Paraku KVS § 7 ja § 11 koostoimes kehtiv sõnastus võimaldab kohaldada toimingupiirangu
erandit ametikohustusest tulenevast seotusest juriidilise isikuga. Seda sekundeerib omakorda
KOKS § 17 lõikes 5 märgitud taandamise nõue, mis osundab üldiselt KVS-is sätestatud
toimingupiirangule, tekitades õigusselgusetust ja olukorda, kus volikogu liikmed ei näe
taandamise vajalikkust ega kohustust.
Lisaks on toimingupiirangu aluseks olevat võrdlemisi ebamäärast asjaolu ehk teadlikkust
korruptsiooniohust KVS § 11 lg 1 p 3 järgi iga individuaalse juhtumi korral raske hinnata (nt
kriminaalmenetluses) – mille alusel saaksime veendunult kinnitada, et volikogu liige pidi olema
teadlik korruptsiooniohust.
Eeltoodust tulenevalt esitame järgmised ettepanekud.
Poliitilise korruptsiooni vältimiseks tuleks seada kohaliku omavalitsuse osalusega juriidi lise
isiku nõukogus oleva KOV volikogu liikme tasu suurusele lagi. Palgalae kehtestamine annab
selge arusaama, et volikogu liikme töö on põhiline ning juriidilise isiku nõukogu töö on
teisejärguline, mitte vastupidi.
Teeme ettepaneku täiendada KOKS § 17 lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43)
Volikogu liikme tasu kohaliku omavalitsuse osalusega äri- või mittetulundusühingu või
sihtasutuse kontrollorgani liikmena tegutsemise eest ei tohi olla suurem, kui volikogu
liikme tasu volikogu tööst osavõtu eest.“
Teeme ettepaneku täiendada KOKS § 17 lõikega 63 järgmises sõnastuses: „(63)
Volikogu liige ei tohi osa võtta sellise volikogu üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest
6 (11)
ja otsustamisest, mis on seotud kohaliku omavalitsuse hallatava ametiasutuse, kohaliku
omavalitsuse osalusega äri- või mittetulundusühingu või sihtasutusega, mille
kontrollorganisse see volikogu liige või temaga seotud isik kuulub.“
KOKS § 51 lg 5 kohaselt kantakse protokolli istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht,
osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused
ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati
hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Paljudel juhtudel ei ole
hiljem protokolliga tutvudes võimalik aru saada, kes volikogu liikmetest konkreetse küsimuse
arutamisel ja hääletamisel osales, kuna protokollitakse vaid istungil kohal olnud volikogu
liikmed, sõltumata sellest, millisel ajahetkel nad istungiga liitusid või sellelt lahkusid. Samuti ei
ole siiani kohustust fikseerida protokolli liikme taandamised võimalike huvide konflik t
situatsioonide korral. Selliste andmete kohustuslikuks muutmisel oleks võimalik protokolli
avalikustamisel aru saada, kas tehtud otsused olid sõltumatud, läbipaistvad ja erapooletud või
osales otsuse tegemisel seotud isik, mis heidab varju tehtud otsusele. Samuti selliste andmete
puudumine raskendab järelevalve teostamist nii omavalitsuse enda sisekontrolli poolt kui ka
süütegude menetlemist.
Teeme ettepaneku sõnastada § 51 lõige 5 sisu järgmiselt: „(5) Protokolli kantakse
istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed ja nende saabumise või
lahkumise aeg, kui nad ei osalenud tervel istungil või koosolekul, arutlusel olnud
küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või
mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel,
otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused ning osavõtja taandamised.“
Lisaks tuleks meie hinnangul KOV volikogu liikmetele allkirja vastu
kohustuslikuks muuta KOVi korruptsiooniennetuse käitumisjuhis te
tutvustamine.
See oleks üks abistav meede volikogu liikme teadlikkuse tõstmiseks korruptsiooniohtlikes t
olukordadest (samuti ei saaks volikogu liikmed öelda, et nad ei olnud korruptsiooniohtlikkuses t
teadlikud). Ettepanek on seotud kehtiva KVS sõnastusega § 11 lõike 1 punktis 3 oleva
võrdlemisi ebamäärase sõnastusega „ametiisik on teadlik korruptsiooniohust“.
Ülaltoodud täienduste viimine seadusesse on oluline samm läbipaistva kohaliku omavalitsuse
tegevuskultuuri loomisel. Sellega edastatakse kohaliku elu korraldavatele inimestele ootus ja
nõue oma tegevuses huvide konflikti olemusele tähelepanu pöörama, seda märkama, sellest
häbenemata teada andma ning sellistes oludes selgelt esitlema, et otsused saaksid olla ausad ja
erapooletud.
Eelnõu seletuskirjas on toodud: „KOKS § 17 lõiget 4 muudetakse selliselt, et volikogu otsusel
võib lisaks volikogu esimehele olla palgaline ka volikogu aseesimehe ametikoht. Otsus, kas
volikogu esimehe või aseesimehe või nende mõlema ametikoht on palgaline, peaks olema KOV-
ide sisemise enesekorraldusõiguse küsimus. Kehtiv seadus ei võimalda volikogu esimehel ja
aseesimehel mõlemal palgaline olla. Praktikas on siiski makstud sageli ka volikogu
aseesimehele nn töötasu. KOV-idel on enesekorraldusõiguse põhimõttest tulenevalt õigus oma
sisemised struktuurid ja töökorraldus vastavalt kohalikele vajadustele ise sisustada ja otsustada.
7 (11)
Valitud kohalike esindajate töötingimused peavad võimaldama neil vabalt oma tööülesande id
täita (EKOH artikkel 6 lõige 1 ja artikkel 7 lõige 1). Kuna haldusreformi elluviimise tulemusena
on KOV-ide võimekus üle Eesti suurenenud, on suurenenud ka KOV-ide
enesekorraldusvõimekus, mistõttu tuleks KOV-idele oma sisemise elu korraldamiseks anda
võrreldes kehtiva KOKS-iga nn vabamad käed. Muudatus võib suurendada ka valitud esindajate
motivatsiooni kohaliku elu küsimuste korraldamiseks ja otsustamiseks. Muudatuse
rakendamisega võib kaasneda KOV-ides mõningane eelarvekulude tõus (eeldusel, et volikogu
aseesimeeste nn ametikoht muudetakse samuti palgaliseks). Konkreetsete tasude kehtestamine
on KOV-ide endi määrata. Volikogu aseesimehe tasu ei pea olema võrdväärne volikogu
esimehele makstava tasuga. Lõikes 4 nähakse samuti ette, et volikogu palgalisele esimehele või
palgalisele aseesimehele üksikaktiga (volikogu otsus) makstav lisatasu, hüvitise või muu tasu
või soodustuse maksmise alus peab olema antud volikogu poolt vastuvõetud üldakti (volikogu
määrus) alusel (mis kehtestatakse KOKS § 22 lõike 1 punkti 22 alusel - volikogu liikmete le
volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvit ise
suuruse ja maksmise korra kehtestamine). Oluline on, et tasustamise ja toetamise alused oleks
kõigile volikogu liikmetele arusaadavad ja ei tekitaks põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist oma
volikogu liikme mandaati teostama asunud isikutel. Hetkel on praktikas sageli erineva id
lisatasusid ja toetusi makstud otsustuskorras, ilma et selleks oleks eelnevalt kehtestatud volikogu
poolt vastav kord. Muudatuse eesmärk on seetõttu ka õigusselguse tagamine, kuidas korrektselt
tasustamise alused kehtestada. Lõikes 4 on lisaks asendatud sõna „toetust“ sõnaga „muud tasu“.
Tasu mõiste on laiem kui toetuse mõiste.“
Juhime tähelepanu, et antud juhul tuleks ära lahendada ka probleemkoht, mis võimaldab
ebaeetilisel moel täiendavate hüvede saamist. Nimelt peale KOV volikogude valimisi on
tavapärane, et valituks mitteosutumisel jäävad senised omavalitsuses tegutsenud poliit ikud
ametliku tööta ning võtavad end töötuna arvele. Samas võib näiteks endine abivallavanem,
asuda tööle volikogu esimehena ning selleks, et ta saaks töötuskindlustushüvitist terve aasta,
vormistatakse omavalitsuses talle volikogu esimehe töö eest palga asemel hüvitus. Selline
igakuine hüvituse saamine ei takista Töötukassast ka töötuskindlustushüvitise võtmist. Antud
näite puhul võib volikogu esimehena inimene saada hüvitist 1450€, mis on oma suuruselt
ilmselgelt palk. Meie ettepanek oleks sellise olukorra mitte võimaldamine, et omavalitsuses
juhtivatel ametikohtadel seotud tasustamine oleks läbipaistev ning töötuskindlustushüvit is t
makstakse ikka vaid nendele, kes ka päriselt töötud on.
Vastavalt ettepanekule tuleks KOKS eelnõus sõnastada hüvitise maksmise täpsustus,
mis selgitaks, et hüvitisega on tegu siis kui see on võrdne või jääb alla kehtiva
miinimumpalga määra, kui on suurem, on tegemist palgalise tööga.
Seaduse § 22 on toodud volikogu pädevus ja muuhulgas (p 12) volikogu järgmise koosseisu
liikmete arvu määramine; (p 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse
määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; (p 22) volikogu liikmetele volikogu tööst
osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja
maksmise korra kehtestamine.
Juhime tähelepanu, et praktikas osad KOV-id kaalunud võimalust, et juba praegu rakendada nö
tulevikuotsust ka punktide 21 ja 22 osas. Politsei on pidanud varasemalt lahendama kaebust, kus
heideti ette, et volikogu liikmed määravad endale ise tasusid. Läbipaistvuse tagamiseks võiks
8 (11)
p 21 ja 22 viia samasse loogikasse punktiga 12, et istuv volikogu määrab uue volikogu
tasud. See tõstab objektiivsust ja vähendab selgelt korruptsiooni hõngu otsustes. Volikogu
liikme roll ajas ei muutu, volikogu esimehe sisuline roll võib muutuda, aga ka see ei saa toimuda
üleöö ega isikust lähtuvalt, vaid töö oodatavast sisust ja seda on võimalik juba eelneva le
koosseisule presenteerida otsuse langetamisel.
Teeme ettepaneku täpsustada omavalitsusüksuste rahvusvahelist suhtlemist
puudutavat raamistikku selliselt, et omavalitsusüksuste koostöölepingud väljaspool
Euroopa Liitu asuvate omavalitsusüksustega tuleks esitada eelnevalt läbivaatamiseks
ja kooskõlastamiseks volikogule ka juhul, kui need ei sisalda varalisi kohustusi. See
tagab volikogule terviklikuma pildi omavalitsuse partnerlussuhetest,
(koostöö)valdkondade prioriteetsusest ning seeläbi aitab volikogu otsustamisel ja
planeerimisel ning omavalitsuse esindamisel.
On oluline, et omavalitsusüksuste suhtlemine rahvusvaheliste organisatsioonidega väljaspool
Euroopa Liitu ning nende liikmeks astumine oleks kooskõlastatud volikogus. Sellest tulenevalt
pakume sõnastada §644 lõiget 4 selliselt: „(4) Sõlmitavad lepingud vaadatakse eelnevalt läbi
ja kiidetakse heaks volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse
eelarvest või kui võetakse muid varalisi kohustui. Juhul kui leping sõlmitakse väljapool Euroopa
Liitu asuvate omavalitsusüksustega, siis esitatakse leping läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks
volikogule ka juhul kui see ei sisalda varalisi kohustusi.“;
8. Avaliku ruumi kaitse
Euroopa Liidu avaliku ruumi kaitse valdkond4 käsitleb muu hulgas palvekohtade, aga meie
vaatest ka teiste sakraal- ja mäluobjektide turvalisust. Kohaliku omavalitsuse territooriumil
asuvate sakraal- ja mäluobjektide (nt monumentide, ausammaste, mälestusmärkide, kalmistute,
pühakodade, palvekohtade jne.) puhul on oluline, et lubatud tegevused, sh avalikud
kogunemised ei riiva ega alanda kaaskodanike ja erinevate ühiskonnagruppide kõlbelisi ega
usulisi tundeid. Lärmakad, vaenu õhutavad poliitiliselt või ideoloogiliselt motiveer itud
tegevused peavad nendes kohtades olema keelatud. Olulisim roll taoliste reeglite kehtestamise l
ja tõhustamisel ning järelevalve korraldamisel on objektide ja/või nende territooriumi valdajatel,
läbi vastavate eeskirjade täpsustamise, aga ka kohalikel omavalitsustel, kes selliseid eeskirju
koostavad, kinnitavad, kooskõlastavad ja teostavad järelevalvet. Samuti on oluline, et avalikud
kogunemised väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja mäluobjektidel või nende vahetus
läheduses, oleksid korraldatud sanktsioneeritult kohaliku omavalitsusega, väärikalt ja
turvaliselt. Seepärast peame vajalikuks, et selliste ürituste korraldamine vajaks objekti valdaja
või territooriumi haldaja vastava kohaliku omavalitsuse ning Politsei- ja Piirivalveameti
kooskõlastust.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada §14 nimetusse „ … ning sakraal- ja
mäluobjektid.“ Selle tulemusena saab paragrahvi nimetus järgneva sõnastuse: „§ 14.
Omavalitsusüksuse lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika
ning sakraal- ja mäluobjektid“
4 Vt Euroopa Liidu Avaliku ruumi kaitse tegevuskava (2017)
9 (11)
Samuti teeme ettepaneku täiendada §14 lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Omavalitsusüksused hoolitsevad nende territooriumil asuvate sakraal- ja mäluobjektide,
sh pühakodade, palvekohtade, kalmistute, monumentide, ausammaste ja mälestusmärkide eest.
Sealhulgas tagavad objektide kasutamist reguleerivate haldusaktide koostamisel, uuendamisel
või kooskõlastamisel, et :
1) väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja mäluobjektidel või nende vahetus
läheduses oleksid lubatud vaid need tegevused, sh avalikud kogunemised, mis ei riiva
ega alanda kaaskodanike ja erinevate ühiskonnagruppide kõlbelisi ega usulisi tundeid
ja mälestusi. Vaenu õhutavad poliitiliselt või ideoloogiliselt motiveeritud tegevus on
keelatud.
2) väljaspool pühakodasid asuvatel sakraal- ja mäluobjektidel või nende vahetus
läheduses toimuvad avalikud kogunemised korraldatakse objekti valdaja või
territooriumi haldaja loal ja kooskõlastatult kohaliku omavalitsusüksusega ning
Politsei- ja Piirivalveametiga.
Järelevalvet reeglite täitmise üle korraldab kohalik omavalitsusüksus iseseisvalt, läbi objekti
haldaja või omaniku.“
9. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik
SIM-i järgmised ettepanekud on seotud korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevusega.
Palume kaaluda 61 peatüki täiendamist, mis reguleerib korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku
tegevusi ja aluseid. Meie esitatud ettepanekud toetavad „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–
2030“ eesmärke ja tegevusi: 1) Kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust toetava
elukeskkonna põhisuunaja. Selleks toetada kohaliku omavalitsuse võimekuse suurendamis t
elukeskkonna turvalisuse loomisel. 2) Arendada kohalike omavalitsuste suutlikkust
lahendada väiksemaid korrarikkumisi. Selleks luua näiteks suuremates omavalitsustes
võimalus toimetada joobeseisundis isik kainenema ja teda kainenemiskohas hoida.
Meie esitatud ettepanekud tuginevad sellele, et täna ei saa KOV-id täies mahus täita oma rolli
olla turvalise kogukonna eestvedajad, sest neil puudub seadusest tulenev võimalus tagada oma
territooriumil korda ulatuses, mida neilt nõuab seadus ja ootab kogukond, st seadus näeb KOV-
idele ette teatud ülesanded, kuid pole taganud volitusi nende täitmiseks. Arvestades, et
mitmetes KOV-is on korrakaitseametnikud vm sarnase profiiliga ametnikud olemas, pole
probleem niivõrd materiaalne kuivõrd õiguslik – seega on vaja täiendada võimalusi, mis aitaksid
KOV-i korrakaitseametnikul ülesannet efektiivselt lahendada. Hinnanguliselt oli 2019. aastal
selliseid ülesandeid täitvaid ametnikke 182 ja eraldi üksused olid loodud rohkem kui
kümnendikus omavalitsustes, seejuures neljas suuremas linnas. Meie ettepanekud näeksid
korrakaitseametnikele ülesannete täitmiseks ette täiendavate erimeetmete rakendamise
õiguse, ilma vahetu sunni kasutamise võimaluseta. Lisaks tuleb arvestada, et õigusriigis kehtib
riigi üldine kaitsekohustus, ja sh õigus elu ja tervise kaitsele ka füüsilistele isikutele, kes
teostavad avalikku võimu ehk muuhulgas KOV-i korrakaitseametnikele nende
teenistuskohustusi täites. Ametnikel peavad olema piisavad seadusest tulenevad õigused, et
ülesandeid täita ja et nende enda elu ohtu ei satuks. Riigilt oodatakse otseseid samme ametnike le
10 (11)
suunatud ohu maandamiseks (väljaõppe võimaldamine, piisav varustus ja isikukoosseis) aga ka
kaudseid samme, ennekõike õigusnormide ja eelduste loomist. KOV-i korrakaitseametnike
puhul need ohud praegu maandatud ei ole.
Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku lisada eelnõule paragrahv 531 lõige 11, mille
kohaselt korrakaitseametnik võiks edaspidi valla- või linnavolikogu kehtestatud
eeskirjade täitmise üle järelevalve teostades kohaldada kaht erinevat erimeedet – isikut
küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning vajadusel tuvastada isikusamasust.
Vajadus selliseks täienduseks seisneb selles, et praegu kehtiva õiguse kohaselt on
korrakaitseametnikul, kes teeb järelevalvet valla- või linnavolikogu kehtestatud eeskirjade
täitmise üle, õigus kohaldada üldmeetmeid, eelkõige koostada ettekirjutus. Seda ei saa aga
piisavaks pidada, sest tihti pole teada, kellele peaks ettekirjutuse koostama. Näiteks, koerte-
kasside pidamise eeskirja rikkumise (suukorvita koera jalutamine rahvarohkel tänaval) või
heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise korral ei ole korrakaitseametnikul õigust isikut
küsitleda või temalt dokumente nõuda ning see takistab olulisel määral korrakaitseametniku
tööd ega võimalda korrarikkumist tihti ka lõpetada, selle hilisemast menetlemisest rääkimata.
Isikusamasuse tuvastamise õiguse andmine on oluline, sest kui isiku küsitlemine ja dokumentide
nõudmine võimaldab vastata küsimusele „Kes isik on?“, annab isikusamasuse tuvastamine
vastuse, kas isik on see, kes ta väidab end olevat.
Lisaks teeme ettepaneku eelnõuga luua regulatsioon, mis annaks
korrakaitseametnikule võimaluse toimetada joobeseisundis isik kainenema, lähtudes
sellest, et joobeseisundis isik on eelkõige abivajav isik, mitte õigusrikkuja.
Sellele, et kainenemine on pigem sotsiaalne probleem kui avaliku korra rikkumine, millega
politsei peaks tegelema on varasemalt viidanud ka Tervise Arengu Instituut - 2012. aastal
riikliku alkoholipoliitika rohelisse raamatusse tehtud ettepanekute hulgas on toonud välja see,
et KOV-il peaks olema kohustus korraldada kainestusmaja ehitamine ja ülalpidamine, kuna
kainenemine on pigem sotsiaalne probleem ning on märgitud, et joobes olekus avalikus kohas
viibiva isiku karistamine on iganenud ning ei vii selle teo ärahoidmiseni. „Rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020“ alkoholipoliitika rohelises raamatus on alkoholi tarvitamise ja joobe
kahjude vähendamise meetme 4.5 juures ühe tegevusena märgitud, et tuleb arendada
öömajateenuseid koos vajaliku arstiabiga joobes isikule. Kainenemisel hoidmine majutus- ja
hoolekandeteenusena on osa kohaliku rahvatervise ja ka kogukonna turvalisuse tagamise
poliitikast.
Täna on valla- ja linna korrakaitseametnikel riikliku järelevalve pädevus vähemalt 20 seaduse
alusel, kuid võrreldes teiste korrakaitseorganite õiguseid samades seadustes, pole
korrakaitseametnikele lubatud erimeetmete loetelu ettenähtud ülesannete täitmiseks piisav.
Näiteks pole KOV-i korrakaitseametnikul praegu õigust bussipeatuses magavat joobes inimes t
kainenema viia (kui tema toimetamine elu- või ööbimiskohta vms turvalisse kohta ei ole
võimalik), samas ei ole korrakaitseametnikul õigust abivajavat isikut toimetada ka isiku elu- või
ööbimiskohta vms turvalisse kohta. Siin juures on meie hinnangul kõige olulise m mõista, et
kainenema toimetamine ei ole otsene õiguskorra kaitsmine, vaid pigem sotsiaalküsimuse
lahendamine ning KOV-id kui esmase hoolekandelise tegevuse pakkujad on abivajava le
inimesele riigi keskvõimust lähemal. Sama oluline on ka korduvalt kainenema toimetatud
11 (11)
isikute puhul selgitada välja nende sotsiaalne olukord, mis võib olla alkoholi liigtarvitamise üks
põhjuseid ja pakkuda vajalikke teenuseid, tuge. Kui inimeste kainestusteenusele saatmise l
osaleks Eestis senisest enam KOV-id oma pädevuses, saaksid nad sõltuvushäiretega isikute le
tulemuslikult ja kohe tutvustada jätkuteenuseid või sotsiaalteenuseid. Praegu saavad KOV-id
vaid statistilisi ülevaateid kainenema toimetatud isikute kohta, kuid nendeni ei jõua korduvalt
kainenema toimetatud isikute andmed, mis võimaldaks tegeleda sotsiaalselt abivajavate
isikutega. Näiteks, 2018. aastal kainenema toimetatutest viibis peaaegu neljandik (23%)
kainestusmajas kaks või enam korda, 5% viis või enam korda. Paar isikut oli kainenema
toimetatud aastas üle 130 korra. Enamasti toimetab politsei joobes inimese koju või talle
turvalisse paika, vaid viimaste puudumisel satub isik kainenema arestimajja. Juhul kui joobe
seisundis isik muutub agressiivseks ja tekib vajadus kohalda sundi, siis reageeriks endiselt
politsei.
Teeme ettepaneku eelnõuga luua regulatsioon, millega gaasipihusti muutuks KOV
korrakaitse vahendiks, st gaasi võib kasutada vaid hädakaitses ning rakendub
kohustus anda isikule esimesel võimalusel esmaabi.
Ka kehtiva regulatsiooni kohaselt saab korrakaitseametnik tööülesannete täitmisel kanda
enesekaitseks isiklikku gaasipihustit ja peab juhinduma ründe tõrjumisel hädakaitse
regulatsioonist, kuid muudatuse eesmärk oleks see selgelt seadusega reguleerida. Loodav
lahendus eeldaks muidugi korrakaitseame tnikele täiendavat koolitust, et korrakaitseametnikud
oskaksid gaasipihusti kasutamisel arvestada proportsionaalsuse, otstarbekuse ja humaansuse
nõuetega, jne. Näiteks ei saa gaasi kasutada ühissõidukis, kus see kõrvalisi isikuid kahjustab,
või juhul, kui see on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgiga. Arvestama peab sellega, et ka
gaasipihusti võib põhjustada tugevat limaskesta ärritust ning olla eluohtlik südame või
hingamisteede haigustega inimestele, mistõttu on õigeaegne esmaabi hädavajalik.
SIM on valmis pakkuma oma igakülgset abi ja koostööd nende sätete läbi mõtlemisel ja
sõnastamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani siseminister
Nurmely Mitrahovitš 6125122 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine | 07.02.2024 | 49 | 1-7/1-4 | Väljaminev kiri | sisemin | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
HK - Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 26.01.2024 | 61 | 1-7/1-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Häirekeskus |
PÄA - Vastuskiri KOKS | 24.01.2024 | 63 | 1-7/1-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus | 04.01.2024 | 83 | 1-7/1-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
HK - Vastus edastatud eelnõule | 10.01.2022 | 807 | 1-7/298-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Häirekeskus |
KaPo - Arvamus | 06.01.2022 | 811 | 1-7/298-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus | 26.11.2021 | 852 | 1-7/298-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Rahandusministeerium |